a) loomsete kõrvalsaaduste kogumiseks, transpordiks, ladustamiseks, käitlemiseks, töötlemiseks ja kasutamiseks või kõrvaldamiseks, et välistada kõnealustest toodetest tekkivat ohtu loomade või inimeste tervisele;

b) loomsete kõrvalsaaduste ning nendest saadud, VII ja VIII lisas osutatud toodete turustamiseks ning teatavateks määratletud ekspordi ja transiidi erijuhtudeks.

a) töötlemata lemmikloomatoit, mis on pärit jaemüügikauplustest või müügipunktidest, kui lõikamine ja ladustamine sooritatakse üksnes tarbijale kohapeal müümise jaoks;

b) joogipiim või ternespiim, mis on kõrvaldatud või kasutatud päritolupõllumajandusettevõttes;

c) selliste metsloomade terved kehad või nende osad, kelle puhul on välistatud kahtlus inimestele kanduvatesse haigustesse nakatumises, välja arvatud kaubanduslikel eesmärkidel lossitud kala ja jahitrofeede valmistamiseks kasutatud metsloomade terved kehad või nende osad;

d) töötlemata lemmikloomatoit kohapeal kasutamiseks, mis kooskõlas siseriiklike õigusaktidega on saadud üksnes põllumajandusettevõtja ja tema perekonna poolt toiduks kasutatavatelt, päritolupõllumajandusettevõttes tapetud loomadelt;

e) toidujäätmed, kui need ei ole:

f) tõuaretuseks ettenähtud munarakud, embrüod ja sperma; ning

g) transiitveod meritsi või õhuteed pidi.

a) järgmiste loomade kõik kehaosad, sh toornahad:

c) tooted, mis on saadud loomadelt, kellele on antud direktiivi 96/22/EÜ alusel keelatud aineid, ning loomse päritoluga saadused, mis sisaldavad keskkonna saasteainete ja muude nõukogu 29. aprilli 1996. aasta direktiivi 96/23/EÜ (millega nähakse ette teatavate ainete ja nende jääkide kontrollimise meetmed elusloomades ja loomsetes saadustes ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 85/358/EMÜ ja 86/469/EMÜ ning otsused 89/187/EMÜ ja 91/664/EMÜ) ( 19 ) I lisa B rühma 3. jaotises loetletud ainete jääke, kui selliste jääkide sisaldus ületab ühenduse õigusaktidega või, nende puudumisel, siseriiklike õigusaktidega sätestatud lubatud taseme;

d) igasugune loomne materjal, mis on kogutud heitvee töötlemisel, mis on pärit 1. kategooria töötlemisettevõtetest ja muudest rajatistest, milles hävitatakse määratletud riskiteguriga materjali, sh võrepraht, liivapüünisesete, rasva ja õli segu, setted ning nende ettevõtete torustikust eemaldatud materjal, välja arvatud juhul, kui kõnealune materjal ei sisalda määratletud riskiteguriga materjale või nende osi;

e) rahvusvahelistel liinidel sõitvatest transpordivahenditest pärit toidujäätmed; ning

f) 1. kategooria materjali segu 2. ja/või 3. kategooria materjali või nende mõlemaga, sealhulgas igasugune materjal, mis on ette nähtud töötlemiseks 1. kategooria töötlemisettevõttes.

a) hävitatakse kohe jäätmetena, põletades need vastavalt artiklile 12 heakskiidetud põletusrajatises;

b) töödeldakse vastavalt artiklile 13 heakskiidetud töötlemisettevõttes, kasutades mõnd töötlemisviisidest 1–5, või pädeva asutuse nõudel töötlemisviisi 1, millisel juhul tekkinud materjal püsimärgistatakse (kui see on tehniliselt võimalik, siis lõhnamärgistusega vastavalt VI lisa I peatükile) ning hävitatakse lõpuks jäätmetena, põletades või koospõletades need vastavalt artiklile 12 heakskiidetud põletus- või koospõletusrajatises;

c) välja arvatud lõike 1 lõigu a punktides i ja ii osutatud materjal, töödeldakse vastavalt artiklile 13 heakskiidetud töötlemisettevõttes, kasutades töötlemisviisi 1, millisel juhul tekkinud materjal püsimärgistatakse (kui see on tehniliselt võimalik, siis lõhnamärgistusega vastavalt VI lisa I peatükile) ning hävitatakse lõpuks jäätmetena, ladestades need heakskiidetud jäätmeladestuskohtadesse vastavalt nõukogu 26. aprilli 1999. aasta direktiivile 1999/31/EÜ jäätmeladestuskohtade kohta; ( 20 )

d) lõike 1 punktis e osutatud toidujäätmed hävitatakse jäätmetena, ladustades need vastavalt direktiivile 1999/31/EÜ heakskiidetud jäätmeladestuskohtadesse; või

e) teaduse arengut silmas pidades hävitatakse pärast konsulteerimist vastava teaduskomiteega muude vahenditega, mis on heaks kiidetud artikli 33 lõikes 2 osutatud korras. Kõnealused vahendid võivad täiendada või asendada punktides a–d sätestatud vahendeid.

a) sõnnik ja seedetrakti sisu;

b) igasugune loomne materjal, mis on kogutud heitvee töötlemisel, mis on pärit artikli 4 lõike 1 punktiga d hõlmatud tapamajadest või 2. kategooria töötlemisettevõtetest, sh võrepraht, liivapüünisesete, rasva ja õli segu, setted ning nende ettevõtete torustikust eemaldatud materjal;

c) loomse päritoluga saadused, mis sisaldavad direktiivi 96/23/EÜ I lisa B rühma 1. ja 2. jaotises loetletud veterinaarravimite ja saasteainete jääke, kui selliste jääkide sisaldus ületab ühenduse õigusaktidega sätestatud lubatud taseme;

d) loomse päritoluga saadused (välja arvatud 1. kategooria materjal), mis on imporditud kolmandatest riikidest, kuid mille puhul ühenduse õigusaktidega ettenähtud kontrolli käigus leiti, et need ei vasta ühendusse importimise veterinaarnõuetele, välja arvatud juhul, kui need saadeti tagasi või kui nende import on lubatud ühenduse sätetes kehtestatud piirangutega;

e) loomad ja loomade osad, välja arvatud artiklis 4 osutatud, kes on surnud teisiti kui inimtoiduks tapetuna, sealhulgas loomad, kes on tapetud mõne episootilise haiguse likvideerimiseks;

f) 2. ja 3. kategooria materjali segud, sealhulgas igasugune materjal, mis on ette nähtud töötlemiseks 2. kategooria töötlemisettevõttes; ning

g) muud loomsed kõrvalsaadused kui 1. või 3. kategooria materjal.

a) hävitatakse kohe jäätmetena, põletades need vastavalt artiklile 12 heakskiidetud põletusrajatises;

b) töödeldakse vastavalt artiklile 13 heakskiidetud töötlemisettevõttes, kasutades mõnd töötlusviisidest 1–5, või pädeva asutuse nõudel töötlemisviisi 1, millisel juhul tekkinud materjal püsimärgistatakse (kui see on tehniliselt võimalik, siis lõhnamärgistusega vastavalt VI lisa I peatükile) ja:

c) töödeldakse vastavalt artiklile 13 heakskiidetud töötlemisettevõttes, kasutades töötlemisviisi 1, millisel juhul tekkinud materjal püsimärgistatakse (kui see on tehniliselt võimalik, siis lõhnamärgistusega vastavalt VI lisa I peatükile) ja:

d) kaladest saadud materjal sileeritakse või komposteeritakse vastavalt artikli 33 lõikes 2 osutatud korras vastuvõetud eeskirjadele;

e) sõnnikut, seedetraktist eraldatud seedetrakti sisu, piima ja ternespiima, kui pädev asutus ei leia, et nendega kaasneb mõne tõsise edasikanduva haiguse levikuoht:

f) inimestele või loomadele nakkavate haiguste nakkuskahtluseta metsloomade terveid kehasid või nende osi kasutatakse jahitrofeede valmistamiseks vastavalt artiklile 18 selleks otstarbeks heakskiidetud tehnilistes ettevõtetes; või

g) hävitatakse muude vahenditega või kasutatakse muul viisil pärast konsulteerimist asjakohase teaduskomiteega vastavalt artikli 33 lõikes 2 osutatud korras sätestatud eeskirjadele. Kõnealused vahendid võivad täiendada või asendada punktides a–f sätestatud vahendeid.

a) tapetud loomade osad, mis vastavalt ühenduse õigusaktidele on inimtoiduks kõlblikud, kuid ei ole kaubanduslikel põhjustel inimtoiduks ette nähtud;

b) tapetud loomade osad, mis on inimtoiduks kõlbmatuna tagasi lükatud, kuid millel pole inimestele või loomadele nakkavate haiguste tunnuseid ja mis on saadud vastavalt ühenduse õigusaktidele inimtoiduks kõlblikest rümpadest;

c) toornahad, kabjad ja sarved, seaharjased ning suled, mis on pärit tapamajas tapetud loomadelt, kes on läbinud tapaeelse kontrolli ja kelle puhul on selle tulemusel leitud, et nad vastavad ühenduse õigusaktide kohaselt inimtoiduks tapmise tingimustele;

d) veri, mis on saadud muudelt tapamajas tapetud loomadelt kui mäletsejalistelt, kes on läbinud tapaeelse kontrolli ja kelle puhul on selle tulemusel leitud, et nad vastavad ühenduse õigusaktide kohaselt inimtoiduks tapmiseks;

e) loomsed kõrvalsaadused, mis on saadud inimtoiduks ettenähtud toodete tootmisel, sealhulgas kondid ja kõrned;

f) endine loomne toit või endine toit, mis sisaldab loomse päritoluga tooteid (v.a toidujäätmed), mis ei ole kaubanduslikel põhjustel, tootmisprobleemide, pakendi defektide või muude defektide tõttu enam inimtoiduks ette nähtud ning mis ei kujuta ohtu inimestele või loomadele;

g) selliste loomade toorpiim, kes ei ilmuta mingeid selle toote kaudu inimestele või loomadele nakkavate haiguste kliinilisi tunnuseid;

h) kalajahu valmistamise eesmärgil avamerelt püütud kala või muud mereloomad, v.a mereimetajad;

i) kala värsked kõrvalsaadused, mis on saadud ettevõtetest, kus valmistatakse inimtoiduks ettenähtud kalatooteid;

j) karploomade karbid, haudejaamade kõrvalsaadused ja koorepragudega munade kõrvalsaadused, mis on pärit loomadelt, kes ei ilmuta mingeid selle toote kaudu inimestele või loomadele nakkavate haiguste kliinilisi tunnuseid;

k) veri, toornahad, kabjad, suled, vill, sarved, karvad ja karusnahk, mis on pärit loomadelt, kes ei ilmuta mingeid selle toote kaudu inimestele või loomadele nakkavate haiguste kliinilisi tunnuseid; ning

l) muud kui artikli 4 lõike 1 punktis e osutatud toidujäätmed.

a) hävitatakse kohe jäätmetena, põletades need vastavalt artiklile 12 heakskiidetud põletusrajatises;

b) töödeldakse vastavalt artiklile 13 heakskiidetud töötlemisettevõttes, kasutades mõnd töötlemisviisidest 1–5, millisel juhul tekkinud materjal püsimärgistatakse (kui see on tehniliselt võimalik, siis lõhnamärgistusega vastavalt VI lisa I peatükile) ning hävitatakse lõpuks jäätmetena, kas põletades või koospõletades need vastavalt artiklile 12 heakskiidetud põletus- või koospõletusrajatises või ladustades vastavalt direktiivile 1999/31/EÜ heakskiidetud jäätmeladustuspaika;

c) töödeldakse vastavalt artiklile 17 heakskiidetud töötlemisettevõttes;

d) töödeldakse vastavalt artiklile 18 heakskiidetud tehnilises ettevõttes;

e) kasutatakse toormaterjalina vastavalt artiklile 18 heakskiidetud lemmikloomatoitu tootvas ettevõttes;

f) kasutatakse vastavalt artiklile 15 heakskiidetud biogaasi või komposteerimisettevõttes;

g) lõike 1 punktis l osutatud toidujäätmed kasutatakse biogaasi ettevõttes või komposteeritakse vastavalt artikli 33 lõikes 2 osutatud korras sätestatud eeskirjadele või, kuni kõnealuste eeskirjade vastuvõtmiseni, vastavalt siseriiklikele õigusaktidele;

h) kaladest saadud materjal sileeritakse või komposteeritakse vastavalt artikli 33 lõikes 2 osutatud korras sätestatud eeskirjadele; või

i) hävitatakse muude vahenditega või kasutatakse muul viisil pärast konsultatsiooni asjakohase teaduskomiteega vastavalt artikli 33 lõikes 2 osutatud korras sätestatud eeskirjadele. Kõnealused vahendid võivad täiendada või asendada punktides a–h sätestatud vahendeid.

a) neil on kaasas äridokument või, kui käesoleva määrusega nii nõutakse, terviseohutuse sertifikaat;

b) need veetakse otse sihtettevõttesse, mis peab olema heaks kiidetud vastavalt käesolevale määrusele.

a) vastama III lisa I peatükis esitatud nõuetele;

b) käitlema ja ladustama 1. või 2. kategooria materjali vastavalt III lisa II peatüki B osale;

c) tegema artiklis 25 sätestatud ettevõtte enesekontrolle; ning

d) olema kontrollitud vastavalt artiklile 26 pädevate ametiasutuste poolt.

a) vastama III lisa I peatükis esitatud nõuetele;

b) käitlema ja ladustama 3. kategooria materjali vastavalt III lisa II peatüki A osale;

c) tegema artiklis 25 sätestatud ettevõtte enesekontrolle; ning

d) olema kontrollitud pädevate ametiasutuste poolt vastavalt artiklile 26.

a) vastama III lisa III peatükis esitatud nõuetele; ning

b) olema kontrollitud pädevate ametiasutuste poolt vastavalt artiklile 26.

a) IV lisa I peatükis sätestatud üldtingimused;

b) IV lisa II peatükis sätestatud tegutsemistingimused;

c) IV lisa III peatükis sätestatud nõuded heitvee väljutamise kohta;

d) IV lisa IV peatükis sätestatud nõuded jääkide kohta;

e) IV lisa V peatükis sätestatud temperatuuri mõõtmise nõuded; ning

b) IV lisa VI peatükis sätestatud tingimused ebaharilike käitamistingimuste kohta.

a) olema kasutuses ainult surnud lemmikloomade ja nende artikli 4 lõike 1 punktis b, artikli 5 lõikes 1 ja artikli 6 lõikes 1 osutatud loomsete kõrvalsaaduste kõrvaldamiseks, mille suhtes ei kohaldata direktiivi 2000/76/EÜ;

b) kui see asub põllumajandusettevõttes, siis olema kasutuses üksnes selle konkreetse põllumajandusettevõtte materjali kõrvaldamiseks;

c) vastama IV lisa I peatükis sätestatud üldtingimustele;

d) vastama IV lisa II peatükis sätestatud kohaldatavatele tegutsemistingimustele;

e) vastama IV lisa IV peatükis sätestatud nõuetele jääkide kohta;

f) vastama IV lisa V peatükis sätestatud kohaldatavatele temperatuuri mõõtmise nõuetele;

g) vastama IV lisa VI peatükis sätestatud ebaharilikele tegutsemistingimustele; ning

h) vastama IV lisa VII peatükis sätestatud tingimustele juhul, kui neid kasutatakse artikli 4 lõike 1 punktis b osutatud loomsete kõrvalsaaduste kõrvaldamiseks.

a) vastama V lisa I peatükis esitatud nõuetele;

b) käitlema, töötlema ja ladustama 1. või 2. kategooria materjali vastavalt V lisa II peatükile ja VI lisa I peatükile;

c) olema pädeva asutuse poolt kinnitatud vastavalt V lisa V peatükile;

c) tegema artiklis 25 sätestatud ettevõtte enesekontrolle;

e) alluma pädevate ametiasutuste läbiviidavale kontrollile vastavalt artiklile 26; ning

f) tagama, et pärast ümbertöötlemist vastavad saadused VI lisa I peatüki nõuetele.

a) töötlema 2. kategooria materjalist saadud sulatatud rasvu vastavalt VI lisa III peatükis sätestatud standarditele;

b) sisse seadma ja rakendama seire- ja kontrollimeetodeid kriitilistes kontrollipunktides kasutatava protsessi alusel;

c) pidama punkti b kohaselt saadud teabe kohta registrit pädevale asutusele esitamiseks; ning

d) olema vastavalt artiklile 26 kontrollitud pädevate ametiasutuste poolt.

a) vastama IV lisa II peatüki A osas esitatud nõuetele;

b) käitlema ja töötlema loomseid kõrvalsaadusi vastavalt VI lisa II peatüki B ja C osale;

c) olema vastavalt artiklile 26 kontrollitud pädevate ametiasutuste poolt;

d) sisse seadma ja rakendama seire- ja kontrollimeetodeid kriitilistes kontrollipunktides; ning

e) tagama, et lagundumissaadused ja kompost vastavad VI lisa II peatüki D osas sätestatud mikrobioloogilistele standarditele.

a) on pärit põllumajandusettevõttest, piirkonnast või piirkonna osast, või akvakultuuritoodete puhul on pärit ettevõttest, piirkonnast või piirkonna osast, mille suhtes ei ole kohaldatud asjaomaste loomade ja toodete suhtes kohaldatavaid loomatervishoiuga seotud piiranguid, eelkõige piiranguid, mis on kehtestatud ühenduse õigusaktidega haiguste tõrjemeetmetena või seoses mõne tõsise edasikanduva haigusega, mis on loetletud nõukogu 17. detsembri 1992. aasta direktiivis 92/119/EMÜ, millega kehtestatakse ühenduse üldised meetmed teatavate loomahaiguste tõrjeks ja erimeetmed seoses sigade vesikulaarhaigusega; ( 22 )

b) ei ole tapetud põllumajandusettevõttes, kus tapmise ajal oli loomi, kes olid nakatunud või kelle puhul kahtlustati nakatumist mõnda punktis a osutatud eeskirjadega hõlmatud haigusesse.

a) on saadud, käideldud, transporditud ja ladustatud eraldi või erineval ajal toodetest, mis vastavad kõikidele loomatervishoiu nõuetele;

b) on läbinud asjaomase loomatervishoiu probleemi kõrvaldamiseks piisava töötluse vastavalt käesolevale määrusele selleks otstarbeks selle liikmesriigi poolt heakskiidetud ettevõttes, kus loomatervishoiu probleem ilmnes;

c) on nõuetekohaselt identifitseeritud;

d) vastavad VII ja VIII lisas sätestatud nõuetele või vastavalt artikli 33 lõikes 2 osutatud korras sätestatud üksikasjalistele eeskirjadele.

a) vastama V lisa I peatükis ja VII lisa I peatükis esitatud nõuetele;

b) käitlema, töötlema ja ladustama üksnes 3. kategooria materjali vastavalt V lisa II peatükile ja VII lisale;

c) olema pädeva asutuse poolt kinnitatud vastavalt V lisa V peatükile;

d) tegema artiklis 25 sätestatud ettevõtte enesekontrolle;

e) alluma pädevate ametiasutuste läbiviidavale kontrollile vastavalt artiklile 26; ning

f) tagama, et pärast töötlemist vastavad saadused VII lisa I peatüki nõuetele.

a) ettevõttes toodetavate toodete kohta VIII lisas sätestatud erinõuetest lähtudes kohustuma:

b) olema kontrollitud vastavalt artiklile 26 pädevate ametiasutuste poolt.

a) on valmistatud 3. kategooria töötlemisettevõtetes, mis on heaks kiidetud ja mille suhtes kohaldatakse järelevalvet vastavalt artiklile 17;

b) on valmistatud eranditult 3. kategooria materjalist, nagu on määratletud VII lisas;

c) on käideldud, töödeldud, ladustatud ja transporditud vastavalt VII lisale ning viisil, mis tagab vastavuse artiklile 22; ning

d) vastavad VII lisas sätestatud erinõuetele.

a) vastavad kas:

b) on pärit vastavalt artiklile 18 heakskiidetud ja kontrollitud ettevõtetest või, VIII lisas osutatud loomsete kõrvalsaaduste puhul, teistest ühenduse veterinaaria-alaste õigusaktide kohaselt heakskiidetud ettevõtetest.

a) on valmistatud vastavalt artiklile 14 heakskiidetud 2. kategooria õlikeemiaettevõttes sulatatud rasvast, mis on saadud 2. kategooria materjali töötlemisel vastavalt artiklile 13 heakskiidetud 2. kategooria töötlemisettevõttes, kasutades mõnd töötlemisviisidest 1–5;

b) on käsitletud, töödeldud, ladustatud ja transporditud vastavalt VI lisale; ning

c) vastavad kõigile VIII lisas sätestatud erinõuetele.

a) loomaliikide toitmine töödeldud loomse valguga, mis on saadud sama liigi loomade kehadest või kehaosadest;

b) muude põllumajandusloomade kui karusloomade toitmine toidujäätmetega või söödatoorainega, mis sisaldab toidujäätmeid või on saadud toidujäätmetest; ning

c) orgaaniliste väetiste ja mullaparandusainete (v.a sõnnik) kasutamine karjamaal.

a) kasutada loomseid kõrvalsaadusi diagnostika, haridustegevuse ja teadusuuringute eesmärgil; ning

b) kasutada loomseid kõrvalsaadusi taksidermilisel eesmärgil vastavalt artiklile 18 selleks otstarbeks heakskiidetud tehnilistes ettevõtetes.

a) Liikmesriigid võivad lubada ka lõigus b määratletud loomsete kõrvalsaaduste kasutamist lõigus c määratletud loomade toitmiseks pädevate asutuste järelevalve all ja vastavalt IX lisas sätestatud eeskirjadele.

b) Punktis a osutatud loomsed kõrvalsaadused on:

c) Punktis a osutatud loomad on:

d) Lisaks võivad liikmesriigid pärast konsulteerimist Euroopa Toiduohutusametiga lubada pädevate asutuste järelevalve all kasutada artikli 4 lõike 1 punkti b alapunktis ii osutatud 1. kategooria materjali ohustatud või kaitse all olevate raipetoiduliste lindude toitmiseks vastavalt artikli 33 lõikes 2 osutatud korras sätestatud eeskirjadele.

a) lõikes 2 osutatud erandite kasutamisest; ning

b) kehtestatud kontrollikorrast, et tagada asjaomaste loomsete kõrvalsaaduste kasutamine üksnes lubatud eesmärkidel.

a) surnud lemmikloomad tuleb kohe jäätmetena kõrvaldada, mattes need kohapeal;

b) järgmised kõrvalistest piirkondadest pärit loomsed kõrvalsaadused võib jäätmetena kõrvaldada, põletades või mattes need kohapeal:

c) loomsed kõrvalsaadused võib jäätmetena kõrvaldada, põletades või mattes need kohapeal rahvusvahelise episootiaameti A nimekirjas nimetatud haiguse puhangu korral, kui pädev asutus keeldub neid transportimast lähimasse põletusrajatisse või töötlemisettevõttesse haiguse levimise ohu pärast või sellepärast, et laiaulatuslik episootilise haiguse puhang põhjustab kõnealuste töötlemisettevõtete võimsuste ületamise.

a) lõike 1 punktis b sätestatud võimaluste kasutamisest 1. ja 2. kategooria materjali osas; ning

b) piirkonnad, mille nad liigitavad kõrvalisteks piirkondadeks lõike 1 lõigu b kohaldamisel ning sellise liigitamise põhjused.

a) tagamaks, et loomsete kõrvalsaaduste põletamine või matmine ei ohusta loomade või inimeste tervist; ning

b) välistamaks loomsete kõrvalsaaduste mahapanekut, vettejuhtimist või kontrollimatut kõrvaldamist.

a) määravad nad kindlaks ja kontrollivad kriitilisi kontrollipunkte ettevõttes;

b) seavad nad sisse ja rakendavad seire- ja kontrollimeetodeid sellistes kriitilistes kontrollipunktides;

c) võtavad nad töötlemisettevõtetes tüüpilisi proove vastavuskontrollideks:

d) protokollivad nad punktides b ja c osutatud kontrollide ja testide tulemused ning säilitavad neid vähemalt kahe aasta jooksul esitamiseks pädevatele asutustele;

e) kehtestavad nad süsteemi, mis tagab võimaluse jälgida iga lähetatud partiid.

a) teatama pädevale asutusele viivitamata kõik üksikasjad proovi laadi ja partii kohta, millest proov on võetud;

b) tegema kindlaks nõuete täitmata jätmise põhjused;

c) töötama ümber või kõrvaldama saastunud partii pädeva asutuse järelevalve all;

d) tagama, et saastumiskahtlusega või saastunud materjali ei viidaks ettevõttest välja enne ümbertöötamist pädeva asutuse järelevalve all ning enne sellest ametlikult uute proovide võtmist, et tagada vastavus käesolevas määruses sätestatud standarditega, välja arvatud juhul, kui selline materjal ei ole määratud kõrvaldamiseks;

e) suurendama proovivõtmiste ja toodangu kontrollimise sagedust;

f) uurima toodetud loomsete kõrvalsaaduste proovidega seotud andmeid; ning

g) viima ettevõttes läbi asjakohased saaste likvideerimise ja puhastamise toimingud.

a) kolmanda riigi õigusakte;

b) pädeva asutuse ja selle inspekteerimistalituste töökorraldust kolmandas riigis, nende talituste võimkonda, nende suhtes kohaldatavat järelevalvet ning nende volitusi tõhusaks järelevalveks õigusaktide kohaldamise üle;

c) ühendusse importimiseks ettenähtud loomse päritoluga toodete tootmise, valmistamise, käitlemise, ladustamise ja lähetamise suhtes kohaldatavaid tegelikke tervishoiunõudeid;

d) kinnitusi, mille kolmas riik saab anda asjakohastele tervishoiunõuetele vastavuse kohta;

e) kolmandast riigist pärit toote turustamise kogemust ja läbiviidud impordikontrollide tulemusi;

f) kõigi ühenduse kontrollide tulemusi kolmandas riigis;

g) kolmanda riigi eluskarja, muude koduloomade ja ulukite tervislikku seisundit, võttes eriti arvesse eksootilisi loomahaigusi ja riigi üldise tervisliku seisundi kõiki aspekte, mis võiksid ohustada inimeste ja loomade tervist ühenduses;

h) korrapärasust ja kiirust, millega kolmas riik esitab teavet nakkuslike loomahaiguste esinemise kohta tema territooriumil, eriti rahvusvahelise episootiaameti nimekirjades A ja B nimetatud haiguste kohta või akvakultuuriloomade puhul rahvusvahelise episootiaameti akvakultuuri loomatervishoiu eeskirjas nimetatud teatamiskohustuslike taudide kohta;

i) kolmandas riigis kehtivaid määrusi nakkuslike loomahaiguste vältimise ja tõrje kohta ning nende rakendamist, sealhulgas teistest riikidest importimise eeskirju.

a) komisjon teatab liikmesriikidele asjaomase kolmanda riigi poolt ettevõtete loetelusse kavandatavatest muudatustest viie tööpäeva jooksul pärast muudatusettepanekute saamist;

b) liikmesriikidel on pärast punktis a osutatud ettevõtete loetelu muudatusettepanekute kättesaamist aega seitse tööpäeva, et saata komisjonile kirjalikud märkused;

c) kui vähemalt üks liikmesriik teeb kirjalikke märkusi, teatab komisjon sellest liikmesriikidele viie tööpäeva jooksul ning lisab vastava punkti toiduahela ja loomatervishoiu komitee järgmise istungi päevakorda otsuse tegemiseks artikli 33 lõikes 2 osutatud korras;

d) kui komisjon ei saa punktis b osutatud tähtaja jooksul liikmesriikidelt märkusi, loevad liikmesriigid muudatusettepanekud vastuvõetuks. Komisjon teavitab viie tööpäeva jooksul liikmesriike ning viis tööpäeva pärast kõnealuse teabe kättesaamist liikmesriikide poolt on lubatud nendest ettevõtetest importi alustada.

a) tootega kaasas oleva terviseohutuse sertifikaadi laadi ja sisu;

b) tervishoiualaseid erinõudeid, mida kohaldatakse importimisel ühendusse ja/või transiidil läbi ühenduse; ning

c) vajadusel loetelude koostamise korda ning nende piirkondade või ettevõtete loetelude muutmise korda, millest impordi- ja transiiditoimingud on lubatud.

a) koostada kolmandate riikide või nende osade loetelu ning määrata kindlaks impordi ja/või transiidi tingimused;

b) veenduda vastavuses:

1.  mesindustooted – mesi, mesilasvaha, mesilaspiim, taruvaik või mesinduses kasutatav õietolm;

2.  partii – toodanguühik, mis on ühesuguseid tootmisparameetreid kasutades toodetud samas ettevõttes (või mitu sellist ühikut, kui need on koos ladustatud) ja mida saab tagasitootmiseks ja ümbertöötlemiseks või kõrvaldamiseks identifitseerida, kui analüüsid näitavad, et see on vajalik;

3.  biogaasi ettevõte – ettevõte, milles toimub loomse päritoluga toodete bioloogiline lagunemine biogaasi tootmiseks ja kogumiseks anaeroobsetes tingimustes;

4.  veretooted – verest või verefraktsioonidest saadud tooted, v.a verejahu; need sisaldavad kuivatatud/külmutatud/vedelas olekus vereplasmat, kuivatatud verd, kuivatatud/külmutatud/vedelas olekus punaliblesid või nende fraktsioone ja segusid;

5.  veri – värske täisveri;

6.  verejahu – verest kuumtöötlusega vastavalt VII lisa II peatükile saadud tooted, mis on ette nähtud loomatoiduks või orgaaniliseks väetiseks;

7.  lemmikloomatoidu konservid – kuumtöödeldud lemmikloomatoit, mis on pakendatud hermeetiliselt suletud taarasse;

8.  1. või 2. kategooria vaheettevõte – ettevõte, milles käideldakse ja/või ajutiselt ladustatakse 1. või 2. kategooria materjali eesmärgiga see hiljem transportida lõppsihtkohta ja milles võivad toimuda teatavad esialgsed toimingud, nagu näiteks nahkade nülgimine ja tapajärgsete uuringute läbiviimine;

9.  1. kategooria töötlemisettevõte – ettevõte, milles töödeldakse 1. kategooria materjali enne selle lõplikku kõrvaldamist;

10.  2. kategooria õlikeemiaettevõte – ettevõte, mis töötleb 2. kategooria materjalist saadud sulatatud rasvu vastavalt VI lisa III peatükis sätestatud tingimustele;

11.  2. kategooria töötlemisettevõte – ettevõte, milles töödeldakse 2. kategooria materjali enne selle lõpphoiustamist, edasist töötlemist või kasutamist;

12.  3. kategooria vaheettevõte – ettevõte, milles töötlemata 3. kategooria materjali sorteeritakse ja/või tükeldatakse ja/või jahutatakse ja/või sügavkülmutatakse plokkidena ja/või ladustatakse ajutiselt eesmärgiga transportida see hiljem lõppsihtkohta;

13.  3. kategooria õlikeemiaettevõte – ettevõte, mis töötleb 3. kategooria materjalist saadud sulatatud rasvu;

14.  3. kategooria töötlemisettevõte – ettevõte, milles 3. kategooria materjali töödeldakse töödeldud loomseks valguks ja teisteks töödeldud toodeteks, mida saab kasutada söödatoorainena;

15.  toidujäätmed – igasugused toidujäätmed, sealhulgas kasutatud toiduõli, mis on pärit restoranidest, toitlustusettevõtetest ja köökidest, sealhulgas ühisköögid ja kodumajapidamiste köögid;

16.  koospõletusrajatis – jäätmehoidla direktiivi 2000/76/EÜ artikli 3 lõikes 5 määratletud tähenduses;

17.  koospõletamine – loomsete kõrvalsaaduste või nendest saadud toodete kõrvaldamine koospõletusrajatises;

18.  kogumiskeskused – tööruumid, milles kogutakse ja töödeldakse teatavaid loomseid kõrvalsaadusi, mis on ette nähtud artikli 23 lõike 2 punktis c määratletud loomade toitmiseks;

19.  komposteerimisettevõte – ettevõte, milles toimub loomse päritoluga toodete bioloogiline lagunemine aeroobsetes tingimustes;

20.  lagundumissaadused – loomsete kõrvalsaaduste muundumise tulemusena biogaasi ettevõttes tekkinud jäägid;

21.  seedetrakti sisu – imetajate ja silerinnaliste lindude seedetrakti sisaldus, seedetraktist eraldatud või eraldamata;

22.  koerte närimiskondid – lemmikloomadele närimiseks ettenähtud parkimata tooted, mis on valmistatud kabiloomade toornahast või muust loomsest materjalist;

23.  söödatooraine – loomse päritoluga söödatooraine direktiivis 96/25/EÜ ( 23 ) määratletud tähenduses, sealhulgas töödeldud loomne valk, veretooted, sulatatud rasvad, kalaõli, rasva derivaadid, želatiin ja hüdrolüüsitud valgud, dikaltsiumfosfaat, piim, piimapõhised tooted ja ternespiim;

24.  kalajahu – töödeldud loomne valk, mis on saadud mereloomadest, v.a mereimetajatest;

25.  karusloomad – loomad, keda peetakse või kasvatatakse karusnaha tootmiseks ning keda ei kasutata inimtoiduks;

26.  želatiin – naturaalne lahustuv valk, želeeriv või mitte, mis on saadud loomade (sealhulgas kalade ja kodulindude) kontidest, toornahkadest, soontest ja kõõlustest toodetud kollageeni osalisel hüdrolüüsil;

27.  kõrned – valku sisaldavad rasvasulatusjäägid pärast rasva ja vee osalist eemaldamist;

28.  hermeetiliselt suletud taara – taara, mille eesmärk on tagada kaitse mikroorganismide ligipääsemise eest;

29.  toornahad – nahk koos nahaaluste kudedega;

30.  suure võimsusega põletusrajatis – muu põletusrajatis kui väikese võimsusega põletusrajatis;

31.  hüdrolüüsitud valgud – loomsete kõrvalsaaduste hüdrolüüsi teel saadud polüpeptiidid, peptiidid, aminoatsiidid ja nende segud;

32.  põletusrajatis – jäätmehoidla direktiivi 2000/76/EMÜ artikli 3 lõikes 4 määratletud tähenduses;

33.  põletamine – loomsete kõrvalsaaduste või nendest saadud toodete kõrvaldamine põletusrajatises;

34.  laboratoorne reaktiiv – lõpptarbija jaoks kasutusvalmis pakendatud toode, mis sisaldab veretoodet ning on ette nähtud eraldi või teistega koos laboratoorseks kasutamiseks reaktiivina või reagentainena;

35.  matmispaik – jäätmete kõrvaldamispaik direktiivis 1999/31/EÜ määratletud tähenduses;

36.  väikese võimsusega põletusrajatis – põletusrajatis, mille läbilaskevõime on alla 50 kg loomseid kõrvalsaadusi tunnis;

37.  sõnnik – kõik põllumajandusloomade väljaheited ja/või uriin, koos allapanuga või ilma, ja guaano, mis võivad olla töötlemata või töödeldud kooskõlas VIII lisa III peatükiga või olla muul viisil ümber töödeldud biogaasi või kompostimisettevõtetes;

38.  orgaanilised väetised ja mullaparandusained – loomse päritoluga materjalid, mida kasutatakse taimede toitumistingimuste ning mulla füüsikaliste ja keemiliste omaduste ja bioloogilise aktiivsuse säilitamiseks või parandamiseks; need võivad sisaldada sõnnikut, seedetrakti sisu, komposti ja lagundumissaadusi;

39.  karjamaa – rohu või muude heintaimedega kaetud maa-ala, kus karjatatakse põllumajandusloomi või mida kasutatakse põllumajandusloomade söötmiseks, välja arvatud maa-ala, kus on kasutatud orgaanilisi väetisi või mullaparandusaineid vastavalt komisjoni määrusele (EÜ) nr 181/2006; ( 24 )

40.  lemmikloomatoitu tootev ettevõte — ettevõte, milles toodetakse lemmikloomatoitu või koerte närimiskonte või lõhna- ja maitsetugevdajaid ning kus teatavaid loomseid kõrvalsaadusi kasutatakse kõnealuse lemmikloomatoidu, koerte närimiskontide või lõhna- ja maitsetugevdajate tootmiseks;

41.  lemmikloomatoit – lemmikloomade toit, mis sisaldab 3. kategooria materjali;

42.  töödeldud loomne valk – täielikult 3. kategooria materjalist saadud loomsed valgud, mida on töödeldud V lisa II peatüki kohaselt, et need oleksid kõlblikud koheseks kasutamiseks söödatoorainena või muuks kasutamiseks söötades, sealhulgas lemmikloomatoidus, või kasutamiseks orgaanilistes väetistes või mullaparandusainetes; ei sisalda siiski veretooteid, piima, piimapõhiseid tooteid, ternespiima, želatiini, hüdrolüüsitud valke ja kaltsiumdivesinikfosfaati, mune ja munatooteid, trikaltsiumfosfaati ja kollageeni;

43.  töödeldud lemmikloomatoit – lemmikloomatoit (v.a töötlemata lemmikloomatoit), mida on töödeldud vastavalt VIII lisa nõuetele;

44.  töödeldud tooted – loomsed kõrvalsaadused, mis on läbinud ühe VII või VIII lisas nõutava töötlemisviisi või muu töötluse;

45.  töötlemisviisid – V lisa III peatükis loetletud viisid;

46.  töötlemisettevõte – loomseid kõrvalsaadusi töötlev ettevõte;

47. in vitro diagnoosiks kasutatav toode – lõpptarbija jaoks kasutusvalmis pakendatud toode, mis sisaldab veretoodet ja mida kasutatakse eraldi või kombineeritult reaktiivina, reagentainena, kalibraatorina, testpakendina või mõne muu süsteemina ja mis on ette nähtud kasutamiseks in vitro inimkehast või loomadest saadud proovide (v.a loovutatud vere ja kudede) uurimisel üksnes või peamiselt füsioloogilise ja tervisliku seisundi, haiguse või geneetilise hälbe diagnoosimiseks või reaktiivide ohutuse ja sobivuse kindlaksmääramiseks;

48.  töötlemata lemmikloomatoit – lemmikloomatoit, mis ei ole läbinud mingit muud säilitamistöötlust kui jahutamine, külmutamine või kiirkülmutamine säilivuse tagamiseks;

49.  kõrvalised piirkonnad – piirkonnad, kus loomapopulatsioon on nii väike ja millest jäätmekäitlusrajatised jäävad nii kaugele, et kogumine ja transport oleks kohapealse kõrvaldamisega võrreldes lubamatult kulukas;

50.  sulatatud rasv – 2. või 3. kategooria materjali töötlemisel saadud rasv;

51.  ladu – muu ettevõte kui direktiiviga 95/69/EÜ ( 25 ) hõlmatud ettevõtted ja vaheettevõtted, milles ajutiselt ladustatakse töödeldud tööteid enne nende lõppkasutust või kõrvaldamist;

52.  parkimine – nahkade parkimine, kasutades taimseid parkaineid, kroomisoolasid või muid aineid, näiteks alumiiniumsoolad, rauasoolad, ränisoolad, aldehüüdid ja kinoonid või muud sünteetilised kõvendid;

53.  tehniline ettevõte – ettevõte, milles loomseid kõrvalsaadusi kasutatakse tehniliste toodete tootmiseks;

54.  tehnilised tooted – teatavatest loomsetest kõrvalsaadustest otse saadud tooted, mis on ette nähtud muuks otstarbeks kui inimeste või loomade toiduks, sealhulgas pargitud ja töödeldud nahad, jahitrofeed, töödeldud vill, karvad, harjased, suled ja sulgede osad, hobuslaste seerum, veretooted, farmaatsiatooted, meditsiiniseadmed, kosmeetikavahendid, kontidest valmistatud tooted, želatiin ja liim, orgaanilised väetised, mullaparandusained, sulatatud rasvad, rasva derivaadid, töödeldud sõnnik ning piim ja piimapõhised tooted;

55.  töötlemata suled ja sulgede osad – suled ja sulgede osad, mida ei ole töödeldud aurujoaga või mõnel muul viisil, mis kindlustab, et sellesse ei ole jäänud haigusetekitajaid;

56.  töötlemata vill – lambavill, mida pole vabrikus pestud ja mis pole saadud parkimise teel, ning mida ei ole töödeldud mõne muu meetodiga, mis tagab, et sellesse ei ole jäänud haigusetekitajaid;

57.  töötlemata karvad – mäletsejaliste karvad, mida pole vabrikus pestud ja mis pole saadud parkimise teel, ning mida ei ole töödeldud mõne muu meetodiga, mis tagab, et sellesse ei ole jäänud haigusetekitajaid;

58.  töötlemata harjased – seaharjased, mida pole vabrikus pestud ja mis pole saadud parkimise teel, ning mida ei ole töödeldud mõne muu meetodiga, mis tagab, et sellesse ei ole jäänud haigusetekitajaid;

59.  kollageen – valgupõhised tooted, mis on saadud loomade toornahast, kõõlustest, ning sigade, lindude ja kalade puhul luudest;

60.  võrepraht – nähtav tahke loomne materjal, mis jääb reoveevõrele siis, kui on vaja läbi viia II lisa IX peatükis osutatud eeltöötlemine;

61.  rasva ja õli segu – hõljuv loomne materjal, mis kogutakse rasvaärastusseadmega heitvee pinnalt, kui on vaja läbi viia II lisa IX peatükis osutatud eeltöötlemisprotsess;

62.  rasked jäägid – nähtav tahke loomne materjal või sade, mis jääb kanalisatsioonitorusse siis, kui on vaja läbi viia II lisa IX peatükis osutatud eeltöötlemisprotsess;

63.  rasked jäägid – nähtav tahke loomne materjal või sade, mis jääb liivapüünisesse siis, kui seda kasutatakse II lisa IX peatükis osutatud eeltöötlemisprotsessis;

64.  lõhna- ja maitsetugevdaja — loomset päritolu vedel või veetustatud töödeldud toode, mida kasutatakse lemmikloomatoidu maitseomaduste parandamiseks.

a) punktides b ja c osutatud teavet; ning

b) juhul, kui registrit peab loomseid kõrvalsaadusi lähetav isik, punktides a ja e ning (kui on teada) punktis f osutatud teavet; või

c) juhul, kui registrit peab loomseid kõrvalsaadusi transportiv isik, punktides a, d ja f osutatud teavet; või

d) juhul, kui registrit peab loomseid kõrvalsaadusi vastu võttev isik, vastuvõtmise kuupäeva ning punktides d ja e osutatud teavet.

1. Transpordi ajal on loomsete kõrvalsaadustega ning töödeldud toodetega kaasas järgmine äridokument. Siiski võivad liikmesriigid otsustada kasutada sellest erinevat äridokumenti loomsete kõrvalsaaduste ning töödeldud toodete transpordiks sama liikmesriigi siseselt.

2. Rohkem kui ühe transportija puhul peab iga transportija täitma deklaratsiooni, nagu viidatud äridokumendi punktis 7, mis on osa dokumendist.

a) Äridokumendid peavad olema koostatud vastavalt käesolevas lisas esitatud näidisele. See peab sisaldama näidises esitatud nummerdatud järjekorras sertifikaate, mida nõutakse loomsete kõrvalsaaduste ning nendest saadud töödeldud toodete transportimiseks.

b) See peab olema koostatud vastavalt vajadusele ühes ELi liikmesriigi ametlikus keeles või ELi sihtliikmesriigi keeles. Siiski võib see olla koostatud mõnes teises ELi keeles, kui sellega on kaasas ametlik tõlge või sihtkohta liikmesriigi pädeva asutuse eelneva nõusoleku korral.

c) Äridokument peab olema koostatud vähemalt kolmes eksemplaris (üks originaal ja kaks koopiat). Originaal peab olema partiiga kaasas selle sihtpunkti jõudmiseni. Saaja peab selle säilitama. Tootja peab säilitama ühe koopia ning vedaja teise.

d) Iga äridokumendi originaal peab koosnema ühest kahepoolsest lehest või, kui on nõutud rohkem teksti, peab see olema sellisel kujul, et kõik vajalikud leheküljed moodustavad jagamatu ja ühtse terviku.

e) Kui partiiosa identifitseerimise põhjustel on dokumendile lisatud lisalehed, tuleb ka need lehed lugeda dokumendi originaali osaks, märkides kõik lehed vastutava isiku allkirjaga.

f) Kui dokument, kaasa arvatud punktis e osutatud lisalehed, koosneb enam kui ühest leheküljest, peab kõigi lehekülgede alla äärde lisama leheküljenumbri – (lehekülje number) (kogu lehekülgede arvust) – ning kõik lehed peavad kandma üleval ääres dokumendi koodi numbrit, mis on määratud vastutava isiku poolt.

g) Dokumendi originaali täidab ning allkirjastab vastutav isik. Sellega kinnitab vastutav isik, et järgitakse määruse (EÜ) nr 1774/2002 II lisa III peatükis sätestatud dokumentatsiooni. Äridokumentides tuleb määratleda:

h) Vastutava isiku allkirja värv peab olema erinev trükivärvist.

i) Äridokumenti tuleb säilitada vähemalt kaks aastat pädevatele asutustele esitamiseks määruse (EÜ) nr 1774/2002 artiklis 9 viidatud dokumentide kontrollimiseks.

1. 3. kategooria materjalist saadud töödeldud toodete ladustamise ruumid ei tohi olla samas kohas 1. või 2. kategooria materjalist saadud töödeldud toodete ladustamise ruumidega, kui need ei asu täiesti omaette hoones.

2. Ettevõttes peab olema:

3. Ettevõttes peavad olema asjakohased vahendid, et puhastada ja desinfitseerida konteinereid või mahuteid, milles tooted on saabunud, ning vedamiseks kasutatud transpordivahendeid, välja arvatud laevad. Veokite rataste desinfitseerimiseks peavad olema ette nähtud asjakohased vahendid.

4. Tooteid tuleb kuni uuesti lähetamiseni ladustada nõuetekohaselt.

1. Põletus- või koospõletusrajatised peavad olema projekteeritud, varustatud ja käitatud nii, et käesoleva määruse nõuded oleksid täidetud. Täidetud peavad olema järgmised hügieenitingimused.

2. Põletus- või koospõletusrajatise käitaja peab võtma loomsete kõrvalsaaduste vastuvõtmisel kõik vajalikud meetmed, et niivõrd, kui see on teostatav, vältida või piirata otsest ohtu inimeste või loomade tervisele.

3. Põletus- või koospõletusrajatised peavad olema kavandatud, varustatud, ehitatud ja käitatud nii, et tekkiv gaas kuumeneb juhitavalt ja ühtlaselt isegi ebasoodsaimates tingimustes kaheks sekundiks temperatuurini 850 °C, mõõdetuna põlemiskambri siseseina juures või mõnes muus pädeva asutuse heakskiidetud tüüpilises punktis.

4. Suure võimsusega põletusrajatise iga liin peab olema varustatud vähemalt ühe abipõletiga. See põleti peab automaatselt tööle hakkama, kui põlemisgaaside temperatuur langeb pärast viimast põlemisõhu etteannet alla 850 °C. Samuti kasutatakse seda rajatise käivitamisel ja seiskamisel, et tagada temperatuuri säilimine 850 °C juures kõnealuste toimingute vältel ja seni, kuni põlemiskambris on veel põlemata jäätmeid.

5. Suure võimsusega põletus- või koospõletusrajatises peab olema töötav automaatsüsteem, mis välistab loomsete kõrvalsaaduste etteandmise:

6. Loomsed kõrvalsaadused tuleks võimaluse korral vahetu käitlemiseta otse ahju suunata.

7. Põletus- või koospõletusrajatiste kohad ja asjakohased loomsete kõrvalsaaduste ladustamise kohad peavad olema kavandatud nii, et kooskõlas asjakohaste ühenduse õigusaktidega oleks välditud saasteainete lubamatu ja juhuslik sattumine pinnasesse ning pinna- ja põhjavette. Lisaks sellele tuleb luua võimalused põletusrajatise alalt äravoolava saastunud sademevee või leketest või tulekustutusest tuleneva saastunud vee ladustamiseks.

8. Ladustamisvõimalused peavad olema mahult piisavad, et sellest veest saaks võtta proove ja seda vajaduse korral enne väljutamist töödelda.

9. Käesoleva peatüki kohaldamisel tähendavad “jäägid” mistahes vedelat või tahket materjali, mis on tekkinud põlemis- või koospõlemisprotsessi käigus, heitvee töötlemisel või muude põletus- või koospõletusrajatises läbiviidud protsesside käigus. Jääkide hulka kuuluvad ka koldetuhk ja räbu, lendtuhk ja katlatolm.

10. Põletus- või koospõletusrajatise käitamisel tekkivate jääkide kogust ja kahjulikkust tuleb vähendada võimalikult palju. Võimaluse korral tuleb jäägid võtta ringlusse vahetult rajatises või väljaspool seda vastavalt asjakohastele ühenduse õigusaktidele.

11. Kuivade tolmsete jääkide vedu ja vaheladustamine peab toimuma nii, et oleks välditud nende sattumine keskkonda (näiteks kinnistes mahutites).

12. Tuleb kasutada võtteid, mis võimaldavad jälgida põletamise või koospõletamisega seotud näitajaid ja tingimusi. Suure võimsusega põletus- ja koospõletusrajatistes peavad olema kasutusel temperatuuri mõõtmise seadmed.

13. Pädeva asutuse antud tunnustuses või sellele lisatud tingimustes tuleb sätestada temperatuuri mõõtmise nõuded.

14. Automaatsete jälgimisseadmete paigaldamist ja toimimist tuleb kontrollida ning seadmeid tuleb testida kord aastas. Vähemalt kord iga kolme aasta tagant peab seadmeid taatlema, tehes võrdlusmeetodite abil üheaegseid mõõtmisi.

15. Temperatuuri mõõtmise tulemused tuleb registreerida ja esitada sobival viisil, et pädev asutus saaks tema enda kehtestatavas korras kindlaks teha, kas lubatud käitamistingimustest ja käesolevas määruses sätestatud heitmete piirväärtustest on kinni peetud.

16. Suure rikke või ebaharilike käitamistingimuste korral peab käitaja vähendama töömahtu või peatama töö niipea kui võimalik, kuni saab taastada normaalkäituse.

1. Tööruumid ja vahendid peavad vastama järgmistele nõuetele:

▼M1

▼B

2. Töötlemisettevõttes peavad olema asjakohased vahendid, et puhastada ja desinfitseerida konteinereid või mahuteid, milles loomsed jäätmed on saabunud, ning vedamiseks kasutatud transpordivahendeid, välja arvatud laevad.

3. Peavad olema ette nähtud asjakohased vahendid veokite rataste desinfitseerimiseks, kui need sõidavad välja ettevõtte “mustalt poolelt”.

4. Kõikides töötlemisettevõtetes peab olema pädeva asutuse nõuetele vastav heitvee äravoolu süsteem.

5. Töötlemisettevõttes peab olema kas oma labor või peab ta kasutama mõne muu labori teenuseid. Selles laboris peab olema varustus vajalike analüüside tegemiseks ja see peab olema tunnustatud pädevate asutuste poolt.

1. Loomsed kõrvalsaadused tuleb ümber töötada võimalikult kiiresti pärast ettevõttesse saabumist. Kuni töötlemiseni tuleb neid nõuetekohaselt ladustada.

2. Töötlemata materjali veoks kasutatud konteinerid, mahutid ja veokid tuleb puhastada selleks ettenähtud alal. See koht peab paiknema või olema rajatud nii, et töödeldud toodete saastumise oht oleks välditud.

3. “Mustal poolel” töötavad isikud ei tohi minna “puhtale poolele”, vahetamata töörõivaid ja jalanõusid või viimaseid desinfitseerimata. Seadmeid ja tööriistu ei tohi viia “mustalt poolelt”“puhtale”, neid eelnevalt puhastamata ja desinfitseerimata. Tuleb kehtestada töötajate liikumise kord, et kontrollida töötajate liikumist ühest piirkonnast teise ning ette näha jalanõude ja rataste desinfitseerimisvannide nõuetekohane kasutamine.

4. “Musta poole” heitvesi tuleb töödelda tagamaks niivõrd, kui see on praktiliselt teostatav, et sellesse pole jäänud nakkusetekitajaid. Erinõuded töötlemisettevõtete heitvee töötlemiseks võib sätestada artikli 33 lõikes 2 osutatud korras.

5. Tuleb järjekindlalt läbi viia lindude, näriliste, putukate ja muude kahjurite tõrjet. Sel eesmärgil tuleb kasutada dokumenteeritud kahjuritõrjeprogrammi.

6. Tööruumide kõikide osade jaoks tuleb kehtestada ja dokumenteerida puhastamise kord. Puhastamiseks tuleb näha ette asjakohased seadmed ja puhastusvahendid.

7. Hügieenikontroll peab hõlmama keskkonna ja seadmete korralisi ülevaatusi. Inspekteerimiste ajakava ja tulemused tuleb dokumenteerida ja säilitada vähemalt kaks aastat.

8. Seadmeid ja varustust tuleb hoida heas seisukorras ning mõõteriistu korrapäraste ajavahemike järel kaliibrida.

9. Töödeldud tooteid tuleb töötlemisettevõttes käidelda ja ladustada viisil, mis välistab nende teisese saastumise.

1. Kui töödeldavate loomsete kõrvalsaaduste osakeste suurus on üle 50 millimeetri, tuleb loomseid kõrvalsaadusi peenestada asjakohastes seadmetes, mis on seadistatud nii, et pärast peenestamist on osakeste suurus alla 50 millimeetri. Seadmete tõhusust tuleb iga päev kontrollida ja nende seisukord registreerida. Kui kontrollimisel avastatakse üle 50 millimeetri suurusi osakesi, tuleb protsess peatada ja teha enne töötlemise jätkamist parandused.

2. Pärast peenestamist tuleb loomseid kõrvalsaadusi vähemalt 20 minutit pidevalt läbi kuumutada sisetemperatuuril üle 133 °C ja küllastatud auru tekitatud vähemalt 3baarise (absoluut)rõhu all; ( 26 ) kuumtöötlust võib kohaldada ainsa menetlusena või steriliseerimisetapile eelneva või järgneva menetlusena.

3. Ümbertöötamine võib toimuda partiide kaupa või pideva protsessina.

1. Kui töödeldavate loomsete kõrvalsaaduste osakeste suurus on üle 150 millimeetri, tuleb loomseid kõrvalsaadusi peenestada asjakohastes seadmetes, mis on seadistatud nii, et pärast peenestamist on osakeste suurus alla 150 millimeetri. Seadmete tõhusust tuleb iga päev kontrollida ja nende seisukord registreerida. Kui kontrollimisel avastatakse üle 150 millimeetri suurusi osakesi, tuleb töötlemine peatada ja teha enne töötlemise jätkamist parandused.

2. Pärast peenestamist tuleb loomseid kõrvalsaadusi läbi kuumutada vähemalt 125 minutit sisetemperatuuril üle 100 °C, vähemalt 120 minutit sisetemperatuuril üle 110 °C ja vähemalt 50 minutit sisetemperatuuril üle 120 °C.

3. Töötlemine peab toimuma partiide kaupa.

4. Loomseid kõrvalsaadusi võib kuumutada nii, et samaaegselt on täidetud nõuded nii aja kui temperatuuri osas.

1. Kui töödeldavate loomsete kõrvalsaaduste osakeste suurus on üle 30 millimeetri, tuleb loomseid kõrvalsaadusi peenestada asjakohastes seadmetes, mis on seadistatud nii, et pärast peenestamist on osakeste suurus alla 30 millimeetri. Seadmete tõhusust tuleb iga päev kontrollida ja nende seisukord registreerida. Kui kontrollimisel avastatakse üle 30 millimeetri suurusi osakesi, tuleb töötlemine peatada ja teha enne töötlemise jätkamist parandused.

2. Pärast peenestamist tuleb loomseid kõrvalsaadusi läbi kuumutada vähemalt 95 minutit sisetemperatuuril üle 100 °C, vähemalt 55 minutit sisetemperatuuril üle 110 °C ja vähemalt 13 minutit sisetemperatuuril üle 120 °C.

3. Ümbertöötamine võib toimuda partiide kaupa või pideva protsessina.

4. Loomseid kõrvalsaadusi võib kuumutada nii, et samaaegselt on täidetud nõuded nii aja kui temperatuuri osas.

1. Kui töödeldavate loomsete kõrvalsaaduste osakeste suurus on üle 30 millimeetri, tuleb loomseid kõrvalsaadusi peenestada asjakohastes seadmetes, nähes ette, et pärast peenestamist on osakeste suurus alla 30 millimeetri. Seadmete tõhusust tuleb iga päev kontrollida ja nende seisukord registreerida. Kui kontrollimisel avastatakse üle 30 millimeetri suurusi osakesi, tuleb töötlemine peatada ja teha enne töötlemise jätkamist parandused.

2. Pärast peenestamist tuleb loomsed kõrvalsaadused koos lisatud rasvaga panna surveanumasse ja läbi kuumutada vähemalt 16 minutit sisetemperatuuril üle 100 °C, vähemalt 13 minutit sisetemperatuuril üle 110 °C, vähemalt 8 minutit sisetemperatuuril üle 120 °C ja vähemalt 3 minutit sisetemperatuuril üle 130 °C.

3. Ümbertöötamine võib toimuda partiide kaupa või pideva protsessina.

4. Loomseid kõrvalsaadusi võib kuumutada nii, et samal ajal on täidetud nõuded nii aja kui temperatuuri osas.

1. Kui töödeldavate loomsete kõrvalsaaduste osakeste suurus on üle 20 millimeetri, tuleb loomseid kõrvalsaadusi peenestada asjakohastes seadmetes, mis on seadistatud nii, et pärast peenestamist on osakeste suurus alla 20 millimeetri. Seadmete tõhusust tuleb iga päev kontrollida ja nende seisukord registreerida. Kui kontrollimisel avastatakse üle 20 millimeetri suurusi osakesi, tuleb töötlemine peatada ja teha enne töötlemise jätkamist parandused.

2. Pärast peenestamist tuleb loomseid kõrvalsaadusi kuumutada koaguleerumiseni ning siis pressida nii, et rasv ja vesi valkainest eemalduvad. Seejärel tuleb valkainet kuumutada vähemalt 120 minutit sisetemperatuuril üle 80 °C ja vähemalt 60 minutit sisetemperatuuril üle 100 °C.

3. Ümbertöötamine võib toimuda partiide kaupa või pideva protsessina.

4. Loomseid kõrvalsaadusi võib kuumutada nii, et samal ajal on täidetud nõuded nii aja kui temperatuuri osas.

1. Loomsed kõrvalsaadused peenestatakse vähemalt:

Peenestamiseks tuleb neid segada sipelghappega ning säilitada pH tase 4,0 või madalam. Segu tuleb enne järgnevat töötlust hoida vähemalt 24 tundi.

2. Järgnev peenestamine, segu tuleb kuumutada kuni:

Kasutades pidevavoolusüsteemi, tuleb toote töötlemise kulgu konverteris jälgida mehhaaniliste kontrollivahenditega, mis juhivad toote edasiliikumist nii, et see on kuumtöötluse lõpuks läbinud piisava aja ja temperatuuriga tsükli.

1. Töötlemisviis kiidetakse pädeva asutuse poolt heaks, kui sellele asutusele on kuu aja jooksul iga päev võetavate proovide alusel tõestatud, et lõpptoode vastab järgmistele mikrobioloogilistele standarditele:

2. Üksikasjad kriitiliste kontrollipunktide kohta, mille alusel töötlemisettevõtted rahuldavalt vastavad mikrobioloogilistele standarditele, tuleb registreerida ja säilitada, et omanik, ettevõtja või tema esindaja ning pädev asutus saaks jälgida töötlemisettevõtte tööd. Registreeritav ja jälgitav teave peab sisaldama järgmist: osakese suurus, kriitiline temperatuur ning vastavalt vajadusele töötlemise absoluutne aeg, rõhk, tooraine etteandmise kiirus ja rasva tsirkuleerimise kiirus.

3. Kõnealune teave tuleb komisjoni nõudmisel teha talle kättesaadavaks.

1. Pädev asutus peab kontrollima töötlemisettevõtteid, et tagada vastavus käesoleva määruse nõuetele. Eelkõige peab pädev asutus:

2. Et võimaldada pädeval asutusel täita tema kohustusi lõike 1 alusel, peab tal olema kogu aeg vaba juurdepääs kõikidele töötlemisettevõtte osadele ning registritele, äridokumentidele ja terviseohutuse sertifikaatidele.

1. Kollageeni tootmiseks peab kasutama protsessi, mis tagab, et töötlemata 3. kategooria materjal läbib töötlemise, mis sisaldab materjali pesemist, pH korrigeerimist happe või leelise abil ning sellele järgnevat ühte või mitut loputuskorda, filtreerimist ja väljapressimist. Pärast töötlemist võib kollageen läbida ka kuivatusprotsessi.

2. Keelatud on kasutada säilitusaineid, mis ei ole ühenduse õigusaktidega lubatud.

3. Kollageen tuleb pakendada, ladustada ja transportida rahuldavates hügieenitingimustes. Eelkõige:

4. Liikmesriigid peavad lubama importida kollageeni, kui:

1. Munatooted peavad olema:

2. Liikmesriigid peavad lubama importida munatooteid, kui:

1. neil peavad olema asjakohased vahendid sissetuleva materjali täiesti ohutuks ladustamiseks ja käsitsemiseks ning

2. neil peavad olema asjakohased vahendid toodete tootmisest järele jäänud kasutamata loomsete kõrvalsaaduste kõrvaldamiseks vastavalt käesolevale määrusele või peavad nad kõnealuse materjali vastavalt käesolevale määrusele saatma töötlemisettevõttesse või põletus- või koospõletusrajatisse.

1. Lemmikloomatoidu ja koerte närimiskontide tootmiseks tohib kasutada üksnes artikli 6 lõike 1 punktides a–j osutatud loomseid kõrvalsaadusi. Töötlemata lemmikloomatoitu võib siiski valmistada üksnes artikli 6 lõike 1 punktis a osutatud loomsetest kõrvalsaadustest.

2. Lemmikloomatoidu konserve tuleb piisavalt kuumtöödelda, nii et saavutatakse Fč-väärtus vähemalt 3.

3. Muud töödeldud lemmikloomatoitu kui konservid tuleb kuumtöödelda kogu aine ulatuses temperatuuril vähemalt 90 °C. Pärast töötlemist tuleb võtta kõik meetmed toote saastumise vältimise tagamiseks. Toode peab olema pakendatud kasutamata pakendisse.

4. Koerte närimiskonte tuleb valmistamise ajal piisavalt kuumtöödelda, et hävitada patogeensed mikroobid (sh salmonella). Pärast töötlemist tuleb võtta kõik meetmed toote saastumise vältimise tagamiseks. Toode tuleb pakendada kasutamata pakendisse.

5. Töötlemata lemmikloomatoit tuleb pakendada kasutamata pakendisse, mis väldib igasuguse lekke. Tuleb võtta tõhusaid meetmeid tagamaks, et toode ei puutuks kokku saastamisega kogu tootmisahela jooksul ja kuni müügikohani. Pakendile tuleb nähtavalt ja loetavalt märkida sõnad “üksnes lemmikloomatoiduks”.

6. Tootmise ja/või ladustamise ajal (enne lähetamist) tuleb võtta pistelisi proove, et kontrollida vastavust järgmistele nõuetele:

kus:

7. Liikmesriigid peavad lubama importida lemmikloomatoitu ja koerte närimiskonte, kui:

2. Töötlemata linnusõnnikuga võib kaubelda järgmistel tingimustel:

3. Hobuslaste töötlemata sõnnikuga kauplemise suhtes ei rakendata mingeid loomatervishoiu nõudeid.

4. Liikmesriigid peavad lubama importida töötlemata sõnnikut, kui:

5. Töödeldud sõnnikut ja töödeldud sõnnikutooteid turustatakse punktides a–e sätestatud tingimustel, mis on järgmised.

6. Liikmesriigid peavad lubama importida töödeldud sõnnikut ja töödeldud sõnnikutooteid, kui:

7. “Guaano” turustamise suhtes ei rakendata mingeid loomatervishoiu nõudeid.

1. Veretoodete impordi suhtes rakendatakse XI peatükis sätestatud nõudeid.

2. Liikmesriigid peavad lubama importida veretooteid, kui:

3. Liikmesriigid peavad lubama importida veretooteid, kui need on pärit kolmandatest riikidest või nende piirkondadest, kus:

4. Erinõuded in vitro diagnoosides kasutatavate toodete ja laboratoorsete reagentide impordi jaoks võib vajaduse korral sätestada artikli 33 lõikes 2 osutatud korras.

1. Seerum peab olema:

2. Liikmesriigid peavad lubama importida hobuslaste seerumit, kui:

▼M2

▼B

▼M2

▼B

1. Käesoleva peatüki sätteid ei kohaldata:

2. Käesoleva peatüki sätteid kohaldatakse lõikes 1 määratletud ulatuses värskete, jahutatud ja töödeldud toornahkade suhtes. Selle peatüki tähenduses tähendavad “töödeldud toornahad” toornahku, mida on:

3. Värskete või jahutatud toornahkadega kauplemise suhtes kohaldatakse samasid tervishoiunõudeid, mida kohaldatakse värske liha suhtes vastavalt nõukogu 12. detsembri 1972. aasta direktiivile 72/461/EMÜ ühendusesisest värske lihaga kauplemist mõjutavate tervishoiuprobleemide kohta. ( 36 )

4. Töödeldud toornahkadega lubatakse kaubelda tingimusel, et iga partiiga on kaasas II lisas sätestatud äridokument, millega tõendatakse, et:

5. Liikmesriigid peavad lubama importida värskeid või jahutatud toornahkade, kui:

▼M2

▼B

6. Liikmesriigid peavad lubama importida kabiloomade töödeldud toornahku, kui:

▼M2

▼B

7. Kabiloomade värskeid, jahutatud või töödeldud toornahku tuleb vedada lähteriigiks oleva kolmanda riigi pädeva asutuse poolt pitseeritud mahutites, veoautodes, vagunites või pallides.

1. Ilma et see piiraks nõukogu 9. detsembri 1996. aasta määruse (EÜ) nr 338/97 (looduslike looma- ja taimeliikide kaitse kohta nendega kauplemise reguleerimise teel) ( 37 ) kohaselt vastuvõetud meetmete kohaldamist, ei kohaldata mingeid loomatervishoiualaseid keelde või piiranguid jahitrofeede suhtes:

2. Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 338/97 kohaselt vastuvõetud meetmete kohaldamist, kohaldatakse kabiloomade ja lindude jahitrofeede suhtes, mis ei ole läbinud lõike 1 punktis a nimetatud töötlust, järgmiseid tingimusi. Need peavad:

3. Jahitrofeed, mis koosnevad üksnes kontidest, sarvedest, kapjadest, sõrgadest, hirvesarvedest või hammastest, tuleb:

4. Jahitrofeed, mis koosnevad üksnes toornahkadest, tuleb:

5. Liikmesriigid peavad lubama importida kolmandatest riikidest lindude ja kabiloomade töödeldud jahitrofeesid, milleks on üksnes kondid, sarved, sõrad, kabjad, hirvesarved, hambad või nahad, kui:

▼M2

▼B

6. Liikmesriigid peavad vastavalt lõike 7 nõuetele lubama importida kabiloomade ja lindude kõikidest anatoomilistest osadest koosnevaid täielikult töötlemata jahitrofeesid kolmandatest riikidest:

▼M2

▼B

7. Liikmesriigid peavad lubama importida lõikes 6 osutatud jahitrofeesid, kui:

2. Lõike 1 sätteid ei kohaldata dekoratiivsulgede või sulgede suhtes, mis on:

3. Liikmesriigid peavad lubama importida seaharjaseid kolmandatest riikidest või ühenduse õigusaktide kohase piirkondadeks jaotamise korral nende piirkondadest, kui:

4. Liikmesriigid peavad lubama importida töötlemata villa, karvasid, sulgesid ja sulgede osasid, kui need:

1. Ainult mesinduses kasutamiseks ettenähtud mesindustooted:

2. Kuna ühenduses ei ole tarumardikaid ja lesti liigist Tropilaelaps spp., tuleb sätestada järgmised mesindustoodete importi käsitlevad täiendavad kaitsemeetmed.

3. Liikmesriigid peavad lubama importida mesinduses kasutamiseks ettenähtud mesindustooteid, kui:

1. Liikmesriik peab lubama importida konte ja teatavaid kontidest valmistatud tooteid (v.a kondijahu), sarvi ja teatavaid sarvedest valmistatud tooteid (v.a sarvejahu), kapju ja sõrgi ning teatavate kapjadest ja sõrgadest valmistatud tooteid (v.a kabja- ja sõrajahu) tehniliste toodete valmistamiseks, kui:

▼M2

▼B

2. Iga partiiga on kaasas:

▼M2

▼B

3. Ühenduse territooriumile saatmisel peavad tooted olema pitseeritud mahutites või veoautodes või lahtiselt laevas. Kui tooteid transporditakse mahutites, peavad mahutitele ning kõikidel juhtudel kaubaveo saatedokumentidele olema märgitud tehnilise ettevõtte nimi ja aadress.

4. Pärast direktiivis 97/78/EÜ ettenähtud piirikontrolli tuleb materjal vastavalt käesoleva määruse artikli 8 lõikes 4 sätestatud nõuetele vedada otse tehnilisse ettevõttesse.

5. Valmistamise ajal tuleb pidada registreid materjali koguse ja laadi kohta, et tagada materjali kasutamine selleks tegelikult ettenähtud eesmärgil.

1. on pärit kolmandatest riikidest, mis kuuluvad XI lisa VI osas, VII A osas ja VII B osas olevasse loetellu;

2. koosnevad üksnes artikli 6 lõike 1 punktides a–j osutatud kõrvalsaadustest ja/või kui need on ette nähtud kasutamiseks lemmikloomatoiduna, siis materjalist, mis on saadud loomadelt, mida on töödeldud selliselt nagu artikli 28 teises lõikes osutatud;

Tehistingimustes peetavate karusloomade söödaks kasutatavad loomsed kõrvalsaadused peavad koosnema artikli 6 lõike 1 punktides a ja b osutatud kõrvalsaadustest ning töötlemata lemmikloomatoidus kasutatavad loomsed kõrvalsaadused peavad koosnema ainult artikli 6 lõike 1 punktis a osutatud kõrvalsaadustest;

3. need on päritoluettevõttes sügavkülmutatud või säilitatud vastavalt ühenduse õigusaktidele selliselt, et vältida riknemist sihtettevõttesse saatmise ja tarnimise vahelisel ajal.

4. nende puhul on võetud kõik ettevaatusabinõud, et vältida nakkusetekitajatega saastumist;

5. need on pakitud kasutamata pakenditesse, mis väldivad igasuguse lekke;

6. nendega on kaasas sertifikaat, mis vastab X lisa 8. peatüki A ja B osas ning 3. peatüki D osas sätestatud näidistele;

7. pärast direktiivis 97/78/EÜ ettenähtud piirikontrolli ning vastavalt käesoleva määruse artikli 8 lõikes 4 sätestatud nõuetele veetakse need kas:

8.1. lemmikloomatoidu tootmise jaoks kasutatava tooraine puhul, mis on saadud käesoleva määruse artikli 28 teises lõikes osutatud loomadest, kellele on antud teatavaid direktiiviga 96/22/EÜ keelatud aineid:

8.2. kui partii koosneb toorainest, mida on punktis 8.1 osutatud viisil töödeldud, ja muust töötlemata toorainest, tuleb kogu partiis sisalduv tooraine märgistada vastavalt eespool punkti 8.1 alapunktides a ja b sätestatule.

8.3. punkti 8.1 alapunktides a ja b ning punktis 8.2 sätestatud märgistus peab olema nähtav alates lähetamisest kuni lemmikloomatoitu tootvasse ettevõttesse tarnimiseni.

1. 2. kategooria materjalist saadud sulatatud rasvad, mis on ette nähtud kasutamiseks õlikeemias, peavad olema toodetud V lisa III peatükis osutatud meetodeid 1-5 kasutades.

2. Mäletsejalistelt saadud sulatatud rasvad tuleb puhastada nii, et allesjäävate lahustumatute lisaainete kogusisaldus ei moodusta üle 0,15 % massist.

3. Liikmesriigid peavad lubama importida 2. kategooriasse kuuluvast materjalist saadud sulatatud rasva, mis on ette nähtud töötlemiseks viisil, mis vastab vähemalt ühe VI lisa III peatükis kirjeldatud protsessi tingimustele, kui:

4. Sulatatud rasv peab olema toimetatud päritoluriigist ainult maad või merd pidi otse ühenduse piiripunkti.

5. Sulatatud rasvad peavad olema transporditud pärast direktiivis 97/78/EÜ ettenähtud kontrolli ja vastavalt käesoleva määruse artikli 8 lõikes 4 sätestatud nõuetele 2. kategooria õlikeemiaettevõttesse, kus neid hakatakse töötlema rasva derivaatideks.

6. Lõikes 3 osutatud terviseohutuse sertifikaadis peab olema märgitud, et:

7. Lõikes 3 sätestatud terviseohutuse sertifikaat tuleb kauba ühendusse sisenemisel esitada piiripunkti pädevale asutusele ning seejärel peab selle koopia kuni sihtettevõtteni partiiga kaasas olema.

8. Pärast direktiivis 97/78/EÜ ettenähtud kontrolli tuleb sulatatud rasvad vastavalt käesoleva määruse artikli 8 lõikes 4 sätestatud nõuetele vedada otse sihtettevõttesse.

1. Kui 2. kategooria materjalist toodetud sulatatud rasva kasutatakse rasva derivaatide tootmisel, tuleb kasutada meetodit, ms vastab vähemalt ühe VI lisa III peatükis osutatud töötluse standarditele.

2. Liikmesriigid lubavad rasva derivaatide importi ainult juhul, kui iga partiiga on kaasas terviseohutuse sertifikaat, mis vastab X lisa 14. peatüki A või B osas sätestatud näidistele.

3. Lõikes 2 osutatud terviseohutuse sertifikaadis peab olema märgitud:

4. Lõikes 2 sätestatud terviseohutuse sertifikaat tuleb kauba ühendusse sisenemisel esitada piiripunkti pädevale asutusele ning seejärel peab selle koopia kuni sihtettevõtteni partiiga kaasas olema.

5. Pärast direktiivis 97/78/EÜ ettenähtud kontrolli tuleb rasva derivaadid vastavalt käesoleva määruse artikli 8 lõikes 4 sätestatud nõuetele vedada otse sihtettevõttesse.

1. Lemmikloomatoidu maitseomaduste suurendamiseks kasutatavate loomset päritolu vedelate/veetustatud töödeldud loomsete toodete tootmisel võib kasutada ainult artikli 6 lõike 1 punktides a-j osutatud loomseid kõrvalsaaduseid.

2. Lõhna- ja maitsetugevdajad peavad läbima töötlemismeetodid, mis tagavad, et toode vastab VIII lisa II peatüki lõikes 6 sätestatud mikrobioloogilistele standarditele. Pärast töötlemist tuleb võtta kõik meetmed toote saastumise vältimise tagamiseks.

3. Lõpptoode:

4. Liikmesriigid peavad lubama importida lõhna- ja maitsetugevdajaid, kui:

a) Veterinaarsertifikaadi koostab ekspordiriik käesoleva määruse X lisas oleva näidiste põhjal asjaomasele loomsele kõrvalsaadusele vastava näidise vormi kohaselt. Veterinaarsertifikaadid sisaldavad näidisel olevas numbrilises järjekorras kinnitusi, mida nõutakse kõikide kolmandate riikide puhul, ja vajaduse korral täiendavaid tagatisi, mida nõutakse eksportiva kolmanda riigi või selle osa puhul.

b) Iga sertifikaat koosneb ühest lehest, mis on kahepoolne, või kui vaja läheb enam kui ühte lehte, siis on sertifikaat sellisel kujul, et kõik lehed moodustavad osa ühtsest tervikust ja on jagamatud.

c) See koostatakse vähemalt ühes selle EL liikmesriigi ametlikus keeles, kus viiakse läbi piirikontroll, ning sihtkohaks oleva EL liikmesriigi keeles. Kõnealused liikmesriigid võivad lubada vajaduse korral muude keelte kasutamist, millele tuleb lisada ametlik tõlge.

d) Kui sertifikaadile lisatakse lisalehti saadetise osade identifitseerimiseks, siis käsitatakse kõnealuseid lisalehti sertifikaadi originaali osadena ning igale lehele kirjutab alla ja paneb pitseri tõendit väljastav riiklik veterinaararst.

e) Kui sertifikaat, sealhulgas punktis d osutatud lisalehed, koosneb rohkem kui ühest lehest, peab iga leht olema nummerdatud — (leheküljenumber)/(lehekülgede koguarv) — lehe alumisel serval ning selle ülemises servas peab olema pädeva asutuse määratud sertifikaadi kood.

f) Sertifikaadi originaali peab täitma ja allkirjastama riiklik veterinaararst. Ekspordiriigi pädevad asutused peavad tagama, et järgitaks sertifitseerimispõhimõtteid, mis on samaväärsed nõukogu direktiivis 96/93/EÜ sätestatud põhimõtetega (EÜT L 13, 16.1.1997, lk 28).

g) Allkirja värv peab erinema teksti värvist. Sama reegel kehtib ka muude templite kui reljeeftemplite või vesimärkide puhul.

h) Sertifikaadi originaal peab olema partiiga kaasas EL piiripunkti jõudmisel.

Otsuse 79/542/EMÜ II lisa 1. osas loetletud kolmandad riigid või kolmandate riikide osad, millest lubatakse importida vastavate liikide värsket liha.

Nõukogu otsuse 79/542/EMÜ II lisa 1. osas loetletud kolmandad riigid.

A. Veretooted:

B. Loomsed kõrvalsaadused farmaatsiatoodetes kasutamiseks

C. Muuks tehniliseks otstarbeks kui farmaatsiatoodetes kasutamiseks ettenähtud loomsed kõrvalsaadused

Otsuse 79/542/EMÜ II lisa 1. osas loetletud kolmandad riigid või kolmandate riikide osad, millest lubatakse importida vastavate liikide asjaomase kategooria värsket liha, ja järgmised riigid nimetatud loomsete kõrvalsaaduste osas:

Kolmandad riigid või nende osad, millest liikmesriigid lubavad importida värsket kanaliha ja mis on loetletud komisjoni otsuse 94/984/EÜ ( 44 ) I lisas ja/või komisjoni otsuse 2000/609/EÜ ( 45 ) I lisas.

Otsuse 97/296/EÜ lisas loetletud kolmandad riigid.

Otsuse 79/543/EMÜ II lisa 1. osas või otsuse 2000/585/EÜ I lisas loetletud kolmandad riigid, millest liikmesriigid lubavad samade liikide loomadelt pärit värske liha importi.

Otsuse 79/542/EMÜ II lisa 1. osas loetletud kolmandad riigid.

Otsuse 79/542/EMÜ lisa II 1. osas elusate hobuslaste puhul loetletud kolmandad riigid.

Otsuse 94/984/EMÜ I lisas loetletud kolmandad riigid.

“(LK) Sri Lanka, ( 46 )

(JP) Jaapan, ( 47 )

(TW) Taiwan (47) .”

“(KR) Korea Vabariik, ( 48 )

(MY) Malaisia, (48) 

(PK) Pakistan, (48) 

(TW) Taiwan (48) .”

“(GL) Gröönimaa,

(TN) Tuneesia.”