This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 02002R0753-20061229
Commission Regulation (EC) No 753/2002 of 29 April 2002 laying down certain rules for applying Council Regulation (EC) No 1493/1999 as regards the description, designation, presentation and protection of certain wine sector products
Consolidated text: Komisjoni määrus (EÜ) nr 753/2002, 29. aprill 2002, milles sätestatakse teatavad nõukogu määruse (EÜ) nr 1493/1999 rakenduseeskirjad veinisektori toodete kirjeldamise, nimetamise, esitlemise ja kaitse osas
Komisjoni määrus (EÜ) nr 753/2002, 29. aprill 2002, milles sätestatakse teatavad nõukogu määruse (EÜ) nr 1493/1999 rakenduseeskirjad veinisektori toodete kirjeldamise, nimetamise, esitlemise ja kaitse osas
2002R0753 — ET — 29.12.2006 — 008.001
Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest
|
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 753/2002, 29. aprill 2002, (EÜT L 118, 4.5.2002, p.1) |
Muudetud:
|
|
|
Euroopa Liidu Teataja |
||
|
No |
page |
date |
||
|
L 321 |
8 |
26.11.2002 |
||
|
L 168 |
13 |
5.7.2003 |
||
|
L 55 |
16 |
24.2.2004 |
||
|
L 163 |
56 |
30.4.2004 |
||
|
L 263 |
11 |
10.8.2004 |
||
|
L 344 |
9 |
20.11.2004 |
||
|
L 241 |
15 |
17.9.2005 |
||
|
L 46 |
18 |
16.2.2006 |
||
|
L 280 |
9 |
12.10.2006 |
||
|
L 367 |
46 |
22.12.2006 |
||
Muudetud:
|
L 236 |
33 |
23.9.2003 |
Parandatud:
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 753/2002,
29. aprill 2002,
milles sätestatakse teatavad nõukogu määruse (EÜ) nr 1493/1999 rakenduseeskirjad veinisektori toodete kirjeldamise, nimetamise, esitlemise ja kaitse osas
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 17. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1493/1999 veinituru ühise korralduse kohta, ( 1 ) viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2585/2001, ( 2 ) eriti selle artikleid 53 ja 80,
ning arvestades järgmist:|
(1) |
Määruse (EÜ) nr 1493/1999 V jaotise II peatükis ning VII ja VIII lisas sätestatakse teatavate nimetatud määrusega hõlmatud toodete (“veinisektori tooted”) kirjeldamise, nimetamise ja esitlemise ning teatavate üksikasjade ja mõistete kaitsmise eeskirjad. Seetõttu tuleks vastu võtta nende sätete üksikasjalikud rakenduseeskirjad ja tunnistada kehtetuks senised veinisektori tooteid käsitlevad õigusaktid, nimelt komisjoni 16. oktoobri 1990. aasta määrus (EMÜ) nr 3201/90, millega kehtestatakse veinide ja viinamarjavirrete kirjeldamise ja esitlemise üksikasjalikud eeskirjad, ( 3 ) viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 885/2001, ( 4 ) komisjoni 18. detsembri 1991. aasta määrus (EMÜ) nr 3901/91, milles sätestatakse eriveinide kirjeldamise ja esitlemise teatavad üksikasjalikud eeskirjad, ( 5 ) komisjoni 13. märtsi 1995. aasta määrus (EÜ) nr 554/95, millega kehtestatakse vahuveinide ja gaseeritud vahuveinide kirjeldamise ja esitlemise üksikasjalikud eeskirjad, ( 6 ) muudetud määrusega (EÜ) nr 1915/96, ( 7 ) ja komisjoni 24. aprilli 1998. aasta määrus (EÜ) nr 881/98, milles sätestatakse määratletud piirkonnas valmistatud kvaliteetveini (mpv-kvaliteetvein) teatavate tüüpide märgistamisel kasutatavate täiendavate traditsiooniliste nimetuste kaitse üksikasjalikud eeskirjad, ( 8 ) viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1608/2000. ( 9 ) |
|
(2) |
Teatavad toiduainete märgistamist käsitlevad eeskirjad on sätestatud nõukogu 19. detsembri 1974. aasta direktiivis 75/106/EMÜ teatud vedelike mahu järgi kinnispakkidesse villimist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta, ( 10 ) viimati muudetud direktiiviga 89/676/EMÜ, ( 11 ) nõukogu 14. juuni 1989. aasta direktiivis 89/396/EMÜ toidupartiide tähistamise ja märgistamise kohta, ( 12 ) viimati muudetud direktiiviga 92/11/EMÜ, ( 13 ) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. märtsi 2000. aasta direktiiviga 2000/13/EÜ toiduainete märgistamist, esitlemist ja reklaami käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta, ( 14 ) muudetud komisjoni direktiiviga 2001/101/EÜ. ( 15 ) Neid eeskirju kohaldatakse samuti veinisektori toodete suhtes, juhul kui asjaomastes direktiivides ei ole otseselt teisiti sätestatud. |
|
(3) |
Käesolevas määruses sätestatud eeskirjadega tuleks võtta arvesse veinisektori toodete suhtes kohaldatavate õigusaktide ja samuti eespool nimetatud direktiivides sätestatud eeskirjade kohaldamise kogemust. Eelkõige tuleks eeskirju nii palju kui võimalik lihtsustada ja loetavamaks muuta, samuti toodete mitmekesisust arvesse võttes erinevaid tooterühmasid ühtlustada. |
|
(4) |
Käesolev määrus peaks järgima määruse (EÜ) nr 1493/1999 artikli 47 lõikes 1 sätestatud eesmärke, milleks on tarbijate ja tootjate seaduslike huvide kaitse ning siseturu tõrgeteta toimimise ja kvaliteetsete toodete tootmise tagamine. Asutamislepingu artiklites 33 ja 131 sätestatud eesmärkide ja asutamislepingu artikli 300 lõikega 2 kooskõlas sõlmitud rahvusvahelistest lepingutest tulenevate kohustuste arvessevõtmiseks peaks käesolev määrus samuti vastama nimetatud määruse artikli 77 nõuetele. |
|
(5) |
Märgistamise mõistet tuleks selgitada, et piirata selle kasutamist veinisektori toodete esitlemise nende aspektide suhtes, mis hõlmavad toodete laadi, kvaliteeti või päritolu. |
|
(6) |
Tarbijate aitamiseks tuleks teatav kohustuslik teave mahutil esitada samas vaateväljas, määrata kindlaks lubatud hälbed tegeliku alkoholisisalduse märkimisel ja võtta arvesse asjaomaste toodete eripära. |
|
(7) |
Olemasolevad eeskirjad koodide kasutamiseks etikettidel on osutunud kasulikuks ning need tuleks seetõttu alles jätta. |
|
(8) |
Mõned veinisektori tooted ei pruugi olla ette nähtud vahetult inimtoiduks. Seetõttu peaks liikmesriikidel olema luba nende toodete suhtes märgistamiseeskirju mitte kohaldada, tingimusel et rakendatakse piisavaid kontrollimehhanisme; sama tuleks kohaldada teatavate pudelis laagerdatud mpv-kvaliteetveinide suhtes. |
|
(9) |
Ühendusest eksporditavate veinisektori toodete puhul võib osutuda vajalikuks, et need peavad vastama kolmandate riikide märgistamiseeskirjadele või et need tuleb varustada nimetatud riikide tarbijatele vajaliku teabega. Liikmesriikidel peaks seetõttu olema võimalik lubada kasutada märgistusel teatavate nimetuste puhul teisi keeli. |
|
(10) |
Määrusega (EÜ) nr 1493/1999 ühtlustatakse kõikide veinisektori toodete märgistus vastavalt vahuveinide jaoks juba kehtestatud näidisega ning kasutada lubatakse nimetusi, mis ei ole ühenduse õigusaktidega selgelt määratletud, juhul kui need on täpsed. Käesoleva määruse rakenduseeskirju tuleks seetõttu sama moodi ühtlustada, kasutades selleks vahuveinide jaoks sätestatud näidist, tagades samal ajal, et puudub oht ajada segi neid teisi nimetusi ühenduse õigusaktidega hõlmatud nimetustega ja et selliseid nimetusi võib kasutada üksnes juhul, kui ettevõtjad suudavad kahtluse olemasolu korral nende täpsust tõendada. |
|
(11) |
Õiguskindluse huvides tuleks olemasolevad mõisted “villija” ja “villimine” muutumatuks jätta ning kasutusele tuleks võtta mõiste “importija”. |
|
(12) |
Pliid sisaldavate kapslite kasutamine määrusega (EÜ) nr 1493/1999 hõlmatud tooteid sisaldavate mahutite sulgurites tuleks keelata, et vältida eelkõige saastumisohtu, mis võib tekkida eelkõige juhuslikul kokkupuutel nimetatud toodetega, ja keskkonnareostuse ohtu, mida võib põhjustada sellistes kapslites sisalduv plii. |
|
(13) |
Teatavate toodete puhul teatavat tüüpi pudelite kasutamine on ühenduses ja kolmandates riikides pikaajaline tava. Kuna nimetatud pudeleid on kasutatud kaua, võib see tekitada tarbijates seose asjaomaste toodete teatavate omaduste või päritoluga. Seepärast tuleks selliseid pudeleid lubada kasutada ainult kõnealuste veinide puhul. |
|
(14) |
Veinisektori toodete jälgimise ja kontrollimise tagamiseks tuleks teatavad märgistust käsitlevad üksikasjad märkida komisjoni 24. aprilli 2001. aasta määruses (EÜ) nr 884/2001 (milles sätestatakse üksikasjalikud rakenduseeskirjad veinitoodete veo saatedokumentide ja veinisektoris peetavate registrite kohta) ( 16 ) sätestatud registritesse ja saatedokumentidesse. |
|
(15) |
Määrusega (EÜ) nr 1493/1999 nähakse ette teatavate nimetuste kasutamise tingimused. Mõne nimetuse puhul on siseturu ladusaks toimimiseks vaja ühenduse eeskirju. Sellised eeskirjad peaksid üldjuhul põhinema olemasolevatel sätetel. Muude nimetuste puhul peaksid liikmesriigid ise sätestama oma territooriumil valmistatud veini suhtes ühenduse õigusega kooskõlas olevad eeskirjad, et vastav poliitika oleks võimalikult tootjalähedane. Siiski tuleks tagada selliste eeskirjade läbipaistvus. |
|
(16) |
Villija või kaubasaatja nime või ärinime kohustusliku märkimise ja turustamisega seotud isiku või isikute nime, aadressi ja ameti valikulise märkimise osas peaks siseturu ladusaks toimimiseks ja selleks, et tarbijat mitte segadusse ajada, olema kohustuslik kasutada nimetatud isikute tegevuse märkimisel selliseid mõisteid ja sõnu nagu “viinamarjakasvataja”, “koristanud”, “veinikaupmees”, “turustanud”, “importija”, “importinud” ja teisi samalaadseid mõisteid ja sõnu. |
|
(17) |
Viinamarjade mahepõllumajanduslikule tootmisele osutavad nimetused on hõlmatud ainult nõukogu 24. juuni 1991. aasta määrusega (EMÜ) nr 2092/91 (põllumajandustoodete mahepõllundustootmise ning põllumajandustoodete ja toiduainete puhul sellele viitavate märgiste kohta, ( 17 ) viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 473/2002 ( 18 )), mis tähendab seda, et neid võib kasutada kõikide veinisektori toodete puhul. Seetõttu ei kohaldata nende nimetuste suhtes käesoleva määruse sätteid, mis käsitlevad tootmismeetodi üksikasju. |
|
(18) |
Teatavate nimetuste (välja arvatud päritolunimetused) kasutamine ja reguleerimine kvaliteetsete veinisektori toodete kirjeldamisel on ühenduses juba pikaajaline tava. Sellised traditsioonilised väljendid võivad tarbijates tekitada seose mingi tootmis- või laagerdumismeetodi, kvaliteedi, värvuse või veinitüübiga või mingi konkreetse sündmusega veini ajaloost. Ausa konkurentsi tagamiseks ja tarbijate eksitamise vältimiseks tuleks selliste traditsiooniliste väljendite registreerimiseks ja kaitsmiseks sätestada ühtne süsteem. |
|
(19) |
Lihtsuse ja selguse huvides ning toodete mitmekesisust arvesse võttes tuleks liköörveinide ja poolvahuveinide märgistamist ühtlustada nii palju kui võimalik, kasutades määruses (EÜ) nr 1493/1999 veinide jaoks sätestatud lähenemisviisi. Teiste veinisektori toodete märgistamist tuleks samamoodi ühtlustada, kuigi nende toodete ja vastavate turgude eripära tingib suurema diferentseerituse, eelkõige kohustusliku teabe osas. |
|
(20) |
Ühenduse turgudel ringlevate kolmandate riikide veinisektori toodete märgistamise eeskirju tuleks tarbijate eksitamise ning ebaausa konkurentsi vältimiseks samuti nii palju kui võimalik ühtlustada, kasutades selleks ühenduse veinisektori toodete jaoks sätestatud lähenemisviisi. Siiski tuleks tähelepanu pöörata erinevustele kolmandate riikide tootmistingimustes, veinivalmistamise tavades ja õigusaktides. |
|
(21) |
Käesoleva määruse sätteid tuleks kohaldada, ilma et see piiraks asutamislepingu artiklis 133 sätestatud korra alusel kolmandate riikidega sõlmitud lepingutes kokkulepitud erieeskirjade kohaldamist. |
|
(22) |
Vahuveinide märgistamise erieeskirjad ja üksikasjalikud eeskirjad on juba määruse (EÜ) nr 1493/1999 VIII lisas sätestatud. Tuleks siiski sätestada teatavad täiendavad rakenduseeskirjad. |
|
(23) |
Gaseeritud poolvahuveinide jaoks kehtestatud eeskirjad peaksid võimaluse korral vastama määruses (EÜ) nr 1493/1999 gaseeritud vahuveinide jaoks sätestatud eeskirjadele nii, et oleks arvesse võetud toodete mitmekesisust. |
|
(24) |
Määruse (EÜ) nr 1493/1999 artikliga 80 nähakse ette meetmed, mis tuleb vastu võtta, et hõlbustada üleminekut varasematelt veinisektori õigusaktidelt nimetatud määrusele. Ettevõtjate asjatu koormamise vältimiseks tuleks kehtestada sätted, et tagada vastavalt olemasolevatele eeskirjadele märgistatud toodete jätkuv turustamine ja et vastavalt kõnealustele eeskirjadele trükitud etikette võib kasutada üleminekuaja jooksul. |
|
(25) |
Määruse (EÜ) nr 1493/1999 artikliga 81 tunnistatakse kehtetuks olemasolevad veinisektori suhtes kohaldatavad nõukogu õigusaktid, sealhulgas käesoleva määrusega hõlmatud aspekte käsitlevad õigusaktid. Tõrgeteta ülemineku ja senise korra järjepidevuse võimaldamiseks kuni rakendusmeetmete koostamiseni ja vastuvõtmiseni nähakse määrusega (EÜ) nr 1608/2000 (viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 699/2002 ( 19 )) ette, et mõned artikliga 81 kehtetuks tunnistatud nõukogu sätted jäävad lühikeseks üleminekuperioodiks jõusse. Käesoleva määrusega olemasolevatesse eeskirjadesse tehtud muudatused tingivad mitmete rakendusmeetmete vastuvõtmise liikmesriikide poolt. Nende meetmete vastuvõtmiseks mõistliku ajavahemiku võimaldamiseks ja selleks, et ettevõtjad saaksid uute eeskirjadega kohaneda, peaksid mõned määruse (EÜ) nr 1493/1999 artikliga 81 kehtetuks tunnistatud nõukogu sätted jääma jõusse täiendava lühikese üleminekuaja jooksul. Seepärast tuleks määrus (EÜ) nr 1608/2000 kehtetuks tunnistada. |
|
(26) |
Käesolevas määruses ettenähtud meetmeid tuleks kohaldada ainult määruse (EÜ) nr 1493/1999 artikli 1 lõikes 2 sätestatud toodete suhtes, ilma et see piiraks teiste toodete suhtes kohaldatavaid nimetatud määruse sätteid, eelkõige artikli 52 lõikeid 2, 3 ja 4 ja VII lisa C osa ja VIII lisa I osa punkti 3. |
|
(27) |
Veinituru korralduskomitee ei ole oma eesistuja poolt kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul arvamust avaldanud, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
I JAOTIS
ÜLDEESKIRJAD
Artikkel 1
Eesmärk
Käesolevas määruses sätestatakse määruse (EÜ) nr 1493/1999 II peatüki V jaotise ja VII ja VIII lisa teatavate toodete kirjeldamise, nimetamise, esitlemise ja kaitsega seotud sätete kohaldamise eeskirjad.
Artikkel 2
Märgistamine
Määruse (EÜ) nr 1493/1999 VII lisa sissejuhatavas lõigus ja VIII lisa A osa punktis 2 määratletud märgistuse osaks ei ole sõnad, sümbolid ja muud märgid:
a) mida nõutakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 94/62/EÜ ( 20 ) rakendamiseks võetud liikmesriikide sätete alusel;
b) mis viitavad tootjale või mahuti mahule ja on märgitud kustutamatult otse mahutile;
c) mida kasutatakse villimise kontrollimiseks; siinkohal võivad liikmesriigid kindlaks määrata või heaks kiita oma territooriumil villitud veinide ja viinamarjavirrete villimise kuupäeva märkimise süsteemi;
d) mida kasutatakse toote identifitseerimiseks numberkoodi ja/või masinloetavate sümbolite abil;
e) mida nõutakse liikmesriikide sätete alusel, mis käsitlevad nende toodete kvalitatiivset või kvantitatiivset kontrolli, mida tuleb korrapäraselt ametlikult kontrollida;
f) mis osutavad toote hinnale;
g) mida nõutakse liikmesriikide maksualaste sätete alusel;
h) mis ei ole hõlmatud punktidega a–g, ei ole mingil viisil seotud kõnealuse toote iseloomustusega ning ei ole hõlmatud määrusega (EÜ) nr 1493/1999 ega käesoleva määrusega.
Artikkel 3
Kohustuslike üksikasjade esitamine
1. Määruse (EÜ) nr 1493/1999 VII lisa A osas osutatud kohustuslikud üksikasjad koondatakse mahutil samasse vaatevälja ja esitatakse hästi loetavate ja kustutamatute tähtedega, mis on piisavalt suured, et paista silma taustalt, millele need on trükitud, ja mis eristuvad selgesti etiketi muust (tekstilisest või pildilisest) sisust.
Kohustuslikud andmed importija kohta, partii number ning andmed direktiivi 2000/13/EÜ artikli 6 lõikes 3a loetletud koostisainete kohta võivad asuda väljaspool välja, kuhu on märgitud ülejäänud kohustuslikud andmed.
2. ►M7 Määruse (EÜ) nr 1493/1999 VII lisa A osa punkti 1 kolmandas taandes ja VIII lisa B osa punkti 1 alapunktis d osutatud tegelik alkoholisisaldus mahuprotsentides märgitakse protsendiühikutes kas täis- või poolprotsentides. Ilma et see piiraks kasutatava standardanalüüsimeetodi jaoks kehtestatud lubatavate hälvete kohaldamist, ei või märgitud alkoholisisaldus erineda analüüsi tulemusel saadud alkoholisisaldusest rohkem kui 0,5 %. Ilma et see piiraks kasutatava standardanalüüsimeetodi jaoks kehtestatud lubatavate hälvete kohaldamist, ei või märgitud aastakäiguga veinide, mida on hoitud pudelites üle kolme aasta, vahuveinide, gaseeritud vahuveinide, poolvahuveinide, gaseeritud poolvahuveinide, liköörveinide ja üleküpsenud viinamarjadest valmistatud veinide märgitud alkoholisisaldus erineda analüüsi tulemusel saadud alkoholisisaldusest rohkem kui 0,8 %. Numbrile järgneb sümbol “% vol” ning talle võib eelneda kas “tegelik alkoholisisaldus”, “tegelik alkohol” või “alk”. ◄
Tegelik alkoholisisaldus märgitakse etiketile vähemalt 5 mm kõrguste tähtedega, kui nominaalmaht on üle 100 cl, vähemalt 3 mm tähtedega, kui nominaalmaht on 20–100 cl, ja 2 mm tähtedega, kui nominaalmaht on alla 20 cl.
3. Kui määruse (EÜ) nr 1493/1999 artikli 1 lõikes 2 nimetatud tooted sisaldavad üht või mitut direktiivi 2000/13/EÜ IIIa lisas loetletud koostisainetest, tuleb neile märgistusel osutada pärast sõna “sisaldab”. Kui tegemist on sulfititega, võib kasutada järgmisi kandeid: “sulfitid” või “vääveldioksiid”.
Artikkel 4
Etikettidel olevate koodide kasutamine
1. Määruse (EÜ) nr 1493/1999 VII lisa E osas osutatud koodid määrab kindlaks liikmesriik, kus asub villija, kaubasaatja või importija peakontor, ning nimetatud määruse VIII lisa D osa punktides 4 ja 5 osutatud koodid määrab kindlaks liikmesriik, kus asub veinivalmistaja või müüja peakontor.
2. Lõikes 1 osutatud koodis märgitakse viide liikmesriigile postilühendina, mis eelneb muudele koodi osadele.
Artikkel 5
Erandid
1. Oma territooriumil toodetud veinide puhul võivad liikmesriigid sätestada määruse (EÜ) nr 1493/1999 VII lisa G osa punkti 1 märgistamise nõuetest erandid:
a) toodete puhul, mida veetakse sama ettevõtte ühe haldusüksuse või naaberhaldusüksuste territooriumil asuva kahe või enama tööruumi vahel; sellised üksused ei tohi olla suuremad kui statistiliste territoriaaljaotuste nomenklatuuri III tasemele (NUTS III) vastavad piirkonnad, välja arvatud saareterritooriumid, kus haldusüksus vastab statistiliste territoriaaljaotuste nomenklatuuri II tasemele (NUTS II);
b) viinamarjavirde ja veini koguste puhul, mis ei ületa 30 liitrit partii kohta ega ole ette nähtud müügiks;
c) viinamarjavirde ja veini koguste puhul, mis on ette nähtud tootjate ja nende töötajate omatarbimiseks.
Lisaks sellele võivad asjaomased liikmesriigid kehtestada täiendavad erandid teatavate artiklis 29 osutatud ja enne müüki kaua aega pudelites laagerdunud mpv-kvaliteetveinide ja mpv-kvaliteetvahuveinide jaoks, tingimusel et liikmesriigid sätestavad nende toodete suhtes kontrollinõuded ja ringlusesse saatmise eeskirjad.
Liikmesriigid teatavad komisjonile kontrollinõuetest, mis nad on kehtestanud.
2. Erandina määruse (EÜ) nr 1493/1999 VII lisa D osa punktist 1 võivad liikmesriigid juhul, kui asjaomased tooted eksporditakse ja kui kolmanda riigi õigusaktidega seda nõutakse, lubada märkida etiketile andmeid, eelkõige kohustuslikke andmeid, muudes keeltes kui ühenduse ametlikud keeled.
Artikkel 6
Eeskirjad, mida kohaldatakse kõikide märgistuse üksikasjade suhtes
1. Määruse (EÜ) nr 1493/1999 VII lisa B osa punkti 3 kohaldamisel võib nimetatud lisaga hõlmatud toodete etiketile märkida täiendavalt muid üksikasju, tingimusel et nende lisamine ei vii eksitusse neid, kellele need on adresseeritud, eelkõige tekitades segadust nimetatud lisa lõike A punktis 1 osutatud kohustuslike või kõnealuse lisa lõike B punktis 1 osutatud valikuliste üksikasjadega.
2. Määruse (EÜ) nr 1493/1999 VII lisa B osa punktis 3 osutatud toodete puhul võib nimetatud määruse artikli 72 lõike 1 alusel määratud asutus, tingimusel et ta tegutseb vastavalt liikmesriigi poolt võetud üldisele menetluskorrale, nõuda villijatelt, kaubasaatjatelt või importijatelt tõendit selle kohta, et kõnealuse toote või selle valmistamiseks kasutatud toote laadi, identsust, kvaliteeti, koostist, lähtekohta ja päritolu käsitlev märge on täpne.
Kui tõendeid nõuab selle liikmesriigi pädev asutus, kus kõnealune villija, kaubasaatja või importija asub, nõuab see asutus tõendeid otse.
Kui tõendeid nõuab mõne teise liikmesriigi pädev asutus, annab see liikmesriik villija, kaubasaatja või importija asukohajärgse liikmesriigi pädevale asutusele kõik kõnealuste tõendite muretsemiseks vajalikud andmed, kasutades selleks kahe ametiasutuse vaheliseks otseseks koostööks loodud tavapäraseid kanaleid. Nõude esitanud asutusele teatatakse nõude täitmiseks võetud meetmetest.
Kui pädevad asutused leiavad, et tõendeid ei ole esitatud, käsitatakse asjaomaseid üksikasju määrusele (EÜ) nr 1493/1999 või käesolevale määrusele mittevastavatena.
Artikkel 7
Villija, villimise ja importija määratlus
Käesoleva määruse kohaldamisel on:
a) villija – füüsiline või juriidiline isik või selliste isikute rühm, kes villib võib laseb seda enda nimel teha;
b) villimine – kõnealuse toote pakendamine kaubanduslikul eesmärgil kuni 60 liitristesse mahutitesse;
c) importija – ühenduses asuv füüsiline või juriidiline isik või selliste isikute rühm, kes vastutab kolmandate riikide kaupade ringlusesse laskmise eest nõukogu määruse (EMÜ) nr 2913/92 ( 21 ) artikli 4 lõike 8 tähenduses.
Artikkel 8
Pliid sisaldavate kapslite või fooliumi kasutamise keelustamine
Määruse (EÜ) nr 1493/1999 artikli 1 lõikes 2 osutatud toodete sulgurid ei tohi olla pliid sisaldavates kapslites või fooliumis.
Artikkel 9
Teatavat tüüpi pudelite kasutamise piiramine
1. Teatavat tüüpi pudelite kasutamist reguleerivad tingimused on loetletud I lisas.
2. I lisasse lisamiseks peavad pudelite tüübid vastama järgmistele nõuetele:
a) neid on viimase 25 aasta jooksul määratletud tootmispiirkondades või ühenduse piirkondades tegelikult ja tavapäraselt kasutatud;
b) nende kasutamine peab osutama veini teatavatele omadustele või päritolule;
c) seda tüüpi pudeleid ei tohi kasutada teiste ühenduse turul olevate veinide puhul.
3. Liikmesriigid teatavad komisjonile:
a) asjaolud, mis põhjendavad vastavat tüüpi pudeli tunnustamise;
b) lõike 2 tingimustele vastavate pudelitüüpide omadused ja veinid, mille jaoks need on ette nähtud.
▼M3 —————
Artikkel 10
Registrid, saatedokumendid ja muud dokumendid
1. Määruse (EÜ) nr 1493/1999 VII lisa A osa punktis 1 osutatud toodete puhul, välja arvatud poolvahuveinid ja gaseeritud poolvahuveinid, sisaldab määruse (EÜ) nr 884/2001 artiklis 11 osutatud ettevõtjate poolt peetavasse registrisse, saatedokumentidesse ja ühenduse õigusaktidega ettenähtud muudesse dokumentidesse ja, juhul kui saatedokumente ei ole koostatud, vastavatesse äridokumentidesse märgitav kirjeldus lisaks määrusega (EÜ) nr 884/2001 ettenähtud üksikasjadele ka määruse (EÜ) nr 1493/1999 VII lisa B osa punktides 1 ja 2 osutatud valikulisi üksikasju, tingimusel et need on märgitud etiketile või need kavatsetakse sinna märkida.
2. Määruse (EÜ) nr 1493/1999 VIII lisa A osa punktis 1 osutatud toodete puhul ja poolvahuveinide ja gaseeritud poolvahuveinide puhul sisaldab veinivalmistajate poolt peetavasse registrisse ja muudesse registritesse, saatedokumentidesse ja ühenduse õigusaktidega ettenähtud muudesse dokumentidesse ja, juhul kui saatedokumente ei ole koostatud, vastavatesse äridokumentidesse märgitav kirjeldus lisaks määruses (EÜ) nr 884/2001 sätestatud üksikasjadele ka:
— määruse (EÜ) nr 1493/1999 VIII lisa A osa punktis 1 osutatud toodete puhul nime, mille all toodet müüakse, ja märget määruse (EÜ) nr 1493/1999 VIII lisa B osa punkti 1 alapunktides a ja c osutatud tootetüübile, ning poolvahuveinide ja gaseeritud poolvahuveinide puhul nime, mille all määruse (EÜ) nr 1493/1999 VII lisa A osa punktis 2 osutatud toodet müüakse,
— määruse (EÜ) nr 1493/1999 VIII lisa A osa punktis 1 osutatud toodete puhul määruse (EÜ) nr 1493/1999 VIII lisa E osas osutatud valikulisi üksikasju ning poolvahuveinide ja gaseeritud poolvahuveinide puhul määruse (EÜ) nr 1493/1999 VII lisa B osa punktides 1 ja 2 osutatud valikulisi üksikasju, tingimusel et need on märgitud etiketile või need kavatsetakse sinna märkida.
3. II jaotises sisalduvate toodete puhul sisaldab määruse (EÜ) nr 884/2001 artiklis 11 osutatud ettevõtjate poolt peetavasse registrisse, saatedokumentidesse ja ühenduse õigusaktidega ettenähtud muudesse dokumentidesse ja, juhul kui saatedokumente ei ole koostatud, vastavatesse äridokumentidesse märgitav kirjeldus lisaks määrusega (EÜ) nr 884/2001 ettenähtud üksikasjadele ka käesoleva määruse artikli 13 lõikes 1 ja artikli 14 lõigetes 1 ja 3 osutatud valikulisi üksikasju, tingimusel et need on märgitud etiketile või need kavatsetakse sinna märkida.
4. Muude isikute kui tootjate või veinivalmistajate poolt peetavatesse registritesse märgitav kirjeldus sisaldab vastavalt vajadusele vähemalt lõigetes 1, 2 või 3 osutatud üksikasju. Vajaduse korral võib lõigetes 1, 2 või 3 osutatud valikulised üksikasjad nendes registrites asendada saatedokumendi või ühenduse õigusaktides ettenähtud dokumentide numbriga ja dokumentide koostamise kuupäevaga.
5. Lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud toodete ladustamiseks kasutatavad mahutid identifitseeritakse ja nende nominaalmaht märgitakse üles.
Samuti märgitakse asjaomastele mahutitele liikmesriikide poolt sätestatavad asjakohased üksikasjad, et võimaldada kontrolli eest vastutaval asutusel teha kindlaks mahutite sisu, kasutades registreid või neid registreid asendavaid dokumente.
600liitrise või väiksema mahuga mahutite puhul, mis sisaldavad sama toodet ja mida ladustatakse koos samas partiis, võib üksikute mahutite asemel märgistada partii kui terviku, tingimusel et see on teistest partiidest selgelt eraldi.
II JAOTIS
EESKIRJAD VIINAMARJAVIRDE, KÄÄRITATUD VIINAMARJAVIRDE, KONTSENTREERITUD VIINAMARJAVIRDE, KÄÄRIVA TOORVEINI JA ÜLEKÜPSENUD VIINAMARJADEST VALMISTATUD VEINI JAOKS
Artikkel 11
Üldsätted
1. Kui määruse (EÜ) nr 1493/1999 artikli 53 lõike 2 punktiga g hõlmatud tooted või kolmandates riikides valmistatud samad tooted (edaspidi “II jaotise tooted”) tuleb märgistada, peab märgistus vastama artiklite 12, 13 ja 14 sätetele.
2. Artikli 3 lõikeid 1 ja 3 kohaldatakse artiklis 12 osutatud kohustuslike üksikasjade suhtes mutatis mutandis.
3. Määruse (EÜ) nr 1493/1999 VII lisa E osa ja käesoleva määruse artiklit 4 kohaldatakse II jaotise toodete suhtes mutatis mutandis.
Artikkel 12
Kohustuslikud üksikasjad
1. II jaotise toodete etikettidele märgitakse toote müüginimetus, kasutades selleks:
a) määruses (EÜ) nr 1493/1999 määratletud mõistet, mis toodet kõige täpsemalt kirjeldab; või
b) mõisteid, mida ei ole määratletud ühenduse eeskirjadega, kuid mille kasutamine on reguleeritud liikmesriigi poolt või vastab asjaomases kolmandas riigis veinitootjatele kohaldatavatele eeskirjadele, sh esindavate majandusorganisatsioonide eeskirjadele, tingimusel et nad teavitavad nendest komisjoni, kes võtab nende mõistete avaldamiseks kõik vajalikud meetmed.
2. II jaotise toodete etikettidele märgitakse toote nominaalmaht.
3. II jaotise toodete etikettidele märgitakse:
a) kuni 60liitrise nominaalmahuga mahutite puhul villija nimi või ärinimi ja kohalik haldusüksus ja liikmesriik, kus asub villija peakontor;
b) muude mahutite puhul kaubasaatja nimi või ärinimi ja kohalik haldusüksus ja liikmesriik, kus asub kaubasaatja peakontor;
c) imporditud toodete puhul importija või juhul, kui tooted on villitud ühenduses, villija.
Punktides a, b ja c osutatud üksikasjade puhul kohaldatakse artiklit 15 ühenduses valmistatud toodete suhtes mutatis mutandis ja artikli 34 lõike 1 punkti a kolmandates riikides valmistatud toodete suhtes mutatis mutandis.
4. Viinamarjavirde või kontsentreeritud viinamarjavirde puhul märgitakse etiketile tihedus.
Kääriva viinamarjavirde või kääriva toorveini puhul märgitakse etiketile tegelik alkoholisisaldus ja/või üldalkoholisisaldus mahuprotsentides.
Kui on märgitud üldalkoholisisaldus mahuprotsentides, eelkõige kääriva viinamarjavirde puhul, ei tohi see erineda analüüsi teel määratud alkoholisisaldusest rohkem kui 0,5 %.
Üldalkoholisisaldust väljendavale arvule järgneb sümbol “% vol” ja eelneb mõiste “üldalkoholisisaldus” või “üldalkohol”. See arv kirjutatakse etiketile vähemalt sama suures kirjas, kui on sätestatud tegeliku alkoholisisalduse märkimiseks.
Üleküpsenud viinamarjadest valmistatud veinide puhul märgitakse etiketile tegelik alkoholisisaldus mahuprotsentides. Tegelik alkoholisisaldus mahuprotsentides märgitakse kas täis- või poolprotsentides. Märgitud alkoholisisaldus ei tohi erineda analüüsi teel määratud alkoholisisaldusest rohkem kui 0,5 %. Tegelikku alkoholisisaldust väljendavale arvule järgneb sümbol “% vol” ja selle ette võib kirjutada sõnad “tegelik alkoholisisaldus”, “tegelik alkohol” või lühendi “alk”.
Tegelik alkoholisisaldus mahuprotsentides märgitakse etiketile vähemalt 5 mm kõrguste tähtedega, kui nominaalmaht on üle 100 cl, vähemalt 3 mm tähtedega, kui nominaalmaht on 20–100 cl, ja 2 mm tähtedega, kui nominaalmaht on alla 20 cl.
5. Kui II jaotise tooteid saadetakse teise liikmesriiki või eksporditakse, märgitakse etiketile:
a) viinamarjavirde puhul, mis on toodetud liikmesriigis, kus viinamarjad on kasvatatud, selle liikmesriigi nimi;
b) käesolevas artiklis osutatud ning ühe ja sama liikmesriigi territooriumil kasvatatud viinamarjadest valmistatud veinide puhul selle liikmesriigi nimi.
6. Kolmandates riikides valmistatud II jaotise toodete puhul märgitakse etiketile kõnealuse kolmanda riigi nimi.
7. Kahest või enamast liikmesriigist pärit toodete segamise teel valmistatud II jaotise toodete puhul märgitakse etiketile sõnad “segu kahe või enama Euroopa Ühenduse riigi toodetest”.
Viinamarjavirde puhul, mida ei valmistatud liikmesriigis, kus viinamarjad on koristatud, märgitakse etiketile sõnad “virre saadud … aastal … koristatud viinamarjadest”.
Veinide puhul, mida ei tehtud veiniks selles liikmesriigis, kus viinamarjad on koristatud, märgitakse etiketile sõnad “vein saadud … aastal … koristatud viinamarjadest”.
8. II jaotise toodete etikettidele märgitakse partii number kooskõlas direktiiviga 89/396/EMÜ.
Artikkel 13
Valikulised üksikasjad
1. II jaotise toodete etikettidele võib täiendavalt märkida:
a) ühe või mitme turustamisega seotud isiku nime, aadressi ja ameti; artiklit 15 kohaldatakse asjaomaste toodete suhtes mutatis mutandis;
b) toote tüüp vastavalt tootjaliikmesriigi otsusele;
c) konkreetne värvus vastavalt tootjaliikmesriigi otsusele; artiklit 17 kohaldatakse asjaomaste toodete suhtes mutatis mutandis.
2. II jaotise toodete etikettidele võib täiendavalt märkida muid valikulisi üksikasju; artiklit 6 kohaldatakse selliste toodete suhtes mutatis mutandis.
Artikkel 14
Geograafilise tähise märkimine
1. Otsetarbimiseks ettenähtud käärivat viinamarjavirret ja üleküpsenud viinamarjadest ühenduses valmistatud veini võib kirjeldada geograafilist tähist kasutades. Sellisel juhul koosneb artikli 12 lõikes 1 osutatud müüginimetus:
a) sõnadest “kääriv viinamarjavirre” või “üleküpsenud viinamarjadest valmistatud vein”;
b) geograafilise üksuse nimest;
c) traditsioonilisest erinimetusest; kui see nimetus sisaldab müüginimetust, ei tule müüginimetust korrata.
Liikmesriigid määravad kindlaks esimese lõigu punktis c osutatud traditsioonilised erinimetused, mida võib kasutada otsetarbimiseks ettenähtud kääriva viinamarjavirde ja üleküpsenud viinamarjadest nende territooriumil valmistatud veini puhul.
Määruse (EÜ) nr 1493/1999 artiklit 51, käesoleva määruse artiklit 28 ja neid määruse (EÜ) nr 1493/1999 ja käesoleva määruse sätteid, mis on seotud geograafilise tähisega lauaveinide nimede kaitsega, kohaldatakse geograafilise tähisega otsetarbimiseks ettenähtud kääriva viinamarjavirde ja geograafilise tähisega üleküpsenud viinamarjadest valmistatud veini suhtes mutatis mutandis.
2. Liikmesriigid teatavad komisjonile meetmetest, mida nad lõike 1 rakendamiseks võtavad. Komisjon võtab nende meetmete avaldamiseks kõik vajalikud sammud.
3. Ühenduses valmistatud ja geograafilise tähisega otsetarbimiseks ettenähtud kääriva viinamarjavirde ja geograafilise tähisega üleküpsenud viinamarjadest valmistatud veini etiketile võib lisada:
a) aastakäigu; artikleid 18 ja 20 kohaldatakse mutatis mutandis;
b) ühe või mitme viinamarjasordi nime; artikleid 19 ja 20 kohaldatakse mutatis mutandis;
c) üksikasjad auhindade, medalite või võidetud konkursside kohta; artiklit 21 kohaldatakse mutatis mutandis;
d) üksikasjad tootmismeetodi kohta; artiklit 22 kohaldatakse mutatis mutandis;
e) täiendavad traditsioonilised nimetused; artikleid 23 ja 24 kohaldatakse mutatis mutandis;
f) ettevõtte nime; artiklit 25 kohaldatakse mutatis mutandis;
g) teabe selle kohta, et toode on villitud tootja ettevõttes, tootjarühma poolt või tootmispiirkonnas asuvas ettevõttes; artiklit 26 kohaldatakse mutatis mutandis.
III JAOTIS
EESKIRJAD LAUAVEINIDE, GEOGRAAFILISE TÄHISEGA LAUAVEINIDE JA MPV-KVALITEETVEINIDE JAOKS
Artikkel 15
Ühe või mitme turustamisega seotud isiku nime, aadressi ja ameti märkimine
1. Määruse (EÜ) nr 1493/1999 VII lisa A osa punkti 3 alapunkti a esimeses taandes sätestatud kohustuslikele märgetele ja VII lisa B osa punkti 1 alapunkti a esimeses taandes sätestatud valikulistele märgetele lisatakse märge villija, kaubasaatja või turustamisega seotud isikute tegevuse kohta, kasutades sõnu “viinamarjakasvataja”, “koristanud”, “veinikaupmees”, “turustanud”, “importija”, “importinud” või muid samalaadseid sõnu või väljendeid.
Eelkõige lisatakse villijat käsitlevale märkele sõnad “villija” või “villinud”.
Lepingu alusel villimise korral lisatakse villijat käsitlevale märkele sõnad “villitud … jaoks” või, kui kolmanda isiku nimel villimise läbiviinud isiku nimi, aadress ja amet on märgitud, sõnad “villitud … jaoks … poolt”.
Muude mahutite kui pudelite puhul kohaldatakse teist ja kolmandat lõiku. Sõnad “pakendaja” ja “pakendanud” asendatakse siiski vastavalt sõnadega “villija” ja “villinud”.
Teises, kolmandas ja neljandas lõigus osutatud sõnu või väljendeid ei pea kasutama juhul, kui kasutatakse ühte artiklis 26 ja 33 osutatud märgetest.
Käesolevat lõiget kohaldatakse, ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist.
Kui villimine või kaubasaatmine toimub mõnes teises kohalikus haldusüksuses kui see, kus villija või kaubasaatja asub, või mõnel piirneval alal, lisatakse käesolevas lõigus osutatud üksikasjadele viide kohalikule haldusüksusele, kus tegevus toimus, ja juhul, kui see viiakse läbi mõnes teises liikmesriigis, selle liikmesriigi nimi.
2. Lõike 1 esimeses lõigus osutatud väljendid ei tohi sisaldada mõisteid, mis osutavad põllumajandusettevõttele, välja arvatud juhul, kui asjaomane toode on valmistatud ainult viinamarjadest, mis on koristatud sellesse ettevõttesse kuuluvatest viinamarjaistandustest või mõne sellise mõistega kirjeldatud isikule kuuluvast ettevõttest, ja kui vein on valmistatud selles ettevõttes.
Esimese lõigu kohaldamisel ei arvestata kontsentreeritud viinamarjavirde või puhastatud kontsentreeritud viinamarjavirde lisamist asjaomase toote naturaalse alkoholisisalduse tõstmiseks.
Liikmesriigid täpsustavad sellised väljendid, mida kasutatakse nende territooriumil valmistatud veinide puhul, ja määratlevad nende kasutamise tingimused.
Liikmesriigid teatavad komisjonile meetmetest, mida nad lõigu 3 rakendamiseks võtavad. Komisjon võtab nende meetmete avaldamiseks kõik vajalikud sammud.
3. Lõike 1 esimeses lõigus osutatud valikulisi üksikasju võib kasutada ainult asjaomase isiku või asjaomaste isikute nõusolekul.
Kui liikmesriigi eeskirjades nõutakse lepingu alusel villija nime, aadressi ja ameti märkimist, esimest lõiku ei kohaldata.
4. Märge villija või kaubasaatja liikmesriigi kohta tehakse etiketile samasuguste ja sama suurte tähtedega kui asjaomaste isikute nime, aadressi ja ameti või ärinime puhul. Liikmesriigi nimi märgitakse:
a) täielikul kujul pärast kohaliku haldusüksuse nime või selle osa;
b) või postilühendina, vajaduse korral koos asjaomase kohaliku haldusüksuse sihtnumbriga.
5. Lauaveinide puhul märgitakse kohaliku haldusüksuse nimi, kus asub esimese lõike esimeses lõigus osutatud isiku või isikute peakontor, etiketile tähtedega, mille suurus on kuni pool sõna “lauavein” suurusest.
Geograafilise tähisega lauaveinide puhul märgitakse kohaliku haldusüksuse nimi, kus asub esimese lõike esimeses lõigus osutatud isiku või isikute peakontor, etiketile tähtedega, mille suurus on kuni pool geograafilise tähise märkimise puhul kasutatud tähesuurusest.
Mpv-kvaliteetveinide puhul märgitakse kohaliku haldusüksuse nimi, kus asub esimese lõike esimeses lõigus osutatud isiku või isikute peakontor, etiketile tähtedega, mille suurus on kuni pool määratletud piirkonna märkimise puhul kasutatud tähesuurusest.
Käesolevat lõiku ei kohaldata juhul, kui kohalik haldusüksus on märgitud määruse (EÜ) nr 1493/1999 VII lisa E osas osutatud koodina.
Artikkel 16
Toote tüübi märkimine
1. Määruse (EÜ) nr 1493/1999 VII lisa B osa punkti 1 alapunkti a teise taande kohaldamisel võib järgmisi nimetusi kasutada ainult lauaveinide, geograafilise tähisega lauaveinide ja mpv-kvaliteetveinide puhul, erandiks on artikli 39 lõike 1 punktiga b hõlmatud mpv-kvaliteetliköörveinid ja mpv-kvaliteetpoolvahuveinid:
a) “seco”, “suché”, “tør”, “trocken”, “kuiv”, “ξηρός”, “dry”, “sec”, “secco”, “asciuttto”, “sausais”, “sausas”, “száraz”, “droog”, “wytrawne”, “suho”, “kuiva” või “torrt”, tingimusel, et asjaomase veini jääksuhkrusisaldus ei ületa:
i) 4 grammi liitri kohta; või
ii) 9 grammi liitri kohta, tingimusel, et viinhappe grammides liitri kohta väljendatud üldhappesus ei ole jääksuhkrusisaldusest üle 2 grammi väiksem;
b) “semiseco”, “polosuché”, “halvtør”, “halbtrocken”, “poolkuiv”, “ημίξηρος”, “medium dry”, “demi–sec”, “abboccato”, “pussausais”, “pusiau sausas”, “félszáraz”, “halfdroog”, “pówytrawne”, “meio seco”, “adamado”, “polsuho”, “puolikuiva” või “halvtorrt”, tingimusel, et asjaomase veini jääksuhkrusisaldus ületab punktis a kehtestatud ülemmäära, kuid ei ole suurem kui:
i) 12 grammi liitri kohta; või
ii) 18 grammi liitri kohta, kui liikmesriik on kehtestanud lõike 2 alusel minimaalse üldhappesuse;
c) “semidulce”, “polosladké”, “halvsød”, “lieblich”, “poolmagus”, “ημίγλυκος”, “medium”, “medium sweet”, “moelleux”, “amabile”, “pussaldais”, “pusiau saldus”, “félédes”, “halfzoet”, “pósodkie”, “meio doce”, “polsladko”, “puolimakea”, või “halvsött”, tingimusel, et asjaomase veini jääksuhkrusisaldus ületab punktis b kehtestatud ülemmäära, kuid ei ületa 45 grammi liitri kohta;
d) “dulce”, “sladké”, “sød”, “süss”, “magus”, “γλυκος”, “sweet”, “doux”, “dolce”, “saldais”, “saldus”, “édes”, “elu”, “zoet”, “sodkie”, “doce”, “sladko”, “makea” või “sött”, tingimusel, et asjaomase veini jääksuhkrusisaldus on vähemalt 45 grammi liitri kohta.
2. Liikmesriigid võivad sätestada:
a) lõike 1 punktides a ja b loetletud nimetuste kasutamiseks, et teatavate oma territooriumil valmistatud veinide puhul tuleb täiendava tingimusena kehtestada minimaalse üldhappesus;
b) lõike 1 punktis d loetletud nimetuste kasutamiseks, et teatavate nende territooriumil valmistatud mpv-kvaliteetveinide puhul tuleb kehtestada minimaalne jääksuhkrusisaldus, mis on vähemalt 35 g liitri kohta.
3. Liikmesriigid teatavad komisjonile meetmetest, mida nad lõike 2 rakendamiseks võtavad. Komisjon võtab meetmete avaldamiseks kõik vajalikud sammud.
Artikkel 17
Värvust käsitlevad märked
Kui liikmesriigid täpsustavad määruse (EÜ) nr 1493/1999 VII lisa B osa punkti 1 alapunkti a kolmanda taande kohaldamiseks selle, kuidas märkida nende territooriumil valmistatud lauaveinide, geograafilise tähisega lauaveinide ja mpv-kvaliteetveinide värvust, määratlevad nad selliste märgete kasutamise tingimused ja teatavad komisjonile kõnealustest meetmetest. Komisjon võtab meetmete avaldamiseks kõik vajalikud sammud.
IV JAOTIS
EESKIRJAD GEOGRAAFILISE TÄHISEGA LAUAVEINIDE JA MPV-KVALITEETVEINIDE JAOKS
I PEATÜKK
ÜLDEESKIRJAD
Artikkel 18
Aastakäigu märkimine
Määruse (EÜ) nr 1493/1999 VII lisa B osa punkti 1 alapunkti b esimeses taandes osutatud aastakäigu võib märkida geograafilise tähisega lauaveinide või mpv-kvaliteetveinide etiketile, tingimusel et vähemalt 85 % veini valmistamisel kasutatud viinamarjadest on koristatud kõnealusel aastal, võtmata arvesse mis tahes magustamiseks kasutatud tootekoguseid.
Veinide puhul, mis tavapäraselt valmistatakse talvel koristatud viinamarjadest, märgitakse aastakäigu asemel jooksva turustusaasta alguse aasta.
Artikkel 19
Viinamarjasordi märkimine
1. Geograafilise tähisega lauaveinide või mpv-kvaliteetveinide valmistamisel kasutatud viinamarjasortide nimed või nende sünonüümid võib märkida asjaomase veini etiketile, tingimusel et:
a) kõnealused sordid ja vajaduse korral nende sünonüümid on loetletud liikmesriigi poolt määruse (EÜ) nr 1493/1999 artikli 19 alusel koostatud viinamarjasortide klassifikatsioonis;
b) kõnealused sordid on asjaomase veini jaoks ette nähtud liikmesriigi poolt määruse (EÜ) nr 1493/1999 VI lisa B osa punkti 1 ja käesoleva määruse artikli 28 alusel;
c) sordinimi või mõni selle sünonüüm ei sisalda geograafilist tähist, mida kasutatakse mpv-kvaliteetveini, lauaveini või ühenduse ja kolmandate riikide vahel sõlmitud kokkulepetes loetletud imporditud veinide kirjeldamisel, ja juhul, kui sellele on lisatud mõni muu geograafiline nimetus, on sordinimi või selle sünonüüm etiketile märgitud ilma selle geograafilise nimetuseta;
d) juhul, kui on märgitud ainult üks sordinimi või selle sünonüüm, on vähemalt 85 % tootest valmistatud sellest sordist, välja arvatud magustamisel kasutatud toodete kogused; see sort peab määrama asjaomase veini karakteri; juhul kui kõnealune toode on valmistatud ainult nimetatud sordist, sealhulgas magustamiseks kasutatud mis tahes toodete kogused (v.a puhastatud kontsentreeritud viinamarjavirre), võib märkida, et toode on valmistatud eranditult kõnealusest sordist;
e) kahe või kolme sordi või nende sünonüümide nimetamisel on 100 % asjaomasest tootest valmistatud nendest sortidest, välja arvatud magustamisel kasutatud toodete kogused; sellisel juhul tuleb sordid märkida kahanevas järjekorras ja sama suurte tähtedega;
f) kolme sordi või nende sünonüümide nimetamisel näidatakse need sordinimed või nende sünonüümid väljaspool vaatevälja, kuhu on märgitud artikli 3 lõikes 1 osutatud kohustuslikud üksikasjad; need nimed võib märkida kuni 3 mm tähtedega.
2. Erandina lõike 1 punktist c:
a) võivad sordinimi või selle sünonüümid, mis sisaldavad geograafilist tähist, esineda geograafilise tähisega veini etiketil;
b) võib II lisas loetletud sordinimesid ja nende sünonüüme kasutada käesoleva määruse jõustumise kuupäeval kehtivate siseriiklike ja ühenduse eeskirjade alusel.
▼M7 —————
Artikkel 20
85 % reegel
Artiklit 18 ja artikli 19 lõike 1 punkti d võib kohaldada ühel ajal, tingimusel et vähemalt 85 % segu moodustavast veinist on pärit asjaomase veini kirjelduses näidatud veinisordist ja aastakäigust, välja arvatud magustamisel kasutatud toodete kogused.
Artikkel 21
Auhinnad ja medalid
Määruse (EÜ) nr 1493/1999 VII lisa B osa punkti 1 alapunkti b kolmanda taande kohaldamisel võib saadud auhindu ja medaleid kujutada geograafilise tähisega lauaveinide ja mpv-kvaliteetveinide etikettidel tingimusel, et need on antud asjaomase veini partiile liikmesriigi või kolmanda riigi poolt heakskiidetud konkursil, mis on läbi viidud erapooletult. Liikmesriigid ja kolmandad riigid edastavad komisjonile heakskiidetud konkursside loetelu. Komisjon võtab loetelude avaldamiseks kõik vajalikud sammud.
Artikkel 22
Tootmismeetodi märkimine
1. Kui liikmesriigid määratlevad määruse (EÜ) nr 1493/1999 VII lisa B osa punkti 1 alapunkti b neljanda taande kohaldamiseks oma riigi territooriumil valmistatud veinide puhul geograafilise tähisega lauaveinide ja mpv-kvaliteetveinide tootmismeetodi märkimise, määravad nad kindlaks ka nende kasutustingimused.
Need märked ei hõlma määrusega (EMÜ) nr 2092/91 hõlmatud viiteid viinamarjade mahepõllumajanduslikule tootmisele.
2. Liikmesriigid teatavad komisjonile lõike 1 rakendamiseks võetavatest meetmetest. Komisjon võtab meetmete avaldamiseks kõik vajalikud sammud.
3. Puust mahutis käärinud, laagerdunud või küpsenud veini märkimiseks tohib kasutada ainult X lisas osutatud mõisteid. Nende veinide jaoks võivad liikmesriigid siiski kasutada teisi mõisteid, mis vastavad X lisa lõigetes 1 ja 2 osutatule ja mida kohaldatakse mutatis mutandis.
Kui vein on kehtivate riiklike sätete kohaselt küpsenud puust mahutis, isegi kui küpsemine on jätkunud muud liiki mahutites, on lubatud ühe esimeses lõigus osutatud mõiste kasutamine. Liikmesriigid teatavad komisjonile meetmetest, mida nad selle lõike rakendamiseks võtavad.
Tammepuutükkide abil valmistatud veini märkimiseks ei tohi kasutada esimeses lõigus osutatud mõisteid isegi siis, kui kasutataud on puust mahutit või mahuteid.
Artikkel 23
“Teiste traditsiooniliste nimetuste” määratlus
Määruse (EÜ) nr 1493/1999 VII lisa B osa punkti 1 alapunkti b viienda taande kohaldamisel tähistab nimetus “teised traditsioonilised nimetused” lisanimetusi, mida tootjaliikmesriigid käesolevas jaotises osutatud veinide puhul tavapäraselt kasutavad, et osutada veini valmistamis- või laagerdamismeetodile, kvaliteedile, värvusele, tüübile või kohale või mingile konkreetsele sündmusele, mis on seotud asjaomase veini ajalooga ja mis on määratletud liikmesriikide õigusaktides selle liikmesriigi territooriumilt pärit asjaomaste veinide tähistamiseks.
Artikkel 24
Traditsiooniliste nimetuste kaitse
1. Käesoleva artikli kohaldamisel tähistab mõiste “traditsioonilised nimetused” artiklis 23 osutatud täiendavaid traditsioonilisi nimetusi, artiklis 28 osutatud nimetusi ja artikli 14 lõike 1 esimese lõigu punktis c, artiklis 29 ja artikli 38 lõikes 3 osutatud traditsioonilisi erinimetusi.
2. III lisas loetletud traditsioonilisi nimetusi võib kasutada veinide puhul, millega nad on seotud, ning neid kaitstakse:
a) igasuguse väärkasutamise, jäljendamise või seoste tekitamise eest, isegi kui kaitstud nimetusele on lisatud väljend “liik”, “tüüp”, “viis”, “imitatsioon”, “mark” või muu samalaadne väljend;
b) muu lubamatu, vale või eksitava märgistuse eest veini laadi või oluliste omaduste kohta sise- või välispakendil, reklaammaterjalides või asjaomase tootega seotud mis tahes dokumentides;
c) mis tahes muu üldsust eksitada võiva tegevuse, eelkõige sellise eest, mis võib tekitada arusaama, et vein vastab kaitstud traditsioonilise nimetuse kasutamise tingimustele.
3. Etiketil veini kirjeldamiseks kasutatavad kaubamärgid ei tohi sisaldada III lisas loetletud traditsioonilisi nimetusi, välja arvatud juhul, kui vein vastab sellise traditsioonilise nimetuse kasutamise tingimustele.
Esimest lõiku ei kohaldata siiski kaubamärkide puhul, mis on ühenduses heauskselt ja seaduslikult registreeritud või mille suhtes on ühenduses kasutamiseks saadud seaduslikud õigused seetõttu, et kuni käesoleva määruse avaldamise kuupäevani on kaubamärke heauskselt kasutatud (või pärast käesoleva määruse jõustumist III lisasse lisatud traditsiooniliste nimetuste puhul pärast lisamise kuupäeva), ja neid on pärast registreerimist või õiguste saamist tegelikult, seaduslikult ja heauskselt kasutatud. Seda lõiku kohaldatakse ainult liikmesriikides, kus kõnealune kaubamärk on registreeritud või kus on saadud õigus selle kasutamiseks.
Käesolevat lõiku kohaldatakse ilma, et see piiraks määruse (EÜ) nr 1493/1999 VII lisa F osa ja VIII lisa H osa kohaldamist.
4. Kui käesoleva määruse III lisas loetletud traditsiooniline nimetus langeb samuti mõnda määruse (EÜ) nr 1493/1999 VII lisa A osas ja B osa punktides 1 ja 2 osutatud märgistuste kategooriasse, kohaldatakse selle traditsioonilise nimetuse suhtes käesoleva artikli sätteid, mitte IV või V jaotise muid sätteid.
Traditsioonilisi nimetusi kaitstakse ainult nendes keeltes, milles need on esitatud III lisas.
Iga III lisas loetletud traditsiooniline nimetus seotakse ühe või mitme veinikategooriaga. Need kategooriad on:
a) mpv-kvaliteetliköörveinid ja geograafilise tähisega liköörveinid; sellisel juhul kohaldatakse traditsioonilise nimetuse kaitset ainult liköörveinide määratluse suhtes;
b) mpv-kvaliteetvahuveinid (sealhulgas aromaatne mpv-kvaliteetvahuvein); sellisel juhul kohaldatakse traditsioonilise nimetuse kaitset ainult vahuveinide ja gaseeritud vahuveinide määratluse suhtes;
c) mpv-kvaliteetpoolvahuveinid ja geograafilise tähisega poolvahuveinid; sellisel juhul kohaldatakse traditsioonilise nimetuse kaitset ainult poolvahuveinide ja gaseeritud poolvahuveinide määratluse suhtes;
d) eespool nimetatud punktidega a, b või c hõlmamata mpv-kvaliteetveinid ja geograafilise tähisega lauaveinid; sellisel juhul kohaldatakse traditsioonilise nimetuse kaitset muude veinide kui liköörveinide, vahuveinide, gaseeritud vahuveinide, poolvahuveinide ja gaseeritud poolvahuveinide määratluse suhtes;
e) geograafilise tähisega otsetarbimiseks ettenähtud kääriv viinamarjavirre; sellisel juhul kohaldatakse traditsioonilise nimetuse kaitset ainult kääriva viinamarjavirde määratluse suhtes;
f) üleküpsenud viinamarjadest valmistatud geograafilise tähisega vein; sellisel juhul kohaldatakse traditsioonilise nimetuse kaitset ainult üleküpsenud viinamarjadest valmistatud veini määratluse suhtes.
5. ►M3 III lisasse lisamiseks peab traditsiooniline nimetus: ◄
a) olema iseenesest eripärane ja liikmesriigi õigusaktides täpselt määratletud;
b) olema piisavalt eristatav ja/või ühenduse turul hea mainega;
c) olema olnud kõnealuses liikmesriigis vähemalt kümme aastat tavapäraselt kasutusel;
d) olema kasutusel ühe või mitme ühenduse veini või ühenduse veinikategooria puhul.
Traditsioonilist nimetust peetakse ühe liikmesriigi ametlikus keeles traditsiooniliseks, kui seda on kasutatud vastavas ametlikus keeles ja naaberliikmesriigi(riikide) täpselt määratletud piirialal samadel tingimustel välja töötatud veinide kohta, eeldusel, et nimetus vastab punktides a–d toodud kriteeriumidele ühes nendest liikmesriikidest ja mõlemad liikmesriigid lepivad omavahel kokku, et defineerivad, kasutavad ja kaitsevad sellist nimetust.
▼M3 —————
7. Liikmesriigid teatavad komisjonile:
a) iga traditsioonilise nimetuse tunnustamist õigustavad asjaolud;
b) nende õigusaktides sisalduvad traditsioonilised nimetused, mis vastavad eespool nimetatud nõuetele, ja veinid, mille jaoks need on ette nähtud;
c) kõik traditsioonilised nimetused, mida päritoluriigis enam ei kaitsta.
▼M3 —————
9. Määruse (EÜ) nr 1493/1999 VII lisa D osa punkti 1 kuuenda lõigu ja käesoleva artikli lõike 8 kohaldamiseks loetakse muu keele kui riigi ametliku keele kasutamine traditsiooniliste nimetuste puhul traditsiooniliseks juhul, kui selle keele kasutamine on sätestatud asjaomase riigi õigusaktides ja kui seda keelt on traditsioonilise nimetuse puhul vähemalt 25 aastat pidevalt kasutatud.
10. Käesoleva artikli sätted kohaldatakse ilma, et see piiraks artiklite 28 ja 29 kohaldamist.
Artikkel 25
Ettevõtte nimi
1. Ettevõtte nime võib määruse (EÜ) nr 1493/1999 VII lisa B osa punkti 1 alapunkti b kuuenda taande alusel kasutada ainult juhul, kui see ettevõte on seotud toote turustamisega ja on oma nime kasutamisega nõus.
Kui see ettevõte on viinamarjaistandus, kus vein on toodetud, võib selle ettevõtte nime kasutada ainult juhul, kui vein on valmistatud eranditult selle ettevõtte viinapuudelt koristatud viinamarjadest ja kui veinivalmistamine toimus selles ettevõttes.
Liikmesriigid täpsustavad oma territooriumil valmistatud veinide puhul selliste nimede kasutamise tingimused.
2. Liikmesriigid teatavad komisjonile meetmetest, mida nad lõike 1 rakendamiseks võtavad. Komisjon võtab meetmete avaldamiseks kõik vajalikud sammud.
Artikkel 26
Märked villimise kohta
1. Liikmesriigid täpsustavad määruse (EÜ) nr 1493/1999 VII lisa B osa punkti 1 alapunkti b seitsmenda taande kohaldamiseks oma territooriumil valmistatud veinide jaoks märked, millega tähistatakse seda, et geograafilise tähisega lauaveinid ja mpv-kvaliteetveinid on villitud:
a) tootja ettevõttes; või
b) tootjarühma poolt; või
c) tootmispiirkonnas asuvas ettevõttes või määruse (EÜ) nr 1493/1999 VI lisa punkti D alapunktis 3 osutatud mpv-kvaliteetveinide puhul tootmispiirkonna vahetus läheduses.
Liikmesriigid määratlevad selliste märgete kasutamise tingimused.
2. Liikmesriigid teatavad komisjonile meetmetest, mida nad lõike 1 rakendamiseks võtavad. Komisjon võtab meetmete avaldamiseks kõik vajalikud sammud.
Artikkel 27
Tootjaliikmesriikide poolt sätestatavad lisasätted
Käesoleva jaotise eeskirju teatavate valikuliste nimetuste kohta kohaldatakse ilma, et see piiraks liikmesriikide õigust muuta need nimetused kohustuslikuks, keelata nende kasutamine või piirata nende kasutamist nende territooriumilt saadud veinide puhul, nagu on ette nähtud määruse (EÜ) nr 1493/1999 VII lisa B osa punktis 4. Nende valikuliste nimetuste kasutamise piiramisel võivad liikmesriigid võtta kasutusele käesolevas jaotises sätestatud tingimustest rangemad tingimused.
II peatükk
GEOGRAAFILISE TÄHISEGA LAUAVEINE KÄSITLEVAD EESKIRJAD
Artikkel 28
Geograafiliste tähiste kasutamine
Järgmiselt kirjeldatud lauaveinide puhul:
— “Landwein” Saksamaalt, Austriast ja Itaalia Bolzano provintsist pärit lauaveinide puhul,
— “vin de pays” Prantsusmaalt, Luksemburgist ja Itaalia Valle d'Aosta piirkonnast pärit lauaveinide puhul,
— “indicazione geografica tipica” või “IGT” Itaaliast pärit lauaveinide puhul,
— “vino de la tierra” Hispaaniast pärit lauaveinide puhul,
— “ονομασία κατά παράδοση” (appellation traditionnelle) või “οίνος τοπικός” (vin de pays) Kreekast pärit lauaveinide puhul,
— “vinho regional” Portugalist pärit lauaveinide puhul,
— “regional wine” Ühendkuningriigist pärit lauaveinide puhul, ja
— “landwijn” Madalmaadest pärit lauaveinide puhul,
— “zemské víno” Tšehhi Vabariigist pärit lauaveinide puhul,
— “τοπικός οίνος” Küproselt pärit lauaveinide puhul,
— “tájbor” Ungarist pärit lauaveinide puhul,
— “Inbid ta’ lokalita tradizzjonali (“I.L.T.”)” Maltalt pärit lauaveinide puhul, ja
— “deželno vino s priznano geografsko oznako” või “deželno vino PGO” Sloveeniast pärit lauaveinide puhul,
edastab iga tootjaliikmesriik komisjonile kooskõlas määruse (EÜ) nr 1493/1999 VII lisa A osa punkti 2 alapunktiga b:
a) loetelu määruse (EÜ) nr 1493/1999 artikli 51 lõikes 1 osutatud liikmesriigist väiksemate geograafiliste üksuste nimedest, mida on lubatud kasutada, ning nende nimetuste ja geograafiliste üksuste nimede kasutamist reguleerivad sätted;
b) loetellu hiljem tehtud muudatused ja punktis a osutatud sätted.
Esimeses lõigus esitatud nimetuste kasutamist reguleerivate siseriiklike eeskirjadega tuleb sätestada asjaomaste nimetuste sidumine liikmesriigist väiksemate määratletud geograafiliste tähiste kasutamisega ja nende piiramine lauaveinide suhtes, mis vastavad eelkõige veinisordi, mahuprotsentides väljendatud minimaalse naturaalse alkoholisisalduse ja organoleptiliste omaduste hinnangu või märke osas teatavatele tootmistingimustele.
►M3 Teises lõigus osutatud eeskirjadega võib siiski lubada nimetuse ◄ “ονομασία κατά παράδοση” ►M3 (traditsiooniline nimetus) kasutamist koos ◄ “οίνος τοπικός” ►M3 (retsina), ilma et see oleks tingimata seotud määratletud geograafilise tähisega. ◄
Tootjaliikmesriigid võivad võtta oma territooriumil valmistatud veinide puhul nende nimetuste kasutamiseks vastu rangemad eeskirjad.
Komisjon avaldab esimese lõigu alusel neile teatatud geograafiliste üksuste nimed Euroopa Ühenduste Teataja C-seerias.
III PEATÜKK
MPV-KVALITEETVEINIDE SUHTES KOHALDATAVAD ERIEESKIRJAD
Artikkel 29
Traditsioonilised erinimetused
1. Ilma et see piiraks siseriiklikes õigusaktides lubatud täiendavate nimetuste kasutamist, on VII lisa A osa punkti 2 alapunkti c neljandas alataandes osutatud traditsioonilised erinimetused, tingimusel et ühenduse ja siseriiklike õigusaktide kõnealuseid veine käsitlevaid sätteid järgitakse, järgmised:
a) Belgias:
— “gecontroleerde oorsprongsbenaming”,
— “appellation d'origine contrôlée”;
b) Saksamaal:
(koos märkega veini päritolu kohta):
— “Qualitätswein”, “Qualitätswein garantierten Ursprungs”,
— “Qualitätswein mit Prädikat” pluss “Kabinett”, “Spätlese”, “Auslese”, “Beerenauslese”, “Trockenbeerenauslese” või “Eiswein”;
c) Kreekas:
— “Ονομασία Προελεύσεως Ελεγχόμενη” (“ΟΠΕ”) (appellation d'origine contrôlée),
— “Ονομασία Προελεύσεως Ανωτέρας Ποιότητος” (“ΟΠΑΠ”) (appellation d'origine de qualité supérieure),
kui etiketil on siiski põllumajandusettevõtte või veinisordi või margitoote nimi, korratakse määratletud piirkonna nime sõnade “ονομασία προελεύσεως” ja “ελεγχόμενη” või sõnade “ονομασία προελεύσεως” ja “ανωτέρας ποιότητος” vahel, mis on märgitud samasuguste, sama suurte ja sama värvi tähtedega;
— “Οίνος γλυκός φυσικός” (vin doux naturel),
— “Οίνος φυσικώς γλυκύς” (vin naturellement doux);
d) Hispaanias:
— “Denominación de origen”, “Denominación de origen calificada”, “D.O.”, “ D.O.Ca”, “vino de calidad con indicación geográfica”, “vino de pago” ja “vino de pago calificado”.
— Need nimetused peavad etiketil olema siiski vahetult määratletud piirkonna all;
— “vino generoso”, “vino generoso de licor”, “vino dulce natural”;
e) Prantsusmaal:
— “appellation d'origine contrôlée”, “appellation contrôlée”,
kui etiketil on siiski põllumajandusettevõtte või veinisordi või margitoote nimi, korratakse määratletud piirkonna nime sõnade “appellation” ja “contrôlée” vahel, mis on märgitud samasuguste, sama suurte ja sama värvi tähtedega;
— “appellation d'origine vin délimité de qualité supérieure”, “vin doux naturel”,
need nimetused võivad esineda akronüümina ainult juhul, kui sellele on lisatud Prantsusmaa poolt iga kategooria jaoks määratletud logo;
f) Itaalias:
— “Denominazione di origine controllata”, “Denominazione di origine controllata e garantita”, “vino dolce naturale”, “D.O.C”, “D.O.C.G.”,
sõnad “Kontrollierte Ursprungsbezeichnung” võivad esineda Bolzano provintsis valmistatud D.O.C. veinide etiketil ja sõnad “Kontrollierte und garantierte Ursprungsbezeichnung” Bolzano provintsis valmistatud D.O.C.G. veinide etiketil;
g) Luksemburgis:
— “Marque nationale”, millele järgneb “Appellation contrôlée” või “Appellation d'origine contrôlée” koos määratletud piirkonna nimega “Moselle luxembourgeoise”, “A.O.C.”,
sõnad “marque nationale” võib esitada lisaetiketil;
— “vendange tardive”, “vin de paille” ja “vin de glace” koos määratletud piirkonna nimega “Moselle luxembourgeoise – Appellation contrôlée”;
h) Austrias:
koos märkega veini päritolu kohta:
— “Qualitätswein mit staatlicher Prüfnummer”,
— “Qualitätswein”,
— “Kabinett” või “Kabinettwein”,
— “Qualitätswein besonderer Reife und Leseart” või “Prädikatswein”,
— “Spätlese” või “Spätlesewein”,
— “Auslese” või “Auslesewein”,
— “Beerenauslese” või “Beerenauslesewein”,
— “Ausbruch” või “Ausbruchwein”,
— “Trockenbeerenauslese” või “Trockenbeerenauslesewein”,
— “Eiswein”,
— “Strohwein”,
— “Schilfwein”,
— “Districtus Austriae Controllatus” või “DAC”;
i) Portugalis:
— “Denominação de origem”, “Denominação de origem controlada”, “Indicação de proveniência regulamentada”, “vinho generoso”, “vinho dolce natural”, “D.O.”, “D.O.C” ja “I.P.R”,
nimetust “região demarcada” võib kasutada koos nimetusega “denominação de origem controlada”;
j) Ühendkuningriigis:
— “English vineyard quality wine psr” ja “Welsh vineyard quality wine psr”;
k) Tšehhi Vabariik:
— “jakostní víno”, “jakostní víno odrůdové”, “jakostní víno známkové”
— “jakostní víno s přívlastkem” või “víno s přívlastkem”, koos ühega järgmistest tähistest: “kabinetní víno”, “pozdní sběr”, “výběr z hroznů”, “výběr z bobulí”, “výběr z cibéb”, “ledové víno”, “slámové víno”
— “jakostní likérové víno”
— “jakostní perlivé víno”
— “víno originální certifikace”, “V.O.C”, “VOC”;
l) Küpros:
— “ΟΕΟΠ” (“Οίνος Ελεγχόμενης Ονομασίας Προέλευσης”)
— “οίνος γλυκύς φυσικός”;
m) Ungari:
— “minőségi bor”
— “különleges minőségű bor”
— “fordítás”
— “máslás”
— “szamorodni”
— “aszú … puttonyos”, täiendatud numbritega 3–6
— “aszúeszencia”
— “eszencia”
— “védett eredetű bor”;
n) Malta:
— “Denominazzjoni ta’ Origini Kontrollata (“D.O.K.”)”;
o) Sloveenia:
— “kakovostno vino z zaščitenim geografskim poreklom” või “kakovostno vino ZGP”; nendele nimetustele võib järgneda erimärge “mlado vino”
— “priznano tradicionalno poimenovanje”, “vino PTP”
— “vrhunsko vino z zaščitenim geografskim poreklom” või “vrhunsko vino ZGP”; see nimetus võib esineda koos nimetustega “pozna trgatev”, “izbor”, “jagodni izbor”, “suhi jagodni izbor”, “ledeno vino”, “arhivsko vino”, “arhiva” või “starano vino”, “slamno vino”;
p) Slovakkia
koos märkega veini päritolu kohta:
— “akostné víno”
— “víno s prívlastkom” ning “kabinetné”, “neskorý zber”, “výber z hrozna”, “bobuľový výber”, “hrozienkový výber”, “ľadový zber”
samuti järgmised nimetused:
— “esencia”
— “forditáš”
— “mášláš”
— “samorodné”
— “výberová esencia”
— “výber … putňový”, täiendatud numbritega 3–6.
2. Määruse (EÜ) nr 1493/1999 VIII lisa D osa punkti 2 alapunkti c teises taandes osutatud traditsioonilised erinimetused, mida kasutatakse mpv-kvaliteetvahuveinide müüginimetustena, on:
a) Saksamaal:
— “Qualitätsschaumwein garantierten Ursprungs”;
b) Kreekas:
— “Ονομασία Προελεύσεως Ελεγχόμενη” (“ΟΠΕ”) (appellation d'origine contrôlée),
— “Ονομασία Προελεύσεως Ανωτέρας Ποιότητος” (“ΟΠΑΠ”) (appellation d'origine de qualité supérieure),
kui etiketil on siiski põllumajandusettevõtte või veinisordi või margitoote nimi, korratakse määratletud piirkonna nime sõnade “ονομασία προελεύσεως” ja “ελεγχόμενη” või sõnade “ονομασία προελεύσεως” ja “ανωτέρας ποιότητος” vahel, mis on märgitud samasuguste, sama suurte ja sama värvi tähtedega;
c) Hispaanias:
— “Denominación de origen” ja “Denominación de origen calificada”; “D.O.”, “D.O.Ca”, “vino de calidad con indicación geográfica”, “vino de pago” ja “vino de pago calificado”.
— Need määratlused peavad etiketil olema siiski vahetult määratletud piirkonna all;
d) Prantsusmaal:
— “appellation d'origine contrôlée”,
— “appellation contrôlée”,
kui etiketil, millel on nimetus “appellation contrôlée”, on siiski põllumajandusettevõtte või veinisordi või margitoote nimi, korratakse määratletud piirkonna nime sõnade “appellation” ja “contrôlée” vahel, mis on märgitud samasuguste, sama suurte ja sama värvi tähtedega;
— “appellation d'origine vin délimité de qualité supérieure”,
need nimetused võivad esineda akronüümina ainult juhul, kui sellele on lisatud Prantsusmaa poolt iga kategooria jaoks määratletud logo;
e) Itaalias:
— “Denominazione di origine controllata”, “Denominazione di origine controllata e garantita”, “D.O.C” ja “D.O.C.G.”,
sõnad “Kontrollierte Ursprungsbezeichnung” võivad esineda Bolzano provintsis valmistatud D.O.C. veinide etiketil ja sõnad “Kontrollierte und garantierte Ursprungsbezeichnung” Bolzano provintsis valmistatud D.O.C.G. veinide etiketil;
f) Luksemburgis:
— “Marque nationale”, millele järgneb “Appellation contrôlée” või “Appellation d'origine contrôlée” koos määratletud piirkonna nimega “Moselle luxembourgeoise” ja “A.O.”,
sõnad “marque nationale” võib esitada lisaetiketil;
g) Portugalis:
— “Denominação de origem”, “Denominação de origem controlada”, “Indicação de proveniência regulamentada”, “D.O.”, “D.O.C.” ja “I.P.R”;
h) Tšehhi Vabariik:
— “jakostní šumivé víno stanovené oblasti”
— “aromatické jakostní šumivé víno stanovené oblasti”/“aromatický sekt s.o.”;
i) Malta:
— “Denominazzjoni ta’ Origini Kontrollata (“D.O.K.”)”;
j) Sloveenia:
— “kakovostno peneče vino z zaščitenim geografskim poreklom” või “kakovostno peneče vino ZGP”
— “vrhunsko peneče vino z zaščitenim geografskim poreklom” või “vrhunsko peneče vino ZGP”
— “penina”
— “kakovostno peneče vino”.
Artikkel 30
Erand traditsioonilise erinimetuse kasutamise kohustusest
Erandina määruse (EÜ) nr 1493/1999 VII lisa A osa punkti 2 alapunkti c teisest taandest võib veine, mis kannavad järgmisi määratletud piirkondade nimesid vastavalt ühenduse ja siseriiklikele sätetele, turustada ainult kõnealust nime kasutades:
a) Kreeka:
— “Σάμος” (“Samos”);
b) Hispaania:
— “Cava”,
— “Jerez”, “Xérès” või “Sherry”,
— “Manzanilla”;
c) Prantsusmaa:
— “Champagne”;
d) Itaalia:
— “Asti”,
— “Marsala”,
— “Franciacorta”;
e) Portugal:
— “Madeira” või “Madère”,
— “Porto” või “Port”;
f) Küpros:
— “Κουμανδαρία” (Commandaria).
Artikkel 31
Määratletud piirkonnast väiksem geograafiline üksus
1. Mpv-kvaliteetveinide kirjeldamiseks etiketil vastavalt määruse (EÜ) nr 1493/1999 VII lisa B osa punkti 1 alapunkti c esimese taandega käsitatakse nimetusega “määratletud piirkonnast väiksem geograafiline üksus”:
a) väikest paikkonda või paikkondade rühma;
b) kohalikku haldusüksust või selle osa;
c) viinamarjakasvatusala alampiirkonna või selle osa.
2. Tootjaliikmesriigid võivad anda mpv-kvaliteetveinile kõnealusest määratletud piirkonnast väiksema geograafilise üksuse nime, tingimusel et:
a) see geograafiline üksus on täpselt määratletud;
b) kõik veini tootmiseks kasutatud viinamarjad on pärit sellest üksusest.
3. Kui mpv-kvaliteetvein on saadud toodetest, mis on valmistatud samas määratletud piirkonnas asuvatest lõikes 1 osutatud eri geograafilistes üksustes koristatud viinamarjadest, võib määratletud piirkonna nimele lisada ainult kõiki asjaomaseid veinitootmispiirkondi hõlmava suurema geograafilise üksuse nime.
Vastavalt artiklile 20 võivad tootjaliikmesriigid siiski lubada mpv-kvaliteetveinide määratluses kasutada:
a) lõikes 1 osutatud geograafilise üksuse nime, kui veini on magustatud samas määratletud piirkonnas valmistatud tootega, välja arvatud puhastatud kontsentreeritud viinamarjavirre;
b) lõikes 1 osutatud geograafilise üksuse nime, kui vein on saadud viinamarjade, viinamarjavirrete ja kääriva toorveini segust, või kuni ►M7 31. august 2007 ◄ niisugusest geograafilisest üksusest pärit veinide puhul, mille nime kasutatakse sellise toote määratluses, mis on saadud samas määratletud piirkonnas, kuid väljaspool kõnealust üksust, veini nimetuses, ja tootest, mis on pärit samast määratletud piirkonnast, tingimusel et vähemalt 85 % kõnealusest mpv-kvaliteetveinist on saadud sellest geograafilisest üksusest koristatud viinamarjadest, mille nime vein kannab, ning tingimusel, et seoses ►M7 31. august 2007 ◄ lõppeva erandiga oli selline kord lubatud asjaomase liikmesriigi sätetega enne 1. septembrit 1995;
c) lõikes 1 osutatud geograafilise üksuse nime koos niisuguse kohaliku haldusüksuse, selle osa või ühe kohaliku haldusüksuse nimega, kuhu nimetatud geograafiline üksus ulatub, tingimusel et:
i) niisugune kord on olnud traditsiooniline ja tavapärane ning see on sätestatud asjaomaste liikmesriikide sätetes enne 1. septembrit 1976; ja
ii) kohaliku haldusüksuse, selle osa või ühe niisuguse piirkonna nime, mis esineb koostatavas loetelus, kasutatakse kõiki neid kohalikke haldusüksusi esindava nimena, mille territooriumile see geograafiline üksus ulatub.
Tootjaliikmesriigid koostavad loetelu asjaomaste geograafiliste üksuste tüüpidest ning määratletud piirkondade nimedest, kuhu punktis b sätestatud ja kuni ►M7 31. august 2007 ◄ kohaldatava erandiga hõlmatud geograafilised üksused kuuluvad. Loetelu edastatakse komisjonile.
Tootjaliikmesriigid koostavad punkti c alapunktis ii osutatud kohalike haldusüksuste loetelu ning edastavad selle komisjonile.
Komisjon võtab loetelude avaldamiseks kõik vajalikud sammud.
4. Lõikes 1 osutatud määratletud piirkonna nime ja geograafilise üksuse nime ei tohi anda:
— veinile, mis on saadud mpv-kvaliteetvahuveini segamisel väljastpoolt seda määratletud piirkonda saadud tootega,
— mpv-kvaliteetvahuveinile, mida on magustatud väljastpoolt seda määratletud piirkonda saadud tootega.
Esimest lõiku ei kohaldata määruse (EÜ) nr 1493/1999 VI lisa D osa punkti 2 alusel koostatavasse loetellu kuuluvate veinide suhtes.
Artikkel 32
Määratletud piirkonnast suurem geograafiline üksus
Kui liikmesriigid koostavad määruse (EÜ) nr 1493/1999 VII lisa B osa punkti 1 alapunkti c teise taande kohaldamiseks oma territooriumil valmistatud veinide jaoks määratletud piirkondadest suuremate geograafiliste üksuste loetelu, peavad liikmesriigid määratlema ka nende kasutamise tingimused ja teatama komisjonile võetud meetmetest. Komisjon võtab meetmete avaldamiseks kõik vajalikud sammud.
Artikkel 33
Villimine määratletud piirkonnas
1. Määruse (EÜ) nr 1493/1999 VII lisa B osa punkti 1 alapunkti c kolmanda taande kohaldamiseks määratlevad liikmesriigid oma territooriumil valmistatud veinide jaoks väljendid, mis osutavad sellele, et vein on villitud määratletud piirkonnas, ning määravad kindlaks nende väljendite kasutamise tingimused.
2. Liikmesriigid teatavad komisjonile meetmetest, mida nad lõike 1 rakendamiseks võtavad. Komisjon võtab meetmete avaldamiseks kõik vajalikud sammud.
3. Lõikes 1 osutatud väljendeid võib kasutada ainult juhul, kui villimine toimus asjaomases määratletud piirkonnas või selle vahetus läheduses asuvates ettevõtetes komisjoni määruse (EÜ) nr 1607/2000 ( 22 ) artikli 2 tähenduses.
V JAOTIS
IMPORDITUD TOODETE SUHTES KOHALDATAVAD EESKIRJAD
Artikkel 34
Üldeeskirjad
1. Määruse (EÜ) nr 1493/1999 VII lisa B osa punkti 2 kohaldamisel võib kolmandatest riikidest pärit veinide etiketile, välja arvatud vahuveinide ja gaseeritud vahuveinide puhul, ja kolmandates riikides valmistatud II jaotise toodete etiketile lisada järgmised üksikasjad:
a) ühe või mitme turustamisega seotud isiku nimi, aadress ja amet, tingimusel et kasutustingimused vastavad asjaomases kolmandas riigis veinitootjatele kohaldatavatele eeskirjadele, sh esindavate majandusorganisatsioonide eeskirjadele;
b) toote tüüp; artiklit 16 kohaldatakse mutatis mutandis;
c) konkreetne värvus, tingimusel et kasutustingimused vastavad asjaomases kolmandas riigis veinitootjatele kohaldatavatele eeskirjadele, sh esindavate majandusorganisatsioonide eeskirjadele.
Kolmandates riikides valmistatud liköörveinide, poolvahuveinide, gaseeritud poolvahuveinide ja II jaotise toodete puhul võib kasutada esimese lõigu punktis b osutatud tähist, tingimusel et kasutustingimused vastavad asjaomases kolmandas riigis veinitootjatele kohaldatavatele eeskirjadele, sh esindavate majandusorganisatsioonide eeskirjadele.
2. Kui kõne all on lõike 1 esimese lõigu punktis a osutatud üksikasjad või määruse (EÜ) nr 1493/1999 VII lisa A osa punkti 3 alapunktis b osutatud üksikasjad importija või ühenduses villimise korral villija kohta, kohaldatakse käesoleva määruse artikli 15 lõiget 1, lõike 2 esimest ja teist lõiku, lõike 3 esimest lõiku ja lõiget 4 mutatis mutandis.
Kolmandatest riikidest pärit geograafilise tähiseta toodete puhul märgitakse kohaliku haldusüksuse nimi, kus asub esimeses lõigus osutatud isiku või isikute peakontor, etiketile tähtedega, mille suurus on kuni pool sõna “vein” ja sellele järgneva kolmanda riigi nime puhul kasutatavast tähesuurusest.
Kolmandatest riikidest pärit geograafilise tähisega toodete puhul märgitakse kohaliku haldusüksuse nimi, kus asub esimeses lõigus osutatud isiku või isikute peakontor, etiketile tähtedega, mille suurus on kuni pool geograafilise tähise puhul kasutatavast tähesuurusest.
Teist ja kolmandat lõiku ei kohaldata juhul, kui kohalik haldusüksus või selle osa on märgitud määruse (EÜ) nr 1493/1999 VII lisa E osas osutatud koodina.
3. Erandina artikli 9 lõigetest 1 kuni 3 võib teatavaid I lisas loetletud pudelitüüpe kasutada kolmandatest riikidest pärit veinide esitlemiseks, kui:
a) need riigid on esitanud komisjonile põhjendatud taotluse ja
b) on täidetud artikli 9 lõigetes 2 ja 3 sätestatud tingimustega samaväärseteks peetavad tingimused.
Kolmandad riigid, millel on lubatud konkreetset tüüpi pudeleid kasutada, on loetletud I lisas koos kasutuseeskirjadega.
Mõned kolmandates riikides tavapäraselt kasutatavad pudelitüübid, mida ei ole toodud I lisas, võivad vastata käesolevas artiklis nende pudelitüüpide jaoks sätestatud kaitse tingimustele ühenduses turustamisel, kui kohaldatakse vastastikuseid meetmeid.
Esimest lõiku rakendatakse läbirääkimistel saavutatud kokkulepete alusel, mis sõlmitakse asjaomaste kolmandate riikidega asutamislepingu artiklis 133 sätestatud korras.
4. Artikli 37 lõiget 1 kohaldatakse mutatis mutandis otse tarbimiseks mõeldud geograafilise tähisega kääritatud viinamarjavirdele ja geograafilise tähisega üleküpsenud viinamarjadest valmistatud veinile.
5. Artikleid 2, 3, 4, 6, artikli 7 punkti c, artikleid 8, 12 ja artikli 14 lõike 1 punkte a, b ja c kohaldatakse mutatis mutandis.
Artikkel 35
Kolmandate riikide nimed
Määruse (EÜ) nr 1493/1999 VII lisa A osa punkti 2 alapunktis d osutatud päritoluriigi nimele lisatakse:
a) veinide puhul, mis on valmistatud kolmandates riikides kahest või enamast kolmandast riigist pärit veini segamise teel, sõnad “segu väljaspool Euroopa Ühendust asuvatest eri riikide veinidest” või “segu veinidest, mis on pärit …”, märkides kõnealuste kolmandate riikide nimed; või
b) veinide puhul, mis on valmistatud kolmandates riikides mõnest teisest kolmandast riigist pärit viinamarjadest, sõnad “vein, mis on saadud … aastal … korjatud viinamarjadest”, märkides kõnealuste kolmandate riikide nimed.
Artikkel 36
Geograafilise tähisega importveinid
1. Maailma Kaubandusorganisatsiooni kuuluvast kolmandast riigist imporditud veini, sealhulgas üleküpsenud viinamarjadest valmistatud veini või otsetarbimiseks ettenähtud kääriva viinamarjavirde puhul võib etiketile märkida määruse (EÜ) nr 1493/1999 VII lisa A osa punkti 2 alapunktis d osutatud geograafilise piirkonna nime tingimusel, et selle eesmärk on identifitseerida vein kolmanda riigi territooriumilt või mõnest kõnealuse kolmanda riigi piirkonnast või paikkonnast pärit oleva veinina, kui veini konkreetne omadus, maine või mõni muu omadus on olulisel määral seostatav selle geograafilise päritoluga.
Nende märgete puhul, mille eesmärk on identifitseerida erandlikult vein kogu kolmanda riigi territooriumilt pärit oleva veinina, võib importveini puhul kasutada käesoleva määruse IV lisas osutatud märkeid.
2. Kui lõikes 1 osutatud toode on pärit kolmandast riigist, mis ei ole Maailma Kaubandusorganisatsiooni liige, tuleb lisaks nimetatud lõikes sätestatud tingimustele täita ka järgnevad lisatingimused:
a) asjaomane geograafiline tähis peaks osutama täpselt määratletud tootmispiirkonnale, mis on väiksem kui asjaomase kolmanda riigi kogu veinikasvatuspiirkond;
b) kõik veini tootmiseks kasutatud viinamarjad peaksid olema pärit sellest geograafilisest üksusest;
c) tüüpilistele kvaliteedinõuetele vastavavate veinide valmistamiseks kasutatud viinamarjad peaksid olema koristatud selles geograafilises üksuses; ja
d) tähist tuleks kasutada asjaomase kolmanda riigi siseturul oleva veini tähistamiseks, ning see kasutus peaks olema vastava riigi õigusaktidega määratletud.
Asjaomane kolmas riik edastab oma õigusaktid komisjonile. Kui need tingimused on täidetud, lisatakse kolmanda riigi nimi käesoleva määruse V lisa loetellu.
3. Lõigetes 1 ja 2 osutatud geograafilised tähised ei tohiks põhjustada segiajamist geograafilise tähisega, mida kasutatakse ühenduse ja kolmandate riikide vahel sõlmitud kokkulepetes sisalduvatesse loeteludesse kantud mpv-kvaliteetveinide, lauaveinide või muude importveinide identifitseerimiseks.
Mõningaid esimeses lõigus osutatud kolmanda riigi geograafilisi tähiseid, mis on mpv-kvaliteetveini, lauaveini või imporditud veini geograafiliste tähiste homonüümid, võib kasutada tingimustel, millega tagatakse nende eristamine üksteisest, arvestades vajadust tagada asjassepuutuvate tootjate võrdne kohtlemine ja tarbijate eksitamise vältimine.
▼M3 —————
Need tähised, mõisted ja praktilised tingimused on sätestatud VI lisas.
4. Lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud geograafilisi tähiseid ei või hoolimata sellest, et need on täht-tähelt võttes õiged selles osas, mis puudutab kaupade päritoluterritooriumi, -piirkonda või -paikkonda, kasutada juhul, kui need tekitavad üldsuses vale arusaama, et kaubad on pärit teiselt territooriumilt.
5. Lõigetes 1 ja 2 osutatud kolmanda maa geograafilist tähist võib kasutada importveini etiketil isegi siis, kui ainult 85 % kõnealusest veinist saadi viinamarjadest, mis olid toodetud kõnealuse veini nime kandvas piirkonnas.
Artikkel 37
Muud üksikasjad, mida võib lisada geograafilise tähisega importveinide etiketile
1. Määruse (EÜ) nr 1493/1999 VII lisa B osa punkti 2 kohaldamisel võib nende kolmandatest riikidest pärit veinide (v.a vahuveinid ja gaseeritud vahuveinid ning gaseeritud poolvahuveinid, kuid k.a üleküpsenud viinamarjadest valmistatud veinid) ja kolmandates riikides valmistatud otseselt inimtoiduks ettenähtud käärivate viinamarjavirrete etikettidele, millel on artiklile 36 vastav geograafiline tähis, lisada järgmised üksikasjad:
a) aastakäik; aastakäigu võib lisada tingimusel, et kasutustingimused vastavad asjaomases kolmandas riigis veinitootjatele kohaldatavatele eeskirjadele, sh esindavate majandusorganisatsioonide eeskirjadele, ja et vähemalt 85 % veini valmistamisel kasutatud viinamarjadest, v.a magustamiseks kasutatud toodete kogused, on koristatud asjaomasel aastal.
Veinide puhul, mis tavapäraselt valmistatakse talvel koristatud viinamarjadest, märgitakse aastakäigu asemel jooksva turustusaasta alguse aasta;
b) ühe või mitme viinamarjasordi nime; neid sordinimesid võib kasutada tingimusel, et:
i) kasutustingimused vastavad asjaomases kolmandas riigis veinitootjatele kohaldatavatele eeskirjadele, sh esindavate majandusorganisatsioonide eeskirjadele;
ii) sordinimed ja nende sünonüümid vastavad komisjoni määruse (EÜ) nr 1227/2000 ( 23 ) artikli 20 lõike 3 punktidele a, b ja c; ja
iii) käesoleva määruse artikli 19 lõike 1 punktide c, d, e ja f tingimused on täidetud; artikli 19 lõiget 2 kohaldatakse mutatis mutandis;
c) üksikasjad auhindade, medalite või võidetud konkursside kohta; artiklit 21 kohaldatakse mutatis mutandis;
d) tootmismeetodit puudutavad üksikasjad, tingimusel et kasutustingimused vastavad asjaomases kolmandas riigis veinitootjatele kohaldatavatele eeskirjadele, sh esindavate majandusorganisatsioonide eeskirjadele;
e) kolmandate maade veinide ja otsetarbimiseks mõeldud käärivate viinamarjavirrete puhul täiendavad traditsioonilised nimetused:
i) muud peale III lisas loetletute, vastavalt asjaomases kolmandas riigis veinitootjatele kohaldatavatele eeskirjadele, sh esindavate majandusorganisatsioonide eeskirjadele; ning
ii) III lisas loetletud, tingimusel et kasutustingimused vastavad asjaomases kolmandas riigis veinitootjatele kohaldatavatele eeskirjadele, sh esindavate majandusorganisatsioonide eeskirjadele, ning et täidetud on järgmised nõuded:
— need riigid on esitanud komisjonile põhjendatud taotluse ja edastanud asjaomased eeskirjad, mis õigustavad traditsiooniliste nimetuste tunnustamist,
— need on iseenesest eripärased,
— need on piisavalt eristatavad ja/või neil on väljakujunenud hea maine asjaomases kolmandas riigis,
— need on olnud kõnealuses kolmandas riigis vähemalt kümme aastat tavapäraselt kasutusel,
— neid on kõnealuses kolmandas riigis kasutatud ühe või enama veinikategooria puhul,
— asjaomaste kolmandate riikide poolt sätestatud eeskirjad ei vii tarbijat kõnealuse nimetuse osas eksitusse.
Lisaks sellele võib mõningaid III lisas loetletud traditsioonilisi tähiseid kasutada geograafilise tähisega ja kolmandast riigist pärit veinide etiketil veini päritoluriigiks oleva kolmanda riigi keeles või muus keeles, juhul kui riigi ametlikust keelest erineva keele kasutamist käsitletakse traditsioonilise tähise puhul traditsioonilisena, kui selle keele kasutamine on sätestatud asjaomase riigi õigusaktides ja kui seda keelt on traditsioonilise tähise puhul vähemalt 25 aastat pidevalt kasutatud.
Artiklit 23 ja artikli 24 lõiget 2, lõiget 3, lõike 4 teist lõiku ning lõike 6 punkti c kohaldatakse mutatis mutandis.
Iga punktis ii osutatud traditsioonilise tähise kohta on asjaomased riigid toodud III lisas;
f) ettevõtte nimi, kui kasutamise tingimused vastavad asjaomases kolmandas riigis veinitootjatele kohaldatavatele eeskirjadele, sh esindavate majandusorganisatsioonide eeskirjadele. Artikli 25 lõiget 1 kohaldatakse mutatis mutandis;
g) ►M3 teave pudelisse villimise kohta, tingimusel et kasutustingimused vastavad asjaomases kolmandas riigis veinitootjatele kohaldatavatele eeskirjadele, sh esindavate majandusorganisatsioonide eeskirjadele: ◄
i) tootja põllumajandusettevõttes tootjarühma poolt või tootmispiirkonnas asuvas ettevõttes;
ii) või tootmispiirkonnas, tingimusel et villimine on toimunud asjaomases tootmispiirkonnas või selle piirkonna vahetus läheduses asuvates ettevõtetes ja et kasutustingimused on asjaomase kolmanda riigi poolt reguleeritud.
2. Lõike 1 punktides a ja b osutatud üksikasju võib kasutada koos, tingimusel et vähemalt 85 % segus kasutatavatest toodetest on pärit asjaomaste toodete identifitseerimisel kasutatud viinamarjasordist ja aastakäigust, v.a magustamisel kasutatud toodete kogused.
▼M3 —————
Artikkel 37a
“Esindav majandusorganisatsioon” tähendab mis tahes tootjate organisatsiooni või tootjate organisatsioonide ühendust, mis on vastu võtnud samad eeskirjad, mis tegutseb antud veinitootmispiirkonnas, kus sellesse kuulub vähemalt kaks kolmandikku kõnealuse piirkonna veinitootjatest, kes annavad vähemalt kaks kolmandikku tolle piirkonna toodangust.
Asjaomased kolmandad riigid saadavad komisjonile eelteate artikli 12 lõikes 1, artikli 34 lõikes 1 ja artikli 37 lõikes 1 osutatud eeskirjade kohta. Kolmandad riigid edastavad ka esindavate majandusorganisatsioonide nimekirja koos üksikasjadega nende liikmete kohta, nagu on näidatud IX lisas.
Komisjon võtab kõik vajalikud sammud nende meetmete avaldamiseks.
Artikkel 37b
Liköörvein, poolvahuvein, gaseeritud poolvahuvein, vahuvein
1. Määruse (EÜ) nr 1493/1999 VII lisa A osa punkti 4 kohaldamisel tuleb liköörveinide, poolvahuveinide ja gaseeritud poolvahuveinide etikettidele lisada lisaks nimetatud lisa A osa punktis 1 osutatud kohustuslikele üksikasjadele ka importija või, kui vein on villitud ühenduses, siis villija.
Esimeses alapunktis osutatud üksikasjade puhul kohaldatakse kolmandates riikides valmistatud toodetele artikli 34 lõike 1 punkti a mutatis mutandis.
Artikli 38 lõiget 2 kohaldatakse mutatis mutandis.
2. Erandina määruse (EÜ) nr 1493/1999 VII lisa C osa punktist 3 võivad kolmandate riikide veinid kanda nimetust “liköörvein”, “poolvahuvein” või “gaseeritud poolvahuvein” juhul, kui need vastavad komisjoni määruse (EÜ) nr 883/2001 ( 24 ) XI lisa punktides, vastavalt d, g ja h, sätestatud nõuetele.
3. Kolmandatest riikidest pärit vahuveinid, nagu on osutatud määruse (EÜ) nr 1493/1999 VIII lisa E osa punkti 1 kolmandas taandes, on loetletud käesoleva määruse VIII lisas.
VI JAGU
EESKIRJAD LIKÖÖRVEINIDE, POOLVAHUVEINIDE JA GASEERITUD POOLVAHUVEINIDE JAOKS
Artikkel 38
Kohustuslikud üksikasjad
1. Määruse (EÜ) nr 1493/1999 VII lisa A osa punkti 4 kohaldamisel tuleb liköörveinide, poolvahuveinide ja gaseeritud poolvahuveinide etikettidele lisada lisaks nimetatud lisa A osa punktis 1 osutatud kohustuslikele üksikasjadele ka villija, või üle 60-liitrise nominaalmahuga mahutite puhul kaubasaatja nimi või ärinimi ja haldusüksus liikmesriigis. Poolvahuveinide puhul võib villija nime asendada veinivalmistaja nimega.
Esimeses alapunktis osutatud üksikasjade osas kohaldatakse ühenduses valmistatud toodetele artiklit 15 mutatis mutandis.
2. Määruse (EÜ) nr 1493/1999 VII lisa A osa punkti 2 alapunktis g osutatud nimetust “gaseeritud poolvahuvein” kasutatakse etiketil koos nimetatud lisas ettenähtud kohustuslike üksikasjadega. Sellele lisatakse samasuguste ja sama suurte tähtedega sõnad “saadud süsinikdioksiidi lisamise teel”, kui nimetusest endast ei ole selgelt arusaadav, et süsinikdioksiidi on lisatud.
Kõik eespool nimetatud üksikasjad on müüginimetusega samal real või vahetult selle all.
3. Määruse (EÜ) nr 1493/1999 VII lisa A osa punkti 4 kohaldamisel võivad ühenduses toodetud liköörveinid ja poolvahuveinid kanda geograafilist tähist. Sellisel juhul koosneb müüginimetus:
a) nimetusest “liköörvein” või poolvahuvein;
b) geograafilise üksuse nimest;
c) traditsioonilisest erinimetusest; juhul kui see nimetus sisaldab müüginimetust, ei tule müüginimetust korrata.
Liikmesriigid täpsustavad traditsioonilised erinimetused, mida nende territooriumil valmistatud veinide puhul kasutatakse.
Määruse (EÜ) nr 1493/1999 artiklit 51, käesoleva määruse artiklit 28 ja neid määruse (EÜ) nr 1493/1999 ja käesoleva määruse sätteid, mis käsitlevad geograafilise tähisega lauaveinide nimede kaitset, kohaldatakse mutatis mutandis geograafilise tähisega liköörveinide ja geograafilise tähisega poolvahuveinide suhtes.
4. Liikmesriigid teatavad komisjonile lõike 3 rakendamiseks võetavad meetmed. Komisjon võtab meetmete avaldamiseks kõik vajalikud sammud.
5. Käesoleva artikli sätteid ei kohaldata III jaotisega hõlmatud mpv-kvaliteetliköörveinide ja mpv-kvaliteetvahuveinide suhtes.
Artikkel 39
Valikulised üksikasjad
1. Määruse (EÜ) nr 1493/1999 VII lisa B osa punkti 2 kohaldamisel võib ühenduse liköörveinide, poolvahuveinide ja gaseeritud poolvahuveinide etikettidele lisada järgmised üksikasjad:
a) ühe või mitme turustamisega seotud isiku nime, aadressi ja ameti; käesoleva määruse artikli 15 sätteid kohaldatakse mutatis mutandis;
b) toote tüübi vastavalt tootjaliikmesriigi eeskirjadele;
c) konkreetse värvuse vastavalt tootjaliikmesriigi eeskirjadele; artiklit 17 kohaldatakse mutatis mutandis.
2. Määruse (EÜ) nr 1493/1999 VIII lisa B osa punkti 2 kohaldamisel võib ühendusest pärit geograafilise tähisega liköörveinide ja poolvahuveinide etikettidele lisada järgmised üksikasjad:
a) aastakäigu; artikleid 18 ja 20 kohaldatakse mutatis mutandis;
b) ühe või mitme viinamarjasordi nime, artikleid 19 ja 20 kohaldatakse mutatis mutandis;
c) üksikasjad auhindade, medalite või võidetud konkursside kohta; artiklit 21 kohaldatakse mutatis mutandis;
d) üksikasjad tootmismeetodi kohta; artiklit 22 kohaldatakse mutatis mutandis;
e) täiendavad traditsioonilised nimetused; artikleid 23 ja 24 kohaldatakse mutatis mutandis;
f) ettevõtte nime; artiklit 25 kohaldatakse mutatis mutandis;
g) teabe selle kohta, et toode on villitud tootja ettevõttes või tootjarühma poolt või tootmispiirkonnas asuvas ettevõttes; artiklit 26 kohaldatakse mutatis mutandis.
3. Lõiget 1, välja arvatud punkti b, ja lõiget 2 ei kohaldata IV jaotisega hõlmatud mpv-kvaliteetliköörveinide ja mpv-kvaliteetpoolvahuveinide suhtes.
▼M3 —————
VII JAOTIS
EESKIRJAD VAHUVEINIDE JA GASEERITUD VAHUVEINIDE JAOKS
Artikkel 41
Gaseeritud vahuveinid
Määruse (EÜ) nr 1493/1999 VII lisa D osa punkti 2 alapunktis f osutatud nimetust“gaseeritud vahuvein” kasutatakse etiketil koos nimetatud lisas ettenähtud kohustuslike andmetega. Sellele lisatakse samasuguste ja sama suurte tähtedega sõnad “saadud süsinikdioksiidi lisamise teel”, kui nimetusest endast ei ole selgelt arusaadav, et süsinikdioksiidi on lisatud.
Kõik eespool nimetatud üksikasjad on müüginimetusega samal real või vahetult selle all.
Artikkel 42
“Müüja” määratlus
1. Määruse (EÜ) nr 1493/1999 VIII lisa B osa punkti 2 teises taandes osutatud müüjana käsitatakse füüsilist või juriidilist isikut, kes ei kuulu määratluse “veinivalmistaja” alla ning kes hoiab oma nime all vahuveine või gaseeritud vahuveine selleks, et need tarbimiseks ringlusesse viia. Seda mõistet kohaldatakse ka eespool nimetatud füüsiliste ja juriidiliste isikute rühmade kohta.
2. Artikli 15 lõike 1 esimest lõiku kohaldatakse määruse (EÜ) nr 1493/1999 VIII lisa B osa punktis 2 osutatud üksikasjade suhtes mutatis mutandis.
Artikkel 43
Geograafiliste üksuste (v.a määratletud piirkond) märkimine
Liikmesriigist väiksemate geograafiliste üksuste (v.a määratletud piirkonnad) nimed, mida võib kasutada ühendusest pärit vahuveinide etikettidel vastavalt määruse (EÜ) nr 1493/1999 VIII lisa E osa punkti 1 teisele taandele, on loetletud käesoleva määruse VII lisas.
▼M3 —————
Artikkel 45
Lisasätted
1. Artikleid 23 ja 24 kohaldatakse vahuveinide suhtes mutatis mutandis.
2. Artikli 29 lõiget 2, artiklit 30 ja artikli 31 lõiget 4 kohaldatakse mpv-kvaliteetvahuveinide suhtes.
Määruse (EÜ) nr 1493/1999 VIII lisa E osa punkti 12 alapunkti a teise taande kohaldamisel kohaldatakse artiklit 22 mpv-kvaliteetvahuveinide suhtes mutatis mutandis.
3. III ja IV jaotise sätteid, välja arvatud lõigetes 1 ja 2 osutatud sätted, ei kohaldata mpv-kvaliteetvahuveinide suhtes.
Artikkel 46
“Pinot” viinamarjasordid
Vahuveinide, kvaliteetvahuveinide või mpv-kvaliteetvahuveinide puhul võib toote kirjeldust täiendavad sordinimed “Pinot blanc”, “Pinot noir” või “Pinot gris” ja samaväärsed nimed teistes ühenduse keeltes asendada sünonüümiga “Pinot”.
VIII JAOTIS
ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED
Artikkel 47
Üleminekusätted
1. Käesoleva määrusega hõlmatud tooteid, mida on kirjeldatud ja esitletud nende turule viimise ajal kehtinud sätete kohaselt, kuid mille kirjeldus ja esitlemine ei vasta käesoleva määruse jõustumise tõttu enam nendele sätetele, võib müügiks hoida, turule viia ja eksportida kuni varude ammendumiseni.
Üksikasjadega etikette ja müügipakendite materjali, mis trükiti kooskõlas käesoleva määruse jõustumiseni kehtinud sätetega, võib jätkuvalt kasutada kuni 15. märtsini 2004.
2. Erandina määruse (EÜ) nr 1493/1999 teatavatest sätetest kohaldatakse järgmisi sätteid siiski kuni ►M1 31. juuli 2003 ◄ :
a) nõukogu määruse (EMÜ) nr 823/87 ( 25 ) artikli 15 lõiked 2 ja 7;
b) nõukogu määrus (EMÜ) nr 2392/89 ( 26 );
c) nõukogu määruse (EMÜ) nr 3895/91 ( 27 ) artikkel 2;
d) nõukogu määruse (EMÜ) nr 2333/92 ( 28 ) artiklid 8, 9 ja 11;
e) nõukogu määruse (EMÜ) nr 822/87 ( 29 ) artikkel 72.
3. Enne 1. maid 2004 Ungaris valmistatud veine, viinamarjavirret ja vahuveine, mille kirjeldus ja esitlemine ei ole kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1493/1999 või käesoleva määrusega, võib hoida müügiks, viia turule või eksportida kuni varude ammendumiseni tingimusel, et need vastavad Ungaris enne seda kuupäeva veinide, viinamarjavirde ja vahuveinide suhtes kehtinud sätetele. Ungari loob varude deklaratsioone sisaldava elektroonilise andmebaasi ja deklareerib kõik ühinemise ajal olemasolevad varud.
Artikkel 48
Kehtetukstunnistamised
1. Määrused (EMÜ) nr 3201/90, (EMÜ) nr 3901/91 ja (EÜ) nr 554/95 tunnistatakse kehtetuks.
2. Määrused (EÜ) nr 881/98 ja (EÜ) nr 1608/2000 tunnistatakse kehtetuks.
Artikkel 49
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas.
Käesolevat määrust kohaldatakse alates ►M1 1. august 2003 ◄ , välja arvatud artikli 19 lõiget 3, artikli 47 lõiget 2 ja artikli 48 lõiget 2, mida kohaldatakse alates käesoleva määruse jõustumisest.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
I LISA
Teatud tüüpi pudelite kasutuse piiramine, nagu on osutatud artikli 9 lõikes 1
|
1. |
“Flûte d'Alsace”: a) tüüp: sirge silindrilise kereosa ja pika kaelaga klaaspudel, mille mõõdud on umbes järgmised: kogukõrguse ja põhja läbimõõdu suhe on 5: 1; silindrilise osa kõrgus = kogukõrgus/3; b) veinid, mille jaoks seda tüüpi pudelite kasutamine on ette nähtud, on Prantsusmaa territooriumil koristatud viinamarjadest valmistatud veinide puhul mpv-kvaliteetveinid: — “Alsace” või “vin d'Alsace”, “Alsace Grand Cru”, — “Crépy”, — “Château-Grillet”, — “Côtes de Provence”, punane ja roosa, — “Cassis”, — “Jurançon”, “Jurançon sec”, — “Béarn”, “Béarn-Bellocq”, roosa, — “Tavel”, roosa. Kirjeldatud tüüpi pudelite kasutamise piirangut kohaldatakse siiski ainult Prantsusmaa territooriumilt koristatud viinamarjadest valmistatud veinide suhtes. |
|
2. |
“Bocksbeutel” või “Cantil”: a) tüüp: lühikese kaelaga klaaspudel, mis on otsevaates ümmargune, kuid külgvaates lame; põhja ja pudeli ristlõige on kõige kumeramas punktis ellipsikujuline: ellipsikujulise läbilõike pikkade ja lühikeste telgede suhe = umbes 2: 1; ümara kereosa ja silindrilise kaela suhe = umbes 2,5: 1; b) seda tüüpi pudel on ette nähtud järgmiste veinide jaoks: i) Saksa mpv-kvaliteetveinid: — Franken, — Baden, — mis on pärit Taubertalist ja Schüpfergrundist, — mis on pärit Baden-Badeni kohaliku haldusüksuse järgmistest osadest: Neuweier, Steinbach, Umweg ja Varnhalt; ii) Itaalia mpv-kvaliteetveinid: — Santa Maddalena (St. Magdalener), — Valle Isarco (Eisacktaler), mis on valmistatud sortidest “Sylvaner” ja “Müller-Thurgau”, — Terlaner, mis on valmistatud sordist “Pinot bianco”, — Bozner Leiten, — Alto Adige (Südtiroler), mis on valmistatud sortidest “Riesling”, “Müller-Thurgau”, “Pinot nero”, “Moscato giallo”, “Sylvaner”, “Lagrein”, “Pinot blanco” (Weissburgunder) ja “Moscato rosa” (Rosenmuskateller), — Greco di Bianco, — Trentino, mis on valmistatud sordist “Moscato”; iii) Kreeka veinid: — Agioritiko, — Rombola Kephalonias, — Kefalonia saare veinid, — Parose saare veinid, — Peloponnesose veinid; iv) Portugali veinid: — roosad veinid ja need ülejäänud mpv-kvaliteetveinid ja “vinho regional” veinid, mille puhul on võimalik tõestada, et need on enne mpv-kvaliteetveinideks ja “vinho regional” tüüpi veinideks liigitamist nõuetekohaselt ja traditsiooniliselt esitatud “cantil”-tüüpi pudelites. |
|
3. |
“Clavelin”: a) tüüp: lühikese kaelaga 0,62-liitrine klaaspudel, millele annab kaelasuunas laienev silindriline kere masaja ilme ja mille mõõdud on umbes järgmised: kogukõrguse/põhja läbimõõdu suhe = 2,75; silindrilise osa kõrgus = kogukõrgus/2; b) seda tüüpi pudel on ette nähtud järgmiste veinide jaoks: Prantsuse mpv-kvaliteetveinid: — Côte du Jura, — Arbois, — L'Etoile, — Château Chalon. |
II LISA
Loetelu viinamarjasortidest ja nende sünonüümidest, mis sisaldavad geograafilist tähist (2) ja mis võivad vastavalt artikli 19 lõikele 2 esineda veinide etikettidel (1)
|
Sordinimi või selle sünonüüm |
Riigid, kus võidakse sordinime või üht selle sünonüümi kasutada (3) |
|
|
1 |
Agiorgitiko |
Kreeka° |
|
2 |
Aglianico |
Itaalia°, Kreeka°, Malta° |
|
3 |
Aglianicone |
Itaalia° |
|
4 |
Alicante Bouschet |
Kreeka°, Itaalia°, Portugal°, Alžeeria°, Tuneesia°, Ameerika Ühendriigid°, Küpros°, Lõuna-Aafrika Vabariik NB: Sordinime “Alicante” ei tohi kasutada iseseisva veininimetusena. |
|
5 |
Alicante Branco |
Portugal° |
|
6 |
Alicante Henri Bouschet |
Prantsusmaa°, Serbia ja Montenegro (8) |
|
7 |
Alicante |
Itaalia° |
|
8 |
Alikant Buse |
Serbia ja Montenegro (6) |
|
9 |
Auxerrois |
Lõuna-Aafrika Vabariik°, Austraalia°, Kanada°, Šveits°, Belgia°, Saksamaa°, Prantsusmaa°, Luksemburg°, Madalmaad°, Ühendkuningriik° |
|
11 |
Barbera Bianca |
Itaalia° |
|
12 |
Barbera |
Lõuna-Aafrika Vabariik°, Argentina°, Austraalia°, Horvaatia°, Mehhiko°, Sloveenia°, Uruguay°, Ameerika Ühendriigid°, Kreeka°, Itaalia°, Malta° |
|
13 |
Barbera Sarda |
Itaalia° |
|
14 |
Blauburgunder |
Endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik (18-28-97), Austria (15-18), Kanada (18-97), Tšiili (18-97), Itaalia (18-97) |
|
15 |
Blauer Burgunder |
Austria (14-18), Serbia ja Montenegro (25-97), Šveits |
|
16 |
Blauer Frühburgunder |
Saksamaa (51) |
|
18 |
Blauer Spätburgunder |
Saksamaa (97), Endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik (14-28-97), Austria (14-15), Bulgaaria (96), Kanada (14-97), Tšiili (14-97), Rumeenia (97), Itaalia (14-97) |
|
19 |
Blaufränkisch |
Tšehhi Vabariik (50), Austria°, Saksamaa, Sloveenia (Modra frankinja, Frankinja), Ungari |
|
20 |
Borba |
Hispaania° |
|
21 |
Bosco |
Itaalia° |
|
22 |
Bragão |
Portugal° |
|
22a |
Budai |
Ungari° |
|
23 |
Burgundac beli |
Serbia ja Montenegro (121) |
|
24 |
Burgundac Crni |
Horvaatia° |
|
25 |
Burgundac crni |
Serbia ja Montenegro (15-99) |
|
26 |
Burgundac sivi |
Horvaatia°, Serbia ja Montenegro° |
|
27 |
Burgundec bel |
Endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik° |
|
28 |
Burgundec crn |
Endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik (14-18-97) |
|
29 |
Burgundec siv |
Endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik° |
|
29a |
Cabernet Moravia |
Tšehhi Vabariik° |
|
30 |
Calabrese |
Itaalia (75) |
|
31 |
Campanário |
Portugal° |
|
32 |
Canari |
Argentina° |
|
33 |
Carignan Blanc |
Prantsusmaa° |
|
34 |
Carignan |
Lõuna-Aafrika Vabariik°, Argentina°, Austraalia (36), Tšiili (36), Horvaatia°, Iisrael°, Maroko°, Uus-Meremaa°, Tuneesia°, Kreeka°, Prantsusmaa°, Portugal°, Malta° |
|
35 |
Carignan Noir |
Küpros° |
|
36 |
Carignane |
Austraalia (34), Tšiili (34), Mehhiko, Türgi, Ameerika Ühendriigid |
|
37 |
Carignano |
Itaalia° |
|
38 |
Chardonnay |
Lõuna-Aafrika Vabariik°, Argentina (79), Austraalia (79), Bulgaaria°, Kanada (79), Šveits°, Tšiili (79), Tšehhi Vabariik°, Horvaatia°, Ungari (39), India, Iisrael°, Moldova°, Mehhiko (79), Uus-Meremaa (79), Rumeenia°, Venemaa°, San Marino°, Slovakkia°, Sloveenia°, Tuneesia°, Ameerika Ühendriigid (79), Uruguay°, Serbia ja Montenegro, Zimbabwe°, Saksamaa°, Prantsusmaa, Kreeka (79), Itaalia (79), Luksemburg° (79), Madalmaad (79), Ühendkuningriik, Hispaania, Portugal, Austria°, Belgia (79), Küpros°, Malta° |
|
39 |
Chardonnay Blanc |
Endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik, Ungari (38) |
|
40 |
Chardonnay Musqué |
Kanada° |
|
41 |
Chelva |
Hispaania° |
|
42 |
Corinto Nero |
Itaalia° |
|
43 |
Cserszegi fűszeres |
Ungari° |
|
44 |
Děvín |
Tšehhi Vabariik° |
|
45 |
Devín |
Slovakkia |
|
45a |
Duna gyöngye |
Ungari |
|
45b |
Dunaj |
Slovakkia |
|
46 |
Durasa |
Itaalia° |
|
47 |
Early Burgundy |
Ameerika Ühendriigid° |
|
48 |
Fehér Burgundi, Burgundi |
Ungari (118) |
|
49 |
Findling |
Saksamaa°, Ühendkuningriik° |
|
50 |
Frankovka |
Tšehhi Vabariik° (19), Slovakkia (50a) |
|
50a |
Frankovka modrá |
Slovakkia (50) |
|
51 |
Frühburgunder |
Saksamaa (16), Madalmaad° |
|
51a |
Girgenti |
Malta (51c, b) |
|
51b |
Ghirgentina |
Malta (51a, c) |
|
51c |
Girgentina |
Malta (51a, b) |
|
52 |
Graciosa |
Portugal° |
|
53 |
Grauburgunder |
Saksamaa, Bulgaaria, Ungari°, Rumeenia (54) |
|
54 |
Grauer Burgunder |
Kanada, Rumeenia (53), Saksamaa, Austria |
|
55 |
Grossburgunder |
Rumeenia (17) (63) |
|
56 |
Iona |
Ameerika Ühendriigid° |
|
57 |
Kanzler |
Ühendkuningriik°, Saksamaa |
|
58 |
Kardinal |
Saksamaa°, Bulgaaria° |
|
59 |
Kékfrankos |
Ungari (74) |
|
60 |
Kisburgundi kék |
Ungari (97) |
|
61 |
Korinthiaki |
Kreeka° |
|
62 |
Leira |
Portugal° |
|
63 |
Limnio |
Kreeka° |
|
64 |
Maceratino |
Itaalia° |
|
65 |
Maratheftiko (Μαραθεύτικο) |
Küpros |
|
65a |
Mátrai muskotály |
Ungari° |
|
65b |
Medina |
Ungari° |
|
66 |
Monemvasia |
Kreeka |
|
67 |
Montepulciano |
Itaalia° |
|
67a |
Moravia |
Hispaania° |
|
68 |
Moslavac |
Endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik (70), Serbia ja Montenegro° |
|
70 |
Mozler |
Endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik (68) |
|
71 |
Mouratón |
Hispaania° |
|
72 |
Müller-Thurgau |
Lõuna-Aafrika Vabariik°, Austria°, Saksamaa, Kanada, Horvaatia°, Ungari°, Serbia ja Montenegro°, Tšehhi Vabariik°, Slovakkia°, Sloveenia°, Šveits°, Luksemburg°, Madalmaad°, Itaalia°, Belgia°, Prantsusmaa°, Ühendkuningriik, Austraalia°, Bulgaaria°, Ameerika Ühendriigid°, Uus-Meremaa°, Portugal |
|
73 |
Muškát moravský |
Tšehhi Vabariik°, Slovakkia |
|
74 |
Nagyburgundi |
Ungari° |
|
75 |
Nero d’Avola |
Itaalia (30) |
|
76 |
Olivella nera |
Itaalia° |
|
77 |
Orange Muscat |
Austraalia°, Ameerika Ühendriigid° |
|
77a |
Pálava |
Tšehhi Vabariik, Slovakkia |
|
78 |
Pau Ferro |
Portugal° |
|
79 |
Pinot Chardonnay |
Argentina (38), Austraalia (38), Kanada (38), Tšiili (38), Mehhiko (38), Uus-Meremaa (38), Ameerika Ühendriigid (38), Türgi°, Belgia (38), Kreeka (38), Madalmaad, Itaalia (38) |
|
79a |
Pölöskei muskotály |
Ungari° |
|
80 |
Portoghese |
Itaalia° |
|
81 |
Pozsonyi |
Ungari (82) |
|
82 |
Pozsonyi Fehér |
Ungari (81) |
|
82a |
Radgonska ranina |
Sloveenia° |
|
83 |
Rajnai rizling |
Ungari (86) |
|
84 |
Rajnski rizling |
Serbia ja Montenegro (85-88-91) |
|
85 |
Renski rizling |
Serbia ja Montenegro (84-89-92), Sloveenia° (86) |
|
86 |
Rheinriesling |
Bulgaaria°, Austria, Saksamaa (88), Ungari (83), Tšehhi Vabariik (94), Itaalia (88), Kreeka, Portugal, Sloveenia (85) |
|
87 |
Rhine Riesling |
Lõuna-Aafrika Vabariik°, Austraalia°, Tšiili (89), Moldova°, Uus-Meremaa°, Küpros, Ungari° |
|
88 |
Riesling renano |
Saksamaa (86), Serbia ja Montenegro (84-86-91), Itaalia (86) |
|
89 |
Riesling Renano |
Tšiili (87), Malta° |
|
90 |
Riminèse |
Prantsusmaa° |
|
91 |
Rizling rajnski |
Serbia ja Montenegro (84-85-88) |
|
92 |
Rizling Rajnski |
Endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik°, Horvaatia° |
|
93 |
Rizling rýnsky |
Slovakkia° |
|
94 |
Ryzlink rýnský |
Tšehhi Vabariik (86) |
|
95 |
Santareno |
Portugal° |
|
96 |
Sciaccarello |
Prantsusmaa° |
|
97 |
Spätburgunder |
Endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik (14-18-28), Serbia ja Montenegro (16-25), Bulgaaria (19), Kanada (14-18), Tšiili, Ungari (60), Moldova°, Rumeenia (18), Itaalia (14-18), Ühendkuningriik, Saksamaa (18) |
|
98 |
Štajerska Belina |
Horvaatia°, Sloveenia° |
|
99 |
Subirat |
Hispaania |
|
100 |
Terrantez do Pico |
Portugal° |
|
101 |
Tintilla de Rota |
Hispaania° |
|
102 |
Tinto de Pegões |
Portugal° |
|
103 |
Tocai friulano |
Itaalia (104) NB:Sordinime “Tocai friulano” võib kasutada üksnes Veneto ja Friuli piirkondadest pärinevate mpv-kvaliteetveinide kohta üleminekuaja jooksul kuni 31. märtsini 2007. |
|
104 |
Tocai Italico |
Itaalia (103) NB:Sünonüümi “Tocai italico” võib kasutada üksnes Veneto ja Friuli piirkondadest pärinevate mpv-kvaliteetveinide kohta üleminekuaja jooksul kuni 31. märtsini 2007. |
|
105 |
Tokay Pinot gris |
Prantsusmaa NB:Sünonüümi “Tokay Pinot gris” võib kasutada üksnes Bas-Rhini ja Haut-Rhini departemangudest pärinevate mpv-kvaliteetveinide kohta üleminekuaja jooksul kuni 31. märtsini 2007. |
|
106 |
Torrontés riojano |
Argentina° |
|
107 |
Trebbiano |
Lõuna-Aafrika Vabariik°, Argentina°, Austraalia°, Kanada°, Küpros°, Horvaatia°, Uruguay°, Ameerika Ühendriigid, Iisrael, Itaalia, Malta |
|
108 |
Trebbiano Giallo |
Itaalia° |
|
109 |
Trigueira |
Portugal |
|
110 |
Verdea |
Itaalia° |
|
111 |
Verdeca |
Itaalia |
|
112 |
Verdelho |
Lõuna-Aafrika Vabariik°, Argentina, Austraalia, Uus-Meremaa, Ameerika Ühendriigid, Portugal |
|
113 |
Verdelho Roxo |
Portugal° |
|
114 |
Verdelho Tinto |
Portugal° |
|
115 |
Verdello |
Itaalia°, Hispaania° |
|
116 |
Verdese |
Itaalia° |
|
117 |
Verdejo |
Hispaania |
|
118 |
Weißburgunder |
Lõuna-Aafrika Vabariik (120), Kanada, Tšiili (119), Ungari (48), Saksamaa (119, 120), Austria (119), Ühendkuningriik°, Itaalia |
|
119 |
Weißer Burgunder |
Saksamaa (118, 120), Austria (118), Tšiili (118), Šveits°, Sloveenia, Itaalia |
|
120 |
Weissburgunder |
Lõuna-Aafrika Vabariik (118), Saksamaa (118, 119), Ühendkuningriik, Itaalia |
|
121 |
Weisser Burgunder |
Serbia ja Montenegro (23) |
|
122 |
Zalagyöngye |
Ungari° |
|
— numbrid sulgudes: — viide sordi sünonüümile — “°”: sünonüüm puudub — poolpaksus kirjas tekst: — 2. veerg: viinamarjasordi nimi — 3. veerg: riik, kus see nimi vastab viinamarjasordile ja viide sellele sordile. — harilikus kirjas tekst: — 2. veerg: viinamarjasordi sünonüüm — 3. veerg: riik, kus kasutatakse viinamarjasordi sünonüümi. (2) Need sordinimed ja nende sünonüümid vastavad kas täielikult või osaliselt, tõlgituna või omadussõna vormis veini kirjeldamiseks kasutatud geograafilistele tähistele. (3) Käesolevas lisas sätestatud erandeid on asjaomastes riikides lubatud teha üksnes nende geograafilise tähisega veinide puhul, mis on toodetud haldusüksustes, kus asjaomaste sortide tootmine on käesoleva määruse jõustumise hetkel lubatud, kooskõlas asjaomaste riikide poolt nende veinide tootmiseks ja esitlemiseks ette nähtud tingimustega. |
||
III LISA
Artiklis 24 osutatud traditsiooniliste nimetuste loetelu
|
Traditsiooniline nimetus |
Asjaomased veinid |
Veini kategooria |
Keel |
III lisasse lisamise kuupäev |
Asjaomane kolmas riik |
|
TŠEHHI VABARIIK |
|||||
|
Artiklis 29 osutatud traditsioonilised erinimetused |
|||||
|
pozdní sběr |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein |
tšehhi |
||
|
Artiklis 23 osutatud täiendavad traditsioonilised nimetused |
|||||
|
archivní víno |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein |
tšehhi |
||
|
Panenské víno |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein |
tšehhi |
||
|
SAKSAMAA |
|||||
|
Artiklis 29 osutatud traditsioonilised erinimetused |
|||||
|
Qualitätswein |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein |
saksa |
||
|
Qualitätswein garantierten Ursprungs/Q.g.U |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein |
saksa |
||
|
Qualitätswein mit Prädikät/Q.b.A.m.Pr/Prädikatswein |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein |
saksa |
||
|
Qualitätsschaumwein garantierten Ursprungs/Q.g.U |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvahuvein |
saksa |
||
|
Auslese |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein |
saksa |
— |
Šveits |
|
Beerenauslese |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein |
saksa |
||
|
Eiswein |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein |
saksa |
||
|
Kabinett |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein |
saksa |
||
|
Spätlese |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein |
saksa |
— |
Šveits |
|
Trockenbeerenauslese |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein |
saksa |
||
|
Artiklis 28 osutatud nimetused |
|||||
|
Landwein |
Kõik |
Geograafilise tähisega lauavein |
|||
|
Artiklis 23 osutatud täiendavad traditsioonilised nimetused |
|||||
|
Affentaler |
Altschweier, Bühl, Eisental, Neusatz/Bühl, Bühlertal, Neuweier/Baden-Baden |
Mpv-kvaliteetvein |
saksa |
||
|
Badisch Rotgold |
Baden |
Mpv-kvaliteetvein |
saksa |
||
|
Ehrentrudis |
Baden |
Mpv-kvaliteetvein |
saksa |
||
|
Hock |
Rhein, Ahr, Hessische Bergstraße, Mittelrhein, Nahe, Rheinhessen, Pfalz, Rheingau |
Geograafilise tähisega lauavein, mpv-kvaliteetvein |
saksa |
||
|
Klassik/Classic |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein |
saksa |
||
|
Liebfrau(en)milch |
Nahe, Rheinhessen, Pfalz, Rheingau |
Mpv-kvaliteetvein |
saksa |
||
|
Moseltaler |
Mosel-Saar-Ruwer |
Mpv-kvaliteetvein |
saksa |
||
|
Riesling-Hochgewächs |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein |
saksa |
||
|
Schillerwein |
Württemberg |
Mpv-kvaliteetvein |
saksa |
||
|
Weißherbst |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein |
saksa |
||
|
Winzersekt |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvahuvein |
saksa |
||
|
KREEKA |
|||||
|
Artiklis 29 osutatud traditsioonilised erinimetused |
|||||
|
Ονομασια Προελεύσεως Ελεγχόμενη (ΟΠΕ) (Appellation d’origine controlée) |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein |
kreeka |
||
|
Ονομασια Προελεύσεως Ανωτέρας Ποιότητος (ΟΠΑΠ) (Appellation d’origine de qualité supérieure) |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein |
kreeka |
||
|
Οίνος γλυκός φυσικός (Vin doux naturel) |
Μoσχάτος Κεφαλληνίας (Muscat de Céphalonie), Μοσχάτος Πατρών (Muscat de Patras), Μοσχάτος Ρίου-Πατρών (Muscat Rion de Patras), Μοσχάτος Λήμνου (Muscat de Lemnos), Μοσχάτος Ρόδου (Muscat de Rhodos), Μαυροδάφνη Πατρών (Mavrodaphne de Patras), Μαυροδάφνη Κεφαλληνίας (Mavrodaphne de Céphalonie), Σάμος (Samos), Σητεία (Sitia), Δαφνες (Dafnès), Σαντορίνη (Santorini) |
Mpv-kvaliteetliköörvein |
kreeka |
||
|
Οίνος φυσικώς γλυκός (Vin naturellement doux) |
Vins de paille: Κεφαλληνίας (de Céphalonie), Δαφνες (de Dafnès), Λήμνου (de Lemnos), Πατρών (de Patras), Ρίου-Πατρών (de Rion de Patras), Ρόδου (de Rhodos), Σάμος(de Samos), Σητεία (de Sitia), Σαντορίνη (Santorini) |
Mpv-kvaliteetvein |
kreeka |
||
|
Artiklis 28 osutatud nimetused |
|||||
|
Ονομασία κατά παράδοση (Onomasia kata paradosi) |
Kõik |
Geograafilise tähisega lauavein |
kreeka |
||
|
Τοπικός Οίνος (vins de pays) |
Kõik |
Geograafilise tähisega lauavein |
kreeka |
||
|
Artiklis 23 osutatud täiendavad traditsioonilised nimetused |
|||||
|
Αγρέπαυλη (Agrepavlis) |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein, geograafilise tähisega lauavein |
kreeka |
||
|
Αμπέλι (Ampeli) |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein, geograafilise tähisega lauavein |
kreeka |
||
|
Αμπελώνας (ες) (Ampelonas ès) |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein, geograafilise tähisega lauavein |
kreeka |
||
|
Aρχοντικό (Archontiko) |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein, geograafilise tähisega lauavein |
kreeka |
||
|
Κάβα (1) (Cava) |
Kõik |
Geograafilise tähisega lauavein |
kreeka |
||
|
Από διαλεκτούς αμπελώνες (Grand Cru) |
Μoσχάτος Κεφαλληνίας (Muscat de Céphalonie), Μοσχάτος Πατρών (Muscat de Patras), Μοσχάτος Ρίου-Πατρών (Muscat Rion de Patras), Μοσχάτος Λήμνου (Muscat de Lemnos), Μοσχάτος Ρόδου (Muscat de Rhodos), Σάμος (Samos) |
Mpv-kvaliteetliköörvein |
kreeka |
||
|
Ειδικά Επιλεγμένος (Grand réserve) |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetliköörvein |
kreeka |
||
|
Κάστρο (Kastro) |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein, geograafilise tähisega lauavein |
kreeka |
||
|
Κτήμα (Ktima) |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein, geograafilise tähisega lauavein |
kreeka |
||
|
Λιαστός (Liastos) |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein, geograafilise tähisega lauavein |
kreeka |
||
|
Μετόχι (Metochi) |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein, geograafilise tähisega lauavein |
kreeka |
||
|
Μοναστήρι (Monastiri) |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein, geograafilise tähisega lauavein |
kreeka |
||
|
Νάμα (Nama) |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein, geograafilise tähisega lauavein |
kreeka |
||
|
Νυχτέρι (Nychteri) |
ΟΠΑΠ Santorini |
Mpv-kvaliteetvein |
kreeka |
||
|
Ορεινό κτήμα (Orino Ktima) |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein, geograafilise tähisega lauavein |
kreeka |
||
|
Ορεινός αμπελώνας (Orinos Ampelonas) |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein, geograafilise tähisega lauavein |
kreeka |
||
|
Πύργος (Pyrgos) |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein, geograafilise tähisega lauavein |
kreeka |
||
|
Επιλογή ή Επιλεγμένος (Réserve) |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetliköörvein |
kreeka |
||
|
Παλαιωθείς επιλεγμένος (Vieille réserve) |
Kõik |
Mpv-kvaliteetliköörvein |
kreeka |
||
|
Βερντέα (Verntea) |
Zakynthos |
Geograafilise tähisega lauavein |
kreeka |
||
|
Vinsanto |
OPAΠ Santorini |
Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetliköörvein |
kreeka |
||
|
HISPAANIA |
|||||
|
Artiklis 29 osutatud traditsioonilised erinimetused |
|||||
|
Denominacion de origen (DO) |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetvahuvein, mpv-kvaliteetpoolvahuvein, mpv-kvaliteetliköörvein |
hispaania |
2003 |
Tšiili |
|
Denominacion de origen calificada (DOCa) |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetvahuvein, mpv-kvaliteetpoolvahuvein, mpv-kvaliteetliköörvein |
hispaania |
||
|
Vino dulce natural |
Kõik |
Mpv-kvaliteetliköörvein |
hispaania |
||
|
Vino generoso |
Mpv-kvaliteetliköörvein |
hispaania |
2003 |
Tšiili |
|
|
Vino generoso de licor |
Mpv-kvaliteetliköörvein |
hispaania |
|||
|
Artiklis 28 osutatud nimetused |
|||||
|
Vino de la Tierra |
Kõik |
Geograafilise tähisega lauavein |
►C1 hispaania ◄ |
||
|
Artiklis 23 osutatud täiendavad traditsioonilised nimetused |
|||||
|
Aloque |
DO Valdepeñas |
Mpv-kvaliteetvein |
hispaania |
||
|
Amontillado |
DDOO Jerez-Xérès-Sherry y Manzanilla Sanlúcar de Barrameda DO Montilla Moriles |
Mpv-kvaliteetliköörvein |
hispaania |
||
|
Añejo |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein, geograafilise tähisega lauavein |
hispaania |
||
|
Añejo |
DO Malaga |
Mpv-kvaliteetliköörvein |
hispaania |
||
|
Chacoli/Txakolina |
DO Chacoli de Bizkaia DO Chacoli de Getaria DO Chacoli de Alava |
Mpv-kvaliteetvein |
hispaania |
||
|
Clásico |
DO Abona DO El Hierro DO Lanzarote DO La Palma DO Tacoronte-Acentejo DO Tarragona DO Valle de Güimar DO Valle de la Orotava DO Ycoden-Daute-Isora |
Mpv-kvaliteetvein |
hispaania |
2003 |
Tšiili |
|
Cream |
DDOO Jérez-Xerès-Sherry y Manzanilla Sanlúcar de Barrameda DO Montilla Moriles DO Málaga DO Condado de Huelva |
Mpv-kvaliteetliköörvein |
inglise |
||
|
Criadera |
DDOO Jérez-Xerès-Sherry y Manzanilla Sanlúcar de Barrameda DO Montilla Moriles DO Málaga DO Condado de Huelva |
Mpv-kvaliteetliköörvein |
hispaania |
||
|
Criaderas y Soleras |
DDOO Jérez-Xerès-Sherry y Manzanilla Sanlúcar de Barrameda DO Montilla Moriles DO Málaga DO Condado de Huelva |
Mpv-kvaliteetliköörvein |
hispaania |
||
|
Crianza |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein |
hispaania |
||
|
Dorado |
DO Rueda DO Malaga |
Mpv-kvaliteetliköörvein |
hispaania |
||
|
Fino |
DO Montilla Moriles DDOO Jerez-Xérès-Sherry y Manzanilla Sanlúcar de Barrameda |
Mpv-kvaliteetliköörvein |
hispaania |
||
|
Fondillon |
DO Alicante |
Mpv-kvaliteetvein |
hispaania |
||
|
Gran Reserva |
Kõik mpv-kvaliteetveinid Cava |
Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetvahuvein |
hispaania |
||
|
Lágrima |
DO Málaga |
Mpv-kvaliteetliköörvein |
hispaania |
||
|
Noble |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein, geograafilise tähisega lauavein |
hispaania |
||
|
Noble |
DO Malaga |
Mpv-kvaliteetliköörvein |
hispaania |
||
|
Oloroso |
DDOO Jerez-Xérès-Sherry y Manzanilla Sanlúcar de Barrameda DO Montilla-Moriles |
Mpv-kvaliteetliköörvein |
hispaania |
||
|
Pajarete |
DO Málaga |
Mpv-kvaliteetliköörvein |
hispaania |
||
|
Pálido |
DO Condado de Huelva DO Rueda DO Málaga |
Mpv-kvaliteetliköörvein |
hispaania |
||
|
Palo Cortado |
DDOO Jerez-Xérès-Sherry y Manzanilla Sanlúcar de Barrameda DO Montilla-Moriles |
Mpv-kvaliteetliköörvein |
hispaania |
||
|
Primero de cosecha |
DO Valencia |
Mpv-kvaliteetvein |
hispaania |
||
|
Rancio |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetliköörvein |
hispaania |
||
|
Raya |
DO Montilla-Moriles |
Mpv-kvaliteetliköörvein |
hispaania |
||
|
Reserva |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein |
hispaania |
2003 |
Tšiili |
|
Sobremadre |
DO vinos de Madrid |
Mpv-kvaliteetvein |
hispaania |
||
|
Solera |
DDOO Jérez-Xerès-Sherry y Manzanilla Sanlúcar de Barrameda DO Montilla Moriles DO Málaga DO Condado de Huelva |
Mpv-kvaliteetliköörvein |
hispaania |
||
|
Superior |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein |
hispaania |
2003 |
Tšiili |
|
— |
Lõuna-Aafrika Vabariik |
||||
|
Trasañejo |
DO Málaga |
Mpv-kvaliteetliköörvein |
hispaania |
||
|
Vino Maestro |
DO Málaga |
Mpv-kvaliteetliköörvein |
hispaania |
||
|
Vendimia inicial |
DO Utiel-Requena |
Mpv-kvaliteetvein |
hispaania |
||
|
Viejo |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetliköörvein, geograafilise tähisega lauavein |
hispaania |
||
|
Vino de tea |
DO La Palma |
Mpv-kvaliteetvein |
hispaania |
||
|
PRANTSUSMAA |
|||||
|
Artiklis 29 osutatud traditsioonilised erinimetused |
|||||
|
Appellation d’origine contrôlée |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetvahuvein, mpv-kvaliteetpoolvahuvein, mpv-kvaliteetliköörvein |
prantsuse |
— |
Alžeeria |
|
— |
Šveits |
||||
|
— |
Tuneesia |
||||
|
Appellation contrôlée |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetvahuvein, mpv-kvaliteetpoolvahuvein, mpv-kvaliteetliköörvein |
|||
|
Appellation d’origine Vin Délimité de qualité supérieure |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetvahuvein, mpv-kvaliteetpoolvahuvein, mpv-kvaliteetliköörvein |
prantsuse |
||
|
Vin doux naturel |
AOC Banyuls, Banyuls Grand Cru, Muscat de Frontignan, Grand Roussillon, Maury, Muscat de Beaume de Venise, Muscat du Cap Corse, Muscat de Lunel, Muscat de Mireval, Muscat de Rivesaltes, Muscat de St Jean de Minervois, Rasteau, Rivesaltes |
Mpv-kvaliteetvein |
prantsuse |
||
|
Artiklis 28 osutatud nimetused |
|||||
|
Vin de pays |
Kõik |
Geograafilise tähisega lauavein |
prantsuse |
||
|
Artiklis 23 osutatud täiendavad traditsioonilised nimetused |
|||||
|
Ambré |
Kõik |
Mpv-kvaliteetliköörvein, geograafilise tähisega lauavein |
prantsuse |
||
|
Château |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetliköörvein, mpv-kvaliteetvahuvein |
prantsuse |
2003 |
Tšiili |
|
Clairet |
AOC Bourgogne AOC Bordeaux |
Mpv-kvaliteetvein |
prantsuse |
||
|
Claret |
AOC Bordeaux |
Mpv-kvaliteetvein |
prantsuse |
||
|
Clos |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetvahuvein, mpv-kvaliteetliköörvein |
prantsuse |
2003 |
Tšiili |
|
Cru Artisan |
AOCMédoc, Haut-Médoc, Margaux, Moulis, Listrac, St Julien, Pauillac, St Estèphe |
Mpv-kvaliteetvein |
prantsuse |
||
|
Cru Bourgeois |
AOC Médoc, Haut-Médoc, Margaux, Moulis, Listrac, St Julien, Pauillac, St Estèphe |
Mpv-kvaliteetvein |
prantsuse |
2003 |
Tšiili |
|
Cru Classé, millele võib eelneda: Grand, Premier Grand, Deuxième, Troisième, Quatrième, Cinquième. |
AOC Côtes de Provence, Graves, St Emilion Grand Cru, Haut-Médoc, Margaux, St Julien, Pauillac, St Estèphe, Sauternes, Pessac Léognan, Barsac |
Mpv-kvaliteetvein |
prantsuse |
||
|
Edelzwicker |
AOC Alsace |
Mpv-kvaliteetvein |
saksa |
||
|
Grand Cru |
AOC Alsace, Banyuls, Bonnes Mares, Chablis, Chambertin, Chapelle Chambertin, Chambertin Clos-de-Bèze, Mazoyeres ou Charmes Chambertin, Latricières-Chambertin, Mazis Chambertin, Ruchottes Chambertin, Griottes-Chambertin, Clos de la Roche, Clos Saint Denis, Clos de Tart, Clos de Vougeot, Clos des Lambray, Corton, Corton Charlemagne, Charlemagne, Echézeaux, Grand Echézeaux, La Grande Rue, Montrachet, Chevalier-Montrachet, Bâtard-Montrachet, Bienvenues-Bâtard-Montrachet, Criots-Bâtard-Montrachet, Musigny, Romanée St Vivant, Richebourg, Romanée-Conti, La Romanée, La Tâche, St Emilion |
Mpv-kvaliteetvein |
prantsuse |
2003 |
Tšiili |
|
— |
Šveits |
||||
|
— |
Tuneesia |
||||
|
Grand Cru |
Champagne |
Mpv-kvaliteetvahuvein |
prantsuse |
2003 |
Tšiili |
|
— |
Šveits |
||||
|
— |
Tuneesia |
||||
|
Hors d’âge |
AOC Rivesaltes |
Mpv-kvaliteetliköörvein |
prantsuse |
||
|
Passe-tout-grains |
AOC Bourgogne |
Mpv-kvaliteetvein |
prantsuse |
||
|
Premier Cru |
AOC Aloxe Corton, Auxey Duresses, Beaune, Blagny, Chablis, Chambolle Musigny, Chassagne Montrachet, Champagne, Côtes de Brouilly, Fixin, Gevrey Chambertin, Givry, Ladoix, Maranges, Mercurey, Meursault, Monthélie, Montagny, Morey St Denis, Musigny, Nuits, Nuits-Saint-Georges, Pernand-Vergelesses, Pommard, Puligny-Montrachet, Rully, Santenay, Savigny-les-Beaune, St Aubin, Volnay, Vougeot, Vosne-Romanée |
Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetvahuvein |
prantsuse |
— |
Tuneesia |
|
Primeur |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein, geograafilise tähisega lauavein |
prantsuse |
||
|
Rancio |
AOC Grand Roussillon, Rivesaltes, Banyuls, Banyuls grand cru, Maury, Clairette du Languedoc, Rasteau |
Mpv-kvaliteetliköörvein |
prantsuse |
||
|
Sélection de grains nobles |
AOC Alsace, Alsace Grand cru, Monbazillac, Graves supérieures, Bonnezeaux, Jurançon, Cérons, Quarts de Chaume, Sauternes, Loupiac, Côteaux du Layon, Barsac, Ste Croix du Mont, Coteaux de l’Aubance, Cadillac |
Mpv-kvaliteetvein |
prantsuse |
||
|
Sur Lie |
AOC Muscadet, Muscadet -Coteaux de la Loire, Muscadet-Côtes de Grandlieu, Muscadet- Sèvres et Maine, AOVDQS Gros Plant du Pays Nantais, VDT avec IG Vin de pays d’Oc et Vin de pays des Sables du Golfe du Lion |
Mpv-kvaliteetvein, geograafilise tähisega lauavein |
prantsuse |
||
|
Tuilé |
AOC Rivesaltes |
Mpv-kvaliteetliköörvein |
prantsuse |
||
|
Vendanges tardives |
AOC Alsace, Jurançon |
Mpv-kvaliteetvein |
prantsuse |
||
|
Villages |
AOC Anjou, Beaujolais, Côte de Beaune, Côte de Nuits, Côtes du Rhône, Côtes du Roussillon, Mâcon |
Mpv-kvaliteetvein |
prantsuse |
||
|
Vin de paille |
AOC Côtes du Jura, Arbois, L’Etoile, Hermitage |
Mpv-kvaliteetvein |
prantsuse |
||
|
Vin jaune |
AOC du Jura (Côtes du Jura, Arbois, L’Etoile, Château-Châlon) |
Mpv-kvaliteetvein |
prantsuse |
||
|
ITAALIA |
|||||
|
Artiklis 29 osutatud traditsioonilised erinimetused |
|||||
|
Denominazione di Origine Controllata/D.O.C. |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetvahuvein, mpv-kvaliteetpoolvahuvein, mpv-kvaliteetliköörvein, geograafilise tähisega osaliselt kääritatud viinamarjavirre |
itaalia |
||
|
Denominazione di Origine Controllata e Garantita/D.O.C.G. |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetvahuvein, mpv-kvaliteetpoolvahuvein, mpv-kvaliteetliköörvein, geograafilise tähisega osaliselt kääritatud viinamarjavirre |
itaalia |
||
|
Vino Dolce Naturale |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetliköörvein |
itaalia |
||
|
Artiklis 28 osutatud nimetused |
|||||
|
Inticazione geografica tipica (IGT) |
Kõik |
Lauavein, vin de pays, üleküpsenud viinamarjadest valmistatud vein ja geograafilise tähisega osaliselt kääritatud viinamarjavirre |
itaalia |
||
|
Landwein |
Bolzano autonoomse provintsi geograafilise tähisega veinid |
Lauavein, vin de pays, üleküpsenud viinamarjadest valmistatud vein ja geograafilise tähisega osaliselt kääritatud viinamarjavirre |
saksa |
||
|
Vin de pays |
Aosta provintsi geograafilise tähisega veinid |
Lauavein, vin de pays, üleküpsenud viinamarjadest valmistatud vein ja geograafilise tähisega osaliselt kääritatud viinamarjavirre |
prantsuse |
||
|
Artiklis 23 osutatud täiendavad traditsioonilised nimetused |
|||||
|
Alberata o vigneti ad alberata |
DOC Aversa |
Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetvahuvein |
itaalia |
||
|
Amarone |
DOC Valpolicella |
Mpv-kvaliteetvein |
itaalia |
||
|
Ambra |
DOC Marsala |
Mpv-kvaliteetvein |
itaalia |
||
|
Ambrato |
DOC Malvasia delle Lipari DOC Vernaccia di Oristano |
Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetliköörvein |
itaalia |
||
|
Annoso |
DOC Controguerra |
Mpv-kvaliteetvein |
itaalia |
||
|
Apianum |
DOC Fiano di Avellino |
Mpv-kvaliteetvein |
ladina |
||
|
Auslese |
DOC Caldaro e Caldaro classico-Alto Adige |
Mpv-kvaliteetvein |
saksa |
— |
Šveits |
|
Barco Reale |
DOC Barco Reale di Carmignano |
Mpv-kvaliteetvein |
itaalia |
||
|
Brunello |
DOC Brunello di Montalcino |
Mpv-kvaliteetvein |
itaalia |
||
|
Buttafuoco |
DOC Oltrepò Pavese |
Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetpoolvahuvein |
itaalia |
||
|
Cacc’e mitte |
DOC Cacc’e Mitte di Lucera |
Mpv-kvaliteetvein |
itaalia |
||
|
Cagnina |
DOC Cagnina di Romagna |
Mpv-kvaliteetvein |
itaalia |
||
|
Cannellino |
DOC Frascati |
Mpv-kvaliteetvein |
itaalia |
||
|
Cerasuolo |
DOC Cerasuolo di Vittoria DOC Montepulciano d’Abruzzo |
Mpv-kvaliteetvein |
itaalia |
||
|
Chiaretto |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetvahuvein, mpv-kvaliteetliköörvein, geograafilise tähisega lauavein |
itaalia |
||
|
Ciaret |
DOC Monferrato |
Mpv-kvaliteetvein |
itaalia |
||
|
Château |
DOC de la région Valle d’Aosta |
Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetvahuvein, mpv-kvaliteetpoolvahuvein, mpv-kvaliteetliköörvein |
prantsuse |
2003 |
Tšiili |
|
Classico |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetpoolvahuvein, mpv-kvaliteetliköörvein |
itaalia |
2003 |
Tšiili |
|
Dunkel |
DOC Alto Adige DOC Trentino |
Mpv-kvaliteetvein |
saksa |
||
|
Est !Est ! !Est ! ! ! |
DOC Est !Est ! !Est ! ! ! di Montefiascone |
Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetvahuvein |
ladina |
||
|
Falerno |
DOC Falerno del Massico |
Mpv-kvaliteetvein |
itaalia |
||
|
Fine |
DOC Marsala |
Mpv-kvaliteetliköörvein |
itaalia |
||
|
Fior d’Arancio |
DOC Colli Euganei |
Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetvahuvein, geograafilise tähisega lauavein |
itaalia |
||
|
Falerio |
DOC Falerio dei colli Ascolani |
Mpv-kvaliteetvein |
itaalia |
||
|
Flétri |
DOC Valle d’Aosta o Vallée d’Aoste |
Mpv-kvaliteetvein |
itaalia |
||
|
Garibaldi Dolce (GD) |
DOC Marsala |
Mpv-kvaliteetliköörvein |
itaalia |
||
|
Governo all’uso toscano |
DOCG Chianti/Chianti Classico IGT Colli della Toscana Centrale |
Mpv-kvaliteetvein, geograafilise tähisega lauavein |
itaalia |
||
|
Gutturnio |
DOC Colli Piacentini |
Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetpoolvahuvein |
itaalia |
||
|
Italia Particolare (IP) |
DOC Marsala |
Mpv-kvaliteetliköörvein |
itaalia |
||
|
Klassisch/Klassisches Ursprungsgebiet |
DOC Caldaro DOC Alto Adige (avec la dénomination Santa Maddalena e Terlano) |
Mpv-kvaliteetvein |
saksa |
||
|
Kretzer |
DOC Alto Adige DOC Trentino DOC Teroldego Rotaliano |
Mpv-kvaliteetvein |
saksa |
||
|
Lacrima |
DOC Lacrima di Morro d’Alba |
Mpv-kvaliteetvein |
itaalia |
||
|
Lacryma Christi |
DOC Vesuvio |
Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetliköörvein |
itaalia |
||
|
Lambiccato |
DOC Castel San Lorenzo |
Mpv-kvaliteetvein |
itaalia |
||
|
London Particolar (LP, Inghilterra) |
DOC Marsala |
Mpv-kvaliteetliköörvein |
itaalia |
||
|
Morellino |
DOC Morellino di Scansano |
Mpv-kvaliteetvein |
itaalia |
||
|
Occhio di Pernice |
DOC Bolgheri, Vin Santo Di Carmignano, Colli dell’Etruria Centrale, Colline Lucchesi, Cortona, Elba, Montecarlo, Monteregio di Massa Maritima, San Gimignano, Sant’Antimo, Vin Santo del Chianti, Vin Santo del Chianti Classico, Vin Santo di Montepulciano |
Mpv-kvaliteetvein |
itaalia |
||
|
Oro |
DOC Marsala |
Mpv-kvaliteetliköörvein |
itaalia |
||
|
Pagadebit |
DOC pagadebit di Romagna |
Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetliköörvein |
itaalia |
||
|
Passito |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetliköörvein, geograafilise tähisega lauavein |
itaalia |
||
|
Ramie |
DOC Pinerolese |
Mpv-kvaliteetvein |
itaalia |
||
|
Rebola |
DOC Colli di Rimini |
Mpv-kvaliteetvein |
itaalia |
||
|
Recioto |
DOC Valpolicella DOC Gambellara DOCG Recioto di Soave |
Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetvahuvein |
itaalia |
||
|
Riserva |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetvahuvein, mpv-kvaliteetpoolvahuvein, mpv-kvaliteetliköörvein |
itaalia |
||
|
Rubino |
DOC Garda Colli Mantovani DOC Rubino di Cantavenna DOC Teroldego Rotaliano DOC Trentino |
Mpv-kvaliteetvein |
itaalia |
||
|
Rubino |
DOC Marsala |
Mpv-kvaliteetliköörvein |
itaalia |
||
|
Sangue di Giuda |
DOC Oltrepò Pavese |
Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetpoolvahuvein |
itaalia |
||
|
Scelto |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein |
itaalia |
||
|
Sciacchetrà |
DOC Cinque Terre |
Mpv-kvaliteetvein |
itaalia |
||
|
Sciac-trà |
DOC Pornassio o Ormeasco di Pornassio |
Mpv-kvaliteetvein |
itaalia |
||
|
Sforzato, Sfursàt |
DO Valtellina |
Mpv-kvaliteetvein |
itaalia |
||
|
Spätlese |
DOC/IGT de Bolzano |
Mpv-kvaliteetvein, geograafilise tähisega lauavein |
saksa |
||
|
Soleras |
DOC Marsala |
Mpv-kvaliteetliköörvein |
itaalia |
||
|
Stravecchio |
DOC Marsala |
Mpv-kvaliteetliköörvein |
itaalia |
||
|
Strohwein |
DOC/IGT de Bolzano |
Mpv-kvaliteetvein, geograafilise tähisega lauavein |
saksa |
||
|
Superiore |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetvahuvein, mpv-kvaliteetpoolvahuvein, mpv-kvaliteetliköörvein, |
itaalia |
— |
San Marino |
|
Superiore Old Marsala (SOM) |
DOC Marsala |
Mpv-kvaliteetliköörvein |
itaalia |
||
|
Torchiato |
DOC Colli di Conegliano |
Mpv-kvaliteetvein |
itaalia |
||
|
Torcolato |
DOC Breganze |
Mpv-kvaliteetvein |
itaalia |
||
|
Vecchio |
DOC Rosso Barletta, Aglianico del Vuture, Marsala, Falerno del Massico |
Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetliköörvein |
itaalia |
||
|
Vendemmia Tardiva |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetpoolvahuvein, geograafilise tähisega lauavein |
itaalia |
||
|
Verdolino |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein, geograafilise tähisega lauavein |
itaalia |
||
|
Vergine |
DOC Marsala DOC Val di Chiana |
Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetliköörvein |
itaalia |
||
|
Vermiglio |
DOC Colli dell Etruria Centrale |
Mpv-kvaliteetliköörvein |
itaalia |
||
|
Vino Fiore |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein |
itaalia |
||
|
Vino Nobile |
Vino Nobile di Montepulciano |
Mpv-kvaliteetvein |
itaalia |
||
|
Vino Novello o Novello |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein, geograafilise tähisega lauavein |
itaalia |
||
|
Vin santo/Vino Santo/Vinsanto |
DOC et DOCG Bianco dell’Empolese, Bianco della Valdinievole, Bianco Pisano di San Torpé, Bolgheri, Candia dei Colli Apuani, Capalbio, Carmignano, Colli dell’Etruria Centrale, Colline Lucchesi, Colli del Trasimeno, Colli Perugini, Colli Piacentini, Cortona, Elba, Gambellera, Montecarlo, Monteregio di Massa Maritima, Montescudaio, Offida, Orcia, Pomino, San Gimignano, San’Antimo, Val d’Arbia, Val di Chiana, Vin Santo del Chianti, Vin Santo del Chianti Classico, Vin Santo di Montepulciano, Trentino |
Mpv-kvaliteetvein |
itaalia |
||
|
Vivace |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetliköörvein, geograafilise tähisega lauavein |
itaalia |
||
|
KÜPROS |
|||||
|
Artiklis 29 osutatud traditsioonilised erinimetused |
|||||
|
Οίνος Ελεγχόμενης Ονομασίας Προέλευσης |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein |
kreeka |
||
|
Artiklis 28 osutatud nimetused |
|||||
|
Τοπικός Οίνος |
Kõik |
Geograafilise tähisega lauavein |
kreeka |
||
|
Artiklis 23 osutatud täiendavad traditsioonilised nimetused |
|||||
|
Μοναστήρι (Monastiri) |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein ja geograafilise tähisega lauavein |
kreeka |
||
|
Κτήμα (Ktima) |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein ja geograafilise tähisega lauavein |
kreeka |
||
|
LUKSEMBURG |
|||||
|
Artiklis 29 osutatud traditsioonilised erinimetused |
|||||
|
Marque nationale |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetvahuvein |
prantsuse |
||
|
Appellation contrôlée |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetvahuvein |
prantsuse |
||
|
Appellation d’origine controlée |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetvahuvein |
prantsuse |
— |
Alžeeria |
|
— |
Šveits |
||||
|
— |
Tuneesia |
||||
|
Artiklis 28 osutatud nimetused |
|||||
|
Vin de pays |
Kõik |
Geograafilise tähisega lauavein |
prantsuse |
||
|
Artiklis 23 osutatud täiendavad traditsioonilised nimetused |
|||||
|
Grand premier cru |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein |
prantsuse |
||
|
Premier cru |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein |
prantsuse |
— |
Tuneesia |
|
Vin classé |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein |
prantsuse |
||
|
Château |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetvahuvein |
prantsuse |
2003 |
Tšiili |
|
UNGARI |
|||||
|
Artiklis 29 osutatud traditsioonilised erinimetused |
|||||
|
Minőségi bor |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein |
ungari |
||
|
különleges minőségű bor |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein |
ungari |
||
|
fordítás |
Tokaj/-i |
Mpv-kvaliteetvein |
ungari |
||
|
máslás |
Tokaj/-i |
Mpv-kvaliteetvein |
ungari |
||
|
szamorodni |
Tokaj/-i |
Mpv-kvaliteetvein |
ungari |
||
|
aszú … puttonyos, millega kaasnevad numbrid 3–6 |
Tokaj/-i |
Mpv-kvaliteetvein |
ungari |
||
|
aszúeszencia |
Tokaj/-i |
Mpv-kvaliteetvein |
ungari |
||
|
Eszencia |
Tokaj/-i |
Mpv-kvaliteetvein |
ungari |
||
|
Artiklis 28 osutatud nimetused |
|||||
|
Tájbor |
Kõik |
Geograafilise tähisega lauavein |
ungari |
||
|
Artiklis 23 osutatud täiendavad traditsioonilised nimetused |
|||||
|
Bikavér |
Eger, Szekszárd |
Mpv-kvaliteetvein |
ungari |
||
|
késői szüretelésű bor |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein |
ungari |
||
|
válogatott szüretelésű bor |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein |
ungari |
||
|
Muzeális bor |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein |
ungari |
||
|
Siller |
Kõik |
Geograafilise tähisega lauavein ja mpv-kvaliteetvein |
ungari |
||
|
AUSTRIA |
|||||
|
Artiklis 29 osutatud traditsioonilised erinimetused |
|||||
|
Qualitätswein |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein |
saksa |
||
|
Qualitätswein besonderer Reife und Leseart/Prädikatswein |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein |
saksa |
||
|
Qualitätswein mit staatlicher Prüfnummer |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein |
saksa |
||
|
Ausbruch/Ausbruchwein |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein |
saksa |
||
|
Auslese/Auslesewein |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein |
saksa |
— |
Šveits |
|
Beerenauslese (wein) |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein |
saksa |
||
|
Eiswein |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein |
saksa |
||
|
Kabinett/Kabinettwein |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein |
saksa |
||
|
Schilfwein |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein |
saksa |
||
|
Spätlese/Spätlesewein |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein |
saksa |
— |
Šveits |
|
Strohwein |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein |
saksa |
||
|
Trockenbeerenauslese |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein |
saksa |
||
|
Artiklis 28 osutatud nimetused |
|||||
|
Landwein |
Kõik |
Geograafilise tähisega lauavein |
|||
|
Artiklis 23 osutatud täiendavad traditsioonilised nimetused |
|||||
|
Ausstich |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein ja geograafilise tähisega lauavein |
saksa |
||
|
Auswahl |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein ja geograafilise tähisega lauavein |
saksa |
||
|
Bergwein |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein ja geograafilise tähisega lauavein |
saksa |
||
|
Klassik/Classic |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein |
saksa |
||
|
Erste Wahl |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein ja geograafilise tähisega lauavein |
saksa |
||
|
Hausmarke |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein ja geograafilise tähisega lauavein |
saksa |
||
|
Heuriger |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein ja geograafilise tähisega lauavein |
saksa |
||
|
Jubiläumswein |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein ja geograafilise tähisega lauavein |
saksa |
||
|
Reserve |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein |
saksa |
||
|
Schilcher |
Steiermark |
Mpv-kvaliteetvein ja geograafilise tähisega lauavein |
saksa |
||
|
Sturm |
Kõik |
Geograafilise tähisega osaliselt kääritatud viinamarjavirre |
saksa |
||
|
PORTUGAL |
|||||
|
Artiklis 29 osutatud traditsioonilised erinimetused |
|||||
|
Denominação de origem (DO) |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetvahuvein, mpv-kvaliteet-poolvahuvein, mpv-kvaliteetliköörvein |
portugali keel |
||
|
Denominação de origem controlada (DOC) |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetvahuvein, mpv-kvaliteet-poolvahuvein, mpv-kvaliteetliköörvein |
portugali keel |
||
|
Indicação de proveniencia regulamentada (IPR) |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetvahuvein, mpv-kvaliteet-poolvahuvein, mpv-kvaliteetliköörvein |
portugali keel |
||
|
Vinho doce natural |
Kõik |
Mpv-kvaliteetliköörvein |
portugali keel |
||
|
Vinho generoso |
DO Porto, Madeira, Moscatel de Setúbal, Carcavelos |
Mpv-kvaliteetliköörvein |
portugali keel |
||
|
Artiklis 28 osutatud nimetused |
|||||
|
Vinho regional |
Kõik |
Geograafilise tähisega lauavein |
portugali keel |
||
|
Artiklis 23 osutatud täiendavad traditsioonilised nimetused |
|||||
|
Canteiro |
DO Madeira |
Mpv-kvaliteetliköörvein |
portugali keel |
||
|
Colheita Seleccionada |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein, geograafilise tähisega lauavein |
portugali keel |
||
|
Crusted/Crusting |
DO Porto |
Mpv-kvaliteetliköörvein |
inglise keel |
||
|
Escolha |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein, geograafilise tähisega lauavein |
portugali keel |
||
|
Escuro |
DO Madeira |
Mpv-kvaliteetliköörvein |
portugali keel |
||
|
Fino |
DO Porto DO Madeira |
Mpv-kvaliteetliköörvein |
portugali keel |
||
|
Frasqueira |
DO Madeira |
Mpv-kvaliteetliköörvein |
portugali keel |
||
|
Garrafeira |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein, geograafilise tähisega lauavein Mpv-kvaliteetliköörvein |
portugali keel |
||
|
Lágrima |
DO Porto |
Mpv-kvaliteetliköörvein |
portugali keel |
||
|
Leve |
Geograafilise tähisega lauaveinid Estremadura ja Ribatejano |
Geograafilise tähisega lauavein |
portugali keel |
||
|
DO Madeira, DO Porto |
Mpv-kvaliteetliköörvein |
||||
|
Nobre |
DO Dão |
Mpv-kvaliteetvein |
portugali keel |
||
|
Reserva |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetliköörvein, mpv-kvaliteetvahuvein, geograafilise tähisega lauavein |
portugali keel |
||
|
Reserva velha (või grande reserva) |
DO Madeira |
Mpv-kvaliteetvahuvein, mpv-kvaliteetliköörvein |
portugali keel |
||
|
Ruby |
DO Porto |
Mpv-kvaliteetliköörvein |
inglise keel |
2006 |
Lõuna-Aafrika; (4) |
|
Solera |
DO Madeira |
Mpv-kvaliteetliköörvein |
portugali keel |
||
|
Super reserva |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvahuvein |
portugali keel |
||
|
Superior |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetliköörvein, geograafilise tähisega lauavein |
portugali keel |
||
|
Tawny |
DO Porto |
Mpv-kvaliteetliköörvein |
inglise keel |
2006 |
Lõuna-Aafrika; (4) |
|
Vintage supplemented by Late Bottle (LBV) ou Character |
DO Porto |
Mpv-kvaliteetliköörvein |
inglise keel |
||
|
Vintage |
DO Porto |
Mpv-kvaliteetliköörvein |
inglise keel |
2006 |
Lõuna-Aafrika; (4) |
|
SLOVEENIA |
|||||
|
Artiklis 29 osutatud traditsioonilised erinimetused |
|||||
|
Penina |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvahuvein |
sloveeni |
||
|
Artiklis 23 osutatud täiendavad traditsioonilised nimetused |
|||||
|
pozna trgatev |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein |
sloveeni |
||
|
Izbor |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein |
sloveeni |
||
|
jagodni izbor |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein |
sloveeni |
||
|
suhi jagodni izbor |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein |
sloveeni |
||
|
ledeno vino |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein |
sloveeni |
||
|
Arhivsko vino |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein |
sloveeni |
||
|
mlado vino |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein |
sloveeni |
||
|
Cviček |
Dolenjska |
Mpv-kvaliteetvein |
sloveeni |
||
|
Teran |
Kras |
Mpv-kvaliteetvein |
sloveeni |
||
|
SLOVAKKIA |
|||||
|
Artiklis 29 osutatud traditsioonilised erinimetused |
|||||
|
Forditáš |
Tokaj/-ská/-ský/-ské |
Mpv-kvaliteetvein |
slovaki |
||
|
Mášláš |
Tokaj/-ská/-ský/-ské |
Mpv-kvaliteetvein |
slovaki |
||
|
samorodné |
Tokaj/-ská/-ský/-ské |
Mpv-kvaliteetvein |
slovaki |
||
|
výber … putňový, millega kaasnevad numbrid 3-6 |
Tokaj/-ská/-ský/-ské |
Mpv-kvaliteetvein |
slovaki |
||
|
výberová esencia |
Tokaj/-ská/-ský/-ské |
Mpv-kvaliteetvein |
slovaki |
||
|
Esencia |
Tokaj/-ská/-ský/-ské |
Mpv-kvaliteetvein |
slovaki |
||
|
(1) Määrusega (EÜ) nr 1493/1999 ette nähtud Cava nimetuse kaitset kohaldatakse ilma, et see piiraks Cava mpv-kvaliteetvahuveini kohta kohaldatava geograafilise tähise kaitsmist. (2) Asjaomased veinid on määruse (EÜ) nr 1493/1999 VI lisa L osa punktis 8 osutatud mpv-kvaliteetliköörveinid. (3) Asjaomased veinid on määruse (EÜ) nr 1493/1999 VI lisa L osa punktis 11 osutatud mpv-kvaliteetliköörveinid. (4) Tähiseid “Ruby”, “Tawny” ja “Vintage” kasutatakse koos Lõuna-Aafrika geograafilise tähisega “CAPE”. |
|||||
IV LISA
Artikli 36 lõikes 1 osutatud märked, mille abil identifitseeritakse erandlikult vein kolmandast riigist kui tervikust pärit oleva veinina
(…)
V LISA
Loetelu artikli 36 lõikes 2 osutatud kolmandatest riikidest, mis ei kuulu Maailma Kaubandusorganisatsiooni
1. Alžeeria
2. Venemaa Föderatsioon
3. San Marino
4. Ukraina
5. Serbia ja Montenegro
VI LISA
Artikli 36 lõikes 3 osutatud geograafiliste tähiste homonüümide ja nende praktiliste kasutustingimuste loetelu
(…)
VII LISA
Artiklis 43 osutatud loetelu geograafiliste üksuste nimedest, mida võib kasutada ühendusest pärit kvaliteetvahuveinide etikettidel
1. Saksamaa:
Rhein-Mosel:
a) Rhein
b) Mosel
Baier:
a) Main
b) Lindau
c) Baieri Doonau
2. Austria:
Steiermark
3. Ühendkuningriik:
a) Inglismaa
b) Wales
VIII LISA
Artiklis 44 osutatud loetelu kolmandatest riikidest pärit vahuveinidest, mille tootmistingimused on tunnistatud võrdseiks geograafilise üksuse nime kandvate vahuveinide tootmistingimustega
1. Bulgaariast pärit vahuveinid, mida on etiketil kirjeldatud sõnadega “висококачествcно вино с географски произход” (kõrge kvaliteediga geograafilise päritolunimetusega vein) vastavalt Bulgaarias kehtivatele eeskirjadele.
▼M4 —————
3. Lõuna-Aafrika Vabariigist pärit vahuveinid, mille kohta pädev ametiasutus on märkinud dokumenti V I 1, et kõnealune vahuvein on valmistatud toorainest, mida võib vastavalt Lõuna-Aafrika Vabariigis kehtivatele eeskirjadele kirjeldada sõnadega “cultivar wine”, “wine of origin”, “vintage wine” või “superior wine”.
4. Ameerika Ühendriikidest pärit vahuveinid, mille kohta pädev ametiasutus või pädeva ametiasutuse poolt tunnustatud tootja on märkinud dokumenti V I 1, et kõnealune vahuvein on valmistatud toorainest, mida võib vastavalt Ameerika Ühendriikides kehtivatele eeskirjadele kirjeldada sõnadega “appellation of origin” ja sordinimega, välja arvatud Vitis labrusca sordid, või sõnaga “aastakäik”.
5. Endise Nõukogude Liidu territooriumilt pärit vahuveinid, mille kohta pädev asutus on märkinud dokumenti V I 1, et kõnealune vahuvein vastab selle valmistamiseks lubatud tooraine ja valmistoote kvaliteedi osas selles piirkonnas kehtivatele eeskirjadele.
6. Rumeeniast pärit vahuveinid, mille kohta pädev asutus on märkinud dokumenti V I 1, et kõnealune vahuvein vastab selle valmistamiseks lubatud tooraine ja valmistoote kvaliteedi osas Rumeenias kehtivatele eeskirjadele.
IX LISA
Artiklis 37a osutatud esindavate kutseorganisatsioonide ja nende liikmete loetelu
|
Kolmas riik |
Esindava kutseliidu nimi |
Esindava kutseliidu liikmed |
|
— Lõuna-Aafrika |
— South African Fortified Wine Producers Association (SAFPA) |
— Allesverloren Estate — Axe Hill — Beaumont Wines — Bergsig Estate — Boplaas Wine Cellar — Botha Wine Cellar — Bredell Wines — Calitzdorp Wine Cellar — De Krans Wine Cellar — De Wet Co-op — Dellrust Wines — Distell — Domein Doornkraal — Du Toitskloof Winery — Groot Constantia Estate — Grundheim Wine Cellar — Kango Wine Cellar — KWV International — Landskroon Wine — Louiesenhof — Morgenhog Estate — Overgaauw Estate — Riebeek Cellars — Rooiberg Winery — Swartland Winery — TTT Cellars — Vergenoegd Wine Estate — Villiera Wines — Withoek Estate |
X LISA
Veinide etikettidel kasutada lubatud mõisted vastavalt artikli 22 lõikele 3
|
“fermenté en barrique” |
“élevé en barrique” |
“vieilli en barrique” |
|
“fermenté en fût de (mention de l'espèce de bois concernée)” |
“élevé en fût de (mention de l'espèce de bois concernée)” |
“vieilli en fût de (mention de l'espèce de bois concernée)” |
|
“fermenté en fût” |
“élevé en fût” |
“vieilli en fût” |
( 1 ) EÜT L 179, 14.7.1999, lk 1.
( 2 ) EÜT L 345, 29.12.2001, lk 10.
( 3 ) EÜT L 309, 8.11.1990, lk 1.
( 4 ) EÜT L 128, 10.5.2001, lk 54.
( 5 ) EÜT L 368, 31.12.1991, lk 15.
( 6 ) EÜT L 56, 14.3.1995, lk 3.
( 7 ) EÜT L 252, 4.10.1996, lk 10.
( 8 ) EÜT L 124, 25.4.1998, lk 22.
( 9 ) EÜT L 185, 25.7.2000, lk 24.
( 10 ) EÜT L 42, 15.2.1975, lk 1.
( 11 ) EÜT L 398, 30.12.1989, lk 18.
( 12 ) EÜT L 186, 30.6.1989, lk 21.
( 13 ) EÜT L 65, 11.3.1992, lk 32.
( 14 ) EÜT L 109, 6.5.2000, lk 29.
( 15 ) EÜT L 310, 28.11.2001, lk 19.
( 16 ) EÜT L 128, 10.5.2001, lk 32.
( 17 ) EÜT L 198, 22.7.1991, lk 1.
( 18 ) EÜT L 75, 16.3.2002, lk 21.
( 19 ) EÜT L 109, 25.4.2002, lk 20.
( 20 ) EÜT L 365, 31.12.1994, lk 10.
( 21 ) EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1.
( 22 ) EÜT L 185, 25.7.2000, lk 17.
( 23 ) EÜT L 143, 16.6.2000, lk 1.
( 24 ) EÜT L 128, 10.5.2001, lk 1.
( 25 ) EÜT L 84, 27.3.1987, lk 59.
( 26 ) EÜT L 232, 9.8.1989, lk 13.
( 27 ) EÜT L 368, 31.12.1991, lk 1.
( 28 ) EÜT L 231, 13.8.1992, lk 9.
( 29 ) EÜT L 84, 27.3.1987, lk 1.