EUR-Lex Access to European Union law
This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 02002D0187-20090604
Council Decision of 28 February 2002 setting up Eurojust with a view to reinforcing the fight against serious crime (2002/187/JHA)
Consolidated text: Nõukogu otsus, 28. veebruar 2002, millega moodustatakse Eurojust, et tugevdada võitlust raskete kuritegude vastu (2002/187/JSK)
Nõukogu otsus, 28. veebruar 2002, millega moodustatakse Eurojust, et tugevdada võitlust raskete kuritegude vastu (2002/187/JSK)
No longer in force
2002D0187 — ET — 04.06.2009 — 002.001
Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest
|
NÕUKOGU OTSUS, 28. veebruar 2002, millega moodustatakse Eurojust, et tugevdada võitlust raskete kuritegude vastu (EÜT L 063, 6.3.2002, p.1) |
Muudetud:
|
|
|
Euroopa Liidu Teataja |
||
|
No |
page |
date |
||
|
L 245 |
44 |
29.9.2003 |
||
|
L 138 |
14 |
4.6.2009 |
||
NÕUKOGU OTSUS,
28. veebruar 2002,
millega moodustatakse Eurojust, et tugevdada võitlust raskete kuritegude vastu
(2002/187/JSK)
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 31 ja artikli 34 lõike 2 punkti c,
võttes arvesse Saksamaa Liitvabariigi ning Portugali Vabariigi, Prantsuse Vabariigi, Rootsi Kuningriigi ja Belgia Kuningriigi algatust, ( 1 )
võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust ( 2 )
ning arvestades, et:|
(1) |
Tuleb tõhustada liikmesriikidevahelist õigusalast koostööd, eelkõige võitluses raskete kuritegude vastu, mida sageli panevad toime rahvusvahelised kuritegelikud ühendused. |
|
(2) |
Liikmesriikide vahel õigusalase koostöö tulemuslikuks tõhustamiseks tuleb Euroopa Liidu tasandil kohe võtta struktuurimeetmeid, mis võimaldaksid optimaalselt koordineerida mitut liikmesriiki hõlmavat uurimist ja kohtu alla andmist, austades täielikult põhiõigusi ja -vabadusi. |
|
(3) |
Tugevdamaks võitlust raske organiseeritud kuritegevuse vastu, otsustas Tamperes 15. ja 16. oktoobril 1999 kogunenud Euroopa Ülemkogu, eelkõige otsuse punktis 46, moodustada prokuröridest, kohtunikest või samasuguse pädevusega politseiametnikest koosneva üksuse (Eurojust). |
|
(4) |
Käesoleva otsusega moodustatakse Eurojust kui Euroopa Liidu juriidilisest isikust asutus, mida rahastatakse Euroopa Liidu üldeelarvest, välja arvatud liikmesriikide liikmete ja abipersonali palgad ja rahalised tasud, mida katavad nende päritoluliikmesriigid. |
|
(5) |
Eurojusti puudutavad ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta määruse (EÜ) nr 1073/1999 eesmärgid, mis käsitlevad Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) läbiviidavat uurimist. ( 3 ) Eurojusti kolleegium peaks võtma nende eesmärkide saavutamiseks vajalikud rakendusmeetmed. See peaks täielikult arvesse võtma Eurojusti töö tundlikku iseloomu seoses uurimise ja kohtu alla andmisega. Seoses sellega tuleks keelata OLAFi juurdepääs mis tahes kujul dokumentidele, tõenditele, aruannetele, märkmetele või teabele, mis pooleliolevate või lõpetatud menetluste käigus on olemas või luuakse, ning tuleks keelata nende dokumentide, tõendite, aruannete, märkmete või teabe edastamine OLAFile. |
|
(6) |
Et Eurojust saaks saavutada oma eesmärgid võimalikult tõhusalt, peaks see täitma oma ülesandeid kas liikmesriigi ühe või mitme liikme kaudu või tegutsedes kolleegiumina. |
|
(7) |
Liikmesriikide pädevad asutused peaksid saama vahetada Eurojustiga teavet vastavalt korrale, mis teenib ja järgib avalikkuse huve. |
|
(8) |
Eurojusti jurisdiktsioon ei piira ühenduse pädevust kaitsta oma finantshuve ega piira ka olemasolevaid konventsioone ega korraldusi, eelkõige (Euroopa Nõukogu) kriminaalasjades vastastikuse abistamise Euroopa konventsiooni, mis on allkirjastatud 20. aprillil 1959 Strasbourgis, ja nõukogu poolt 29. mail 2000 vastu võetud kriminaalasjades vastastikuse abistamise Euroopa Liidu liikmesriikide vahelist konventsiooni ( 4 ) ning selle 16. oktoobril 2001 vastu võetud protokolli ( 5 ). |
|
(9) |
Oma eesmärkide saavutamiseks töötleb Eurojust isikuandmeid automaatselt või hoiab neid korrastatud automatiseerimata kataloogides. Tuleks astuda ka vajalikke samme, mis tagaksid sellise andmekaitse taseme, mis vastaks vähemalt nende põhimõtete rakendamise tulemustele, mis tulenevad 28. jaanuaril 1981. aastal Strasbourgis alla kirjutatud Euroopa Nõukogu isikuandmete automatiseeritud töötlemisel isiku kaitse konventsioonile koos sellesse hiljem tehtud muudatustega ning eelkõige protokollile, mis avati allakirjutamiseks 8. novembril 2001, kui need muudatused on liikmesriikides jõustunud. |
|
(10) |
Aitamaks tagada isikuandmete nõuetekohast töötlemist Eurojustis ja selle kontrollimist, tuleks moodustada ühine järelevalveasutus, mis Eurojusti koosseisu arvestades peaks koosnema kohtunikest või samasugust funktsiooni täitvatest isikutest, kes on piisavalt sõltumatud, kui seda nõuab liikmesriigi põhiseaduslik või siseriiklik süsteem. Ühise järelevalveasutuse volitused ei tohiks piirata siseriiklike kohtute alluvust ega korda, mis on seotud mis tahes kaebustega, mida neile võib esitada. |
|
(11) |
Liidu ja ühenduse läbiviidavate erinevate tegevuste kooskõlastatud koordineerimiseks ja asutamislepingu artikli 29 ja artikli 36 lõike 2 arvesse võtmiseks peaks komisjon olema täielikult kaasatud nendesse Eurojusti menetlustesse, mis on seotud üldiste ja tema pädevusse kuuluvate küsimustega. Eurojusti töökorras peaks olema täpselt ära näidatud, kuidas komisjon saab osaleda nendes Eurojusti menetlustes, mis kuuluvad tema pädevusse. |
|
(12) |
Tuleks võtta sätted, mis tagaksid Eurojusti ja Euroopa Politseiameti (Europol) ( 6 ) tiheda koostöö loomise ja säilimise. |
|
(13) |
Eurojustil ja ühismeetmega 98/428/JSK ( 7 ) moodustatud Euroopa kohtute võrgul peaksid olema erisuhted. Selleks peaks võrgu sekretariaat asuma Eurojusti sekretariaadis. |
|
(14) |
Tõhustamaks Eurojusti tegevust peaksid liikmesriigid ametisse määrama või nimetama ühe või mitu korrespondenti. |
|
(15) |
Oma ülesannete täitmiseks vajalikus ulatuses peaks Eurojustil olema võimalik algatada koostööd mitteliikmesriikidega ja sõlmida selleks lepinguid, eelkõige kandidaatriikidega, kes soovivad liiduga ühineda, ja muude riikidega, kellega on korralduste osas kokku lepitud. |
|
(16) |
Kuna käesoleva otsuse vastuvõtmine tähendab, et suur osa uusi õigusakte tuleb heaks kiita liikmesriikides, tuleks vastu võtta teatavad üleminekusätted. |
|
(17) |
14. ja 15. detsembril 2001 Laekenis kogunenud Euroopa Ülemkogu järelduste punktis 57 sätestati, et Eurojust peaks tööle hakkama Haagis, kui on jõutud üldkokkuleppele teatavate asutuste asukoha suhtes. |
|
(18) |
Käesolev otsus austab põhiõigusi ja järgib põhimõtteid, mida tunnustatakse asutamislepingu artiklis 6 ja mis on kajastatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas, |
ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE:
Artikkel 1
Asutamine ja juriidiline isik
Käesoleva otsusega asutatakse liidu asutusena üksus, edaspidi “Eurojust”.
Eurojust on juriidiline isik.
Artikkel 2
Eurojusti koosseis
1. Eurojusti kuulub igast liikmesriigist üks liige, kes on nimetatud vastavalt selle riigi õigussüsteemile ja kes on kas prokurör, kohtunik või võrdväärse pädevusega politseiametnik.
2. Liikmesriigid tagavad artikli 3 kohaste Eurojusti eesmärkide saavutamiseks pideva ja tõhusa toetuse. Sel eesmärgil:
a) liikmesriigi liikme igapäevane töökoht peab olema Eurojusti kontoris;
b) iga liikmesriigi liiget abistab üks asetäitja ning üks assistent. Asetäitja ja assistendi igapäevane töökoht võib olla Eurojustis. Vajaduse korral ja kokkuleppel kolleegiumiga võib liikmesriigi liiget abistada rohkem kui üks asetäitja või assistent, kelle igapäevane töökoht on Eurojustis.
3. Liikmesriigi liikmel peab olema seisund, mis tagab talle käesolevas otsuses osutatud volitused, et tal oleks võimalik oma ülesannet täita.
4. Liikmesriigi liikme, asetäitja ja assistendi suhtes kohaldatakse seoses nende staatusega nende liikmesriigi siseriiklikku õigust.
5. Asetäitja peab vastama lõikes 1 sätestatud kriteeriumitele ja olema valmis tegutsema liikmesriigi liikme nimel või teda asendama. Assistent võib samuti tegutseda liikmesriigi liikme nimel või teda asendada, kui ta vastab lõikes 1 sätestatud kriteeriumitele.
6. Eurojust seotakse ka Eurojusti siseriikliku koordineerimissüsteemiga vastavalt artiklile 12.
7. Eurojustil on võimalik lähetada sidekohtunikke kolmandatesse riikidesse kooskõlas käesoleva otsusega.
8. Eurojustil on kooskõlas käesoleva otsusega sekretariaat, mida juhatab haldusdirektor.
Artikkel 3
Eesmärgid
1. Kaht või enamat liikmesriiki puudutava uurimise ja kohtu alla andmise puhul, mis on seotud artiklis 4 osutatud raskete kuritegudega, eelkõige kui on tegemist organiseeritud kuritegevusega, on Eurojusti eesmärgid:
a) ergutada ja parandada liikmesriikide pädevate asutuste vahelist koordineerimist liikmesriikides läbiviidava uurimise ja kohtu alla andmise osas, võttes arvesse mis tahes taotlust liikmesriigi pädevalt asutuselt ja mis tahes teavet, mille on esitanud asutus, kellel on selleks pädevus asutamislepingute raames võetud sätete alusel;
b) arendada koostööd liikmesriikide pädevate asutuste vahel, eelkõige selleks, et hõlbustada ►M2 õigusalase koostöö taotluste ja nende suhtes tehtud otsuste täitmist, sealhulgas vastastikuse tunnustamise põhimõtet rakendavate õigusaktide osas esitatud taotluste ja otsuste täitmist ◄ ;
c) toetada muul viisil liikmesriikide pädevaid asutusi uurimise ja kohtu alla andmise korraldamisega.
2. Kooskõlas käesolevas otsuses sätestatud eeskirjadega ja liikmesriigi pädeva asutuse taotlusel võib Eurojust abistada ka uurimisel ja kohtu alla andmisel, mis puudutavad ainult seda liikmesriiki ja mitteliikmesriiki, kui nimetatud riigiga on sõlmitud koostööleping vastavalt ►M2 artikli 26a lõikele 2 ◄ või erijuhtudel, kui abistamisest ollakse oluliselt huvitatud.
3. Kooskõlas käesolevas otsuses sätestatud eeskirjadega ja liikmesriigi pädeva asutuse või komisjoni taotlusel võib Eurojust abistada ka uurimisel ja kohtu alla andmisel, mis puudutavad ainult seda liikmesriiki ja ühendust.
Artikkel 4
Pädevus
1. Eurojusti üldises pädevuses on:
a) seda liiki kuriteod ja süüteod, mis on alati Europoli pädevuses ( 8 );
▼M2 —————
c) muud süüteod, mis on toime pandud koos ►M2 punktis a ◄ osutatud kuritegude ja süütegudega.
2. Muud liiki süütegude puhul kui lõikes 1 osutatud süüteod võib Eurojust vastavalt oma eesmärkidele abistada ka uurimist ja kohtu alla andmist liikmesriigi pädeva asutuse taotlusel.
Artikkel 5
Eurojusti ülesanded
1. Oma eesmärkide saavutamiseks täidab Eurojust ülesandeid:
a) liikmesriigi ühe või mitme asjaomase liikme kaudu kooskõlas artikliga 6 või
b) kolleegiumina vastavalt artiklile 7:
i) kui seda taotleb üks või mitu liikmesriigi liiget, kes on Eurojustis menetletava juhtumiga seotud, või
ii) kui juhtum hõlmab uurimist või kohtu alla andmist, millel on tagajärgi liidu tasandil või mis võivad mõjutada neid liikmesriike, kes ei ole otseselt seotud, või
iii) kui on tegemist üldiste küsimusega, mis on seotud Eurojusti eesmärkide saavutamisega, või
iv) kui see on käesoleva otsuse muude sätetega määratud.
2. Oma ülesannete täitmisel näitab Eurojust ära, kas ta tegutseb ühe või mitme liikmesriigi liikme kaudu artikli 6 tähenduses või kolleegiumina artikli 7 tähenduses.
Artikkel 5a
Erakorraline koordinatsiooniüksus
1. Selleks, et täita oma ülesandeid kiireloomulistel juhtudel, moodustab Eurojust erakorralise koordinatsiooniüksuse, mis on alati võimeline vastu võtma ja töötlema Eurojustile esitatud taotlusi. Erakorralise koordinatsiooniüksusega saab kontakti võtta ööpäevaringselt kõigil nädalapäevadel, kasutades selleks ühtset erakorralise koordinatsiooniüksuse kontaktpunkti Eurojustis.
2. Erakorralisse koordinatsiooniüksusse kuulub igast liikmesriigist üks esindaja, kes võib olla kas liikmesriigi liige, tema asetäitja või assistent, kellel on õigus liikmesriigi liiget asendada. Esindaja peab olema võimeline tegutsema ööpäevaringselt ja kõigil nädalapäevadel.
3. Kui kiireloomulistel juhtudel tuleb ühes või enamas liikmesriigis täita õigusalase koostöö taotlus või selle suhtes tehtud otsus, sealhulgas vastastikuse tunnustamise põhimõtet rakendavate õigusaktide kohta tehtud taotlus või otsus, võib taotlev või väljaandev asutus edastada selle erakorralisele koordinatsiooniüksusele. Erakorraline koordinatsiooniüksus edastab selle viivitamata taotluse päritoluliikmesriigi esindajale, ja kui edastav või väljaandev asutus seda selgesõnaliselt nõuab, siis ka nende liikmesriikide esindajatele erakorralises koordinatsiooniüksuses, kelle territooriumil taotlus tuleks täita. Need esindajad tegutsevad viivitamata taotluse täitmiseks oma liikmesriigis, kasutades selleks ülesandeid ja volitusi, mis on neile kättesaadavad ja mis on nimetatud artiklites 6 ja 9a kuni 9f.
Artikkel 6
Eurojusti ülesanded, kui see tegutseb liikmesriikidest määratud liikmete kaudu
►M2 1. ◄ Kui Eurojust tegutseb liikmesriigi liikmete kaudu, siis ta:
a) võib koos omapoolse põhjendusega paluda asjaomase liikmesriigi pädeval asutusel:
i) konkreetsete asjaolude suhtes uurimise või süüdistuse koostamise alustamist;
ii) nõustumist, et üks neist võib olla paremas olukorras konkreetsete asjaolude suhtes uurimise või süüdistuse alustamisel;
iii) koordineerimist asjaomaste liikmesriikide pädevate asutuste vahel;
iv) ühise uurimisrühma loomist kooskõlas asjaomaste koostöövahenditega;
v) mis tahes teabe esitamist, mis on vajalik selle ülesannete täitmiseks;
vi) teostada uurimise eritoiminguid;
vii) võtta mis tahes muid meetmeid, mis on uurimise ja süüdistuse seisukohalt õigustatud;
b) tagab, et asjaomaste liikmesriikide pädevad asutused teavitavad üksteist uurimisest ja kohtu alla andmisest, millest teda on teavitatud;
c) abistab liikmesriikide pädevaid asutusi nende taotlusel uurimise ja kohtu alla andmise parima koordineerimise tagamisel;
d) annab abi, et edendada koostööd pädevate asutuste vahel;
e) teeb koostööd ja konsulteerib Euroopa kohtute võrguga, sealhulgas kasutab selle dokumentide andmebaasi ja aitab kaasa selle edendamisele;
f) võib artikli 3 lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhtudel ja kolleegiumi nõusolekul abistada uurimist ja kohtu alla andmist, mis puudutavad ainult ühe liikmesriigi pädevaid asutusi.
▼M2 —————
2. Liikmesriigid tagavad, et pädevad siseriiklikud asutused reageerivad põhjendamatu viivitamiseta käesoleva artikli alusel tehtud taotlustele.
Artikkel 7
Kolleegiumina tegutseva Eurojusti ülesanded
►M2 1. ◄ Kui Eurojust tegutseb kolleegiumina, siis ta:
a) võib seoses artikli 4 lõikes 1 nimetatud kuriteo- ja süüteoliikidega esitada põhjendatud taotluse asjaomaste liikmesriikide pädevatele asutustele:
i) alustada konkreetsete asjaolude suhtes uurimine või kohtu alla andmine;
ii) nõustuda, et üks neist võib olla paremas olukorras konkreetsete asjaolude suhtes uurimise või kohtu alla andmise alustamisel;
iii) koordineerida asjaomaste liikmesriikide pädevate asutuste vahel;
iv) luua ühine uurimisrühm kooskõlas asjaomaste koostöövahenditega;
v) esitada mis tahes teavet, mis on vajalik tema ülesannete täitmiseks;
b) tagab, et asjaomaste liikmesriikide pädevad asutused teavitavad üksteist uurimisest ja kohtu alla andmisest, millest teda on teavitatud ja millel on tagajärgi liidu tasandil või mis võivad mõjutada neid liikmesriike, kes ei ole otseselt seotud;
c) abistab liikmesriikide pädevaid asutusi nende taotlusel uurimise ja kohtu alla andmise parima koordineerimise tagamisel;
d) annab abi, et edendada koostööd liikmesriikide pädevate asutuste vahel, eelkõige Europoli analüüside alusel;
e) teeb koostööd ja konsulteerib Euroopa kohtute võrguga, sealhulgas kasutab selle dokumentide andmebaasi ja aitab kaasa selle edendamisele;
f) võib abistada Europoli, eelkõige esitades arvamusi, mis põhinevad Europoli läbiviidud analüüsidel;
g) võib anda logistilist toetust punktides a, c ja d osutatud juhtudel. Logistiline toetus võib hõlmata abi kirjalikul ja suulisel tõlkimisel ning kooskõlastuskoosolekute organiseerimisel.
2. Juhul kui kaks või enam liikmesriigi liiget on eriarvamusel küsimuses, kuidas lahendada kohtualluvuse konflikti, mis esineb artikli 6 ja eelkõige artikli 6 lõike 1 punkti c kohase uurimise või kohtumenetluse korral, palutakse kolleegiumil esitada kirjalik ja mittesiduv arvamus juhtumi kohta, kui küsimust ei suudeta lahendada asjaomaste pädevate siseriiklike asutuste vastastikusel kokkuleppel. Kolleegiumi arvamus edastatakse kohe asjaomastele liikmesriikidele. See lõige ei piira lõike 1 punkti a alapunkti ii kohaldamist.
3. Olenemata Euroopa Liidu poolt seoses õigusalase koostööga vastu võetud mis tahes õigusaktide sätetest võib pädev asutus teatada Eurojustile korduvatest keeldumistest või raskustest seoses õigusalase koostöö taotluste täitmise ja nende suhtes otsuste tegemisega (sealhulgas vastastikuse tunnustamise põhimõtet rakendavate õigusaktide osas esitatud taotluste ja otsuste täitmisega) ning paluda kolleegiumil esitada kirjalik ja mittesiduv arvamus juhtumi kohta, kui küsimust ei suudeta lahendada pädevate siseriiklike asutuste vastastikusel kokkuleppel või asjaomaste liikmesriigi liikmete kaasabil. Kolleegiumi arvamus edastatakse kohe asjaomastele liikmesriikidele.
Artikkel 8
Taotluste järelmeetmed ja Eurojusti arvamused
Kui asjaomaste liikmesriikide pädevad asutused otsustavad mitte täita artikli 6 lõike 1 punktis a või artikli 7 lõike 1 punktis a osutatud taotlust või mitte järgida artikli 7 lõigetes 2 ja 3 osutatud kirjalikku arvamust, teatavad nad põhjendamatu viivitamiseta Eurojustile oma otsusest koos põhjendustega. Juhul kui taotluse mittetäitmist ei ole võimalik põhjendada kuna selle tegemine kahjustaks riigi julgeoleku olulisi huvisid või seaks ohtu üksikisikute turvalisuse, võivad liikmesriikide pädevad asutused osutada operatiivpõhjustele.
Artikkel 9
Liikmesriikide liikmed
1. Liikmesriigi liikme ametiaja pikkuseks on vähemalt neli aastat. Päritoluliikmesriik võib ametiaega pikendada. Liikmesriigi liiget ei kõrvaldata ametist enne ametiaja lõppu, ilma et sellest teavitatakse eelnevalt nõukogu, kellele esitatakse ka asjaomased põhjendused. Juhul kui liikmesriigi liige on Eurojusti president või asepresident, on tema ametiaja pikkus vähemalt selline, et ta saab täita presidendi või asepresidendi ametikohast tulenevaid ülesandeid lõpuni.
2. Kogu teabevahetus Eurojusti ja liikmesriikide vahel toimub liikmesriikide liikmete kaudu.
3. Eurojusti eesmärkide saavutamiseks on liikmesriigi liikmel vähemalt samaväärse tasemega juurdepääs teabele, mis sisaldub tema liikmesriigi järgmist tüüpi registrites (või peab tal vähemalt olema võimalik nendest teavet saada), nagu tal oleks siis, kui ta oleks vastavalt kas prokurör, kohtunik või politseiametnik riiklikul tasandil:
a) karistusregistrid;
b) vahistatud isikute registrid;
c) uurimisregistrid;
d) DNA registrid;
e) oma päritoluliikmesriigi muud registrid, mis sisaldavad teavet, mida ta peab vajalikuks oma ülesannete täitmiseks.
4. Liikmesriigi liige võib oma liikmesriigi pädevate asutustega kontakteeruda otse.
Artikkel 9a
Liikmesriigi liikmele siseriiklikul tasandil antud volitused
1. Kui liikmesriigi liige kasutab artiklites 9b, 9c ja 9d nimetatud volitusi, siis teeb ta seda kui pädev siseriiklik asutus, kes tegutseb kooskõlas siseriikliku õigusega ja vastavalt käesolevas artiklis ja artiklites 9b kuni 9e sätestatud tingimustele. Oma ülesannete täitmisel teeb liikmesriigi liige vajaduse korral teatavaks, et ta tegutseb vastavalt talle käesoleva artikli ja artiklite 9b, 9c ja 9d alusel antud volitustele.
2. Iga liikmesriik määratleb oma liikme volituste sisu ja ulatuse seoses kõnealuse riigiga seotud õigusalase koostööga. Iga liikmesriik annab oma liikmele siiski vähemalt need volitused, mida on kirjeldatud artiklis 9b, ning kooskõlas artikliga 9e volitused, mida on kirjeldatud artiklites 9c ja 9d ja mis on talle kättesaadavad vastavalt asjaoludele kas kohtunikuna, prokurörina või politseiametnikuna riiklikul tasandil.
3. Oma liikme nimetamisel ja mis tahes muul vajalikul ajal teatab liikmesriik Eurojustile ja nõukogu peasekretariaadile oma otsusest seoses lõike 2 rakendamisega, et peasekretariaat saaks teavitada teisi liikmesriike. Teised liikmesriigid kohustuvad nõustuma antud volitustega ja neid tunnustama sel määral, kui need vastavad rahvusvahelistele kohustustele.
4. Iga liikmesriik määratleb ka liikme tegutsemisõiguse seoses välismaiste õigusorganitega vastavalt oma rahvusvahelistele kohustustele.
Artikkel 9b
Tavalised volitused
1. Siseriiklike asutustena tegutsevatel liikmesriigi liikmetel on õigus saada, edastada, jälgida ja anda lisateavet ning soodustada selle edastamist seoses õigusalase koostöö taotluste ja nende suhtes tehtud otsuste, sealhulgas vastastikuse tunnustamise põhimõtet rakendavate õigusaktide kohta tehtud taotluste ja otsuste täitmisega. Kui kasutatakse käesolevas lõikes osutatud volitusi, teavitatakse sellest kiiresti pädevat siseriiklikku asutust.
2. Õigusalase koostöö taotluse osalise või ebapiisava täitmise korral on pädevate siseriiklike asutustena tegutsevatel liikmesriigi liikmetel õigus paluda oma liikmesriigi pädeval asutusel võtta täiendavaid meetmeid taotluse täielikuks täitmiseks.
Artikkel 9c
Volitused, mida kasutatakse kokkuleppel pädeva siseriikliku asutusega
1. Liikmesriigi liikmed, tegutsedes pädevate siseriiklike asutustena ja kokkuleppel siseriikliku pädeva asutusega või viimase taotlusel ja üksikjuhtumite kaupa, võivad kasutada järgmisi volitusi:
a) õigusalase koostöö taotluste ja nende suhtes tehtud otsuste (sealhulgas vastastikuse tunnustamise põhimõtet rakendavate õigusaktide kohta esitatud taotluste ja otsuste) väljaandmine ja täiendamine;
b) õigusalase koostöö taotluste ja nende suhtes tehtud otsuste (sealhulgas vastastikuse tunnustamise põhimõtet rakendavate õigusaktide kohta esitatud taotluste ja otsuste) täitmine oma liikmesriigi territooriumil;
c) Eurojusti poolt konkreetse uurimisega seotud pädevate asutuste abistamiseks korraldatud koordineerimiskoosolekul (kus konkreetse uurimisega seotud pädevad asutused on osalema kutsutud) vajalikuks peetud uurimismeetmete võtmiseks korralduse andmine oma liikmesriigis;
d) kontrollialuste saadetiste lubamine ja koordineerimine oma liikmesriigis.
2. Käesolevas artiklis nimetatud volitusi teostab üldjuhul pädev siseriiklik asutus.
Artikkel 9d
Volitused, mida kasutatakse kiireloomulistel juhtudel
Tegutsedes pädevate siseriiklike asutustena, kiireloomulistel juhtudel ja juhul, kui neil ei ole õigel ajal võimalik pädevat siseriiklikku asustust kindlaks teha või sellega kontakti võtta, on liikmesriigi liikmetel õigus:
a) lubada ja koordineerida kontrollialuseid saadetisi oma liikmesriigis;
b) täita oma liikmesriigi territooriumil õigusalase koostöö taotlusi ja nende suhtes tehtud otsuseid (sealhulgas vastastikuse tunnustamise põhimõtet rakendavate õigusaktide kohta tehtud taotlusi ja otsuseid).
Niipea kui pädev siseriiklik asutus on kindlaks tehtud või sellega kontakti võetud, teavitatakse seda käesolevas artiklis nimetatud volituste kasutamisest.
Artikkel 9e
Taotlused, mida esitavad liikmesriigi liikmed, kelle liikmesriigis ei ole võimalik volitusi kasutada
1. Pädeva siseriikliku asutusena tegutseval liikmesriigi liikmel on vähemalt pädevus esitada ettepanek artiklites 9c ja 9d nimetatud volituste täitmiseks pädevale asutusele, kui talle kõnealuste volituste andmine on vastuolus:
a) põhiseaduslike normidega
või
b) kriminaalõigussüsteemi aluspõhimõtetega seoses:
i) volituste jaotusega politsei, prokuröride ja kohtunike vahel;
ii) funktsionaalse tööjaotusega prokuratuuriasutuste vahel
või
iii) asjaomase liikmesriigi föderaalse struktuuriga.
2. Liikmesriigid tagavad, et lõikes 1 viidatud juhtudel käsitleb siseriiklik pädev asutus põhjendamatute viivitusteta liikmesriigi liikme esitatud taotlust.
Artikkel 9f
Liikmesriigi liikme osalemine ühistes uurimisrühmades
Liikmesriigi liikmetel on õigus seoses nende oma liikmesriigiga osaleda ühistes uurimisrühmades, sealhulgas nende moodustamises, kooskõlas Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise kriminaalasjades vastastikuse õigusabi konventsiooni artikliga 13 või nõukogu 13. juuni 2002. aasta raamotsusega 2002/465/JSK ühiste uurimisrühmade kohta. ( 9 ) Liikmesriigid võivad siiski liikmesriigi liikme osalemise tingimuseks seada siseriikliku pädeva asutuse nõusoleku. Liikmesriigi liikmed, nende asetäitjad või assistendid kutsutakse osalema igas ühises uurimisrühmas, mis on seotud nende liikmesriigiga ja mille jaoks on kohaldatavate finantsinstrumentide alusel ette nähtud ühendusepoolne rahastamine. Iga liikmesriik määrab kindlaks, kas liikmesriigi liige osaleb ühises uurimisrühmas siseriikliku pädeva asutusena või Eurojusti nimel.
Artikkel 10
Kolleegium
1. Kolleegium koosneb kõigist liikmesriikide liikmetest. Igal liikmesriigi liikmel on üks hääl.
2. ►M2 Nõukogu kiidab kolleegiumi ettepanekule tuginedes kvalifitseeritud häälteenamusega heaks Eurojusti töökorra. Kolleegium võtab oma ettepaneku vastu kahekolmandikulise häälteenamusega pärast konsulteerimist ühise järelevalveasutusega, mis on moodustatud artikli 23 kohaselt seoses isikuandmete töötlemist käsitlevate sätetega. ◄ Töökorra sätete osas, mis käsitlevad isikuandmete töötlemist, võib kehtestada nõude saada nõukogult eraldi kinnitus.
3. Tegutsedes ►M2 kooskõlas artikli 7 lõike 1 punktiga a ning lõigetega 2 ja 3 ◄ teeb kolleegium oma otsused kahekolmandikulise häälteenamuse alusel. Muud kolleegiumi otsused tehakse vastavalt töökorrale.
Artikkel 11
Komisjoni roll
1. Komisjon osaleb täielikult Eurojusti töös vastavalt asutamislepingu artikli 36 lõikele 2. Ta osaleb selles töös oma pädevusvaldkondades.
2. Seoses Eurojusti tööga uurimise ja kohtu alla andmise kooskõlastamise osas, võib komisjonilt paluda asjakohast abi.
3. Koostöö parandamiseks Eurojusti ja komisjoni vahel võib Eurojust komisjoniga kokku leppida vajalike praktiliste korralduste osas.
Artikkel 12
Eurojusti siseriiklik koordineerimissüsteem
1. Iga liikmesriik nimetab Eurojusti siseriikliku kontaktisiku või siseriiklikud kontaktisikud.
2. Iga liikmesriik asutab enne 4. juunit 2011 Eurojusti siseriikliku koordineerimissüsteemi, et tagada järgmiste isikute tegevuse koordineerimine:
a) Eurojusti siseriiklikud kontaktisikud;
b) Eurojusti siseriiklik kontaktisik terrorismiküsimustes;
c) Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku siseriiklik kontaktisik ning kuni kolm muud Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku kontaktasutust;
d) ühiste uurimisrühmade võrgustiku ning nõukogu 13. juuni 2002. aasta otsusega 2002/494/JSK, millega luuakse kontaktpunktide Euroopa võrk seoses genotsiidi, inimsusevastaste kuritegude ja sõjakuritegude eest vastutavate isikutega, ( 10 ) nõukogu 6. detsembri 2007. aasta otsusega 2007/845/JSK (mis käsitleb kriminaaltulu jälitamise talituste vahelist koostööd kuritegelikul teel saadud tulu või kuritegevusega seotud muu vara jälitamise ja tuvastamise valdkonnas) ( 11 ) ja nõukogu 24. oktoobri 2008. aasta otsusega 2008/852/JSK (korruptsioonivastase kontaktpunktide võrgustiku kohta) ( 12 ) moodustatud võrgustike siseriiklikud liikmed või kontaktasutused.
3. Lõigetes 1 ja 2 osutatud isikud säilitavad neile siseriikliku õigusega omistatud ametikoha ja staatuse.
4. Eurojusti siseriiklikud kontaktisikud vastutavad Eurojusti siseriikliku koordineerimissüsteemi toimimise eest. Juhul kui ametisse on nimetatud mitu Eurojusti siseriiklikku kontaktisikut, vastutab üks neist Eurojusti siseriikliku koordineerimissüsteemi toimimise eest.
5. Eurojusti siseriiklik koordineerimissüsteem lihtsustab liikmesriikides Eurojusti ülesannete täitmist, eelkõige:
a) tagab, et artiklis 16 osutatud kohtuasjade haldamise süsteem saab tõhusal ja usaldusväärsel viisil asjaomase liikmesriigiga seotud teavet;
b) aitab kindlaks teha, kas kohtuasja peaks käsitlema Eurojusti või Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku kaasabil;
c) aitab liikmesriigi liikmel teha kindlaks asjaomaseid asutusi õigusalase koostöö taotluste ja nende suhtes tehtud otsuste täitmiseks (sealhulgas vastastikuse tunnustamise põhimõtet rakendavate õigusaktide kohta esitatud taotluste ja otsuste täitmiseks);
d) hoiab tihedaid sidemeid Europoli siseriikliku üksusega.
6. Lõikes 5 osutatud eesmärkide täitmiseks võib lõikes 1 ja lõike 2 punktides a, b ja c osutatud isikud ning lõike 2 punktis d osutatud isikud ühendada kohtuasjade haldamise süsteemiga vastavalt käesolevale artiklile, artiklitele 16, 16a, 16b ja 18 ning täiendavatele eeskirjadele, mis tuleb määratleda Eurojusti töökorras. Ühendust kohtuasjade haldamise süsteemiga rahastatakse Euroopa Liidu üldeelarvest.
7. Käesolevas artiklis sätestatut ei käsitata selliselt, et see mõjutab pädevate õigusasutuste vahelisi otsesidemeid, mis on sätestatud õigusalast koostööd käsitlevates õigusaktides, nagu näiteks Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise kriminaalasjades vastastikuse õigusabi andmise 29. mai 2000. aasta konventsiooni artiklis 6. Suhted liikmesriigi liikme ja siseriiklike kontaktisikute vahel ei välista otsesuhteid liikmesriigi liikme ja tema liikmesriigi pädevate asutuste vahel.
Artikkel 13
Teabevahetus liikmesriikidega ja liikmesriikide liikmete vahel
1. Liikmesriikide pädevad asutused vahetavad Eurojustiga mis tahes teavet, mis on vajalik selle ülesannete täitmiseks vastavalt artiklitele 4 ja 5 kooskõlas käesolevas otsuses esitatud andmekaitse eeskirjadega. See hõlmab vähemalt lõigetes 5, 6 ja 7 osutatud teavet.
2. Teabe edastamist Eurojustile käsitatakse Eurojusti abi taotlusena asjaomase juhtumi puhul, ning üksnes juhul kui pädev asutus on nii täpsustanud.
3. Eurojusti liikmesriikide liikmetel on volitused vahetada omavahel või nende liikmesriigi pädevate asutustega eelnevat luba küsimata mis tahes teavet, mis on vajalik Eurojusti ülesannete täitmiseks. Eelkõige teavitatakse viivitamata neid liikmesriikide liikmeid juhtumist, mis neid puudutab.
4. Käesolev artikkel ei mõjuta teisi kohustusi seoses teabe edastamisega Eurojustile, sealhulgas seoses nõukogu 20. septembri 2005. aasta otsusega 2005/671/JSK (terroriaktidega seotud teabevahetuse ja koostöö kohta). ( 13 )
5. Liikmesriigid tagavad, et liikmesriigi liikmeid teavitatakse ühise uurimisrühma moodustamisest, olenemata sellest, kas see moodustatakse Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise kriminaalasjades vastastikuse õigusabi andmise konventsiooni artikli 13 või raamotsuse 2002/465/JSK alusel, ning kõnealuste rühmade töö tulemustest.
6. Liikmesriigid tagavad, et nende liikmesriigi liiget teavitatakse alusetult viivitamata igast kohtuasjast, millega on otseselt seotud vähemalt kolm liikmesriiki ja millega seoses on vähemalt kahele liikmesriigile edastatud õigusalase koostöö taotlus või selles asjas tehtud otsus, sealhulgas vastastikuse tunnustamise põhimõtet rakendavate õigusaktide osas esitatud taotlused ja otsused, ning
a) asjaomane süütegu on abi taotlevas riigis või otsuse teinud riigis karistatav vabaduskaotusliku karistuse või vabadust piirava julgeolekumeetmega, mille maksimaalne pikkus on vähemalt viis või kuus aastat ja mille võtmiseks teeb otsuse asjaomane liikmesriik; asjaomased süüteod on esitatud järgmises loetelus:
i) inimkaubandus;
ii) laste seksuaalne ekspluateerimine ja lapsporno;
iii) narkokaubandus;
iv) tulirelvade ja nende osade ning laskemoonaga ebaseaduslik kauplemine;
v) korruptsioon;
vi) pettus, mis kahjustab Euroopa ühenduste finantshuve;
vii) eurode võltsimine;
viii) rahapesu;
ix) infosüsteemide vastu suunatud ründed
või
b) on faktilisi tõendeid, et kuritegelikud organisatsioonid on juhtumiga seotud,
või
c) on tõendeid, et juhtumil võivad olla tõsine piiriülene mõõde või tagajärjed Euroopa Liidu tasandil või et ta võib mõjutada neid liikmesriike, kes ei ole otseselt seotud.
7. Liikmesriigid tagavad, et nende liige saab teavet:
a) juhtumite kohta, kus on tekkinud või võib tekkida kohtualluvuse konflikt;
b) kõigist kontrollialustest saadetistest, mis hõlmavad vähemalt kolme riiki, millest vähemalt kaks on liikmesriigid;
c) õigusalase koostöö taotluste ja nende suhtes tehtud otsuste, sealhulgas vastastikuse tunnustamise põhimõtet rakendavate õigusaktide osas esitatud taotluste ja otsuste täitmisel ilmnenud korduvatest raskustest ja esitatud keeldumistest.
8. Siseriiklikud asutused ei ole konkreetsel juhtumil kohustatud andma teavet, kui see tooks kaasa:
a) riigi julgeoleku oluliste huvide kahjustamise või
b) ohu üksikisikute turvalisusele.
9. Käesolev artikkel ei mõjuta tingimusi, mis on sätestatud liikmesriikide ja kolmandate riikide vahelistes kahepoolsetes või mitmepoolsetes lepingutes või kokkulepetes, sealhulgas kolmandate riikide sätestatud tingimusi juba edastatud teabe kasutamise suhtes.
10. Eurojustile lõigete 5, 6 ja 7 kohaselt edastatud teave sisaldab kättesaadavuse korral vähemalt neid teabe liike, mis on esitatud lisas sätestatud loetelus.
11. Käesolevas artiklis osutatud teave edastatakse Eurojustile korrastatult.
12. 4. juuniks 2014 (13) koostab komisjon Eurojustilt saadud teabe põhjal aruande käesoleva artikli rakendamise kohta ning lisab ettepanekud, mida ta sobivaks peab, sealhulgas võttes arvesse lõigete 5, 6 ja 7 ning lisa muutmise kaalumist.
Artikkel 13a
Eurojusti poolt pädevatele siseriiklikele asutustele edastatav teave
1. Eurojust edastab pädevatele siseriiklikele asutustele teavet ja tagasisidet teabe töötlemise tulemuste kohta, sealhulgas seoste kohta kohtuasjadega, mis on juba säilitatud kohtuasjade haldamise süsteemis.
2. Lisaks, kui pädev siseriiklik asutus esitab Eurojustile taotluse enda teavitamise kohta, edastab Eurojust teabe kõnealuse asutuse poolt ette nähtud aja jooksul.
Artikkel 14
Isikuandmete töötlemine
1. Oma eesmärkide saavutamiseks vajalikus ulatuses võib Eurojust oma pädevuse raames ja oma ülesannete täitmiseks töödelda isikuandmeid automaatselt või korrastatud automatiseerimata kataloogides.
2. Eurojust võtab vajalikke meetmeid, et tagada isikuandmete kaitse tase, mis on vähemalt samaväärne tasemega, mis tuleneb Euroopa Nõukogu 28. jaanuari 1981. aasta konventsiooni ja sellesse hiljem tehtud muudatuste põhimõtete rakendamisest, kui need on liikmesriikides jõustunud.
3. Eurojusti töödeldavad isikuandmed on töötlemise eesmärgi seisukohast piisavad, selle ulatusele vastava mahuga ning, liikmesriikide pädevate asutuste või muude partnerite ►M2 vastavalt artiklitele 13, 26 ja 26a ◄ esitatud teavet arvestades täpsed ja ajakohased. Eurojust töötleb isikuandmeid õiglaselt ja seaduslikult.
▼M2 —————
Artikkel 15
Isikuandmete töötlemise piirangud
1. Isikuandmete töötlemisel vastavalt artikli 14 lõikele 1 võib Eurojust töödelda ainult nende isikute järgmisi isikuandmeid, ►M2 keda asjaomaste liikmesriikide siseriikliku õiguse alusel kahtlustatakse Eurojusti pädevusse kuuluva kuriteo toimepanemises või selles osalemises või kes on sellise kuriteo eest süüdi mõistetud ◄ :
a) perekonnanimi, sünninimi, eesnimed ja kõik varjunimed või oletatavad nimed;
b) sünniaeg ja -koht;
c) kodakondsus;
d) sugu;
e) asjaomase isiku elukoht, elukutse ja asukoht;
f) sotsiaalkindlustuse numbrid, juhiload, identifitseerimisdokumendid ja passiandmed;
g) juriidilisi isikuid puudutav teave, kui see sisaldab teavet, mis on seotud kindlakstehtud või kindlakstehtavate üksikisikutega, kelle suhtes toimub kohtulik uurimine või kes on antud kohtu alla;
h) panga- ja muude finantsasutuste arved;
i) väidetavate süütegude kirjeldus ja olemus, nende sooritamise kuupäev, süütegude liik ja uurimise kulg;
j) asjaolud, mis viitavad juhtumi rahvusvahelisele ulatusele;
k) üksikasjad, mis on seotud kahtlusega isiku kuulumise kohta kuritegelikku rühmitusse;
l) telefoninumbrid, e-posti aadressid, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta direktiivi 2006/24/EÜ (mis käsitleb üldkasutatavate elektrooniliste sideteenuste või üldkasutatavate sidevõrkude pakkujate tegevusega kaasnevate või nende töödeldud andmete säilitamist) ( 14 ) artikli 2 lõike 2 punktis a nimetatud andmed;
m) sõidukite registreerimisandmed;
n) mittekodeeritavast osast saadud DNA-profiilid, fotod ja sõrmejäljed.
2. Isikuandmete töötlemisel vastavalt artikli 14 lõikele 1 võib Eurojust töödelda ainult nende isikute järgmisi isikuandmeid, keda asjaomaste liikmesriikide siseriikliku õiguse alusel peetakse tunnistajateks või ohvriteks uurimisel või kohtu alla andmisel seoses artiklis 4 määratletud ühe või mitme kuriteo- või süüteoliigiga:
a) perekonnanimi, sünninimi, eesnimed ja kõik varjunimed või oletatavad nimed;
b) sünniaeg ja -koht;
c) kodakondsus;
d) sugu;
e) asjaomase isiku elukoht, elukutse ja asukoht;
f) süütegude, millega nad on seotud, kirjeldus ja olemus, nende sooritamise kuupäev, süütegude liik ja uurimise kulg.
3. Kuid erandjuhtudel võib Eurojust ka piiratud aja jooksul töödelda muid isikuandmeid, mis on seotud süüteo asjaoludega, kui need on otseselt asjassepuutuvad ja seotud käimasoleva uurimisega, mida Eurojust aitab kooskõlastada, eeldusel et nende spetsiifiliste andmete töötlemine on kooskõlas artiklitega 14 ja 21.
Käesolevale lõikele tuginemise korral teatatakse sellest viivitamata artiklis 17 osutatud andmekaitseametnikule
Kui need muud andmed on seotud tunnistajate või ohvritega lõike 2 tähenduses, teevad ühise otsuse nende töötlemiseks vähemalt kaks liikmesriigi liiget.
4. Automaatselt või muul moel töödeldud isikuandmeid, mis paljastavad rassilist või etnilist kuuluvust, poliitilisi seisukohti, religioosseid või filosoofilisi uskumusi, kuuluvust ametiühingusse ning tervist või seksuaalelu puudutavaid andmeid, võib Eurojust töödelda ainult siis, kui neid on vaja asjaomase siseriikliku uurimise ja Eurojustiga kooskõlastamise tarvis.
Käesolevale lõikele tuginemise korral teatatakse sellest viivitamata andmekaitseametnikule.
Neid andmeid ei tohi töödelda artikli 16 lõikes 1 osutatud indeksis.
Kui need muud andmed on seotud tunnistajate või ohvritega lõike 2 tähenduses, teeb otsuse nende töötlemiseks kolleegium.
Artikkel 16
Kohtuasjade haldamise süsteem, indeks ja ajutised tööfailid
1. Käesoleva otsuse kohaselt loob Eurojust kohtuasjade haldamise süsteemi, mis koosneb ajutistest tööfailidest ning indeksist, mis sisaldab isikuandmeid ja andmeid, mis ei ole isikuandmed.
2. Kohtuasjade haldamise süsteemi eesmärk on:
a) toetada Eurojusti abil läbi viidavate uurimiste ja koostatavate süüdistuste juhtimist ja kooskõlastamist, eelkõige teabe võrdlemise ja sidumise teel;
b) hõlbustada juurdepääsu käimasoleva uurimisega ja süüdistusega seotud teabele;
c) hõlbustada õiguspärasuse ja käesoleva otsuse isikuandmete töötlemist puudutavate sätete täitmise järelevalvet.
3. Kohtuasjade haldamise süsteemi võib ühendada nõukogu 16. detsembri 2008. aasta otsuse 2008/976/JSK (Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku kohta) ( 15 ) artiklis 9 osutatud turvatud sidevõrguga, tingimusel, et see on kooskõlas käesolevas otsuses sisalduvate andmekaitsealaste eeskirjadega.
4. Indeks sisaldab viiteid ajutistele tööfailidele, mida töödeldakse Eurojusti raames ning võib sisaldada üksnes selliseid isikuandmeid, millele on osutatud artikli 15 lõike 1 punktides a–i ning punktides k ja m ning artikli 15 lõikes 2.
5. Oma ülesannete täitmisel vastavalt käesolevale otsusele võivad Eurojusti liikmesriikide liikmed töödelda üksikute juhtumite andmeid ajutises tööfailis. Nad võimaldavad andmekaitseametnikule juurdepääsu töökataloogile. Asjaomane liikmesriigi liige teatab andmekaitseametnikule iga uue tööfaili loomisest, mis sisaldab isikuandmeid.
6. Kohtuasjaga seonduvate isikuandmete töötlemiseks võib Eurojust luua kohtuasjade haldamise süsteemist erineva automatiseeritud andmefaili.
Artikkel 16a
Ajutiste tööfailide ja indeksi toimimine
1. Asjaomane liikmesriigi liige loob ajutise tööfaili iga kohtuasja puhul, mille kohta talle teavet edastatakse ning niivõrd kui see edastamine on kooskõlas käesoleva otsuse või artikli 13 lõikes 4 osutatud õigusaktidega. Liikmesriigi liige vastutab enda loodud ajutise tööfaili haldamise eest.
2. Liikmesriigi liige, kes on loonud ajutise tööfaili, otsustab iga üksikjuhtumi põhjal, kas fail on piiratud juurdepääsuga või annab sellele failile või selle osadele juurdepääsuõiguse teistele liikmesriigi liikmetele või Eurojusti volitatud töötajatele, kui see on vajalik Eurojusti ülesannete täitmiseks.
3. Liikmesriigi liige, kes on loonud ajutise tööfaili, otsustab samuti, millised selle ajutise tööfailiga soetud andmed tuleb lisada indeksisse.
Artikkel 16b
Juurdepääs kohtuasjade haldamise süsteemile riiklikul tasandil
1. Artikli 12 lõikes 2 osutatud isikutel, kuivõrd nad on vastavalt artikli 12 lõikele 6 seotud kohtuasjade haldamise süsteemiga, võib juurdepääs olla üksnes
a) indeksile, välja arvatud kui liikmesriiki liige, kes on otsustanud lisada indeksisse andmeid, on juurdepääsu selgesõnaliselt keelanud;
b) ajutistele tööfailidele, mille on loonud või mida haldab liikmesriigi liige selles liikmesriigis;
c) ajutistele tööfailidele, mille on loonud või mida haldavad teiste liikmesriikide liikmesriigi liikmed ja millele on liikmesriigi liikmel selles liikmesriigis juurdepääs, välja arvatud kui ajutise tööfaili loonud või seda haldav liikmesriigi liige on juurdepääsu selgesõnaliselt keelanud.
2. Liikmesriigi liige otsustab lõikes 1 sätestatud piiranguid järgides, milline on tema liikmesriigis juurdepääsu ulatus ajutistele tööfailidele isikutel, keda on nimetatud artikli 12 lõikes 2, kuivõrd nad on seotud kohtuasjade haldamise süsteemiga vastavalt artikli 12 lõikele 6.
3. Iga liikmesriik otsustab pärast konsulteerimist oma liikmesriigi liikmega, milline on tema liikmesriigis juurdepääsu ulatus indeksile isikutel, keda on nimetatud artikli 12 lõikes 2, kuivõrd nad on seotud kohtuasjade haldamise süsteemiga vastavalt artikli 12 lõikele 6. Liikmesriik teatab Eurojustile ja nõukogu peasekretariaadile oma otsusest seoses käesoleva lõike rakendamisega, et peasekretariaat saaks teavitada teisi liikmesriike.
Isikud, keda on nimetatud artikli 12 lõikes 2, kuivõrd nad on seotud kohtuasjade haldamise süsteemiga vastavalt artikli 12 lõikele 6, omavad vähemalt juurdepääsu indeksile niivõrd kui see on vajalik, et omada juurdepääsu ajutistele tööfailidele, millele neil on antud juurdepääsuõigus vastavalt käesoleva artikli lõikele 2.
4. Eurojust annab nõukogule ja komisjonile 4. juuniks 2013 aru lõike 3 rakendamisest. Iga liikmesriik kaalub selle aruande alusel võimalust vaadata läbi lõikega 3 antud juurdepääsu ulatus.
Artikkel 17
Andmekaitseametnik
1. Eurojustil on spetsiaalselt ametisse määratud andmekaitseametnik, kes on koosseisu liige. Selles raamistikus on ta kolleegiumi otseses alluvuses. Käesolevas artiklis osutatud ülesannete täitmisel ►M2 toimib ta sõltumatult ◄ .
2. Andmekaitseametnikul on eelkõige järgmised ülesanded:
a) tagada sõltumatul viisil õiguspärasus ja käesoleva otsuse isikuandmete töötlemist puudutavate sätete täitmine;
b) tagada, et eelkõige artikli 19 lõike 3 eesmärgil ja vastavalt töökorras kehtestatavatele sätetele edastatud ja vastuvõetud isikuandmete kohta omatakse kirjalikku dokumenti artiklis 22 sätestatud julgeolekutingimustel;
c) tagada, et andmesubjektide taotlusel teavitatakse neid nende õigustest, mis tulenevad käesolevast otsusest.
3. Oma ülesannete täitmisel on ►M2 andmekaitseametnikul ◄ juurdepääs kõigile Eurojustis töödeldud andmetele ja Eurojusti kõigisse tööruumidesse.
4. Kui ►M2 andmekaitseametnik ◄ leiab, et tema arvates ei ole töötlemine vastanud käesolevale otsusele:
a) teavitab ta kolleegiumi, kes kinnitab teabe kättesaamist;
b) saadab asja edasi ühisele järelevalveasutusele, kui kolleegium ei ole töötlemise mittevastavust põhjendatud aja jooksul lahendanud.
Artikkel 18
Juurdepääsuluba isikuandmetele
Eurojusti poolt töödeldavatele isikuandmetele on Eurojusti eesmärkide saavutamiseks ning artiklites 16, 16a ja 16b sätestatud piires juurdepääs ainult liikmesriigi liikmetel, artikli 2 lõikes 2 nimetatud liikmesriigi liikme asetäitjatel ja assistentidel, artikli 12 lõikes 2 osutatud isikutel kuivõrd nad on vastavalt artikli 12 lõikele 6 seotud kohtuasjade haldamise süsteemiga, ning Eurojusti volitatud töötajatel.
Artikkel 19
Õigus tutvuda isikuandmetega
1. Igal isikul on õigus tutvuda teda puudutavate isikuandmetega, mida Eurojust töötleb käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.
2. Iga isik, kes soovib kasutada oma õigust tutvuda teda puudutavate Eurojustis säilitatavate andmetega või kes soovib neid kontrollida kooskõlas artikliga 20, võib selle kohta ükskõik millises liikmesriigis esitada tasuta taotluse asutusele, kelle see liikmesriik on selleks otstarbeks nimetanud, ning see asutus saadab taotluse viivitamata Eurojustile.
3. Iga isiku õigust tutvuda teda puudutavate isikuandmetega või kontrollida neid teostatakse selle liikmesriigi õiguse ja korra kohaselt, kus üksikisik on oma taotluse esitanud. Kuid kui Eurojust saab kindlaks teha, milline asutus riigis kõnealused andmed edastas, võib see asutus nõuda, et tutvumisõigust kasutatakse selle liikmesriigi õigusnormide kohaselt.
4. Juurdepääs isikuandmetele keelatakse, kui:
a) juurdepääs võib ohustada mõnda Eurojusti tegevustest;
b) juurdepääs võib ohustada mis tahes siseriiklikku uurimist, ►M2 ————— ◄ ;
c) juurdepääs võib ohustada kolmandate isikute õigusi ja vabadusi.
5. Taotluse esitanud isikutele tutvumisõiguse andmisel võetakse kohaselt arvesse nende staatust seoses Eurojustis säilitatavate andmetega.
6. Taotlusega seotud liikmesriikide liikmed tegelevad sellega ja teevad otsuse Eurojusti nimel. Taotlus tuleb lõplikult lahendada kolme kuu jooksul alates selle kättesaamisest. Kui liikmed ei jõua üksmeelele, saadavad nad asja edasi kolleegiumisse, mis teeb oma otsuse taotluse kohta kahekolmandikulise häälteenamusega.
7. Kui tutvumine keelatakse või kui Eurojust ei töötle taotluse esitajaga seotud isikuandmeid, teatab Eurojust taotluse esitajale, et ta on kontrolli teostanud, andmata seejuures mingit teavet, mis võiks osutada, kas taotluse esitaja kohta on andmeid või mitte.
8. Kui taotluse esitaja ei ole rahul taotluse kohta antud vastusega, võib ta selle otsuse edasi kaevata ühisele järelevalveasutusele. Ühine järelevalveasutus uurib, kas Eurojusti otsus on käesoleva otsusega kooskõlas või mitte.
9. Enne otsuse tegemist konsulteerib Eurojust liikmesriikide pädevate õiguskaitseasutustega. Seejärel teatavad nad otsuse sisust asjaomaste liikmesriikide liikmete kaudu.
Artikkel 20
Isikuandmete parandamine ja kustutamine
1. Vastavalt artikli 19 lõikele 3 on igal isikul õigus paluda Eurojustil parandada või kustutada andmeid või keelata nende kasutamine, kui need on valed või ebatäielikud või kui nende sisestamine või säilitamine on vastuolus käesoleva otsusega.
2. Eurojust teatab taotluse esitajale, kui ta parandab või kustutab temaga seotud andmed või keelab nende kasutamise. Kui taotluse esitaja ei ole rahul Eurojusti vastusega, võib ta asja edasi saata ühisesse järelevalveasutusse kolmekümne päeva jooksul alates Eurojusti otsuse kättesaamisest.
3. Liikmesriigi pädevate asutuste, liikmesriigi liikme või korrespondendi, kui see on olemas, taotlusel või nende vastutusel võib Eurojust vastavalt oma töökorrale parandada või kustutada Eurojustis töödeldavaid andmeid, mille edastas või sisestas see liikmesriik, liikmesriigi liige või korrespondent. Liikmesriigi pädevad asutused ja Eurojust, sealhulgas liikmesriigi liige ja korrespondent, kui see on olemas, tagavad selles kontekstis artikli 14 lõigetes 2 ja 3 ning artikli 15 lõikes 4 sätestatud põhimõtete täitmise.
4. Kui ilmneb, et Eurojustis töödeldud isikuandmed on valed või mittetäielikud või kui nende sisestamine ja säilitamine ei ole kooskõlas käesoleva otsuse sätetega, keelab Eurojust nende andmete kasutamise, parandab või kustutab need.
5. Lõigetes 3 ja 4 nimetatud juhtudel teatakse sellest viivitamata kõigile isikutele, kes neid andmeid edastasid ja said. Andmed saanud isikud parandavad või kustutavad need andmed või keelavad nende kasutamise vastavalt andmed saanud isikute suhtes kohaldatavatele eeskirjadele.
Artikkel 21
Isikuandmete säilitamise tähtajad
1. Eurojustis töödeldud isikuandmeid säilitatakse Eurojustis ainult nii kaua, kui on vaja selle eesmärkide saavutamiseks.
2. Artikli 14 lõikes 1 osutatud isikuandmeid, mida on Eurojustis töödeldud, ei tohi säilitada kauem kui ►M2 esimese kuupäevani järgnevatest ◄ :
a) kuupäevani, millal kohtu alla andmine on takistatud liikmesriikide uurimise ja kohtu alla andmistega seotud aegumistähtaegade tõttu;
aa) kuupäevani, millal isik õigeks mõisteti ning millal otsus lõplikult jõustus;
b) kolm aastat pärast kuupäeva, millal lõplikult jõustus viimase uurimise ja süüdistusega seotud liikmesriigi kohtuotsus;
c) kuupäevani, millal Eurojust ja asjaomased liikmesriigid jõudsid vastastikuse kokkuleppeni, et enam ei ole Eurojustil vaja uurimist ja kohtu alla andmist kooskõlastada ►M2 välja arvatud kui esineb kohustus edastada seda teavet Eurojustile vastavalt artikli 13 lõigetele 6 ja 7 või vastavalt artikli 13 lõikes 4 osutatud õigusaktidele; ◄
d) kolm aastat pärast kuupäeva, millal andmed edastati vastavalt artikli 13 lõigetele 6 ja 7 või vastavalt artikli 13 lõikes 4 osutatud õigusaktidele.
3.
a) ►M2 Lõike 2 punktides a, b, c ja d ◄ osutatud andmete säilitamise tähtaegu kontrollitakse pidevalt asjakohase automatiseeritud töötlemissüsteemiga. Olenemata sellest vaadatakse iga kolme aasta järel pärast sisestamist üle, kas andmeid on vaja säilitada.
b) Kui üks ►M2 lõike 2 punktides a, b, c ja d ◄ osutatud tähtaegadest on läbi saanud, vaatab Eurojust läbi, kas andmeid on vaja veel säilitada selle eesmärkide saavutamiseks, ning võib erandina otsustada neid andmeid säilitada järgmise läbivaatamiseni. ►M2 Kui süüdistuse esitamine on kõigis asjaomastes liikmesriikides aegunud, nagu on osutatud lõike 2 punktis a, võib andmeid säilitada üksnes juhul, kui see on vajalik, et Eurojust saaks anda abi vastavalt käesolevale otsusele. ◄
c) Kui andmed on erandina säilitatud punkti b alusel, toimub nende andmete säilitamise vajaduse läbivaatamine iga kolme aasta järel.
4. Kui on olemas kataloog, kus on automatiseerimata ja korrastamata andmeid, saadetakse siis, kui kataloogi viimase automatiseeritud andmedokumendi säilitamise tähtaeg on läbi, kõik kataloogis olevad dokumendid need saatnud asutusele tagasi ja kõik koopiad hävitatakse.
5. Kui Eurojust on kooskõlastanud uurimist või kohtu alla andmist, teatavad asjaomased liikmesriikide liikmed Eurojustile ja teistele asjaomastele liikmesriikidele kõigist juhtumiga seotud lõplikest kohtuotsustest muu hulgas selleks, et saaks kohaldada lõike 2 punkti b.
Artikkel 22
Andmete turvalisus
1. Eurojust ja iga liikmesriik, niivõrd kui ta on seotud Eurojustist edastatud andmetega, kaitsevad seoses isikuandmete töötlemisega käesoleva otsuse raames isikuandmeid juhusliku või ebaseadusliku hävimise, juhusliku kadumise või loata avalikustamise, muutmise ja neile juurdepääsu eest või mis tahes muu loata töötlemise eest.
2. Töökord sisaldab tehnilisi meetmeid ja organisatsioonilist korraldust, mida on vaja käesoleva otsuse rakendamiseks seoses andmete turvalisusega, ning eelkõige meetmeid, mis on mõeldud selleks, et:
a) keelata kõrvaliste isikute pääs isikuandmete töötlemiseks kasutatavate andmetöötlusseadmete juurde;
b) takistada andmekandjate loata lugemist, kopeerimist, muutmist või kõrvaldamist;
c) hoida ära isikuandmete ilma loata sisestamine ja säilitatavate isikuandmetega ilma loata tutvumine, nende muutmine või kustutamine;
d) hoida ära, et isikud, kellel puudub selleks luba, kasutaksid automatiseeritud andmetöötlussüsteemi andmesidevahendite abil;
e) tagada, et automatiseeritud andmetöötlussüsteemi kasutamisluba omavad isikud saaksid kätte ainult neid andmeid, mida võimaldab nende juurdepääsuluba;
f) tagada võimalus tõendada ja kindlaks määrata, millistele asutustele isikuandmeid edastatakse, kui toimub andmete edastamine;
g) tagada võimalus hiljem tõendada ja kindlaks teha, milliseid isikuandmeid on automatiseeritud andmetöötlussüsteemi sisestatud, ning millal ja kes andmed sisestas;
h) hoida ära, et isikuandmeid võidaks ilma loata lugeda, kopeerida, muuta või kustutada andmete edastamise või andmekandjate vedamise ajal.
Artikkel 23
Ühine järelevalveasutus
1. Luuakse sõltumatu ühine järelevalveasutus, et teha ühist järelevalvet ►M2 artiklites 14–22 ning artiklites 26, 26a ja 27 ◄ osutatud Eurojusti tegevuste üle, et tagada isikuandmete töötlemine kooskõlas käesoleva otsusega. Nende ülesannete täitmiseks on ühisel järelevalveasutusel õigus tutvuda kõigi kataloogidega, milles neid isikuandmeid töödeldakse. Eurojust annab ühisele järelevalveasutusele kogu teabe nendest kataloogidest, mida asutus nõuab, ja abistab seda oma ülesannete täitmisel igal muul viisil.
Ühine järelevalveasutus tuleb kokku vähemalt kord poolaastas. Asutus tuleb kokku ka kolme kuu jooksul pärast kaebuse esitamist, millele on osutatud artikli 19 lõikes 8 või kolme kuu jooksul pärast kuupäeva, mil kohtuasi esitati talle kooskõlas artikli 20 lõikega 2. Esimees võib ühise järelevalveasutuse kokku kutsuda, kui vähemalt kaks liikmesriiki seda taotlevad.
Ühise järelevalveasutuse loomiseks nimetab vastavalt oma õigussüsteemile tegutsev liikmesriik Eurojusti mittekuuluva kohtuniku või, kui seda nõuab ta põhiseaduslik või siseriiklik süsteem, sellisel piisavat sõltumatust tagaval ametikohal oleva isiku kohtunike nimekirja, kes võivad liikmetena või ad hoc kohtunikena kuuluda ühisesse järelevalveasutusse. Iga ametiaeg kestab vähemalt ►M2 kolm aastat ◄ . Ametisse nimetamise tühistamine toimub päritoluliikmesriigi õiguse alusel kohaldatavate tagasikutsumispõhimõtete kohaselt. Ametisse nimetamisest ja tagasikutsumisest teatatakse nii nõukogu peasekretariaadile kui ka Eurojustile.
2. Ühine järelevalveasutus koosneb kolmest alalisest liikmest ja ad hoc kohtunikest, nagu see on sätestatud lõikes 4.
3. Liikmesriigi nimetatud kohtunikust saab kohtu alaline liige pärast seda, kui ta osutub valituks lõike 1 alusel liikmesriikide poolt nimetatud isikute üldkoosolekul, ning tema kui alalise liikme volituste kestus on kolm aastat. Igal aastal valitakse salajase hääletuse teel ühise järelevalveasutuse üks alaline liige. Ühise järelevalveasutuse eesistujaks on liige, kes täidab oma volitusi kolmandat aastat. Alalisi liikmeid võib tagasi valida. Liikmesriikide nimetatud isikud, kes soovivad valituks osutuda, esitavad oma kandidatuuri kirjalikult ühise järelevalveasutuse sekretariaadile kümme päeva enne selle koosoleku toimumist, millel valimised läbi viiakse.
4. Asutusse kuuluvad ka üks või mitu ad hoc kohtunikku selliste isikuandmeid puudutavate kaebuste menetlemise ajaks, mis on tulnud kohtuniku (kohtunike) nimetanud liikmesriigist.
4a. Ühine järelevalveasutus võtab oma töökorras vastu meetmed, mis on vajalikud lõigete 3 ja 4 rakendamiseks.
5. Ühise järelevalveasutuse koosseis jääb apellatsioonimenetluse ajaks samaks isegi siis, kui alaliste liikmete ametiaeg on lõppenud vastavalt lõikele 3.
6. Igal liikmel ja ad hoc kohtunikul on üks hääl. Häälte võrdse jagunemise korral otsustab eesistuja hääl.
7. Ühine järelevalveasutus vaatab läbi sellele esitatud kaebused kooskõlas artikli 19 lõikega 8 ja artikli 20 lõikega 2 ning viib läbi kontrolli kooskõlas käesoleva artikli lõike 1 esimese lõiguga. Kui ühine järelevalveasutus leiab, et Eurojusti tehtud otsus või andmete töötlemine ei vasta käesolevale otsusele, saadetakse asi edasi Eurojustile, kes nõustub ühise järelevalveasutuse otsusega.
8. Ühise järelevalveasutuse otsused on lõplikud ja Eurojustile siduvad.
9. Vastavalt lõike 1 kolmandale lõigule võtavad liikmesriikide nimetatud isikud, kelle eesistujaks on ühise järelevalveasutuse eesistuja, vastu töökorra, milles kaebuste läbivaatamise eesmärgil kehtestatakse objektiivsed kriteeriumid asutuse liikmete nimetamiseks.
10. Sekretariaadi kulud kaetakse Eurojusti eelarvest. Ühise järelevalveasutuse sekretariaat on Eurojusti sekretariaadis oma tegevuses sõltumatu. ►M2 Ühise järelevalveasutuse sekretariaat saab kasutada otsusega 2000/641/JSK ( 16 ) asutatud sekretariaadi teadmisi. ◄
11. Ühise järelevalveasutuse liikmed täidavad artiklis 25 sätestatud ametisaladuse hoidmise kohustust.
12. Ühine järelevalveasutus esitab nõukogule igal aastal aruande.
Artikkel 24
Vastutus omavolilise või ebaõige andmetöötluse eest
1. Kooskõlas selle liikmesriigi siseriikliku õigusega, kus Eurojusti peakontor asub, vastutab Eurojust kõigi isikule tekitatud kahjude eest, mis tulenevad selle läbiviidud omavolilisest või ebaõigest andmetöötlusest.
2. Eurojusti vastu esitatud kaebused lõikes 1 osutatud vastutuse kohta vaadatakse läbi selle liikmesriigi kohtutes, kus asub Eurojusti peakontor.
3. Iga liikmesriik vastutab oma siseriikliku õiguse kohaselt kogu isikule tekitatud kahju eest, mis tulenevad Eurojustile edastatud andmete omavolilisest või ebaõigest andmetöötlusest liikmesriigi poolt.
Artikkel 25
Ametisaladuse hoidmise kohustus
1. Ilma et see piiraks artikli 2 lõike 4 kohaldamist, on artikli 2 lõikes 2 osutatud liikmesriikide liikmed ning nende asetäitjad ja assistendid, Eurojusti töötajad ja korrespondendid ning andmekaitseametnik seotud ametisaladuse hoidmise kohustusega.
2. Ametisaladuse hoidmise kohustus kehtib kõigi isikute ja asutuste suhtes, keda on kutsutud Eurojustiga töötama.
3. Ametisaladuse hoidmise kohustus kehtib ka pärast ameti- või töökohalt lahkumist või pärast lõigetes 1 ja 2 osutatud isikute ametiaja lõppemist.
4. Ilma et see piiraks ►M2 artikli 2 lõike 4 ◄ kohaldamist, kehtib ametisaladuse hoidmise kohustus kogu teabe suhtes, mida Eurojust on saanud.
Artikkel 25a
Koostöö Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku ja Euroopa Liidu teiste võrgustikega, mis on asutatud õigusalase koostöö tegemiseks kriminaalasjades
1. Eurojust ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik säilitavad omavahelised erisuhted, mis põhinevad konsulteerimisel ja vastastikusel täiendavusel, eelkõige liikmesriigi liikme, sama liikmesriigi Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku kontaktasutuste ning Eurojusti liikmesriigi korrespondentide ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku kontaktisikute vahel. Tõhusa koostöö tagamiseks tuleb võtta järgmised meetmed:
a) liikmesriikide liikmed teavitavad iga üksikjuhtumi puhul Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku kontaktasutusi kõikidest kohtuasjadest, mille puhul nad peavad asjakohasemaks, et asja menetleks võrgustik;
b) Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku sekretariaat on osa Eurojusti töötajatest. Sekretariaat toimib eraldiseisva üksusena. Sekretariaat võib kasutada Eurojusti haldusressursse, mis on vajalikud Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku ülesannete täitmiseks, sealhulgas võrgustiku üldkoosolekute kulude katmiseks. Kui üldkoosolekud toimuvad nõukogu ruumides Brüsselis, võivad kulud hõlmata üksnes reisi- ja tõlkekulusid. Kui üldkoosolekud toimuvad nõukogu eesistujariigina tegutsevas liikmesriigis, võivad kulud hõlmata üksnes osa koosoleku üldkuludest;
c) Euroopa kohtute võrgu kontaktisikuid võib kutsuda Eurojusti koosolekutele, arvestades iga üksikjuhtumit eraldi.
2. Ilma et see piiraks artikli 4 lõike 1 kohaldamist, on ühiste uurimisrühmade võrgustiku ning otsusega 2002/494/JSK moodustatud võrgustike sekretariaadid osaks Eurojusti töötajatest. Kõnealused sekretariaadid toimivad eraldiseisvate üksustena. Kõnealused sekretariaadid võivad kasutada Eurojusti haldusressursse, mis on vajalikud nende ülesannete täitmiseks. Eurojust tagab sekretariaatide vahelise koordineerimise.
Käesolevat lõiget kohaldatakse iga uue võrgustiku sekretariaadi suhtes, mis on moodustatud nõukogu otsusega, kui antud otsuses sätestatakse, et Eurojust peab tagama sekretariaaditeenused.
3. Otsusega 2008/852/JSK moodustatud võrgustik võib taotleda Eurojustilt sekretariaaditeenuse osutamist. Kui selline taotlus on esitatud, kohaldatakse lõiget 2.
Artikkel 26
Suhted ühenduse või ELi seonduvate institutsioonide, asutuste ja ametitega
1. Niivõrd, kuivõrd see on asjakohane Eurojusti ülesannete täitmiseks, võib ta luua ja säilitada koostöösuhteid Euroopa ühenduste asutamislepingu või Euroopa Liidu lepinguga või nende alusel moodustatud institutsioonide, asutuste ja ametitega. Eurojust loob ja säilitab koostöösuhted vähemalt järgmiste institutsioonide, asutuste ja ametitega:
a) Europol;
b) OLAF;
c) Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuur (Frontex);
d) nõukogu, eelkõige selle vaatluskeskus.
Samuti loob ja säilitab Eurojust koostöösuhted Euroopa õigusalase koostöö koolitusvõrgustikuga.
2. Eurojust võib sõlmida lepinguid või sisse seada töökorra lõikes 1 osutatud üksustega. Sellised lepingud või selliselt sisseseatav töökord võivad eelkõige olla seotud teabe, sealhulgas isikuandmete vahetamise ning kontaktametnike Eurojusti lähetamisega. Sellise lepingu võib sõlmida või töökorra sisse seada üksnes pärast seda, kui Eurojust on konsulteerinud ühise järelevalveasutusega andmekaitsesätete osas ning pärast heakskiidu saamist nõukogult, kes teeb otsuse kvalifitseeritud häälteenamuse alusel. Eurojust teatab nõukogule mis tahes kavatsustest selliseid läbirääkimisi alustada ning nõukogu võib teha mis tahes järeldusi, mida ta peab vajalikuks.
3. Enne lõikes 2 osutatud lepingu või töökorra jõustumist võib Eurojust lõikes 1 osutatud üksustelt teavet, sealhulgas isikuandmeid, otse saada ja seda kasutada niivõrd, kui see on vajalik tema ülesannete õiguspäraseks täitmiseks, ning teavet, sealhulgas isikuandmeid, otse kõnealustele üksustele edastada niivõrd, kui see on vajalik andmete saaja ülesannete õiguspäraseks täitmiseks ning kui see on kooskõlas käesolevas otsuses sätestatud andmekaitsealaste eeskirjadega.
4. Euroopa Pettustevastane Amet võib aidata kaasa Eurojusti uurimise ja süüdistuse esitamise menetluste kooskõlastamistööle seoses Euroopa ühenduste finantshuvide kaitsega kas Eurojusti algatusel või Euroopa Pettustevastase Ameti taotlusel, kui asjaomased pädevad asutused osalemisele vastu ei ole.
5. Teabe vastuvõtmiseks ja edastamiseks Eurojusti ja Euroopa Pettustevastase Ameti vahel ning ilma see piiraks artikli 9 kohaldamist, tagavad liikmesriigid, et Eurojusti liikmesriikide liikmeid peetaks liikmesriikide pädevateks asutusteks ainult määruse (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu 25. mai 1999. aasta määruse (Euratom) nr 1074/1999 (Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta) ( 17 ) tähenduses. Teabevahetus Euroopa Pettustevastase Ameti ja liikmesriikide liikmete vahel ei piira teavet, mida tuleb anda teistele pädevatele asutustele nende määruste alusel.
Artikkel 26a
Suhted kolmandate riikide ja organisatsioonidega
1. Niivõrd, kui see on asjakohane Eurojusti ülesannete täitmiseks, võib ta luua ja säilitada koostöösuhteid järgmiste üksustega:
a) kolmandad riigid;
b) organisatsioonid, nagu:
i) avalik-õiguslikud rahvusvahelised organisatsioonid ja neile alluvad asutused;
ii) muud avalik-õiguslikud asutused, mis tuginevad kahe või enama riigi vahelisele kokkuleppele ning
iii) Rahvusvaheline Kriminaalpolitsei Organisatsioon (Interpol).
2. Eurojust võib sõlmida lepinguid lõikes 1 osutatud üksustega. Sellised lepingud võivad eelkõige olla seotud teabe, sealhulgas isikuandmete vahetamise ning kontaktametnike või sidekohtunike Eurojusti lähetamisega. Sellise lepingu võib sõlmida üksnes pärast seda, kui Eurojust on konsulteerinud ühise järelevalveasutusega andmekaitsesätete osas ning pärast heakskiidu saamist nõukogult, kes teeb otsuse kvalifitseeritud häälteenamuse alusel. Eurojust teatab nõukogule mis tahes kavatsustest selliseid läbirääkimisi alustada ning nõukogu võib teha mis tahes järeldusi, mida ta peab vajalikuks.
3. Lõikes 2 osutatud lepinguid, mis sisaldavad isikuandmete vahetamise alaseid sätteid, võib sõlmida üksnes kui asjaomase üksuse suhtes kohaldatakse Euroopa Nõukogu 28. jaanuari 1981. aasta konventsiooni või kui läbiviidud hindamise tulemused kinnitavad, et kõnealuses üksuses on tagatud piisav andmekaitse tase.
4. Lõikes 2 osutatud lepingud sisaldavad sätteid nende rakendamise järelevalve, sealhulgas andmekaitsealaste eeskirjade rakendamise järelevalve kohta.
5. Enne lõikes 2 osutatud lepingute jõustumist võib Eurojust teavet, sealhulgas isikuandmeid, otse saada niivõrd, kui see on vajalik tema ülesannete õiguspäraseks täitmiseks.
6. Enne lõikes 2 osutatud lepingute jõustumist võib Eurojust artikli 27 lõikes 1 sätestatud tingimustel teavet, välja arvatud isikuandmeid, otse edastada kõnealustele üksustele niivõrd, kui see on vajalik andmete saaja ülesannete õiguspäraseks täitmiseks.
7. Artikli 27 lõikes 1 sätestatud tingimustel võib Eurojust lõikes 1 osutatud üksustele isikuandmeid edastada, kui:
a) üksikjuhtudel vajalik Eurojusti pädevusse kuuluvate kuritegude vältimiseks või tõkestamiseks ning
b) Eurojust on asjaomase üksusega sõlminud lõikes 2 osutatud lepingu, mis on jõustunud ning millega lubatakse kõnealuseid andmeid edastada.
8. Kui lõikes 1 osutatud üksused hiljem ei täida või tõenäoliselt ei täida lõikes 3 osutatud tingimusi, teatab Eurojust sellest kohe ühisele järelevalveasutusele ja asjaomastele liikmesriikidele. Ühine järelevalveasutus võib edasist isikuandmete vahetamist asjaomaste üksustega takistada seni, kuni ta veendub, et kasutusele on võetud piisavad meetmed.
9. Kuid isegi siis, kui lõikes 7 osutatud tingimused ei ole täidetud, võib oma riigi volituste raames ja oma riigi õigusaktide sätetega kooskõlas pädeva siseriikliku asutusena tegutsev liikmesriigi liige erandina ning vaid üksikisikut või riigi julgeolekut ähvardava tõsise ja vahetu hädaohu vastu kiireloomuliste meetmete võtmise eesmärgil vahetada teavet, mis sisaldab isikuandmeid. Liikmesriigi liige vastutab edastamise seaduslikkuse eest. Liikmesriigi liige peab andmeedastuse ja selle põhjuste kohta registrit. Andmete edastamine on lubatud ainult juhul, kui saaja võtab endale kohustuse, et andmeid kasutatakse ainult sel eesmärgil, milleks need edastati.
Artikkel 27
Andmete edastamine
1. Enne kui Eurojust vahetab mis tahes teavet artiklis 26a osutatud üksustega, annab selle liikmesriigi liige, kes teabe esitas, teabe edastamisele oma nõusoleku. Vajaduse korral konsulteerib liikmesriigi liige liikmesriikide pädevate asutustega.
2. Eurojust vastutab andmete edastamise seaduslikkuse eest. Eurojust peab artiklite 26 ja 26a alusel toimunud andmeedastuse ja selle põhjuste kohta registrit. Andmeid edastatakse vaid siis, kui saaja võtab endale kohustuse, et andmeid kasutatakse ainult sel eesmärgil, milleks need edastati.
Artikkel 27a
Kolmandatesse riikidesse lähetatud sidekohtunikud
1. Juhul kui Eurojust osutab kolmandatele riikidele käesoleva otsuse kohast abi, võib Eurojusti kolleegium nende riikidega tehtava õigusalase koostöö lihtsustamise eesmärgil lähetada kolmandasse riiki sidekohtunikud, tingimusel et kõnealuse kolmanda riigiga on saavutatud artiklis 26a osutatud kokkulepe. Enne kolmanda riigiga läbirääkimiste alustamist annab nõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega oma vastava heakskiidu. Eurojust teatab nõukogule mis tahes kavatsustest selliseid läbirääkimisi alustada ning nõukogu võib teha mis tahes järeldusi, mida ta peab vajalikuks.
2. Lõikes 1 osutatud sidekohtunikul peab olema Eurojustiga töötamise kogemus ning piisavad teadmised õigusalasest koostööst ja Eurojusti toimimisest. Eurojusti nimel sidekohtuniku lähetamise eeltingimuseks on kohtuniku ning tema päritoluliikmesriigi eelnev nõusolek.
3. Juhul kui Eurojusti lähetatud sidekohtunik valitakse liikmesriikide liikmete, asetäitjate või assistentide seast:
i) asendab liikmesriik ta uue liikmesriigi liikme, asendusliikme või assistendiga;
ii) jõuab lõpule tema õigus kasutada volitusi, mis on talle antud vastavalt artiklitele 9a kuni 9e.
4. Ilma et see piiraks määruse (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68, ( 18 ) millega kehtestatakse Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad, artikli 110 kohaldamist, koostab Eurojusti kolleegium komisjoniga konsulteerides sidekohtunike lähetamise eeskirjad ning võtab vastu vajaliku rakendamiskorra.
5. Eurojusti lähetatud sidekohtunike tegevuste üle teostab järelevalvet ühine järelevalveasutus. Sidekohtunikud esitavad aruande Eurojusti kolleegiumile, mis esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aastaaruandes teabe sidekohtunike tegevusest. Sidekohtunikud teavitavad liikmesriikide liikmeid ja siseriiklikke pädevaid ametiasutusi kõigist kohtuasjadest, mis puudutavad nende päritoluliikmesriiki.
6. Liikmesriikide pädevad asutused ja lõikes 1 osutatud sidekohtunikud võivad omavahel otse suhelda. Sellisel juhul teavitab sidekohtunik asjaomast liikmesriigi liiget sellisest suhtlusest.
7. Lõikes 1 osutatud sidekohtunikud on ühendatud kohtuasjade haldamise süsteemiga.
Artikkel 27b
Kolmandatele riikidele ja kolmandate riikide esitatud õigusalase koostöö taotlused
1. Eurojust võib asjaomaste liikmesriikide nõusolekul koordineerida kolmanda riigi esitatud õigusalase koostöö taotluste täitmist, kui kõnealused taotlused on sama uurimise osad ning vajavad täitmist vähemalt kahes liikmesriigis. Pädev siseriiklik asutus võib käesolevas lõikes osutatud taotlusi esitada Eurojustile.
2. Kiireloomulistel juhtudel ning kooskõlas artikliga 5a võib hädaolukordade koordineerimisüksus vastu võtta ja menetleda käesoleva artikli lõikes 1 osutatud taotlusi, mille on esitanud Eurojustiga koostöölepingu sõlminud kolmas riik.
3. Ilma, et see piiraks artikli 3 lõike 2 kohaldamist ning juhul kui esitada tuleks õigusalase koostöö taotlused, mis on sama uurimise osad ning vajavad täitmist kolmandas riigis, võib Eurojust samuti asjaomaste liikmesriikide nõusolekul lihtsustada õigusalast koostööd asjaomase kolmanda riigiga.
4. Lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud taotlusi võib Eurojusti kaudu edastada, kui see on kooskõlas kõnealuse kolmanda riigi ning Euroopa Liidu või asjaomaste liikmesriikide vaheliste suhete osas kohaldatavate õigusaktidega.
Artikkel 27c
Muu vastutus kui vastutus omavolilise või ebaõige andmetöötluse eest
1. Eurojusti lepingulist vastutust reguleerib kõnealuse lepingu suhtes kohaldav õigus.
2. Lepinguvälise vastutuse korral on Eurojust kohustatud sõltumatult artiklis 24 nimetatud vastutusest heastama kogu kahju, mille on põhjustanud tema kolleegiumi või töötajate viga oma kohustuste täitmisel, kuivõrd kahju põhjustamise võib nende süüks arvata, mis ei välista liikmesriikide õigusaktide kohaste muude kahjuhüvitamisnõuete esitamist.
3. Lõiget 2 kohaldatakse ka kahju suhtes, mille on põhjustanud liikmesriigi liikme, tema asetäitja või assistendi viga oma kohustuste täitmisel. Kui ta siiski tegutseb talle artiklite 9a kuni 9e alusel antud volituste alusel, hüvitab tema päritoluliikmesriik Eurojustile summad, mida Eurojust on kõnealuse kahju hüvitamiseks maksnud.
4. Kahju kandnud isikul on õigus nõuda, et Eurojust loobuks kõigist meetmetest või lõpetaks nende võtmise.
5. Liikmesriikide kohtud, kes on pädevad menetlema käesolevas artiklis nimetatud Eurojusti vastutusega seotud vaidlusi, määratakse kindlaks, viidates nõukogu 22. detsembri 2000. aasta määrusele (EÜ) nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades. ( 19 )
Artikkel 28
Organisatsioon ja toimimine
1. Eurojusti organisatsiooni ja toimimise eest vastutab kolleegium.
2. Kolleegium valib liikmesriikide liikmete hulgast presidendi ja võib vajaduse korral valida kuni kaks asepresidenti. Valimiste tulemus esitatakse nõukogule kinnitamiseks ►M2 kvalifitseeritud häälteenamusega ◄ .
3. President täidab oma ülesandeid kolleegiumi nimel ja selle alluvuses, suunab selle tööd ja teostab haldusdirektori tagatava igapäevase juhtimise üle järelevalvet. Töökorras määratakse kindlaks need juhtumid, mille puhul peab kolleegium tema otsused eelnevalt kinnitama või millal ta peab kolleegiumile aru andma.
4. Presidendi ametiaeg on kolm aastat. Presidendi võib üheks ametiajaks tagasi valida. Iga asepresidendi ametiaja suhtes kohaldatakse töökorda.
5. Eurojusti abistab sekretariaat, mida juhatab haldusdirektor.
6. Eurojust kasutab oma töötajate suhtes ametisse nimetavale asutusele või ametiisikule antud volitusi. Kolleegium võtab vastu asjakohased eeskirjad käesoleva lõike kohaldamiseks vastavalt töökorrale.
Artikkel 29
Haldusdirektor
1. Eurojusti haldusdirektori määrab ►M2 kahekolmandikulise häälteenamusega ◄ ametisse kolleegium. Kolleegium moodustab valimiskomisjoni, mis pärast konkursiteadet koostab kandidaatide nimekirja, kelle hulgast kolleegium valib haldusdirektori. ►M2 Komisjonil on õigus osaleda valikuprotsessis ning valimiskomisjoni töös. ◄
2. Haldusdirektori ametiaeg on viis aastat. ►M2 Seda võib ühe korra konkurssi välja kuulutamata pikendada, kui kolleegium seda kolmeneljandikulise häälteenamusega otsustab ning määrab haldusdirektori ametisse sama häälteenamusega. ◄
3. Haldusdirektori kohta kehtivad määrused ja eeskirjad, mida kohaldatakse Euroopa ühenduste ametnike ja teiste teenistujate suhtes.
4. Haldusdirektor töötab kolleegiumi ja selle presidendi alluvuses, tegutsedes vastavalt artikli 28 lõikele 3. Kolleegium võib kahekolmandikulise häälteenamusega ta ametist tagandada.
5. Haldusdirektor vastutab presidendi järelevalve all Eurojusti igapäevase haldamise ja personalijuhtimise eest. ►M2 Sel eesmärgil vastutab ta tõhusa järelevalve- ja hindamismenetluse loomise ja rakendamise eest, mida ta teeb koostöös kolleegiumiga, ning mis seondub Eurojusti eesmärkide saavutamiseks vajalike ülesannete täitmisega. Haldusdirektor annab kolleegiumile järelevalve tulemuste kohta korrapäraselt aru. ◄
Artikkel 30
Personal
1. Haldusdirektori kohta kehtivad määrused ja eeskirjad, mida kohaldatakse Euroopa ühenduste ametnike ja teiste teenistujate suhtes.
2. Eurojusti personal koosneb töötajatest, kes on tööle võetud vastavalt lõikes 1 osutatud määrustele ja eeskirjadele, võttes arvesse määruses (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68 ( 20 ) sätestatud Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjade artiklis 27 osutatud kriteeriume, sealhulgas nende geograafilist jaotust. Neil on koosseisulise, ajutise või kohaliku töötaja staatus. Haldusdirektori taotlusel ja kokkuleppel kolleegiumi nimel tegutseva presidendiga võivad ühenduse institutsioonid saata Eurojusti ajutiste töötajatena EÜ ametnikke. Liikmesriigid võivad Eurojusti saata oma riigi eksperte ►M2 kes võivad samuti abistada liikmesriigi liiget ◄ . ►M2 Kolleegium võtab lähetatud riiklike ekspertide jaoks vastu vajaliku rakenduskorra. ◄
3. Töötajad täidavad oma ülesandeid kolleegiumi alluvuses, pidades meeles Eurojusti eesmärke ja mandaati, otsimata ja vastu võtmata juhiseid üheltki Eurojusti väliselt valitsuselt, valitsusasutuselt, organisatsioonilt või isikult ►M2 ilma et see piiraks artikli 25a lõike 1 punkti c ja lõike 2 kohaldamist ◄ .
Artikkel 31
Suulise ja kirjaliku tõlke toetus
1. Eurojusti menetluste puhul kohaldatakse liidu ametlikku korda, mis puudutab keelte kasutamist.
2. Artikli 32 lõike 1 teises lõigus osutatud nõukogule esitatav aastaaruanne koostatakse liidu institutsioonide ametlikes keeltes.
Artikkel 32
►M2 Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni teavitamine ◄
1. President annab kolleegiumi nimel igal aastal nõukogule kirjalikult aru Eurojusti tegevuste ja haldamise, sealhulgas eelarve haldamise kohta.
Selleks koostab kolleegium aastaaruande Eurojusti tegevuste ja liidu mis tahes kriminaalpoliitikaprobleemi kohta, mis on Eurojusti tegevuste tulemusel esile kerkinud. Selles aruandes võib Eurojust teha ka ettepanekuid õigusalase koostöö parandamiseks kriminaalasjades.
President esitab ka kõik aruanded ja mis tahes muu teabe Eurojusti toimimise kohta, mida nõukogu võib temalt küsida.
2. Igal aastal saadab nõukogu eesistujariik Euroopa Parlamendile aruande Eurojusti tehtud töö ja ühise järelevalveasutuse tegevuste kohta.
3. Komisjon või nõukogu võivad paluda Eurojustil esitada arvamus kõigi õigusaktide eelnõude suhtes, mida koostatakse ELi lepingu VI jaotise alusel.
Artikkel 33
Rahastamine
1. Artikli 2 lõikes 2 osutatud liikmesriikide liikmete, nende asetäitjate ja assistentide palgad ja rahalised tasud katab nende päritoluliikmesriik.
2. Kui liikmesriikide liikmed, nende asetäitjad ja assistendid tegutsevad Eurojusti ülesannete raames, käsitatakse nende tegevustega seonduvaid asjakohaseid kulutusi Eurojusti tegevuskuludena ELi lepingu artikli 41 lõike 3 tähenduses.
Artikkel 34
Eelarve
1. Eurojusti kõigi tulude ja kulude prognoos koostatakse iga eelarveaasta kohta, mis vastab kalendriaastale. Kulud ja tulud kantakse eelarvesse, mis sisaldab ametikohtade loetelu, ning see esitatakse Euroopa Liidu üldeelarve osas pädevale eelarveasutusele. Ametikohtade loetelu koosneb koosseisulistest ja ajutistest kohtadest ning viidetest saadetud ekspertidele ja selles on ära näidatud kõnealusel eelarveaastal Eurojustis töötavate töötajate arv, palgaaste ja kategooria.
2. Tulud ja kulud on Eurojusti eelarves tasakaalus.
3. Piiramata muude vahendite kasutamist võivad Eurojusti tulud sisaldada Euroopa Liidu üldeelarvesse kantud subsiidiumi.
4. Eurojusti kulud hõlmavad muu hulgas tõlkide ja tõlkijatega seotud kulusid, turva-, haldus- ja infrastruktuurikulusid, tegevus- ja rendikulusid, Eurojusti liikmete ja töötajate reisikulusid ning kolmandate pooltega sõlmitud lepingutest tulenevaid kulusid.
Artikkel 35
Eelarve koostamine
1. Kolleegium esitab igal aastal haldusdirektori koostatud eelnõu alusel Eurojusti tulude ja kulude kalkulatsiooni järgmiseks eelarveaastaks. Kõnealuse kalkulatsiooni, mis sisaldab ametikohtade loetelu kava, edastab kolleegium komisjonile hiljemalt ►M2 10. veebruariks ◄ . ►M2 Euroopa õigusalase koostöö võrgustikku ja artikli 25a lõikes 2 osutatud võrgustikke teavitatakse nende sekretariaatide tegevusega seotud eelarve osadest ning seda tehakse õigeaegselt ja enne kalkulatsiooni edastamist komisjonile. ◄
2. Selle kalkulatsiooni alusel teeb komisjon Euroopa Liidu üldeelarve esialgses projektis ettepaneku aastase subsiidiumi summa ning koosseisuliste ja ajutiste ametikohtade kohta ja esitab selle ettepaneku eelarvepädevale institutsioonile kooskõlas asutamislepingu artikliga 272.
3. Eelarvepädev institutsioon määrab Eurojusti subsiidiumiks kasutatavad assigneeringud ning koosseisulised ja ajutised ametikohad Euroopa ühenduste ametnike ja muude teenistujate personalieeskirjades.
4. Enne iga eelarveaasta algust võtab Eurojusti kolleegium vastu eelarve, sealhulgas artikli 34 lõike 1 kolmandas lauses nimetatud ametikohtade loetelu, võttes aluseks eelarvepädeva asutuse kooskõlas käesoleva artikli lõikega 3 määratud aastased subsiidiumid ja ametikohad, ning kohandab seda vastavalt Eurojustile antavate summadega ja muudest allikates saadud vahenditega.
Artikkel 36
Eelarve täitmine ja täitmise kinnitamine
1. Haldusdirektor kui eelarve käsutaja vastutab Eurojusti eelarve täitmise eest. Ta annab eelarve täitmise osas aru kolleegiumile.
2. ►M2 Hiljemalt igale eelarveaastale järgneva aasta 31. märtsiks edastab Eurojusti peaarvepidaja komisjoni peaarvepidajale ja kontrollikojale esialgse raamatupidamisaruande koos kõnealuse eelarveaasta eelarvehalduse ja finantsjuhtimise aruandega. ◄ Komisjoni peaarvepidaja ühendab institutsioonide ja detsentraliseeritud organite esialgsed raamatupidamisarvestused kooskõlas üldise finantsmääruse artikliga 128.
3. Eurojust saadab järgmise aasta 31. märtsiks Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, mis käsitleb eelarveaasta eelarvehaldust ja finantsjuhtimist.
4. Kui kontrollikojalt on saadud vastavalt üldise finantsmääruse artiklile 129 esitatud märkused Eurojusti esialgse raamatupidamisaruande kohta, koostab haldusdirektor omal vastutusel Eurojusti lõpliku raamatupidamisaruande ning esitab selle Eurojusti kolleegiumile arvamuse saamiseks.
5. Eurojusti kolleegium esitab Eurojusti lõpliku raamatupidamisaruande kohta oma arvamuse.
6. Haldusdirektor edastab Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale hiljemalt igale eelarveaastale järgnevaks 1. juuliks lõpliku raamatupidamisaruande ja Eurojusti kolleegiumi arvamuse.
7. Lõpparuanded avaldatakse.
8. Haldusdirektor saadab kontrollikoja tähelepanekutele vastuse hiljemalt 30. septembriks. Haldusdirektor saadab selle vastuse ka Eurojusti kolleegiumile.
9. Euroopa Parlamendi taotluse korral esitab Eurojusti kolleegiumi ja selle presidendi alluvuses tegutsev haldusdirektor talle üldise finantsmääruse artikli 146 lõike 3 kohaselt kogu teabe, mida on vaja asjakohast eelarveaastat käsitleva eelarve täitmise kinnitamise menetluse tõrgeteta rakendamiseks.
10. Kvalifitseeritud häälteenamusega otsustava nõukogu soovituse põhjal annab Euroopa Parlament kinnituse haldusdirektori tegevusele aasta n eelarve täitmisel enne ►M2 15. maid ◄ aastal n + 2.
Artikkel 37
Eelarve suhtes kohaldatav finantsmäärus
1. Kolleegium võtab Eurojusti eelarve suhtes kohaldatavad finantseeskirjad ühehäälselt vastu pärast komisjoniga konsulteerimist. Need ei või kalduda kõrvale asutuste finantsraammäärust käsitlevast komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrusest (EÜ, Euratom) nr 2343/2002, millele viidatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 ( 21 ) artiklis 185, välja arvatud siis, kui Eurojusti tegevus seda konkreetselt nõuab ja komisjon on andnud eelneva nõusoleku.
Artikkel 38
Auditeerimine
1. Eelarvevahendite käsutaja vastutab oma ülesannete täitmiseks sobivate sisekontrollisüsteemide ja menetluste rakendamise eest.
2. Kolleegium nimetab siseaudiitori, kes vastutab eelkõige vastavalt asjaomastele rahvusvahelistele standarditele selle eest, et oleks tagatud eelarve täitmise süsteemide ja korra nõuetekohane toimimine. Siseaudiitoriks ei või olla eelarvekäsutaja ega raamatupidaja. Kolleegium võib paluda need ülesanded täita komisjoni siseaudiitoril.
3. Audiitor esitab aruande oma järelduste ja soovitustega Eurojustile ning edastab aruande koopia komisjonile. Eurojust võtab audiitori aruannete valguses vastuseks soovitustele vajalikke meetmeid.
4. Eurojusti suhtes kohaldatakse määruses (EÜ) nr 1073/1999 sätestatud reegleid. Kolleegium võtab vajalikud rakendusmeetmed.
Artikkel 39
Juurdepääs dokumentidele
Haldusdirektori ettepaneku alusel võtab kolleegium vastu reeglid Eurojusti dokumentidele juurdepääsu kohta, võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määruses (EÜ) nr 1049/2001 (üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentide) ( 22 ) sätestatud põhimõtteid ja piiranguid.
Artikkel 39a
Euroopa Liidu salastatud teave
ELi salastatud teabe käsitlemisel kohaldab Eurojust nõukogu 19. märtsi 2001. aasta otsusega 2001/264/EÜ (millega võetakse vastu nõukogu julgeolekueeskirjad) ( 23 ) kehtestatud julgeolekupõhimõtteid ja miinimumstandardeid.
Artikkel 40
Territoriaalne kohaldatavus
Käesolevat otsust kohaldatakse Gibraltari suhtes, keda esindab Ühendkuningriigi liige.
Artikkel 41
Aruandlus
1. Liikmesriigid teatavad Eurojustile ja nõukogu peasekretariaadile liikmesriigi liikmete ning nende asetäitjate ja assistentide nimetamisest ning artikli 12 lõigetes 1 ja 2 osutatud isikute nimetamisest ja kõikidest muudatustest seoses kõnealuste nimetamistega. Peasekretariaat peab kõnealuste isikute ajakohastatud loendit ning muudab nende nimed ja kontaktandmed kättesaadavaks kõikidele liikmesriikidele ja komisjonile.
2. Liikmesriigi liikme lõplik ametisse nimetamine ei jõustu enne päeva, mil nõukogu peasekretariaat saab lõikes 1 ja artikli 9a lõikes 3 osutatud ametliku teate.
Artikkel 41a
Hindamine
1. Enne 4. juunit 2014 ja pärast seda iga viie aasta järel tellib kolleegium sõltumatu välishindamise käesoleva otsuse rakendamise ning Eurojusti tegevuse kohta.
2. Iga hindamise käigus hinnatakse käesoleva otsuse mõju, Eurojusti tegevust seoses käesolevas otsuses osutatud eesmärkide täitmisega ning Eurojusti tulemuslikkust ja tõhusust. Kolleegium kehtestab komisjoniga konsulteerides erivolitused.
3. Hindamisaruanne sisaldab hindamistulemusi ja soovitusi. Kõnealune aruanne edastatakse Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile ning avalikustatakse.
Artikkel 42
Õigusaktide ülevõtmine
Vajaduse korral viivad liikmesriigid oma siseriiklikud õigusaktid vastavusse käesoleva otsusega esimesel võimalusel ja igal juhul mitte hiljem kui 6. septembriks 2003.
Artikkel 43
Jõustumine
Ilma et see piiraks artikli 41 kohaldamist, jõustub käesolev otsus Euroopa Ühenduste Teatajas avaldamise päeval. Sellel kuupäeval lakkab olemast ajutise õigusalase koostöö üksus.
LISA
Artikli 13 lõikes 10 osutatud loetelu sellise teabe liikidest, mis edastatakse kättesaadavuse korral Eurojustile artikli 13 lõigete 5, 6 ja 7 kohaselt
1. Artikli 13 lõikes 5 osutatud juhtudel:
a) osalevad liikmesriigid;
b) asjaomased süüteoliigid;
c) rühma moodustamise kokkuleppe kuupäev;
d) rühma kavandatav kestus, sealhulgas selle kestuse muutmine;
e) iga osaleva liikmesriigi rühma juhi kontaktandmed;
f) ühise uurimisrühma töö tulemuste lühikokkuvõte.
2. Artikli 13 lõikes 6 osutatud juhtudel:
a) uuritava või kriminaalmenetluse objektiks oleva isiku, rühmituse või üksuse identifitseerimisandmed;
b) asjaomased liikmesriigid;
c) asjaomane süütegu ja selle asjaolud;
d) andmed esitatud õigusalase koostöö taotluste ja nende suhtes tehtud otsuste (sealhulgas vastastikuse tunnustamise põhimõtet rakendavate õigusaktide osas esitatud taotluste ja otsuste) kohta, sealhulgas:
i) taotluse kuupäev;
ii) taotluse esitanud või otsuse teinud asutus;
iii) taotluse saanud või taotlust täitev asutus;
iv) taotluse liik (taotletavad meetmed);
v) kas taotlus on täidetud või mitte ja mittetäitmise põhjused.
3. Artikli 13 lõike 7 punktis a osutatud juhtudel:
a) asjaomased liikmesriigid ja pädevad asutused;
b) uuritava või kriminaalmenetluse objektiks oleva isiku, rühmituse või üksuse identifitseerimisandmed;
c) asjaomane süütegu ja selle asjaolud.
4. Artikli 13 lõike 7 punktis b osutatud juhtudel:
a) asjaomased liikmesriigid ja pädevad asutused;
b) uuritava või kriminaalmenetluse objektiks oleva isiku, rühmituse või üksuse identifitseerimisandmed;
c) edastamise viis;
d) süüteo liik, millega seoses kontrollialust saadetist teostatakse.
5. Artikli 13 lõike 7 punktis c osutatud juhtudel:
a) taotluse esitanud või otsuse teinud riik;
b) taotluse saanud või täidesaatev riik;
c) raskuste kirjeldus.
( 1 ) EÜT C 206, 19.7.2000, lk 1 ja
EÜT C 243, 24.8.2000, lk 15.
( 2 ) EÜT C 34, 7.2.2002, lk 347 ja 29. novembri 2001. aasta arvamus (Euroopa Ühenduste Teatajas seni avaldamata).
( 3 ) EÜT L 136, 31.5.1999, lk 1.
( 4 ) EÜT C 197, 12.7.2000, lk 3.
( 5 ) EÜT C 326, 26.11.2001, lk 2.
( 6 ) EÜT C 316, 27.11.1995, lk 1.
( 7 ) EÜT L 191, 7.7.1998, lk 4.
( 8 ) Käesoleva otsuse vastuvõtmise ajal on Europoli pädevus sätestatud 26. juuli 1995. aasta Euroopa Politseiameti konventsiooni (Europoli konventsioon) (EÜT C 316, 27.11.1995, lk 2), nagu seda on muudetud 2003. aasta protokolliga (ELT C 2, 6.1.2004, lk 1), artikli 2 lõikes 1 ja konventsiooni lisas. Kui Euroopa Politseiameti asutamist käsitlev nõukogu otsus jõustub, sätestatakse Eurojusti pädevus siiski nimetatud otsuse artikli 4 lõikes 1 ja otsuse lisas.
( 9 ) EÜT L 162, 20.6.2002, lk 1.
( 10 ) EÜT L 167, 26.6.2002, lk 1.
( 11 ) ELT L 332, 18.12.2007, lk 103.
( 12 ) ELT L 301, 12.11.2008, lk 38.
( 13 ) ELT L 253, 29.9.2005, lk 22.
( 14 ) ELT L 105, 13.4.2006, lk 54.
( 15 ) ELT L 348, 24.12.2008, lk 130.
( 16 ) Nõukogu 17. oktoobri 2000. aasta otsus, millega asutatakse Euroopa Politseiameti loomise konventsiooni (Europoli konventsiooni), infotehnoloogia tollialase kasutamise konventsiooni ja ühispiiridel kontrolli järkjärgulist kaotamist käsitleva Schengeni lepingu rakenduskonventsiooniga (Schengeni konventsiooniga) loodud andmekaitse ühiste järelevalveorganite sekretariaat (EÜT L 271, 24.10.2000, lk 1).
( 17 ) EÜT L 136, 31.5.1999, lk 8.
( 18 ) EÜT L 56, 4.3.1968, lk 1.
( 19 ) EÜT L 12, 16.1.2001, lk 1.
( 20 ) EÜT L 56, 4.3.1968. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ, ESTÜ, Euratom) nr 2581/2001 (EÜT L 345, 29.12.2001, lk 1).
( 21 ) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72, parandus EÜT L 2, 7.1.2003, lk 39.
( 22 ) EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43.
( 23 ) EÜT L 101, 11.4.2001, lk 1.