Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu

►B	EUROOPA ÜHENDUSE JA ŠVEITSI KONFÖDERATSIOONI VAHELINE KAUPADE JA REISIJATE RAUDTEE- JA MAANTEEVEO KOKKULEPE (ELT L 114 30.4.2002, lk 91)

Muudetud:

		Euroopa Liidu Teataja
		nr	lehekülg	kuupäev
M1	ÜHENDUSE JA ŠVEITSI MAISMAATRANSPORDI ÜHISKOMITEE OTSUS nr 2/2004, 22. juuni 2004,	L 75	60	22.3.2005
M2	ÜHENDUSE JA ŠVEITSI MAISMAATRANSPORDI ÜHISKOMITEE OTSUS nr 1/2009, 16. juuni 2009,	L 273	15	17.10.2009
M3	ÜHENDUSE JA ŠVEITSI MAISMAATRANSPORDI KOMITEE OTSUS nr 1/2010, 22. detsember 2010,	L 19	34	22.1.2011
M4	ÜHENDUSE JA ŠVEITSI MAISMAATRANSPORDI KOMITEE OTSUS nr 1/2013, 6. detsember 2013,	L 352	79	24.12.2013
►M5	ÜHENDUSE JA ŠVEITSI MAISMAATRANSPORDI ÜHISKOMITEE OTSUS nr 1/2015, 16. detsember 2015,	L 23	82	29.1.2016
M6	ÜHENDUSE JA ŠVEITSI MAISMAATRANSPORDI ÜHISKOMITEE OTSUS nr 2/2016, 10. juuni 2016,	L 186	38	9.7.2016
M7	ÜHENDUSE JA ŠVEITSI MAISMAATRANSPORDI ÜHISKOMITEE OTSUS nr 1/2018, 12. juuni 2018,	L 166	20	3.7.2018
M8	ÜHENDUSE JA ŠVEITSI MAISMAATRANSPORDI ÜHISKOMITEE OTSUS nr 1/2019, 7. juuni 2019,	L 180	22	4.7.2019
M9	ÜHENDUSEJA ŠVEITSI MAISMAATRANSPORDI ÜHISKOMITEEOTSUS nr 2/2019, 13. detsember 2019,	L 13	43	17.1.2020
M10	ÜHENDUSE JA ŠVEITSI MAISMAATRANSPORDI ÜHISKOMITEE OTSUS nr 2/2020, 11. detsember 2020,	L 15	34	18.1.2021
►M11	ÜHENDUSE JA ŠVEITSI MAISMAATRANSPORDI ÜHISKOMITEE OTSUS nr 1/2021, 30. juuni 2021,	L 255	7	16.7.2021

Parandatud:

C1	Parandus, ELT L 033, 10.2.2016, lk 38 (1/2016)

▼B

EUROOPA ÜHENDUSE JA ŠVEITSI KONFÖDERATSIOONI VAHELINE KAUPADE JA REISIJATE RAUDTEE- JA MAANTEEVEO KOKKULEPE

Šveitsi Konföderatsioon (edaspidi „Šveits”) ühelt poolt ja

EUROOPA ÜHENDUS (edaspidi „ühendus”) teiselt poolt,

edaspidi koos „lepinguosalised”,

OLLES TEADLIKUD lepinguosaliste vastastikusest huvist edendada koostööd ja kaubavahetust, eelkõige võimaldades teineteisele juurdepääsu transporditurule vastavalt Euroopa Majandusühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel 2. mail 1992. aastal sõlmitud kaupade maantee- ja raudteeveo kokkuleppe (edaspidi „1992. aasta kokkulepe”) artiklile 13,

SOOVIDES välja töötada kooskõlastatud transpordipoliitika, mille eesmärk on soodustada keskkonnale ohutumate sõiduvahendite kasutamist reisijate ja kaupade vedamiseks, et seeläbi ühendada keskkonnakaitse ja transpordisüsteemide tõhusus, eelkõige Alpide piirkonnas,

SOOVIDES tagada ausa konkurentsi eri transpordiliikide vahel ning arvestades, et need transpordiliigid peaksid katma kulud, mis neil tekivad,

OLLES TEADLIKUD vajadusest tagada järjepidevus Šveitsi transpordipoliitika ja ühenduse transpordipoliitika üldiste aluspõhimõtete vahel, eriti kooskõlastatud õigusliku ja reguleeriva raamistiku rakendamise raames,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

I JAOTIS

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Üldpõhimõtted ja eesmärgid

Käesoleva, ühenduse ja Šveitsi vahelise kokkuleppe eesmärk on ühest küljest liberaliseerida lepinguosaliste juurdepääs teineteise transporditurule reisijate ja kaupade raudtee- ja maanteevedu silmas pidades selliselt, et tehnilisest, geograafilisest ja majanduslikust seisukohast kõigile käesoleva lepingu reguleerimisalasse kuuluvatele transpordiliikidele kõige sobivamaid trajektoore kasutades oleks tagatud tõhusam liikluskorraldus, ja teisest küljest luua alus kooskõlastatud transpordipoliitikale.

Käesoleva kokkuleppe sätete ja nende rakendamise aluseks on vastastikkuse ja transpordiliigi vaba valiku põhimõtted.

Lepinguosalised ei võta käesoleva kokkuleppe rakendamisel diskrimineerivaid meetmeid.

Artikkel 2

Reguleerimisala

Käesolevat kokkulepet rakendatakse lepinguosaliste vahelise kahepoolse kaupade ja reisijate maanteeveo suhtes, lepinguosaliste territooriume läbiva transiitveo suhtes, ilma et see piiraks 1992. aasta kokkulepet ja võttes arvesse artikli 7 lõiget 3, ning reisijate ja kauba kolmepoolse maanteeveo ja Šveitsi kabotaažvedude suhtes.

Käesolevat kokkulepet rakendatakse reisijate ja kaupade rahvusvahelise raudteeveo ja rahvusvahelise kombineeritud transpordi suhtes. Seda ei rakendata raudtee-ettevõtjate suhtes, kelle tegevus piirdub ainult linna- ja linnalähiliinide ja piirkondlike teenustega.

Käesolevat kokkulepet rakendatakse lepinguosaliste territooriumil tegutsevate maanteeveoettevõtjate ja raudtee-ettevõtjate transporditoimingute suhtes.

Artikkel 3

Mõisted

Maanteetransport

Käesolevas kokkuleppes kasutatakse järgmisi mõisteid:

—

maanteeveo-ettevõtja tegevusala – kõigi selliste ettevõtjate tegevus, kes veavad kaupu rendi või tasu eest mootorsõidukiga või autorongiga;

—

reisijate autoveo-ettevõtja tegevusala – kõigi selliste ettevõtjate tegevus, kes tegelevad rendi või tasu eest sõitjate rahvusvahelise bussiveoga,

—

ettevõtja – tulunduslik või mittetulunduslik füüsiline või juriidiline isik, tulunduslik või mittetulunduslik iseseisva õigusvõimeta isikute ühendus või rühm või mis tahes õigusvõimeline või mõnest teisest õigusvõimelisest asutusest sõltuv ametiasutus,

—

sõiduk – lepinguosalise territooriumil registreeritud mootorsõiduk või autorong, millest vähemalt üks veduk on registreeritud lepinguosalise territooriumil ja ettenähtud ainult kaubaveoks, või mootorsõiduk, mis on ehitatud ja varustatud selliselt, et sobib rohkem kui üheksa inimese, sealhulgas juhi vedamiseks ja on selleks ette nähtud,

—

rahvusvahelised veod – sõiduki reis, mille algpunkt on ühe lepinguosalise territooriumil ja sihtpunkt teise lepinguosalise territooriumil või kolmandas riigis või vastupidi, ning tühimassiga sõiduki liikumine seoses nimetatud reisiga; kui reisi alg- või sihtpunkt asub kolmandas riigis, peab vedamiseks kasutatav sõiduk olema registreeritud selle lepinguosalise territooriumil, kus asub reisi alg- või sihtpunkt,

—

transiit – kauba- või reisijatevedu (ilma peale- ja mahalaadimiseta) ja tühimassiga sõiduki liikumine läbi lepinguosalise territooriumi,

—

Šveitsi kabotaažveod – kaubavedu rendi või tasu eest ühest ühenduse liikmesriigist teise Šveitsis registreeritud sõidukiga olenemata sellest, kas sõiduk sõidab sama reisi jooksul ja tavapärast marsruuti kasutades läbi Šveitsi või mitte,

—

kolmandaid riike hõlmavad kolmepoolsed veod – reisijate- või kaubavedu ühe lepinguosalise territooriumilt kolmandasse riiki ja vastupidi teise lepinguosalise territooriumil registreeritud sõidukiga olenemata sellest, kas sõiduk sõidab sama reisi jooksul ja tavapärast marsruuti kasutades läbi selle riigi, kus ta on registreeritud,

—

luba – lepinguosalise õigusaktide kohaselt nõutav luba, litsents või kontsessioon.

Raudteetransport

Käesolevas kokkuleppes kasutatakse järgmisi mõisteid:

—

raudtee-ettevõtja – eraettevõtja või avalik-õiguslik isik, kelle põhitegevus on osutada kaupade ja/või reisijate raudteeveo teenuseid, tingimusel et ettevõtja tagab ka veduriteenused; selliste veduriteenuste pakkumiseks võib kasutada veeremit, mis ei kuulu asjaomasele raudtee-ettevõtjale, ja personali, kelle otsene tööandja ei ole asjaomane raudtee-ettevõtja,

—

rahvusvaheline rühmitus – ühendus, mis hõlmab vähemalt kaht raudtee-ettevõtjat, kes asuvad ühenduse eri liikmesriikides või millest üks asub Šveitsis ja kelle eesmärk on osutada rahvusvahelisi veoteenuseid ühenduse ja Šveitsi vahel,

—

raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja – avalik-õiguslik asutus või ettevõte, kes vastutab eelkõige raudteeinfrastruktuuri loomise ja hooldamise ning kontrolli- ja ohutussüsteemide eest,

—

litsents – lepinguosalise pädeva asutuse poolt ettevõtjale antud luba, millega tunnustatakse ettevõtja pädevust raudtee-ettevõtjana. Kõnealune pädevus võib piirduda konkreetset liiki veoteenuste osutamisega,

—

litsentse väljaandev asutus – asutus, kellele kumbki lepinguosaline on teinud ülesandeks litsentside väljaandmise,

—

rongiliin – infrastruktuuri läbilaskevõimsus, mis on vajalik rongi liikumiseks ühest punktist teise teatava ajavahemiku jooksul,

—

jaotamine – raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõimsuse jaotamine jaotamisega jaotamisorgani poolt,

—

jaotamisorgan – asutus ja/või raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja, kelle üks lepinguosaline on määranud jaotama infrastruktuuri läbilaskevõimet,

—

linna- ja linnalähiliinid – veoteenused, mis vastavad linnakeskuse või linnastu, samuti kõnealuse keskuse või linnastu ja seda ümbritsevate piirkondade vahelise transpordi vajadustele,

—

piirkondlikud teenused – veoteenused, mis vastavad piirkonna transpordivajadustele,

—

kombineeritud veod – kaubaveod raskeveokite või laadimisvahenditega, mis sooritavad osa oma reisist mööda raudteed ning alustavad ja/või lõpetavad oma reisi maanteel,

—

raudteevedude konkurentsivõimelised hinnad – raudteevedude hindu peetakse konkurentsivõimelisteks, kui keskmised raudteevedude hinnad Šveitsis ei ole kõrgemad kui samasuguse marsruudi maanteevedude kulud vastavalt 9. lisale.

Artikkel 4

1992. aasta kokkuleppest tulenev reservatsioon

Kui käesoleva kokkuleppega kehtestatud erandid ei sätesta teisiti, ei mõjuta käesoleva kokkuleppe sätted 1992. aasta kokkuleppest tulenevaid lepinguosaliste õigusi ja kohustusi.

II JAOTIS

RAHVUSVAHELINE MAANTEETRANSPORT

ÜHISSÄTTED

Artikkel 5

Tegevusalale lubamine

Ettevõtjad, kes soovivad tegutseda kutseliste maanteeveo-ettevõtjatena, peavad vastama järgmisele kolmele nõudmisele:

hea maine;

vastavus asjakohastele finantsnõuetele;

ametialane pädevus.

Kõnealuses valdkonnas kohaldatavad sätted on ette nähtud 1. lisa 1. jaoga.

Artikkel 6

Sotsiaalsed standardid

Kõnealuses valdkonnas kohaldatavad sotsiaalsätted on ette nähtud 1. lisa 2. jaoga.

Artikkel 7

Tehnilised standardid

Kui lõigete 2 ja 3 sätetega ei ole ette nähtud teisiti, võtab Šveits hiljemalt kuus kuud pärast käesolevale kokkuleppele allakirjutamist vastu ühenduse õigusnormidega samaväärsed sätted maanteevedusid reguleerivate tehniliste tingimuste kohta vastavalt 1. lisa 3. jao sätetele.

Šveitsil on kahe aasta pikkune üleminekuperiood alates käesoleva kokkuleppe jõustumisest, et muuta oma sõidukite tehnokontrolli käsitlevad õigusaktid samaväärseks ühenduse õigusega.

Alates 1. jaanuarist 2001 on Šveitsis rakendatav poolhaagisautorongide ja autorongide tegeliku summaarse täismassi piirmäär kõigi transpordiliikide puhul 34 tonni.

Alates 1. jaanuarist 2005 muudab Šveits kõnealuste rahvusvahelises liikluses kasutatavate sõidukite suurima lubatud kaalu piirmäärasid käsitlevad õigusnormid samaväärseks nendega, mis kehtivad ühenduses kokkuleppele allakirjutamise kuupäeval.

Artiklis 40 määratletud teekasutusmaksude kehtestamine toimub paralleelselt lõikes 3 sätestatud kaalu piirmäära järk-järgulise suurendamisega.

Kumbki lepinguosaline ei kehtesta teise lepinguosalise territooriumil heakskiidetud sõidukite suhtes tingimusi, mis on piiravamad kui tema enda territooriumil kehtivad tingimused.

Artikkel 8

Sõidukite massi reguleeriv üleminekukord

Artikli 7 lõikes 3 määratletud lõpliku korra järk-järguliseks kehtestamiseks rakendatakse kaubaveo suhtes, mida teostatakse sõidukiga, mille tegelik summaarne täismass on suurem kui 28 t (enne 31. detsembrit 2000) või 34 t (1. jaanuarist 2001 kuni 31. detsembrini 2004), kuid mis ei ületa 40 t, ja mille algpunkt on ühenduses ja sihtkoht piirilähedasest Šveitsi tsoonist kaugemal, vastavalt määratlusele 6. lisas, (ja vastupidi) või mis transiidi käigus läbivad Šveitsi, infrastruktuuri kasutamise eest makstaval täiendaval tasul põhinevat kvooti lõigetes 2, 3 ja 4 sätestatud korras. Šveitsis registreeritud sõidukite puhul võib seda kvooti kasutada ka šveitsisisesteks transporditoiminguteks.

Ühendus saab 2000. aastaks 250 000 loast koosneva kvoodi. Šveits saab 2000. aastaks 250 000 loast koosneva kvoodi. Kui kokkulepe ei jõustu 1. jaanuaril 2000, vähendatakse 2000. aastaks ettenähtud lubade arvu proportsionaalselt.

Ühendus saab 2001. ja 2002. aastaks 300 000 loast koosneva kvoodi. Šveits saab 2001. ja 2002. aastaks 300 000 loast koosneva kvoodi.

Ühendus saab 2003. ja 2004. aastaks 400 000 loast koosneva kvoodi. Šveits saab 2003. ja 2004. aastaks 400 000 loast koosneva kvoodi.

Lõigetes 2, 3 ja 4 osutatud lubade kasutamisel kohaldatakse iga ühenduse ja Šveitsi ettevõtja puhul tasu Šveitsi infrastruktuuri kasutamise eest, mis arvutatakse ja määratakse 2. lisas osutatud korra kohaselt.

Alates 1. jaanuaris 2005 vabastatakse artikli 7 lõike 3 teises lõigus sätestatud tehnilistele normidele vastavad sõidukid artikli 32 põhjal kõigist kvootide ja lubade kordadest.

KAUPADE RAHVUSVAHELINE MAANTEEVEDU

Artikkel 9

Kaubavedu lepinguosaliste territooriumide vahel

Kaupade rahvusvaheliseks autoveoks rendi või tasu eest ja tühisõitudeks lepinguosaliste territooriumide vahel vajavad ühenduse veoettevõtjad määruses (EMÜ) nr 881/92 sätestatud ühenduse luba, mille näidis on esitatud 3. lisas, ja Šveitsi veoettevõtjad sarnast Šveitsi luba.

Käesoleva kokkuleppe reguleerimisalasse jäävate vedude puhul asendavad kõnealused load ühenduse liikmesriikide ja Šveitsi vahel vahetatud kahepoolseid lube, mis olid vajalikud kuni käesoleva kokkuleppe jõustumiseni.

lisas osutatud veod on vabastatud kõigist veolubade ja litsentsisüsteemide nõuetest.

Lubade väljaandmise, pikendamise ja tühistamise kord ning vastastikuse abistamise kord sätestatakse määrusega (EMÜ) nr 881/92 ühenduse veoettevõtjate jaoks ja samaväärsete Šveitsi sätetega.

Artikkel 10

Kaupade transiitvedu läbi lepinguosaliste territooriumide

Transiidi käigus lepinguosaliste territooriume läbivad kaupade rahvusvahelised veod rendi või tasu eest ja tühjade sõidukite igasugune liikumine vabastatakse piirangutest. Neid vedusid teostatakse artiklis 9 osutatud lubade alusel.

Rakendatakse artikli 9 lõikeid 2, 3 ja 4.

Artikkel 11

Transiit läbi Austria

Austria territooriumi läbiva transiidi puhul rakendatakse Šveitsi veoettevõtjate suhtes Austria ühinemisakti 9. protokolli artiklis 11 sätestatuga samaväärset ökopunktide süsteemi kõnealuse protokolli kehtivuse piires. Ökopunktide arvutusmeetodid ning nende haldamise ja kontrollimise üksikasjalikud eeskirjad ja kord määratletakse halduskorras, mis nähakse ette käesoleva kokkuleppe sõlmimist käsitleva lepinguosaliste vahelise ühisleppega ja mis on muu hulgas kooskõlas eespool nimetatud protokolli 9 sätetega.

Artikkel 12

Šveitsi kabotaažkaubandus

Alates 2001. aastast on Šveitsi kabotaažkaubandus lubatud järgmistel tingimustel:

—

selliseid vedusid teostatakse artikli 9 lõikes 1 osutatud Šveitsi lubade alusel,

—

nad piirduvad tagasiteel ühe veotoiminguga, mis järgneb kauba veole Šveitsi ja ühenduse liikmesriigi vahel.

Kuni kõnealuse kuupäevani on jätkuvalt lubatud kasutada kehtivatest kahepoolsetest lepingutest tulenevaid olemasolevaid õigusi. Sellised õigused on loetletud käesoleva kokkuleppe lisas 5.

Alates 2005. aastast on Šveitsi kabotaažkaubandus täielikult vabastatud. Transporditoiminguid teostatakse artikli 9 lõikes 1 osutatud Šveitsi loa alusel.

Artikkel 13

Kolmandaid riike hõlmavad kolmepoolsed veod

Kolmandaid riike hõlmavate kolmepoolsete vedude kord määratakse kindlaks ühisel kokkuleppel pärast ühelt poolt ühenduse ja kõnealuse kolmanda riigi ning teiselt poolt Šveitsi ja kõnealuse kolmanda riigi vahelise kokkuleppe sõlmimist. Sellise korra eesmärk on tagada samaväärne kohtlemine ühenduse ja Šveitsi ettevõtjate vahel seoses kolmepoolse transpordiga.

Kuni ühenduse ja asjaomaste kolmandate riikide vaheliste kokkulepete sõlmimiseni ei mõjuta käesolev kokkulepe kolmandaid riike hõlmavat transporti käsitlevate ühenduse liikmesriikide ja Šveitsi vaheliste kahepoolsete kokkulepete sätteid kolmepoolse transpordi kohta. Sellised õigused on loetletud käesoleva kokkuleppe lisas 5.

Pärast lõikes 1 osutatud korra määratlemist sõlmib Šveits vajadusel kahepoolsed kokkulepped kõnealuste kolmandate riikidega või kohandab selliseid kokkuleppeid.

Artikkel 14

Veod ühenduse liikmesriigi territooriumil asuva kahe punkti vahel või Šveitsi territooriumil asuva kahe punkti vahel

Šveitsis registreeritud sõidukite teostatavad veod ühenduse liikmesriigi territooriumil asuva kahe punkti vahel ja ühenduse liikmesriigis registreeritud sõidukite teostatavad veod Šveitsi territooriumil asuva kahe punkti vahel ei ole käesoleva kokkuleppe kohaselt lubatud.

Artikkel 15

Öösel ja laupäeviti sõitmise keeld ja erandid kaalupiirangust

Öösel sõitmise keeld kehtib Šveitsi territooriumil ainult ajavahemikus 22.00-05.00.

Erandid kaalupiirangust ja öösel ja laupäeviti sõitmise keelust on esitatud lisas 6.

Erandeid öösel sõitmise keelust võimaldatakse mittediskrimineerivalt ning neid võib saada ühest asutusest. Erandi võimaldamiseks tuleb tasuda lõiv, mis kataks halduskulud.

Artikkel 16

Teatavate kaalupiirangust tehtavate erandite kaotamine

1992. aasta kokkuleppe 6. lisa II osa punktide 3 ja 4 sätteid ei kohaldata alates käesoleva kokkuleppe jõustumise kuupäevast.

AUTOBUSSIDEGA TOIMUV RAHVUSVAHELINE REISIJATEVEDU

Artikkel 17

Veoettevõtjate suhtes kohaldatavad tingimused

Rendi või tasu eest tegutsevatel veoettevõtjatel on lubatud teostada 7. lisa artiklis 1 määratletud veoteenuseid ilma, et toimuks diskrimineerimist rahvuse või tegutsemiskoha põhjal, kui sellised veoettevõtjad:

—

on saanud oma tegevuskohajärgses ühenduse liikmesriigis või Šveitsis loa teostada bussivedusid regulaarvedudena, sealhulgas regulaarsete erivedudena, või juhuvedudena,

—

täidavad maanteeohutuse juriidilisi nõudeid juhtidele ja sõidukitele kehtestatud standardite osas.

Omal kulul tegutsevatel veoettevõtjatel on lubatud teostada 7. lisa artikli 1 lõikes 3 määratletud veoteenuseid ilma, et toimuks diskrimineerimist rahvuse või tegutsemiskoha põhjal, kui sellised veoettevõtjad:

—

on saanud oma tegevuskohajärgses ühenduse liikmesriigis või Šveitsis loa teostada bussivedusid vastavalt siseriiklikes õigusaktides sätestatud turulepääsu tingimustele,

—

täidavad maanteeohutuse juriidilisi nõudeid juhtidele ja sõidukitele kehtestatud standardite osas.

Veoettevõtjad, kes vastavad lõikes 1 sätestatud tingimustele, võivad teostada autobussidega toimuvat rahvusvahelist reisijatevedu, tingimusel et ühenduse veoettevõtjatel on ühenduse litsents ja Šveitsi veoettevõtjatel on sarnane Šveitsi litsents.

Selliste litsentside näidis ja nende saamise, kasutamise ja pikendamise korrad on ühenduse veoettevõtjate jaoks sätestatud määruses (EMÜ) nr 684/92, muudetud määrusega (EÜ)nr 11/98, ja samaväärsetes Šveitsi õigusaktides.

Artikkel 18

Turulepääs

7. lisa artikli 1 punktis 2.1 osutatud juhuvedudeks ei ole luba vaja.

7. lisa artikli 1 punktis 1.2 teises lõigus määratletud regulaarseteks erivedudeks ei ole luba vaja, kui ühenduse territooriumil on korraldaja ja vedaja nende vedude kohta lepingu sõlminud.

Ka seoses lõigetes 1 ja 2 osutatud veotoimingutega toimuvateks tühisõitudeks ei ole luba vaja.

Vastavalt 7. lisa artiklile 2 ja järgmistele artiklitele on luba vaja regulaarvedudeks.

Vastavalt 7. lisa artiklile 2 ja järgmistele artiklitele on luba vaja regulaarseteks erivedudeks, mida ühenduse territooriumil ei hõlma korraldaja ja vedaja sõlmitud leping.

Šveitsis ei ole sellisteks vedudeks luba vaja.

67.

lisa artikli 1 lõikes 3 määratletud omal kulul toimuvateks maanteevedudeks ei ole luba vaja, kuid nende suhtes kehtib ühenduse territooriumil sertifikaatide süsteem.

Artikkel 19

Kolmandaid riike hõlmavad kolmepoolsed veod

Kuni ühenduse ja asjaomaste kolmandate riikide vaheliste kokkulepete sõlmimiseni ei mõjuta käesolev kokkulepe lõikes 1 osutatud transporti käsitlevate ühenduse liikmesriikide ja Šveitsi vaheliste kahepoolsete kokkulepete sätteid kolmepoolse transpordi kohta. Sellised õigused on loetletud käesoleva kokkuleppe lisas 8.

Pärast lõikes 1 osutatud korra määratlemist sõlmib Šveits vajadusel kahepoolsed kokkulepped kõnealuste kolmandate riikidega või kohandab selliseid kokkuleppeid.

Artikkel 20

Veod sama lepinguosalise territooriumil asuva kahe punkti vahel

Teise lepinguosalise territooriumil tegutsevate veoettevõtjate teostatavad veod sama lepinguosalise territooriumil asuva kahe punkti vahel ei ole käesoleva lepingu kohaselt lubatud.

Ühenduse liikmesriikide ja Šveitsi vahelistest kehtivatest kahepoolsetest kokkulepetest tulenevate olemasolevate õiguste kasutamine on siiski endiselt lubatud, kui ei toimu diskrimineerimist ühenduse veoettevõtjate vahel ega konkurentsi moonutamist. Sellised õigused on loetletud käesoleva kokkuleppe lisas 8.

Artikkel 21

Menetlused

Lubade väljastamist, kasutamist, pikendamist ja aegumist reguleerivaid menetlusi ja vastastikust abi reguleerivaid menetlusi käsitletakse käesoleva kokkuleppe lisas 7.

Artikkel 22

Üleminekusäte

Käesoleva lepingu jõustumise ajal olemasolevate teenuste load jäävad kehtima kuni aegumiseni, kui kõnealuste teenuste osutamiseks on endiselt vaja luba.

III JAOTIS

RAHVUSVAHELINE RAUDTEETRANSPORT

Artikkel 23

Majandamise sõltumatus

Lepinguosalised kohustuvad:

—

tagama raudtee-ettevõtjate majandamise sõltumatuse peamiselt sellega, et annavad neile sõltumatu staatuse võimaldades neil seega kohandada oma tegevust vastavalt turule ja juhtida oma tegevust oma juhtivate organite vastutusel,

—

eraldama raudtee infrastruktuuri juhtimise raudteetransporditeenuste pakkumisest vähemalt raamatupidamise tasandil; ühele nimetatud tegevusaladest makstud vahendeid ei või teisele üle kanda.

Artikkel 24

Juurdepääs raudtee infrastruktuurile ja sellega seotud transiidi õigused

Raudtee-ettevõtjatel ja rahvusvahelistel rühmitustel on 1. lisa punktis 4 osutatud ühenduse õigusaktides määratletud juurdepääs ja/või transiidiõigused.

Ühe lepinguosalise territooriumil tegutsevatele raudtee-ettevõtjatele antakse rahvusvaheliste kombineeritud veoteenuste osutamiseks õigus juurdepääsuks teise lepinguosalise territooriumil asuvale infrastruktuurile.

Raudtee-ettevõtjad ja rahvusvahelised rühmitused, kes kasutavad juurdepääsu või transiidiõigusi, peavad sõlmima vajalikud haldus-, tehnilised ja finantslepingud nende raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjatega, kelle infrastruktuuri nad kasutavad, et reguleerida lõigetes 1 ja 2 nimetatud rahvusvaheliste veoteenustega seotud liikluskorraldust ja ohutusküsimusi.

Artikkel 25

Raudteelitsentsid

Asjaomase raudteeteenuste liigi jaoks sobiva litsentsi andmine on kõigi raudteeinfrastruktuuri hõlmavate juurdepääsu- või transiiditaotluste ja seega ka transporditeenuste osutamise õiguse eeltingimus. Selline litsents iseenesest ei anna valdajale raudtee infrastruktuurile juurdepääsu õigust.

Raudtee-ettevõtjal on õigus taotleda litsentsi Šveitsis või ühenduse liikmesriigis, kus ettevõtja on registrisse kantud. Lepinguosalised ei anna välja litsentse ega pikenda nende kehtivusaega juhul, kui käesoleva kokkuleppe nõuded on täitmata.

Lepinguosaliste vastutusel väljastab litsentse asutus, mis vastutab spetsiaalselt olemasolevatele ja uutele ettevõtjatele määratud litsentside eest.

Ühenduses ja Šveitsis tunnustatakse litsentse vastastikkusel alusel.

Litsentside suhtes kohaldatakse lepinguosaliste kehtestatud nõudeid hea maine, finantsnõuetele vastavuse ja ametialase pädevuse kohta ja nõuet tsiviilvastutuse tagamise kohta kogu litsentsi kehtivuse ajal. Kõnealuses valdkonnas kohaldatavad sätted on ette nähtud 1. lisa 4. jaoga.

Litsents kehtib seni, kuni raudtee-ettevõtja täidab eespool nimetatud sätetest tulenevaid kohustusi. Vastutav asutus võib siiski nõuda, et litsentsid vaadataks regulaarselt läbi.

Litsentsi kontrollimise, muutmise, peatamise ja tühistamise korda reguleerivad eespool nimetatud õigusnormid.

Artikkel 26

Ohutustunnistuse väljastamine

Lepinguosalised nõuavad, et raudtee-ettevõtjad esitaksid ohutustunnistuse, milles on sedastatud nende suhtes kehtivad ohutusnõuded kõnealustel marsruutidel riskivabade teenuste tagamiseks.

Raudtee-ettevõtja võib taotleda ohutustunnistust selle lepinguosalise määratud organilt, kelle territooriumil asub raudteeorgani kasutatav infrastruktuur.

Ohutustunnistuse saamiseks peab raudtee-ettevõtja vastama Šveitsi õigusnormidele marsruudi selles osas, mis asub Šveitsis, ja ühenduse õigusnormidele marsruudi selles osas, mis asub ühenduse territooriumil.

Artikkel 27

Rongiliinide jaotamine

Igalepinguosaline määrab mahtude jaotamise eest vastutava organi, milleks võib olla kas spetsiaalne asutus või infrastruktuuri-ettevõtja. Jaotamisega tegelev organ, mida teavitatakse kõigist kasutatavatest raudteeliinidest, tagab eelkõige järgmise:

—

raudteeinfrastruktuure jaotatakse õiglaselt ja mittediskrimineerivalt ja

—

kui käesoleva artikli lõigetes 3 ja 4 ei ole sätestatud teisiti, võimaldab jaotamise kord infrastruktuuri võimalikult tulemuslikku kasutamist.

Kui raudtee-ettevõtja või rahvusvaheline rühmitus taotleb üht või mitut raudteeliini, esitab ta taotluse selle lepinguosalise jaotamisega tegelevale organile või organitele, kelle territooriumil asub asjaomase teenuse lähtepunkt. Jaotamisega tegelev organ, kellele on eitatud infrastruktuuri mahtu käsitlev taotlus, teatab sellest viivitamata oma lepingupartneritele. Lepingupartnerid teevad otsuse hiljemalt kuu aja jooksul pärast vajaliku teabe saamist; igal jaotamisega tegeleval organil on õigus lükata taotlus tagasi. Jaotamisega tegelev organ, kellele on esitatud taotlus, teeb koos oma lepingupartneritega otsuse taotluse kohta hiljemalt kaks kuud pärast kogu vajaliku teabe esitamist. Infrastruktuuritaotluste läbivaatamise menetlust reguleerivad 1. lisa 4. jaotise sätted.

Ühendus ja Šveits võivad võtta vajalikke meetmeid tagamaks, et raudteeinfrastruktuuri mahu jaotamisel antakse eelisõigus järgmistele raudteeveoteenustele:

avalikes huvides osutatavad teenused;

teenused, mille osutamiseks kasutatakse osaliselt või tervikuna selliste teenuste jaoks rajatud või projekteeritud infrastruktuure (näiteks spetsiaalsed kiirliinid või kaubaveoliinid).

Ühendus ja Šveits võivad anda jaotamisega tegelevale organile juhtnöörid eriõiguste andmiseks seoses infrastruktuuri mahu mittediskrimineeriva jaotamisega raudtee-ettevõtjatele, kes osutavad teatavat liiki teenuseid või kes osutavad selliseid teenuseid teatavates piirkondades, kui sellised õigused on hädavajalikud piisavate avalike teenuste või infrastruktuuri mahu tõhusa kasutamise tagamiseks või uute infrastruktuuride rahastamise võimaldamiseks.

Lepinguosalised võivad näha ette võimaluse, et koos infrastruktuuri kasutamise taotlusega tuleb esitada tagatis või muu sarnane garantii.

Ühendus ja Šveits koostavad ja avaldavad raudteeinfrastruktuuri mahu jaotamise korra. Nad teavitavad sellest käesoleva kokkuleppe artikli 51 kohaselt loodud ühiskomiteed.

Artikkel 28

Kontod ja kasutustasud

Infrastruktuuri-ettevõtja kontod peavad ühest küljest kõnealustest tasudest ja võimalikest riigi toetustest koguneva tulu saamise ja teisest küljest infrastruktuurile tehtavate kulude vahele jääva mõistliku aja jooksul olema vähemalt tasakaalus

Infrastruktuuri-ettevõtja kohaldab tema vastutusalasse jääva raudteeinfrastruktuuri kasutustasu, mida maksavad seda infrastruktuuri kasutavad raudtee-ettevõtjad ja rahvusvahelised rühmitised.

Infrastruktuuri kasutustasud määratakse kindlaks peamiselt lähtudes teenuseliigist, teenuse pakkumise ajast, turu olukorrast ja infrastruktuuri kulumise laadist ja ulatusest.

Tasusid makstakse infrastruktuuri-ettevõtja(te)le.

Iga lepinguosaline määrab tasude fikseerimise korra kindlaks pärast konsulteerimist infrastruktuuri-ettevõtjaga. Samal turul samalaadsete teenuste puhul rakendatavaid tasusid kohaldatakse ilma diskrimineerimata.

Infrastruktuuri-ettevõtja teatab raudtee-ettevõtjatele või rahvusvahelistele rühmitustele, kes kasutavad tema infrastruktuuri artiklis 24 nimetatud teenuste osutamiseks, piisavalt aegsasti kõigist olulistest muudatustest asjaomase infrastruktuuri kvaliteedis või mahus.

Artikkel 29

Kaebused

Lepinguosalised võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et infrastruktuuri mahu jaotamist või tasude kogumist käsitlevate otsuste suhtes võib esitada kaebuse sõltumatule organile. Kõnealune organ esitab oma otsuse kahe kuu jooksul pärast kogu vajaliku teabe saamist.

Lepinguosalised võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et lõike 1 ja artikli 25 lõike 3 kohased otsused võib kohtus läbi vaadata.

IV JAOTIS

KOOSKÕLASTATUD TRANSPORDIPOLIITIKA

ÜLDSÄTTED

Artikkel 30

Eesmärgid

Lepinguosalised on nõustunud arendama vastavalt vajadustele kooskõlastatud transpordipoliitikat, mis hõlmab nii reisijate kui ka kaubavedu. Sellise poliitika eesmärk on ühendada transpordisüsteemide tulemuslikkus keskkonnakaitsega, et tagada seega säästev liikus.

Lepinguosalised teevad kõik jõupingutused, et luua oma territooriumidel ulatuslikult võrreldavad transporditingimused, kaasa arvatud maksukokkulepped eelkõige selleks, et vältida Alpide piirkonna liikluse kõrvalejuhtimist ja tagada neis piirkondades liikluse parem jaotus.

Artikkel 31

Meetmed

Selleks võtavad lepinguosalised meetmeid mille eesmärk on tagada terve konkurents eri transpordiliikide vahel ja raames ning soodustada keskkonnale ohutumate reisijate- ja kaubaveo meetodite kasutamist.

Need meetmed hõlmavad lisaks II ja III jaotise sätetele järgmist.

—

läbi Alpide kulgevate raudteeinfrastruktuuride väljatöötamine ning hinnalt ja kvaliteedilt konkurentsivõimeliste raudteetransporditeenuste ja kombineeritud transpordi teenuste pakkumine,

—

otstarbekate maanteetranspordi tasustamissüsteemide kehtestamine,

—

toetusmeetmed.

Lepinguosaliste käesoleva lepingu põhjal võetud meetmeid rakendatakse järk-järgult ja võimaluste piires kooskõlastatult.

Artikkel 32

Põhimõtted

Kui artiklis 47 ei ole sätestatud teisiti, vastavad artikli 31 kohased meetmed järgmistele põhimõtetele:

—

ei toimu otsest ega kaudset diskrimineerimist veoettevõtja rahvuse, sõiduki registreerimiskoha ega veotoimingu lähte- ja/või sihtkoha põhjal,

—

transpordiliigi vaba valik,

—

ühepoolsete koguseliste piirangute puudumine,

—

territoriaalsus,

—

proportsionaalsus transpordikuludega seotud tasude kehtestamisel, mis ulatub ka sõiduki liigiga seotud kriteeriumidele,

—

läbipaistvus,

—

erinevate läbi Alpide kulgevate marsruutide kasutustingimuste võrreldavus,

—

Alpide piirkonna liiklusvoo moonutamise vältimine,

—

vastastikkus.

RAUDTEE- JA KOMBINEERITUD TRANSPORT

Artikkel 33

Eesmärgid

Lepinguosalised lepivad kokku sellises raudtee- ja kombineeritud transpordi pakkumises, mis on mahult piisav ja nii majanduslikult kui ka teenusekvaliteedilt konkurentsivõimeline Alpide piirkonna maanteetranspordiga ning mis järgib samas artiklis 32 sätestatud põhimõtteid ja tagab lisaks turujõudude vabale toimimisele eelkõige III jaotise kohase juurdepääsu avamisega raudteeinfrastruktuuridele ka raudtee-ettevõtjate sõltumatuse.

Selleks teevad lepinguosalised järgmist:

—

võtavad Šveitsis ja ühenduse territooriumil oma pädevuste piires vajalikud infrastruktuuri ja toimimisega seotud meetmed, et tagada Šveitsi pikamaaraudteevedude süsteemi pikaajaline elujõulisus, ühtsus ja terviklikkus,

—

kohustuvad arendama ka raudteetranspordivõrkude ja kombineeritud transpordi võrkude vastastikust sidumist ja koostalitlusvõimet. Nad tagavad selleks otstarbeks vajaliku koostöö rahvusvaheliste organisatsioonide ja asjaomaste institutsioonidega ning juhendavad ühiskomiteed nende aspektide kontrollimisel.

Lepinguosalised kohustuvad artiklis 40 osutatud liiklusmaksu korra järkjärgulise kehtestamise ajal võtma meetmeid, et pakkuda kasutajatele raudteetransporditeenuseid ja kombineeritud transpordi teenuseid, mille hinna, kvaliteedi ja mahuga tagatakse liikluse võrdne jaotus erinevatel läbi Alpide kulgevatel marsruutidel.

Artikkel 34

Raudteeliikluse läbilaskevõime

Lepinguosalised kinnitavad oma kohustusi, mis on sätestatud 1992. aasta kokkuleppe artiklites 5 ja 6 ja mille kohaselt rajab Šveits uue raudteeühenduse läbi Alpide (NRLA) ning ühendus suurendab NRLA-ga põhjas ja lõunas ühinevate juurdepääsuteede läbilaskevõimet. Lisaks sellele on nad kokku leppinud, et uute raudteeinfrastruktuuride rajamisel võetakse arvesse IUR gabariidiklassi C.

Ühenduse jaoks moodustavad lõikes 1 osutatud infrastruktuurimeetmed osa meetmetest, mida võetakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusele nr 1692/96/EÜ üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate ühenduse suuniste kohta, mis käsitlevad muu hulgas Alpe läbivaid raudteetranspordi ja kombineeritud transpordi telgjooni ja eelkõige juurdepääsuteid Šveitsi raudteeinfrastruktuuridele ja kombineeritud transpordi rajatistele.

Mõlemad lepinguosalised teevad koostööd, et nende vastavad pädevad asutused saaksid kooskõlastatult kavandada ja ellu viia infrastruktuuri, raudteetranspordi ja kombineeritud transpordiga seotud meetmeid, mis on vajalikud lõigetes 1 ja 2 osutatud kohustuste täitmiseks ja töö ajakava ühtlustamiseks sõltuvalt vajaminevast läbilaskevõimest. Sellel eesmärgil püüavad nad muuta investeeringud tasuvaks ja võtta ühiskomitee raames asjakohaseid meetmeid.

Ühiskomitee võib luua allkomitee, mis vastutab Alpide piirkonna infrastruktuuriprojektide kooskõlastamise järelevalve eest. Allkomitee koosneb Šveitsi, ühenduse ja Alpide piirkonnas asuvate ühenduse liikmesriikide esindajatest.

Artikkel 35

Majanduslikud parameetrid

Lepinguosalised teevad kõik vajaliku artiklis 33 sätestatud eesmärkide saavutamiseks. Sellel eesmärgil võtavad nad meetmeid tagamaks, et Šveitsi läbivad raudteel ja kombineeritud transpordiga toimuvad kaubaveod, sealhulgas saatjaga kombineeritud veod jäävad hinna ja kvaliteedi poolest konkurentsivõimeliseks võrreldes samal marsruudil toimuvate maanteevedudega, pidades samas kinni raudtee-ettevõtjate sõltumatusega seotud tagatistest.

Raudteetranspordi ja kombineeritud transpordi sobiva läbilaskevõime loomiseks võivad lepinguosalised anda rahalist toetust investeeringuteks raudteeinfrastruktuuridesse, maismaatranspordi liikide vaheliseks ümberlaadimiseks vajalikesse alalistesse või liikuvseadmetesse, spetsiaalselt kombineeritud transpordi jaoks kohandatud ja kasutatavatesse transpordiseadmetesse ning kui nende vastavad õigusnormid seda lubavad, siis Šveitsi territooriumi läbivate kombineeritud transporditeenuste tegevuskuludesse, kuivõrd need meetmed aitavad parandada raudteetranspordi ja kombineeritud transpordi kvaliteeti ja hindadega seotud konkurentsivõimet ega moonuta märkimisväärselt ettevõtjate vahelist konkurentsi. Raudteetranspordi hinnakujunduse eest vastutavad ka edaspidi pädevad asutused või üksused.

Lepinguosalised võivad sõlmida raudtee-ettevõtjatega avalike teenuste lepinguid, et tagada piisavad raudteetransporditeenused, võttes eelkõige arvesse sotsiaalseid ja keskkonnaalased tegureid.

Iga lepinguosaline võtab oma pädevuse piires meetmeid tagamaks, et ühe lepinguosalise antud ametliku toetuse mõju turule ei õõnesta teise lepinguosalise ega tema oma territooriumil või teise lepinguosalise territooriumil tegutseva üksuse käitumine.

Ühiskomitee jälgib käesoleva artikli rakendamist lepinguosaliste poolt.

Artikkel 36

Kvaliteediparameetrid

Lepinguosalised nõustuvad tegema kõik vajaliku artiklis 33 sätestatud eesmärkide saavutamiseks. Selleks kohustuvad nad edendama kombineeritud transporti.

Lisaks sellele kohustub Šveits artiklis 8 osutatud üleminekuajal kooskõlas 1992. aasta kokkuleppe II jaotisega looma saatjaga kombineeritud vedude teenuse („veerev kiirtee”), mis on kvaliteedi ja hinna poolest konkurentsivõimeline maanteetranspordiga.

Liikmesriigid teevad kõik vajaliku, et edendada kombineeritud transporti. Eelkõige võtavad nad meetmeid, et tagada järgmiste sätete rakendamine:

—

maanteetranspordi tehnilisi ja sotsiaalseid standardeid reguleerivate eeskirjade täitmine eelkõige seoses sõidu- ja puhkeaegade ja kiiruspiirangutega ning täismassi ja maksimaalmõõtmete normidega,

—

raudteetranspordi piirikontrolli vähendamine ning sellise kontrolli üleviimine lähte- ja sihtkohtadesse vastavalt ühenduse ja Šveitsi ning EFTA riikide vahelisele 20. mai 1987. aasta ühise transiidiprotseduuri konventsioonile,

—

kombineeritud transpordi ahela töökorraldusele kaasaaitamine iga lepinguosalise regulatiivsete ja halduslike tingimuste lihtsustamisega,

—

stiimulite loomine kombineeritud transpordiga tegelevatele ettevõtjatele ja raudtee-ettevõtjatele nende teenuste kvaliteedi parandamiseks.

Raudtee parameetrite loetelu on sätestatud 9. lisas. Artikli 46 sätetele toetudes võetakse neid parameetreid arvesse.

Lepinguosalised tagavad oma volituste piires, et võetakse kaupade raudteeveokoridoride sujuva loomise võimaldamiseks sobivad meetmed. Lepinguosalised informeerivad üksteist regulaarselt kõigist seoses selliste raudteekoridoridega kavandatud meetmetest.

Ühiskomitee koostab iga kahe aasta järel aruande käesolevas artiklis osutatud meetmete rakendamise kohta.

MAANTEETRANSPORDI TASUSTAMISSÜSTEEMID

Artikkel 37

Eesmärgid

Oma volituste piires ning kooskõlas oma vastavate menetluste ja 1992. aasta kokkuleppe III jaotise eesmärkidega võtavad lepinguosalised endale eesmärgiks selliste tasustamissüsteemide järk-järgulise kasutuselevõtu, mis oleksid suunatud maanteesõidukite ja muude transpordivahendite tekitatud kulude tasustamisele.

Artikkel 38

Põhimõtted

Tasustamissüsteemid toetuvad artiklis 32 sätestatud põhimõtetele, eelkõige mittediskrimineerimise, proportsionaalsuse ja läbipaistvuse põhimõtetele.

Tasud koosnevad sõidukimaksudest, kütusemaksudest ja maanteevõrgu kasutustasudest.

Artiklis 37 sätestatud eesmärkide saavutamisel eelistatakse meetmeid, mille tagajärjel ei viida liiklust kõrvale tehniliselt, majanduslikult ja geograafiliselt sobivaimast trajektoorist transporditoimingu lähtepunkti ja lõpliku sihtkoha vahel.

Meetmeid rakendatakse selliselt, et see ei takistaks kaupade või teenuste vaba liikumist lepinguosaliste vahel, eelkõige seoses teemaksude ja teedevõrgu kasutustasude haldamise ja kogumisega, piirikontrolli või süstemaatilise kontrolli puudumist lepinguosaliste vahelistel piiridel ega liigsete formaalsuste puudumist. Sellega seotud raskuste vältimiseks püüab Šveits rakendada kõnealuses valdkonnas ühenduses kehtivaid eeskirju.

Käesoleva peatüki sätteid kohaldatakse sõidukite suhtes, mille registreerimisdokumendis osutatud registrimass on 12 tonni või rohkem. Käesolev kokkulepe ei takista lepinguosalisi võtmast oma territooriumil meetmeid, kuni 12tonnise registrimassiga sõidukite hõlmamiseks.

Lepinguosalised ei anna ettevõtetele, sealhulgas raudtee-ettevõtjatele otsest ega kaudset riigiabi, mille eesmärk oleks kergendada käesoleva kokkuleppega ettenähtud tasustamissüsteemi kohaselt kehtestatud transporditasude koormat ettevõtete jaoks.

Artikkel 39

Vahendite koostalitlusvõime

Lepinguosalised peavad ühiskomitee raames konsultatsioone, et saavutada teekasutustasude kogumise elektrooniliste süsteemide koostalitlusvõime asjakohane tase.

Artikkel 40

Šveitsi meetmed

Artiklis 37 sätestatud eesmärkide saavutamiseks ja artikli 7 lõikes 3 osutatud kaalu piirmäärade suurendamist silmas pidades kehtestab Šveits mittediskrimineeriva sõidukimaksu kahes etapis algusega vastavalt 1. jaanuaril 2001 ja 1. jaanuaril 2005. Maksu aluseks on eelkõige artikli 38 lõikes 1 osutatud põhimõtted ja artiklis 10 sätestatud menetlused.

Tasud diferentseeritakse vastavalt heitenormide kolmele kategooriale (EURO). Alates 1. jaanuarist 2005 rakendatava maksusüsteemi kohaselt peab kahe kategooria vaheline erinevus olema võimalikult suur, kuid mitte suurem kui 15 % lõikes 4 osutatud tasude kaalutud keskmisest.

Alates 1. jaanuarist 2001 rakendatava maksusüsteemi kohaselt ei tohi maksimumsumma sõidukite puhul, mille tegelik täismass on kuni 34 t ja mille sõidudistants läbi Alpide on 300 km, olla rohkem kui 205 CHF EURO normidele mittevastava sõiduki puhul, 172 CHF EURO I normidele vastava sõiduki puhul ja 145 CHF EURO II normidele vastava sõiduki puhul.

Erandina punkti a sätetest saab ühendus infrastruktuuri kasutamise tasu eest ajavahemikuks 1. jaanuarist 2001 kuni 31. detsembrini 2004 aastase kvoodi, mis vastab transiidi käigus Šveitsi Alpe ületava tühja sõiduki või kerget lasti vedava sõiduki 220 000 üksiksõidule, kui sõiduki tegelik täismass on kuni 28 tonni. Kõnealune tasu on 2001. aastal 50 CHF, 2002. aastal 60 CHF, 2003. aastal 70 CHF ja 2004. aastal 80 CHF. Samadel tingimustel eraldatakse kvoot ka Šveitsile. Selliste reiside suhtes kohaldatakse tavalisi kontrollimenetlusi.

Alates 1. jaanuarist 2005 rakendatava maksusüsteemi kohaselt ei ole tasude kaalutud keskmine suurem kui 325 CHF sõidukite puhul, mille tegelik täismass on kuni 40 t ja mille sõidudistants läbi Alpide on 300 km. Kõige suurema saastekategooria tasu ei ole suurem kui 380 CHF.

5.Osa

lõigetes 3 ja 4 osutatud tasudest võivad moodustada spetsialiseeritud Alpide infrastruktuuri kasutusmaksud. See osa ei tohi moodustada rohkem kui 15 % lõigetes 3 ja 4 osutatud tasudest.

Lõikes 4 osutatud kaalumiskoefitsiendid määratakse kindlaks igasse EURO kategooriasse kuuluvate Šveitsis tegutsevate sõidukite arvu põhjal. Igasse kategooriasse kuuluvate sõidukite arv tehakse kindlaks ühiskomitee kontrollitavate loenduste põhjal. Ühiskomitee määrab kaalukoefitsiendi kindlaks iga kahe aasta järel teostatavate kontrollimiste põhjal, millest esimene toimub enne 1. juulit 2004, et võtta arvesse Šveitsis tegutseva sõidukipargi struktuuri arengusuundi ja muudatusi EURO-standardites.

Artikkel 41

Ühenduse meetmed

Ühendus arendab jätkuvalt oma territooriumil kohaldatavaid tasustamissüsteeme, milles kajastuvad infrastruktuuri kasutamisest tulenevad kulud. Sellised süsteemid on rajatud põhimõttel „kasutaja maksab”.

Artikkel 42

Tasude taseme läbivaatamine

Artikli 40 lõikes 4 kindlaks määratud tasude maksimaalset taset kohandatakse 1. jaanuaril 2007 ja pärast seda iga kahe aasta järel vastavalt Šveitsi eelmise kahe aasta inflatsioonimäärale. Selleks saadab Šveits ühiskomiteele hiljemalt kohandamisele eelneva aasta 30. septembriks vajalikud statistilised andmed, mille põhjal tehakse kõnealused kohandused. Ühiskomitee tuleb ühenduse taotlusel kokku 30 päeva jooksul pärast nimetatud teabe edastamist, et pidada nõu kõnealuse kohandamise üle.

Kui käesoleva kokkuleppe allakirjutamise ja 21. detsembri 2004 vahelisel ajal on Šveitsi aasta keskmine inflatsioonimäär üle 2 %, kohandatakse artikli 40 lõikes 4 fikseeritud tasude maksimummäärasid, et võtta arvesse ainult seda inflatsiooni, mis ületab 2 % taseme. Kohaldatakse eelmises lõigus sätestatud korda.

Alates 1. jaanuarist 2007 võib ühiskomitee ühe lepinguosalise taotlusel vaadata artikli 40 lõikes 4 fikseeritud tasude maksimummäärad läbi, et neid ühisel kokkuleppel kohandada. Kõnealune läbivaatamine toimub järgmiste kriteeriumide põhjal:

—

kahe lepinguosalise maksude tase ja struktuur, eelkõige võrreldavate läbi Alpide kulgevate marsruutide puhul,

—

liikluse jaotus võrreldavate läbi Alpide kulgevate marsruutide vahel,

—

transpordiliikide vahelise jaotuse arengusuunad Alpide piirkonnas,

—

läbi Alpide kulgeva raudteeinfrastruktuuri areng.

TOETUSMEETMED

Artikkel 43

Piirikontrolli hõlbustamine

Lepinguosalised kohustuvad vähendama ja lihtsustama transporditoimingutega seotud formaalsusi, eelkõige tollivaldkonnas.

Euroopa Majandusühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel 21. novembril 1990 sõlmitud kokkulepe kaubaveoga seotud inspekteerimiste ja formaalsuste lihtsustamise kohta, 20. mail 1987 sõlmitud ühistransiidiprotseduuri konventsioon ja raudteetranspordi puhul raudtee-ettevõtjate vaheline kokkulepe kaubavagunite rahvusvahelisteks transporditoiminguteks määramise tehnilise kontrolli kohta moodustavad baasi, mille põhjal võtavad lepinguosalised lõike 1 rakendamiseks vajalikud meetmed.

Artikkel 44

Kommertsveokite ökoloogilised standardid

Keskkonnakaitse paremaks tagamiseks ja ilma, et see piiraks artiklist 7 tulenevaid kohustusi, püüavad lepinguosalised eelkõige kehtestada ökoloogilised standardid, millega nähakse ette kaitse kõrge tase, et vähendada raskete kaubaveokite poolt atmosfääri paisatavate heitgaaside, osakeste ja müra hulka.

Lepinguosalised peavad kõnealuste standardite ettevalmistamise käigus regulaarseid konsultatsioone.

Kui raskete kaubaveokite EURO heitmetekategooria (mis on määratletud ühenduse õigusnormidega) ei ole märgitud sõiduki registreerimisdokumendile, tuleb see kindlaks määrata alates sõiduki esmakordse kasutuselevõtmise kuupäevast, mis on märgitud nimetatud dokumendis või vajaduse korral väljastava riigi pädeva asutuse väljastatud täiendavas eridokumendis.

Artikkel 45

Liikluse vaatluskeskus

Nii pea, kui käesolev leping on jõustunud, luuakse Alpide piirkonna maantee-, raudtee- ja kombineeritud liikluse jälgimiseks alaline vaatluskeskus. Kõnealune keskus esitab igal aastal aruandeid liikluses valitsevate suundumuste kohta käesoleva kokkuleppe artikli 51 kohaselt loodud ühiskomiteele. Ühiskomitee võib paluda, et vaatluskeskus koostaks eriaruandeid eelkõige juhtudel, kui rakendatakse käesoleva kokkuleppe artikleid 46 ja 47.

Vaatluskeskuse tööd rahastavad lepinguosalised vastavalt proportsioonidele, mille üle otsustab ühiskomitee.

Lepinguosalised määravad vaatluskeskuse tööd reguleeriva halduskorra kindlaks ühiskomitee esimesel koosolekul tehtava otsusega.

PARANDUSMEETMED

Artikkel 46

Ühepoolsed kaitsemeetmed

Kui pärast 1. jaanuari 2005 esineb hoolimata raudteeteenuste konkurentsivõimelistest hindadest ja artiklis 36 sätestatud kvaliteediparameetreid käsitlevate meetmete korrektsest rakendamisest probleeme seoses Šveitsi läbi Alpide kulgeva maanteetranspordi vooga ja kui 10 nädala pikkuse ajavahemiku jooksul on raudtee läbilaskevõime kasutamise keskmine määr Šveitsis vähem kui 66 %, võib Šveits erandina artikli 40 lõigete 4 ja 5 sätetest suurendada artikli 40 lõikes 4 sätestatud tasusid kuni 12,5 %. Kogu sellisest tasu tõstmisest saadud tulu kasutatakse raudtee- ja kombineeritud transpordi konkurentsivõime suurendamiseks võrreldes maanteetranspordiga.

Kui lõikes 1 kirjeldatud tingimustega sarnased tingimused esinevad ühenduse territooriumil, võib ühendus võrreldavate tingimuste korral võtta sarnaseid parandusmeetmeid.

Eespool kirjeldatud meetmete ulatus ja kestus ei tohi olla ulatuslikumad, kui on vaja otseselt olukorra parandamiseks. Meetme kestus ei tohi olla pikem kui kuus kuud, kuid seda võib ühe korra pikendada täiendava kuue kuu võrra. Ühiskomitee võib anda loa täiendavateks pikendamisteks.

Kui üks lepinguosaline on varem rakendanud lõikes 1 või 2 osutatud meetmeid, rakendatakse juhul, kui kõnealune lepinguosaline tahab edaspidi võtta selliseid meetmeid, järgmisi tingimusi:

—

kui varasemate meetmete kestus ei ületanud kuut kuud, võib täiendavaid meetmeid võtta alles pärast 12 kuu möödumist eelmiste meetmete lõppemise kuupäevast,

—

kui varasemate meetmete kestus oli pikem kui kuus kuud, võib täiendavaid meetmeid võtta alles pärast 18 kuu möödumist eelmiste meetmete lõppemise kuupäevast,

—

kaitsemeetmeid ei või mingil juhul kehtestada rohkem kui kaks korda viie aasta jooksul alates selliste meetmete esmakordse kehtestamise kuupäevast.

Ühiskomitee võib ühisel kokkuleppel teha konkreetsetel juhtudel erandeid nimetatud tingimustest.

Enne eelmistes lõigetes sätestatud meetmete võtmist teatab asjaomane lepinguosaline ühiskomiteele oma kavatsustest. Ühiskomitee tuleb küsimuse uurimiseks kokku. Kui ühiskomitee ei otsusta teisiti, võib asjaomane lepinguosaline võtta kõnealuse meetme 30 päeva möödumisel kuupäevast, mil meetmest teatati ühiskomiteele.

Artikkel 47

Kokkuleppelised kaitsemeetmed

Kui läbi Alpide kulgevas liiklusvoos esineb tõsiseid häireid, mis kahjustavad käesoleva kokkuleppe artiklis 30 sätestatud eesmärkide saavutamist, tuleb ühiskomitee ühe lepinguosalise taotlusel kokku, et otsustada olukorra lahendamiseks sobivate meetmete üle. Taotluse esitanud lepinguosaline teavitab viivitamata liikluse vaatluskeskust, mis esitab 14 päeva jooksul aruande olukorra ja võimalike võetavate meetmete kohta.

Ühiskomitee tuleb kokku 15 päeva jooksul pärast taotluse esitamist. Komitee uurib olukorda võttes nõuetekohaselt arvesse liikluse vaatluskeskuse aruannet. Ühiskomitee otsustab võetavate meetmete üle 60 päeva jooksul pärast esimest asjakohast koosolekut. Ühisel kokkuleppel võib nimetatud ajavahemikku pikendada.

Selliste meetmete ulatus ja kestus ei tohi olla ulatuslikumad, kui on vaja otseselt olukorra parandamiseks. Eelistada tuleb võimalusi, mis sekkuvad võimalikult vähe kokkuleppe toimimisse.

Artikkel 48

Meetmed kriisiolukorras

Kui vääramatu jõud kahjustab läbi Alpide kulgevat liiklusvoogu märkimisväärselt näiteks looduskatastroofi puhul, võtavad lepinguosalised kõik võimalikud kooskõlastatud meetmed liiklusvoo taastamiseks ja säilitamiseks. Eesõigus antakse tundlikele kaupadele, näiteks kergriknevatele kaupadele.

V JAOTIS

ÜLD- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 49

Lepingu rakendamine

Lepinguosalised võtavad nii üld- kui ka erimeetmed, mida on vaja nende käesolevast lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks.

Lepinguosalised hoiduvad meetmetest, mis tõenäoliselt seaksid ohtu käesoleva lepingu eesmärkide saavutamise.

Käesoleva kokkuleppe sätteid liigendsõidukite ja autorongide registrimassi piirmäära ja transpordi tasustamissüsteemide kohta rakendatakse kaheetapilise korra kohaselt 1. jaanuarist 2001 kuni 31. detsembrini 2004 ja 1. jaanuarist 2005.

Artikkel 50

Tasakaalustusmeetmed

Kui üks lepinguosaline leiab, et teine lepinguosaline ei ole täitnud käesolevast kokkuleppest tulenevaid kohustusi või on jätnud täitmata ühiskomitee otsuse, võib kahju kannatanud lepinguosaline pärast ühiskomiteega konsulteerimist võtta käesoleva kokkuleppe tasakaalu säilitamiseks vajalikud meetmed. Lepinguosalised esitavad ühiskomiteele kogu teabe, mida too vajab olukorra põhjalikuks uurimiseks.

Artikkel 51

Ühiskomitee

Käesolevaga luuakse ühiskomitee nimega „ühenduse/Šveitsi maismaatranspordikomitee”; see koosneb lepinguosaliste esindajatest ja vastutab käesoleva kokkuleppe haldamise ja nõuetekohase rakendamise eest. Selleks koostab komitee soovitusi. Komitee teeb otsuseid käesolevas kokkuleppes sätestatud küsimustes; lepinguosalised viivad sellised otsused ellu kooskõlas oma eeskirjadega. Ühiskomitee teeb otsuseid ühise kokkuleppe alusel.

Konkreetselt vastutab ühiskomitee käesoleva kokkuleppe sätete, eelkõige artikli 27 lõike 6 ja artiklite 33, 34, 35, 36, 39, 40, 42, 45, 46, 47 ja 54 järelevalve ja rakendamise eest. Komitee rakendab artiklites 52 ja 55 osutatud kohandamist ja läbivaatamist käsitlevaid klausleid.

Kokkuleppe nõuetekohaseks rakendamiseks vahetavad lepinguosalised regulaarselt teavet ning konsulteerivad ühe lepinguosalise taotluse korral ühiskomitees. Lepinguosalised vahetavad teavet, mille on esitanud käesoleva kokkuleppe rakendamise ja eelkõige lubade väljastamise ja inspekteerimise eest vastutavate asutused. Kõnealused asutused tegelevad otsese teabevahetusega.

Ühiskomitee võtab otsusega vastu oma töökorra, mis sisaldab muude sätete hulgas koosolekute kokkukutsumise ning eesistuja määramise ja tema pädevuse sätestamise korda.

Ühiskomitee tuleb kokku vastavalt vajadusele, kuid vähemalt üks kord aastas. Kumbki lepinguosaline võib nõuda koosoleku kokkukutsumist.

Ühiskomitee võib omal äranägemisel võtta vastu otsuse mis tahes töörühmade või ekspertgruppide moodustamise kohta, mis abistaksid teda ülesannete täitmisel.

Lisaks täidab kõnealune komitee ülesandeid, mida seni täitis 1992. aasta kokkuleppe artikliga 18 loodud ühiskomitee, mis kandis nime „ühenduse/Šveitsi maismaatranspordikomitee”.

Artikkel 52

Õigusnormide areng

Kooskõlas mittediskrimineerimise põhimõtte ja käesoleva kokkuleppe sätete järgimisega ei piira käesolev kokkulepe kummagi lepinguosalise õigust muuta käesoleva kokkuleppe reguleerimisalasse kuuluvates valdkondades ühepoolselt oma siseriiklikke õigusakte.

Nii pea, kui üks lepinguosaline on käesoleva kokkuleppe reguleerimisalasse kuuluvas valdkonnas koostanud uue õigusakti, palub ta ametlikult, et teise lepinguosalise eksperdid esitaksid oma arvamuse. Sellise uue õigusakti ametlikule vastuvõtmisele eelneva aja jooksul teavitavad lepinguosalised teineteist ja peavad vajadusel konsultatsioone. Ühe lepinguosalise taotlusel toimub ühiskomitee raames esialgne arvamustevahetus, mis käsitleb eelkõige sellise muudatuse mõju kokkuleppe toimimisele.

Muudetud õigusakti vastuvõtmise ajal ja hiljemalt kaheksa päeva pärast selle avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas või Föderaalsete Seaduste ja Seadluste Ametlikus Kogumikus edastab asjaomane lepinguosaline teisele lepinguosalisele kõnealuste uute sätete teksti. Ühe lepinguosalise taotlusel toimub hiljemalt kaks kuud pärast taotluse esitamise kuupäeva ühiskomitees arvamustevahetus selle üle, kuidas mõjutab muudatus käesoleva kokkuleppe toimimist.

Ühiskomitee:

—

võtab vastu otsuse 1., 3., 4. ja 7. lisa läbivaatamise kohta või teeb vajaduse korral ettepaneku käesoleva kokkuleppe sätete läbivaatamiseks, et inkorporeerida neisse vastavalt vajadusele ja vastastikkuse põhimõttel asjaomaste õigusaktide muudatused või

—

teeb otsuse, mille kohaselt asjaomaste õigusaktide muudatused loetakse käesoleva kokkuleppega kooskõlas olevaiks, või

—

otsustab muude meetmete üle, millega tagatakse käesoleva kokkuleppe nõuetekohane toimimine.

Ühiskomitee otsustab korra, mille kohaselt kohandatakse käesolevat kokkulepet vastavalt ühelt poolt ühenduse või Šveitsi ja teiselt poolt kolmandate riikide vaheliste tulevaste kokkulepete asjaomastele sätetele nagu on sätestatud artiklites 13 ja 19.

Liikmesriigid võtavad käesolevas kokkuleppes sätestatud eesmärkide saavutamiseks artiklis 49 sätestatud ajakava kohaselt kõik meetmed, mis on vajalikud tagamaks, et 1. lisas loetletud ühenduse õigusaktides sisalduvate õiguste ja kohustustega samaväärseid õigusi ja kohustusi rakendatakse nende suhete ajal aktiivselt.

Artikkel 53

Konfidentsiaalsus

Lepinguosaliste esindajad, eksperdid ja muud ametnikud ei tohi ka pärast oma ülesannete täitmise lõpetamist avalikustada käesoleva kokkuleppe raames saadud teavet, mille kohta kehtib tema olemusest tulenevalt ametisaladuse hoidmise kohustus.

Artikkel 54

Vaidluste lahendamine

Lepinguosalised võivad pöörduda käesoleva lepingu tõlgendamise või kohaldamisega seotud vaidlusküsimusega ühiskomitee poole, kes püüab vaidluse lahendada. Vastuvõetavale lahendusele jõudmiseks esitatakse ühiskomiteele kogu olukorra põhjalikuks uurimiseks vajalik teave. Sel eesmärgil kaalub ühiskomitee kõiki käesoleva lepingu laitmatu toimimise säilitamise viise.

Artikkel 55

Lepingu läbivaatamine

Kui üks lepinguosaline soovib lasta käesoleva kokkuleppe sätted läbi vaadata, teatab ta sellest ühiskomiteele. Kui lõigetes 2 ja 3 ei ole sätestatud teisiti, jõustub käesoleva kokkuleppe muudetud versioon pärast vastava sisemenetluse lõpetamist.

1., 3., 4. ja 7. lisa võib muuta ühiskomitee otsusega vastavalt artikli 51 lõikele 1, et võtta arvesse ühenduse õigusaktide arengut kõnealuses valdkonnas.

5., 6., 8. ja 9. lisa võib muuta ühiskomitee otsusega vastavalt artikli 51 lõikele 1.

Artikkel 56

Lisad

1.–10. lisa moodustavad käesoleva lepingu lahutamatu osa.

Artikkel 57

Territoriaalne kohaldamisala

Käesolevat lepingut kohaldatakse ühelt poolt nende territooriumite suhtes, kus kohaldatakse Euroopa Ühenduse asutamislepingut selles lepingus sätestatud tingimustel, ja teiselt poolt Šveitsi territooriumi suhtes.

Artikkel 58

Lõppklauslid

Lepinguosalised ratifitseerivad käesoleva lepingu või kiidavad selle heaks oma kehtiva korra kohaselt. See jõustub järgmise seitsme kokkuleppe ratifitseerimiskirjade hoiuleandmise või kinnitamise kohta viimase teate saatmisele järgneva ülejärgmise kuu esimesel päeval:

—

kaupade ja reisijate raudtee- ja maanteeveo kokkulepe,

—

isikute vaba liikumist käsitlev kokkulepe,

—

õhutranspordi alane kokkulepe,

—

põllumajandustoodetega kauplemise kokkulepe,

—

vastavushindamise vastastikuse tunnustamise leping,

—

riigihangete teatavaid aspekte käsitlev kokkulepe,

—

teadus- ja tehnikaalase koostöö kokkulepe.

Käesolev leping on sõlmitud esialgu seitsmeks aastaks. Seda pikendatakse piiramatult, kui ühendus või Šveits ei teata teisele lepinguosalisele pikendamata jätmisest enne esialgse tähtaja lõppu. Sellise teatamise korral rakendatakse lõiget 4.

Ühendus või Šveits võivad käesoleva kokkuleppe lõpetada, teatades sellest teisele lepinguosalisele. Sellise teatamise korral rakendatakse lõiget 4.

Lõikes 1 nimetatud seitsme kokkuleppe kohaldamine lõpetatakse kuus kuud pärast lõikes 2 nimetatud pikendamata jätmisest teatamist või lõikes 3 nimetatud lepingu lõpetamist.

Hecho en Luxemburgo, el veintiuno de junio de mil novecientos noventa y nueve, en doble ejemplar en lenguas alemana, danesa, española, finesa, francesa, griega, inglesa, italiana, neerlandesa, portuguesa y sueca, siendo cada uno de estos textos igualmente auténtico.

Udfærdiget i Luxembourg, den enogtyvende juni nitten hundrede og nioghalvfems, i to eksemplarer på dansk, engelsk, finsk, fransk, græsk, italiensk, nederlandsk, portugisisk, spansk, svensk og tysk, idet hver af disse tekster har samme gyldighed.

Geschehen zu Luxemburg am einundzwanzigsten Juni neunzehnhundertneunundneunzig in zwei Urschriften in dänischer, deutscher, englischer, finnischer, französischer, griechischer, italienischer, niederländischer, portugiesischer, spanischer und schwedischer Sprache, wobei jeder dieser Wortlaute gleichermaßen verbindlich ist.

Έγινε στο Λουξεμβούργο, στις είκοσι μία Ιουνίου χίλια εννιακόσια ενενήντα εννέα, εις διπλούν στην αγγλική, γαλλική, γερμανική, δανική, ελληνική, ισπανική, ιταλική, ολλανδική, πορτογαλική, σουηδική, και φινλανδική γλώσσα, κάθε κείμενο από τα οποία είναι αυθεντικό.

Done at Luxembourg on the twenty-first day of June in the year one thousand and ninety-nine, and drawn up in duplicate in the Danish, Dutch, English, Finnish, French, German, Greek, Italian, Portuguese, Spanish and Swedish languages, each text being equally authentic.

Fait à Luxembourg, le vingt-et-un juin mil neuf cent quatre-vingt dix-neuf, en double exemplaire en langues allemande, anglaise, danoise, espagnole, finnoise, française, grecque, italienne, néerlandaise, portugaise et suédoise, chacun de ces textes faisant également foi.

Fatto a Lussemburgo, addì ventuno giugno millenovecentonovantanove, in duplice copia, in lingua danese, finlandese, francese, greca, inglese, italiana, olandese, portoghese, spagnola, svedese e tedesca, ciascun testo facente ugualmente fede.

Gedaan te Luxemburg, de eenentwintigste juni negentienhonderd negenennegentig, in twee exemplaren in de Deense, de Duitse, de Engelse, de Finse, de Franse, de Griekse, de Italiaanse, de Nederlandse, de Portugese, de Spaanse en de Zweedse taal, zijnde alle teksten gelijkelijk authentiek.

Feito em Luxemburgo, em vinte e um de Junho de mil novecentos e noventa e nove, em duplo exemplar nas línguas alemã, dinamarquesa, espanhola, finlandesa, francesa, grega, inglesa, italiana, neerlandesa, portuguesa e sueca, fazendo fé qualquer dos textos.

Tehty Luxemburgissa kahdentenakymmenentenäensimmäusenä päivänä kesäkuuta vuonna tuhatyhdeksänsataayhdeksänkymmentäyhdeksän kahtena kappaleena englannin, espanjan, hollannin, italian, kreikan, portugalin, ranskan, ruotsin, saksan, suomen ja tanskan kielellä, ja kaikki teksti ovat yhtä todistusvoimaiset.

Utfärdat i Luxemburg den tjugoförsta juni nittonhundranittionio i två exemplar på det danska, engelska, finska, franska, grekiska, italienska, nederländska, portugisiska, spanska, svenska och tyska språket, vilka samtliga texter är lika giltiga.

Por la Comunidad Europea

For Det Europæiske Fællesskab

Für die Europäische Gemeinschaft

Για την Ευρωπαϊκή Κοινότητα

For the European Community

Pour la Communauté européenne

Per la Comunità europea

Voor de Europese Gemeenschap

Pela Comunidade Europeia

Euroopan yhteisön puolesta

På Europeiska gemenskapens vägnar

signatory

Por la Confederación Suiza

For Det Schweiziske Edsforbund

Für der Schweizerischen Eidgenossenschaft

Για την Ελβετική Συνομοσπονδία

For the Swiss Confederation

Pour la Confédération suisse

Per la Confederazione svizzera

Voor de Zwitserse Bondsstaat

Pela Confederação Suíça

Sveitsin valaliiton puolesta

På Schweiziska Edsförbundets vägnar

signatory

LISA DE LOETELU

1. lisa:	artikli 5 lõige 2, artikkel 6, artikli 7 lõige 1, artikli 24 lõige 1, artikli 25 lõige 5 ja artikli 27 lõige 1: kohaldatavad sätted
2. lisa:	artikli 8 lõige 5: artiklis 8 sätestatud tasude kohaldamise eeskirjad
3. lisa:	artikli 9 lõige 1: kaupade rahvusvahelise maanteeveo loa näidis
4. lisa:	artikli 9 lõige 3: loetelu veoliikidest, mis on vabastatud kõigist litsentside süsteemidest ja lubadest
5. lisa:	Artiklid 12 ja 13: kehtivatest kahepoolsetest lepingutest tulenevate olemasolevate õiguste loetelu
6. lisa:	artikli 15 lõige 2: erandid kaalupiirangust ja öösel ja laupäeviti sõitmise keelust
7. lisa:	artiklid 17, 18 ja 21: autobussidega toimuv rahvusvaheline reisijatevedu ja lubade andmise kord
8. lisa:	Artiklid 19 ja 20: kehtivatest kahepoolsetest lepingutest tulenevate olemasolevate õiguste loetelu
9. lisa:	Artikkel 36. raudtee- ja kombineeritud transporditeenuste kvaliteediparameetrid
10. lisa:	artikli 40 lõige 1: artiklis 40 sätestatud tasude kohaldamise eeskirjad

▼M11

1. LISA

KOHALDATAVAD SÄTTED

Vastavalt käesoleva kokkuleppe artikli 52 lõikele 6 kohaldab Šveits allpool nimetatud õigusnormidega samaväärseid õigusnorme.

Liidu õiguse asjaomased sätted

1. jagu – Tegevusalale lubamine

—

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. jaanuari 2006. aasta direktiiv 2006/1/EÜ ilma juhita renditud sõidukite kasutamise kohta kaupade autoveol (kodifitseeritud versioon) (ELT L 33, 4.2.2006, lk 82).

—

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1071/2009, millega kehtestatakse ühiseeskirjad autoveo-ettevõtja tegevusalal tegutsemise tingimuste kohta ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 96/26/EÜ (ELT L 300, 14.11.2009, lk 51), viimati muudetud nõukogu 13. mai 2013. aasta määrusega (EL) nr 517/2013 (ELT L 158, 10.6.2013, lk 1).

—

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1072/2009 rahvusvahelisele autoveoturule juurdepääsu käsitlevate ühiseeskirjade kohta (ELT L 300, 14.11.2009, lk 72), viimati muudetud nõukogu 13. mai 2013. aasta määrusega (EL) nr 517/2013 (ELT L 158, 10.6.2013, lk 1).

Seoses käesoleva kokkuleppega:

(a)

vabastavad Euroopa Liit ja Šveitsi Konföderatsioon juhitunnistuse omamise kohustusest isikud, kellel on Šveitsi Konföderatsiooni, mõne Euroopa Liidu liikmesriigi või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi kodakondsus;

(b)

võib Šveitsi Konföderatsioon vabastada muude kui punktis a märgitud riikide kodanikud juhitunnistuse omamise kohustusest ainult pärast konsulteerimist Euroopa Liiduga ning tema nõusolekul;

(c)

määruse (EÜ) nr 1072/2009 III peatüki sätteid (kabotaažvedude kohta) ei kohaldata.

—

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1073/2009 rahvusvahelisele bussiteenuste turule juurdepääsu käsitlevate ühiseeskirjade kohta ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 561/2006 (ELT L 300, 14.11.2009, lk 88), viimati muudetud nõukogu 13. mai 2013. aasta määrusega (EL) nr 517/2013 (ELT L 158, 10.6.2013, lk 1).

Käesoleva kokkuleppe kohaldamisel määruse (EÜ) nr 1073/2009 V peatüki sätteid (kabotaažvedude kohta) ei kohaldata.

—

Komisjoni 17. detsembri 2009. aasta otsus 2009/992/EL riiklikku elektroonilisse autoveo-ettevõtjate registrisse kantavate andmete miinimumnõuete kohta (ELT L 339, 22.12.2009, lk 36).

—

Komisjoni 16. detsembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1213/2010, millega kehtestatakse autoveo-ettevõtjate riiklike elektrooniliste registrite omavahelist ühendamist käsitlevad ühiseeskirjad (ELT L 335, 18.12.2010, lk 21).

—

Komisjoni 9. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 361/2014, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1073/2009 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses bussidega toimuva rahvusvahelise reisijateveo dokumentidega ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EÜ) nr 2121/98 (ELT L 107, 10.4.2014, lk 39).

—

Komisjoni 18. märtsi 2016. aasta määrus (EL) 2016/403, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1071/2009 seoses liidu eeskirjade raskete, autoveo-ettevõtja hea maine kaotamiseni viia võivate rikkumiste liigitusega ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/22/EÜ III lisa (ELT L 74, 19.3.2016, lk 8).

2. jagu – Sotsiaalvaldkonna õigusnormid

—

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2002. aasta direktiiv 2002/15/EÜ autovedude alase liikuva tegevusega hõivatud isikute tööaja korralduse kohta (EÜT L 80, 23.3.2002, lk 35).

—

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juuli 2003. aasta direktiiv 2003/59/EÜ reisijate- või kaubaveol kasutatavate teatavate maanteesõidukite juhtide alus- ja jätkuõppe kohta ning nõukogu määruse (EMÜ) nr 3820/85 ja nõukogu direktiivi 91/439/EMÜ muutmise ja nõukogu direktiivi 76/914/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 226, 10.9.2003, lk 4).

—

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta määrus (EÜ) nr 561/2006, mis käsitleb teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamist ja millega muudetakse nõukogu määrusi (EMÜ) nr 3821/85 ja (EÜ) nr 2135/98 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 3820/85 (ELT L 102, 11.4.2006, lk 1), viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. veebruari 2014. aasta määrusega (EL) nr 165/2014 (ELT L 60, 28.2.2014, lk 1).

—

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta direktiiv 2006/22/EÜ, mis käsitleb nõukogu määruste (EMÜ) nr 3820/85 ja (EMÜ) nr 3821/85 rakendamise miinimumtingimusi seoses autovedudega seotud sotsiaalõigusnormidega ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 88/599/EMÜ (ELT L 102, 11.4.2006, lk 35), viimati muudetud komisjoni 18. märtsi 2016. aasta määrusega (EL) 2016/403 (ELT L 74, 19.3.2016, lk 8).

—

Komisjoni 1. juuli 2010. aasta määrus (EL) nr 581/2010 salvestusseadmetelt ja juhikaartidelt asjakohaste andmete allalaadimise maksimumperioodide kohta (ELT L 168, 2.7.2010, lk 16).

—

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. veebruari 2014. aasta määrus (EL) nr 165/2014 autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 3821/85 autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 561/2006, mis käsitleb teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamist (ELT L 60, 28.2.2014, lk 1).

—

Komisjoni 21. jaanuari 2016. aasta rakendusmäärus (EL) 2016/68 juhikaartide elektrooniliste registrite ühendamise ühiste menetluste ja tehniliste kirjelduste kohta (ELT L 15, 22.1.2016, lk 51), muudetud komisjoni 25. augusti 2017. aasta rakendusmäärusega (EL) 2017/1503 (ELT L 221, 26.8.2017, lk 10).

—

Komisjoni 18. märtsi 2016. aasta rakendusmäärus (EL) 2016/799, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 165/2014, millega sätestatakse sõidumeerikute ja nende komponentide konstruktsiooni, katsetamise, paigaldamise, kasutamise ja parandamise nõuded (ELT L 139, 26.5.2016, lk 1), muudetud komisjoni 28. veebruari 2018. aasta rakendusmäärusega (EL) 2018/502 (ELT L 85, 28.3.2018, lk 1).

—

Komisjoni 23. märtsi 2017. aasta rakendusmäärus (EL) 2017/548, millega kehtestatakse sõidumeeriku plommi eemaldamisest või rikkumisest kirjalikult teatamise standardvorm (ELT L 79, 24.3.2017, lk 1).

—

Komisjoni 30. märtsi 2017. aasta rakendusotsus (EL) 2017/1013, millega koostatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 561/2006 artiklis 17 osutatud aruande standardvorm (ELT L 153, 16.6.2017, lk 28).

3. jagu – Tehnikaalased õigusnormid

Mootorsõidukid

—

Nõukogu 6. veebruari 1970. aasta direktiiv 70/157/EMÜ mootorsõidukite lubatud mürataset ja heitgaasisüsteemi käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 42, 23.2.1970, lk 16), viimati muudetud komisjoni 14. juuni 2007. aasta direktiiviga 2007/34/EÜ (ELT L 155, 15.6.2007, lk 49).

—

Nõukogu 3. detsembri 1987. aasta direktiiv 88/77/EMÜ liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta, mis käsitlevad meetmeid, mida võetakse sõidukite diiselmootoritest väljapaisatavate gaasiliste ja tahkete osakeste heitmete vastu ning sõidukites kasutatavatest maagaasil või veeldatud naftagaasil töötavatest ottomootoritest väljapaisatavate gaasiliste osakeste heitmete vastu (EÜT L 36, 9.2.1988, lk 33), viimati muudetud komisjoni 10. aprilli 2001. aasta direktiiviga 2001/27/EÜ (EÜT L 107, 18.4.2001, lk 10).

—

Nõukogu 16. detsembri 1991. aasta direktiiv 91/671/EMÜ alla 3,5tonnistes sõidukites turvavööde kohustuslikku kasutamist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 373, 31.12.1991, lk 26), viimati muudetud komisjoni 27. veebruari 2014. aasta rakendusdirektiiviga 2014/37/EL (ELT L 59, 28.2.2014, lk 32).

—

Nõukogu 10. veebruari 1992. aasta direktiiv 92/6/EMÜ teatavate kategooriate mootorsõidukite kiiruspiirikute paigaldamise ja kasutamise kohta ühenduses (EÜT L 57, 2.3.1992, lk 27), muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. novembri 2002. aasta direktiiviga 2002/85/EÜ (EÜT L 327, 4.12.2002, lk 8).

—

Nõukogu 25. juuli 1996. aasta direktiiv 96/53/EÜ, millega kehtestatakse teatavatele ühenduses liikuvatele maanteesõidukitele siseriiklikus ja rahvusvahelises liikluses lubatud maksimaalmõõtmed ning rahvusvahelises liikluses lubatud täismass (EÜT L 235, 17.9.1996, lk 59), muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. veebruari 2002. aasta direktiiviga 2002/7/EÜ (EÜT L 67, 9.3.2002, lk 47).

—

Nõukogu 3. novembri 1998. aasta määrus (EÜ) nr 2411/98 mootorsõidukite ja nende haagiste registreerimisliikmesriigi tunnusmärgi tunnustamise kohta ühendusesiseses liikluses (EÜT L 299, 10.11.1998, lk 1).

—

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuni 2000. aasta direktiiv 2000/30/EÜ ühenduses liiklevate kommertsveokite tehnokontrolli kohta (EÜT L 203, 10.8.2000, lk 1), viimati muudetud komisjoni 5. juuli 2010. aasta direktiiviga 2010/47/EL (ELT L 173, 8.7.2010, lk 33).

—

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. septembri 2005. aasta direktiiv 2005/55/EÜ liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta, mis käsitlevad meetmeid, mida võetakse sõidukite diiselmootoritest eralduvate gaasiliste ja tahkete osakeste heitmete vastu ning sõidukites kasutatavatest maagaasil või veeldatud naftagaasil töötavatest ottomootoritest eralduvate gaasiliste osakeste heitmete vastu (ELT L 275, 20.10.2005, lk 1), viimati muudetud komisjoni 18. juuli 2008. aasta direktiiviga 2008/74/EÜ (ELT L 192, 19.7.2008, lk 51).

—

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2009. aasta määrus (EÜ) nr 595/2009, mis käsitleb mootorsõidukite ja mootorite tüübikinnitust seoses raskeveokite heitmetega (Euro VI) ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 715/2007 ja direktiivi 2007/46/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 80/1269/EMÜ, 2005/55/EÜ ja 2005/78/EÜ (ELT L 188, 18.7.2009, lk 1), viimati muudetud komisjoni 31. jaanuari 2014. aasta määrusega (EL) nr 133/2014 (ELT L 47, 18.2.2014, lk 1).

—

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 661/2009, mis käsitleb mootorsõidukite, nende haagiste ning nende jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi tehniliste seadmestike üldise ohutusega seotud tüübikinnituse nõudeid (ELT L 200, 31.7.2009, lk 1), viimati muudetud komisjoni 22. juuni 2016. aasta määrusega (EL) 2016/1004 (ELT L 165, 23.6.2016, lk 1).

—

Komisjoni 25. mai 2011. aasta määrus (EL) nr 582/2011, millega rakendatakse ja muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 595/2009 seoses raskeveokite heidetega (Euro VI) ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/46/EÜ I ja III lisa (ELT L 167, 25.6.2011, lk 1), viimati muudetud komisjoni 12. juuni 2014. aasta määrusega (EL) nr 627/2014 (ELT L 174, 13.6.2014, lk 28).

—

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta direktiiv 2014/45/EL, milles käsitletakse mootorsõidukite ja nende haagiste korralist tehnoülevaatust ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2009/40/EÜ (ELT L 127, 29.4.2014, lk 51).

—

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 540/2014 mootorsõidukite ja varusummutisüsteemide mürataseme kohta, millega muudetakse direktiivi 2007/46/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv 70/157/EMÜ (ELT L 158, 27.5.2014, lk 131), muudetud komisjoni 26. juuni 2017. aasta delegeeritud määrusega (EL) 2017/1576 (ELT L 239, 19.9.2017, lk 3).

Ohtlike kaupade vedu

—

Nõukogu 6. oktoobri 1995. aasta direktiiv 95/50/EÜ ohtlike kaupade autoveo kontrollimise ühtse korra kohta (EÜT L 249, 17.10.1995, lk 35), viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta direktiiviga 2008/54/EÜ (ELT L 162, 21.6.2008, lk 11).

—

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. septembri 2008. aasta direktiiv 2008/68/EÜ ohtlike kaupade siseveo kohta (ELT L 260, 30.9.2008, lk 13), viimati muudetud komisjoni 2. oktoobri 2020 aasta delegeeritud direktiiviga (EL) 2020/1833 (ELT L 408, 4.12.2020, lk 1).

Käesoleva kokkuleppega kohaldatakse Šveitsi suhtes järgmisi erandeid direktiivist 2008/68/EÜ:

1. Maanteetransport

24. septembri 2008. aasta direktiivi 2008/68/EÜ (ohtlike kaupade siseveo kohta) artikli 6 lõike 2 punkti a kohased Šveitsi suhtes kohaldatavad erandid:

RO - a - CH - 1

Teema: ÜRO numbri 1 202 alla kuuluva diislikütuse ja kütteaine vedu paakkonteinerites.

Viide kõnealuse direktiivi I lisa jaotisele I.1: punktid 1.1.3.6 ja 6.8

Direktiivi lisa sisu: erandid seoses veoühikus veetavate kogustega, paakide ehitust käsitlevad eeskirjad.

Siseriikliku õigusakti sisu: selliste paakkonteinerite suhtes, mis ei ole ehitatud vastavalt punktile 6.8, vaid kooskõlas siseriiklike õigusaktidega ning mille mahutavus on kuni 1 210 liitrit ja mida kasutatakse ÜRO numbri 1 202 alla kuuluva diislikütuse ja kütteaine veoks, võib kohaldada ADR-kokkuleppe punkti 1.1.3.6 erandeid.

Algviide siseriiklikule õigusaktile: ohtlike kaupade autovedu käsitleva korralduse 1. liite punkti 1.1.3.6.3 alapunkt b ja punkt 6.14 (SDR; RS 741.621).

Aegumiskuupäev: 1. jaanuar 2023.

RO - a - CH - 2

Teema: vabastus veodokumendi omamise nõudest punktis 1.1.3.6 kindlaks määratud ohtlike kaupade teatavate koguste puhul.

Viide kõnealuse direktiivi I lisa jaotisele I.1: punktid 1.1.3.6 ja 5.4.1.

Direktiivi lisa sisu: veokirja olemasolu nõue.

Siseriikliku õigusakti sisu: selliste 4. veoliiki kuuluvate tühjade puhastamata konteinerite ning hädaabiteenistustes või sukeldumisvarustuses kasutatavate täidetud või tühjade hingamisaparaatide gaasiballoonide veo puhul, mille kogused ei ületata punktis 1.1.3.6 kehtestatud piirnorme, ei ole punktis 5.4.1 sätestatud veodokumendi omamine kohustuslik.

Algviide siseriiklikule õigusaktile: 29. novembri 2002. aasta korralduse (milles käsitletakse ohtlike kaupade autovedu) 1. liite punkti 1.1.3.6.3 alapunkt c (SDR; RS 741.621).

Aegumiskuupäev: 1. jaanuar 2023.

RO - a - CH - 3

Teema: tühjade puhastamata paakide vedu vee jaoks ohtlike vedelike ladustamisrajatisi teenindavate ettevõtjate poolt.

Viide kõnealuse direktiivi I lisa jaotisele I.1: punktid 6.5, 6.8, 8.2 ja 9.

Direktiivi lisa sisu: paakide ja sõidukite ehitamine, varustamine ja kontrollimine; juhtide väljaõpe.

Siseriikliku õigusakti sisu: vee jaoks ohtlike vedelike ladustamisrajatisi teenindavate ettevõtjate kasutatavad veokid ja tühjad puhastamata paagid/konteinerid vedelike mahutamiseks paikselt kasutatavate paakide teenindamise ajal ei kuulu ehitamist, varustamist ja kontrollimist käsitlevate määruste ega tähistamist ja ARD sätestatud oranži numbrimärki käsitlevate määruste reguleerimisalasse. Nende suhtes kohaldatakse tähistamis- ja identifitseerimisnõudeid ning sõidukijuht ei ole kohustatud läbima punktis 8.2 kirjeldatud koolitust.

Algviide siseriiklikule õigusaktile: 29. novembri 2002. aasta korralduse (milles käsitletakse ohtlike kaupade autovedu) 1. liite punkt 1.1.3.6.3.10 (SDR; RS 741.621).

Aegumiskuupäev: 1. jaanuar 2023.

24. septembri 2008. aasta direktiivi 2008/68/EÜ (ohtlike kaupade siseveo kohta) artikli 6 lõike 2 punkti b alapunkti i kohased Šveitsi suhtes kohaldatavad erandid

RO - bi - CH - 1

Teema: ohtlikke kaupu sisaldavate majapidamisjäätmete vedu jäätmekõrvaldusrajatistesse.

Viide kõnealuse direktiivi I lisa jaotisele I.1: punktid 2, 4.1.10, 5.2 ja 5.4.

Direktiivi lisa sisu: klassifitseerimine, kombineeritud pakendamine, märgistamine ja tähistamine, dokumendid.

Siseriikliku õigusakti sisu: eeskirjad hõlmavad sätteid, mis käsitlevad (majapidamise jaoks) ohtlikke kaupu sisaldavate majapidamisjäätmete lihtsustatud klassifitseerimist pädeva asutuse tunnustatud eksperdi poolt, asjakohaste mahutite kasutamist ning juhtide väljaõpet. Majapidamisjäätmeid, mida eksperdil ei ole võimalik klassifitseerida, võib kindlaksmääratud pakendis ja veoühikus vedada väikeste kogustena jäätmekäitluskeskusse.

Algviide siseriiklikule õigusaktile: 29. novembri 2002. aasta korralduse (milles käsitletakse ohtlike kaupade autovedu) 1. liite punkt 1.1.3.7 (SDR; RS 741.621).

Märkused: kõnealuseid eeskirju võib kohaldada üksnes ohtlikke kaupu sisaldavate majapidamisjäätmete veo suhtes avalike jäätmekäitluskohtade ja jäätmekõrvaldusrajatiste vahel.

Aegumiskuupäev: 1. jaanuar 2023.

RO - bi - CH - 2

Teema: ilutulestike tagasivedu.

Viide kõnealuse direktiivi I lisa jaotisele I.1: punktid 2.1.2, 5.4.

Direktiivi lisa sisu: klassifikatsioon ja dokumendid.

Siseriikliku õigusakti sisu: ÜRO numbrite 0335, 0336 ja 0337 alla kuuluvate ilutulestike jaemüüjatelt tarnijatele tagasi veo lihtsustamiseks on kavandatud erandid seoses netomassi andmete ja veodokumendis märgitud tooteliigitusega.

Algviide siseriiklikule õigusaktile: 29. novembri 2002. aasta korralduse (milles käsitletakse ohtlike kaupade autovedu) 1. liite punkt 1.1.3.8 (SDR; RS 741.621).

Märkused: jaemüügiks ettenähtud toodete puhul on praktiliselt võimatu üksikasjalikult kontrollida iga müümata toote iga pakendiühiku täpset sisu.

Aegumiskuupäev: 1. jaanuar 2023.

RO - bi - CH - 3

Teema: ADRi koolitustõend, mis käsitleb purunenud sõidukite vedamiseks ettenähtud sõite, remondiga seotud sõite, paakveokite/paakide läbivaatusega seotud sõite, ning paakautode kontrollimise eest vastutavate ekspertide sõite kõnealustes sõidukites.

Viide kõnealuse direktiivi I lisa jaotisele I.1: punkt 8.2.1.

Direktiivi lisa sisu: sõidukijuhid peavad läbima koolituse.

Siseriikliku õigusakti sisu: ADRi koolitust ja tõendeid ei nõuta purunenud sõidukite vedamiseks ettenähtud sõitude või remontimisega seotud katsesõitude, paakveokite/paakide läbivaatuse käigus paakveokitega tehtavate sõitude ning paakautode kontrollimise eest vastutavate ekspertide poolt kõnealustes sõidukites tehtavate sõitude puhul.

Algviide siseriiklikule õigusaktile: Šveitsi Konföderatsiooni keskkonna-, transpordi-, energeetika- ja sideministeeriumi (DETEC) 30. septembri 2008. aasta juhised ohtlike kaupade autoveo kohta.

Märkused: mõnel juhul sisaldavad veokid, mis on purunenud või remondis, ning tehniliseks ülevaatuseks ettevalmistatavad paakveokid või tehnilise ülevaatuse ajal kontrollitavad veokid siiski ohtlikke kaupu.

Punktide 1.3 ja 8.2.3 nõudeid kohaldatakse ka kõnealusel juhul.

Aegumiskuupäev: 1. jaanuar 2023.

2. Raudteetransport

24. septembri 2008. aasta direktiivi 2008/68/EÜ (ohtlike kaupade siseveo kohta) artikli 6 lõike 2 punkti a kohased Šveitsi suhtes kohaldatavad erandid:

RA - a - CH - 1

Teema: ÜRO numbri 1 202 alla kuuluva diislikütuse ja kütteaine vedu paakkonteinerites.

Viide kõnealuse direktiivi II lisa jaotisele II.1: punkt 6.8.

Direktiivi lisa sisu: paakide ehitamist käsitlevad määrused.

Siseriikliku õigusakti sisu: lubatud on paakkonteinerid, mis ei ole ehitatud vastavalt punktile 6.8, vaid kooskõlas siseriiklike õigustaktidega ning mille mahutavus on kuni 1 210 liitrit ja mida kasutatakse ÜRO numbri 1 202 alla kuuluva diislikütuse ja kütteaine veoks.

Algviide siseriiklikule õigusaktile: DETECi 3. detsembri 1996. aasta korralduse (milles käsitletakse ohtlike kaupade raudtee- ja köisteevedu) lisa (RSD; RS 742.401.6) ja 29. novembri 2002. aasta korralduse (milles käsitletakse ohtlike kaupade autovedu) 1. liite punkt 6.14 (SDR; RS 741.621).

Aegumiskuupäev: 1. jaanuar 2023.

RA - a - CH - 2

Teema: Veodokument.

Viide kõnealuse direktiivi II lisa jaotisele II.1: punkt 5.4.1.1.1.

Direktiivi lisa sisu: veokirjas nõutav üldine teave.

Siseriikliku õigusakti sisu: veodokumendis võib kasutada üldmõistet kui kõnealusele veodokumendile on lisatud eespool esitatud viite kohaselt nõutavate andmete loetelu.

Algviide siseriiklikule õigusaktile: DETECi 3. detsembri 1996. aasta korralduse (milles käsitletakse ohtlike kaupade raudtee- ja köisteevedu) lisa (RSD; RS 742.401.6).

Aegumiskuupäev: 1. jaanuar 2023.

—

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. juuni 2010. aasta direktiiv 2010/35/EL transporditavate surveseadmete kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 76/767/EMÜ, 84/525/EMÜ, 84/526/EMÜ, 84/527/EMÜ ja 1999/36/EÜ (ELT L 165, 30.6.2010, lk 1).

4. jagu – Raudteega seotud juurdepääsu- ja transiidiõigused

—

Nõukogu 29. juuli 1991. aasta direktiiv 91/440/EMÜ ühenduse raudteede arendamise kohta (EÜT L 237, 24.8.1991, lk 25).

—

Nõukogu 19. juuni 1995. aasta direktiiv 95/18/EÜ raudtee-ettevõtjate litsentseerimise kohta (EÜT L 143, 27.6.1995, lk 70).

—

Nõukogu 19. juuni 1995. aasta direktiiv 95/19/EÜ raudtee infrastruktuuri mahtude jaotuse ja infrastruktuuri kasutamise maksude sissenõudmise kohta (EÜT L 143, 27.6.1995, lk 75).

—

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/49/EÜ ühenduse raudteede ohutuse kohta, millega muudetakse nõukogu direktiivi 95/18/EÜ raudtee-ettevõtjate litsentseerimise kohta ja direktiivi 2001/14/EÜ raudtee infrastruktuuri läbilaskevõime jaotamise ning raudtee infrastruktuuri kasutustasude kehtestamise ja ohutuse sertifitseerimise kohta (raudteede ohutuse direktiiv) (ELT L 164, 30.4.2004, lk 44), viimati muudetud komisjoni 9. juuli 2014. aasta direktiiviga 2014/88/EL (ELT L 201, 10.7.2014, lk 9).

—

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2007. aasta direktiiv 2007/59/EÜ ühenduse raudteesüsteemis vedureid ja ronge juhtivate vedurijuhtide sertifitseerimise kohta (ELT L 315, 3.12.2007, lk 51), viimati muudetud komisjoni 5. aprilli 2019. aasta määrusega (EL) 2019/554 (ELT L 97, 8.4.2019, lk 1).

—

Komisjoni 13. juuni 2007. aasta määrus (EÜ) nr 653/2007 ühtse vormi kasutamise kohta Euroopas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/49/EÜ artikli 10 kohaste ohutustunnistuste ja taotlusdokumentide puhul ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/14/EÜ alusel antud ohutustunnistuste kehtivuse kohta (ELT L 153, 14.6.2007, lk 9), muudetud komisjoni 10. mai 2011. aasta määrusega (EL) nr 445/2011 (ELT L 122, 11.5.2011, lk 22).

—

Komisjoni 9. novembri 2007. aasta otsus 2007/756/EÜ, millega võetakse vastu direktiivide 96/48/EÜ ja 2001/16/EÜ artikli 14 lõigetega 4 ja 5 ettenähtud riikliku raudteeveeremi registri ühised tehnilised kirjeldused (ELT L 305, 23.11.2007, lk 30), muudetud komisjoni 10. veebruari 2011. aasta otsusega 2011/107/EL (ELT L 43, 17.2.2011, lk 33).

—

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1371/2007 rongireisijate õiguste ja kohustuste kohta (ELT L 315, 3.12.2007, lk 14).

—

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta direktiiv 2008/57/EÜ ühenduse raudteesüsteemi koostalitlusvõime kohta (uuestisõnastamine) (ELT L 191, 18.7.2008, lk 1), viimati muudetud komisjoni 10. märtsi 2014. aasta direktiiviga 2014/38/EL (ELT L 70, 11.3.2014, lk 20).

—

Komisjoni 30. novembri 2009. aasta otsus 2009/965/EÜ Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/57/EÜ (ühenduse raudteesüsteemi koostalitlusvõime kohta) artikli 27 lõikes 4 osutatud võrdlusdokumendi kohta (ELT L 341, 22.12.2009, lk 1), muudetud komisjoni 17. novembri 2015. aasta rakendusotsusega (EL) 2015/2299 (ELT L 324, 10.12.2015, lk 15).

—

Komisjoni 3. detsembri 2009. aasta määrus (EL) nr 36/2010 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/59/EÜ kohaste ühenduse vedurijuhilubade, lisasertifikaatide, lisasertifikaatide kinnitatud koopiate ja vedurijuhiloa taotluste vormide kohta (ELT L 13, 19.1.2010, lk 1).

—

Komisjoni 9. novembri 2010. aasta otsus 2010/713/EL, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/57/EÜ alusel vastu võetud koostalitluse tehnilistes kirjeldustes kasutatavaid vastavushindamise, kasutuskõlblikkuse hindamise ja EÜ vastavustõendamise menetluse mooduleid (ELT L 319, 4.12.2010, lk 1).

—

Komisjoni 9. detsembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1158/2010 raudteede ohutustunnistuste vastavushindamise ühise ohutusmeetodi kohta (ELT L 326, 10.12.2010, lk 11).

—

Komisjoni 10. detsembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1169/2010 raudtee ohutusloa vastavushindamise ühise ohutusmeetodi kohta (ELT L 327, 11.12.2010, lk 13).

—

Komisjoni 1. märtsi 2011. aasta määrus (EL) nr 201/2011 lubatud tüüpi raudteeveeremi vastavusdeklaratsiooni näidise kohta (ELT L 57, 2.3.2011, lk 8).

—

Komisjoni 10. mai 2011. aasta määrus (EL) nr 445/2011, milles käsitletakse kaubavagunite hoolduse eest vastutavate üksuste sertifitseerimise süsteemi ja millega muudetakse määrust (EÜ) nr 653/2007 (ELT L 122, 11.5.2011, lk 22).

—

Komisjoni 5. mai 2011. aasta määrus (EL) nr 454/2011 üleeuroopalise raudteesüsteemi allsüsteemi „reisijateveoteenuste telemaatilised rakendused“ koostalitluse tehnilise kirjelduse kohta (ELT L 123, 12.5.2011, lk 11), viimati muudetud komisjoni 16. mai 2019. aasta rakendusmäärusega (EL) 2019/775 (ELT L 139I, 27.05.2019, lk 103).

—

Komisjoni 4. oktoobri 2011. aasta rakendusotsus 2011/665/EL lubatud raudteeveeremitüüpide Euroopa registri kohta (ELT L 264, 8.10.2011, lk 32), muudetud komisjoni 16. mai 2019. aasta rakendusmäärusega (EL) 2019/776 (ELT L 139 I , 27.5.2019, lk 108).

—

Komisjoni 22. novembri 2011. aasta otsus 2011/765/EL vedurijuhtide koolitamisega tegelevate koolituskeskuste tunnustamise kriteeriumide, vedurijuhtide eksamineerijate tunnustamise kriteeriumide ja eksamite korraldamise kriteeriumide kohta kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2007/59/EÜ (ELT L 314, 29.11.2011, lk 36).

—

Komisjoni 16. novembri 2012. aasta määrus (EL) nr 1078/2012, milles käsitletakse pärast ohutustunnistuse või ohutusloa saamist raudteeveo-ettevõtjate ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate ning hoolduse eest vastutavate üksuste poolt tehtava järelevalve ühist ohutusmeetodit (ELT L 320, 17.11.2012, lk 8).

—

Komisjoni 13. märtsi 2013. aasta määrus (EL) nr 321/2013, mis käsitleb Euroopa Liidu raudteesüsteemi allsüsteemi „veerem – kaubavagunid“ koostalitluse tehnilist kirjeldust ja millega tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2006/861/EÜ (ELT L 104, 12.4.2013, lk 1), viimati muudetud komisjoni 16. mai 2019. aasta rakendusmäärusega (EL) 2019/776 (ELT L 139I, 27.5.2019, lk 108).

—

Komisjoni 30. aprilli 2013. aasta rakendusmäärus (EL) nr 402/2013 riskihindamise ühise ohutusmeetodi kohta ja määruse (EÜ) nr 352/2009 kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 121, 3.5.2013, lk 8), muudetud komisjoni 13. juuli 2015. aasta rakendusmäärusega (EL) 2015/1136 (ELT L 185, 14.7.2015, lk 6).

—

Komisjoni 18. novembri 2014. aasta määrus (EL) nr 1299/2014, milles käsitletakse Euroopa Liidu raudteesüsteemi allsüsteemi „taristu“ koostalitluse tehnilist kirjeldust (ELT L 356, 12.12.2014, lk 1), muudetud komisjoni 16. mai 2019. aasta rakendusmäärusega (EL) 2019/776 (ELT L 139 I, 27.5.2019, lk 108).

—

Komisjoni 18. novembri 2014. aasta määrus (EL) nr 1300/2014, milles käsitletakse koostalitluse tehnilist kirjeldust seoses puuetega ja piiratud liikumisvõimega inimestele juurdepääsuvõimaluste tagamisega Euroopa Liidu raudteesüsteemis (ELT L 356, 12.12.2014, lk 110), muudetud komisjoni 16. mai 2019. aasta rakendusmäärusega (EL) 2019/772 (ELT L 139 I, 27.5.2019, lk 1).

Šveitsis kohaldatakse järgmist ühiskomitee otsuse nr 2/2019 artiklis 6 osutatud siseriiklikku eeskirja:

—

CH-TSI PRM-001 (2021. aasta juuni versioon 2.0): Autonoomne juurdepääs rongidele

—

Komisjoni 18. novembri 2014. aasta määrus (EL) nr 1301/2014, milles käsitletakse Euroopa Liidu raudteesüsteemi energiavarustuse allsüsteemi koostalitluse tehnilist kirjeldust (ELT L 356, 12.12.2014, lk 179), viimati muudetud komisjoni 16. mai 2019. aasta rakendusmäärusega (EL) 2019/776 (ELT L 139 I, 27.5.2019, lk 108).

Šveitsis kohaldatakse järgmisi ühiskomitee otsuse nr 2/2019 artiklis 6 osutatud erijuhtumeid:

—

Alaline erijuhtum CH-TSI ENE-001: vooluvõtturite gabariidid (vt KTK punkt 4.2.10 (2))

Šveitsi koostalitlusvõimelise võrgu uute, ajakohastatud või uuendatud energiavarustuse allsüsteemide vooluvõtturi gabariit määratakse kindlaks vastavalt 15. detsembri 1983. aasta raudteede määruse (DE-OCF) 1. novembri 2020. aasta redaktsiooni artiklile 18 (tavaraudtee, DE 18, joonis 12) ja artikli 18 lõikele 47 (DE 18.2/47.2, arvestuslik kontuur, ptk 14) järgmiselt:

—

OCF S1: vooluvõtturi liugur (1 450 mm), isoleermaterjalist sarvedega

—

OCF S2: vooluvõtturi liugur (1 450 mm või 1 600 mm), isoleermaterjalist sarvedega

—

OCF S3: vooluvõtturi liugur (1 600 mm)

—

OCF S4: vooluvõtturi liugur (1 950 mm)

Märkus: olemasolevatel lõikudel käitamiseks peavad elektrilised veeremiüksused (veerem) olema varustatud vooluvõtturiga, mille liuguri laius on 1 450 mm (isoleerimismaterjalist sarvedega) vastavalt standardi EN 50367: 2020 joonisele B.1.

—

Alaline erijuhtum CH-TSI ENE-002: keskmise kasuliku pinge tõendamine (vt KTK punkt 6.2.4.1)

Alternatiivina keskmise kasuliku pinge hindamisele vastavalt standardi EN 50388:xxxx punktile 15.4, on energiavarustustõhusust lubatud hinnata ka järgmiste meetodite abil:

—

võrdlus etaloniga, kus energiavarustussüsteemi on kasutatud sarnase või tihedama rongide sõiduplaani tingimustes. Etalonil peab olema sarnane või suurem:

—

kaugus pingejuhitavast kogumislatist (sagedusmuundurist);

—

kontaktõhuliini süsteemi takistus.

—

Keskmise kasuliku pinge umbkaudne hindamine lihtsate juhtumite puhul, mille tulemusena suureneb tulevikus rongiliikluse vajaduste rahuldamiseks kasutatav lisavõimsus.

—

Komisjoni 18. novembri 2014. aasta määrus (EL) nr 1302/2014, milles käsitletakse Euroopa Liidu raudteesüsteemi veeremi allsüsteemi „vedurid ja reisijateveoveerem“ koostalitluse tehnilist kirjeldust (ELT L 356, 12.12.2014, lk 228), viimati muudetud komisjoni 16. mai 2019. aasta rakendusmäärusega (EL) 2019/776 (ELT L 139 I, 27.5.2019, lk 108).

Šveitsis kohaldatakse järgmisi ühiskomitee otsuse nr 2/2019 artiklis 6 osutatud erijuhtumeid:

—

Alaline erijuhtum CH-STI LOC&PAS-004: rööbastee nihkejõud (vt KTK punkt 4.2.3.4)

Rööbastee suurim lubatud nihkejõud (suunavate jõudude summa) telje kohta on taristu puhul piiratud rööbastee nihketaluvusega. Võttes arvesse Šveitsi rööbastee projekteerimispõhimõtteid, tuleks maksimaalse lubatud nihkejõu arvutamisel kohaldada regulatiivse väärtusena koefitsienti α = k1 = 0,85.

Erandjuhtudel võib kohaldada koefitsienti α = k1 = 1,0 ja see nõuab erikontrolli.

Dünaamiliste tüübikinnituskatsete puhul tuleb kohaldada koefitsienti α = k1 = 0,85.

—

Alaline erijuhtum CH-STI LOC&PAS-005: välisrööpa kõrgenduse puudujääk (vt vedurite ja reisijateveoveeremi KTK punkt 4.2.3.4.2 ja vagunite KTK punkti4.2.3.5)

Lubatud sõidukiiruse kindlaksmääramisel Šveitsi raudteevõrgus lähtutakse välisrööpa kõrgenduse puudujäägist, mis on kaubarongide puhul 130 mm ja reisirongide puhul 150 mm; selline välisrööpa kõrgenduse puudujääk kiidetakse heaks ilma täiendava uurimiseta. Ohutu käitamise tagamiseks on seetõttu hädavajalik kontrollida veeremit välisrööpa kõrgenduse puudujäägi suhtes.

Šveitsi raudteevõrgus ei tohi kasutada veeremit, mida ei ole välisrööpa kõrgenduse puudujäägi suhtes kontrollitud.

—

Alaline erijuhtum CH-STI LOC&PAS-017: gabariit: üldosa (vt vedurite KTK ja reisijateveoveeremi KTK punkti 4.2.3.1)

OCF-i gabariidid ühilduvad standardi EN 15273-1: 2013 rahvusvaheliste gabariididega järgmiselt:

—

gabariit G1: lubatud piiranguteta;

—

gabariit GA: lubatud gabariidile OCF O1 seatud piirangutega. Gabariidiga G1 seotud valemeid kasutatakse veeremi kinemaatiliste gabariitide (ülemise osa) arvutamiseks kõikidel kõrgustel h. Šveitsis ei ole lubatud kasutada standardi EN 15273-2 B lisa punktides B.3.3.1, B.3.4.1, B.3.5.1 ja B.3.6.1 sätestatud erisusi kõrgustel h > 3,250 m. Gabariidi OCF O1 kohaselt aktsepteeritakse gabariidiga GA ette nähtud standardkoormusi, vastavalt UIC teabelehtede 506 B lisa punktis B.1.1 esitatud täpsustustele;

—

gabariit GB: lubatud gabariidile OCF O2 seatud piirangutega. Gabariidiga G1 seotud valemeid kasutatakse veeremi kinemaatiliste gabariitide (ülemise osa) arvutamiseks kõikidel kõrgustel h. Šveitsis ei ole lubatud kasutada standardi EN 15273-2 B lisa punktides B.3.3.1, B.3.4.1, B.3.5.1 ja B.3.6.1 sätestatud erisusi kõrgustel h > 3,250 m. Gabariidi standardi OCF O2 kohaselt aktsepteeritakse standardiga GB ette nähtud standardkoormusi, vastavalt UIC teabelehtede 506 B lisa punktis B.1.1 esitatud täpsustustele;

—

gabariit GC: lubatud ilma gabariidi OCF O4 suhtes seatud piiranguteta.

Taristu gabariit (ülemine osa) arvutatakse kõikide gabariiditide (nt OCF O1, OCF O2, OCF O4) puhul standardi EN 15273-1: 2013, C lisa punkti C.2.1 tabeli C1 (vastavalt C lisa punkti C.2.3 tabel C4) kohaselt, võttes arvesse kinemaatilisi võrdlusprofiile ja nendega seotud arvutuseeskirju. Šveitsis ei ole lubatud kasutada standardi EN 15273-3:2013 C lisa tabelites C.2 ja C.3 esitatud valemeid, kui veeremi kõrgus h > 3,250 m.

—

Alaline erijuhtum CH-TSI LOC&PAS-028: gabariit, uksed (vt vedurite ja reisijateveoveeremi KTK punkt 4.2.3.1)

Välisuksed, mis vastavad UIC teabelehtede 560 punktide 1.1.4–1.1.4.3 nõuetele, on lubatud. Üldiselt lähtutakse järgmisest:

OCF-i gabariidid ühilduvad standardi EN 15273-1: 2013 rahvusvaheliste gabariididega järgmiselt:

—

gabariit G1: lubatud piiranguteta;

—

gabariit GC: lubatud ilma gabariidi OCF O4 suhtes seatud piiranguteta.

Šveitsis kohaldatakse järgmisi ühiskomitee otsuse nr 2/2019 artiklis 6 osutatud siseriiklikke eeskirju:

—

CH-TSI LOC&PAS-001 (2015. aasta juuni versioon 1.0): vooluvõtturi liugepinna laius;

—

CH-TSI LOC&PAS-002 (2021. aasta juuni versioon 2.0): järjestikused pöörangud / pöörangute läbimise hindamine

—

CH-TSI LOC&PAS-003 (2021. aasta juuni versioon 2.0): väikese raadiusega kõverad (r<250 m)

—

CH-TSI LOC&PAS-006 (2021. aasta juuni versioon 2.0): N-seeria kallutussüsteemiga veeremile tüübikinnituse saamine;

—

CH-TSI LOC&PAS-007 (2021. aasta juuni versioon 2.0): rattaharjade õlitamine

—

CH-TSI LOC&PAS-009 (2015. aasta juuni versioon 1.0): sisepõlemismootoriga veeremi heitgaasid (võimalik, et eeskiri ei ole määrusega (EL) 2016/1628 kooskõlas, eeskiri vaadatakse läbi enne 31. detsembrit 2021;

—

CH-TSI LOC&PAS-011 (2021. aasta juuni versioon 2.0): veojõu piiramine

—

CH-TSI LOC&PAS-012 (2016. aasta juuli versioon 1.0): näivjuhtivus;

—

CH-TSI LOC&PAS-013 (2016. aasta juuli versioon 1.0): vooluvõtturi ja kontaktliini vastastikune mõju;

—

CH-TSI LOC&PAS-014 a (2021. aasta juuni versioon 2.0): Rööbastee vooluahelatel põhinevate rongituvastussüsteemidega ühilduvust käsitlevad veeremi omadused;

—

CH-TSI LOC&PAS-014b (2021. aasta juuni versioon 2.0): Teljeloenduritel põhinevate rongituvastussüsteemidega ühilduvust käsitlevad veeremi omadused;

—

CH-TSI LOC&PAS-019 (2019. aasta juuni versioon 2.0): signaal „Non leading input“ (võimalik, et eeskiri ei ole määrusega (EL) nr 1302/2014 kooskõlas, eeskiri vaadatakse läbi enne 31. detsembrit 2021);

—

CH-TSI LOC&PAS-020 (2019. aasta juuni versioon 2.0): signaal „Sleeping input“ mitmikveo puhul (võimalik, et eeskiri ei ole määrusega (EL) nr 1302/2014 kooskõlas, eeskiri vaadatakse läbi enne 31. detsembrit 2021);

—

CH-TSI LOC&PAS-022 (2021. aasta juuni versioon 2.1): kiirpiduri lähtestamine;

—

CH-TSI LOC&PAS-025 (2019. aasta juuni versioon 2.0): ETCSi rongisisese seadme lahtiühendamisseadme kaitse mittesihipärase kasutamise eest (võimalik, et eeskiri ei ole määrusega (EL) nr 1302/2014 kooskõlas, eeskiri vaadatakse läbi enne 31. detsembrit 2021);

—

CH-TSI LOC&PAS-026 (2019. aasta juuni versioon 2.0): ERTMS/ETCS Baseline 3 seadmetega varustatud rongidel on süsteemi SIGNUM/ZUB kasutamine keelatud;

—

CH-TSI LOC&PAS-027 (2019. aasta juuni versioon 2.0): kaugjuhtimine manööverdamisel (töörežiim „shunting“) (võimalik, et eeskiri ei ole määrusega (EL) nr 1302/2014 kooskõlas, eeskiri vaadatakse läbi enne 31. detsembrit 2021);

—

CH-TSI LOC&PAS-030 (2021. aasta juuni versioon 2.0): rööbastee haardumisest sõltumatute pidurisüsteemide kasutamine;

—

CH-TSI LOC&PAS-031 (2020. aasta novembri versioon 2.1): veojõu turvaline katkestamine (võimalik, et eeskiri ei ole määrusega (EL) nr 1302/2014 kooskõlas, eeskiri vaadatakse läbi enne 31. detsembrit 2021);

—

CH-TSI LOC&PAS-035 (2020. aasta novembri versioon 2.1): piisav pidurdusvõimsus kiirpidurduse korral (võimalik, et eeskiri ei ole määrusega (EL) nr 1302/2014 kooskõlas, eeskiri vaadatakse läbi enne 31. detsembrit 2021);

—

CH-TSI LOC&PAS-036 (2019. aasta juuni versioon 2.0): veeremiüksused, millel on juhtimispuldid mõlemal pool (võimalik, et eeskiri ei ole määrusega (EL) nr 1302/2014 kooskõlas, eeskiri vaadatakse läbi enne 31. detsembrit 2021);

—

CH-TSI LOC&PAS-037 (2019. aasta juuni versioon 1.0): sõidupidur (ETCS) (võimalik, et eeskiri ei ole määrusega (EL) nr 1302/2014 kooskõlas, eeskiri vaadatakse läbi enne 31. detsembrit 2021).

—

Komisjoni 18. novembri 2014. aasta määrus (EL) nr 1303/2014, milles käsitletakse Euroopa Liidu raudteesüsteemi koostalitluse tehnilist kirjeldust „Raudteetunnelite ohutus“ (ELT L 356, 12.12.2014, lk 394), viimati muudetud komisjoni 16. mai 2019. aasta rakendusmäärusega (EL) 2019/776 (ELT L 139 I, 27.5.2019, lk 108).

—

Komisjoni 26. novembri 2014. aasta määrus (EL) nr 1304/2014 üleeuroopalise raudteesüsteemi allsüsteemi „veerem – müra“ koostalitluse tehnilise kirjelduse kohta, millega muudetakse otsust 2008/232/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks otsus 2011/229/EL (ELT L 356, 12.12.2014, lk 421).

—

Komisjoni 11. detsembri 2014. aasta määrus (EL) nr 1305/2014, milles käsitletakse Euroopa Liidu raudteesüsteemi kaubaveoteenuste telemaatiliste seadmete koostalitluse tehnilist kirjeldust ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 62/2006 (ELT L 356, 12.12.2014, lk 438), viimati muudetud komisjoni 16. mai 2019. aasta rakendusmäärusega (EL) 2019/778 (ELT L 139 I, 27.5.2019, lk 356).

—

Komisjoni 4. veebruari 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/171, mis käsitleb raudteeveo-ettevõtjate tegevuslubade väljaandmise korra teatavaid aspekte (ELT L 29, 5.2.2015, lk 3).

—

Komisjoni 12. juuni 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/909, milles käsitletakse rongiliikluse korraldamisega seotud otseste kulude arvutamise meetodeid (ELT L 148, 13.6.2015, lk 17).

—

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/797 Euroopa Liidu raudteesüsteemi koostalitluse kohta (ELT L 138, 26.5.2016, lk 44). Šveitsis kohaldatakse ainult järgmisi sätteid: artiklid 7 (lõiked 1–3), 8–10, 12, 15, 17, 21 (v.a lõige 7), 22–25, 27–42, 44, 45 ja 49 ning II, III ja IV lisa.

—

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/798 raudteeohutuse kohta (ELT L 138, 26.5.2016, lk 102–149). Šveitsis kohaldatakse ainult järgmisi sätteid: artiklid 9, 10 (v.a lõige 7), 13, 14 ja 17 ning III lisa.

—

Komisjoni 27. mai 2016. aasta määrus (EL) 2016/919 Euroopa Liidu raudteesüsteemi juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemide koostalitluse tehnilise kirjelduse kohta (ELT L 158, 15.6.2016, lk 1), muudetud komisjoni 16. mai 2019. aasta rakendusmäärusega (EL) 2019/776 (ELT L 139 I, 27.5.2019, lk 108).

Šveitsis kohaldatakse järgmisi ühiskomitee otsuse nr 2/2019 artiklis 6 osutatud siseriiklikke eeskirju:

—

CH-TSI CCS-003 (2019. aasta juuni versioon 2.0): süsteemidele ZUB/SIGNUM paketi 44 edastamise aktiveerimine/desaktiveerimine;

—

CH-TSI CCS-006 (2020. aasta novembri versioon 2.1): signaali „Non leading permitted“ kadu töörežiimil „Non Leading“(võimalik, et eeskiri ei ole määrusega (EL) 2016/919 kooskõlas, eeskiri vaadatakse läbi enne 31. detsembrit 2021);

—

CH-TSI CCS-007 (2020. aasta novembri versioon 3.0): pidurduskõveraid puudutavad eeskirjad (ERTMS/ETCS Baseline 2);

—

CH-TSI CCS-008 (2021. aasta juuni versioon 3.0): muudatustaotluste rakendamine miinimumtasemel

—

CH-TSI CCS-011 (2019. aasta juuni versioon 2.0): Euroloopi toimimine;

—

CH-TSI CCS-015 (2019. aasta juuni versioon 2.0): kahe GSM-R andmekanali üheaegne haldamine;

—

CH-TSI CCS-016 (2021. aasta juuni versioon 3.0): riigile omaste parameetrite ja funktsioonide kasutamine;

—

CH-TSI CCS-018 (2019. aasta juuni versioon 2.0): Levels STM/NTC seadmete kasutamine on SIGNUM/ZUB süsteemis keelatud;

—

CH-TSI CCS-019 (2020. aasta novembri versioon 3.0): rongi andmete automaatne vastuvõtmine ja kuvamine (võimalik, et eeskiri ei ole määrusega (EL) 2016/919 kooskõlas, eeskiri vaadatakse läbi enne 31. detsembrit 2021);

—

CH-TSI CCS-022 (2019. aasta juuni versioon 2.0): tagurdamine töörežiimil „Unfitted“;

—

CH-TSI CCS-023 (2019. aasta juuni versioon 2.0): tekstsõnumite kuvamine;

—

CH-TSI CCS-024 (2021. aasta juuni versioon 3.0): paindlik andmesisestus;

—

CH-TSI CCS-026 (2020. aasta novembri versioon 2.1): liiniseadmete internetipõhine seire rongi pardal (võimalik, et eeskiri ei ole määrusega (EL) 2016/919 kooskõlas, eeskiri vaadatakse läbi enne 31. detsembrit 2021);

—

CH-TSI CCS-032 (2020. aasta novembri versioon 2.1): rongi kordumatu identimisnumber ETCSi rongisisese seadme ja seadme CabRadio GSM-R kasutamisel (võimalik, et eeskiri ei ole määrusega (EL) 2016/919 kooskõlas, eeskiri vaadatakse läbi enne 31. detsembrit 2021);

—

CH-TSI CCS-033 (2020. aasta novembri versioon 1.1): seadme GSM-R Voice funktsioonid (võimalik, et eeskiri ei ole määrusega (EL) 2016/919 kooskõlas, eeskiri vaadatakse läbi enne 31. detsembrit 2021);

—

CH-TSI CCS-034 (2019. aasta juuni versioon 1.0): töörežiim „Non Leading“;

—

CH-TSI CCS-035 (2019. aasta juuni versioon 1.0): DMI ekraanil kuvatav teave (võimalik, et eeskiri ei ole määrusega (EL) 2016/919 kooskõlas, eeskiri vaadatakse läbi enne 31. detsembrit 2021);

—

CH-TSI CCS-038 (2020. aasta novembri versioon 1.1): teade läbisõidu usaldusvahemiku olulise suurenemise kohta (võimalik, et eeskiri ei ole määrusega (EL) 2016/919 kooskõlas, eeskiri vaadatakse läbi enne 31. detsembrit 2021);

—

CH-CSM-RA-001 (2019. aasta juuni versioon 1.0): ohutust tõendavad dokumendid ETCS seadmetele Šveitsis tüübikinnituse saamiseks (võimalik, et eeskiri ei ole määrusega (EL) 2016/919 kooskõlas, eeskiri vaadatakse läbi enne 31. detsembrit 2021);

—

CH-CSM-RA-002 (2019. aasta juuni versioon 1.0): nõuded, mida kohaldatakse sõidukiiruse puhul üle 200 km/h (võimalik, et eeskiri ei ole määrusega (EL) 2016/919 kooskõlas, eeskiri vaadatakse läbi enne 31. detsembrit 2021);

—

Komisjoni 4. aprilli 2018. aasta rakendusmäärus (EL) 2018/545, millega kehtestatakse raudteeveeremile ja raudteeveeremi tüübile loa andmise menetluse praktiline kord vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile (EL) 2016/797 (ELT L 90, 6.4.2018, lk 66).

—

Komisjoni 16. veebruari 2018. aasta delegeeritud määrus (EL) 2018/761, millega kehtestatakse ühised ohutusmeetodid riiklike ohutusasutuste poolt pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/798 kohase ühtse ohutustunnistuse või ohutusloa väljaandmist tehtavaks järelevalveks ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EL) nr 1077/2012 (ELT L 129, 25.5.2018, lk 16).

—

Komisjoni 8. märtsi 2018. aasta delegeeritud määrus (EL) 2018/762, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/798 kohastele ohutusjuhtimissüsteemi nõuetele vastavad ühised ohutusmeetodid ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrused (EL) nr 1158/2010 ja (EL) nr 1169/2010 (ELT L 129, 25.5.2018, lk 26).

—

Komisjoni 9. aprilli 2018. aasta rakendusmäärus (EL) 2018/763, millega kehtestatakse raudteeveo-ettevõtjatele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/798 alusel ühtse ohutustunnistuse väljaandmise praktiline kord ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EÜ) nr 653/2007 (ELT L 129, 25.5.2018, lk 49).

—

Komisjoni 12. veebruari 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/250 milles käsitletakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/797 kohast raudtee koostalitluse komponentide ja allsüsteemide EÜ deklaratsioonide ja sertifikaatide näidisvormi, lubatud veeremiüksuse tüübile vastavuse deklaratsiooni näidist ja allsüsteemi EÜ vastavustõendamise menetlust ning millega tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EL) nr 201/2011 (ELT L 42, 13.2.2019, lk 9).

—

Komisjoni 16. mai 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/773, milles käsitletakse Euroopa Liidu raudteesüsteemi käitamise ja liikluskorralduse allsüsteemi koostalitluse tehnilist kirjeldust ning millega tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2012/757/EL (ELT L 139 I, 27.5.2019, lk 5).

Šveitsis kohaldatakse järgmisi ühiskomitee otsuse nr 2/2019 artiklis 6 osutatud siseriiklikke eeskirju:

—

CH-TSI OPE-006 (2020. aasta juuli versioon 1.0): raudtee käitamistoiming: sidekontseptsioonid;

—

CH-TSI OPE-007 (2020. aasta juuli versioon 1.0): raudtee käitamistoimingud, mis ei põhine liikluskorralduse koostalitluse tehnilisel kirjeldusel;

—

CH-TSI OPE-008 (2020. aasta juuli versioon 1.0): Määrused, mis on seotud üksnes taristuettevõtjatega või üksnes raudteeveo-ettevõtjatega.

—

Komisjoni 16. mai 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/777, milles käsitletakse raudteetaristuregistri ühiseid kirjeldusi ja millega tunnistatakse kehtetuks rakendusotsus 2014/880/EL (ELT L 139 I, 27.5.2019, lk 312).

—

Komisjoni 16. mai 2019. aasta soovitus (EL) 2019/780 taristuettevõtjatele ohutuslubade väljastamise praktilise korra kohta (ELT L 139 I, 27.5.2019, lk 390).

5. jagu – Muud valdkonnad

—

Nõukogu 19. oktoobri 1992. aasta direktiiv 92/82/EMÜ mineraalõlide aktsiisimäärade ühtlustamise kohta (EÜT L 316, 31.10.1992, lk 19).

—

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/54/EÜ tunnelite miinimumohutusnõuete kohta üleeuroopalises teedevõrgus (ELT L 167, 30.4.2004, lk 39).

—

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiiv 2008/96/EÜ maanteede infrastruktuuri ohutuse korraldamise kohta (ELT L 319, 29.11.2008, lk 59).

—

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 181/2011, mis käsitleb bussisõitjate õigusi ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2006/2004 (ELT L 55, 28.2.2011, lk 1).

▼B

2. LISA

ARTIKLIS 8 SÄTESTATUD TASUDE KOHALDAMISE EESKIRJAD

1. Sõidukite suhtes, mille tegelik täismass on rohkem kui 28 tonni ja mille puhul kasutatakse artikli 8 lõikes 2 osutatud luba, kohaldatakse Šveitsis kasutustasu, mis ei ole suurem kui:

—

180 CHF Šveitsi läbiva transiitreisi puhul,

—

70 CHF kahepoolse edasi-tagasi sõidu puhul, mis algab või lõppeb Šveitsis.

2. Maksimaalne tasu, mida Šveitsis kohaldatakse artikli 8 lõikes 3 osutatud luba kasutavate sõidukite suhtes, mille tegelik täismass on rohkem kui 34 t, kuid mitte üle 40 t ja mille sõidudistants läbi Alpide on 300 km, on 252 CHF EURO normidele mittevastava sõiduki puhul, 211 CHF EURO I normidele vastava sõiduki puhul ja 178 CHF EURO II normidele vastava sõiduki puhul. Tasu kohaldatakse vastavalt artikli 40 sätetele.

3. Maksimaalne tasu, mida Šveitsis kohaldatakse artikli 8 lõikes 4 osutatud luba kasutavate sõidukite suhtes, mille tegelik täismass on rohkem kui 34 t, kuid mitte üle 40 t ja mille sõidudistants läbi Alpide on 300 km, on 300 CHF EURO normidele mittevastava sõiduki puhul, 240 CHF EURO I normidele vastava sõiduki puhul ja 210 CHF EURO II normidele vastava sõiduki puhul. Tasu kohaldatakse vastavalt artikli 40 sätetele.

3. LISA

EUROOPA ÜHENDUS

a) (Pantone 290 helesinist värvi või sellele värvile võimalikult sarnast värvi tselluloospaber, suurusega DIN A4 (100 g/m2 või rohkem))

(Tegevusloa esimene lehekülg)

(Tekst tegevusluba väljaandva liikmesriigi ametlikus keeles (ametlikes keeltes) või ühes ametlikest keeltest)

Tegevusluba välja andva liikmesriigi eraldustähis (1)		Pädeva asutuse nimi
(1) Liikmesriikide eraldustähised on järgmised: B – Belgia, BG – Bulgaaria, CZ – Tšehhi Vabariik, DK – Taani, D – Saksamaa, EST – Eesti, IRL – Iirimaa, GR – Kreeka, E – Hispaania, F – Prantsusmaa, HR – Horvaatia, I – Itaalia, CY – Küpros, LV – Läti, LT – Leedu, L – Luksemburg, H – Ungari, MT – Malta, NL – Madalmaad, A – Austria, PL – Poola, P – Portugal, RO – Rumeenia, SLO – Sloveenia, SK – Slovakkia, FIN – Soome, S – Rootsi, UK – Ühendkuningriik.

TEGEVUSLUBA nr …

või

TÕESTATUD KOOPIA nr …

veoste rahvusvaheliseks autoveoks rendi või tasu eest

Käesolev tegevusluba annab õiguse ( 1 ) …

…

tegelda ühenduse territooriumil tehtavate vedude või vedude osade puhul rendi või tasu eest veoste rahvusvahelise autoveoga mis tahes marsruudil, nagu on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 1072/2009 (rahvusvahelisele autoveoturule juurdepääsu käsitlevate ühiseeskirjade kohta) ja vastavalt käesoleva tegevusloa üldsätetele.

Märkused: …
…
Käesolev tegevusluba kehtib alates …	kuni …
Välja antud (koht) …,	(kuupäev) …
… (1)
(1) Tegevusloa välja andnud pädeva asutuse allkiri ja tempel.

b) (Tegevusloa teine leht)

(Tekst tegevusluba väljaandva liikmesriigi ametlikus keeles (ametlikes keeltes) või ühes ametlikest keeltest)

ÜLDSÄTTED

Käesolev tegevusluba antakse välja vastavalt määrusele (EÜ) nr 1072/2009.

Tegevusluba annab omanikule õiguse tegelda ühenduse territooriumil tehtavate vedude või vedude osade puhul rendi või tasu eest veoste rahvusvahelise autoveoga mis tahes marsruudil ja vajaduse korral vastavalt käesoleva loa tingimustele:

—

kui reisi lähte- ja sihtkoht on kahes erinevas liikmesriigis, olenemata sellest, kas vedu toimub ühe või mitme liikmesriigi või kolmanda riigi territooriumi kaudu;

—

liikmesriigist kolmandasse riiki või vastupidi, olenemata sellest, kas vedu toimub ühe või mitme liikmesriigi või kolmanda riigi territooriumi kaudu;

—

kolmandate riikide vahel, kui vedu toimub ühe või mitme liikmesriigi territooriumi kaudu,

ja sellise veoga seotud tühisõit.

Juhul kui vedu toimub liikmesriigist kolmandasse riiki või vastupidi, kehtib käesolev tegevusluba veo selle osa suhtes, mis tehakse ühenduses. See kehtib selle liikmesriigi territooriumil, kus toimub peale- või mahalaadimine, üksnes pärast seda, kui ühenduse ja asjaomase kolmanda riigi vahel on sõlmitud vajalik kokkulepe kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1072/2009.

Tegevusluba on isiklik ja omanik ei või seda üle anda.

Juhitunnistuse välja andnud liikmesriigi pädev asutus võib selle kehtetuks tunnistada, eelkõige juhul, kui selle omanik:

—

ei ole täitnud kõiki tegevusloa kasutamise tingimusi,

—

esitas tegevusloa andmiseks või uuendamiseks vajalike andmete hulgas ebaõiget teavet.

Veoettevõtja säilitab tegevusloa originaali.

Tegevusloa kinnitatud ärakirja hoitakse sõidukis ( 2 ). Ühendatud autorongi puhul peab tegevusluba kuuluma mootorsõiduki juurde. See kehtib ühendatud autorongi suhtes ka juhul, kui haagis või poolhaagis ei ole registreeritud või tegevusloa omaniku nimel liiklusesse lubatud või kui see on registreeritud või lubatud liiklusesse mõnes muus riigis.

Kontrollima volitatud kontrollametniku nõudmisel tuleb tegevusluba talle esitada.

Tegevusloa valdaja peab iga liikmesriigi territooriumil täitma selles riigis kehtivaid õigus- ja haldusnorme, eelkõige vedude ja liikluse osas.

▼M5

4. LISA

VEOD, MIS ON VABASTATUD KÕIGIST TEGEVUS- JA VEOLUBADE NÕUETEST, NING SELLISTE VEDUDEGA SEOTUD TÜHISÕIDUD.

1. Postivedu universaalteenusena.

2. Kahjustatud või rikkis sõidukite vedu.

3. Veosevedu mootorsõidukitega, mille suurim lubatud täismass koos haagisega ei ületa 3,5 tonni.

4. Kaubavedu mootorsõidukitega, kui järgmised tingimused on täidetud:

veetav veos on ettevõtja omand või vara, mille ettevõtja on müünud, ostnud, rendile andnud või rendile võtnud, tootnud, kaevandanud, töödelnud või remontinud;

reisi eesmärk on veose vedamine ettevõttesse või ettevõttest või veose ettevõttesisene või -väline ümberpaigutamine ettevõtja oma tarbeks;

sellise veo puhul kasutatavaid mootorsõidukeid juhivad ettevõtja poolt töölevõetud töötajad või lepingulise kohustuse alusel ettevõtte käsutusse antud töötajad;

veost vedavad sõidukid kuuluvad ettevõtjale või ettevõtja on need järelmaksuga ostnud või rentinud, kusjuures rentimise korral vastavad sõidukid tingimustele, mis on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2006/1/EÜ ( 3 ).

Seda sätet ei kohaldata asendussõiduki kasutamise suhtes juhul, kui harilikult kasutatav sõiduk on lühiajaliselt rikkis;

kaubavedu peab olema ettevõtjale ainult lisategevusala.

5. Meditsiinitoodete, -aparaatide, -seadmete ja muude arstiabiks vajalike kaupade vedu hädaolukorras, eelkõige looduskatastroofide korral.

▼B

5. LISA

ŠVEITSI JA ERINEVATE ÜHENDUSE LIIKMESRIIKIDE VAHELISTES KAHEPOOLSETES MAANTEETRANSPORDIKOKKULEPETES SISALDUVATE KOLMNURKLIIKUMISE RAAMES TEOSTATAVAT KAUBAVEDU KÄSITLEVATE SÄTETE LOETELU

Riik	Kokkulepe alla kirjutatud (kuupäev)	Jõustumine	Tingimused
Saksamaa	17.12.1953	1.2.1954	Artikkel 7: Siseriiklike õigusnormidega tegelik kolmnurkliikumine lubatud; muu niinimetatud kolmnurkliikumine keelatud.
Austria	22.10.1958	4.4.1959	Artikkel 8: Kaubaveo teostamise õigusega veoettevõtjatel on lubatud vedada ühes lepinguosalises riigis registreeritud sõidukitega: a) kaupu, mis on mõeldud ühte neist riikidest või mis on pärit ühest neist riikidest. Tegelik kolmnurkliikumine lubatud; muu niinimetatud kolmnurkliikumine keelatud.
Belgia	25.2.1975	24.7.1975	Artikli 4 lõike 1 punkt b: Tegelik kolmnurkliikumine lubatud; muu niinimetatud kolmnurkliikumine keelatud.
Taani	27.8.1981	25.3.1982	artikli 4 lõige 2: Vedudeks kolmandast riigist teise lepinguosalise territooriumile või teise lepinguosalise territooriumilt kolmandasse riiki on vaja teise lepinguosalise poolt igal konkreetsel juhul eraldi väljastatud luba.
Hispaania	23.1.1963	21.8.1963	29. oktoobri 1971. aasta protokoll: Tegelik kolmnurkliikumine lubatud; muu niinimetatud kolmnurkliikumine keelatud.
Soome	16.1.1980	28.5.1981	Artikli 6 lõige 2 ja Šveitsi-Soome ühiskomitee 23. ja 24. mai 1989. aasta koosoleku protokolli punkt 2.2: Tegelik kolmnurkliikumine ja muu niinimetatud kolmnurkliikumine lubatud loa olemasolul
Prantsusmaa	20.11.1951	1.4.1952	Siseriiklike õigusnormide alusel: Šveitsi veoettevõtjad: Prantsusmaal igasugune kolmnurkliikumine keelatud; Prantsuse veoettevõtjad: Šveitsis igasugune kolmnurkliikumine lubatud
Kreeka	8.8.1970	6.9.1971	Artikkel 3 ja Šveitsi-Kreeka ühiskomitee 11.–13. detsembri 1972. aasta koosoleku protokoll: igasugune kolmnurkliikumine lubatud (erikvootide kohaste lubade alusel).
Itaalia	–	–	Šveitsi-Itaalia ühiskomitee 14. juuni 1993. aasta koosoleku protokoll: Šveitsi veoettevõtjad: kvootide alusel eraldatavad load tegeliku kolmnurkliikumise jaoks; muu niinimetatud kolmnurkliikumine on keelatud; Itaalia veoettevõtjad: tegelik kolmnurkliikumine lubatud ilma lubadeta; kvootide alusel eraldatavad load muu niinimetatud kolmnurkliikumise jaoks.
Iirimaa	–	–	Siseriiklike õigusnormide alusel: Šveitsi veoettevõtjad: igasugune kolmnurkliikumine keelatud, kui Iiri ametivõimud ei oleks selleks luba andnud, Iiri veoettevõtjad: igasugune kolmnurkliikumine suhetes Šveitsiga lubatud
Luksemburg	17.5.1972	1.6.1972	Kokkulepet kohaldatakse ainult reisijateveo suhtes. Kaubaveo kohta ei ole mingit korda kokku lepitud. Kolmnurkliikumine siseriiklike õigusnormidega lubatud. (Vastastikkuse põhimõtte rakendamine.) Igasugune kolmnurkliikumine lubatud.
Madalmaad	20.5.1952	15.6.1952	Kokkulepet kohaldatakse ainult reisijateveo suhtes. Kaubaveo kohta ei ole mingit korda kokku lepitud. Kolmnurkliikumine siseriiklike õigusnormidega lubatud. (Vastastikkuse põhimõtte rakendamine.) Igasugune kolmnurkliikumine lubatud.
Portugal	28.6.1973	1.1.1974	Igasugune kolmnurkliikumine vabastatud vastavalt Šveitsi-Portugali ühiskomitee 6. juuni 1996. aasta otsusele.
Ühendkuningriik	20.12.1974	21.11.1975	Artikli 3 punkt b: Tegelik kolmnurkliikumine lubatud. Muu niinimetatud kolmnurkliikumine keelatud.
Rootsi	12.12.1973	22.4.1974	Artikli 4 lõiked 1 ja 2: Kolmnurkliikumine lubatud erikvootide kohaste lubade alusel.
Tegelik kolmnurkliikumine: kui sõiduk läbib oma tavapärasel marsruudil transiidi korras riigi, kus ta on registreeritud, nt kui Šveitsis registreeritud sõiduk veab Saksamaalt kaupu Šveitsi kaudu Itaaliasse. Muu niinimetatud kolmnurkliikumine: kui sõiduk ei läbi transiidi korras riiki, kus ta on registreeritud, nt kui Šveitsis registreeritud sõiduk veab Saksamaalt kaupu Austria kaudu Itaaliasse.

6. LISA

ERANDID KAALUPIIRANGUST NING ÖÖSEL JA LAUPÄEVITI SÕITMISE KEELUST

I. Erand kaalupiirangust kuni 31. detsembrini 2004

Välisriigis alguse saavate ja Šveitsi piirialadel ( 4 ) lõppevate (ja vastupidi) reiside suhtes võib ilma täiendava tasuta teha erandeid kõigi kaupade puhul kokku kuni 40 tonni ulatuses ja kombineeritud transpordis kasutatavate 40jalaliste ISO konteinerite puhul kuni 44 tonni ulatuses. Teeehitusega seotud põhjustel rakendavad teatavad tollipunktid madalamaid piirmäärasid.

II. Muud erandid kaalupiirangust

Välisriigis alguse saavate ja Šveitsi piirialadest ( 5 ) kaugemal lõppevate reiside ning Šveitsi läbiva transiidi puhul võib lubada ka Šveitsis lubatud registrimassist suuremat tegelikku täismassi artiklis 8 nimetamata veoliigi puhul, kui tegemist on:

jagamatu kauba veoga ja nõudeid ei saa täita hoolimata sobivate sõidukite kasutamisest;

selliste erisõidukite, näiteks töösõidukite ümberpaigutamise või kasutamisega, mis ei vasta oma otstarbe tõttu kaalu suhtes kehtestatud sätetele;

eriolukorras kahjustatud või katkiste sõidukite transportimisega;

lennukites toitlustamiseks mõeldud varude transpordiga;

kombineeritud transpordi alg- ja lõppjärgus toimuva maanteeveoga tavaliselt 30 km raadiuses lõpp-punktist.

III. Erand öösel ja laupäeviti sõitmise keelust

Nähakse ette järgmised erandid öösel ja laupäeviti sõitmise keelust:

ilma eriloata

—

sõidud erakorralise abi andmiseks katastroofide korral,

—

sõidud erakorralise abi andmiseks õnnetusjuhtumite puhul, eriti ühissõidukitega toimunud õnnetuste ja lennuõnnetuste puhul;

eriloaga

Kui veetakse kaupu, mille olemusest tulenevalt on õigustatud öine vedu, ja hästi põhjendatud juhtudel laupäevane vedu:

—

kergriknevad põllumajandustooted (näiteks marjad, puu- ja juurviljad, taimed (sealhulgas lõikelilled) või värskelt pressitud puuviljamahl) kogu aasta jooksul,

—

tapmiseks ettenähtud sead ja kanad,

—

värske piim ja kergriknevad piimatooted,

—

tsirkusetarvikud, orkestrile kuuluvad muusikariistad, teatrirekvisiidi jms,

—

toimetatavat teksti sisaldavad päevalehed ning õigusteenuste nõuete kohaselt transporditavad postisaadetised.

Heakskiitmise korra hõlbustamiseks võib väljastada kuni 12 kuud kehtivaid lube määratlemata reiside arvu jaoks, kui kõik reisid on sama liiki.

▼M5

7. LISA

AUTOBUSSIDEGA TOIMUV RAHVUSVAHELINE REISIJATEEDU

Artikkel 1

Mõisted

Käesolevas kokkuleppes kasutatakse järgmisi mõisteid:

1. Liinivedu

1.1.

Liinivedu on reisijate vedu kindlate vaheaegade järel kindlaksmääratud marsruudil, kusjuures reisijad võetakse peale ja lastakse välja varem kindlaksmääratud peatustes. Liinivedusid võivad kasutada kõik ja vajaduse korral võib sellega kaasneda kohustuslik ettetellimine.

Liiniveo olemust ei mõjuta asjaolu, et selle tingimusi võib muuta.

1.2.

Mis tahes veoettevõtja korraldatav teatavate reisijaterühmade vedu, millest muud reisijad on välja arvatud, loetakse liiniveoks, kui see teenus toimub vastavalt punktile 1.1. Niisugust teenust nimetatakse eriotstarbeliseks liiniveoks.

Eriotstarbeliste liinivedude alla kuuluvad:

töötajate vedu kodust tööle ja tagasi;

õpilaste ja üliõpilaste vedu õppeasutusse ja tagasi;

Eriotstarbelise liiniveo olemust ei mõjuta asjaolu, et seda võib muuta vastavalt selle kasutajate vajadustele.

1.3.

Selliste paralleelvedude või ajutiste vedude korraldamise, mis pakuksid teenust samale tarbijaskonnale kui olemasolevad liiniveod, olemasolevate liinivedudega võrreldes teatavate peatuste vahelejätmise ja täiendavates peatustes peatumise suhtes kohaldatakse samu eeskirju kui olemasolevate liinivedude puhul.

2. Juhuveod

2.1.

Juhuveod on veod, mis ei kuulu liinivedude, sealhulgas eriotstarbeliste liinivedude mõiste alla ja mille põhiline eripära on see, et veetakse kliendi või veoettevõtja enda algatusel kokku pandud reisijaterühmi.

Selliste paralleel- või ajutiste vedude korraldamiseks, mis on võrreldavad olemasolevate liinivedudega ja millega teenindatakse sama klientuuri, on vaja I jaotises sätestatud korra kohast luba.

2.2.	Punktis 2 osutatud veod jäävad ikkagi juhuvedudeks, hoolimata sellest, et need toimuvad kindlate vaheaegade järel.

2.3.

Edasi-tagasivedusid koos majutusega võib pakkuda veoettevõtjate rühm, mis tegutseb sama töövõtja nimel.

Selliste veoettevõtjate nimed ja vajaduse korral teel olevad ümberistumiskohad teatatakse Euroopa Liidu asjaomaste liikmesriikide ja Šveitsi pädevatele asutustele ühiskomitee kindlaks määratud korras.

3. Vedu omal kulul

Omal kulul toimuvad veod on veod, mida teevad füüsilised või juriidilised isikud mittekaubanduslikel ja mittetulunduslikel eesmärkidel, kus:

—

veod on sellele füüsilisele või juriidilisele isikule ainult kõrvaltegevus,

—

kasutatavad sõidukid kuuluvad nimetatud füüsilisele või juriidilisele isikule või ta on need omandanud järelmaksuga või neid kasutatakse pikaajalise liisinglepingu alusel ja neid juhivad füüsilise või juriidilise isiku töötaja või kõnealune füüsiline isik või tema poolt tööle võetud isik või ettevõtja poolt tööle võetud või lepingulise kohustuse alusel ettevõtte käsutusse antud töötajad.

I jagu

LIINIVEOD, MILLEKS ON VAJA LUBA

Artikkel 2

Loa liik

Load antakse välja veoettevõtja nimele; transpordiettevõtja ei või luba edasi anda kolmandatele isikutele. Käesoleva lisa artikli 3 lõikes 1 osutatud asutuse nõusolekul võib loa saanud veoettevõtja siiski teha vedusid allhankija vahendusel. Sellisel juhul märgitakse loale viimati nimetatud ettevõtja nimi ja tema roll allhankijana. Allhankija peab vastama kokkuleppe artiklis 17 osutatud tingimustele.

Kui ettevõtjad on liinivedude teostamiseks ühinenud, antakse load välja kõigi ettevõtjate nimele. Luba antakse ettevõtjale, kes juhib vedude teostamist, ning teistele antakse koopiad. Loale märgitakse kõigi ettevõtjate nimed.

Loa maksimaalne kehtivusaeg on viis aastat.

Loale märgitakse järgmised andmed:

veoteenuse liik;

veomarsruut, eelkõige väljumiskoht ja sihtkoht;

loa kehtivusaeg;

peatused ja sõiduplaan.

Luba on kooskõlas komisjoni määruses (EL) nr 361/2014 ( 6 ) sätestatud näidisega.

Luba annab selle valdaja(te)le õiguse teostada liinivedusid lepinguosaliste territooriumidel.

Liiniveo ettevõtja võib ajutiste ja erandlike asjaoludega toimetulemiseks kasutada lisasõidukeid.

Sellisel juhul peab veoettevõtja tagama, et sõidukis on olemas järgmised dokumendid:

—

liiniloa koopia;

—

liiniveo ettevõtja ja lisasõidukid taganud ettevõtja vahelise lepingu koopia või samaväärne dokument;

—

Euroopa Liidu veoettevõtja puhul liiniveoks lisasõidukid tagavale ettevõtjale antud ühenduse tegevusloa tõestatud koopia või Šveitsi veoettevõtja puhul samaväärse Šveitsi tegevusloa tõestatud koopia.

Artikkel 3

Loataotluste esitamine

Euroopa Liidu ettevõtjad esitavad loataotlused kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1073/2009 ( 7 ) artikliga 7 ja Šveitsi ettevõtjad esitavad loataotlused kooskõlas reisijatevedu käsitleva 4. novembri 2009. aasta määruse ( 8 ) 3. peatüki sätetega. Vedude puhul, mille osutamiseks ei ole Šveitsis luba vaja, kuid Euroopa Liidus on, esitavad luba taotlevad Šveitsi ettevõtjad oma taotlused pädevatele Šveitsi asutustele, kui selliste vedude lähtepunkt on Šveitsis.

Taotlused on kooskõlas määruses (EL) nr 361/2014 sätestatud näidisega.

Luba taotlevad isikud esitavad täiendavad andmed, kui nad peavad seda vajalikuks või kui lubade andmisega tegelev asutus seda nõuab, eelkõige sõiduplaani, mis võimaldab kontrollida, kas järgitakse puhke- ja sõiduaega käsitlevaid õigusakte; Euroopa Liidu veoettevõtjad esitavad koopia ühenduse tegevusloast, mis hõlmab bussiga rahvusvahelise reisijateveo teostamist rendi või tasu eest, ning Šveitsi veoettevõtjad esitavad koopia samaväärsest tegevusloast, mis väljastatakse Šveitsis liiniveo ettevõtjale.

Artikkel 4

Loa andmise kord

Load antakse välja nende lepinguosaliste pädevate asutuste kokkuleppel, kelle territooriumil reisijaid peale võetakse või maha pannakse. Lubade andmisega tegelev asutus edastab sellistele asutustele (ja Euroopa Liidu nende liikmesriikide pädevatele asutustele, kelle territoorium läbitakse sõitjaid peale võtmata ja maha panemata) taotluse koopia koos muude asjaomaste dokumentide koopiatega ja hinnangu selle kohta.

Šveitsi ja Euroopa Liidu liikmesriikide pädevad asutused, kelle nõusolekut on küsitud, teatavad lubade andmisega tegelevale asutusele oma otsusest kahe kuu jooksul. Nimetatud tähtaega arvestatakse kuupäevast, mil saabus avaldus nõusoleku saamiseks ja mis on kirjas vastuvõtuteatisel. Kui selle aja jooksul ei ole lubade andmisega tegelev asutus vastust saanud, eeldatakse, et asutused, kellega konsulteeriti, on andnud oma nõusoleku ning lubade andmisega tegelev asutus väljastab loa. Kui lepinguosaliste pädevatelt asutustelt, kelle nõusolekut on küsitud, saadakse negatiivne otsus, sisaldab see piisavaid põhjendusi.

Kui lõigetes 7 ja 8 ei ole sätestatud teisiti, teeb lubade andmisega tegelev asutus otsuse avalduse kohta nelja kuu jooksul pärast kuupäeva, mil veoettevõtja taotluse esitas.

Luba ei anta:

kui taotluse esitaja ei suuda otseselt tema käsutuses olevate vahenditega pakkuda vedu, mille kohta taotlus esitati;

kui taotleja ei ole varasemal ajal järginud maanteetransporti käsitlevaid siseriiklikke või rahvusvahelisi õigusakte, eelkõige rahvusvahelise reisijateveo lubade tingimusi ja nõudeid, või on tõsiselt rikkunud maanteetransporti käsitlevaid õigusakte, eelkõige sõidukite suhtes kohaldatavaid ning juhtide juhtimis- ja puhkeaja eeskirju;

kui loa kehtivuse pikendamise taotluse korral ei ole täidetud loa saamise tingimused;

kui ühe lepinguosalise pädev asutus otsustab üksikasjaliku analüüsi põhjal, et asjaomane vedu mõjutaks oluliselt samaväärsete teenuste (mis on hõlmatud lepinguosalise õigusaktidega kooskõlas oleva ühe või mitme avaliku teenindamise lepinguga) elujõulisust asjaomases piirkonnas. Sellisel juhul kehtestab pädev asutus mittediskrimineerival alusel kriteeriumid, et määrata kindlaks, kas osutatav teenus mõjutaks oluliselt eespool nimetatud samaväärse teenuse elujõulisust, ning ühiskomitee taotlusel edastab talle need;

kui ühe lepinguosalise pädev asutus otsustab üksikasjaliku analüüsi põhjal, et teenuse põhieesmärk ei ole vedada sõitjaid lepinguosalistes riikides asuvate peatuste vahel.

Kui olemasolev rahvusvaheline bussiveoteenus mõjutab erandlikel põhjustel, mida ei olnud loa andmise ajal võimalik ette näha, oluliselt samaväärsete teenuste (mis on hõlmatud lepinguosalise õigusaktidega kooskõlas oleva ühe või mitme avaliku teenindamise lepinguga) elujõulisust asjaomases piirkonnas, võib kokkuleppeosalise pädev asutus ühiskomitee nõusolekul peatada või tunnistada kehtetuks rahvusvahelise bussiveoteenuse loa, teatades sellest veoettevõtjale kuus kuud ette.

Asjaolu, et veoettevõtja pakub madalamaid hindu kui teised maanteeveoettevõtjad või asjaolu, et asjaomasel marsruudil tegutsevad juba teised maanteeveoettevõtjad, ei ole piisav põhjendus taotluse tagasilükkamiseks.

Lubade väljastamisega tegelev asutus võib lükata taotluse tagasi ainult käesoleva kokkuleppega kooskõlas olevatel põhjustel.

Kui lõikes 1 osutatud kokkuleppele jõudmise menetluse tulemusena ei saavutata kokkulepet, võib küsimuse saata ühiskomiteele.

Ühiskomitee teeb võimalikult kiiresti otsuse, mis jõustub 30 päeva möödumisel sellest, kui otsusest teatati Šveitsile ja Euroopa Liidu asjaomastele liikmesriikidele.

Lubade andmisega tegelev asutus teatab pärast käesolevas artiklis sätestatud korra täitmist kõigile lõikes 1 osutatud asutustele oma otsuse ja saadab neile vajadusel loa koopia.

Artikkel 5

Lubade väljastamine ja pikendamine

Lubade andmisega tegelev asutus annab pärast artiklis 4 nimetatud korra täitmist loa või keeldub ametlikult luba andmast.

Loa andmisest keeldumise otsuses tuleb esitada keeldumise põhjused. Lepinguosalised tagavad veoettevõtjatele võimaluse kasutada oma õigusi, kui nende taotlus lükatakse tagasi.

Käesoleva lisa artiklit 4 kohaldatakse muu hulgas loa kehtivuse pikendamise taotluste ja loas käsitletava veoteenuse pakkumise tingimuste muutmise taotluste suhtes.

Kui tegutsemistingimusi, eelkõige piletihindu ja sõiduplaane muudetakse vaid vähesel määral, peab lubade andmisega tegelev asutus esitama teise lepinguosalise pädevatele asutustele vaid muudatustega seotud teabe.

Artikkel 6

Loa aegumine

Loa aegumise puhul tuleb järgida korda, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 1073/2009 artiklis 10 ja reisijatevedu käsitleva määruse artiklis 46.

Artikkel 7

Veoettevõtjate kohustused

Kui tegemist ei ole vääramatu jõuga, võtavad liinivedude ettevõtjaid kuni loa kehtivusaja lõpuni kõik meetmed tagamaks katkematud, regulaarsed ja piisava mahuga transporditeenused, mis vastavad ka muudele tingimustele, mille pädev asutus on kehtestanud kooskõlas käesoleva lisa artikli 2 lõikega 3.

Veoettevõtjad avaldavad veoteenuse marsruudi, bussipeatused, sõiduplaani, piletihinnad ja veotingimused selliselt, et oleks tagatud selle teabe hõlbus kättesaadavus kõigile kasutajatele.

Šveitsil ja Euroopa Liidu asjaomastel liikmesriikidel on võimalik ühisel kokkuleppel ja loa valdaja nõusolekul muuta liinivedude teostamise tingimusi.

II jagu

JUHUVEOD JA MUUD VEOD, MILLEKS EI OLE LUBA VAJA

Artikkel 8

Kontrolldokument

Käesoleva kokkuleppe artikli 18 lõikes 1 nimetatud teenuseid osutatakse kontrolldokumendi (sõidulehe) alusel.

Juhuvedusid tegev veoettevõtja täidab sõidulehe enne iga reisi.

Sõidulehtede kaustu jagavad Šveitsi või selle Euroopa Liidu liikmesriigi pädevad asutused, kus on veoettevõtja registreeritud asukoht, või nende pädevate asutuste määratud organid.

Kontrolldokumendi näidis ja selle kasutamise moodus on sätestatud määruses (EL) nr 361/2014.

Kokkuleppe artikli 18 lõikes 2 osutatud veoteenuste puhul käsitatakse lepingut või selle tõestatud koopiat kontrolldokumendina.

Artikkel 9

Sertifikaat

Kokkuleppe artikli 18 lõikes 6 osutatud sertifikaadi väljastab Šveitsi või Euroopa Liidu selle liikmesriigi pädev asutus, kus sõiduk on registreeritud.

Sertifikaat on kooskõlas määruses (EL) nr 361/2014 sätestatud näidisega.

III jagu

KONTROLLIMINE JA KARISTUSED

Artikkel 10

Sõidupiletid

Liiniveoteenuseid (välja arvatud eriotstarbelisi liinivedusid) osutavad veoettevõtjad peavad väljastama kas isikliku või kollektiivse sõidupileti, millele on märgitud järgmised andmed:

—

väljumis- ja sihtkoht ning vajaduse korral ka tagasisõit,

—

pileti kehtivusaeg;

—

veoteenuse hind.

Lõikes 1 osutatud sõidupilet tuleb esitada volitatud kontrolliametniku nõudmisel.

Artikkel 11

Kontroll teel ja ettevõtjate juures

Rendi või tasu eest toimuva veo puhul peavad sõidukis olema järgmised dokumendid, mis tuleb esitada volitatud kontrolliametniku nõudmisel: Euroopa Liidu veoettevõtjal ühenduse tegevusloa tõestatud koopia ja Šveitsi veoettevõtjal samalaadne Šveitsi tegevusluba ning olenevalt veoliigist kas luba (või selle tõestatud koopia) või sõiduleht.

Omal kulul toimuvate vedude puhul peab sõidukis olema sertifikaat (või selle tõestatud koopia), mis tuleb esitada volitatud kontrolliametniku nõudmisel.

Bussidega rahvusvahelist sõitjatevedu osutavad ettevõtjad võimaldavad teha kõiki kontrollimisi, mille eesmärk on tagada veoteenuste nõuetekohane pakkumine, eelkõige seoses sõidu- ja puhkeaegadega.

Artikkel 12

Vastastikune abi ja karistused

Lepinguosaliste pädevad asutused osutavad vastastikust abi, et tagada käesoleva lisaga ette nähtud sätete kohaldamine ja selle kontroll. Nad vahetavad teavet määruse (EÜ) nr 1071/2009 ( 9 ) artikli 18 alusel loodud riiklike kontaktpunktide kaudu.

Selle lepinguosalise pädevad asutused, kelle territooriumil on veoettevõtja registreeritud asukoht, tühistavad Euroopa Liidu veoettevõtja ühenduse tegevusloa või Šveitsi veoettevõtja samalaadse Šveitsi tegevusloa, kui selle valdaja:

ei vasta enam kokkuleppe artikli 17 lõikes 1 sätestatud tingimustele või

on esitanud valeteavet ühenduse tegevusloa (Euroopa Liidu veoettevõtja puhul) või samalaadse Šveitsi tegevusloa (Šveitsi veoettevõtja puhul) väljastamiseks vajalike andmete kohta.

Lubade väljastamisega tegelev asutus tühistab loa, kui selle valdaja ei täida enam tingimusi, mille alusel käesoleva kokkuleppe kohane luba on väljastatud, eelkõige juhul, kui tühistamist nõuavad selle lepinguosalise pädevad asutused, kelle territooriumil on veoettevõtja registreeritud asukoht. Lubade väljastamisega tegelev asutus teavitab viivitamata teise lepinguosalise pädevaid asutusi.

Kui veoettevõtja rikub tõsiselt transpordieeskirju või liikluseeskirju, eelkõige sõidukite, sõidu- ja puhkeaja ning artikli 1 punktis 2.1 osutatud paralleelvedude või ajutiste vedude loata teostamise suhtes kohaldatavaid eeskirju, võivad selle lepinguosalise pädevad asutused, kelle territooriumil on veoettevõtja registreeritud asukoht, eelkõige tühistada tema ühenduse tegevusloa (Euroopa Liidu veoettevõtja puhul) või samalaadse Šveitsi tegevusloa (Šveitsi veoettevõtja puhul) või ajutiselt ja/või osaliselt tühistada tema ühenduse tegevusloa (Euroopa Liidu veoettevõtja puhul) või samalaadse Šveitsi tegevusloa (Šveitsi veoettevõtja puhul) tõestatud koopiad.

Selliste karistuste üle otsustatakse vastavalt ühenduse tegevusloa (Euroopa Liidu veoettevõtja puhul) või samalaadse Šveitsi tegevusloa (Šveitsi veoettevõtja puhul) valdaja sooritatud rikkumise tõsidusele ja vastavalt sellele, kui palju tõstatud koopiaid tal on seoses oma rahvusvaheliste transporditoimingutega.

Selle lepinguosalise pädevad asutused, kelle territooriumil on veoettevõtja registreeritud asukoht, edastavad selle liikmesriigi pädevatele asutustele, kus rikkumised tuvastati, võimalikult kiiresti ning hiljemalt kuue nädala jooksul pärast rikkumise suhtes lõpliku otsuse langetamist teabe selle kohta, kas eespool osutatud karistused määrati. Kui selliseid karistusi ei määrata, esitavad selle lepinguosalise pädevad asutused, kelle territooriumil on veoettevõtja registreeritud asukoht, asjakohased põhjendused.

Kui ühe lepinguosalise pädevad asutused on teadlikud käesoleva lisa või autoveoalaste õigusaktide raskest rikkumisest, mille paneb toime mõni mitteresidendist veoettevõtja, edastab see lepinguosaline, kelle territooriumil rikkumine tuvastati, selle lepinguosalise pädevatele asutustele, kelle territooriumil on veoettevõtja registreeritud asukoht, võimalikult kiiresti, kuid hiljemalt kuue nädala jooksul pärast rikkumise suhtes lõpliku otsuse langetamist järgmise teabe:

rikkumise kirjeldus ja kuupäev ning aeg, mil see toime pandi;

rikkumise kategooria, liik ja selle raskusaste ja

määratud ja täideviidud karistused.

Selle lepinguosalise pädevad asutused, kus rikkumine toime pandi, võivad taotleda selle lepinguosalise pädevatelt asutustelt, kelle territooriumil on veoettevõtja registreeritud asukoht, et viimased määraksid artikli 4 kohased halduskaristused.

Lepinguosalised tagavad veoettevõtjatele nende suhtes vastavalt käesolevale artiklile kohaldatud halduskaristuste peale edasikaebamise õiguse.

Artikkel 13

Sissekanne riiklikku elektroonilisse registrisse

Lepinguosalised tagavad, et autoveoalaste õigusaktide raske rikkumine, mille panevad toime veoettevõtjad, kelle registreeritud asukoht on nende territooriumil, ning mille puhul mõni Euroopa Liidu liikmesriigi või Šveitsi pädevad asutused on kohaldanud karistusi, ning samuti Euroopa Liidu veoettevõtja ühenduse tegevusloa või Šveitsi veoettevõtja samalaadse Šveitsi tegevusloa või nende dokumentide tõestatud koopia ajutine või alaline kehtetuks tunnistamine, kantakse riiklikku elektroonilisse autoveo-ettevõtjate registrisse. Sellised registri sissekanded, mis hõlmavad Euroopa Liidu veoettevõtja ühenduse tegevusloa või Šveitsi veoettevõtja samalaadse Šveitsi tegevusloa ajutist või alalist kehtetuks tunnistamist, jäävad andmebaasi vähemalt kaheks aastaks alates tegevusloa kehtivuse peatamise lõppemisest ajutise kehtetuks tunnistamise korral või alates tegevusloa kehtetuks tunnistamise kuupäevast alalise kehtetuks tunnistamise korral.

▼B

8. LISA

ŠVEITSI JA ERINEVATE ÜHENDUSE LIIKMESRIIKIDE VAHELISTES KAHEPOOLSETES MAANTEETRANSPORDIKOKKULEPETES SISALDUVATE KOLMNURKLIIKUMISE RAAMES TEOSTATAVA REISIJATEVEO LUBADE ANDMIST KÄSITLEVATE SÄTETE LOETELU

RIIK	Kokkulepe alla kirjutatud (kuupäev)	Jõustumine	Tingimused
Saksamaa	17.12.1953	1.2.1954	Artiklid 4 ja 5: — kooskõlas siseriikliku õigusega — austades vastastikkuse põhimõtet
Austria	22.10.1958	4.4.1959	Artikkel 6: — kooskõlas siseriikliku õigusega — austades vastastikkuse põhimõtet
Belgia	25.2.1975	24.7.1975	Artikkel 3. — kooskõlas siseriikliku õigusega
Taani	27.8.1981	25.3.1982	Artiklid 3 ja 5: — kooskõlas siseriikliku õigusega
Hispaania	23.1.1963	21.8.1963	Artiklid 2 ja 3: — teise lepinguosalise selge luba — vastastikusel kokkuleppel (vastastikkus)
Soome	16.1.1980	28.5.1981	Artikkel 3: — kooskõlas siseriikliku õigusega
Prantsusmaa	20.11.1951	1.4.1952	II peatükk: — vastastikusel kokkuleppel — austades vastastikkuse põhimõtet
Kreeka	8.8.1970	6.9.1971	Artikkel 2: — vastastikusel kokkuleppel (vastastikkus)
Itaalia	–	–	Kooskõlas siseriikliku õigusega (kahepoolne kokkulepe puudub)
Iirimaa	–	–	Kooskõlas siseriikliku õigusega (kahepoolne kokkulepe puudub)
Luksemburg	17.5.1972	1.6.1972	Artikkel 3: Kooskõlas siseriikliku õigusega
Madalmaad	20.5.1952	15.6.1952	Lõike 2 punkt 2 Kooskõlas siseriikliku õigusega
Portugal	28.6.1973	1.1.1974	Kokkuleppe protokoll, 5. ja 6. jaotis — vastastikune kokkulepe — vastastikkus
Ühendkuningriik	20.12.1974	21.11.1975	Kooskõlas siseriikliku õigusega (kokkulepe käsitleb ainult kaubavedu)
Rootsi	12.12.1973	22.4.1974	Artikkel 3. Kooskõlas siseriikliku õigusega

9. LISA

RAUDTEE- JA KOMBINEERITUD TRANSPORDI KVALITEET

Kui Šveits soovib võtta kokkuleppe artiklis 46 osutatud kaitsemeetmeid, kohaldatakse järgmisi tingimusi.

Raudtee- ja kombineeritud transpordi keskmine hind läbi Šveitsi ei tohi olla rohkem kui kuni 40tonnise registrimassiga sõiduki kulud 300 km läbimisel Alpides. Eelkõige ei tohi saatjaga kombineeritud transpordi („veoautode rongiga vedamise”) eest nõutav keskmine tasu olla suurem kui maanteetranspordi kulu (maanteetasud ja muutuvad kulud).

Šveits on astunud samme, et suurendada oma territooriumi läbiva kombineeritud transpordi ja kaupade raudteeveo konkurentsivõimet.

Kombineeritud transpordi ja kaupade raudteeveo konkurentsivõime hindamisel kasutatavad parameetrid sisaldavad vähemalt järgmist:

—

kuivõrd sõiduplaanid ja kiirus vastavad kasutajate vajadustele,

—

kuivõrd teenusepakkujad tagavad teenuste kvaliteedi ja vastutavad selle eest,

—

kuivõrd Šveitsi ettevõtjad täidavad teenusekvaliteediga seotud kohustusi või millist kompensatsiooni saavad kliendid, kui ettevõtjad sellega hakkama ei saa,

—

broneerimistingimused.

10. LISA

ARTIKLIS 40 SÄTESTATUD TASUDE KOHALDAMISE EESKIRJAD

Kui artikli 40 lõike 3 punktis b ja lõikes 5 ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse artiklis 40 sätestatud tasusid järgmiselt:

Šveitsis toimuvate transporditoimingute puhul suurendatakse või vähendatakse tasusid proportsionaalselt sellega, kuivõrd tegelikult Šveitsis läbitud distants on suurem või väiksem kui 300 km;

tasud on proportsionaalsed sõiduki kaalukategooriaga.

LÕPPAKT

Täievolilised esindajad, kes esindavad

EUROOPA ÜHENDUST

ŠVEITSI KONFÖDERATSIOONI

kes kohtusid tuhande üheksasaja üheksakümne üheksanda aasta juunikuu kahekümne esimesel päeval Luxembourgis, et kirjutada alla Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelisele kaupade ja reisijate raudtee- ja maanteeveo kokkuleppele, on võtnud vastu allpool nimetatud ja käesolevale lõppaktile lisatud ühisdeklaratsioonid:

—

ühisdeklaratsioon artikli 38 lõike 6 kohta,

—

ühisdeklaratsioon edasiste läbirääkimiste kohta.

Võeti teadmiseks järgmised käesolevale lõppaktile lisatud deklaratsioonid:

—

deklaratsioon Šveitsi osalemise kohta komiteedes,

—

Šveitsi deklaratsioon tariifikvootide (40 t) kasutamise kohta,

—

Euroopa Ühenduse deklaratsioon tariifikvootide (40 t) kasutamise kohta,

—

Šveitsi deklaratsioon artikli 40 lõike 4 kohta,

—

Šveitsi deklaratsioon tolliprotseduuride hõlbustamise kohta (artikli 43 lõige 1).

Hecho en Luxemburgo, el ventiuno de junio de mil novecientos noventa y nueve.

Udfærdiget i Luxembourg den enogtyvende juni nitten hundrede og nioghalvfems.

Geschehen zu Luxemburg am einundzwanzigsten Juni neunzehnhundertneunundneunzig.

Έγινε στο Λουξεμβούργο, στις είκοσι μία Ιουνίου χίλια εννιακόσια ενενήντα εννέα.

Done at Luxembourg on the twenty-first day of June in the year one thousand nine hundred and ninety-nine.

Fait à Luxembourg, le vingt-et-un juin mil neuf cent quatre-vingt dix-neuf.

Fatto a Lussemburgo, addì ventuno giugno millenovecentonovantanove.

Gedaan te Luxemburg, de eenentwintigste juni negentienhonderd negenennegentig.

Feito em Luxemburgo, em vinte e um de Junho de mil novecentos e noventa e nove.

Tehty Luxemburgissa kahdentenakymmenentenäensimmäisenä päivänä kesäkuuta vuonna tuhatyhdeksänsataayhdeksänkymmentäyhdeksän.

Som skedde i Luxemburg den tjugoförsta juni nittonhundranittionio.

Por la Comunidad Europea

For Det Europæiske Fællesskab

Für die Europäische Gemeinschaft

Για την Ευρωπαϊκή Κοινότητα

For the European Community

Pour la Communauté européenne

Per la Comunità europea

Voor de Europese Gemeenschap

Pela Comunidade Europeia

Euroopan yhteisön puolesta

På Europeiska gemenskapens vägnar

signatory

Por la Confederación Suiza

For Det Schweiziske Edsforbund

Für der Schweizerischen Eidgenossenschaft

Για την Ελβετική Συνομοσπονδία

For the Swiss Confederation

Pour la Confédération suisse

Per la Confederazione svizzera

Voor de Zwitserse Bondsstaat

Pela Confederação Suíça

Sveitsin valaliiton puolesta

På Schweiziska Edsförbundets vägnar

signatory

ÜHISDEKLARATSIOON

artikli 38 lõike 6 kohta

Lepinguosalised deklareerivad, et artikli 38 lõike 6 sätted ei piira föderaalse finantstasakaalustussüsteemi kohaste dokumentide rakendamist vastavalt Šveitsi föderaalsele süsteemile.

ÜHISDEKLARATSIOON

edasiste läbirääkimiste kohta

Euroopa Ühendus ja Šveitsi Konföderatsioon teatavad oma kavatsusest korraldada läbirääkimised eesmärgiga sõlmida lepingud ühist huvi pakkuvates valdkondades nagu 1972. aasta vabakaubanduslepingu protokolli 2 ajakohastamine ja Šveitsi osalemine teatavates ühenduse koolitus-, noorsoo-, meedia-, statistika- ja keskkonnaprogrammides. Need läbirääkimised tuleks kiiresti ette valmistada, niipea kui käimasolevad kahepoolsed läbirääkimised on lõpetatud.

DEKLARATSIOON

Šveitsi osalemise kohta komiteedes

Nõukogu lepib kokku, et Šveitsi esindajad võivad, kui küsimus puudutab neid, vaatlejatena osaleda järgmiste komiteede koosolekutel ja ekspertidest koosnevate töörühmade tegevuses:

—

teadusprogrammide komiteed, sealhulgas teadus- ja tehnikauuringute komitee (CREST),

—

võõrtöötajate sotsiaalkindlustuse halduskomisjon,

—

kõrgharidusdiplomite vastastikuse tunnustamise koordineerimisrühm,

—

lennuliinide ja õhutranspordi valdkonnas konkurentsieeskirjade rakendamise nõuandekomiteed,

Šveitsi esindajatel ei ole õigust viibida nende komiteede hääletamise juures.

Teiste komiteede puhul, mis tegelevad nende lepingute reguleerimisalasse kuuluvate valdkondadega, mille suhtes Šveits on vastu võtnud acquis communautaire„i või samaväärsed meetmed, konsulteerib komisjon Šveitsi ekspertidega Euroopa Majanduspiirkonna lepingu artiklis 100 kirjeldatud viisil.”

ŠVEITSI DEKLARATSIOON

tariifikvootide kasutamise kohta (40 t)

Šveits deklareerib, et ei kasutata import-, eksport- ja transiitvedudeks rohkem kui 50 % kokkuleppe artiklis 8 osutatud kvootidest, mis on määratud sellistele Šveitsi sõidukitele, mille tegelik täismass on kuni 40 t.

EUROOPA ÜHENDUSE DEKLARATSIOON

tariifikvootide kasutamise kohta (40 t)

Ühendus deklareerib, et praeguste prognooside kohaselt võib eeldada, et ligikaudu 50 % tema artikli 8 kohastest kvootidest kasutatakse kahepoolseteks transporditoiminguteks.

ŠVEITSI DEKLARATSIOON

artikli 40 lõike 4 kohta

Šveits deklareerib seoses kokkuleppe artikli 40 lõikes 4 osutatud tasude kohaldamisega, et ta fikseerib tasud, mida tegelikult kohaldatakse esimese põhitunneli avamiseni või 1. jaanuarini 2008, olenevalt sellest, kumb on varasem, nimetatud sättega lubatud maksimumsummast madalamal tasemel. Šveits kavatseb praeguste plaanide põhjal fikseerida kõnealuseks tasemeks aastatel 2005, 2006 ja 2007 keskmiselt 292,50 CHF ja maksimaalselt 350 CHF.

ŠVEITSI DEKLARATSIOON

tolliprotseduuride hõlbustamise kohta (artikli 43 lõige 1).

Tollivormistuse hõlbustamiseks Euroopa Ühenduse ja Šveitsi vahelistes maanteepiiriületuskohtades nõustus Šveits järgmiste meetmetega, milles lepitakse 1992. aasta kokkuleppega loodud ühiskomitee raames kokku prioriteetidest lähtuvalt 1999. aasta jooksul.

—

tagada koostöös oma naabrite tolliasutustega, et tollipunktide tööajad peamistes piiriületuspunktides oleksid piisavalt pikad, et võimaldada raskeveokitel alustada oma reisi läbi Šveitsi nii pea, kui lõppeb öise sõidu keeld, või jätkata oma reisi kuni keelu algusajani. Vajaduse korral võib kõnealusel otstarbel kehtestada täiendavatele kulutustele vastava lisatasu. Selline lisatasu ei tohiks siiski olla suurem kui 8 CHF;

—

saavutada 1. jaanuariks 2000 koostöös oma naaberriikide tolliasutustega raskeveokite tollivormistusajaks 30 minutit iga Šveitsi ja Euroopa Liidu vahelisel piiriületuse korral (mõõdetuna esimesse tollipunkti sisenemisest kuni tollivormistuse lõpetamiseni teises tollipunktis) ja säilitada sellist ajalist piiri.

Teave seitsme järgmistes valdkondades Šveitsiga sõlmitud kokkulepete jõustumise kohta: isikute vaba liikumine, õhu- ja maismaatransport, avalikud hanked, teadus- ja tehnikaalane koostöö, vastavushindamise vastastikune tunnustamine ja põllumajandustoodetega kauplemine

Luxembourgis 21. juunil 1999. aastal ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja tema liikmesriikide ja teiselt poolt Šveitsi Konföderatsiooni vahel allakirjutatud isikute vaba liikumist, õhu- ja maismaatransporti, avalikke hankeid, teadus- ja tehnikaalast koostööd, vastavushindamise vastastikust tunnustamist ja põllumajandustoodetega kauplemist käsitleva seitsme kokkuleppe jõustumiseks vajalike menetluste lõpetamisest teatati lõplikult 17. aprillil 2002 ning seega jõustuvad kõnealused kokkulepped korraga 1. juunil 2002.

( 1 ) Veoettevõtja nimi või ärinimi ja täielik aadress.

( 2 ) „Sõiduk” on liikmesriigis registreeritud mootorsõiduk või ühendatud autorong, millest vähemalt mootorsõiduk on liikmesriigis registreeritud, ja mida kasutatakse eranditult veoste veoks.

( 3 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/1/EÜ, 18. jaanuar 2006, ilma juhita renditud sõidukite kasutamise kohta kaupade autoveol (ELT L 33, 4.2.2006, lk 82).

( 4 ) Šveitsi piiriala on määratletud 1992. aasta kokkuleppega loodud ühiskomitee 2. aprillil 1998 peetud viienda koosoleku protokolli 4. lisas. Üldiselt on tegemist alaga, mis jääb tollipostist 10 kilomeetri raadiusse.

( 5 ) Šveitsi piiriala on määratletud 1992. aasta kokkuleppega loodud ühiskomitee 2. aprillil 1998 peetud viienda koosoleku protokolli 4. lisas. Üldiselt on tegemist alaga, mis jääb tollipostist 10 kilomeetri raadiusse.

( 6 ) Komisjoni määrus (EL) nr 361/2014, 9. aprill 2014, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1073/2009 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses bussidega toimuva rahvusvahelise reisijateveo dokumentidega ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EÜ) nr 2121/98 (ELT L 107, 10.4.2014, lk 39).

( 7 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/2009, 21. oktoober 2009, rahvusvahelisele bussiteenuste turule juurdepääsu käsitlevate ühiseeskirjade kohta ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 561/2006 (ELT L 300, 14.11.2009, lk 88).

( 8 ) RS/SR/745.11.

( 9 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1071/2009, 21. oktoober 2009, millega kehtestatakse ühiseeskirjad autoveo-ettevõtja tegevusalal tegutsemise tingimuste kohta ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 96/26/EÜ (ELT L 300, 14.11.2009,lk 51).

Top

Choose the experimental features you want to try