		Euroopa Liidu Teataja
		No	page	date
M1	ÜHENDUSE JA ŠVEITSI MAISMAATRANSPORDI ÜHISKOMITEE OTSUS nr 2/2004, 22. juuni 2004,	L 75	60	22.3.2005
M2	ÜHENDUSE JA ŠVEITSI MAISMAATRANSPORDI ÜHISKOMITEE OTSUS nr 1/2009, 16. juuni 2009,	L 273	15	17.10.2009
►M3	ÜHENDUSE JA ŠVEITSI MAISMAATRANSPORDI KOMITEE OTSUS nr 1/2010, 22. detsember 2010,	L 19	34	22.1.2011

▼B

EUROOPA ÜHENDUSE JA ŠVEITSI KONFÖDERATSIOONI VAHELINE KAUPADE JA REISIJATE RAUDTEE- JA MAANTEEVEO KOKKULEPE

Šveitsi Konföderatsioon (edaspidi “Šveits”) ühelt poolt ja

EUROOPA ÜHENDUS (edaspidi “ühendus”) teiselt poolt,

edaspidi koos “lepinguosalised”,

OLLES TEADLIKUD lepinguosaliste vastastikusest huvist edendada koostööd ja kaubavahetust, eelkõige võimaldades teineteisele juurdepääsu transporditurule vastavalt Euroopa Majandusühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel 2. mail 1992. aastal sõlmitud kaupade maantee- ja raudteeveo kokkuleppe (edaspidi “1992. aasta kokkulepe”) artiklile 13,

SOOVIDES välja töötada kooskõlastatud transpordipoliitika, mille eesmärk on soodustada keskkonnale ohutumate sõiduvahendite kasutamist reisijate ja kaupade vedamiseks, et seeläbi ühendada keskkonnakaitse ja transpordisüsteemide tõhusus, eelkõige Alpide piirkonnas,

SOOVIDES tagada ausa konkurentsi eri transpordiliikide vahel ning arvestades, et need transpordiliigid peaksid katma kulud, mis neil tekivad,

OLLES TEADLIKUD vajadusest tagada järjepidevus Šveitsi transpordipoliitika ja ühenduse transpordipoliitika üldiste aluspõhimõtete vahel, eriti kooskõlastatud õigusliku ja reguleeriva raamistiku rakendamise raames,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

I JAOTIS

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Üldpõhimõtted ja eesmärgid

1. Käesoleva, ühenduse ja Šveitsi vahelise kokkuleppe eesmärk on ühest küljest liberaliseerida lepinguosaliste juurdepääs teineteise transporditurule reisijate ja kaupade raudtee- ja maanteevedu silmas pidades selliselt, et tehnilisest, geograafilisest ja majanduslikust seisukohast kõigile käesoleva lepingu reguleerimisalasse kuuluvatele transpordiliikidele kõige sobivamaid trajektoore kasutades oleks tagatud tõhusam liikluskorraldus, ja teisest küljest luua alus kooskõlastatud transpordipoliitikale.

2. Käesoleva kokkuleppe sätete ja nende rakendamise aluseks on vastastikkuse ja transpordiliigi vaba valiku põhimõtted.

3. Lepinguosalised ei võta käesoleva kokkuleppe rakendamisel diskrimineerivaid meetmeid.

Artikkel 2

Reguleerimisala

1. Käesolevat kokkulepet rakendatakse lepinguosaliste vahelise kahepoolse kaupade ja reisijate maanteeveo suhtes, lepinguosaliste territooriume läbiva transiitveo suhtes, ilma et see piiraks 1992. aasta kokkulepet ja võttes arvesse artikli 7 lõiget 3, ning reisijate ja kauba kolmepoolse maanteeveo ja Šveitsi kabotaažvedude suhtes.

2. Käesolevat kokkulepet rakendatakse reisijate ja kaupade rahvusvahelise raudteeveo ja rahvusvahelise kombineeritud transpordi suhtes. Seda ei rakendata raudtee-ettevõtjate suhtes, kelle tegevus piirdub ainult linna- ja linnalähiliinide ja piirkondlike teenustega.

3. Käesolevat kokkulepet rakendatakse lepinguosaliste territooriumil tegutsevate maanteeveoettevõtjate ja raudtee-ettevõtjate transporditoimingute suhtes.

Artikkel 3

Mõisted

1. Maanteetransport

Käesolevas kokkuleppes kasutatakse järgmisi mõisteid:

— maanteeveo-ettevõtja tegevusala – kõigi selliste ettevõtjate tegevus, kes veavad kaupu rendi või tasu eest mootorsõidukiga või autorongiga;

— reisijate autoveo-ettevõtja tegevusala – kõigi selliste ettevõtjate tegevus, kes tegelevad rendi või tasu eest sõitjate rahvusvahelise bussiveoga,

— ettevõtja – tulunduslik või mittetulunduslik füüsiline või juriidiline isik, tulunduslik või mittetulunduslik iseseisva õigusvõimeta isikute ühendus või rühm või mis tahes õigusvõimeline või mõnest teisest õigusvõimelisest asutusest sõltuv ametiasutus,

— sõiduk – lepinguosalise territooriumil registreeritud mootorsõiduk või autorong, millest vähemalt üks veduk on registreeritud lepinguosalise territooriumil ja ettenähtud ainult kaubaveoks, või mootorsõiduk, mis on ehitatud ja varustatud selliselt, et sobib rohkem kui üheksa inimese, sealhulgas juhi vedamiseks ja on selleks ette nähtud,

— rahvusvahelised veod – sõiduki reis, mille algpunkt on ühe lepinguosalise territooriumil ja sihtpunkt teise lepinguosalise territooriumil või kolmandas riigis või vastupidi, ning tühimassiga sõiduki liikumine seoses nimetatud reisiga; kui reisi alg- või sihtpunkt asub kolmandas riigis, peab vedamiseks kasutatav sõiduk olema registreeritud selle lepinguosalise territooriumil, kus asub reisi alg- või sihtpunkt,

— transiit – kauba- või reisijatevedu (ilma peale- ja mahalaadimiseta) ja tühimassiga sõiduki liikumine läbi lepinguosalise territooriumi,

— Šveitsi kabotaažveod – kaubavedu rendi või tasu eest ühest ühenduse liikmesriigist teise Šveitsis registreeritud sõidukiga olenemata sellest, kas sõiduk sõidab sama reisi jooksul ja tavapärast marsruuti kasutades läbi Šveitsi või mitte,

— kolmandaid riike hõlmavad kolmepoolsed veod – reisijate- või kaubavedu ühe lepinguosalise territooriumilt kolmandasse riiki ja vastupidi teise lepinguosalise territooriumil registreeritud sõidukiga olenemata sellest, kas sõiduk sõidab sama reisi jooksul ja tavapärast marsruuti kasutades läbi selle riigi, kus ta on registreeritud,

— luba – lepinguosalise õigusaktide kohaselt nõutav luba, litsents või kontsessioon.

2. Raudteetransport

Käesolevas kokkuleppes kasutatakse järgmisi mõisteid:

— raudtee-ettevõtja – eraettevõtja või avalik-õiguslik isik, kelle põhitegevus on osutada kaupade ja/või reisijate raudteeveo teenuseid, tingimusel et ettevõtja tagab ka veduriteenused; selliste veduriteenuste pakkumiseks võib kasutada veeremit, mis ei kuulu asjaomasele raudtee-ettevõtjale, ja personali, kelle otsene tööandja ei ole asjaomane raudtee-ettevõtja,

— rahvusvaheline rühmitus – ühendus, mis hõlmab vähemalt kaht raudtee-ettevõtjat, kes asuvad ühenduse eri liikmesriikides või millest üks asub Šveitsis ja kelle eesmärk on osutada rahvusvahelisi veoteenuseid ühenduse ja Šveitsi vahel,

— raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja – avalik-õiguslik asutus või ettevõte, kes vastutab eelkõige raudteeinfrastruktuuri loomise ja hooldamise ning kontrolli- ja ohutussüsteemide eest,

— litsents – lepinguosalise pädeva asutuse poolt ettevõtjale antud luba, millega tunnustatakse ettevõtja pädevust raudtee-ettevõtjana. Kõnealune pädevus võib piirduda konkreetset liiki veoteenuste osutamisega,

— litsentse väljaandev asutus – asutus, kellele kumbki lepinguosaline on teinud ülesandeks litsentside väljaandmise,

— rongiliin – infrastruktuuri läbilaskevõimsus, mis on vajalik rongi liikumiseks ühest punktist teise teatava ajavahemiku jooksul,

— jaotamine – raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõimsuse jaotamine jaotamisega jaotamisorgani poolt,

— jaotamisorgan – asutus ja/või raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja, kelle üks lepinguosaline on määranud jaotama infrastruktuuri läbilaskevõimet,

— linna- ja linnalähiliinid – veoteenused, mis vastavad linnakeskuse või linnastu, samuti kõnealuse keskuse või linnastu ja seda ümbritsevate piirkondade vahelise transpordi vajadustele,

— piirkondlikud teenused – veoteenused, mis vastavad piirkonna transpordivajadustele,

— kombineeritud veod – kaubaveod raskeveokite või laadimisvahenditega, mis sooritavad osa oma reisist mööda raudteed ning alustavad ja/või lõpetavad oma reisi maanteel,

— raudteevedude konkurentsivõimelised hinnad – raudteevedude hindu peetakse konkurentsivõimelisteks, kui keskmised raudteevedude hinnad Šveitsis ei ole kõrgemad kui samasuguse marsruudi maanteevedude kulud vastavalt 9. lisale.

Artikkel 4

1992. aasta kokkuleppest tulenev reservatsioon

Kui käesoleva kokkuleppega kehtestatud erandid ei sätesta teisiti, ei mõjuta käesoleva kokkuleppe sätted 1992. aasta kokkuleppest tulenevaid lepinguosaliste õigusi ja kohustusi.

II JAOTIS

RAHVUSVAHELINE MAANTEETRANSPORT

ÜHISSÄTTED

Artikkel 5

Tegevusalale lubamine

1. Ettevõtjad, kes soovivad tegutseda kutseliste maanteeveo-ettevõtjatena, peavad vastama järgmisele kolmele nõudmisele:

a) hea maine;

b) vastavus asjakohastele finantsnõuetele;

c) ametialane pädevus.

2. Kõnealuses valdkonnas kohaldatavad sätted on ette nähtud 1. lisa 1. jaoga.

Artikkel 6

Sotsiaalsed standardid

Kõnealuses valdkonnas kohaldatavad sotsiaalsätted on ette nähtud 1. lisa 2. jaoga.

Artikkel 7

Tehnilised standardid

1. Kui lõigete 2 ja 3 sätetega ei ole ette nähtud teisiti, võtab Šveits hiljemalt kuus kuud pärast käesolevale kokkuleppele allakirjutamist vastu ühenduse õigusnormidega samaväärsed sätted maanteevedusid reguleerivate tehniliste tingimuste kohta vastavalt 1. lisa 3. jao sätetele.

2. Šveitsil on kahe aasta pikkune üleminekuperiood alates käesoleva kokkuleppe jõustumisest, et muuta oma sõidukite tehnokontrolli käsitlevad õigusaktid samaväärseks ühenduse õigusega.

3. Alates 1. jaanuarist 2001 on Šveitsis rakendatav poolhaagisautorongide ja autorongide tegeliku summaarse täismassi piirmäär kõigi transpordiliikide puhul 34 tonni.

Alates 1. jaanuarist 2005 muudab Šveits kõnealuste rahvusvahelises liikluses kasutatavate sõidukite suurima lubatud kaalu piirmäärasid käsitlevad õigusnormid samaväärseks nendega, mis kehtivad ühenduses kokkuleppele allakirjutamise kuupäeval.

4. Artiklis 40 määratletud teekasutusmaksude kehtestamine toimub paralleelselt lõikes 3 sätestatud kaalu piirmäära järk-järgulise suurendamisega.

5. Kumbki lepinguosaline ei kehtesta teise lepinguosalise territooriumil heakskiidetud sõidukite suhtes tingimusi, mis on piiravamad kui tema enda territooriumil kehtivad tingimused.

Artikkel 8

Sõidukite massi reguleeriv üleminekukord

1. Artikli 7 lõikes 3 määratletud lõpliku korra järk-järguliseks kehtestamiseks rakendatakse kaubaveo suhtes, mida teostatakse sõidukiga, mille tegelik summaarne täismass on suurem kui 28 t (enne 31. detsembrit 2000) või 34 t (1. jaanuarist 2001 kuni 31. detsembrini 2004), kuid mis ei ületa 40 t, ja mille algpunkt on ühenduses ja sihtkoht piirilähedasest Šveitsi tsoonist kaugemal, vastavalt määratlusele 6. lisas, (ja vastupidi) või mis transiidi käigus läbivad Šveitsi, infrastruktuuri kasutamise eest makstaval täiendaval tasul põhinevat kvooti lõigetes 2, 3 ja 4 sätestatud korras. Šveitsis registreeritud sõidukite puhul võib seda kvooti kasutada ka šveitsisisesteks transporditoiminguteks.

2. Ühendus saab 2000. aastaks 250 000 loast koosneva kvoodi. Šveits saab 2000. aastaks 250 000 loast koosneva kvoodi. Kui kokkulepe ei jõustu 1. jaanuaril 2000, vähendatakse 2000. aastaks ettenähtud lubade arvu proportsionaalselt.

3. Ühendus saab 2001. ja 2002. aastaks 300 000 loast koosneva kvoodi. Šveits saab 2001. ja 2002. aastaks 300 000 loast koosneva kvoodi.

4. Ühendus saab 2003. ja 2004. aastaks 400 000 loast koosneva kvoodi. Šveits saab 2003. ja 2004. aastaks 400 000 loast koosneva kvoodi.

5. Lõigetes 2, 3 ja 4 osutatud lubade kasutamisel kohaldatakse iga ühenduse ja Šveitsi ettevõtja puhul tasu Šveitsi infrastruktuuri kasutamise eest, mis arvutatakse ja määratakse 2. lisas osutatud korra kohaselt.

6. Alates 1. jaanuaris 2005 vabastatakse artikli 7 lõike 3 teises lõigus sätestatud tehnilistele normidele vastavad sõidukid artikli 32 põhjal kõigist kvootide ja lubade kordadest.

KAUPADE RAHVUSVAHELINE MAANTEEVEDU

Artikkel 9

Kaubavedu lepinguosaliste territooriumide vahel

1. Kaupade rahvusvaheliseks autoveoks rendi või tasu eest ja tühisõitudeks lepinguosaliste territooriumide vahel vajavad ühenduse veoettevõtjad määruses (EMÜ) nr 881/92 sätestatud ühenduse luba, mille näidis on esitatud 3. lisas, ja Šveitsi veoettevõtjad sarnast Šveitsi luba.

2. Käesoleva kokkuleppe reguleerimisalasse jäävate vedude puhul asendavad kõnealused load ühenduse liikmesriikide ja Šveitsi vahel vahetatud kahepoolseid lube, mis olid vajalikud kuni käesoleva kokkuleppe jõustumiseni.

3. 4. lisas osutatud veod on vabastatud kõigist veolubade ja litsentsisüsteemide nõuetest.

4. Lubade väljaandmise, pikendamise ja tühistamise kord ning vastastikuse abistamise kord sätestatakse määrusega (EMÜ) nr 881/92 ühenduse veoettevõtjate jaoks ja samaväärsete Šveitsi sätetega.

Artikkel 10

Kaupade transiitvedu läbi lepinguosaliste territooriumide

1. Transiidi käigus lepinguosaliste territooriume läbivad kaupade rahvusvahelised veod rendi või tasu eest ja tühjade sõidukite igasugune liikumine vabastatakse piirangutest. Neid vedusid teostatakse artiklis 9 osutatud lubade alusel.

2. Rakendatakse artikli 9 lõikeid 2, 3 ja 4.

Artikkel 11

Transiit läbi Austria

Austria territooriumi läbiva transiidi puhul rakendatakse Šveitsi veoettevõtjate suhtes Austria ühinemisakti 9. protokolli artiklis 11 sätestatuga samaväärset ökopunktide süsteemi kõnealuse protokolli kehtivuse piires. Ökopunktide arvutusmeetodid ning nende haldamise ja kontrollimise üksikasjalikud eeskirjad ja kord määratletakse halduskorras, mis nähakse ette käesoleva kokkuleppe sõlmimist käsitleva lepinguosaliste vahelise ühisleppega ja mis on muu hulgas kooskõlas eespool nimetatud protokolli 9 sätetega.

Artikkel 12

Šveitsi kabotaažkaubandus

1. Alates 2001. aastast on Šveitsi kabotaažkaubandus lubatud järgmistel tingimustel:

— selliseid vedusid teostatakse artikli 9 lõikes 1 osutatud Šveitsi lubade alusel,

— nad piirduvad tagasiteel ühe veotoiminguga, mis järgneb kauba veole Šveitsi ja ühenduse liikmesriigi vahel.

2. Kuni kõnealuse kuupäevani on jätkuvalt lubatud kasutada kehtivatest kahepoolsetest lepingutest tulenevaid olemasolevaid õigusi. Sellised õigused on loetletud käesoleva kokkuleppe lisas 5.

3. Alates 2005. aastast on Šveitsi kabotaažkaubandus täielikult vabastatud. Transporditoiminguid teostatakse artikli 9 lõikes 1 osutatud Šveitsi loa alusel.

Artikkel 13

Kolmandaid riike hõlmavad kolmepoolsed veod

1. Kolmandaid riike hõlmavate kolmepoolsete vedude kord määratakse kindlaks ühisel kokkuleppel pärast ühelt poolt ühenduse ja kõnealuse kolmanda riigi ning teiselt poolt Šveitsi ja kõnealuse kolmanda riigi vahelise kokkuleppe sõlmimist. Sellise korra eesmärk on tagada samaväärne kohtlemine ühenduse ja Šveitsi ettevõtjate vahel seoses kolmepoolse transpordiga.

2. Kuni ühenduse ja asjaomaste kolmandate riikide vaheliste kokkulepete sõlmimiseni ei mõjuta käesolev kokkulepe kolmandaid riike hõlmavat transporti käsitlevate ühenduse liikmesriikide ja Šveitsi vaheliste kahepoolsete kokkulepete sätteid kolmepoolse transpordi kohta. Sellised õigused on loetletud käesoleva kokkuleppe lisas 5.

3. Pärast lõikes 1 osutatud korra määratlemist sõlmib Šveits vajadusel kahepoolsed kokkulepped kõnealuste kolmandate riikidega või kohandab selliseid kokkuleppeid.

Artikkel 14

Veod ühenduse liikmesriigi territooriumil asuva kahe punkti vahel või Šveitsi territooriumil asuva kahe punkti vahel

Šveitsis registreeritud sõidukite teostatavad veod ühenduse liikmesriigi territooriumil asuva kahe punkti vahel ja ühenduse liikmesriigis registreeritud sõidukite teostatavad veod Šveitsi territooriumil asuva kahe punkti vahel ei ole käesoleva kokkuleppe kohaselt lubatud.

Artikkel 15

Öösel ja laupäeviti sõitmise keeld ja erandid kaalupiirangust

1. Öösel sõitmise keeld kehtib Šveitsi territooriumil ainult ajavahemikus 22.00-05.00.

2. Erandid kaalupiirangust ja öösel ja laupäeviti sõitmise keelust on esitatud lisas 6.

3. Erandeid öösel sõitmise keelust võimaldatakse mittediskrimineerivalt ning neid võib saada ühest asutusest. Erandi võimaldamiseks tuleb tasuda lõiv, mis kataks halduskulud.

Artikkel 16

Teatavate kaalupiirangust tehtavate erandite kaotamine

1992. aasta kokkuleppe 6. lisa II osa punktide 3 ja 4 sätteid ei kohaldata alates käesoleva kokkuleppe jõustumise kuupäevast.

AUTOBUSSIDEGA TOIMUV RAHVUSVAHELINE REISIJATEVEDU

Artikkel 17

Veoettevõtjate suhtes kohaldatavad tingimused

1. Rendi või tasu eest tegutsevatel veoettevõtjatel on lubatud teostada 7. lisa artiklis 1 määratletud veoteenuseid ilma, et toimuks diskrimineerimist rahvuse või tegutsemiskoha põhjal, kui sellised veoettevõtjad:

— on saanud oma tegevuskohajärgses ühenduse liikmesriigis või Šveitsis loa teostada bussivedusid regulaarvedudena, sealhulgas regulaarsete erivedudena, või juhuvedudena,

— täidavad maanteeohutuse juriidilisi nõudeid juhtidele ja sõidukitele kehtestatud standardite osas.

2. Omal kulul tegutsevatel veoettevõtjatel on lubatud teostada 7. lisa artikli 1 lõikes 3 määratletud veoteenuseid ilma, et toimuks diskrimineerimist rahvuse või tegutsemiskoha põhjal, kui sellised veoettevõtjad:

— on saanud oma tegevuskohajärgses ühenduse liikmesriigis või Šveitsis loa teostada bussivedusid vastavalt siseriiklikes õigusaktides sätestatud turulepääsu tingimustele,

— täidavad maanteeohutuse juriidilisi nõudeid juhtidele ja sõidukitele kehtestatud standardite osas.

3. Veoettevõtjad, kes vastavad lõikes 1 sätestatud tingimustele, võivad teostada autobussidega toimuvat rahvusvahelist reisijatevedu, tingimusel et ühenduse veoettevõtjatel on ühenduse litsents ja Šveitsi veoettevõtjatel on sarnane Šveitsi litsents.

Selliste litsentside näidis ja nende saamise, kasutamise ja pikendamise korrad on ühenduse veoettevõtjate jaoks sätestatud määruses (EMÜ) nr 684/92, muudetud määrusega (EÜ)nr 11/98, ja samaväärsetes Šveitsi õigusaktides.

Artikkel 18

Turulepääs

1. 7. lisa artikli 1 punktis 2.1 osutatud juhuvedudeks ei ole luba vaja.

2. 7. lisa artikli 1 punktis 1.2 teises lõigus määratletud regulaarseteks erivedudeks ei ole luba vaja, kui ühenduse territooriumil on korraldaja ja vedaja nende vedude kohta lepingu sõlminud.

3. Ka seoses lõigetes 1 ja 2 osutatud veotoimingutega toimuvateks tühisõitudeks ei ole luba vaja.

4. Vastavalt 7. lisa artiklile 2 ja järgmistele artiklitele on luba vaja regulaarvedudeks.

5. Vastavalt 7. lisa artiklile 2 ja järgmistele artiklitele on luba vaja regulaarseteks erivedudeks, mida ühenduse territooriumil ei hõlma korraldaja ja vedaja sõlmitud leping.

Šveitsis ei ole sellisteks vedudeks luba vaja.

6. 7. lisa artikli 1 lõikes 3 määratletud omal kulul toimuvateks maanteevedudeks ei ole luba vaja, kuid nende suhtes kehtib ühenduse territooriumil sertifikaatide süsteem.

Artikkel 19

Kolmandaid riike hõlmavad kolmepoolsed veod

2. Kuni ühenduse ja asjaomaste kolmandate riikide vaheliste kokkulepete sõlmimiseni ei mõjuta käesolev kokkulepe lõikes 1 osutatud transporti käsitlevate ühenduse liikmesriikide ja Šveitsi vaheliste kahepoolsete kokkulepete sätteid kolmepoolse transpordi kohta. Sellised õigused on loetletud käesoleva kokkuleppe lisas 8.

3. Pärast lõikes 1 osutatud korra määratlemist sõlmib Šveits vajadusel kahepoolsed kokkulepped kõnealuste kolmandate riikidega või kohandab selliseid kokkuleppeid.

Artikkel 20

Veod sama lepinguosalise territooriumil asuva kahe punkti vahel

1. Teise lepinguosalise territooriumil tegutsevate veoettevõtjate teostatavad veod sama lepinguosalise territooriumil asuva kahe punkti vahel ei ole käesoleva lepingu kohaselt lubatud.

2. Ühenduse liikmesriikide ja Šveitsi vahelistest kehtivatest kahepoolsetest kokkulepetest tulenevate olemasolevate õiguste kasutamine on siiski endiselt lubatud, kui ei toimu diskrimineerimist ühenduse veoettevõtjate vahel ega konkurentsi moonutamist. Sellised õigused on loetletud käesoleva kokkuleppe lisas 8.

Artikkel 21

Menetlused

Lubade väljastamist, kasutamist, pikendamist ja aegumist reguleerivaid menetlusi ja vastastikust abi reguleerivaid menetlusi käsitletakse käesoleva kokkuleppe lisas 7.

Artikkel 22

Üleminekusäte

Käesoleva lepingu jõustumise ajal olemasolevate teenuste load jäävad kehtima kuni aegumiseni, kui kõnealuste teenuste osutamiseks on endiselt vaja luba.

III JAOTIS

RAHVUSVAHELINE RAUDTEETRANSPORT

Artikkel 23

Majandamise sõltumatus

Lepinguosalised kohustuvad:

— tagama raudtee-ettevõtjate majandamise sõltumatuse peamiselt sellega, et annavad neile sõltumatu staatuse võimaldades neil seega kohandada oma tegevust vastavalt turule ja juhtida oma tegevust oma juhtivate organite vastutusel,

— eraldama raudtee infrastruktuuri juhtimise raudteetransporditeenuste pakkumisest vähemalt raamatupidamise tasandil; ühele nimetatud tegevusaladest makstud vahendeid ei või teisele üle kanda.

Artikkel 24

Juurdepääs raudtee infrastruktuurile ja sellega seotud transiidi õigused

1. Raudtee-ettevõtjatel ja rahvusvahelistel rühmitustel on 1. lisa punktis 4 osutatud ühenduse õigusaktides määratletud juurdepääs ja/või transiidiõigused.

2. Ühe lepinguosalise territooriumil tegutsevatele raudtee-ettevõtjatele antakse rahvusvaheliste kombineeritud veoteenuste osutamiseks õigus juurdepääsuks teise lepinguosalise territooriumil asuvale infrastruktuurile.

3. Raudtee-ettevõtjad ja rahvusvahelised rühmitused, kes kasutavad juurdepääsu või transiidiõigusi, peavad sõlmima vajalikud haldus-, tehnilised ja finantslepingud nende raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjatega, kelle infrastruktuuri nad kasutavad, et reguleerida lõigetes 1 ja 2 nimetatud rahvusvaheliste veoteenustega seotud liikluskorraldust ja ohutusküsimusi.

Artikkel 25

Raudteelitsentsid

1. Asjaomase raudteeteenuste liigi jaoks sobiva litsentsi andmine on kõigi raudteeinfrastruktuuri hõlmavate juurdepääsu- või transiiditaotluste ja seega ka transporditeenuste osutamise õiguse eeltingimus. Selline litsents iseenesest ei anna valdajale raudtee infrastruktuurile juurdepääsu õigust.

2. Raudtee-ettevõtjal on õigus taotleda litsentsi Šveitsis või ühenduse liikmesriigis, kus ettevõtja on registrisse kantud. Lepinguosalised ei anna välja litsentse ega pikenda nende kehtivusaega juhul, kui käesoleva kokkuleppe nõuded on täitmata.

3. Lepinguosaliste vastutusel väljastab litsentse asutus, mis vastutab spetsiaalselt olemasolevatele ja uutele ettevõtjatele määratud litsentside eest.

4. Ühenduses ja Šveitsis tunnustatakse litsentse vastastikkusel alusel.

5. Litsentside suhtes kohaldatakse lepinguosaliste kehtestatud nõudeid hea maine, finantsnõuetele vastavuse ja ametialase pädevuse kohta ja nõuet tsiviilvastutuse tagamise kohta kogu litsentsi kehtivuse ajal. Kõnealuses valdkonnas kohaldatavad sätted on ette nähtud 1. lisa 4. jaoga.

6. Litsents kehtib seni, kuni raudtee-ettevõtja täidab eespool nimetatud sätetest tulenevaid kohustusi. Vastutav asutus võib siiski nõuda, et litsentsid vaadataks regulaarselt läbi.

7. Litsentsi kontrollimise, muutmise, peatamise ja tühistamise korda reguleerivad eespool nimetatud õigusnormid.

Artikkel 26

Ohutustunnistuse väljastamine

1. Lepinguosalised nõuavad, et raudtee-ettevõtjad esitaksid ohutustunnistuse, milles on sedastatud nende suhtes kehtivad ohutusnõuded kõnealustel marsruutidel riskivabade teenuste tagamiseks.

2. Raudtee-ettevõtja võib taotleda ohutustunnistust selle lepinguosalise määratud organilt, kelle territooriumil asub raudteeorgani kasutatav infrastruktuur.

3. Ohutustunnistuse saamiseks peab raudtee-ettevõtja vastama Šveitsi õigusnormidele marsruudi selles osas, mis asub Šveitsis, ja ühenduse õigusnormidele marsruudi selles osas, mis asub ühenduse territooriumil.

Artikkel 27

Rongiliinide jaotamine

1. Igalepinguosaline määrab mahtude jaotamise eest vastutava organi, milleks võib olla kas spetsiaalne asutus või infrastruktuuri-ettevõtja. Jaotamisega tegelev organ, mida teavitatakse kõigist kasutatavatest raudteeliinidest, tagab eelkõige järgmise:

— raudteeinfrastruktuure jaotatakse õiglaselt ja mittediskrimineerivalt ja

— kui käesoleva artikli lõigetes 3 ja 4 ei ole sätestatud teisiti, võimaldab jaotamise kord infrastruktuuri võimalikult tulemuslikku kasutamist.

2. Kui raudtee-ettevõtja või rahvusvaheline rühmitus taotleb üht või mitut raudteeliini, esitab ta taotluse selle lepinguosalise jaotamisega tegelevale organile või organitele, kelle territooriumil asub asjaomase teenuse lähtepunkt. Jaotamisega tegelev organ, kellele on eitatud infrastruktuuri mahtu käsitlev taotlus, teatab sellest viivitamata oma lepingupartneritele. Lepingupartnerid teevad otsuse hiljemalt kuu aja jooksul pärast vajaliku teabe saamist; igal jaotamisega tegeleval organil on õigus lükata taotlus tagasi. Jaotamisega tegelev organ, kellele on esitatud taotlus, teeb koos oma lepingupartneritega otsuse taotluse kohta hiljemalt kaks kuud pärast kogu vajaliku teabe esitamist. Infrastruktuuritaotluste läbivaatamise menetlust reguleerivad 1. lisa 4. jaotise sätted.

3. Ühendus ja Šveits võivad võtta vajalikke meetmeid tagamaks, et raudteeinfrastruktuuri mahu jaotamisel antakse eelisõigus järgmistele raudteeveoteenustele:

a) avalikes huvides osutatavad teenused;

b) teenused, mille osutamiseks kasutatakse osaliselt või tervikuna selliste teenuste jaoks rajatud või projekteeritud infrastruktuure (näiteks spetsiaalsed kiirliinid või kaubaveoliinid).

4. Ühendus ja Šveits võivad anda jaotamisega tegelevale organile juhtnöörid eriõiguste andmiseks seoses infrastruktuuri mahu mittediskrimineeriva jaotamisega raudtee-ettevõtjatele, kes osutavad teatavat liiki teenuseid või kes osutavad selliseid teenuseid teatavates piirkondades, kui sellised õigused on hädavajalikud piisavate avalike teenuste või infrastruktuuri mahu tõhusa kasutamise tagamiseks või uute infrastruktuuride rahastamise võimaldamiseks.

5. Lepinguosalised võivad näha ette võimaluse, et koos infrastruktuuri kasutamise taotlusega tuleb esitada tagatis või muu sarnane garantii.

6. Ühendus ja Šveits koostavad ja avaldavad raudteeinfrastruktuuri mahu jaotamise korra. Nad teavitavad sellest käesoleva kokkuleppe artikli 51 kohaselt loodud ühiskomiteed.

Artikkel 28

Kontod ja kasutustasud

1. Infrastruktuuri-ettevõtja kontod peavad ühest küljest kõnealustest tasudest ja võimalikest riigi toetustest koguneva tulu saamise ja teisest küljest infrastruktuurile tehtavate kulude vahele jääva mõistliku aja jooksul olema vähemalt tasakaalus

2. Infrastruktuuri-ettevõtja kohaldab tema vastutusalasse jääva raudteeinfrastruktuuri kasutustasu, mida maksavad seda infrastruktuuri kasutavad raudtee-ettevõtjad ja rahvusvahelised rühmitised.

3. Infrastruktuuri kasutustasud määratakse kindlaks peamiselt lähtudes teenuseliigist, teenuse pakkumise ajast, turu olukorrast ja infrastruktuuri kulumise laadist ja ulatusest.

4. Tasusid makstakse infrastruktuuri-ettevõtja(te)le.

5. Iga lepinguosaline määrab tasude fikseerimise korra kindlaks pärast konsulteerimist infrastruktuuri-ettevõtjaga. Samal turul samalaadsete teenuste puhul rakendatavaid tasusid kohaldatakse ilma diskrimineerimata.

6. Infrastruktuuri-ettevõtja teatab raudtee-ettevõtjatele või rahvusvahelistele rühmitustele, kes kasutavad tema infrastruktuuri artiklis 24 nimetatud teenuste osutamiseks, piisavalt aegsasti kõigist olulistest muudatustest asjaomase infrastruktuuri kvaliteedis või mahus.

Artikkel 29

Kaebused

1. Lepinguosalised võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et infrastruktuuri mahu jaotamist või tasude kogumist käsitlevate otsuste suhtes võib esitada kaebuse sõltumatule organile. Kõnealune organ esitab oma otsuse kahe kuu jooksul pärast kogu vajaliku teabe saamist.

2. Lepinguosalised võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et lõike 1 ja artikli 25 lõike 3 kohased otsused võib kohtus läbi vaadata.

IV JAOTIS

KOOSKÕLASTATUD TRANSPORDIPOLIITIKA

ÜLDSÄTTED

Artikkel 30

Eesmärgid

1. Lepinguosalised on nõustunud arendama vastavalt vajadustele kooskõlastatud transpordipoliitikat, mis hõlmab nii reisijate kui ka kaubavedu. Sellise poliitika eesmärk on ühendada transpordisüsteemide tulemuslikkus keskkonnakaitsega, et tagada seega säästev liikus.

2. Lepinguosalised teevad kõik jõupingutused, et luua oma territooriumidel ulatuslikult võrreldavad transporditingimused, kaasa arvatud maksukokkulepped eelkõige selleks, et vältida Alpide piirkonna liikluse kõrvalejuhtimist ja tagada neis piirkondades liikluse parem jaotus.

Artikkel 31

Meetmed

1. Selleks võtavad lepinguosalised meetmeid mille eesmärk on tagada terve konkurents eri transpordiliikide vahel ja raames ning soodustada keskkonnale ohutumate reisijate- ja kaubaveo meetodite kasutamist.

2. Need meetmed hõlmavad lisaks II ja III jaotise sätetele järgmist.

— läbi Alpide kulgevate raudteeinfrastruktuuride väljatöötamine ning hinnalt ja kvaliteedilt konkurentsivõimeliste raudteetransporditeenuste ja kombineeritud transpordi teenuste pakkumine,

— otstarbekate maanteetranspordi tasustamissüsteemide kehtestamine,

— toetusmeetmed.

3. Lepinguosaliste käesoleva lepingu põhjal võetud meetmeid rakendatakse järk-järgult ja võimaluste piires kooskõlastatult.

Artikkel 32

Põhimõtted

Kui artiklis 47 ei ole sätestatud teisiti, vastavad artikli 31 kohased meetmed järgmistele põhimõtetele:

— ei toimu otsest ega kaudset diskrimineerimist veoettevõtja rahvuse, sõiduki registreerimiskoha ega veotoimingu lähte- ja/või sihtkoha põhjal,

— transpordiliigi vaba valik,

— ühepoolsete koguseliste piirangute puudumine,

— territoriaalsus,

— proportsionaalsus transpordikuludega seotud tasude kehtestamisel, mis ulatub ka sõiduki liigiga seotud kriteeriumidele,

— läbipaistvus,

— erinevate läbi Alpide kulgevate marsruutide kasutustingimuste võrreldavus,

— Alpide piirkonna liiklusvoo moonutamise vältimine,

— vastastikkus.

RAUDTEE- JA KOMBINEERITUD TRANSPORT

Artikkel 33

Eesmärgid

1. Lepinguosalised lepivad kokku sellises raudtee- ja kombineeritud transpordi pakkumises, mis on mahult piisav ja nii majanduslikult kui ka teenusekvaliteedilt konkurentsivõimeline Alpide piirkonna maanteetranspordiga ning mis järgib samas artiklis 32 sätestatud põhimõtteid ja tagab lisaks turujõudude vabale toimimisele eelkõige III jaotise kohase juurdepääsu avamisega raudteeinfrastruktuuridele ka raudtee-ettevõtjate sõltumatuse.

2. Selleks teevad lepinguosalised järgmist:

— võtavad Šveitsis ja ühenduse territooriumil oma pädevuste piires vajalikud infrastruktuuri ja toimimisega seotud meetmed, et tagada Šveitsi pikamaaraudteevedude süsteemi pikaajaline elujõulisus, ühtsus ja terviklikkus,

— kohustuvad arendama ka raudteetranspordivõrkude ja kombineeritud transpordi võrkude vastastikust sidumist ja koostalitlusvõimet. Nad tagavad selleks otstarbeks vajaliku koostöö rahvusvaheliste organisatsioonide ja asjaomaste institutsioonidega ning juhendavad ühiskomiteed nende aspektide kontrollimisel.

3. Lepinguosalised kohustuvad artiklis 40 osutatud liiklusmaksu korra järkjärgulise kehtestamise ajal võtma meetmeid, et pakkuda kasutajatele raudteetransporditeenuseid ja kombineeritud transpordi teenuseid, mille hinna, kvaliteedi ja mahuga tagatakse liikluse võrdne jaotus erinevatel läbi Alpide kulgevatel marsruutidel.

Artikkel 34

Raudteeliikluse läbilaskevõime

1. Lepinguosalised kinnitavad oma kohustusi, mis on sätestatud 1992. aasta kokkuleppe artiklites 5 ja 6 ja mille kohaselt rajab Šveits uue raudteeühenduse läbi Alpide (NRLA) ning ühendus suurendab NRLA-ga põhjas ja lõunas ühinevate juurdepääsuteede läbilaskevõimet. Lisaks sellele on nad kokku leppinud, et uute raudteeinfrastruktuuride rajamisel võetakse arvesse IUR gabariidiklassi C.

2. Ühenduse jaoks moodustavad lõikes 1 osutatud infrastruktuurimeetmed osa meetmetest, mida võetakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusele nr 1692/96/EÜ üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate ühenduse suuniste kohta, mis käsitlevad muu hulgas Alpe läbivaid raudteetranspordi ja kombineeritud transpordi telgjooni ja eelkõige juurdepääsuteid Šveitsi raudteeinfrastruktuuridele ja kombineeritud transpordi rajatistele.

3. Mõlemad lepinguosalised teevad koostööd, et nende vastavad pädevad asutused saaksid kooskõlastatult kavandada ja ellu viia infrastruktuuri, raudteetranspordi ja kombineeritud transpordiga seotud meetmeid, mis on vajalikud lõigetes 1 ja 2 osutatud kohustuste täitmiseks ja töö ajakava ühtlustamiseks sõltuvalt vajaminevast läbilaskevõimest. Sellel eesmärgil püüavad nad muuta investeeringud tasuvaks ja võtta ühiskomitee raames asjakohaseid meetmeid.

4. Ühiskomitee võib luua allkomitee, mis vastutab Alpide piirkonna infrastruktuuriprojektide kooskõlastamise järelevalve eest. Allkomitee koosneb Šveitsi, ühenduse ja Alpide piirkonnas asuvate ühenduse liikmesriikide esindajatest.

Artikkel 35

Majanduslikud parameetrid

1. Lepinguosalised teevad kõik vajaliku artiklis 33 sätestatud eesmärkide saavutamiseks. Sellel eesmärgil võtavad nad meetmeid tagamaks, et Šveitsi läbivad raudteel ja kombineeritud transpordiga toimuvad kaubaveod, sealhulgas saatjaga kombineeritud veod jäävad hinna ja kvaliteedi poolest konkurentsivõimeliseks võrreldes samal marsruudil toimuvate maanteevedudega, pidades samas kinni raudtee-ettevõtjate sõltumatusega seotud tagatistest.

2. Raudteetranspordi ja kombineeritud transpordi sobiva läbilaskevõime loomiseks võivad lepinguosalised anda rahalist toetust investeeringuteks raudteeinfrastruktuuridesse, maismaatranspordi liikide vaheliseks ümberlaadimiseks vajalikesse alalistesse või liikuvseadmetesse, spetsiaalselt kombineeritud transpordi jaoks kohandatud ja kasutatavatesse transpordiseadmetesse ning kui nende vastavad õigusnormid seda lubavad, siis Šveitsi territooriumi läbivate kombineeritud transporditeenuste tegevuskuludesse, kuivõrd need meetmed aitavad parandada raudteetranspordi ja kombineeritud transpordi kvaliteeti ja hindadega seotud konkurentsivõimet ega moonuta märkimisväärselt ettevõtjate vahelist konkurentsi. Raudteetranspordi hinnakujunduse eest vastutavad ka edaspidi pädevad asutused või üksused.

3. Lepinguosalised võivad sõlmida raudtee-ettevõtjatega avalike teenuste lepinguid, et tagada piisavad raudteetransporditeenused, võttes eelkõige arvesse sotsiaalseid ja keskkonnaalased tegureid.

4. Iga lepinguosaline võtab oma pädevuse piires meetmeid tagamaks, et ühe lepinguosalise antud ametliku toetuse mõju turule ei õõnesta teise lepinguosalise ega tema oma territooriumil või teise lepinguosalise territooriumil tegutseva üksuse käitumine.

5. Ühiskomitee jälgib käesoleva artikli rakendamist lepinguosaliste poolt.

Artikkel 36

Kvaliteediparameetrid

1. Lepinguosalised nõustuvad tegema kõik vajaliku artiklis 33 sätestatud eesmärkide saavutamiseks. Selleks kohustuvad nad edendama kombineeritud transporti.

2. Lisaks sellele kohustub Šveits artiklis 8 osutatud üleminekuajal kooskõlas 1992. aasta kokkuleppe II jaotisega looma saatjaga kombineeritud vedude teenuse (“veerev kiirtee”), mis on kvaliteedi ja hinna poolest konkurentsivõimeline maanteetranspordiga.

3. Liikmesriigid teevad kõik vajaliku, et edendada kombineeritud transporti. Eelkõige võtavad nad meetmeid, et tagada järgmiste sätete rakendamine:

— maanteetranspordi tehnilisi ja sotsiaalseid standardeid reguleerivate eeskirjade täitmine eelkõige seoses sõidu- ja puhkeaegade ja kiiruspiirangutega ning täismassi ja maksimaalmõõtmete normidega,

— raudteetranspordi piirikontrolli vähendamine ning sellise kontrolli üleviimine lähte- ja sihtkohtadesse vastavalt ühenduse ja Šveitsi ning EFTA riikide vahelisele 20. mai 1987. aasta ühise transiidiprotseduuri konventsioonile,

— kombineeritud transpordi ahela töökorraldusele kaasaaitamine iga lepinguosalise regulatiivsete ja halduslike tingimuste lihtsustamisega,

— stiimulite loomine kombineeritud transpordiga tegelevatele ettevõtjatele ja raudtee-ettevõtjatele nende teenuste kvaliteedi parandamiseks.

Raudtee parameetrite loetelu on sätestatud 9. lisas. Artikli 46 sätetele toetudes võetakse neid parameetreid arvesse.

4. Lepinguosalised tagavad oma volituste piires, et võetakse kaupade raudteeveokoridoride sujuva loomise võimaldamiseks sobivad meetmed. Lepinguosalised informeerivad üksteist regulaarselt kõigist seoses selliste raudteekoridoridega kavandatud meetmetest.

5. Ühiskomitee koostab iga kahe aasta järel aruande käesolevas artiklis osutatud meetmete rakendamise kohta.

MAANTEETRANSPORDI TASUSTAMISSÜSTEEMID

Artikkel 37

Eesmärgid

Oma volituste piires ning kooskõlas oma vastavate menetluste ja 1992. aasta kokkuleppe III jaotise eesmärkidega võtavad lepinguosalised endale eesmärgiks selliste tasustamissüsteemide järk-järgulise kasutuselevõtu, mis oleksid suunatud maanteesõidukite ja muude transpordivahendite tekitatud kulude tasustamisele.

Artikkel 38

Põhimõtted

1. Tasustamissüsteemid toetuvad artiklis 32 sätestatud põhimõtetele, eelkõige mittediskrimineerimise, proportsionaalsuse ja läbipaistvuse põhimõtetele.

2. Tasud koosnevad sõidukimaksudest, kütusemaksudest ja maanteevõrgu kasutustasudest.

3. Artiklis 37 sätestatud eesmärkide saavutamisel eelistatakse meetmeid, mille tagajärjel ei viida liiklust kõrvale tehniliselt, majanduslikult ja geograafiliselt sobivaimast trajektoorist transporditoimingu lähtepunkti ja lõpliku sihtkoha vahel.

4. Meetmeid rakendatakse selliselt, et see ei takistaks kaupade või teenuste vaba liikumist lepinguosaliste vahel, eelkõige seoses teemaksude ja teedevõrgu kasutustasude haldamise ja kogumisega, piirikontrolli või süstemaatilise kontrolli puudumist lepinguosaliste vahelistel piiridel ega liigsete formaalsuste puudumist. Sellega seotud raskuste vältimiseks püüab Šveits rakendada kõnealuses valdkonnas ühenduses kehtivaid eeskirju.

5. Käesoleva peatüki sätteid kohaldatakse sõidukite suhtes, mille registreerimisdokumendis osutatud registrimass on 12 tonni või rohkem. Käesolev kokkulepe ei takista lepinguosalisi võtmast oma territooriumil meetmeid, kuni 12tonnise registrimassiga sõidukite hõlmamiseks.

6. Lepinguosalised ei anna ettevõtetele, sealhulgas raudtee-ettevõtjatele otsest ega kaudset riigiabi, mille eesmärk oleks kergendada käesoleva kokkuleppega ettenähtud tasustamissüsteemi kohaselt kehtestatud transporditasude koormat ettevõtete jaoks.

Artikkel 39

Vahendite koostalitlusvõime

Lepinguosalised peavad ühiskomitee raames konsultatsioone, et saavutada teekasutustasude kogumise elektrooniliste süsteemide koostalitlusvõime asjakohane tase.

Artikkel 40

Šveitsi meetmed

1. Artiklis 37 sätestatud eesmärkide saavutamiseks ja artikli 7 lõikes 3 osutatud kaalu piirmäärade suurendamist silmas pidades kehtestab Šveits mittediskrimineeriva sõidukimaksu kahes etapis algusega vastavalt 1. jaanuaril 2001 ja 1. jaanuaril 2005. Maksu aluseks on eelkõige artikli 38 lõikes 1 osutatud põhimõtted ja artiklis 10 sätestatud menetlused.

2. Tasud diferentseeritakse vastavalt heitenormide kolmele kategooriale (EURO). Alates 1. jaanuarist 2005 rakendatava maksusüsteemi kohaselt peab kahe kategooria vaheline erinevus olema võimalikult suur, kuid mitte suurem kui 15 % lõikes 4 osutatud tasude kaalutud keskmisest.

a) Alates 1. jaanuarist 2001 rakendatava maksusüsteemi kohaselt ei tohi maksimumsumma sõidukite puhul, mille tegelik täismass on kuni 34 t ja mille sõidudistants läbi Alpide on 300 km, olla rohkem kui 205 CHF EURO normidele mittevastava sõiduki puhul, 172 CHF EURO I normidele vastava sõiduki puhul ja 145 CHF EURO II normidele vastava sõiduki puhul.

b) Erandina punkti a sätetest saab ühendus infrastruktuuri kasutamise tasu eest ajavahemikuks 1. jaanuarist 2001 kuni 31. detsembrini 2004 aastase kvoodi, mis vastab transiidi käigus Šveitsi Alpe ületava tühja sõiduki või kerget lasti vedava sõiduki 220 000 üksiksõidule, kui sõiduki tegelik täismass on kuni 28 tonni. Kõnealune tasu on 2001. aastal 50 CHF, 2002. aastal 60 CHF, 2003. aastal 70 CHF ja 2004. aastal 80 CHF. Samadel tingimustel eraldatakse kvoot ka Šveitsile. Selliste reiside suhtes kohaldatakse tavalisi kontrollimenetlusi.

4. Alates 1. jaanuarist 2005 rakendatava maksusüsteemi kohaselt ei ole tasude kaalutud keskmine suurem kui 325 CHF sõidukite puhul, mille tegelik täismass on kuni 40 t ja mille sõidudistants läbi Alpide on 300 km. Kõige suurema saastekategooria tasu ei ole suurem kui 380 CHF.

5.Osa lõigetes 3 ja 4 osutatud tasudest võivad moodustada spetsialiseeritud Alpide infrastruktuuri kasutusmaksud. See osa ei tohi moodustada rohkem kui 15 % lõigetes 3 ja 4 osutatud tasudest.

6. Lõikes 4 osutatud kaalumiskoefitsiendid määratakse kindlaks igasse EURO kategooriasse kuuluvate Šveitsis tegutsevate sõidukite arvu põhjal. Igasse kategooriasse kuuluvate sõidukite arv tehakse kindlaks ühiskomitee kontrollitavate loenduste põhjal. Ühiskomitee määrab kaalukoefitsiendi kindlaks iga kahe aasta järel teostatavate kontrollimiste põhjal, millest esimene toimub enne 1. juulit 2004, et võtta arvesse Šveitsis tegutseva sõidukipargi struktuuri arengusuundi ja muudatusi EURO-standardites.

Artikkel 41

Ühenduse meetmed

Ühendus arendab jätkuvalt oma territooriumil kohaldatavaid tasustamissüsteeme, milles kajastuvad infrastruktuuri kasutamisest tulenevad kulud. Sellised süsteemid on rajatud põhimõttel “kasutaja maksab”.

Artikkel 42

Tasude taseme läbivaatamine

1. Artikli 40 lõikes 4 kindlaks määratud tasude maksimaalset taset kohandatakse 1. jaanuaril 2007 ja pärast seda iga kahe aasta järel vastavalt Šveitsi eelmise kahe aasta inflatsioonimäärale. Selleks saadab Šveits ühiskomiteele hiljemalt kohandamisele eelneva aasta 30. septembriks vajalikud statistilised andmed, mille põhjal tehakse kõnealused kohandused. Ühiskomitee tuleb ühenduse taotlusel kokku 30 päeva jooksul pärast nimetatud teabe edastamist, et pidada nõu kõnealuse kohandamise üle.

Kui käesoleva kokkuleppe allakirjutamise ja 21. detsembri 2004 vahelisel ajal on Šveitsi aasta keskmine inflatsioonimäär üle 2 %, kohandatakse artikli 40 lõikes 4 fikseeritud tasude maksimummäärasid, et võtta arvesse ainult seda inflatsiooni, mis ületab 2 % taseme. Kohaldatakse eelmises lõigus sätestatud korda.

2. Alates 1. jaanuarist 2007 võib ühiskomitee ühe lepinguosalise taotlusel vaadata artikli 40 lõikes 4 fikseeritud tasude maksimummäärad läbi, et neid ühisel kokkuleppel kohandada. Kõnealune läbivaatamine toimub järgmiste kriteeriumide põhjal:

— kahe lepinguosalise maksude tase ja struktuur, eelkõige võrreldavate läbi Alpide kulgevate marsruutide puhul,

— liikluse jaotus võrreldavate läbi Alpide kulgevate marsruutide vahel,

— transpordiliikide vahelise jaotuse arengusuunad Alpide piirkonnas,

— läbi Alpide kulgeva raudteeinfrastruktuuri areng.

TOETUSMEETMED

Artikkel 43

Piirikontrolli hõlbustamine

1. Lepinguosalised kohustuvad vähendama ja lihtsustama transporditoimingutega seotud formaalsusi, eelkõige tollivaldkonnas.

2. Euroopa Majandusühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel 21. novembril 1990 sõlmitud kokkulepe kaubaveoga seotud inspekteerimiste ja formaalsuste lihtsustamise kohta, 20. mail 1987 sõlmitud ühistransiidiprotseduuri konventsioon ja raudteetranspordi puhul raudtee-ettevõtjate vaheline kokkulepe kaubavagunite rahvusvahelisteks transporditoiminguteks määramise tehnilise kontrolli kohta moodustavad baasi, mille põhjal võtavad lepinguosalised lõike 1 rakendamiseks vajalikud meetmed.

Artikkel 44

Kommertsveokite ökoloogilised standardid

1. Keskkonnakaitse paremaks tagamiseks ja ilma, et see piiraks artiklist 7 tulenevaid kohustusi, püüavad lepinguosalised eelkõige kehtestada ökoloogilised standardid, millega nähakse ette kaitse kõrge tase, et vähendada raskete kaubaveokite poolt atmosfääri paisatavate heitgaaside, osakeste ja müra hulka.

2. Lepinguosalised peavad kõnealuste standardite ettevalmistamise käigus regulaarseid konsultatsioone.

3. Kui raskete kaubaveokite EURO heitmetekategooria (mis on määratletud ühenduse õigusnormidega) ei ole märgitud sõiduki registreerimisdokumendile, tuleb see kindlaks määrata alates sõiduki esmakordse kasutuselevõtmise kuupäevast, mis on märgitud nimetatud dokumendis või vajaduse korral väljastava riigi pädeva asutuse väljastatud täiendavas eridokumendis.

Artikkel 45

Liikluse vaatluskeskus

1. Nii pea, kui käesolev leping on jõustunud, luuakse Alpide piirkonna maantee-, raudtee- ja kombineeritud liikluse jälgimiseks alaline vaatluskeskus. Kõnealune keskus esitab igal aastal aruandeid liikluses valitsevate suundumuste kohta käesoleva kokkuleppe artikli 51 kohaselt loodud ühiskomiteele. Ühiskomitee võib paluda, et vaatluskeskus koostaks eriaruandeid eelkõige juhtudel, kui rakendatakse käesoleva kokkuleppe artikleid 46 ja 47.

2. Vaatluskeskuse tööd rahastavad lepinguosalised vastavalt proportsioonidele, mille üle otsustab ühiskomitee.

3. Lepinguosalised määravad vaatluskeskuse tööd reguleeriva halduskorra kindlaks ühiskomitee esimesel koosolekul tehtava otsusega.

PARANDUSMEETMED

Artikkel 46

Ühepoolsed kaitsemeetmed

1. Kui pärast 1. jaanuari 2005 esineb hoolimata raudteeteenuste konkurentsivõimelistest hindadest ja artiklis 36 sätestatud kvaliteediparameetreid käsitlevate meetmete korrektsest rakendamisest probleeme seoses Šveitsi läbi Alpide kulgeva maanteetranspordi vooga ja kui 10 nädala pikkuse ajavahemiku jooksul on raudtee läbilaskevõime kasutamise keskmine määr Šveitsis vähem kui 66 %, võib Šveits erandina artikli 40 lõigete 4 ja 5 sätetest suurendada artikli 40 lõikes 4 sätestatud tasusid kuni 12,5 %. Kogu sellisest tasu tõstmisest saadud tulu kasutatakse raudtee- ja kombineeritud transpordi konkurentsivõime suurendamiseks võrreldes maanteetranspordiga.

2. Kui lõikes 1 kirjeldatud tingimustega sarnased tingimused esinevad ühenduse territooriumil, võib ühendus võrreldavate tingimuste korral võtta sarnaseid parandusmeetmeid.

a) Eespool kirjeldatud meetmete ulatus ja kestus ei tohi olla ulatuslikumad, kui on vaja otseselt olukorra parandamiseks. Meetme kestus ei tohi olla pikem kui kuus kuud, kuid seda võib ühe korra pikendada täiendava kuue kuu võrra. Ühiskomitee võib anda loa täiendavateks pikendamisteks.

b) Kui üks lepinguosaline on varem rakendanud lõikes 1 või 2 osutatud meetmeid, rakendatakse juhul, kui kõnealune lepinguosaline tahab edaspidi võtta selliseid meetmeid, järgmisi tingimusi:

— kui varasemate meetmete kestus ei ületanud kuut kuud, võib täiendavaid meetmeid võtta alles pärast 12 kuu möödumist eelmiste meetmete lõppemise kuupäevast,

— kui varasemate meetmete kestus oli pikem kui kuus kuud, võib täiendavaid meetmeid võtta alles pärast 18 kuu möödumist eelmiste meetmete lõppemise kuupäevast,

— kaitsemeetmeid ei või mingil juhul kehtestada rohkem kui kaks korda viie aasta jooksul alates selliste meetmete esmakordse kehtestamise kuupäevast.

Ühiskomitee võib ühisel kokkuleppel teha konkreetsetel juhtudel erandeid nimetatud tingimustest.

4. Enne eelmistes lõigetes sätestatud meetmete võtmist teatab asjaomane lepinguosaline ühiskomiteele oma kavatsustest. Ühiskomitee tuleb küsimuse uurimiseks kokku. Kui ühiskomitee ei otsusta teisiti, võib asjaomane lepinguosaline võtta kõnealuse meetme 30 päeva möödumisel kuupäevast, mil meetmest teatati ühiskomiteele.

Artikkel 47

Kokkuleppelised kaitsemeetmed

1. Kui läbi Alpide kulgevas liiklusvoos esineb tõsiseid häireid, mis kahjustavad käesoleva kokkuleppe artiklis 30 sätestatud eesmärkide saavutamist, tuleb ühiskomitee ühe lepinguosalise taotlusel kokku, et otsustada olukorra lahendamiseks sobivate meetmete üle. Taotluse esitanud lepinguosaline teavitab viivitamata liikluse vaatluskeskust, mis esitab 14 päeva jooksul aruande olukorra ja võimalike võetavate meetmete kohta.

2. Ühiskomitee tuleb kokku 15 päeva jooksul pärast taotluse esitamist. Komitee uurib olukorda võttes nõuetekohaselt arvesse liikluse vaatluskeskuse aruannet. Ühiskomitee otsustab võetavate meetmete üle 60 päeva jooksul pärast esimest asjakohast koosolekut. Ühisel kokkuleppel võib nimetatud ajavahemikku pikendada.

3. Selliste meetmete ulatus ja kestus ei tohi olla ulatuslikumad, kui on vaja otseselt olukorra parandamiseks. Eelistada tuleb võimalusi, mis sekkuvad võimalikult vähe kokkuleppe toimimisse.

Artikkel 48

Meetmed kriisiolukorras

Kui vääramatu jõud kahjustab läbi Alpide kulgevat liiklusvoogu märkimisväärselt näiteks looduskatastroofi puhul, võtavad lepinguosalised kõik võimalikud kooskõlastatud meetmed liiklusvoo taastamiseks ja säilitamiseks. Eesõigus antakse tundlikele kaupadele, näiteks kergriknevatele kaupadele.

V JAOTIS

ÜLD- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 49

Lepingu rakendamine

1. Lepinguosalised võtavad nii üld- kui ka erimeetmed, mida on vaja nende käesolevast lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks.

2. Lepinguosalised hoiduvad meetmetest, mis tõenäoliselt seaksid ohtu käesoleva lepingu eesmärkide saavutamise.

3. Käesoleva kokkuleppe sätteid liigendsõidukite ja autorongide registrimassi piirmäära ja transpordi tasustamissüsteemide kohta rakendatakse kaheetapilise korra kohaselt 1. jaanuarist 2001 kuni 31. detsembrini 2004 ja 1. jaanuarist 2005.

Artikkel 50

Tasakaalustusmeetmed

Kui üks lepinguosaline leiab, et teine lepinguosaline ei ole täitnud käesolevast kokkuleppest tulenevaid kohustusi või on jätnud täitmata ühiskomitee otsuse, võib kahju kannatanud lepinguosaline pärast ühiskomiteega konsulteerimist võtta käesoleva kokkuleppe tasakaalu säilitamiseks vajalikud meetmed. Lepinguosalised esitavad ühiskomiteele kogu teabe, mida too vajab olukorra põhjalikuks uurimiseks.

Artikkel 51

Ühiskomitee

1. Käesolevaga luuakse ühiskomitee nimega “ühenduse/Šveitsi maismaatranspordikomitee”; see koosneb lepinguosaliste esindajatest ja vastutab käesoleva kokkuleppe haldamise ja nõuetekohase rakendamise eest. Selleks koostab komitee soovitusi. Komitee teeb otsuseid käesolevas kokkuleppes sätestatud küsimustes; lepinguosalised viivad sellised otsused ellu kooskõlas oma eeskirjadega. Ühiskomitee teeb otsuseid ühise kokkuleppe alusel.

2. Konkreetselt vastutab ühiskomitee käesoleva kokkuleppe sätete, eelkõige artikli 27 lõike 6 ja artiklite 33, 34, 35, 36, 39, 40, 42, 45, 46, 47 ja 54 järelevalve ja rakendamise eest. Komitee rakendab artiklites 52 ja 55 osutatud kohandamist ja läbivaatamist käsitlevaid klausleid.

3. Kokkuleppe nõuetekohaseks rakendamiseks vahetavad lepinguosalised regulaarselt teavet ning konsulteerivad ühe lepinguosalise taotluse korral ühiskomitees. Lepinguosalised vahetavad teavet, mille on esitanud käesoleva kokkuleppe rakendamise ja eelkõige lubade väljastamise ja inspekteerimise eest vastutavate asutused. Kõnealused asutused tegelevad otsese teabevahetusega.

4. Ühiskomitee võtab otsusega vastu oma töökorra, mis sisaldab muude sätete hulgas koosolekute kokkukutsumise ning eesistuja määramise ja tema pädevuse sätestamise korda.

5. Ühiskomitee tuleb kokku vastavalt vajadusele, kuid vähemalt üks kord aastas. Kumbki lepinguosaline võib nõuda koosoleku kokkukutsumist.

6. Ühiskomitee võib omal äranägemisel võtta vastu otsuse mis tahes töörühmade või ekspertgruppide moodustamise kohta, mis abistaksid teda ülesannete täitmisel.

7. Lisaks täidab kõnealune komitee ülesandeid, mida seni täitis 1992. aasta kokkuleppe artikliga 18 loodud ühiskomitee, mis kandis nime “ühenduse/Šveitsi maismaatranspordikomitee”.

Artikkel 52

Õigusnormide areng

1. Kooskõlas mittediskrimineerimise põhimõtte ja käesoleva kokkuleppe sätete järgimisega ei piira käesolev kokkulepe kummagi lepinguosalise õigust muuta käesoleva kokkuleppe reguleerimisalasse kuuluvates valdkondades ühepoolselt oma siseriiklikke õigusakte.

2. Nii pea, kui üks lepinguosaline on käesoleva kokkuleppe reguleerimisalasse kuuluvas valdkonnas koostanud uue õigusakti, palub ta ametlikult, et teise lepinguosalise eksperdid esitaksid oma arvamuse. Sellise uue õigusakti ametlikule vastuvõtmisele eelneva aja jooksul teavitavad lepinguosalised teineteist ja peavad vajadusel konsultatsioone. Ühe lepinguosalise taotlusel toimub ühiskomitee raames esialgne arvamustevahetus, mis käsitleb eelkõige sellise muudatuse mõju kokkuleppe toimimisele.

3. Muudetud õigusakti vastuvõtmise ajal ja hiljemalt kaheksa päeva pärast selle avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas või Föderaalsete Seaduste ja Seadluste Ametlikus Kogumikus edastab asjaomane lepinguosaline teisele lepinguosalisele kõnealuste uute sätete teksti. Ühe lepinguosalise taotlusel toimub hiljemalt kaks kuud pärast taotluse esitamise kuupäeva ühiskomitees arvamustevahetus selle üle, kuidas mõjutab muudatus käesoleva kokkuleppe toimimist.

4. Ühiskomitee:

— võtab vastu otsuse 1., 3., 4. ja 7. lisa läbivaatamise kohta või teeb vajaduse korral ettepaneku käesoleva kokkuleppe sätete läbivaatamiseks, et inkorporeerida neisse vastavalt vajadusele ja vastastikkuse põhimõttel asjaomaste õigusaktide muudatused või

— teeb otsuse, mille kohaselt asjaomaste õigusaktide muudatused loetakse käesoleva kokkuleppega kooskõlas olevaiks, või

— otsustab muude meetmete üle, millega tagatakse käesoleva kokkuleppe nõuetekohane toimimine.

5. Ühiskomitee otsustab korra, mille kohaselt kohandatakse käesolevat kokkulepet vastavalt ühelt poolt ühenduse või Šveitsi ja teiselt poolt kolmandate riikide vaheliste tulevaste kokkulepete asjaomastele sätetele nagu on sätestatud artiklites 13 ja 19.

6. Liikmesriigid võtavad käesolevas kokkuleppes sätestatud eesmärkide saavutamiseks artiklis 49 sätestatud ajakava kohaselt kõik meetmed, mis on vajalikud tagamaks, et 1. lisas loetletud ühenduse õigusaktides sisalduvate õiguste ja kohustustega samaväärseid õigusi ja kohustusi rakendatakse nende suhete ajal aktiivselt.

Artikkel 53

Konfidentsiaalsus

Lepinguosaliste esindajad, eksperdid ja muud ametnikud ei tohi ka pärast oma ülesannete täitmise lõpetamist avalikustada käesoleva kokkuleppe raames saadud teavet, mille kohta kehtib tema olemusest tulenevalt ametisaladuse hoidmise kohustus.

Artikkel 54

Vaidluste lahendamine

Lepinguosalised võivad pöörduda käesoleva lepingu tõlgendamise või kohaldamisega seotud vaidlusküsimusega ühiskomitee poole, kes püüab vaidluse lahendada. Vastuvõetavale lahendusele jõudmiseks esitatakse ühiskomiteele kogu olukorra põhjalikuks uurimiseks vajalik teave. Sel eesmärgil kaalub ühiskomitee kõiki käesoleva lepingu laitmatu toimimise säilitamise viise.

Artikkel 55

Lepingu läbivaatamine

1. Kui üks lepinguosaline soovib lasta käesoleva kokkuleppe sätted läbi vaadata, teatab ta sellest ühiskomiteele. Kui lõigetes 2 ja 3 ei ole sätestatud teisiti, jõustub käesoleva kokkuleppe muudetud versioon pärast vastava sisemenetluse lõpetamist.

2. 1., 3., 4. ja 7. lisa võib muuta ühiskomitee otsusega vastavalt artikli 51 lõikele 1, et võtta arvesse ühenduse õigusaktide arengut kõnealuses valdkonnas.

3. 5., 6., 8. ja 9. lisa võib muuta ühiskomitee otsusega vastavalt artikli 51 lõikele 1.

Artikkel 56

Lisad

1.–10. lisa moodustavad käesoleva lepingu lahutamatu osa.

Artikkel 57

Territoriaalne kohaldamisala

Käesolevat lepingut kohaldatakse ühelt poolt nende territooriumite suhtes, kus kohaldatakse Euroopa Ühenduse asutamislepingut selles lepingus sätestatud tingimustel, ja teiselt poolt Šveitsi territooriumi suhtes.

Artikkel 58

Lõppklauslid

1. Lepinguosalised ratifitseerivad käesoleva lepingu või kiidavad selle heaks oma kehtiva korra kohaselt. See jõustub järgmise seitsme kokkuleppe ratifitseerimiskirjade hoiuleandmise või kinnitamise kohta viimase teate saatmisele järgneva ülejärgmise kuu esimesel päeval:

— kaupade ja reisijate raudtee- ja maanteeveo kokkulepe,

— isikute vaba liikumist käsitlev kokkulepe,

— õhutranspordi alane kokkulepe,

— põllumajandustoodetega kauplemise kokkulepe,

— vastavushindamise vastastikuse tunnustamise leping,

— riigihangete teatavaid aspekte käsitlev kokkulepe,

— teadus- ja tehnikaalase koostöö kokkulepe.

2. Käesolev leping on sõlmitud esialgu seitsmeks aastaks. Seda pikendatakse piiramatult, kui ühendus või Šveits ei teata teisele lepinguosalisele pikendamata jätmisest enne esialgse tähtaja lõppu. Sellise teatamise korral rakendatakse lõiget 4.

3. Ühendus või Šveits võivad käesoleva kokkuleppe lõpetada, teatades sellest teisele lepinguosalisele. Sellise teatamise korral rakendatakse lõiget 4.

4. Lõikes 1 nimetatud seitsme kokkuleppe kohaldamine lõpetatakse kuus kuud pärast lõikes 2 nimetatud pikendamata jätmisest teatamist või lõikes 3 nimetatud lepingu lõpetamist.

Hecho en Luxemburgo, el veintiuno de junio de mil novecientos noventa y nueve, en doble ejemplar en lenguas alemana, danesa, española, finesa, francesa, griega, inglesa, italiana, neerlandesa, portuguesa y sueca, siendo cada uno de estos textos igualmente auténtico.

Udfærdiget i Luxembourg, den enogtyvende juni nitten hundrede og nioghalvfems, i to eksemplarer på dansk, engelsk, finsk, fransk, græsk, italiensk, nederlandsk, portugisisk, spansk, svensk og tysk, idet hver af disse tekster har samme gyldighed.

Geschehen zu Luxemburg am einundzwanzigsten Juni neunzehnhundertneunundneunzig in zwei Urschriften in dänischer, deutscher, englischer, finnischer, französischer, griechischer, italienischer, niederländischer, portugiesischer, spanischer und schwedischer Sprache, wobei jeder dieser Wortlaute gleichermaßen verbindlich ist.

Έγινε στο Λουξεμβούργο, στις είκοσι μία Ιουνίου χίλια εννιακόσια ενενήντα εννέα, εις διπλούν στην αγγλική, γαλλική, γερμανική, δανική, ελληνική, ισπανική, ιταλική, ολλανδική, πορτογαλική, σουηδική, και φινλανδική γλώσσα, κάθε κείμενο από τα οποία είναι αυθεντικό.

Done at Luxembourg on the twenty-first day of June in the year one thousand and ninety-nine, and drawn up in duplicate in the Danish, Dutch, English, Finnish, French, German, Greek, Italian, Portuguese, Spanish and Swedish languages, each text being equally authentic.

Fait à Luxembourg, le vingt-et-un juin mil neuf cent quatre-vingt dix-neuf, en double exemplaire en langues allemande, anglaise, danoise, espagnole, finnoise, française, grecque, italienne, néerlandaise, portugaise et suédoise, chacun de ces textes faisant également foi.

Fatto a Lussemburgo, addì ventuno giugno millenovecentonovantanove, in duplice copia, in lingua danese, finlandese, francese, greca, inglese, italiana, olandese, portoghese, spagnola, svedese e tedesca, ciascun testo facente ugualmente fede.

Gedaan te Luxemburg, de eenentwintigste juni negentienhonderd negenennegentig, in twee exemplaren in de Deense, de Duitse, de Engelse, de Finse, de Franse, de Griekse, de Italiaanse, de Nederlandse, de Portugese, de Spaanse en de Zweedse taal, zijnde alle teksten gelijkelijk authentiek.

Feito em Luxemburgo, em vinte e um de Junho de mil novecentos e noventa e nove, em duplo exemplar nas línguas alemã, dinamarquesa, espanhola, finlandesa, francesa, grega, inglesa, italiana, neerlandesa, portuguesa e sueca, fazendo fé qualquer dos textos.

Tehty Luxemburgissa kahdentenakymmenentenäensimmäusenä päivänä kesäkuuta vuonna tuhatyhdeksänsataayhdeksänkymmentäyhdeksän kahtena kappaleena englannin, espanjan, hollannin, italian, kreikan, portugalin, ranskan, ruotsin, saksan, suomen ja tanskan kielellä, ja kaikki teksti ovat yhtä todistusvoimaiset.

Utfärdat i Luxemburg den tjugoförsta juni nittonhundranittionio i två exemplar på det danska, engelska, finska, franska, grekiska, italienska, nederländska, portugisiska, spanska, svenska och tyska språket, vilka samtliga texter är lika giltiga.

Por la Comunidad Europea

For Det Europæiske Fællesskab

Für die Europäische Gemeinschaft

Για την Ευρωπαϊκή Κοινότητα

For the European Community

Pour la Communauté européenne

Per la Comunità europea

Voor de Europese Gemeenschap

Pela Comunidade Europeia

Euroopan yhteisön puolesta

På Europeiska gemenskapens vägnar

signatory

Por la Confederación Suiza

For Det Schweiziske Edsforbund

Für der Schweizerischen Eidgenossenschaft

Για την Ελβετική Συνομοσπονδία

For the Swiss Confederation

Pour la Confédération suisse

Per la Confederazione svizzera

Voor de Zwitserse Bondsstaat

Pela Confederação Suíça

Sveitsin valaliiton puolesta

På Schweiziska Edsförbundets vägnar

signatory

LISA DE LOETELU

1. lisa:	artikli 5 lõige 2, artikkel 6, artikli 7 lõige 1, artikli 24 lõige 1, artikli 25 lõige 5 ja artikli 27 lõige 1: kohaldatavad sätted
2. lisa:	artikli 8 lõige 5: artiklis 8 sätestatud tasude kohaldamise eeskirjad
3. lisa:	artikli 9 lõige 1: kaupade rahvusvahelise maanteeveo loa näidis
4. lisa:	artikli 9 lõige 3: loetelu veoliikidest, mis on vabastatud kõigist litsentside süsteemidest ja lubadest
5. lisa:	Artiklid 12 ja 13: kehtivatest kahepoolsetest lepingutest tulenevate olemasolevate õiguste loetelu
6. lisa:	artikli 15 lõige 2: erandid kaalupiirangust ja öösel ja laupäeviti sõitmise keelust
7. lisa:	artiklid 17, 18 ja 21: autobussidega toimuv rahvusvaheline reisijatevedu ja lubade andmise kord
8. lisa:	Artiklid 19 ja 20: kehtivatest kahepoolsetest lepingutest tulenevate olemasolevate õiguste loetelu
9. lisa:	Artikkel 36. raudtee- ja kombineeritud transporditeenuste kvaliteediparameetrid
10. lisa:	artikli 40 lõige 1: artiklis 40 sätestatud tasude kohaldamise eeskirjad

▼M3

1. LISA

KOHALDATAVAD SÄTTED

Vastavalt käesoleva kokkuleppe artikli 52 lõikele 6 kohaldab Šveits allpool nimetatud õigusnormidele vastavaid õigusnorme.

Ühenduse õiguse asjaomased sätted

JAGU 1 – TEGEVUSALALE LUBAMINE

— Nõukogu direktiiv 96/26/EÜ, 29. aprill 1996, siseriiklike ja rahvusvaheliste vedude maanteeveo-ettevõtjate ja reisijate autoveo-ettevõtjate tegevusalale lubamise, nende diplomite, tunnistuste ja muude ametlike kvalifikatsioonitõendite vastastikuse tunnustamise ning kõnealuste ettevõtjate asutamisvabaduse õiguse soodustamise kohta (EÜT L 124, 23.5.1996, lk 1), viimati muudetud nõukogu 1. oktoobri 1998. aasta direktiiviga 98/76/EÜ (EÜT L 277, 14.10.1998, lk 17).

JAGU 2 – SOTSIAALÕIGUSNORMID

— Nõukogu määrus (EMÜ) nr 3821/85, 20. detsember 1985, autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta (EÜT L 370, 31.12.1985, lk 8), viimati muudetud komisjoni 23. jaanuari 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 68/2009 (ELT L 21, 24.1.2009, lk 3).

— Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 484/2002, 1. märts 2002, millega muudetakse juhitõendi kehtestamiseks nõukogu määrusi (EMÜ) nr 881/92 ja (EMÜ) nr 3118/93 (EÜT L 76, 19.3.2002, lk 1).

— Käesoleva kokkuleppega,

—

a) on kohaldatav ainult määruse (EÜ) nr 484/2002 artikkel 1;

b) vabastavad Euroopa Ühendus ja Šveitsi Konföderatsioon juhitunnistuse omamise kohustusest isikud, kellel on Šveitsi Konföderatsiooni, mõne Euroopa Liidu liikmesriigi või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi kodakondsus;

c) võib Šveitsi Konföderatsioon vabastada muude kui punktis b märgitud riikide kodanikud juhitunnistuse omamise kohustusest ainult pärast konsulteerimist Euroopa Ühendusega ning tema nõusolekul.

— Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/59/EÜ, 15. juuli 2003, reisijate- või kaubaveol kasutatavate teatavate maanteesõidukite juhtide alus- ja jätkuõppe kohta ning nõukogu määruse (EMÜ) nr 3820/85 ja nõukogu direktiivi 91/439/EMÜ muutmise ja nõukogu direktiivi 76/914/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 226, 10.9.2003, lk 4).

— Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/22/EÜ, 15. märts 2006, mis käsitleb nõukogu määruste (EMÜ) nr 3820/85 ja (EMÜ) nr 3821/85 rakendamise miinimumtingimusi seoses autovedudega seotud sotsiaalõigusnormidega ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 88/599/EMÜ (ELT L 102, 11.4.2006, lk 35).

— Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 561/2006, 15. märts 2006, mis käsitleb teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamist ja millega muudetakse nõukogu määrusi (EMÜ) nr 3821/85 ja (EÜ) nr 2135/98 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 3820/85 (ELT L 102, 11.4.2006, lk 1).

— Komisjoni määrus (EÜ) nr 68/2009, 23. jaanuar 2009, millega kohandatakse üheksandat korda tehnika arenguga nõukogu määrust (EMÜ) nr 3821/85 maanteevedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta (ELT L 21, 24.1.2009, lk 3).

JAGU 3 – TEHNIKAALASED ÕIGUSNORMID

Mootorsõidukid

— Nõukogu määrus (EÜ) nr 2411/98, 3. november 1998, mootorsõidukite ja nende haagiste registreerimisliikmesriigi tunnusmärgi tunnustamise kohta ühendusesiseses liikluses (EÜT L 299, 10.11.1998, lk 1).

— Nõukogu direktiiv 91/542/EÜ, 1. oktoober 1991, millega muudetakse direktiivi 88/77/EMÜ sõidukite diiselmootoritest eralduvate gaasiliste heitmete vastu võetavaid meetmeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 295, 25.10.1991, lk 1).

— Nõukogu direktiiv 92/6/EMÜ, 10. veebruar 1992, teatavate kategooriate mootorsõidukite kiiruspiirikute paigaldamise ja kasutamise kohta ühenduses (EÜT L 57, 2.3.1992, lk 27), viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. novembri 2002. aasta direktiiviga 2002/85/EÜ (EÜT L 327, 4.12.2002, lk 8).

— Nõukogu direktiiv 92/24/EMÜ, 31. märts 1992, milles käsitletakse kiiruspiirikuid ja teatavate kategooriate mootorsõidukite samalaadseid sisseehitatud kiiruse piiramise süsteeme (EÜT L 129, 14.5.1992, lk 154).

— Nõukogu direktiiv 92/97/EMÜ, 10. november 1992, millega muudetakse direktiivi 70/157/EMÜ mootorsõidukite lubatud mürataset ja heitgaasisüsteemi käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 371, 19.12.1992, lk 1).

— Nõukogu direktiiv 96/53/EÜ, 25. juuli 1996, millega kehtestatakse teatavatele ühenduses liikuvatele maanteesõidukitele siseriiklikus ja rahvusvahelises liikluses lubatud maksimaalmõõtmed ning rahvusvahelises liikluses lubatud täismass (EÜT L 235, 17.9.1996, lk 59), viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. veebruari 2002. aasta direktiiviga 2002/7/EÜ (EÜT L 67, 9.3.2002, lk 47).

— Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/30/EÜ, 6. juuni 2000, ühenduses liiklevate kommertsveokite tehnokontrolli kohta (EÜT L 203, 10.8.2000, lk 1).

— Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/20/EÜ, 8. aprill 2003, millega muudetakse nõukogu direktiivi 91/671/EMÜ alla 3,5tonnistes sõidukites turvavööde kohustuslikku kasutamist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (ELT L 115, 9.5.2003, lk 63).

— Komisjoni direktiiv 2003/26/EÜ, 3. aprill 2003, millega kohandatakse tehnika arenguga Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/30/EÜ kommertsveokite kiiruspiirikute ja heitgaasi kohta (ELT L 90, 8.4.2003, lk 37).

— Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/40/EÜ, 6. mai 2009, mootorsõidukite ja nende haagiste tehnoülevaatuse kohta (uuesti sõnastatud) (ELT L 141, 6.6.2009, lk 12).

Ohtlike kaupade vedu

— Nõukogu direktiiv 95/50/EÜ, 6. oktoober 1995, ohtlike kaupade autoveo kontrollimise ühtse korra kohta (EÜT L 249, 17.10.1995, lk 35), viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta direktiiviga 2008/54/EÜ (ELT L 162, 21.6.2008, lk 11).

— Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/68/EÜ, 24. september 2008, ohtlike kaupade siseveo kohta (ELT L 260, 30.9.2008, lk 13).

— Käesoleva kokkuleppega kohaldatakse Šveitsi suhtes järgmisi erandeid direktiivist 2008/68/EÜ:

—

1. Maanteevedu

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. septembri 2008. aasta direktiivi 2008/68/EÜ (ohtlike kaupade siseveo kohta) artikli 6 lõike 2 punkti a kohased Šveitsi suhtes kohaldatavad erandid

Teema: ÜRO numbri 1202 alla kuuluva diislikütuse ja kütteaine vedu paakkonteinerites.

Viide direktiivi I lisa jaotisele I.1: 1.1.3.6 ja 6.8

Direktiivi lisa sisu: erandid seoses veoühikus veetavate kogustega, paakide ehitust käsitlevad eeskirjad.

Siseriikliku õigusakti sisu: selliste paakkonteinerite suhtes, mis ei ole ehitatud vastavalt punktile 6.8, kuid kooskõlas siseriiklike õigustaktidega ning mille mahutavus on kuni 1210 liitrit ja mida kasutatakse ÜRO numbri 1202 alla kuuluva diislikütuse ja kütteaine veoks, võib kohaldada ADR-kokkuleppe punkti 1.1.3.6 erandeid.

Algviide siseriiklikule õigusaktile: ohtlike kaupade autovedu käsitleva korralduse 1. liite punkti 1.1.3.6.3 alapunkt b ja punkt 6.14 (SDR; RS 741621).

Kehtiv kuni: 1. jaanuar 2017.

Teema: vabastus veokirja omamise nõudest punktis 1.1.3.6 kindlaks määratud ohtlike kaupade teatavate koguste puhul.

Viide direktiivi I lisa jaotisele I.1: 1.1.3.6 ja 5.4.1.

Direktiivi lisa sisu: veokirja omamise nõue.

Siseriikliku õigusakti sisu: selliste 4. veoliiki kuuluvate tühjade puhastamata konteinerite ning hädaabiteenistustes või sukeldumisvarustuses kasutatavate täidetud või tühjade hingamisaparaatide gaasiballoonide veo puhul, mille kogused ei ületata punktis 1.1.3.6 kehtestatud piirnorme, ei ole punktis 5.4.1 sätestatud veokirja omamine kohustuslik.

Algviide siseriiklikule õigusaktile: ohtlike kaupade autovedu käsitleva korralduse 1. liite punkti 1.1.3.6.3 alapunkt c (SDR; RS 741621).

Kehtiv kuni: 1. jaanuar 2017.

Teema: tühjade puhastamata paakide vedu vee jaoks ohtlike vedelike ladustamisrajatisi teenindavate ettevõtjate poolt

Viide direktiivi I lisa jaotisele I.1: 6.5, 6.8, 8.2 ja 9.

Direktiivi lisa sisu: paakide ja sõidukite ehitamine, varustamine ja kontrollimine; juhtide väljaõpe.

Siseriikliku õigusakti sisu: vee jaoks ohtlike vedelike ladustamisrajatisi teenindavate ettevõtjate kasutatavad veokid ja tühjad puhastamata paagid/konteinerid vedelike mahutamiseks paikselt kasutatavate paakide teenindamise ajal ei kuulu ehitamist, varustamist ja kontrollimist käsitlevate määruste ega tähistamist ja ARD sätestatud oranži numbrimärki käsitlevate määruste reguleerimisalasse. Nende suhtes kohaldatakse tähistamise ja identifitseerimise määrusi; sõidukijuht ei ole kohustatud läbima punktis 8.2 kirjeldatud koolitust.

Algviide siseriiklikule õigusaktile: ohtlike kaupade autovedu käsitleva korralduse 1. liite punkt 1.1.3.6.3.10 (SDR; RS 741621).

Kehtiv kuni: 1. jaanuar 2017.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. septembri 2008. aasta direktiivi 2008/68/EÜ artikli 6 lõike 2 punkti b alapunkti i kohased Šveitsi suhtes kohaldatavad erandid

Teema: ohtlikke kaupu sisaldavate majapidamisjäätmete vedu jäätmekõrvaldusrajatistesse.

Viide direktiivi I lisa jaotisele I.1: 2, 4.1.10, 5.2 ja 5.4.

Direktiivi lisa sisu: klassifitseerimine, kombineeritud pakendamine, märgistamine ja tähistamine, dokumendid.

Siseriikliku õigusakti sisu: eeskirjad hõlmavad sätteid, mis käsitlevad (majapidamise jaoks) ohtlikke kaupu sisaldavate majapidamisjäätmete lihtsustatud klassifitseerimist pädeva asutuse tunnustatud eksperdi poolt, asjakohaste mahutite kasutamist ning juhtide koolitust. Majapidamisjäätmeid, mida eksperdil ei ole võimalik klassifitseerida, võib kindlaksmääratud pakendis ja veoühikus vedada väikeste kogustena jäätmekäitluskeskusse.

Algviide siseriiklikule õigusaktile: ohtlike kaupade autovedu käsitleva korralduse 1. liite punkt 1.1.3.7 (SDR; RS 741621).

Märkused: kõnealuseid eeskirju võib kohaldada üksnes ohtlikke kaupu sisaldavate majapidamisjäätmete veo suhtes avalike jäätmekäitluskohtade ja jäätmekõrvaldusrajatiste vahel.

Kehtiv kuni: 1. jaanuar 2017

Teema: ilutulestike tagasivedu

Viide direktiivi I lisa jaotisele I.1: 2.1.2, 5.4.

Direktiivi lisa sisu: klassifikatsioon ja dokumendid.

Siseriikliku õigusakti sisu: ÜRO numbrite 0335, 0336 ja 0337 alla kuuluvate ilutulestike jaemüüjatelt tarnijatele tagasi veo lihtsustamiseks on kavandatud erandid seoses netomassi andmete ja veokirjas märgitud tooteliigitusega.

Algviide siseriiklikule õigusaktile: ohtlike kaupade autovedu käsitleva korralduse 1. liite punkt 1.1.3.8 (SDR; RS 741621).

Märkused: jaemüügiks ettenähtud toodete puhul on praktiliselt võimatu üksikasjalikult kontrollida iga müümata toote iga pakendiühiku täpset sisu.

Kehtiv kuni: 1. jaanuar 2017.

Teema: ADRi koolitustõend, mis käsitleb purunenud sõidukite vedamiseks ettenähtud sõite, remontimist, paakveokite/paakidega seotud asjakohaste teadmiste kogumist ning paakautode kontrollimise eest vastutavate ekspertide sõite kõnealustes sõidukites.

Viide direktiivi I lisa jaotisele I.1: 8.2.1.

Direktiivi lisa sisu: sõidukijuhid peavad läbima koolituse.

Siseriikliku õigusakti sisu: ADRi koolitust ja tõendeid ei nõuta purunenud sõidukite vedamiseks ettenähtud sõitude või remontimisega seotud katsesõitude, paakveokites paakveokite/paakidega seotud asjakohaste teadmiste kogumiseks tehtavate sõitude ning paakautode kontrollimise eest vastutavate ekspertide poolt kõnealustes sõidukites tehtavate sõitude puhul.

Algviide siseriiklikule õigusaktile: Šveitsi Konföderatsiooni keskkonna-, transpordi-, energeetika- ja sideministeeriumi (DETEC) 30. septembri 2008. aasta juhised ohtlike kaupade autoveo kohta.

Märkused: mõnel juhul sisaldavad veokid, mis on purunenud või remondis, ning tehniliseks ülevaatuseks ettevalmistatavad paakveokid või tehnilise ülevaatuse ajal kontrollitavad veokid siiski ohtlikke kaupu.

Punkti 1.3 ja punkti 8.2.3 nõudeid kohaldatakse ka kõnesoleval juhul.

Kehtiv kuni: 1. jaanuar 2017.

2. Raudteevedu

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. septembri 2008. aasta direktiivi 2008/68/EÜ (ohtlike kaupade siseveo kohta) artikli 6 lõike 2 punkti a kohased Šveitsi suhtes kohaldatavad erandid

Teema: ÜRO numbri 1202 alla kuuluva diislikütuse ja kütteaine vedu paakkonteinerites.

Viide direktiivi II lisa jaotisele II.1: 6.8

Direktiivi lisa sisu: paakide ehitamist käsitlevad määrused.

Siseriikliku õigusakti sisu: lubatud on paakkonteinerid, mis ei ole ehitatud vastavalt punktile 6.8, kuid kooskõlas siseriiklike õigustaktidega ning mille mahutavus on kuni 1210 liitrit ja mida kasutatakse ÜRO numbri 1202 alla kuuluva diislikütuse ja kütteaine veoks.

Algviide siseriiklikule õigusaktile: DETECi 3. detsembri 1996. aasta korralduse (mis käsitleb ohtlike kaupade raudtee- ja köisteevedu) lisa (RSD, RS 742 401.6) ning ohtlike kaupade maanteevedu käsitleva korralduse 1. liite punkt 6.14 (SDR, RS 741621).

Kehtiv kuni: 1. jaanuar 2017.

Teema: veokiri.

Viide direktiivi II lisa jaotisele II.1: 5.4.1.1.1

Direktiivi lisa sisu: veokirjas nõutav üldine teave.

Siseriikliku õigusakti sisu: veokirjas kasutatakse üldmõistet ja lisas loetletakse eespool esitatud viite kohaselt nõutavad andmed.

Algviide siseriiklikule õigusaktile: DETECi 3. detsembri 1996. aasta korralduse (mis käsitleb ohtlike kaupade raudtee- ja köisteevedu) lisa (RSD, RS 742 401.6).

Kehtiv kuni: 1. jaanuar 2017.

JAGU 4 – RAUDTEEGA SEOTUD JUURDEPÄÄSU- JA TRANSIIDIÕIGUSED

— Nõukogu direktiiv 95/18/EÜ, 19. juuni 1995, raudtee-ettevõtjate litsentseerimise kohta (EÜT L 143, 27.6.1995, lk 70).

— Nõukogu määrus 95/19/EÜ, 19. juuni 1995, raudtee infrastruktuuri mahtude jaotuse ja infrastruktuuri kasutamise maksude sissenõudmise kohta (EÜT L 143, 27.6.1995, lk 75).

— Nõukogu direktiiv 91/440/EMÜ, 29. juuli 1991, ühenduse raudteede arendamise kohta (EÜT L 237, 24.8.1991, lk 25).

JAGU 5 – MUUD VALDKONNAD

— Nõukogu direktiiv 92/82/EMÜ, 19. oktoober 1992, mineraalõlide aktsiisimäärade ühtlustamise kohta (EÜT L 316, 31.10.1992, lk 19).

— Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/54/EÜ, 29. aprill 2004, tunnelite miinimumohutusnõuete kohta üleeuroopalises teedevõrgus (ELT L 167, 30.4.2004, lk 39).

▼B

2. LISA

ARTIKLIS 8 SÄTESTATUD TASUDE KOHALDAMISE EESKIRJAD

1. Sõidukite suhtes, mille tegelik täismass on rohkem kui 28 tonni ja mille puhul kasutatakse artikli 8 lõikes 2 osutatud luba, kohaldatakse Šveitsis kasutustasu, mis ei ole suurem kui:

— 180 CHF Šveitsi läbiva transiitreisi puhul,

— 70 CHF kahepoolse edasi-tagasi sõidu puhul, mis algab või lõppeb Šveitsis.

2. Maksimaalne tasu, mida Šveitsis kohaldatakse artikli 8 lõikes 3 osutatud luba kasutavate sõidukite suhtes, mille tegelik täismass on rohkem kui 34 t, kuid mitte üle 40 t ja mille sõidudistants läbi Alpide on 300 km, on 252 CHF EURO normidele mittevastava sõiduki puhul, 211 CHF EURO I normidele vastava sõiduki puhul ja 178 CHF EURO II normidele vastava sõiduki puhul. Tasu kohaldatakse vastavalt artikli 40 sätetele.

3. Maksimaalne tasu, mida Šveitsis kohaldatakse artikli 8 lõikes 4 osutatud luba kasutavate sõidukite suhtes, mille tegelik täismass on rohkem kui 34 t, kuid mitte üle 40 t ja mille sõidudistants läbi Alpide on 300 km, on 300 CHF EURO normidele mittevastava sõiduki puhul, 240 CHF EURO I normidele vastava sõiduki puhul ja 210 CHF EURO II normidele vastava sõiduki puhul. Tasu kohaldatakse vastavalt artikli 40 sätetele.

3. LISA

4. LISA

VEOLIIGID, MIS ON VABASTATUD KÕIGIST LITSENTSIDE SÜSTEEMIDEST JA LUBADEST

1. Postivedu avaliku teenusena

2. Kahjustatud või rikkis sõidukite vedu

3. Kaubavedu mootorsõidukitega, mille suurim lubatud täismass koos haagisega ei ületa 6 tonni või mille lubatud kandevõime koos haagise kandevõimega ei ületa 3,5 tonni.

4. Kaubavedu mootorsõidukitega, kui järgmised tingimused on täidetud:

a) veetav kaup peab olema ettevõtja omand või vara, mis ettevõtja on müünud, ostnud, rendile andnud või rendile võtnud, tootnud, kaevandanud, töödelnud või remontinud;

b) teekonna eesmärk peab olema kauba vedamine ettevõttesse või ettevõttest või kauba ettevõttesisene või -väline ümberpaigutamine ettevõtja oma tarbeks;

c) sellise veo puhul kasutatavaid mootorsõidukeid peavad juhtima ettevõtja oma töötajad;

d) kaupa vedavad sõidukid peavad kuuluma ettevõtjale või peab ettevõtja need olema järelmaksuga ostnud või rentinud, kusjuures rentimise korral peavad sõidukid vastama tingimustele, mis on ette nähtud nõukogu 19. detsembri 1984. aasta direktiiviga 84/647/EMÜ (ilma juhita renditud sõidukite kasutamise kohta kaupade autoveol).

Seda sätet ei kohaldata asendussõiduki kasutamise suhtes juhul, kui harilikult kasutatav sõiduk on lühiajaliselt rikkis;

e) kaubavedu peab olema ettevõtjale ainult lisategevusala

5. Meditsiinitoodete, -aparaatide, -seadmete ja muude arstiabiks vajalike kaupade vedu hädaolukorras, eelkõige looduskatastroofide korral.

5. LISA

ŠVEITSI JA ERINEVATE ÜHENDUSE LIIKMESRIIKIDE VAHELISTES KAHEPOOLSETES MAANTEETRANSPORDIKOKKULEPETES SISALDUVATE KOLMNURKLIIKUMISE RAAMES TEOSTATAVAT KAUBAVEDU KÄSITLEVATE SÄTETE LOETELU

Riik	Kokkulepe alla kirjutatud (kuupäev)	Jõustumine	Tingimused
Saksamaa	17.12.1953	1.2.1954	Artikkel 7: Siseriiklike õigusnormidega tegelik kolmnurkliikumine lubatud; muu niinimetatud kolmnurkliikumine keelatud.
Austria	22.10.1958	4.4.1959	Artikkel 8: Kaubaveo teostamise õigusega veoettevõtjatel on lubatud vedada ühes lepinguosalises riigis registreeritud sõidukitega: a) kaupu, mis on mõeldud ühte neist riikidest või mis on pärit ühest neist riikidest. Tegelik kolmnurkliikumine lubatud; muu niinimetatud kolmnurkliikumine keelatud.
Belgia	25.2.1975	24.7.1975	Artikli 4 lõike 1 punkt b: Tegelik kolmnurkliikumine lubatud; muu niinimetatud kolmnurkliikumine keelatud.
Taani	27.8.1981	25.3.1982	artikli 4 lõige 2: Vedudeks kolmandast riigist teise lepinguosalise territooriumile või teise lepinguosalise territooriumilt kolmandasse riiki on vaja teise lepinguosalise poolt igal konkreetsel juhul eraldi väljastatud luba.
Hispaania	23.1.1963	21.8.1963	29. oktoobri 1971. aasta protokoll: Tegelik kolmnurkliikumine lubatud; muu niinimetatud kolmnurkliikumine keelatud.
Soome	16.1.1980	28.5.1981	Artikli 6 lõige 2 ja Šveitsi-Soome ühiskomitee 23. ja 24. mai 1989. aasta koosoleku protokolli punkt 2.2: Tegelik kolmnurkliikumine ja muu niinimetatud kolmnurkliikumine lubatud loa olemasolul
Prantsusmaa	20.11.1951	1.4.1952	Siseriiklike õigusnormide alusel: Šveitsi veoettevõtjad: Prantsusmaal igasugune kolmnurkliikumine keelatud; Prantsuse veoettevõtjad: Šveitsis igasugune kolmnurkliikumine lubatud
Kreeka	8.8.1970	6.9.1971	Artikkel 3 ja Šveitsi-Kreeka ühiskomitee 11.–13. detsembri 1972. aasta koosoleku protokoll: igasugune kolmnurkliikumine lubatud (erikvootide kohaste lubade alusel).
Itaalia	–	–	Šveitsi-Itaalia ühiskomitee 14. juuni 1993. aasta koosoleku protokoll: Šveitsi veoettevõtjad: kvootide alusel eraldatavad load tegeliku kolmnurkliikumise jaoks; muu niinimetatud kolmnurkliikumine on keelatud; Itaalia veoettevõtjad: tegelik kolmnurkliikumine lubatud ilma lubadeta; kvootide alusel eraldatavad load muu niinimetatud kolmnurkliikumise jaoks.
Iirimaa	–	–	Siseriiklike õigusnormide alusel: Šveitsi veoettevõtjad: igasugune kolmnurkliikumine keelatud, kui Iiri ametivõimud ei oleks selleks luba andnud, Iiri veoettevõtjad: igasugune kolmnurkliikumine suhetes Šveitsiga lubatud
Luksemburg	17.5.1972	1.6.1972	Kokkulepet kohaldatakse ainult reisijateveo suhtes. Kaubaveo kohta ei ole mingit korda kokku lepitud. Kolmnurkliikumine siseriiklike õigusnormidega lubatud. (Vastastikkuse põhimõtte rakendamine.) Igasugune kolmnurkliikumine lubatud.
Madalmaad	20.5.1952	15.6.1952	Kokkulepet kohaldatakse ainult reisijateveo suhtes. Kaubaveo kohta ei ole mingit korda kokku lepitud. Kolmnurkliikumine siseriiklike õigusnormidega lubatud. (Vastastikkuse põhimõtte rakendamine.) Igasugune kolmnurkliikumine lubatud.
Portugal	28.6.1973	1.1.1974	Igasugune kolmnurkliikumine vabastatud vastavalt Šveitsi-Portugali ühiskomitee 6. juuni 1996. aasta otsusele.
Ühendkuningriik	20.12.1974	21.11.1975	Artikli 3 punkt b: Tegelik kolmnurkliikumine lubatud. Muu niinimetatud kolmnurkliikumine keelatud.
Rootsi	12.12.1973	22.4.1974	Artikli 4 lõiked 1 ja 2: Kolmnurkliikumine lubatud erikvootide kohaste lubade alusel.
Tegelik kolmnurkliikumine: kui sõiduk läbib oma tavapärasel marsruudil transiidi korras riigi, kus ta on registreeritud, nt kui Šveitsis registreeritud sõiduk veab Saksamaalt kaupu Šveitsi kaudu Itaaliasse. Muu niinimetatud kolmnurkliikumine: kui sõiduk ei läbi transiidi korras riiki, kus ta on registreeritud, nt kui Šveitsis registreeritud sõiduk veab Saksamaalt kaupu Austria kaudu Itaaliasse.

6. LISA

ERANDID KAALUPIIRANGUST NING ÖÖSEL JA LAUPÄEVITI SÕITMISE KEELUST

I. Erand kaalupiirangust kuni 31. detsembrini 2004

Välisriigis alguse saavate ja Šveitsi piirialadel ( 1 ) lõppevate (ja vastupidi) reiside suhtes võib ilma täiendava tasuta teha erandeid kõigi kaupade puhul kokku kuni 40 tonni ulatuses ja kombineeritud transpordis kasutatavate 40jalaliste ISO konteinerite puhul kuni 44 tonni ulatuses. Teeehitusega seotud põhjustel rakendavad teatavad tollipunktid madalamaid piirmäärasid.

II. Muud erandid kaalupiirangust

Välisriigis alguse saavate ja Šveitsi piirialadest ( 2 ) kaugemal lõppevate reiside ning Šveitsi läbiva transiidi puhul võib lubada ka Šveitsis lubatud registrimassist suuremat tegelikku täismassi artiklis 8 nimetamata veoliigi puhul, kui tegemist on:

a) jagamatu kauba veoga ja nõudeid ei saa täita hoolimata sobivate sõidukite kasutamisest;

b) selliste erisõidukite, näiteks töösõidukite ümberpaigutamise või kasutamisega, mis ei vasta oma otstarbe tõttu kaalu suhtes kehtestatud sätetele;

c) eriolukorras kahjustatud või katkiste sõidukite transportimisega;

d) lennukites toitlustamiseks mõeldud varude transpordiga;

e) kombineeritud transpordi alg- ja lõppjärgus toimuva maanteeveoga tavaliselt 30 km raadiuses lõpp-punktist.

III. Erand öösel ja laupäeviti sõitmise keelust

Nähakse ette järgmised erandid öösel ja laupäeviti sõitmise keelust:

a) ilma eriloata

— sõidud erakorralise abi andmiseks katastroofide korral,

— sõidud erakorralise abi andmiseks õnnetusjuhtumite puhul, eriti ühissõidukitega toimunud õnnetuste ja lennuõnnetuste puhul;

b) eriloaga

Kui veetakse kaupu, mille olemusest tulenevalt on õigustatud öine vedu, ja hästi põhjendatud juhtudel laupäevane vedu:

— kergriknevad põllumajandustooted (näiteks marjad, puu- ja juurviljad, taimed (sealhulgas lõikelilled) või värskelt pressitud puuviljamahl) kogu aasta jooksul,

— tapmiseks ettenähtud sead ja kanad,

— värske piim ja kergriknevad piimatooted,

— tsirkusetarvikud, orkestrile kuuluvad muusikariistad, teatrirekvisiidi jms,

— toimetatavat teksti sisaldavad päevalehed ning õigusteenuste nõuete kohaselt transporditavad postisaadetised.

Heakskiitmise korra hõlbustamiseks võib väljastada kuni 12 kuud kehtivaid lube määratlemata reiside arvu jaoks, kui kõik reisid on sama liiki.

7. LISA

AUTOBUSSIDEGA TOIMUV RAHVUSVAHELINE REISIJATEVEDU

Artikkel 1

Mõisted

Käesolevas kokkuleppes kasutatakse järgmisi mõisteid:

1. Regulaarveod

1.1. Regulaarvedu on reisijate vedu kindlate vaheaegade järel kindlaksmääratud marsruudil, kusjuures reisijad võetakse peale ja lastakse välja varem kindlaksmääratud peatustes. Regulaarvedusid võivad kasutada kõik ja vajaduse korral võib sellega kaasneda kohustuslik ettetellimine.

Selliste vedude teostamise tingimuste kohandamine ei mõjuta selle olemust regulaarveona.

1.2. Mis tahes vedaja korraldatav teatavate reisijaterühmade vedu, millest muud reisijad on välja arvatud, loetakse regulaarveoks, kui see teenus toimub vastavalt punktile 1.1. Niisugust teenust nimetatakse “regulaarseks eriveoks”.

Regulaarsete erivedude alla kuuluvad:

a) töötajate vedu kodust tööle ja tagasi;

b) õpilaste ja üliõpilaste vedu õppeasutusse ja tagasi;

c) sõdurite ja nende perekondade vedu päritoluriigist teenistuskohta ja tagasi.

Regulaarse eriveo olemust ei mõjuta asjaolu, et seda võib muuta vastavalt selle kasutajate vajadustele;

1.3. Selliste paralleelvedude või ajutiste vedude korraldamise, mis pakuksid teenust samale tarbijaskonnale kui olemasolevad regulaarveod, olemasolevate regulaarvedudega võrreldes teatavate peatuste vahelejätmise ja täiendavates peatustes peatumise suhtes kohaldatakse samu eeskirju kui olemasolevate regulaarvedude puhul.

2. Juhuveod

2.1. Juhuveod on veod, mis ei kuulu regulaarvedude, sealhulgas regulaarsete erivedude mõiste alla ja mille põhiline eripära on see, et veetakse kliendi või vedaja enda algatusel kokku pandud reisijaterühmi.

Selliste paralleel- või ajutiste vedude korraldamiseks, mis on võrreldavad olemasolevate regulaarvedudega ja millega teenindatakse sama klientuuri, on vaja I jaotises sätestatud korra kohast luba.

2.2. Punktis 2 osutatud veod jäävad ikkagi juhuvedudeks, hoolimata sellest, et need toimuvad kindlate vaheaegade järel.

2.3. Edasi-tagasi vedusid koos majutusega võib pakkuda veoettevõtjate rühm, mis tegutseb sama töövõtja nimel.

Selliste veoettevõtjate nimed ja vajaduse korral teel olevad ümberistumiskohad teatatakse Euroopa Ühenduse asjaomaste liikmesriikide ja Šveitsi pädevatele asutustele ühiskomitee kindlaks määratud korras.

3. Omal kulul toimuvad veod

Omal kulul toimuvad veod on veod, mida teostavad füüsilised või juriidilised isikud mittekaubanduslikel ja mittetulunduslikel eesmärkidel, tingimusel et:

— veod on sellele füüsilisele või juriidilisele isikule ainult kõrvaltegevus,

— kasutatavad sõidukid kuuluvad nimetatud füüsilisele või juriidilisele isikule, on omandatud järelmaksuga või neid kasutatakse pikaajalise liisingulepingu alusel ja neid juhib kõnealune füüsiline või juriidiline isik, tema heaks töötav isik või juriidilise isiku töötaja.

I jaotis

REGULAARVEOD, MILLEKS ON VAJA LUBA

Artikkel 2

Loa laad

1. Load antakse välja transpordiettevõtja nimele; transpordiettevõtja ei või luba edasi anda kolmandatele isikutele. Käesoleva lisa artikli 3 lõikes 1 osutatud asutuse nõusolekul võib loa saanud veoettevõtja siiski teha vedusid allhankija vahendusel. Sellisel juhul märgitakse loale viimati nimetatud ettevõtja nimi ja tema roll allhankijana. Allhankija peab vastama kokkuleppe artiklis 17 osutatud tingimustele.

Kui ettevõtjad on regulaarvedude teostamiseks ühinenud, antakse load välja kõigi ettevõtjate nimele. Luba antakse ettevõtjale, kes juhib vedude teostamist, ning teistele antakse koopiad. Loale märgitakse kõigi ettevõtjate nimed.

2. Loa kehtivusaeg on kuni viis aastat.

3. Loale märgitakse järgmised andmed:

a) veoteenuse liik;

b) veo marsruut, eelkõige väljumiskoht ja sihtkoht;

c) loa kehtivusaeg;

d) peatused ja sõiduplaan.

4. Load on kooskõlas määruses (EÜ) nr 2121/98 ( 3 ) sätestatud näidisega.

5. Luba annab selle valdaja(te)le õiguse teostada regulaarvedusid lepinguosaliste territooriumidel.

6. Regulaarveo ettevõtja võib ajutiste ja erandlike asjaoludega toimetulemiseks kasutada lisasõidukeid.

Sellisel juhul peab veoettevõtja tagama, et sõidukis on olemas järgmised dokumendid:

— regulaarvedude loa koopia,

— regulaarveo ettevõtja ja lisasõidukid pakkunud ettevõtja vahelise lepingu koopia või samaväärne dokument,

— ühenduse veoettevõtjate puhul ühenduse litsentsi tõestatud koopia või Šveitsi veoettevõtjate puhul samalaadne Šveitsi litsents, mis on väljastatud regulaarvedude ettevõtjale.

Artikkel 3

Loataotluste esitamine

1. Luba taotlevad ühenduse ettevõtjad esitavad oma taotlused kooskõlas määrusega (EMÜ) nr 684/92, muudetud määrusega (EÜ) nr 11/98, ja luba taotlevad Šveitsi ettevõtjad esitavad oma taotluse reisijateveo kontsessioone käsitleva 25. novembri 1998. aasta korralduse ( 4 ) 5. peatüki kohaselt. Vedude puhul, mille osutamiseks ei ole Šveitsis luba vaja, kuid ühenduses on, esitavad luba taotlevad Šveitsi ettevõtjad oma taotlused pädevatele Šveitsi asutustele, kui selliste vedude lähtepunkt on Šveitsis.

2. Taotlused on kooskõlas määruses (EÜ) nr 2121/98 sätestatud näidisega.

3. Luba taotlevad isikud esitavad täiendavad andmed, kui nad peavad seda vajalikuks või kui lubade andmisega tegelev asutus seda nõuab. Eelkõige peavad taotlejad esitama sõidugraafiku, mille põhjal saab kontrollida, kas veod on kooskõlas sõidu- ja puhkeaega käsitlevate õigusaktidega. Lisaks sellele peaksid ühenduse veoettevõtjad esitama rendi või tasu eest autobussidega toimuvateks rahvusvahelisteks vedudeks väljastatud ühenduse litsentsi koopia ning Šveitsi veoettevõtjad samalaadse Šveitsi litsentsi koopia, mis on väljastatud regulaarvedude ettevõtjale.

Artikkel 4

Loamenetlus

1. Load antakse välja nende lepinguosaliste pädevate asutuste kokkuleppel, kelle territooriumil reisijaid peale võetakse või maha pannakse. Lubade andmisega tegelev asutus edastab oma hinnangu sellistele asutustele (ja nende ühenduse liikmesriikide pädevatele asutustele, kelle territoorium läbitakse reisijaid peale võtmata ja maha panemata) koos taotluse koopia ja muude asjaomaste dokumentide koopiatega.

2. Šveitsi ja Euroopa Ühenduse liikmesriikide pädevad asutused, kelle nõusolekut on küsitud, teatavad lubade andmisega tegelevale asutusele oma otsusest kahe kuu jooksul. Nimetatud tähtaega arvestatakse kuupäevast, mil saabus taotlus arvamuse saamiseks ja mis on kirjas vastuvõtuteatisel. Kui selle aja jooksul ei ole lubade andmisega tegelev asutus vastust saanud, eeldatakse, et asutused, kellega konsulteeriti, on andnud oma nõusoleku ning lubade andmisega tegelev asutus väljastab loa.

3. Kui lõigetes 7 ja 8 ei ole sätestatud teisiti, teeb lubade andmisega tegelev asutus otsuse avalduse kohta nelja kuu jooksul pärast kuupäeva, mil veoettevõtja taotluse esitas.

4. Luba ei anta:

a) kui taotluse esitaja ei suuda otseselt tema käsutuses olevate vahenditega pakkuda vedu, mille kohta taotlus esitati;

b) kui taotleja ei ole varasemal ajal järginud maanteetransporti käsitlevaid siseriiklikke või rahvusvahelisi õigusakte, eelkõige rahvusvahelise reisijateveo lubade tingimusi ja nõudeid, või on tõsiselt rikkunud liiklusohutuse seadusi, eelkõige sõidukite suhtes kohaldatavaid ning juhtide juhtimis- ja puhkeaja eeskirju;

c) kui loa kehtivuse pikendamise taotluse korral ei ole täidetud loa saamise tingimused;

d) kui ilmneb, et taotluses käsitletav vedu kahjustaks otseselt neid regulaarvedusid, milleks on luba juba antud, välja arvatud juhtudel, kui kõnealuseid regulaarvedusid teostab ainult üks veoettevõtja või veoettevõtjate kontsern;

e) kui ilmneb, et taotluse esitaja kavatseb asjaomastel marsruutidel teostada olemasolevatest ainult kõige kasumlikemaid vedusid;

f) kui lepinguosalise pädev asutus otsustab üksikasjaliku analüüsi põhjal, et kõnealune vedu mõjutaks oluliselt samalaadsete raudteeteenuste elujõulisust asjaomastel otseliinidel. Kõik käesoleva sätte kohased otsused ja nende põhjendused teatatakse asjaomastele veoettevõtjatele.

Kui olemasolev rahvusvaheline bussiveoteenus mõjutab oluliselt samalaadsete raudteeteenuste elujõulisust asjaomastel otseliinidel, võib lepinguosalise pädev asutus ühiskomitee nõusolekul alates 1. jaanuarist 2000 peatada või tühistada rahvusvahelise bussiveoteenuse loa teatades sellest veoettevõtjale kuus kuud ette.

Asjaolu, et veoettevõtja pakub madalamaid hindu kui teised maanteeveoettevõtjad või asjaolu, et asjaomasel marsruudil tegutsevad juba teised maanteeveoettevõtjad, ei ole piisav põhjendus taotluse tagasilükkamiseks.

5. Lubade väljastamisega tegelev asutus võib lükata taotluse tagasi ainult käesoleva kokkuleppega kooskõlas olevatel põhjustel.

6. Kui lõikes 1 osutatud kokkuleppele jõudmise menetluse tulemusena ei saavutata kokkulepet, võib küsimuse saata ühiskomiteele.

7. Ühiskomitee teeb võimalikult kiiresti otsuse, mis jõustub 30 päeva möödumisel sellest, kui otsusest teatati Šveitsile ja Euroopa Ühenduse asjaomastele liikmesriikidele.

8. Lubade andmisega tegelev asutus teatab pärast käesolevas artiklis sätestatud korra täitmist kõigile lõikes 1 osutatud asutustele oma otsuse ja saadab neile vajadusel loa koopia.

Artikkel 5

Lubade väljastamine ja pikendamine

1. Lubade andmisega tegelev asutus annab pärast artiklis 4 nimetatud korra täitmist loa või keeldub ametlikult luba andmast.

2. Loa andmisest keeldumise otsuses tuleb esitada keeldumise põhjused. Lepinguosalised tagavad veoettevõtjatele võimaluse kasutada oma õigusi, kui nende taotlus lükatakse tagasi.

3. Käesoleva lisa artiklit 4 kohaldatakse muu hulgas loa kehtivuse pikendamise taotluste ja loas käsitletava veoteenuse pakkumise tingimuste muutmise taotluste suhtes.

Kui tegutsemistingimusi, eelkõige piletihindu ja sõiduplaane muudetakse vaid väga vähe, peab lubade andmisega tegelev asutus esitama teise lepinguosalise pädevatele asutustele ainult kõnealuse teabe.

Artikkel 6

Loa aegumine

Loa aegumise puhul tuleb järgida korda, mis on sätestatud määruse (EMÜ) nr 684/92 artiklis 9 ja reisijateveo kontsessioone käsitleva korralduse artiklis 44.

Artikkel 7

Veoettevõtjate kohustused

1. Kui tegemist ei ole vääramatu jõuga, võtavad regulaarvedude ettevõtjaid kuni loa kehtivusaja lõpuni kõik meetmed tagamaks katkematud, regulaarsed ja piisava mahuga transporditeenused, mis vastavad ka muudele tingimustele, mille pädev asutus on kehtestanud kooskõlas käesoleva lisa artikli 2 lõikega 3.

2. Veoettevõtjad esitavad veoteenuse marsruudi, peatused, sõiduplaani, piletihinnad ja veotingimused (kui need ei ole seadusega kehtestatud) selliselt, et oleks tagatud sellise teabe hõlbus kättesaadavus kõigile kasutajatele.

3. Šveitsil ja Euroopa Ühenduse asjaomastel liikmesriikidel on võimalik ühisel kokkuleppel ja loa valdaja nõusolekul muuta regulaarvedude teostamise tingimusi.

II jagu

JUHUVEOD JA MUUD VEOD, MILLEKS EI OLE LUBA VAJA

Artikkel 8

Kontrolldokument

1. Käesoleva kokkuleppe artikli 18 lõikes 1 nimetatud teenuseid osutatakse kontrolldokumendi (sõidulehe) alusel.

2. Juhuvedusid tegev veoettevõtja täidab sõidulehe enne iga reisi.

3. Sõidulehtede kaustu jagavad Šveitsi või selle Euroopa Ühenduse liikmesriigi pädevad asutused, kus on veoettevõtja registreeritud asukoht, või nende pädevate asutuste määratud organid.

4. Kontrolldokumendi näidis ja selle kasutamise moodus sätestatakse määruses nr 2121/98.

Artikkel 9

Tõend

Kokkuleppe artikli 18 lõikes 6 osutatud tõendi väljastab Šveitsi või selle Euroopa Ühenduse liikmesriigi pädev asutus, kus sõiduk on registreeritud.

Tõend on kooskõlas määruses (EÜ) nr 2121/98 sätestatud näidisega.

III jagu

KONTROLLIMINE JA KARISTUSED

Artikkel 10

Sõidupiletid

1. Regulaarvedude, välja arvatud regulaarsete erivedude reisijatel peab kogu reisi ajal olema kas isiklik või kollektiivne sõidupilet, millele on märgitud järgmised andmed:

— väljumis- ja sihtkoht ja vajaduse korral ka tagasisõit;

— pileti kehtivusaeg;

— piletihind.

2. Lõikes 1 osutatud sõidupilet tuleb esitada volitatud kontrolliametniku nõudmisel.

Artikkel 11

Kontroll teel ja ettevõtetes

1. Rendi või tasu eest toimuva veo puhul peavad sõidukis olema järgmised dokumendid, mis tuleb esitada volitatud kontrolliametniku nõudmisel: ühenduse veoettevõtjatel ühenduse litsentsi tõestatud koopia ja Šveitsi veoettevõtjatel samalaadne Šveitsi litsents ning olenevalt veoliigist kas luba (või selle tõestatud koopia) või sõiduleht.

Omal kulul toimuvate vedude puhul peab sõidukis olema tõend (või selle tõestatud koopia), mis tuleb esitada volitatud kontrolliametniku nõudmisel.

Kokkuleppe artikli 18 lõikes 2 osutatud veoteenuste puhul käsitatakse lepingut või selle tõestatud koopiat kontrolldokumendina.

2. Rahvusvahelise reisijateveo bussiveoettevõtjad võimaldavad teha kõiki kontrollimisi, mille eesmärk on tagada veoteenuste nõuetekohane pakkumine, eelkõige seoses sõidu- ja puhkeaegadega.

Artikkel 12

Vastastikune abi

1. Lepinguosalise pädevad asutused edastavad taotluse korral üksteisele kogu nende valduses oleva asjaomase teabe, mis käsitleb järgmist:

— käesoleva kokkuleppe ja muude autobussidega toimuvat rahvusvahelist reisijatevedu reguleerivate eeskirjade rikkumised, mille on tema territooriumil toime pannud teise lepinguosalise veoettevõtja, ja määratud karistused,

— oma veoettevõtjatele teise lepinguosalise territooriumil toime pandud rikkumiste eest määratud karistused.

2. Selle lepinguosalise pädevad asutused, kus veoettevõtja tegutseb, tühistavad ühenduse litsentsi või samalaadse Šveitsi litsentsi, kui selle valdaja:

— ei vasta enam kokkuleppe artikli 17 lõikes 1 sätestatud tingimustele,

— on esitanud valeteavet ühenduse litsentsi või samalaadse Šveitsi litsentsi väljastamiseks vajalike andmete kohta.

3. Lubade väljastamisega tegelev asutus tühistab loa, kui selle valdaja ei täida enam tingimusi, mille alusel käesoleva kokkuleppe kohane luba on väljastatud, eelkõige juhul, kui tühistamist nõuavad selle lepinguosalise pädevad asutused, kelle territooriumil veoettevõtja tegutseb. Lubade väljastamisega tegelev asutus teavitab viivitamata teise lepinguosalise pädevaid asutusi.

4. Kui veoettevõtja rikub tõsiselt transpordieeskirju või liikluseeskirju, eelkõige sõidukite, sõidu- ja puhkeaja ja artikli 1 punktis 2.1 osutatud paralleelvedude või ajutiste vedude loata teostamise suhtes kohaldatavaid eeskirju, või sooritab korduvalt nende väiksemaid rikkumisi, võivad veoettevõtja tegevuskoha lepinguosalise pädevad asutused eelkõige tühistada tema ühenduse litsentsi või samalaadse Šveitsi litsentsi või ajutiselt ja/või osaliselt tühistada tema ühenduse litsentsi või samalaadse Šveitsi litsentsi tõestatud koopiad.

Selliste karistuste üle otsustatakse vastavalt ühenduse litsentsi või samalaadse Šveitsi litsentsi valdaja sooritatud rikkumise tõsidusele ja vastavalt sellele, kui palju tõstatud koopiaid tal on seoses oma rahvusvaheliste transporditoimingutega.

8. LISA

ŠVEITSI JA ERINEVATE ÜHENDUSE LIIKMESRIIKIDE VAHELISTES KAHEPOOLSETES MAANTEETRANSPORDIKOKKULEPETES SISALDUVATE KOLMNURKLIIKUMISE RAAMES TEOSTATAVA REISIJATEVEO LUBADE ANDMIST KÄSITLEVATE SÄTETE LOETELU

RIIK	Kokkulepe alla kirjutatud (kuupäev)	Jõustumine	Tingimused
Saksamaa	17.12.1953	1.2.1954	Artiklid 4 ja 5: — kooskõlas siseriikliku õigusega — austades vastastikkuse põhimõtet
Austria	22.10.1958	4.4.1959	Artikkel 6: — kooskõlas siseriikliku õigusega — austades vastastikkuse põhimõtet
Belgia	25.2.1975	24.7.1975	Artikkel 3. — kooskõlas siseriikliku õigusega
Taani	27.8.1981	25.3.1982	Artiklid 3 ja 5: — kooskõlas siseriikliku õigusega
Hispaania	23.1.1963	21.8.1963	Artiklid 2 ja 3: — teise lepinguosalise selge luba — vastastikusel kokkuleppel (vastastikkus)
Soome	16.1.1980	28.5.1981	Artikkel 3: — kooskõlas siseriikliku õigusega
Prantsusmaa	20.11.1951	1.4.1952	II peatükk: — vastastikusel kokkuleppel — austades vastastikkuse põhimõtet
Kreeka	8.8.1970	6.9.1971	Artikkel 2: — vastastikusel kokkuleppel (vastastikkus)
Itaalia	–	–	Kooskõlas siseriikliku õigusega (kahepoolne kokkulepe puudub)
Iirimaa	–	–	Kooskõlas siseriikliku õigusega (kahepoolne kokkulepe puudub)
Luksemburg	17.5.1972	1.6.1972	Artikkel 3: Kooskõlas siseriikliku õigusega
Madalmaad	20.5.1952	15.6.1952	Lõike 2 punkt 2 Kooskõlas siseriikliku õigusega
Portugal	28.6.1973	1.1.1974	Kokkuleppe protokoll, 5. ja 6. jaotis — vastastikune kokkulepe — vastastikkus
Ühendkuningriik	20.12.1974	21.11.1975	Kooskõlas siseriikliku õigusega (kokkulepe käsitleb ainult kaubavedu)
Rootsi	12.12.1973	22.4.1974	Artikkel 3. Kooskõlas siseriikliku õigusega

9. LISA

RAUDTEE- JA KOMBINEERITUD TRANSPORDI KVALITEET

Kui Šveits soovib võtta kokkuleppe artiklis 46 osutatud kaitsemeetmeid, kohaldatakse järgmisi tingimusi.

1. Raudtee- ja kombineeritud transpordi keskmine hind läbi Šveitsi ei tohi olla rohkem kui kuni 40tonnise registrimassiga sõiduki kulud 300 km läbimisel Alpides. Eelkõige ei tohi saatjaga kombineeritud transpordi (“veoautode rongiga vedamise”) eest nõutav keskmine tasu olla suurem kui maanteetranspordi kulu (maanteetasud ja muutuvad kulud).

2. Šveits on astunud samme, et suurendada oma territooriumi läbiva kombineeritud transpordi ja kaupade raudteeveo konkurentsivõimet.

3. Kombineeritud transpordi ja kaupade raudteeveo konkurentsivõime hindamisel kasutatavad parameetrid sisaldavad vähemalt järgmist:

— kuivõrd sõiduplaanid ja kiirus vastavad kasutajate vajadustele,

— kuivõrd teenusepakkujad tagavad teenuste kvaliteedi ja vastutavad selle eest,

— kuivõrd Šveitsi ettevõtjad täidavad teenusekvaliteediga seotud kohustusi või millist kompensatsiooni saavad kliendid, kui ettevõtjad sellega hakkama ei saa,

— broneerimistingimused.

10. LISA

ARTIKLIS 40 SÄTESTATUD TASUDE KOHALDAMISE EESKIRJAD

Kui artikli 40 lõike 3 punktis b ja lõikes 5 ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse artiklis 40 sätestatud tasusid järgmiselt:

a) Šveitsis toimuvate transporditoimingute puhul suurendatakse või vähendatakse tasusid proportsionaalselt sellega, kuivõrd tegelikult Šveitsis läbitud distants on suurem või väiksem kui 300 km;

b) tasud on proportsionaalsed sõiduki kaalukategooriaga.

LÕPPAKT

Täievolilised esindajad, kes esindavad

EUROOPA ÜHENDUST

ŠVEITSI KONFÖDERATSIOONI

kes kohtusid tuhande üheksasaja üheksakümne üheksanda aasta juunikuu kahekümne esimesel päeval Luxembourgis, et kirjutada alla Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelisele kaupade ja reisijate raudtee- ja maanteeveo kokkuleppele, on võtnud vastu allpool nimetatud ja käesolevale lõppaktile lisatud ühisdeklaratsioonid:

— ühisdeklaratsioon artikli 38 lõike 6 kohta,

— ühisdeklaratsioon edasiste läbirääkimiste kohta.

Võeti teadmiseks järgmised käesolevale lõppaktile lisatud deklaratsioonid:

— deklaratsioon Šveitsi osalemise kohta komiteedes,

— Šveitsi deklaratsioon tariifikvootide (40 t) kasutamise kohta,

— Euroopa Ühenduse deklaratsioon tariifikvootide (40 t) kasutamise kohta,

— Šveitsi deklaratsioon artikli 40 lõike 4 kohta,

— Šveitsi deklaratsioon tolliprotseduuride hõlbustamise kohta (artikli 43 lõige 1).

Hecho en Luxemburgo, el ventiuno de junio de mil novecientos noventa y nueve.

Udfærdiget i Luxembourg den enogtyvende juni nitten hundrede og nioghalvfems.

Geschehen zu Luxemburg am einundzwanzigsten Juni neunzehnhundertneunundneunzig.

Έγινε στο Λουξεμβούργο, στις είκοσι μία Ιουνίου χίλια εννιακόσια ενενήντα εννέα.

Done at Luxembourg on the twenty-first day of June in the year one thousand nine hundred and ninety-nine.

Fait à Luxembourg, le vingt-et-un juin mil neuf cent quatre-vingt dix-neuf.

Fatto a Lussemburgo, addì ventuno giugno millenovecentonovantanove.

Gedaan te Luxemburg, de eenentwintigste juni negentienhonderd negenennegentig.

Feito em Luxemburgo, em vinte e um de Junho de mil novecentos e noventa e nove.

Tehty Luxemburgissa kahdentenakymmenentenäensimmäisenä päivänä kesäkuuta vuonna tuhatyhdeksänsataayhdeksänkymmentäyhdeksän.

Som skedde i Luxemburg den tjugoförsta juni nittonhundranittionio.

Por la Comunidad Europea

For Det Europæiske Fællesskab

Für die Europäische Gemeinschaft

Για την Ευρωπαϊκή Κοινότητα

For the European Community

Pour la Communauté européenne

Per la Comunità europea

Voor de Europese Gemeenschap

Pela Comunidade Europeia

Euroopan yhteisön puolesta

På Europeiska gemenskapens vägnar

signatory

Por la Confederación Suiza

For Det Schweiziske Edsforbund

Für der Schweizerischen Eidgenossenschaft

Για την Ελβετική Συνομοσπονδία

For the Swiss Confederation

Pour la Confédération suisse

Per la Confederazione svizzera

Voor de Zwitserse Bondsstaat

Pela Confederação Suíça

Sveitsin valaliiton puolesta

På Schweiziska Edsförbundets vägnar

signatory

ÜHISDEKLARATSIOON

artikli 38 lõike 6 kohta

Lepinguosalised deklareerivad, et artikli 38 lõike 6 sätted ei piira föderaalse finantstasakaalustussüsteemi kohaste dokumentide rakendamist vastavalt Šveitsi föderaalsele süsteemile.

ÜHISDEKLARATSIOON

edasiste läbirääkimiste kohta

Euroopa Ühendus ja Šveitsi Konföderatsioon teatavad oma kavatsusest korraldada läbirääkimised eesmärgiga sõlmida lepingud ühist huvi pakkuvates valdkondades nagu 1972. aasta vabakaubanduslepingu protokolli 2 ajakohastamine ja Šveitsi osalemine teatavates ühenduse koolitus-, noorsoo-, meedia-, statistika- ja keskkonnaprogrammides. Need läbirääkimised tuleks kiiresti ette valmistada, niipea kui käimasolevad kahepoolsed läbirääkimised on lõpetatud.

DEKLARATSIOON

Šveitsi osalemise kohta komiteedes

Nõukogu lepib kokku, et Šveitsi esindajad võivad, kui küsimus puudutab neid, vaatlejatena osaleda järgmiste komiteede koosolekutel ja ekspertidest koosnevate töörühmade tegevuses:

— teadusprogrammide komiteed, sealhulgas teadus- ja tehnikauuringute komitee (CREST),

— võõrtöötajate sotsiaalkindlustuse halduskomisjon,

— kõrgharidusdiplomite vastastikuse tunnustamise koordineerimisrühm,

— lennuliinide ja õhutranspordi valdkonnas konkurentsieeskirjade rakendamise nõuandekomiteed,

Šveitsi esindajatel ei ole õigust viibida nende komiteede hääletamise juures.

Teiste komiteede puhul, mis tegelevad nende lepingute reguleerimisalasse kuuluvate valdkondadega, mille suhtes Šveits on vastu võtnud acquis communautaire“i või samaväärsed meetmed, konsulteerib komisjon Šveitsi ekspertidega Euroopa Majanduspiirkonna lepingu artiklis 100 kirjeldatud viisil.”

ŠVEITSI DEKLARATSIOON

tariifikvootide kasutamise kohta (40 t)

Šveits deklareerib, et ei kasutata import-, eksport- ja transiitvedudeks rohkem kui 50 % kokkuleppe artiklis 8 osutatud kvootidest, mis on määratud sellistele Šveitsi sõidukitele, mille tegelik täismass on kuni 40 t.

EUROOPA ÜHENDUSE DEKLARATSIOON

tariifikvootide kasutamise kohta (40 t)

Ühendus deklareerib, et praeguste prognooside kohaselt võib eeldada, et ligikaudu 50 % tema artikli 8 kohastest kvootidest kasutatakse kahepoolseteks transporditoiminguteks.

ŠVEITSI DEKLARATSIOON

artikli 40 lõike 4 kohta

Šveits deklareerib seoses kokkuleppe artikli 40 lõikes 4 osutatud tasude kohaldamisega, et ta fikseerib tasud, mida tegelikult kohaldatakse esimese põhitunneli avamiseni või 1. jaanuarini 2008, olenevalt sellest, kumb on varasem, nimetatud sättega lubatud maksimumsummast madalamal tasemel. Šveits kavatseb praeguste plaanide põhjal fikseerida kõnealuseks tasemeks aastatel 2005, 2006 ja 2007 keskmiselt 292,50 CHF ja maksimaalselt 350 CHF.

ŠVEITSI DEKLARATSIOON

tolliprotseduuride hõlbustamise kohta (artikli 43 lõige 1).

Tollivormistuse hõlbustamiseks Euroopa Ühenduse ja Šveitsi vahelistes maanteepiiriületuskohtades nõustus Šveits järgmiste meetmetega, milles lepitakse 1992. aasta kokkuleppega loodud ühiskomitee raames kokku prioriteetidest lähtuvalt 1999. aasta jooksul.

— tagada koostöös oma naabrite tolliasutustega, et tollipunktide tööajad peamistes piiriületuspunktides oleksid piisavalt pikad, et võimaldada raskeveokitel alustada oma reisi läbi Šveitsi nii pea, kui lõppeb öise sõidu keeld, või jätkata oma reisi kuni keelu algusajani. Vajaduse korral võib kõnealusel otstarbel kehtestada täiendavatele kulutustele vastava lisatasu. Selline lisatasu ei tohiks siiski olla suurem kui 8 CHF;

— saavutada 1. jaanuariks 2000 koostöös oma naaberriikide tolliasutustega raskeveokite tollivormistusajaks 30 minutit iga Šveitsi ja Euroopa Liidu vahelisel piiriületuse korral (mõõdetuna esimesse tollipunkti sisenemisest kuni tollivormistuse lõpetamiseni teises tollipunktis) ja säilitada sellist ajalist piiri.

— Teave seitsme järgmistes valdkondades Šveitsiga sõlmitud kokkulepete jõustumise kohta: isikute vaba liikumine, õhu- ja maismaatransport, avalikud hanked, teadus- ja tehnikaalane koostöö, vastavushindamise vastastikune tunnustamine ja põllumajandustoodetega kauplemine

— Luxembourgis 21. juunil 1999. aastal ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja tema liikmesriikide ja teiselt poolt Šveitsi Konföderatsiooni vahel allakirjutatud isikute vaba liikumist, õhu- ja maismaatransporti, avalikke hankeid, teadus- ja tehnikaalast koostööd, vastavushindamise vastastikust tunnustamist ja põllumajandustoodetega kauplemist käsitleva seitsme kokkuleppe jõustumiseks vajalike menetluste lõpetamisest teatati lõplikult 17. aprillil 2002 ning seega jõustuvad kõnealused kokkulepped korraga 1. juunil 2002.

( 1 ) Šveitsi piiriala on määratletud 1992. aasta kokkuleppega loodud ühiskomitee 2. aprillil 1998 peetud viienda koosoleku protokolli 4. lisas. Üldiselt on tegemist alaga, mis jääb tollipostist 10 kilomeetri raadiusse.

( 2 ) Šveitsi piiriala on määratletud 1992. aasta kokkuleppega loodud ühiskomitee 2. aprillil 1998 peetud viienda koosoleku protokolli 4. lisas. Üldiselt on tegemist alaga, mis jääb tollipostist 10 kilomeetri raadiusse.

( 3 ) Komisjoni 2. oktoobri 1998. aasta määrus (EÜ) nr 2121/98, millega kehtestatakse nõukogu määruste (EMÜ) nr 684/92 ja (EÜ) nr 12/98 üksikasjalikud rakenduseeskirjad autobussidega toimuva reisijateveo dokumentide kohta (EÜT L 268, 3.10.1998, lk 10).

( 4 ) RS/SR 744.11.

Top

Choose the experimental features you want to try