This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 02001R1936-20171203
Council Regulation (EC) No 1936/2001 of 27 September 2001 laying down control measures applicable to fishing for certain stocks of highly migratory fish
Consolidated text: Nõukogu määrus (EÜ) nr 1936/2001, 27. september 2001, milles sätestatakse teatavate siirdekalavarude püügi suhtes kohaldatavad kontrollimeetmed
Nõukogu määrus (EÜ) nr 1936/2001, 27. september 2001, milles sätestatakse teatavate siirdekalavarude püügi suhtes kohaldatavad kontrollimeetmed
02001R1936 — ET — 03.12.2017 — 004.001
Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu
|
NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1936/2001, 27. september 2001, milles sätestatakse teatavate siirdekalavarude püügi suhtes kohaldatavad kontrollimeetmed (ELT L 263 3.10.2001, lk 1) |
Muudetud:
|
|
|
Euroopa Liidu Teataja |
||
|
nr |
lehekülg |
kuupäev |
||
|
L 162 |
8 |
30.4.2004 |
||
|
L 286 |
1 |
29.10.2008 |
||
|
L 96 |
1 |
15.4.2009 |
||
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2017/2107, 15. november 2017, |
L 315 |
1 |
30.11.2017 |
|
NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1936/2001,
27. september 2001,
milles sätestatakse teatavate siirdekalavarude püügi suhtes kohaldatavad kontrollimeetmed
Artikkel 1
Eesmärk
Käesolevas määruses sätestatakse selle I lisas nimetatud siirdekalaliikide varude püügiga seotud järelevalve- ja kontrollimeetmed ja seda kohaldatakse liikmesriikide lipu all sõitvate ühenduses registreeritud laevade suhtes (edaspidi „ühenduse kalalaevad”), kes tegutsevad ühes artiklis 2 nimetatud vööndis.
Artikkel 2
Vööndid
Käesolevas määruses on mered määratletud järgmiselt.
a) Vöönd 1:
Kõik Atlandi ookeani ja sellega seotud merede veed, mis on hõlmatud ICCATi konventsiooniga vastavalt selle artiklile 1.
b) Vöönd 2:
Kõik India ookeani veed, mis on hõlmatud IOTC asutamist käsitleva lepinguga vastavalt selle artiklile 2.
c) Vöönd 3:
Kõik Vaikse ookeani idaosa veed, nagu on määratletud rahvusvahelist delfiinide kaitseprogrammi käsitleva lepingu artiklis 3.
Artikkel 3
Mõisted
Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
a) pardaleminek — ühe või mitme volitatud inspektori minek mõne organisatsiooni pädevusalasse kuuluva kalalaeva pardale, et seda kontrollida;
b) ümberlaadimine — siirdekalade ja/või neist valmistatud toodete laadimine ühe kalalaeva pardalt teisele kas merel või sadamas, olenemata nende kogusest ja ilma et sadamariik oleks tooted lossituna registreerinud;
c) lossimine — siirdekalade ja/või neist valmistatud toodete mahalaadimine kalalaeva pardalt sadamas või maal, olenemata nende kogusest;
d) rikkumine — tegu, mille kalalaev on oletatavasti teinud või tegemata jätnud, mida on nimetatud kontrollaktis ja mis annab tõsist alust kahtlustada, et käesoleva määruse või mõne muu artiklis 2 nimetatud vööndi piirkondliku organisatsiooni vastuvõetud soovitust ülevõtva määruse sätteid on rikutud;
e) kolmanda riigi laev — laev, mille puhul on täheldatud ja kindlaks tehtud, et see on ühes artiklis 2 nimetatud vööndis seotud kalastustegevusega, ja mis sõidab sellise riigi lipu alla, kes ei ole piirkondliku organisatsiooni lepinguosaline;
f) riikkondsuseta laev — laev, mille puhul on alust kahtlustada, et tal puudub riikkondsus;
g) nuumamine – isendite kasvatamine puurides eesmärgiga tõsta nende kaalu või rasvasisaldust turustamise otstarbel;
h) puuri panemine – erineva suurusega metsikute isendite paigutamine suletud ehitistesse (puuridesse) nuumamise eesmärgil;
i) nuumamisega tegelev ettevõte – ettevõte, kus kasvatatakse metsikuid isendeid puurides nuumamise eesmärgil;
j) transpordilaev – laev, mis võtab pardale ja transpordib metsikuid isendeid elusalt nuumamisega tegelevatesse ettevõtetesse.
PEATÜKK I
VÖÖNDIS 1 KOHALDATAVAD JÄRELEVALVE- JA KONTROLLIMEETMED
JAGU 1.
Kontrollimeetmed
▼M4 —————
Artikkel 4a
Hariliku tuuni nuumamisega seonduvates toimingutes osalevate laevade tegevused
1. Iga ühenduse laeva kapten, kes annab nuumamisele mineva hariliku tuuni üle transpordilaevale, teeb oma logiraamatusse kanded:
— üle antud hariliku tuuni kogus ja kalade arv,
— püügipiirkond,
— hariliku tuuni üleandmise kuupäev ja asukoht,
— transpordilaeva nimi, lipuriik, registreerimisnumber ja rahvusvaheline raadiokutsung,
— üle antud hariliku tuuni koguse sihtkohas nuumamisega tegeleva ettevõtte nimi.
2. Iga transpordilaeva kapten, kellele harilikud tuunid üle anti, teeb järgmised kanded:
a) üle antud hariliku tuuni kogus kalalaeva kohta ja kalade arv;
b) punktis a nimetatud kogused püüdnud laeva nimi, selle lipuriik, registreerimisnumber ja rahvusvaheline raadiokutsung;
c) hariliku tuuni üleandmise kuupäev ja koht;
d) hariliku tuuni sihtkohas nuumamisega tegeleva ettevõtte nimi.
3. Kapten vabastatakse lõikes 2 nimetatud kohustusest, kui kanded asendatakse määruse (EMÜ) nr 2847/93 artiklis 11 nimetatud ümberlaadimisdeklaratsiooni koopiaga või määruse (EMÜ) nr 2847/93 artiklis 13 nimetatud dokument T2M koopiaga, mis osutavad käesoleva artikli lõike 2 punktis c nimetatud teabele.
4. Liikmesriigid tagavad, et kõik nende lipu all sõitvate laevade poolt puuri pandud harilikud tuunid on registreeritud nende pädevate ametiasutuste poolt. Artikli 5 kohaselt teatavad liikmesriigid komisjonile oma lipu all sõitvate laevade poolt püütud ja puuri pandud hariliku tuuni kogused (ICCAT kohaselt I ülesanne).
Nuumamiseks mõeldud hariliku tuuni ekspordiks ja impordiks saadavad liikmesriigid komisjonile nõukogu 8. aprilli 2003. aasta määruses (EÜ) nr 1984/2003, millega kehtestatakse ühenduses toimuva hariliku tuuni, mõõkkala ja suursilm-tuuniga seotud kaubanduse statistilist seiret käsitlev süsteem, ( 1 ) osutatud ning nende poolt kinnitatud statistiliste dokumentide numbrid ja kuupäevad ning teatavad deklareeritud kolmanda sihtkohariigi.
▼M3 —————
Artikkel 4b
Hariliku tuuni nuumamisega tegelevate ettevõtete tegevused
1. Liikmesriigid tagavad, et nende jurisdiktsiooni alla kuuluvad nuumamisega tegelevad ettevõtted esitavad lisas 1a nimetatud puuripanemise deklaratsiooni riigi pädevatele ametiasutustele 72 tundi pärast iga kala- või transpordilaeva poolt teostatud puuripanemise tegevuse lõppemist. Nimetatud deklaratsioonide esitamine, mis sisaldavad kogu käesolevas artiklis nõutud teavet, on liikmesriikide poolt tunnustatud nuumamisega tegelevate ettevõtete ülesanne.
2. Liikmesriigid tagavad, et vastavalt lõikele 1 esitavad nuumamisega tegelevad ettevõtted neile nuumatud hariliku tuuni turustusdeklaratsiooni igal aastal 1. juuliks.
3. Lõikes 2 nimetatud nuumatud hariliku tuuni turustusdeklaratsioon peab sisaldama järgnevat teavet:
— ettevõtte nimi,
— aadress,
— omanik,
— eelmisel aastal turustatud hariliku tuuni kogus (tonnides),
— tuuni sihtkoht (ostja nimi, riik, müügikuupäev),
— ekspordi ja impordi puhul määruses (EÜ) nr 1984/2003 osutatud statistiliste dokumentide numbrid ja kinnitamiskuupäevad,
— võimalusel turustatud tuuni nuumamise kestvus (kuudes),
— turustatud tuuni keskmised mõõtmed.
4. Liikmesriigid edastavad komisjonile elektroonilisel teel lõigete 1 ja 3 kohaselt esitatud deklaratsioonide alusel 1. augustiks igal aastal:
— eelmise aasta jooksul puuri pandud hariliku tuuni kogused,
— eelmise aasta jooksul turustatud hariliku tuuni kogused.
Artikkel 4c
Hariliku tuuni nuumamisega tegelevate ettevõtete register
1. Iga liikmesriik edastab enne 30. aprilli 2004 komisjonile elektroonilisel teel nimekirja tema jurisdiktsiooni alla kuuluvatest nuumamisega tegelevatest ettevõtetest, millele antakse luba viia läbi konventsioonialalt püütud hariliku tuuni nuumamistegevusi.
2. Lõikes 1 osutatud nimekiri sisaldab järgmist teavet:
— ettevõtte nimi ja riiklik registreerimisnumber,
— ettevõtte asukoht,
— ettevõtte võimsus (tonnides).
3. Komisjon edastab nimetatud teabe enne 31. augustit 2004 ICCAT täitevsekretariaadile asjaomaste nuumamisega tegelevate ettevõtete kandmiseks ICCAT konventsioonialalt püütud hariliku tuuni nuumamistegevusi teostama volitatud ICCAT ettevõtete registrisse.
4. Komisjonile teatatakse igast lõikes 1 osutatud nimekirja tehtud muudatusest edastamiseks ICCAT täitevsekretariaadile, samad sätted kohalduvad vähemalt 10 tööpäeva enne ettevõtete nuumamistegevuste algust ICCAT konventsioonialal.
5. Liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvad nuumamisega tegelevad ettevõtted, mis ei ole kantud lõikes 1 osutatud nimekirja, ei või teostada ICCAT konventsioonalalt püütud hariliku tuuni nuumamistegevusi.
▼M4 —————
▼M2 —————
▼M4 —————
JAGU 2.
Kontrollimenetlus sadamas
▼M4 —————
JAGU 3.
Riikkondsuseta ja kolmandate riikide laevad
▼M4 —————
▼M2 —————
PEATÜKK II
VÖÖNDIS 2 KOHALDATAVAD KONTROLLI- JA JÄRELEVALVEMEETMED
JAGU 1.
Kontrollimeetmed
Artikkel 20
Üldpõhimõtted
Liikmesriigid tagavad, et nende lipu all sõitvad laevad järgiksid selles vööndis kohaldatavaid sätteid.
Artikkel 20a
IOTC alal püügiluba omavate laevade register
Artiklit 8a kohaldatakse mutatis mutandis.
Artikkel 20b
Ümberlaadimised
Artiklit 8c kohaldatakse mutatis mutandis.
Artikkel 20c
Püügivahendite märgistus
1. Vööndis püügiluba omavate ühenduse laevade poolt kasutatavad püügivahendid märgistatakse järgnevalt: võrkude, õngede ja muude vahendite tagumine, meres asetsev pool peab olema märgistatud lipu- või radarit peegeldavate poidega ning öösiti valguspoidega, mis osutavad nende asukohale ja ulatuvusele.
2. Markerpoidel ja sarnastel ujukobjektidel, mis osutavad kinnitatud püügivarustuse asukohale, peavad alati olema selgelt nähtavad laeva tähed ja/või numbrid, millele nad kuuluvad.
3. Peibutuspüügivahendid peavad alati olema selgelt märgistatud laeva tähtede ja/või numbritega, millele nad kuuluvad.
Artikli 20d
Statistiline teavitamine teaduslikel eesmärkidel
1. Liikmesriigid edastavad IOTC sekretariaadile elektroonilisel kujul ja kooskõlas V lisas nimetatud statistika esitamise protseduuridega järgnevad statistilised andmed, kusjuures komisjonil peab olema neile elektrooniline juurdepääs:
a) artiklis 1 nimetatud liikide püügikoormused ja saagid eelmise aasta kohta;
b) artiklis 1 nimetatud liikide mõõtmed eelmise aasta kohta;
c) tuunipüük ujukobjektide abil, sealhulgas peibutuspüügivahendid.
2. Liikmesriigid loovad elektroonilise andmebaasi, mis sisaldab lõikes 1 ettenähtud statistilisi andmeid, kusjuures komisjonil peab olema andmebaasile elektrooniline juurdepääs.
JAGU 2.
Sadamas tehtava kontrolli menetlus
Artikkel 20e
Artikleid 10, 12, 13, 14 ja 15 kohaldatakse mutatis mutandis.
JAGU 3.
Riikkondsuseta laevad ja kolmandate riikide laevad
▼M2 —————
Artikkel 21a
Kalapüügitegevuste kontroll
Artiklit 18 kohaldatakse mutatis mutandis.
▼M2 —————
PEATÜKK III
VÖÖNDIS 3 KOHALDATAVAD KONTROLLI- JA JÄRELEVALVEMEETMED
Artikkel 22
Üldsätted
Iga liikmesriik võtab vajalikud meetmed, et tema lipu alla sõitvad laevad järgiksid ühenduse õigusesse ülevõetud IATTC meetmeid ja rahvusvahelist delfiinide kaitseprogrammi käsitleva lepingu kohaldatavaid meetmeid.
PEATÜKK IV
LÕPPSÄTTED
Artikkel 23
Artikli 4 lõike 2, artikli 5 lõike 3, artikli 6 lõike 2, artikli 8 lõike 6 ja artikli 9 lõike 2 rakendamiseks vajalikud meetmed võetakse vastu artik li 24 lõikes 2 osutatud korralduskomitee menetluse kohaselt.
Artikkel 24
1. Komisjoni abistab vastavalt nõukogu määruse (EMÜ) nr 3760/92 artiklile 17 asutatud komitee.
2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 4 ja 7.
Otsuse 1999/468/EÜ artikli 4 lõikes 3 sätestatud tähtajaks kehtestatakse kolm kuud.
3. Komitee võtab vastu oma kodukorra.
Artikkel 25
1. Määrus (EÜ) nr 1351/1999 tunnistatakse kehtetuks.
2. Määruse (EÜ) nr 2742/1999 artikli 22 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks.
3. Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele (EÜ) nr 1351/1999 tõlgendatakse viidetena käesolevale määrusele ja neid loetakse vastavalt III lisas esitatud vastavustabelile.
Artikkel 26
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
I LISA
KÄESOLEVA MÄÄRUSES NIMETATUD LIIKIDE NIMEKIRI
— Pikkuim-tuun: Thunnus alalunga
— Harilik tuun: Thunnus thynnus
— Suursilm-tuun: Thunnus obesus
— Vööttuun: Katsuwonus pelamis
— Atlandi pelamiid: Sarda sarda
— Kulduim-tuun: Thunnus albacares
— Tuun: Thunnus atlanticus
— Väiketuunid: Euthynnus spp.
— Tuun: Thunnus maccoyii
— Makrelltuunid: Auxis spp.
— Merilatikas: Bramidae
— Odaninad ja marliinid: Tetrapturus spp.; Makaira spp.
— Purikalad: Istiophorus spp.
— Mõõkkala: Xiphias gladius
— Makrellhaugid ja sairad: Scomberesox spp.; Cololabis spp.
— Harilik kuldmakrell; väike kuldmakrell: Coryphaena hippurus; Coryphaena equiselis.
— Haid: Hexanchus griseus; Cetorhinus maximus; Alopiidae; Rhincodon typus; Carcharhinidae; Sphyrnidae; Isuridae; Lamnidae
— Vaalalised (vaalad ja pringlid): Physeteridae; Belaenopteridae; Balenidae; Eschrichtiidae; Monodontidae; Ziphiidae; Delphinidae.
Ia LISA
II LISA
ICCATILE SAADETAVATE LIIKIDE NIMEKIRI
|
Ladinakeelne nimi |
Eestikeelne nimi |
|
Thunnus thynnus |
Harilik tuun |
|
Thunnus maccoyii |
Tuun |
|
Thunnus albacares |
Kulduim-tuun |
|
Thunnus alalunga |
Pikkuim-tuun |
|
Thunnus obesus |
Suursilm-tuun |
|
Thunnus atlanticus |
Tuun |
|
Euthynnus alletteratus |
Atlandi väiketuun |
|
Katsuwonus pelamis |
Vööttuun |
|
Sarda sarda |
Atlandi pelamiid |
|
Auxis thazard |
Makrelltuun |
|
Orcynopsis unicolor |
Vöötideta pelamiid |
|
Acanthocybium solandri |
Vahuu |
|
Scomberomorus maculates |
Tähniline kuningmakrell |
|
Scomberomorus cavalla |
Kavalla-kuningmakrell |
|
Istiophorus albicans |
Atlandi purikala |
|
Makaira indica |
Must marliin |
|
Makaira nigricans |
Sinine marliin |
|
Tetrapturus albidus |
Valge odanina |
|
Xiphias gladius |
Mõõkkala |
|
Tetrapturus pfluegeri |
Pikkkoon-odanina |
|
Scomberomorus tritor |
Kuningmakrell |
|
Scomberomorus regalis |
Lääneatlandi kuningmakrell |
|
Auxis rochei |
Fregatt-makrelltuun |
|
Scomberomorus brasiliensis |
Brasiilia kuningmakrell |
III LISA
VASTAVUSTABEL
|
Määrus (EÜ) nr 1351/1999 |
Käesolev määrus |
|
Artiklid 1, 2, 3 |
Artikkel 8 |
|
Artikkel 4 |
Artikkel 18 |
|
Artikkel 5 |
Artikkel 17 |
IV LISA
V LISA
Saagi ja koormuse andmed
Pealveepüük: saagi andmed nominaalses saagikaalus ja koormuse andmed püügipäevades (seinnoot, söödalaev, vedel, ajuvõrgud) tuleb esitada IOTCle 1° ruutvõrgustiku ja iga kuu kohta. Seinnoot-püügiandmed tuleks eristada koolitüübi kaupa. Nimetatud andmed tuleks eelistatavalt ekstrapoleerida iga püügivahendi riiklikule kuusaagile. Kasutatud kasvufaktorid, mis on kooskõlas logiraamatu kannetega, tuleks edastada perioodiliselt IOTCle.
Õngepüük: õngepüügi saagi ja koormuse andmed tuleks esitada IOTCle 5° ruutvõrgustiku ja iga kuu kohta, eelistatavalt arvnäitajate ja kaaludena. Püügikoormus tuleks esitada konksude arvuna. Nimetatud andmed tuleks eelistatavalt ekstrapoleerida riiklikule kuusaagile. Kasutatud kasvufaktorid, mis on kooskõlas logiraamatu kannetega, tuleks edastada perioodiliselt IOTCle.
Rannakalurite, väike- ja sportliku kalapüügi saagid, koormused ja mõõtmed tuleks samuti edastada igakuiselt, kuid kasutades parimaid geograafilisi piirkondi, kust nimetatud andmed koguti ja töödeldi.
Mõõtmetega seonduvad andmed
Arvestades, et mõõtmetega seonduvad andmed on enamike tuunivarude hindamisel võtmetähtsusega, tuleks pikkusega seonduvad andmed, sealhulgas mõõdetud kalade koguarv, edastada perioodiliselt IOTCle 5° ruutvõrgustiku ja iga kuu kohta püügivahendite ja -meetodite kaupa (näiteks seinnooda kasutamisel vaba/logi kool). Mõõtmetega seonduvad andmed tuleks edastada kõikide IOTC poolt hõlmatud püügivahendite ja liikide kohta. Mõõtudega seotud andmete valimi moodustamist tuleks eelistatavalt teostada rangete ja põhjalikult kirjeldatud juhuvalimi skeemide abil, mis on vajalikud, et näha ette võetud mõõtmete hälbeta kogumid. Valimi moodustamise täpne soovituslik tase võib varieeruda liikide vahel (erinevate parameetrite funktsioonina), kuid töörühmal tuleb statistika põhjal koostada soovitusliku valimi moodustamise normid. Üksikasjalikumad mõõtudega seonduvad andmed, näiteks üksikvalimite mõõtmed, tuleks samuti teha kättesaadavaks IOTCle, kui seda soovitavad eriülesandega töögrupid, kuid rangete konfidentsiaalsusreeglite alusel.
Tuunipüük ujukobjektide abil, sealhulgas peibutuspüügivahenditega (FAD)
Selleks, et IOTC mõistaks paremini tema pädevusalal tegutseva laevastiku tõhusa kalapüügi muutuvaid mudeleid, tuleks koguda rohkem teavet. Kuna varustuslaevade tegevused ja peibutuspüügivahendite (FAD) kasutamine on lahutamatu osa seinnoot-laevastiku püügikoormusest, tuleks järgnevat teavet edastada IOTCle perioodiliselt:
Varustuslaevade arv ja iseloomustus: i) tegutsevad nende lipu all, ii) abistavad nende lipu all tegutsevaid seinnoot-laevu või iii) omavad litsentsi tegutseda nende erimajandustsoonis ja tsoonis, mis on olnud IOTC pädevusalas.
Varustuslaevade tegevuse tasemed: sealhulgas merel oldud päevade arv, 1° ruutvõrgustiku ja iga kuu kohta.
Lisaks annavad osalisriigid ja koostööd tegevad kolmandad riigid endast parima, et edastada andmed laevastiku poolt kasutatud peibutuspüügivahendite (FAD) koguarvu ja tüüpide kohta 5° ruutvõrgustiku ja iga kuu kohta.
IOTCle andmete esitamise tähtajalisus
On oluline, et kogu kalapüüki puudutav andmestik on IOTC sekretariaadile kättesaadav õigeaegselt, et võimaldada varude järelevalvet ja andmete analüüsi. Siiski on soovitav kohaldada järgnevaid reegleid standardkohustustena:
Veepealne ja muu laevastik, mis tegutseb rannikupiirkondades (sealhulgas varustuslaevad), peab esitama oma püügiandmed varaseimal võimalikul kuupäeval või hiljemalt 30. juunil igal aastal (eelmise aasta andmed).
Õngepüügilaevastik, mis tegutseb avamerel, peab esitama ajutised püügiandmed varaseimal kuupäeval või hiljemalt 30. juunil (eelmise aasta andmed). Nad peavad esitama lõpliku hinnangu oma püügiandmete kohta enne 30. detsembrit igal aastal (eelmise aasta andmed).
Hetkel lubatud andmete esitamise ajapiiranguid võib tulevikus lühendada, kui side- ja andmetöötlustehnoloogiad muutuvad veelgi kiiremaks, mis peaks vähendama käesoleval ajal tekkivaid viivitusi andmetöötluses.
( 1 ) ELT L 295, 13.11.2003, lk 1.