selgesti vähenevat või püsivalt madalat BSE levimust ajakohastele uurimistulemustele tuginedes;

et ta on rakendanud ja jõustanud vähemalt kuue aasta jooksul täies mahus BSE kontrollikavad (ühenduse õigusaktid elusloomade jälgitavuse ja tuvastamise kohta ning BSE järelevalve kohta);

et ta on rakendanud ja jõustanud vähemalt kuue aasta jooksul ühenduse õigusaktid põllumajandusloomade täieliku söödakeelu kohta.

artikli 5 lõike 3 kolmandas lõigus, artikli 6 lõikes 1, artikli 8 lõikes 2 ja artikli 9 lõikes 3 osutatud kiirtestide heakskiitmine,

artikli 6 lõikes 1b osutatud vanuse kohandamine,

artikli 6 lõikes 1b osutatud kriteeriumid riigi epidemioloogilise olukorra paranemise tõendamiseks,

artikli 7 lõikes 3 osutatud otsus lubada noormäletsejalistele kaladelt saadud valkude söötmist,

artikli 7 lõikes 4 osutatud kriteeriumid piirangutest erandite tegemiseks,

artikli 7 lõikes 4a osutatud otsus kehtestada koguste lubatud tase,

artikli 8 lõikes 1 osutatud otsus vanuse kohta,

artikli 8 lõikes 5 osutatud eeskirjad, mis näevad ette erandid seoses määratletud riskiteguriga materjali kõrvaldamise ja hävitamise nõuetega,

artikli 9 lõikes 1 osutatud tootmisprotsesside heakskiitmine,

artikli 15 lõikes 3 osutatud otsus laiendada teatavaid sätteid teistele loomaliikidele,

artikli 16 lõigete 1 kuni 6 kohaldamise laiendamine muudele loomset päritolu toodetele,

artikli 20 lõikes 2 osutatud meetodi vastuvõtmine lammastel ja kitsedel BSE esinemise kontrollimiseks,

lisade muutmine või täiendamine ja artiklis 23 osutatud asjakohaste üleminekumeetmete vastuvõtmine.

vastavalt B peatüki sätetele tehakse riskianalüüs, milles määratakse kindlaks kõik võimalikud BSE esinemise tegurid ja nende ajaline perspektiiv antud riigis või piirkonnas;

luuakse BSE pideva järelevalve ja seire süsteem, eriti B peatükis kirjeldatud ohtude osas, mille puhul järgitakse D peatükis kehtestatud järelevalve miinimumnõudeid;

veterinaararstide, põllumajandustootjate ning töötajate jaoks, kes tegelevad veiste veo, turustamise ja tapmisega, on loodud käesoleval ajal rakendatav teadlikustamisprogramm, et julgustada teatama kõigist juhtudest, mille puhul käesoleva lisa D peatükis määratletud siht-alampopulatsioonides esineb BSE-le vastavate kliiniliste tunnustega loomi;

jääb kehtima kohustus kõigist BSE kliiniliste tunnustega veistest teatada ja neid uurida;

punktis b osutatud järelevalve- ja seiresüsteemi raames võetud peaaju või muude kudede proove uuritakse heakskiidetud laboris.

BSE tekitaja olemasolu või puudumine riigis või piirkonnas ning tekitaja olemasolu korral selle levimus lähtudes järelevalvetegevuse tulemusest;

algupärase BSEga mäletsejalistelt saadud liha-kondijahu või kõrned;

imporditud liha-kondijahu või kõrned;

imporditud veised, lambad ja kitsed;

imporditud sööt ja selle koostisosad;

mäletsejalistelt pärit ja inimtoiduks kasutatavad imporditud tooted, mis võivad sisaldada V lisa punktis 1 loetletud kudesid ning mida on võib-olla söödetud veistele;

mäletsejalistelt saadud imporditud tooted in vivo kasutamiseks veistele.

BSE tekitaja ringlus ja amplifikatsioon veistele söödetava liha-kondijahu või mäletsejalistelt pärit kõrnete või BSE tekitajaga saastunud muu sööda või selle koostisainete kaudu;

mäletsejaliste rümpade (sealhulgas teadmata põhjusel surnud kariloomade) kasutamine, kõrvalsaadused ja tapajäätmed, jäätmetöötlusprotsesside parameetrid ja loomasööda tootmise meetodid;

mäletsejalistelt saadud liha-kondijahu ja kõrnete söötmine või mittesöötmine mäletsejalistele, kaasa arvatud loomasööda ristsaastumise vältimise meetmed;

seni veiste suhtes kohaldatud BSE-alase järelevalve tase ja järelevalve tulemused.

kus vastavalt B peatükis sätestatule on tehtud riskianalüüs, millega tehakse kindlaks varasemad ja olemasolevad riskitegurid;

kes on tõendanud, et vastava allpool esitatud ajavahemiku jooksul on iga kindlakstehtud ohu kontrollimiseks võetud asjakohased meetmed;

kes on tõendanud, et rakendatakse B-tüüpi järelevalvet vastavalt peatükile D ning on täidetud punktide sihtarv vastavalt tabelile 2, ning

ning mis on:

kus vastavalt B peatükis osutatud teabe põhjal on läbi viidud riskianalüüs, millega tehakse kindlaks minevikus esinenud ja olemasolevad riskitegurid;

kes on tõendanud, et iga kindlakstehtud ohu kontrollimiseks on võetud asjakohased meetmed, kuid nimetatud meetmeid pole võetud asjakohase ajavahemiku jooksul;

kes on tõendanud, et rakendatakse A-tüüpi järelevalvet vastavalt peatükile D ning on täidetud punktide sihtarv vastavalt tabelile 2. A-tüüpi järelevalve võib asendada B-tüüpi järelevalvega, kui vastav punktide sihtarv on täidetud, ning

ning mis on:

A-tüüpi järelevalve

A-tüüpi järelevalve kohaldamine võimaldab tuvastada BSE, mille korral kontroll-levimus ( 19 ) on vähemalt üks juhtum 100 000 täiskasvanud veise kohta kõnealuses riigis või piirkonnas, kusjuures usaldusnivoo on 95 %.

B-tüüpi järelevalve

B-tüüpi järelevalve kohaldamine võimaldab tuvastada BSE, mille korral fikseeritud levimus on vähemalt üks juhtum 50 000 täiskasvanud veise kohta kõnealuses riigis või piirkonnas, kusjuures usaldusnivoo on 95 %.

B-tüüpi järelevalvet võivad riskianalüüsi järelduste kinnitamiseks teostada ebaolulise BSE riski staatusega riigid ja piirkonnad, näiteks tõendades kindlakstehtud ohutegurite vähendamise meetmete tõhusust järelevalve kaudu, mis on suunatud tõenäosuse suurendamisele, et nende meetmete ebaõnnestumine tuvastatakse.

B-tüüpi järelevalvet võivad pärast A-tüüpi järelevalve abil vastavate punktide sihtarvu saavutamist teostada ka kontrollitud BSE riski staatusega riigid ja piirkonnad, et säilitada usaldust A-tüüpi järelevalve kaudu saadud teadmiste suhtes.

Käesolevas lisas määratakse järelevalve eesmärgil kindlaks järgmised neli veiste alampopulatsiooni:

teave selle kohta, et eelneva kuue aasta jooksul on liikmesriigi territooriumil rakendatud iga-aastast BSE seiresüsteemi, sealhulgas üksikasjalikud dokumendid, mis tõendavad vastavust punktis 7.2. sätestatud epidemioloogilistele kriteeriumidele;

teave selle kohta, et eelneva kuue aasta jooksul on liikmesriigi territooriumil rakendatud artikli 6 lõike 1b kolmanda lõigu punktiga b ette nähtud veiste identifitseerimise ja jälgitavuse süsteemi, sealhulgas üksikasjalik kirjeldus selle kohta, kuidas toimib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1760/2000 ( 23 ) artiklis 5 nimetatud elektrooniline andmebaas;

teave eelneva kuue aasta jooksul liikmesriigi territooriumil rakendatud loomade söötmist käsitlevate keeldude kohta, sealhulgas üksikasjalik kirjeldus artikli 6 lõike 1b kolmanda lõigu punktiga c ette nähtud põllumajandusloomade täieliku söödakeelu jõustamise kohta, samuti proovivõtukava ja kindlaks tehtud rikkumiste arv ja tüüp ning järelmeetmete tulemused;

kavandatava läbivaadatud BSE seireprogrammi üksikasjalik kirjeldus, mis sisaldab selle geograafilise piirkonna kirjeldust, kus programmi tuleb hakata rakendama, ja läbivaadatud BSE seireprogrammiga hõlmatud veiste alampopulatsioonide kirjeldus, sealhulgas testitavate loomade vanusepiirid ja testide valimi suurus;

põhjalike riskianalüüside tulemused, mis näitavad, et BSE seireprogrammiga tagatakse inimeste ja loomade tervise kaitse. Kõnealused riskianalüüsid peavad sisaldama sünnikohortide analüüse või muid asjakohaseid uuringuid, millega tõendatakse, et TSEdega nakatumise ohtu vähendavaid meetmeid, sealhulgas artikli 6 lõike 1b kolmanda lõigu punktis c nimetatud söödakeeldu, on rakendatud tõhusalt.

vastavalt artikli 6 lõike 1b kolmanda lõigu punktile b on alates ühenduse BSE kontrollikava rakendamisest vähemalt kuue sellele järgneva aasta jooksul

kas

punktis a nimetatud kuueaastase ajavahemiku järel ei ole teavet selle kohta, et BSE epidemioloogiline olukord halveneks.

Lammastel määratakse iga TSE positiivse juhtumi korral koodonite 136, 154 ja 171 prioonvalgu genotüüp. Sellistel lammastel, kelle genotüübis kodeerib mõlema alleeli koodon 136 alaniini (A), mõlema alleeli koodon 154 arginiini (R) ja mõlema alleeli koodon 171 arginiini (R), leitud TSE juhtumitest teatatakse viivitamata komisjonile. Kui positiivne TSE juhtum on ebatüüpiline skreipijuhtum, määratakse kindlaks koodoni 141 prioonvalgu genotüüp.

Kitsedel määratakse iga TSE positiivse juhtumi korral koodonite 146 ja 222 prioonvalgu genotüüp. Sellistel kitsedel, kelle genotüübis kodeerib vähemalt ühe alleeli koodon 146 seriini (S) või asparthapet (D) ja/või vähemalt ühe alleeli koodon 222 lüsiini (K), leitud TSE juhtumitest teatatakse viivitamata komisjonile.

põllumajandusloomadena või tehistingimustes peetavate hirvlaste puhul käsitatakse PSUna iga põllumajandusettevõtet ja -rajatist, kus hirvlasi peetakse suletud territooriumil;

metsikute või poolkodustatud hirvlaste puhul määratletakse PSU geograafiapõhiselt järgmiste kriteeriumide alusel:

Esimeses etapis tuleb kõnealustel liikmesriikidel:

teises etapis:

põllumajandusloomadena ja tehistingimustes peetavate hirvlaste puhul:

metsikute ja poolkodustatud hirvlaste puhul:

neelutagused lümfisõlmed;

mandlid;

muud peapiirkonna lümfisõlmed.

kiirtestid:

X lisa C peatüki punktis 4 osutatud kiirteste, mida kasutatakse TSE esinemise määramiseks veiste või väikemäletsejate ajutüve obex-piirkonna materjalist, peetakse sobivaks TSE esinemise määramiseks hirvlaste ajutüve obex-piirkonna materjalist. X lisa C peatüki punktis 4 osutatud kiirteste, mida kasutatakse TSE esinemise määramiseks veiste või väikemäletsejate lümfisõlmede materjalist, peetakse sobivaks TSE esinemise määramiseks hirvlaste lümfisõlmede materjalist. Liikmesriigid võivad kasutada sõeluuringuks ka immunohistokeemilisi analüüse, selleks peavad nad edukalt läbima ELi TSE-referentlabori korraldatud pädevuskatsed;

kinnitavad testid:

kui kiirtesti tulemus on ebaselge või positiivne, tuleb sama prooviga teha kinnitavad uuringud, kasutades vähemalt üht järgmistest meetoditest või katseprotokollidest, nagu on sätestatud Maailma Loomatervise Organisatsiooni (OIE) käsiraamatus „Manual for diagnostic tests and vaccines for Terrestrial Animals of the World Organisation for Animal Health (OIE)” („Maismaaloomade diagnostiliste testide ja vaktsiinide käsiraamat”) (viimane väljaanne):

Kui liikmesriik ei suuda kiirtesti tulemuste positiivsust kinnitada, saadab ta kinnituse saamiseks piisava koeproovi ELi referentlaborisse;

isolaadi kirjeldamine:

TSE-positiivse leiu puhul tuleks isolaati täpsemalt kirjeldada, konsulteerides ELi TSE-referentlaboriga.

hirvlastelt testimiseks võetud proovide arv sihtrühmade kaupa vastavalt järgmistele kriteeriumidele:

kiirtesti ja kinnitava testi tulemused (positiivsete ja negatiivsete tulemuste arv) ning vajaduse korral täiendavad isolaadi kirjeldamise uuringud, võetud koeproov ning kasutatud kiirtesti ja kinnitava testi meetodid;

TSE-positiivse leiu korral geograafiline asukoht, sealhulgas päritoluriik, kui see ei ole aruandev liikmesriik;

genotüüp ja liik kõigi TSE-positiivse leiuga hirvlaste puhul;

testitud ja TSE-negatiivseks osutunud hirvlase genotüüp, kui see on määratud.

mäletsejalistele loomse päritoluga kaltsiumvesinikfosfaadi ja trikaltsiumfosfaadi ning neid sisaldava segajõusööda söötmist;

mittemäletsejalistele põllumajandusloomadele, välja arvatud karusloomadele, järgmiste ainete söötmist:

mäletsejaliste söötmise suhtes järgmiste ainetega:

mittemäletsejaliste põllumajandusloomade söötmise suhtes järgmise söödamaterjali ja segajõusöödaga:

vesiviljelusloomade söötmise suhtes järgmise söödamaterjali ja segasöödaga:

võõrutamata mäletsejalistele selliste piimaasendajate söötmise suhtes, mis sisaldavad kalajahu ja mis on toodetud, turule viidud ja mida kasutatakse vastavalt IV peatüki E jaos sätestatud eritingimustele;

põllumajandusloomadele sellise taimse päritoluga söödamaterjali ning sellist söödamaterjali sisaldava segajõusööda söötmise suhtes, milles esineb väheses koguses luuokiseid, mis pärinevad keelatud loomaliikidelt. Liikmesriigid võivad seda erandit kasutada üksnes juhul, kui nad on eelnevalt teostanud riskihindamise, millega on tõendanud, et oht loomade tervisele on väga väike. Riskihindamisel tuleb arvesse võtta vähemalt järgmist:

kodulindude söötmise suhtes järgmise söödamaterjali ja segasöödaga:

sigade söötmise suhtes järgmise söödamaterjali ja segasöödaga:

mittemäletsejalistelt saadud pakendamata töödeldud loomsed valgud, mis hõlmab kalajahu, tehistingimustes kasvatatud putukatelt saadud töödeldud loomseid valke, sigadelt saadud töödeldud loomseid valke ja kodulindudelt saadud töödeldud loomseid valke;

loomsed pakendamata kaltsiumvesinikfosfaat ja trikaltsiumfosfaat;

pakendamata veretooted, mis on saadud mittemäletsejalistelt;

pakendamata segasööt, mis sisaldab punktides a, b ja c loetletud söödamaterjali.

kalajahu;

loomse päritoluga kaltsiumvesinikfosfaat ja trikaltsiumfosfaat;

mittemäletsejalistelt saadud veretooted;

tehistingimustes kasvatatud putukatelt saadud töödeldud loomsed valgud;

sigadelt saadud töödeldud loomsed valgud;

kodulindudelt saadud töödeldud loomsed valgud.

mäletsejalistele ettenähtud segajõusööta tuleb toota ja hoida ladustamise, transportimise ja pakendamise ajal ruumides, mis on füüsiliselt eraldatud nendest ruumidest, kus toodetakse ja hoitakse mittemäletsejalistele ettenähtud segajõusööta;

kirjeid, milles on märgitud punktis 1 loetletud toodete ostmine ja kasutamine ning neid tooteid sisaldava segajõusööda müük, tuleb säilitada vähemalt viie aasta jooksul pädevale asutusele kättesaadavatena;

mäletsejalistele ettenähtud segajõusöödast tuleb võtta korrapäraselt proove ja neid analüüsida, et teha kindlaks, kas selles ei esine loomse päritoluga keelatud komponente, kasutades sööda kontrollimisel loomse päritoluga komponentide määramise analüüsimeetodeid, mis on sätestatud komisjoni määruse (EÜ) nr 152/2009 (*) VI lisas; proovide võtmise ja analüüside tegemise sagedus määratakse kindlaks riskihindamise põhjal, mille on teostanud oma menetluste osana ettevõtja ohuanalüüsi ja kriitiliste kontrollpunktide süsteemi (HACCP) põhimõtetel; sellise proovide võtmise ja analüüside tulemused tuleb säilitada vähemalt viie aasta jooksul pädevale asutusele kättesaadavatena ( 24 ).

nad peavad olema registreeritud pädevas asutuses punktis 1 loetletud tooteid sisaldavast segasöödast täissööda tootjatena;

nad peavad pidama üksnes mittemäletsejalisi loomi ning:

täissööda tootmiseks kasutatava kalajahu sisaldava segasööda toorvalgusisaldus peab olema alla 50 %;

täissööda tootmiseks kasutatavat loomset kaltsiumvesinikfosfaati ja trikaltsiumfosfaati sisaldava segasööda fosfori kogusisaldus peab olema alla 10 %;

täissööda tootmiseks kasutatavaid mittemäletsejalistelt saadud veretooteid sisaldava segasööda toorvalgusisaldus peab olema alla 50 %.

mittemäletsejalistelt saadud töödeldud loomsed valgud, sealhulgas kalajahu, tehistingimustes kasvatatud putukatelt saadud töödeldud loomsed valgud, sigadelt saadud töödeldud loomsed valgud ja kodulindudelt saadud töödeldud loomsed valgud;

mittemäletsejalistelt saadud veretooted;

segajõusööt, mis sisaldab punktides a ja b loetletud söödamaterjali.

mittemäletsejalistelt saadud töödeldud loomsed valgud, sealhulgas kalajahu, tehistingimustes kasvatatud putukatelt saadud töödeldud loomsed valgud, sigadelt saadud töödeldud loomsed valgud ja kodulindudelt saadud töödeldud loomsed valgud;

loomse päritoluga kaltsiumvesinikfosfaat ja trikaltsiumfosfaat;

mittemäletsejalistelt saadud veretooted;

segajõusööt, mis sisaldab punktides a–c loetletud söödamaterjali.

kalajahu peab olema toodetud töötlemisettevõttes, kus tegeletakse selliste toodete tootmisega, mis on saadud üksnes:

kalajahu märgistusel ja sellega kaasas oleval kaubadokumendil või vajaduse korral määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 21 lõikes 2 nimetatud veterinaarsertifikaadil peavad olema selgelt kirjas sõnad „kalajahu – ei tohi kasutada mäletsejaliste söödas, välja arvatud võõrutamata mäletsejaliste puhul”.

Mittemäletsejalistele põllumajandusloomadele, välja arvatud karusloomadele ettenähtud, kalajahu sisaldava segasööda märgistusel peavad olema selgelt kirjas sõnad „sisaldab kalajahu – ei tohi anda mäletsejalistele”.

Loomse kaltsiumvesinikfosfaadi/trikaltsiumfosfaadi märgistusel ja sellega kaasas oleval kaubadokumendil või vajaduse korral määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 21 lõikes 2 nimetatud veterinaarsertifikaadil peavad olema selgelt kirjas sõnad „loomne kaltsiumvesinikfosfaat/trikaltsiumfosfaat – ei tohi kasutada mäletsejaliste söödas”;

loomset kaltsiumvesinikfosfaati/trikaltsiumfosfaati sisaldava segasööda märgistusel peavad olema selgelt kirjas sõnad „sisaldab loomset kaltsiumvesinikfosfaati/trikaltsiumfosfaati – ei tohi anda mäletsejalistele”.

veretoodete tootmiseks ettenähtud veri peab pärinema tapamajadest, kus ei tapeta mäletsejalisi ja mille pädev asutus on sellisena registreerinud.

Erandina kõnealusest eritingimusest võib pädev asutus lubada mäletsejaliste tapmist tapamajades, kus toodetakse mittemäletsejalistelt saadud verd, mis on ette nähtud mittemäletsejaliste põllumajandusloomade söödaks kasutavateks veretoodeteks.

Luba võidakse anda üksnes siis, kui pädev asutus on pärast inspekteerimist veendunud mäletsejaliste ja mittemäletsejaliste vere ristsaastumise vältimiseks võetud meetmete tõhususes.

Meetmed peavad hõlmama järgmiseid miinimumnõudeid:

mittemäletsejaliste söötmiseks ettenähtud veretoodete tootmiseks kasutatav veri tuleb vedada töötlemisettevõttesse sõidukites ja konteinerites, mida kasutatakse üksnes mittemäletsejaliste vere transportimiseks.

Erandina sellest eritingimusest võidakse sõidukeid ja konteinereid, mida on eelnevalt kasutatud mäletsejalistelt saadud vere transportimiseks, kasutada mittemäletsejalistelt saadud vere transportimiseks, tingimusel et need on ristsaastumise vältimiseks enne põhjalikult puhastatud vastavalt dokumenteeritud menetlusele, mille pädev asutus on eelnevalt heaks kiitnud. Kui sellist menetlust kasutatakse, tuleb see dokumenteerida ning dokumendid säilitada vähemalt kahe aasta jooksul pädevale asutusele kättesaadavatena;

veretooteid toodetakse üksnes sellistes töötlemisettevõtetes, kus töödeldakse ainult mittemäletsejaliste verd ja mille pädev asutus on sellisena registreerinud.

▼M48

Erandina kõnealusest eritingimusest võib pädev asutus lubada toota mittemäletsejaliste põllumajandusloomade söödaks kasutavaid veretooteid töötlemisettevõtetes, kus töödeldakse mittemäletsejaliste verd.

Luba võidakse anda üksnes siis, kui pädev asutus on pärast inspekteerimist veendunud vere ristsaastumise vältimiseks võetud meetmete tõhususes.

Meetmed peavad hõlmama järgmiseid miinimumnõudeid:

mittemäletsejalistelt saadud veretoodete märgistusel ja nendega kaasas olevatel kaubadokumentidel või vajaduse korral määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 21 lõikes 2 nimetatud veterinaarsertifikaatidel peavad olema selgelt kirjas sõnad „mittemäletsejalistelt saadud veretooted – ei tohi kasutada mäletsejaliste söödas”.

Mittemäletsejalistelt saadud veretooteid sisaldava segasööda märgistusel peavad olema selgelt kirjas sõnad „sisaldab mittemäletsejalistelt saadud veretooteid – ei tohi anda mäletsejalistele”.

loomsed kõrvalsaadused, mis on ette nähtud käesolevas jaos viidatud töödeldud loomsete valkude tootmiseks, peavad pärinema ühest või mitmest järgmisena kirjeldatud ettevõttest:

Erandina esimese lõigu alapunktidest i, ii ja iii võib pädev asutus lubada mäletsejaliste tapmist ja mäletsejalistelt saadud toodete käitlemist esimese lõigu punktides i, ii ja iii osutatud ettevõtetes, kus toodetakse mittemäletsejalistelt saadud loomseid kõrvalsaadusi, mis on ette nähtud käesolevas jaos osutatud töödeldud loomsete valkude tootmiseks.

Kõnealuse loa võib anda üksnes siis, kui pädev asutus on pärast kohapealset kontrolli veendunud, et mäletsejalistelt ja mittemäletsejalistelt saadud kõrvalsaaduste ristsaastumise vältimiseks võetud meetmed on tõhusad.

Meetmed peavad hõlmama järgmiseid miinimumnõudeid:

mittemäletsejalistelt saadud loomsed kõrvalsaadused, mis on ette nähtud käesolevas jaos viidatud töödeldud loomsete valkude tootmiseks, transporditakse töötlemisettevõttesse sõidukites ja konteinerites, mida ei kasutata mäletsejalistelt saadud loomsete kõrvalsaaduste transportimiseks.

Erandina sellest eritingimusest võidakse neid transportida sõidukites ja konteinerites, mida on eelnevalt kasutatud mäletsejalistelt saadud loomsete kõrvalsaaduste transportimiseks, tingimusel et need sõidukid ja konteinerid on ristsaastumise vältimiseks enne puhastatud vastavalt dokumenteeritud menetlusele, mille pädev asutus on eelnevalt heaks kiitnud.

Kui sellist menetlust kasutatakse, tuleb see dokumenteerida ning dokumendid säilitada vähemalt kahe aasta jooksul pädevale asutusele kättesaadavatena;

▼M59

käesolevas jaos nimetatud töödeldud loomset valku töödeldakse töötlemisettevõtetes, kus töödeldakse üksnes mittemäletsejalistelt saadud loomseid kõrvalsaadusi, mis on pärit punktis a nimetatud tapamajadest, lihalõikusettevõtetest või muudest ettevõtetest. Need töötlemisettevõtted registreeritakse pädevas asutuses üksnes mittemäletsejalistelt saadud loomseid kõrvalsaadusi töötlevate ettevõtetena.

▼M48

Erandina kõnealusest eritingimusest võib pädev asutus lubada käesolevas jaos osutatud töödeldud loomse valgu töötlemist töötlemisettevõtetes, kus töödeldakse mäletsejalistelt saadud loomseid kõrvalsaadusi.

Luba võidakse anda üksnes siis, kui pädev asutus on pärast inspekteerimist veendunud, et mäletsejalistelt saadud töödeldud loomsete valkude ja mittemäletsejalistelt saadud töödeldud loomsete valkude ristsaastumise vältimiseks võetud meetmed on tõhusad.

Kõnealused ennetusmeetmed peavad hõlmama järgmiseid miinimumnõudeid:

▼C1

käesolevas jaos viidatud töödeldud loomseid valke sisaldavat segajõusööta tuleb toota ettevõtetes, millele pädev asutus on selleks otstarbeks loa andnud ning kus toodetakse üksnes vesiviljelusloomade sööta.

▼M48

Erandina sellest eritingimusest:

▼M59

käesolevas jaos nimetatud töödeldud loomsete valkude märgistusel ja nendega kaasas oleval kaubadokumendil või vajaduse korral määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 21 lõikes 2 nimetatud veterinaarsertifikaadil peavad olema selgelt kirjas järgmised sõnad: „mittemäletsejalistelt saadud töödeldud loomsed valgud – ei tohi kasutada põllumajandusloomade, välja arvatud vesiviljelus- ja karusloomade söödas”.

Käesolevas jaos nimetatud töödeldud loomseid valke sisaldava segasööda märgistusel peavad olema selgelt kirjas järgmised sõnad:

„sisaldab mittemäletsejalistelt saadud töödeldud loomseid valke – ei tohi anda põllumajandusloomadele, välja arvatud vesiviljelus- ja karusloomad”.

piimaasendajates kasutatav kalajahu peab olema toodetud töötlemisettevõtetes, kus tegeletakse selliste toodete tootmisega, mis on saadud üksnes:

Piimaasendajates kasutatav kalajahu vastab III peatükis sätestatud üldtingimustele;

piimaasendajates kasutamiseks ettenähtud kalajahu märgistusel ja sellega kaasas oleval kaubadokumendil või vajaduse korral määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 21 lõikes 2 nimetatud veterinaarsertifikaadil peavad olema selgelt kirjas sõnad „kalajahu – ei tohi kasutada mäletsejaliste söödas, välja arvatud võõrutamata mäletsejaliste puhul”;

kalajahu kasutamist mäletsejaliste liikide võõrutamata põllumajandusloomade puhul lubatakse üksnes piimaasendajate tootmiseks, mida turustatakse kuivalt ja antakse loomadele kindlas koguses vedelikus lahjendatuna ning mis on ette nähtud võõrutamata mäletsejaliste söötmiseks, et enne võõrutuse lõppemist täiendada või asendada pärast ternespiima antavat piima;

kalajahu sisaldavaid piimaasendajaid, mis on ette nähtud mäletsejaliste liikide võõrutamata põllumajandusloomade jaoks, tuleb toota ettevõtetes, kus ei toodeta muud mäletsejaliste jaoks ette nähtud segasööta ja millel on pädeva asutuse luba.

Erandina sellest eritingimusest võib pädev asutus pärast kohapealse kontrolli tegemist lubada muu mäletsejaliste segasööda tootmist ettevõtetes, kus toodetakse ka mäletsejaliste liikide võõrutamata põllumajandusloomade jaoks ettenähtud piimaasendajaid, mis sisaldavad kalajahu, kui täidetud on järgmised tingimused:

importijad tagavad, et enne iga kalajahu sisaldava piimaasendaja imporditud saadetise vabasse ringlusse laskmist liidus analüüsitakse seda, kasutades sööda kontrollimisel loomsete komponentide määramise analüüsimeetodeid, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 152/2009 VI lisas, et teha kindlaks, kas selles ei esine keelatud loomseid komponente;

kalajahu sisaldava, mäletsejaliste liikide võõrutamata põllumajandusloomade jaoks ettenähtud piimaasendaja märgistusel peavad olema selgelt kirjas sõnad: „sisaldab kalajahu – ei tohi anda mäletsejalistele, välja arvatud võõrutamata mäletsejalistele”;

kalajahu sisaldavaid, mäletsejaliste liikide võõrutamata põllumajandusloomade jaoks ettenähtud pakendamata piimaasendajaid tuleb transportida sõidukites ja konteinerites ning ladustada hoidlates, mida ei kasutata muu mäletsejaliste sööda transportimiseks ega ladustamiseks.

Erandina sellest eritingimusest võidakse sõidukeid, konteinereid ja hoidlaid, mida on kasutatud muu mäletsejaliste pakendamata sööda transportimiseks või ladustamiseks, kasutada kalajahu sisaldavate, mäletsejaliste liikide võõrutamata põllumajandusloomade jaoks ettenähtud pakendamata piimaasendajate transportimiseks või ladustamiseks tingimusel, et need on ristsaastumise vältimiseks enne puhastatud vastavalt dokumenteeritud menetlusele, mille pädev asutus on eelnevalt heaks kiitnud. Kui sellist menetlust kasutatakse, tuleb see dokumenteerida ning dokumendid peavad olema pädevale asutusele kättesaadavad vähemalt kahe aasta jooksul;

põllumajandusettevõtetes, kus peetakse mäletsejalisi, võetakse meetmeid, et vältida kalajahu sisaldavate piimaasendajate söötmist muudele mäletsejalistele kui võõrutamata mäletsejalistele. Pädev asutus koostab kalajahu sisaldavaid piimaasendajaid kasutavate ettevõtete loetelu kas põllumajandusettevõtte eelneva teavitamise süsteemi kaudu või mõne muu süsteemi abil, mis tagab käesoleva tingimuse täitmise.

tehistingimustes kasvatatud putukatelt saadud töödeldud loomsed valgud peavad olema toodetud:

Erandina esimese lõigu punktis i sätestatud tingimusest võib pädev asutus lubada tehistingimustes kasvatatud putukatelt saadud töödeldud loomse valgu tootmist töötlemisettevõttes, kus töödeldakse teiste liikide kõrvalsaadusi.

Loa võib anda üksnes siis, kui pädev asutus on pärast kontrolli veendunud, et meetmed, mis on võetud tehistingimustes kasvatatud putukatelt saadud töödeldud loomsete valkude ristsaastumise vältimiseks muudelt põllumajandusloomadelt saadud töödeldud loomsete valkudega, on tõhusad.

Kõnealused ennetusmeetmed peavad hõlmama järgmiseid miinimumnõudeid:

tehistingimustes kasvatatud putukatelt saadud töödeldud loomseid valke sisaldavat segasööta tuleb toota ettevõtetes:

Erandina esimese lõigu punktist i ei ole nõutav eriluba täissööda tootmiseks tehistingimustes kasvatatud putukatelt saadud töödeldud loomseid valke sisaldavast segasöödast oma tarbeks segasööda tootjate puhul, kes täidavad järgmisi tingimusi:

Erandina esimese lõigu punktist ii võib pädev asutus pärast kohapealset kontrolli lubada toota tehistingimustes kasvatatud putukatelt saadud töödeldud loomseid valke sisaldavat segasööta vesiviljelusloomadele, kodulindudele või sigadele ettevõtetes, kus toodetakse ka teiste põllumajandusloomade (välja arvatud karusloomad) sööta, eeldusel et täidetud on järgmised tingimused:

tehistingimustes kasvatatud putukatelt saadud töödeldud loomse valguga kaasas olev määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 21 lõike 2 kohane saateleht või vajaduse korral terviseohutuse tõend, kõnealuse tehistingimustes kasvatatud putukatelt saadud töödeldud loomse valgu märgis ja tehistingimustes kasvatatud putukatelt saadud töödeldud loomseid valke sisaldava segasööda märgis peavad olema selgelt märgistatud vastavalt käesoleva lisa V peatüki G jaole.

Sigadelt saadud töödeldud loomsete valkude tootmiseks kasutatavad loomsed kõrvalsaadused peavad olema saadud ühest või mitmest järgmisest ettevõttest:

Erandina esimese lõigu punktidest i, ii ja iii võib pädev asutus lubada mäletsejaliste või kodulindude tapmist ja mäletsejalistelt või kodulindudelt saadud toodete käitlemist esimese lõigu punktides i, ii ja iii osutatud ettevõtetes, kus toodetakse sigadelt saadud loomseid kõrvalsaadusi, mis on ette nähtud sigadelt saadud töödeldud loomsete valkude tootmiseks.

Kõnealuse loa võib anda üksnes siis, kui pädev asutus on pärast kohapealset kontrolli veendunud, et meetmed, mis on võetud mäletsejalistelt või kodulindudelt saadud kõrvalsaaduste ristsaastumise vältimiseks sigadelt saadud kõrvalsaadustega, on tõhusad.

Meetmed peavad hõlmama järgmiseid miinimumnõudeid:

sigadelt saadud loomsed kõrvalsaadused, mis on ette nähtud sigadelt saadud töödeldud loomsete valkude tootmiseks, tuleb transportida töötlemisettevõttesse sõidukites ja konteinerites, mida ei kasutata mäletsejalistelt või kodulindudelt saadud loomsete kõrvalsaaduste transportimiseks.

Erandina esimesest lõigust võib neid transportida sõidukites ja konteinerites, mida on eelnevalt kasutatud mäletsejalistelt või kodulindudelt saadud loomsete kõrvalsaaduste transportimiseks, tingimusel et need sõidukid ja konteinerid on ristsaastumise vältimiseks enne puhastatud vastavalt dokumenteeritud menetlusele, mille pädev asutus on eelnevalt heaks kiitnud.

Kui sellist menetlust kasutatakse, tuleb see dokumenteerida ning dokumendid säilitada vähemalt kahe aasta jooksul pädevale asutusele kättesaadavatena;

sigadelt saadud töödeldud loomseid valke tuleb toota töötlemisettevõtetes:

Erandina esimese lõigu punktist ii võib pädev asutus lubada sigadelt saadud töödeldud loomse valgu tootmist töötlemisettevõtetes, kus töödeldakse mäletsejalistelt või kodulindudelt saadud loomseid kõrvalsaadusi.

Kõnealuse loa võib anda üksnes siis, kui pädev asutus on pärast kontrolli veendunud, et meetmed, mis on võetud mäletsejalistelt või kodulindudelt saadud töödeldud loomsete valkude ristsaastumise vältimiseks sigadelt saadud töödeldud loomsete valkudega, on tõhusad.

Kõnealused ennetusmeetmed peavad hõlmama järgmiseid miinimumnõudeid:

sigadelt saadud töödeldud loomseid valke sisaldavat segasööta tuleb toota ettevõtetes:

Erandina esimese lõigu punktist i ei ole nõutav eriluba täissööda tootmiseks sigadelt saadud töödeldud loomseid valke sisaldavast segasöödast oma tarbeks segasööda tootjate puhul, kes täidavad järgmisi tingimusi:

Erandina esimese lõigu punktist ii võib pädev asutus pärast kohapealset kontrolli lubada sigadelt saadud töödeldud loomseid valke sisaldava kodulindude segasööda tootmist ettevõtetes, kus toodetakse ka muude põllumajandusloomade kui vesiviljelusloomade ja karusloomade segasööta, kui on täidetud järgmised tingimused:

sigadelt saadud töödeldud loomse valguga kaasas olev määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 21 lõike 2 kohane saateleht või vajaduse korral terviseohutuse tõend, kõnealuse sigadelt saadud töödeldud loomse valgu märgis ja sigadelt saadud töödeldud loomseid valke sisaldava segasööda märgis peavad olema selgelt märgistatud vastavalt käesoleva lisa V peatüki G jaole.

kodulindudelt saadud töödeldud loomsete valkude tootmiseks kasutatavad loomsed kõrvalsaadused peavad olema saadud ühest või mitmest järgmisest ettevõttest:

Erandina esimese lõigu punktidest i, ii ja iii võib pädev asutus lubada mäletsejaliste või sigade tapmist ning mäletsejalistelt või sigadelt saadud toodete käitlemist esimese lõigu punktides i, ii ja iii osutatud ettevõtetes, kus toodetakse kodulindudelt saadud loomseid kõrvalsaadusi, mis on ette nähtud kodulindudelt saadud töödeldud loomsete valkude tootmiseks.

Kõnealuse loa võib anda üksnes siis, kui pädev asutus on pärast kohapealset kontrolli veendunud, et meetmed, mis on võetud mäletsejalistelt või sigadelt saadud kõrvalsaaduste ristsaastumise vältimiseks kodulindudelt saadud kõrvalsaadustega, on tõhusad.

Meetmed peavad hõlmama järgmiseid miinimumnõudeid:

kodulindudelt saadud loomsed kõrvalsaadused, mis on ette nähtud kodulindudelt saadud töödeldud loomsete valkude tootmiseks, tuleb transportida töötlemisettevõttesse sõidukites ja konteinerites, mida ei kasutata mäletsejalistelt või sigadelt saadud loomsete kõrvalsaaduste transportimiseks.

Erandina esimesest lõigust võib neid transportida sõidukites ja konteinerites, mida on eelnevalt kasutatud mäletsejalistelt või sigadelt saadud loomsete kõrvalsaaduste transportimiseks, tingimusel et need sõidukid ja konteinerid on ristsaastumise vältimiseks enne puhastatud vastavalt dokumenteeritud menetlusele, mille pädev asutus on eelnevalt heaks kiitnud.

Kui sellist menetlust kasutatakse, tuleb see dokumenteerida ning dokumendid säilitada vähemalt kahe aasta jooksul pädevale asutusele kättesaadavatena;

kodulindudelt saadud töödeldud loomseid valke tuleb toota töötlemisettevõtetes:

Erandina esimese lõigu punktist ii võib pädev asutus lubada kodulindudelt saadud töödeldud loomse valgu tootmist töötlemisettevõtetes, kus töödeldakse mäletsejalistelt või sigadelt saadud loomseid kõrvalsaadusi.

Kõnealuse loa võib anda üksnes siis, kui pädev asutus on pärast kontrolli veendunud, et meetmed, mis on võetud mäletsejalistelt või sigadelt saadud töödeldud loomsete valkude ristsaastumise vältimiseks kodulindudelt saadud töödeldud loomsete valkudega, on tõhusad.

Kõnealused ennetusmeetmed peavad hõlmama järgmiseid miinimumnõudeid:

kodulindudelt saadud töödeldud loomseid valke sisaldavat segasööta tuleb toota ettevõtetes:

Erandina esimese lõigu punktist i ei ole nõutav eriluba täissööda tootmiseks kodulindudelt saadud töödeldud loomseid valke sisaldavast segasöödast oma tarbeks segasööda tootjate puhul, kes täidavad järgmisi tingimusi:

Erandina esimese lõigu punktist ii võib pädev asutus pärast kohapealset kontrolli lubada kodulindudelt saadud töödeldud loomseid valke sisaldava sigade segasööda tootmist ettevõtetes, kus toodetakse ka muude põllumajandusloomade kui vesiviljelusloomade ja karusloomade segasööta, kui on täidetud järgmised tingimused:

kodulindudelt saadud töödeldud loomse valguga kaasas olev määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 21 lõike 2 kohane saateleht või vajaduse korral terviseohutuse tõend, kõnealuse kodulindudelt saadud töödeldud loomse valgu märgis ja kodulindudelt saadud töödeldud loomseid valke sisaldava segasööda märgis peavad olema selgelt märgistatud vastavalt käesoleva lisa V peatüki G jaole.

IV peatüki C jao punkti a esimesele lõigule vastavad tapamajad, mis on registreeritud tapamajadena, kus ei tapeta mäletsejalisi, samuti vastava loa saanud tapamajad, kust võib hankida IV peatüki C jao punkti a teise, kolmanda ja neljanda lõigu kohaselt toodetud verd;

tapamajad, lihalõikusettevõtted ning muud toidukäitlemisettevõtted ja loomseid kõrvalsaadusi käitlevad ettevõtted, mis on registreeritud ettevõtetena, kus vastavalt ei tapeta mäletsejalisi, ei konditustata ega lõigata mäletsejaliste liha, ei käidelda mäletsejalistest saadud tooteid ning kus käideldakse või ladustatakse üksnes selliseid loomseid kõrvalsaadusi, mis on pärit ettevõtetest, millest võib IV peatüki D jao punkti a esimese lõigu kohaselt hankida loomseid kõrvalsaadusi, mis on ette nähtud mittemäletsejalistelt saadud töödeldud loomsete valkude tootmiseks, samuti vastava loa saanud tapamajad, lihalõikusettevõtted ja muud toidukäitlemisettevõtted, millest võib IV peatüki D jao punkti a teise, kolmanda ja neljanda lõigu kohaselt hankida loomseid kõrvalsaadusi, mis on ette nähtud mittemäletsejalistest saadud töödeldud loomsete valkude tootmiseks;

tapamajad, lihalõikusettevõtted ning muud toidukäitlemisettevõtted ja loomseid kõrvalsaadusi käitlevad ettevõtted, mis on registreeritud ettevõtetena, kus vastavalt ei tapeta mäletsejalisi ega kodulinde, ei konditustata ega lõigata mäletsejaliste ega kodulindude liha, ei käidelda mäletsejalistest ega kodulindest saadud tooteid ning kus käideldakse või ladustatakse üksnes selliseid loomseid kõrvalsaadusi, mis on pärit ettevõtetest, millest võib IV peatüki G jao punkti a esimese lõigu kohaselt hankida loomseid kõrvalsaadusi, mis on ette nähtud sigadelt saadud töödeldud loomsete valkude tootmiseks, samuti vastava loa saanud tapamajad, lihalõikusettevõtted ja muud toidukäitlemisettevõtted, millest võib IV peatüki G jao punkti a teise, kolmanda ja neljanda lõigu kohaselt hankida loomseid kõrvalsaadusi, mis on ette nähtud sigadelt saadud töödeldud loomsete valkude tootmiseks;

tapamajad, lihalõikusettevõtted ning muud toidukäitlemisettevõtted ja loomseid kõrvalsaadusi käitlevad ettevõtted, mis on registreeritud ettevõtetena, kus vastavalt ei tapeta mäletsejalisi ega sigu, ei konditustata ega lõigata mäletsejaliste liha ega sealiha, ei käidelda mäletsejalistest ega sigadest saadud tooteid ning kus käideldakse või ladustatakse üksnes selliseid loomseid kõrvalsaadusi, mis on pärit ettevõtetest, millest võib IV peatüki H jao punkti a esimese lõigu kohaselt hankida loomseid kõrvalsaadusi, mis on ette nähtud kodulindudelt saadud töödeldud loomsete valkude tootmiseks, samuti vastava loa saanud tapamajad, lihalõikusettevõtted ja muud toidukäitlemisettevõtted, millest võib IV peatüki H jao punkti a teise, kolmanda ja neljanda lõigu kohaselt hankida loomseid kõrvalsaadusi, mis on ette nähtud kodulindudelt saadud töödeldud loomsete valkude tootmiseks;

IV peatüki C jao punkti c esimesele lõigule vastavad töötlemisettevõtted, mis on registreeritud üksnes mittemäletsejaliste verd töötlevate ettevõtetena, samuti vastava loa saanud töötlemisettevõtted, kus toodetakse veretooteid IV peatüki C jao punkti c teise, kolmanda ja neljanda lõigu kohaselt;

IV peatüki D jao punkti c esimesele lõigule vastavad töötlemisettevõtted, mis on registreeritud ettevõtetena, kus ei töödelda mäletsejalistelt saadud loomseid kõrvalsaadusi, samuti vastava loa saanud töötlemisettevõtted, kus toodetakse mittemäletsejalistelt saadud töödeldud loomseid valke IV peatüki D jao punkti c teise, kolmanda ja neljanda lõigu kohaselt;

IV peatüki G jao punkti c esimesele lõigule vastavad töötlemisettevõtted, mis on registreeritud ettevõtetena, kus ei töödelda mäletsejalistelt ega kodulindudelt saadud loomseid kõrvalsaadusi, samuti vastava loa saanud töötlemisettevõtted, kus toodetakse sigadelt saadud töödeldud loomseid valke IV peatüki G jao punkti c teise, kolmanda ja neljanda lõigu kohaselt;

IV peatüki H jao punkti c esimesele lõigule vastavad töötlemisettevõtted, mis on registreeritud ettevõtetena, kus ei töödelda mäletsejalistelt ega sigadelt saadud loomseid kõrvalsaadusi, samuti vastava loa saanud töötlemisettevõtted, kus toodetakse kodulindudelt saadud töödeldud loomseid valke IV peatüki H jao punkti c teise, kolmanda ja neljanda lõigu kohaselt;

segasööda tootmiseks loa saanud ettevõtted, mis toodavad vastavalt III peatüki B jaole segasööta, mis sisaldab kalajahu, loomset kaltsiumvesinikfosfaati ja trikaltsiumfosfaati, mittemäletsejalistelt saadud veretooteid, tehistingimustes kasvatatud putukatelt saadud töödeldud loomseid valke, sigadelt saadud töödeldud loomseid valke või kodulindudelt saadud töödeldud loomseid valke;

segasööda tootmiseks loa saanud ettevõtted, mis toodavad vastavalt IV peatüki D jao punktile d segasööta, mis sisaldab mittemäletsejalistelt saadud töödeldud loomseid valke; samuti segasööda tootmiseks loa saanud ettevõtted, mis toodavad vastavalt V peatüki E jao punkti 3 alapunkti b alapunktile ii üksnes liidust eksporditavat segasööta või liidust eksporditavat segasööta ja turule viidavat vesiviljelusloomade segasööta;

segasööta tootvad, vastava loa saanud ettevõtted, mis vastavalt IV peatüki E jao punktile d toodavad mäletsejaliste liikide võõrutamata põllumajandusloomade jaoks ettenähtud, kalajahu sisaldavaid piimaasendajaid;

segasööta tootvad, vastava loa saanud ettevõtted, mis vastavalt IV peatüki F jao punktile b toodavad tehistingimustes kasvatatud putukatelt saadud töödeldud loomseid valke sisaldavat segasööta;

segasööta tootvad, vastava loa saanud ettevõtted, mis vastavalt IV peatüki G jao punktile d toodavad sigadelt saadud töödeldud loomseid valke sisaldavat segasööta, mis on ette nähtud kodulindude söötmiseks;

segasööta tootvad, vastava loa saanud ettevõtted, mis vastavalt IV peatüki H jao punktile d toodavad kodulindudelt saadud töödeldud loomseid valke sisaldavat segasööta, mis on ette nähtud sigade söötmiseks;

III peatüki A jao punkti 3 või V peatüki E jao punkti 3 alapunkti d kolmanda lõigu alusel tegevusloa saanud ladustamisettevõtted.

piim, piimapõhised tooted, piimasaadused, ternespiim ja ternespiimatooted;

loomne kaltsiumvesinikfosfaat ja trikaltsiumfosfaat;

hüdrolüüsitud valgud, mis on saadud mäletsejaliste toornahkadest;

mäletsejalistelt saadud sulatatud rasv, milles lahustumatute lisandite maksimaalne sisaldus on 0,15 massiprotsenti, ja sellise rasva derivaadid.

piim, piimapõhised tooted, piimasaadused, ternespiim ja ternespiimatooted;

loomne kaltsiumvesinikfosfaat ja trikaltsiumfosfaat;

hüdrolüüsitud valgud, mis on saadud mäletsejaliste toornahkadest;

mäletsejalistelt saadud sulatatud rasv, milles lahustumatute lisandite maksimaalne sisaldus on 0,15 massiprotsenti, ja sellise rasva derivaadid.

karusloomade või lemmikloomade segasööta, mis sisaldab kalajahu, võib toota ettevõtetes, kus toodetakse mittemäletsejaliste põllumajandusloomade sööta ja piimaasendajaid võõrutamata mäletsejaliste söötmiseks;

karusloomade või lemmikloomade segasööta, mis sisaldab tehistingimustes kasvatatud putukatelt saadud töödeldud loomseid valke, võib toota ettevõtetes, kus toodetakse kodulindude või sigade sööta, tingimusel et tehistingimustes kasvatatud putukatelt saadud töödeldud loomsed valgud vastavad IV peatüki F jao punktile a;

karusloomade või lemmikloomade segasööta, mis sisaldab sigadelt saadud töödeldud loomseid valke, võib toota ettevõtetes, kus toodetakse kodulindude sööta, tingimusel et sigadelt saadud töödeldud loomsed valgud vastavad IV peatüki G jao punktidele a, b ja c;

karusloomade või lemmikloomade segasööta, mis sisaldab kodulindudelt saadud töödeldud loomseid valke, võib toota ettevõtetes, kus toodetakse sigade sööta, tingimusel et kodulindudelt saadud töödeldud loomsed valgud vastavad IV peatüki H jao punktidele a, b ja c.

piim, piimapõhised tooted, piimasaadused, ternespiim ja ternespiimatooted;

loomne kaltsiumvesinikfosfaat ja trikaltsiumfosfaat;

hüdrolüüsitud valgud, mis on saadud mäletsejaliste toornahkadest;

mäletsejalistelt saadud sulatatud rasv, milles lahustumatute lisandite maksimaalne sisaldus on 0,15 massiprotsenti, ja sellise rasva derivaadid.

töödeldud loomsed valgud transporditakse plommitud konteinerites neid tootnud töötlemisettevõttest otse liidu territooriumilt väljumise kohta, mis peab olema komisjoni otsuse 2009/821/EÜ ( 25 ) I lisas loetletud piiripunkt. Enne toote liidu territooriumilt lahkumist teavitab töödeldud loomsete valkude transpordi korraldamise eest vastutav ettevõtja selle piiripunkti pädevat asutust saadetise saabumisest väljumiskohta;

saadetisega on kaasas nõuetekohaselt täidetud kaubadokument, mis on koostatud vastavalt määruse (EL) nr 142/2011 VIII lisa III peatüki punktis 6 sätestatud näidise kohaselt ja väljastatud komisjoni otsusega 2004/292/EÜ ( 26 ) kasutusele võetud ühtsest veterinaariaalasest elektroonilisest süsteemist (TRACES). Sellel kaubadokumendil peab väljumiskoha piiripunkt olema näidatud väljumise kohana lahtris I.28;

kui saadetis saabub väljumise kohta, kontrollib piiripunkti pädev asutus kõigi piiripunktis tollile esitatud konteinerite plomme.

Riskianalüüsil põhineva erandiga võib piiripunkti pädev asutus otsustada kontrollida juhuslikkuse alusel valitud konteineri plommi.

Kui plommi kontrollimise tulemus ei ole rahuldav, tuleb saadetis kas hävitada või saata tagasi päritoluettevõttesse.

Piiripunkti pädev asutus teavitab süsteemi TRACES kaudu päritoluettevõtte eest vastutavat pädevat asutust saadetise saabumisest väljumiskohta ning plommi kontrollimise tulemusest ja võetud parandusmeetmetest, kui see on asjakohane;

päritoluettevõtte eest vastutav pädev asutus teeb regulaarselt ametlikku kontrolli punktide a ja b korrektse järgimise suhtes ning kontrollib, kas piiripunkti pädev asutus on süsteemi TRACES kaudu saatnud kinnituse mäletsejalistelt saadud, ekspordiks ettenähtud töödeldud loomsete valkude iga saadetise kontrollimise kohta väljumiskohas.

töödeldud lemmikloomatoidu suhtes, mis sisaldab mäletsejatelt saadud töödeldud loomset valku,

määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 3 punktis 22 esitatud määratluse kohaste orgaaniliste väetiste ja mullaparandusainete suhtes, mis sisaldavad mäletsejatelt saadud töödeldud loomset valku või mäletsejatelt ja mittemäletsejatelt saadud töödeldud loomsete valkude segu, eeldusel, et:

Punkti 2 alapunkti b alapunktides v, vii ja viii sätestatud tingimusi ei kohaldata selliste orgaaniliste väetiste ja mullaparandusainete suhtes, mis on pakendatud lõpptarbijale kasutamiseks ette nähtud kuni 50 kg kaaluvatesse müügipakenditesse.

mittemäletsejalistelt saadud töödeldud loomseid valke tuleb toota töötlemisettevõtetes, mis vastavad IV peatüki D jao punkti c või IV peatüki F jao punkti a alapunkti i või IV peatüki G jao punkti c või IV peatüki H jao punkti c nõuetele;

mittemäletsejalistelt saadud töödeldud loomseid valke sisaldavat segasööta tuleb toota segasööta tootvates ettevõtetes, mis:

mittemäletsejalistelt saadud töödeldud loomseid valke sisaldav segasööt pakendatakse ja märgistatakse liidu õigusaktide või importiva riigi õigusnõuete kohaselt. Kui mittemäletsejalistelt saadud töödeldud loomseid valke sisaldav segasööt ei ole märgistatud liidu õigusaktide kohaselt, peavad märgistusel olema kirjas järgmised sõnad: „sisaldab mittemäletsejalistelt saadud töödeldud loomseid valke“;

mittemäletsejalistelt saadud pakendamata töödeldud loomseid valke ning selliseid valke sisaldavat pakendamata segasööta, mis on ette nähtud liidust eksportimiseks, tuleb transportida sõidukites ja konteinerites ning ladustatakse hoidlates, mida ei kasutata turule viidava mäletsejaliste või muude mittemäletsejaliste põllumajandusloomade kui vesiviljelusloomade sööda transportimiseks või ladustamiseks. Dokumendid, milles on esitatud transporditud või ladustatud toodete liik, peavad olema pädevale asutusele kättesaadavad vähemalt kahe aasta jooksul.

Erandina esimesest lõigust võib sõidukeid, konteinereid ja hoidlaid, mida on eelnevalt kasutatud liidust eksportimiseks ettenähtud, mittemäletsejalistelt saadud pakendamata töödeldud loomsete valkude ja selliseid valke sisaldava pakendamata segasööda transportimiseks või ladustamiseks, seejärel kasutada turule viidava mäletsejaliste või mittemäletsejaliste põllumajandusloomade, välja arvatud vesiviljelusloomade sööda transportimiseks või ladustamiseks tingimusel, et need on ristsaastumise vältimiseks enne puhastatud vastavalt dokumenteeritud menetlusele, mille pädev asutus on eelnevalt heaks kiitnud. Kui sellist menetlust kasutatakse, tuleb see dokumenteerida ning dokumendid peavad olema pädevale asutusele kättesaadavad vähemalt kahe aasta jooksul.

Ladustamisettevõtted, mis ladustavad mittemäletsejalistelt saadud pakendamata töödeldud loomseid valke ja selliseid valke sisaldavat pakendamata segasööta punkti d teises lõigus sätestatud tingimuste kohaselt, peavad olema saanud pädevalt asutuselt tegevusloa kõnealuses lõigus loetletud nõuetele vastavuse alusel.

mittemäletsejalistelt saadud töödeldud loomseid valke sisaldav lemmikloomatoit, mida on töödeldud lemmikloomatoitu tootvas ja määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 24 kohaselt tunnustatud ettevõttes ning mis on pakendatud ja märgistatud vastavalt liidu õigusaktidele;

kalajahu, tingimusel et see on toodetud kooskõlas käesoleva lisaga;

tehistingimustes kasvatatud putukatelt saadud töödeldud loomsed valgud, tingimusel et need on toodetud kooskõlas käesoleva lisaga;

segasööt, mis ei sisalda muid töödeldud loomseid valke peale kalajahu ja tehistingimustes kasvatatud putukatelt saadud töödeldud loomsete valkude, tingimusel et see on toodetud kooskõlas käesoleva lisaga;

mittemäletsejalistelt saadud töödeldud loomsed valgud, mis on ette nähtud sihtkohaks olevas kolmandas riigis lemmikloomatoidu või orgaaniliste väetiste ja mullaparandusainete tootmiseks, tingimusel et eksportija tagab enne eksportimist töödeldud loomsete valkude iga saadetise analüüsimise määruse (EÜ) nr 152/2009 VI lisa punktis 2.2 sätestatud analüüsimeetodi kohaselt, et kontrollida loomsete komponentide puudumist.

käesoleva jao punkti 2 alapunkti b alapunktides i, ii, iii, iv, v, vi ja vii sätestatud tingimused. Punkti 2 alapunkti b alapunktides v ja vii sätestatud tingimusi ei kohaldata selliste orgaaniliste väetiste ja mullaparandusainete suhtes, mis on pakendatud lõpptarbijale kasutamiseks ette nähtud kuni 50 kg kaaluvatesse müügipakenditesse;

mittemäletsejatelt saadud töödeldud loomne valk, mida toode sisaldab, on toodetud töötlemisettevõttes, mis vastab IV peatüki D jao punktis c sätestatud nõuetele ja on loetletud vastavalt V peatüki A jao punkti 1 alapunktile d;

need on toodetud ettevõttes, kus töödeldakse üksnes selliseid orgaanilisi väetisi ja mullaparandusaineid, mis ei sisalda mäletsejatelt pärit materjali.

Erandina sellest konkreetsest tingimusest võib pädev asutus lubada eksportida käesolevas punktis osutatud orgaanilisi väetisi ja mullaparandusaineid, mis on toodetud ettevõttes, kus töödeldakse mäletsejatelt pärit materjali sisaldavaid orgaanilisi väetisi või mullaparandusaineid, kui rakendatakse tõhusaid meetmeid, millega hoitakse ära üksnes mittemäletsejatelt pärit materjali sisaldavate orgaaniliste väetiste ja mullaparandusainete ning mäletsejatelt pärit materjali sisaldavate orgaaniliste väetiste ja mullaparandusainete vaheline ristsaastumine;

nende transportimiseks liidu territooriumilt väljumise kohta kasutatakse uut pakkematerjali või selliseid mahtlastipakendeid, mida ei kasutata mäletsejatelt pärit materjali transportimiseks või mis on ristsaastumise ärahoidmiseks eelnevalt puhastatud vastavalt dokumenteeritud korrale, mille pädev asutus on eelnevalt heaks kiitnud.

Punkti 5 alapunktides c ja d sätestatud tingimusi ei kohaldata selliste orgaaniliste väetiste ja mullaparandusainete suhtes, mis on pakendatud lõpptarbijale kasutamiseks ette nähtud kuni 50 kg kaaluvatesse müügipakenditesse.

veiste puhul

▼M37

▼M52

lammaste ja kitsede puhul üle 12 kuu vanuste loomade või juba lõikunud jäävlõikehambaga loomade kolju, kaasa arvatud aju ja silmad, ning seljaaju.

tapamajades või vajaduse korral teistes loomade tapmiseks ettenähtud kohtades;

lihalõikusettevõtetes, kui tegemist on veiste selgrooga;

määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 24 lõike 1 punktis h osutatud tunnustatud ettevõtetes, kui see on asjakohane.

alternatiivtestid tehakse tapamajades kõikidel loomadel, kes vastavad määratletud riskiteguriga materjali eemaldamise tingimustele;

mitte ühtki inimtoiduks või söödaks ettenähtud veistest, lammastest või kitsedest saadud toodet ei tohi tapamajast välja viia enne, kui pädev asutus on saanud ja heaks kiitnud võimalikel nakatunud tapetud loomadel tehtud alternatiivtestid juhul, kui mõnel neist on BSE kinnituse saanud;

alternatiivtesti positiivse tulemuse korral tuleb hävitada kogu võimalik nakatunud veistelt, lammastelt ja kitsedelt pärit materjal tapamajas vastavalt punktile 3, välja arvatud juhul, kui kõiki nakatunud looma kehaosasid, sealhulgas toornahka, on võimalik identifitseerida ja eraldi hoida.

lammaste ja kitsede seljaaju eemaldamist spetsiaalselt selleks volitatud lihalõikusettevõtetes;

veiste selgroo eemaldamist rümpadest või rümbaosadest spetsiaalselt selleks volitatud, kontrollitud ja registreeritud lihapoodides;

veistelt pea liha lõikamist spetsiaalselt selleks volitatud lihalõikusettevõtetes vastavalt punktile 9.

lõikamine toimub selleks ettenähtud alas, mis on teistest tapaliini osadest eraldatud;

juhul kui pead eemaldatakse konveierilt või konksude otsast enne pea liha lõikamist, tuleb lauba ava ja koljupõhimiku auk hermeetiliselt sulgeda. Kui ajutüvest võetakse proov BSE suhtes laborikatsete tegemiseks, suletakse koljupõhimiku auk kohe pärast proovi võtmist;

pea liha ei lõigata peadelt juhul, kui silmad on vigastatud või kadunud vahetult enne või pärast tapmist või kui peadel esineb muid kahjustusi, mille tagajärjel võib pea kesknärvisüsteemi kudedega saastuda;

pea liha ei lõigata peadelt, mis pole vastavalt teises taandes sätestatule nõuetekohaselt suletud;

ilma et see piiraks üldisi hügieeninõudeid, tuleb kehtestada spetsiifilised tööjuhised, hoidmaks ära pea liha saastumist lõikamise käigus, seda eriti juhul, kui teises lõigus kirjeldatud sulgur on kadunud või kui tegevuse käigus kahjustatakse silmi;

saastumise vähendamise meetmete nõuetekohase rakendamise kinnitamiseks tuleb kehtestada proovivõtuplaan, mis hõlmab vastavat laborikatset kesknärvisüsteemi kudede kindlakstegemiseks.

lihalõikusettevõttesse viimiseks ettenähtud pead riputatakse ladustamise ja tapamajast lihalõikusettevõttesse veo ajaks raamile;

lauba ava ja koljupõhimiku auk suletakse enne konveierilt või konksu otsast raamile riputamist nõuetekohaselt hermeetilise sulguriga. Kui ajutüvest võetakse proov BSE suhtes laborikatsete tegemiseks, suletakse koljupõhimiku auk kohe pärast proovi võtmist;

vedu selleks spetsiaalselt volitatud lihalõikusettevõtetesse ei toimu juhul, kui pead pole vastavalt punktis b sätestatule nõuetekohaselt suletud, või juhul, kui silmad on vigastatud või kadunud vahetult enne või pärast tapmist või kui peadel esineb muid kahjustusi, mille tagajärjel võib pea kesknärvisüsteemi kudedega saastuda;

saastumise vähendamise meetmete nõuetekohase rakendamise kinnitamiseks tuleb tapamaja jaoks kehtestada proovivõtuplaan, mis hõlmab vastavat laborikatset kesknärvisüsteemi kudede kindlakstegemiseks;

pea liha lõikamine toimub vastavalt pädeva asutuse poolt tunnustatud kontrollisüsteemile, vältimaks pea liha võimalikku saastumist. Süsteem peab hõlmama vähemalt järgmist:

saastumise vähendamise meetmete nõuetekohase rakendamise kinnitamiseks tuleb lihalõikusettevõtete jaoks kehtestada proovivõtuplaan, mis hõlmab vastavat laborikatset kesknärvisüsteemi kudede kindlakstegemiseks.

kuni 30. juunini 2017 identifitseeritakse selgroogu sisaldavad veiserümbad või rümbalõiked juhul, kui selgroo eemaldamine ei ole vajalik, selgelt nähtava sinise triibu abil määruse (EÜ) nr 1760/2000 artiklis 13 osutatud märgisel;

alates 1. juulist 2017 identifitseeritakse selgroogu sisaldavad veiserümbad või rümbalõiked juhul, kui selgroo eemaldamine on vajalik, selgelt nähtava punase triibu abil määruse (EÜ) nr 1760/2000 artiklis 13 osutatud märgisel;

vajaduse korral näidatakse täiendav teave selgroo eemaldamist vajavate veiserümpade või rümbalõigete arvu kohta ära lihapartiiga seotud äridokumendil. Impordi puhul lisatakse kõnealune täiendav teave vajaduse korral ühisele veterinaariaalasele sisenemisdokumendile (CVED), millele on viidatud komisjoni määruse (EÜ) nr 136/2004 ( 27 ) artikli 2 lõikes 1;

lihamüügiettevõtted on kohustatud punktis b nimetatud äridokumente säilitama vähemalt ühe aasta jooksul.

veiste puhul:

lammaste ja kitsede puhul:

Kui punkti 1 alapunkti a teises ja kolmandas taandes osutatud uurimise käigus leiab kinnitust BSE esinemine veiste puhul, siis kindlaks tehtud veised tapetakse ja hävitatakse täielikult; liikmesriik võib siiski otsustada:

Kui TSE esinemine leiab kinnitust lamba või kitse puhul:

▼M68 —————

▼M50

Kui TSEga nakatunud loom on toodud mõnest teisest põllumajandusettevõttest:

põllumajandusettevõtte suhtes kohaldatakse tõhustatud TSE seire korda. See hõlmab TSE esinemise kontrollimist kõigi üle 18 kuu vanuste loomade puhul, kes on põllumajandusettevõttes surnud või tapetud muul põhjusel kui haiguste likvideerimise programmi raames. Erand tehakse ARR/ARR-genotüübiga lammaste suhtes ja kitsede suhtes, kellel on vähemalt kas K222-, D146- või S146-alleel. Kontrollimine toimub vastavalt X lisa C peatüki 3. osa punktis 3.2 sätestatud laboratoorsetele meetoditele ja juhenditele.

Põllumajandusettevõttesse võib tuua üksnes järgmisi loomi:

Põllumajandusettevõttes võib kasutada üksnes järgmiseid tõujäärasid, tõusokkusid ning lamba- ja kitsespermat ja -embrüoid:

Loomade väljaviimine põllumajandusettevõttest on lubatud loomade hävitamiseks või järgmistel tingimustel:

Punktides 3.1 kuni 3.4 sätestatud piiranguid kohaldatakse põllumajandusettevõtte suhtes:

▼M68

Põllumajandusettevõtte suhtes kohaldatakse tõhustatud TSE seire korda. See hõlmab TSE esinemise kontrollimist kõigi üle 18 kuu vanuste loomade puhul, kes

Erand tehakse ARR/ARR-genotüübiga lammaste suhtes ja kitsede suhtes, kellel on vähemalt kas K222-, D146- või S146-alleel. Kontrollimine toimub vastavalt X lisa C peatüki 3. osa punktis 3.2 sätestatud laboratoorsetele meetoditele ja juhenditele.

Kohaldatakse punktides 3.2 ja 3.3 sätestatud tingimusi.

Erandina punktides 3.2 ja 3.3 võib liikmesriik lubada põllumajandusettevõttesse tuua ja seal kasutada:

kusjuures täidetud peavad olema järgmised tingimused:

Loomade väljaviimine põllumajandusettevõttest on lubatud loomade hävitamiseks või kohe inimtoiduks tapmiseks või järgmistel tingimustel:

Liikmesriik tagab, et põllumajandusettevõttest ei viida välja spermat, embrüoid ega munarakke.

Uttede ja/või kitsede poegimise ajal on keelatud karjatada põllumajandusettevõtte lambaid ja kitsi koos teiste põllumajandusettevõtete lammaste ja kitsedega.

Muul ajal kohaldatakse ühise karjatamise suhtes piiranguid, mille määrab kõiki epidemioloogilisi tegureid läbimõeldult arvesse võttes kindlaks liikmesriik.

Punktides 4.1 kuni 4.5 ette nähtud piiranguid kohaldatakse põllumajandusettevõtete suhtes, kus on rakendatud punkti 2.2.2 alapunktis d sätestatud 3. võimalust, kahe aasta jooksul pärast viimase muu TSE juhtumi kui klassikalise skreipi juhtumi tuvastamist.

kõigi aretusprogrammis olevate karjade identifitseerimistunnused, tõug ja loomade arv;

nende loomade identifitseerimistunnused, kellelt on aretusprogrammi käigus proove võetud, samuti nende tõujäärade identifitseerimistunnused, kellelt on võetud proove karjades, mis aretusprogrammis ei osale;

genotüübi määramise testide tulemused.

erinevate alleelide esinemissagedust vastava tõu puhul;

tõu haruldust;

inbriidingu või geneetilise kõrvalekalde vältimist.

iga kolme aasta järel vähemalt 1 560 lambast koosneval miinimumvalimil või

liikmesriigi määratud proovivõtusagedusega ja järgmiste kriteeriumide alusel liikmesriigi määratud suurusega valimil:

kõik loomad, kelle genotüüpi määratakse, tuleb identifitseerida turvaliste vahendite abil;

kõigi karjasiseseks tõuaretuseks ette nähtud jäärade genotüüp tuleb kindlaks määrata enne nende kasutamist tõuaretuseks;

kõik VRQ-alleeliga isasloomad tuleb kuue kuu jooksul pärast genotüübi kindlaksmääramist tappa või kastreerida; nimetatud loomi tohib põllumajandusettevõttest välja viia ainult tapmiseks;

teadaolevalt VRQ-alleeliga emasloomi tohib põllumajandusettevõttest välja viia ainult tapmiseks;

isasloomi, sealhulgas kunstlikuks seemenduseks kasutatavaid spermadoonoreid, keda ei ole aretusprogrammi raames sertifitseeritud, ei tohi kasutada karjasiseseks tõuaretuseks.

I taseme karjad koosnevad ainult ARR/ARR-genotüübiga lammastest;

II taseme karjad on karjad, milles järglaskond koosneb ainult ARR/ARR-genotüübiga jäärade sigitatud lammastest.

genotüübi kontrollimiseks põllumajandusettevõttes või tapamajas;

I taseme karjade puhul üle 18 kuu vanuste loomade kontrollimiseks TSE suhtes vastavalt III lisale.

teavitavad komisjoni kõnealuste programmide nõuetest;

esitavad komisjonile nende edenemise kohta aastaaruande.

Liidusisesel kauplemisel võivad liikmesriigid vajaduse korral kehtestada ja võtta kasutusele ametliku süsteemi, et tunnistada põllumajandusettevõtted väikese klassikalise skreipi riskiga või kontrollitud klassikalise skreipi riskiga ettevõteteks. Vajaduse korral loovad ja peavad nad selle ametliku süsteemi põhjal loetelusid lambaid ja kitsi pidavate väikese klassikalise skreipi riskiga või kontrollitud klassikalise skreipi riskiga põllumajandusettevõtetest.

Lambaid pidava põllumajandusettevõtte, mis on tunnistatud VII lisa C peatüki 4. osa punkti 1 alapunkti a kohaselt TSEde suhtes resistentseks I tasemel ja kus ei ole vähemalt viimase seitsme aasta jooksul leidnud kinnitust ükski klassikalise skreipi juhtum, võib tunnistada väikese klassikalise skreipi riskiga ettevõtteks.

Lambaid, kitsi või lambaid ja kitsi pidava põllumajandusettevõtte võib tunnistada väikese klassikalise skreipi riskiga ettevõtteks ka juhul, kui ettevõte on vastanud vähemalt viimase seitsme aasta jooksul järgmistele tingimustele:

Lisaks punktides a kuni f sätestatud tingimustele peavad alates 1. jaanuarist 2014 olema täidetud järgmised tingimused:

Ainult lambaid või kitsi või lambaid ja kitsi pidava põllumajandusettevõtte võib tunnistada kontrollitud klassikalise skreipi riskiga ettevõtteks juhul, kui ettevõte on vastanud vähemalt viimase kolme aasta jooksul järgmistele tingimustele:

Lisaks punktides a kuni f sätestatud tingimustele peavad alates 1. jaanuarist 2014 olema täidetud järgmised tingimused:

Kui põllumajandusettevõttes, kus on väike või kontrollitud klassikalise skreipi risk, või põllumajandusettevõttes, mille puhul on tuvastatud VII lisa B peatüki 1. osas osutatud uurimise käigus väikese või kontrollitud klassikalise skreipi riskiga põllumajandusettevõttega epidemioloogiline seos, tehakse kindlaks klassikalise skreipi juhtum, kustutatakse väikese või kontrollitud klassikalise skreipi riskiga põllumajandusettevõte viivitamata käesoleva jao punktis 1.1 osutatud loetelust.

Liikmesriik teavitab viivitamata teisi liikmesriike, kes on sisse toonud nakatunud põllumajandusettevõtte lambaid ja kitsi või nendelt lammastelt ja kitsedelt kogutud spermat või embrüoid viimase seitsme aasta jooksul, kui tegemist on väikese klassikalise skreipi riskiga ettevõttega, või viimase kolme aasta jooksul, kui tegemist on kontrollitud klassikalise skreipi riskiga ettevõttega.

on korraldatud riskihindamine, mis on näidanud, et kõikide tuvastatud riskide juhtimiseks on olemas sobivad meetmed, mida on asjakohase aja jooksul ka võetud. Selle riskihindamise käigus tehakse kindlaks kõik võimalikud klassikalise skreipi esinemise tegurid ja nende ajaline perspektiiv, eelkõige:

vähemalt viimase seitsme aasta jooksul on kontrollitud lambaid ja kitsi, kellel on olnud klassikalise skreipi kliinilisi haigustunnuseid;

vähemalt viimase seitsme aasta jooksul on kontrollitud igal aastal piisaval arvul üle 18 kuu vanuseid lambaid ja kitsi, kes on tüüpilised tapetud, surnud või muul eesmärgil kui inimtoiduks tapetud lambad ja kitsed, et kõnealuses populatsioonis oleks võimalik teha üle 0,1 % klassikalise skreipi levimust kindlaks 95 % usaldusväärsusega, ja sel ajavahemikul ei ole tuvastatud ühtki klassikalise skreipi juhtumit;

lammaste ja kitsede söötmine mäletsejalistelt saadud liha-kondijahu või kõrnetega on olnud keelatud ja seda keeldu on tõhusalt jõustatud kogu liikmesriigis vähemalt seitsme aasta jooksul;

lambaid ja kitsi ning nende spermat ja embrüoid tuuakse teistest liikmesriikidest sisse vastavalt punkti 4.1 alapunktile b või punktile 4.2;

lambaid ja kitsi ning nende spermat ja embrüoid tuuakse kolmandatest riikidest sisse vastavalt IX lisa E või H peatükile.

liikmesriik võib esitada oma riikliku kontrolliprogrammi komisjonile, märkides eelkõige:

vastavalt artikli 24 lõikes 2 osutatud korrale võib punktis a nimetatud programmi heaks kiita, kui see vastab nimetatud punktis sätestatud kriteeriumidele. Samas korras võib heaks kiita liikmesriikide esitatavad programmi muudatused või täiendused.

Lambad ja kitsed:

Lammaste ja kitsede sperma ja embrüod:

veistele, lammastele ja kitsedele, kellelt loomsed saadused pärinevad, ei ole kunagi söödetud mäletsejalistelt pärit liha-kondijahu ega kõrneid ning need loomad on läbinud tapaeelse ja tapajärgse kontrolli;

veised, lambad ja kitsed, kellelt loomsed saadused pärinevad, ei ole tuimastatud ega tapetud koljuõõnde süstitud gaasiga ega tapetud vigastamise teel pärast kesknärvisüsteemikudede tuimastamist koljuõõnde viidava pika vardakujulise instrumendiga;

veistelt, lammastelt ja kitsedelt pärinevad tooted ei ole saadud:

loomad on sündinud ja pidevalt kasvanud riigis või piirkonnas või riikides või piirkondades, mis on komisjoni otsuse 2007/453/EÜ ( 30 ) kohaselt liigitatud väheolulise BSE riskiga riikide või piirkondade hulka;

loomad on identifitseeritud püsimärgistussüsteemi abil, mis võimaldab kindlaks teha nende ema ja päritolukarja, ning ei ole järgmised veised:

▼M55

ning

kui asjaomases riigis on esinenud algupäraseid BSE juhtumeid, on loomad sündinud: