2000R1916 — ET — 01.01.2014 — 004.001

---

Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest

►B

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1916/2000, 8. september 2000, millega nähakse ette nõukogu määruse (EÜ) nr 530/1999 (töötasude ja tööjõukulude struktuurilise statistika kohta) rakendamine seoses töötasu struktuuri käsitleva informatsiooni määratlemise ja edastamisega (EMPs kohaldatav tekst) (EÜT L 229, 9.9.2000, p.3)

Muudetud:

		Euroopa Liidu Teataja
		No	page	date
►M1	KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1738/2005, 21. oktoober 2005,	L 279	32	22.10.2005
►M4	KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 973/2007, 20. august 2007,	L 216	10	21.8.2007

---

▼B

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1916/2000,

8. september 2000,

millega nähakse ette nõukogu määruse (EÜ) nr 530/1999 (töötasude ja tööjõukulude struktuurilise statistika kohta) rakendamine seoses töötasu struktuuri käsitleva informatsiooni määratlemise ja edastamisega

(EMPs kohaldatav tekst)

Artikkel 1

Informatsiooni määratlemine ja jaotus

Liikmesriigid esitavad kooskõlas määruse (EÜ) nr 530/1999 artikliga 6 informatsiooni käesoleva määruse I lisas loetletud muutujate kohta.

Selleks on käesoleva määruse II lisas esitatud muutujate määratlused.

Artikkel 2

Tulemuste edastamise tehniline vorming

Tulemuste edastamise asjakohane tehniline vorming on sätestatud käesoleva määruse III lisas.

Artikkel 3

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

▼M1

---

I LISA

MUUTUJATE LOETELU

1.    Andmed selle kohaliku üksuse kohta, kuhu valimisse võetud töötajad kuuluvad

1.1.	Kohaliku üksuse geograafiline asukoht (NUTS-1)

1.2.	Selle ettevõtte suurus, kellele kohalik üksus kuulub

1.3.	Kohaliku üksuse peamine majandustegevus ( ►M4  NACE Rev. 2 ◄ .)

1.4.	Finants- ja majanduskontrolli vorm

1.5.	Kollektiivleping

1.6.	Kohaliku üksuse töötajate koguarv (valikuline)

1.7.	Kohaliku üksuse kuuluvus ettevõtte rühma (valikuline)

2.    Vaatluskuuga seotud andmed iga valimisse võetud töötaja kohta

2.1.

Sugu

2.2.

Vanus

2.3.	Amet ( ►  ISCO-08 ◄ )

2.4.	Juhtiv või järelevalvega seotud ametikoht (valikuline)

2.5.	►  Saavutatud haridustase (ISCED 2011)  ◄

2.6.	Staaž ettevõttes

2.7.	Lepinguline tööaeg (täis- või osalise tööajaga) 2.7.1. Täistööajaga töötaja tavatööaja osa

2.8.	Töölepingu liik

2.9.	Kodakondsus (valikuline)

3.    Andmed iga valimisse võetud töötaja tööaja kohta

3.1.	Vaatlusaastal saadud aasta brutotöötasu aluseks olevate nädalate arv

3.2.	Vaatluskuus tasustatud töötundide arv 3.2.1. Vaatluskuu jooksul tasustatud ületundide arv

3.3.	Iga-aastase põhipuhkuse päevad

3.4.	Muud aasta jooksul töölt puudutud tasustatud päevad (valikuline)

4.    Andmed iga valimisse võetud töötaja töötasu kohta (vt ka arve allpool)

4.1.	Vaatlusaastal saadud aasta brutotöötasud 4.1.1. Aasta jooksul makstud lisatasud ja hüvitised, mida ei maksta igal palgaperioodil 4.1.2. Aasta jooksul makstavad loonuspalgad (valikuline)

4.2.	Vaatluskuul saadud brutotöötasud 4.2.1. Tasud ületunnitöö eest 4.2.2. Eritasud vahetustega töö eest 4.2.3. Kohustuslikud sotsiaalkindlustusmaksed ja maksud, mida tööandja maksab töötaja eest (valikuline) 4.2.3.1. Kohustuslikud sotsiaalkindlustusmaksed (valikuline) 4.2.3.2. Maksud (valikuline)

4.3.	Vaatluskuul saadud keskmine brutotunnitasu

5.    Laiendustegurid

5.1.	Kohaliku üksuse laiendustegur

5.2.	Töötajate laiendustegur

Liikmesriigid võivad soovi korral seoses muutuja 2.8 kategooriatega registreerida üksikasjalikumat teavet. Nad võivad ka registreerida andmeid muutuja 3.4. järgmiste osade kohta: haiguspäevade arv aasta jooksul ja aasta jooksul tööalaseks koolituseks kasutatud päevad (edastatakse Eurostatile üksnes taotluse alusel).

Töötasude struktuuri käsitleva vaatluse töötasu muutujad

---

II LISA

MUUTUJATE MÄÄRATLUS

1.    Andmed selle kohaliku üksuse kohta, kuhu valimisse võetud töötajad kuuluvad

Töötasude struktuurilise statistika koostamine peab põhinema nõukogu määruses (EMÜ) nr 696/93 ( 3 ) määratletud kohalikel üksustel ja ettevõtetel ning andma teavet suuruse ja põhitegevuse järgi liigitatud kümne või enama töötajaga ettevõtete töötajate kohta. Teabe esitamine vähem kui kümne töötajaga ettevõtete töötajate kohta on vabatahtlik. Statistika hõlmab kõiki Euroopa ühenduste majandustegevuse üldise tööstusliku liigituse (edaspidi “ ►M4  NACE Rev. 2 ◄ ”) ►M4  B–N ning P–S jagu ◄ määratletud tegevusalasid vähemalt kümne töötajaga ettevõttes. ( 4 )

1.1.    Kohaliku üksuse geograafiline asukoht (NUTS-1)

Kohaliku üksuse asukohapiirkond vastavalt statistiliste territoriaaljaotuste nomenklatuuri (NUTS) I tasemele.

Eri NUTSi kategooriate edastamise koodid esitatakse rakendusdokumendis, mida levitab Eurostat.

1.2.    Selle ettevõtte suurus, kellele kohalik üksus kuulub.

Töötajate arvul põhinev ettevõtte suurus tuleks kindlaks määrata vastavalt järgmistele suurusjärkudele:

1–9, 10–49, 50–249, 250–499, 500–999, 1 000 või rohkem töötajat. Suurusklassi 1–9 näitamine on vabatahtlik.

Eespool loetletud suurusklasside edastamise koodid esitatakse rakendusdokumendis, mida levitab Eurostat.

1.3.    Kohaliku üksuse peamine majandustegevus ( ►M4  NACE Rev. 2 ◄ )

Kohaliku üksuse majandustegevus tuleks kodeerida ►M4  NACE Rev. 2 ◄ kahenumbrilisel tasemel (jaotise tasemel).

Eri NACE kategooriate edastamise koodid esitatakse rakendusdokumendis, mida levitab Eurostat.

1.4.    Ettevõtte finants- ja majanduskontrolli vorm

Käesoleva muutuja puhul eristatakse üksnes “avaliku sektori kontrolli” ja “erasektori kontrolli” kategooriaid. Esimene kategooria viitab ettevõtetele, mille suhtes riigiasutused võivad otseselt või kaudselt kasutada valitsevat mõju omandiõiguse, finantsosaluse või ettevõtja suhtes kehtivate eeskirjade alusel. Riigiasutuste valitsevat mõju (või kontrolli) eeldatakse, kui need asutused otseselt või kaudselt

Teine kategooria määratletakse samamoodi. Tasakaalustatud riiklik ja eraomand (50/50 “ühiskontroll”) esineb tegelikkuses väga harva. Seetõttu ei kodeerita selliseid juhtusid eraldi ning nende esinemise korral tuleks neid käsitleda “erakontrolli” alla kuuluvatena.

Muutuja 1.4 kahe kõnealuse kategooria edastamise koodid esitatakse rakendusdokumendis, mida levitab Eurostat.

1.5.    Kollektiivleping

Kollektiivlepingud, mis hõlmavad statistilisse üksusesse kuuluvate töötajate enamust, võivad kuuluda ühte allpool loetletud kategooriatest. Kui kollektiivlepingut ei ole olemas, siis tuleb märkida ka see. Kategooriad on järgmised:

Valida (vastus “jah”) tuleb üks eespool nimetatud kategooria, kui hõlmatud on üle 50 % kohaliku üksuse töötajatest. Samaaegselt võib õigeks osutuda mitu kategooriat.

Küsimata kohalikult üksuselt otsesõnu kollektiivlepingu liiki, võib sellelt küsida, milliseid kollektiivlepingu sätteid kohaldatakse, ja määrata ise vastuste alusel kollektiivlepingu liigi.

Eespool loetletud muutuja 1.5 kategooriate edastamise koodid esitatakse rakendusdokumendis, mida levitab Eurostat.

1.6.    Kohaliku üksuse töötajate koguarv (valikuline)

Kõnealune muutuja väljendab töötajate koguarvu (inimeste arvu) vaatluskuul (st 1. või 31. oktoobril) ning hõlmab kõiki töötajaid, sealhulgas praktikante, tasustatavaid praktikante ja üliõpilasi.

1.7.    Kohaliku üksuse kuulumine ettevõtete rühma (valikuline)

Tegemist on binaarse muutujaga (“jah”/“ei”), mis näitab, kas kohalik üksus kuulub ettevõtete rühma. Kahe nimetatud kategooria edastamiskoodid esitatakse Eurostati rakendusdokumendis.

Ettevõtete rühm on määruses (EMÜ) nr 696/93 määratletud statistiline objekt. Ettevõtete rühma tuleks käsitleda maailma tasandil. Enamikul juhtudel kuulub kohalik üksus ettevõttele, mida ei kontrolli ükski riiklik või välismaine rühm. Kohaliku üksuse võimalik kuulumine ettevõtete rühma on üldjuhul teada. Praktilise suunisena tuleks vastajaid teavitada sellest, kas nende ettevõtete raamatupidamine on täielikult ühendatud ettevõtete rühma omaga.

2.    Iga valimisse võetud töötaja individuaalsed andmed vaatluskuu kohta

Töötajad on kõik isikud, olenemata nende kodakondsusest või töötamisaja pikkusest asjaomases riigis, kellel on otsene tööleping ettevõtte või kohaliku üksusega (kohustuslikus või vabas vormis leping) ja kes saavad töötasu, olenemata nende töö laadist, töötundide arvust (täistööaeg või osaline tööaeg) ning lepingu kestusest (tähtajaline või tähtajatu). Töötaja töötasuks võib olla palk, sealhulgas lisatasud, tasud tükitöö ja vahetustega töö eest, hüvitised, honorarid, jootraha ja preemiad, komisjonitasu ja loonuspalk. Valimisse võetavad töötajad on need, kes said tegelikult vaatluskuu jooksul töötasu. Töötajad, kes vaatluskuul töötasu ei saanud, jäetakse valimist välja.

Töötajate määratlus hõlmab need era- ja avaliku sektori füüsilise ja mittefüüsilise töö tegijad ning juhtivad töötajad, kes töötavad ►M4  NACE Rev. 2 ◄ ►M4  B–N ning P–S jagu ◄ määratletud majandustegevusaladel vähemalt 10 töötajaga ettevõtetes. ( 5 )

Järgmises loetelus on selgitavad näited hõlmatud töötajate kategooriate kohta:

Andmed ei hõlma järgmisi kategooriaid:

2.1.    Sugu

Kahe nimetatud kategooria edastamiskoodid esitatakse Eurostati rakendusdokumendis.

2.2.    Vanus

Siin märkida üksnes sünniaasta. Vanus arvutatakse siis vahena vaatlusaasta ja sünniaasta vahel.

2.3.    Amet vaatluskuul ( ►  ISCO-08 ◄ )

Amet tuleb kodeerida vastavalt ameti- ja kutsealade koodide loetelu 1988. aasta versioonile ( ►  ISCO-08 ◄ ) kahenumbrilisel tasemel ja võimaluse korral kolmenumbrilisel tasemel. Ameti määratlemise puhul on üldjuhul oluline töötaja ametinimetus ja tema kohustuste raames täidetavate peamiste ülesannete kirjeldus.

Praktikandid ja üliõpilased, kellega on sõlmitud tööleping, liigitatakse nende ametiülesannete järgi, mida nad praktika- või koolitusperioodil täidavad. Ka töödejuhatajad liigitatakse ameti järgi, millega seoses nad oma järelevalvekohustust täidavad.

Muutuja 2.3 kategooriate edastamiskoodid esitatakse Eurostati rakendusdokumendis.

2.4.    Juhtiv või järelevalvega seotud ametikoht (valikuline)

Kõnealune binaarne muutuja (kategooriad “jah”/“ei”) näitab, kas töötajal on juhtimis- või järelevalve ülesandeid. Sõna “juhtiv” ei ole samane sõnaga “järelevalve”, sest kõigil juhtidel ei ole muude töötajate suhtes järelevalvekohustust. Lisaks ei kuulu töötajad, kellel on järelevalvekohustus eranditult ►  ISCO-08 ◄ põhigruppi 1 (seadusandliku koja liikmed, kõrgemad ametnikud ja juhid). Paljudel töötajatel, kes on kodeeritud gruppi 2 (asjatundjad) ja gruppi 3 (tehnikud ja samaväärsed asjatundjad) võib olla järelevalvealane vastutus. Järelevalvega seotud ametikoht võib esineda igas ►  ISCO-08 ◄ grupis, sealhulgas füüsilise töö tegijate puhul.

Juhtivad ülesanded on seotud ettevõtte või asutuse tegevuspõhimõtete ja tegevusega seotud otsuste tegemisega, nende sõnastamise ja rakendamisega, korraldamise ja nõustamisega. Sageli hõlmavad need ülesanded järelvalvega seotut vastutust.

Järelevalvekohustusega on tegemist siis, kui isik kontrollib vähemalt ühe isiku (välja arvatud praktikandid) tööd. Sellise töötaja ametijuhendis võib ametinimetusele lisada nimetuse “töödejuhataja” või “järelevalve eest vastutav isik”.

Kahe nimetatud kategooria edastamiskoodid esitatakse Eurostati rakendusdokumendis.

2.5.    ►  Saavutatud haridustase (ISCED 2011)

Kõnealune muutuja käsitleb töötaja edukalt läbitud kõrgeimat haridustaset vastavalt rahvusvahelise ühtse hariduse liigituse 2011. aasta versioonile (ISCED 2011). Väljend „taseme edukas läbimine” tähendab tunnistuse või diplomi saamist, juhul kui see koolituse läbinutele antakse. Kui tunnistust või diplomit ei anta, tähendab väljend „läbimine” täiemahulist õppetöös osalemist.

Kasutatavad koodid on määratletud SES-uuringu (töötasu struktuuri uuringu) rakendussätetes: ◄

2.6.    Staaž ettevõttes

Staaži kogupikkus ettevõttes vaatluskuul peaks põhinema staaži täitunud aastate arvul. Piiritlevaks kuupäevaks sobib mis tahes aeg vaatluskuu jooksul (nt 1. või 31. oktoober). Staaži kogupikkus on seotud ajavahemiku algusega, kui töötaja asus tööle ettevõttes, mille puhul võib tegemist olla teise kohaliku üksusega. Tööstaaži katkestusi ei arvata maha. Kui ettevõtted on ühinenud või omandisuhted on muutunud, tuleb tööstaaž märkida ettevõtte arvutuste kohaselt.

Muutuja 2.6 suurusklassid ja klasside edastamise koodid on esitatud Eurostati rakendusdokumendis.

2.7.    Lepinguline tööaeg (täis- või osalise tööajaga)

Täistööajaga töötajad on töötajad, kelle regulaarne tööaeg kattub kollektiivlepingus ettenähtud või kohaliku üksuse tavapärase tööajaga, seda isegi juhul, kui nende tööleping kestab alla aasta. Osalise tööajaga töötajad on töötajad, kelle tööaeg on lühem täistööajaga töötajate regulaarsest tööajast.

Muutuja 2.7 kahe kategooria edastamise koodid on esitatud Eurostati rakendusdokumendis.

2.7.1.    Täistööajaga töötaja tavatööaja osa

Täistööajaga töötaja puhul on see osa 100 %. Osalise tööajaga töötajate töötunnid tuleks esitada protsendina kohaliku üksuse (täistööajaga töötajate) tavapärastest töötundidest (töö puhul, mis on samaväärne osalise tööajaga töötaja tööga).

2.8.    Töölepingu liik

Esitada järgmine töölepingu liiki käsitlev teave:

Määramata tähtajaga tööleping on tööandja ja töövõtja vaheline leping, mille tegelikku kestust ei ole eelnevalt kokku lepitud.

Töölepingut käsitatakse ajutise või tähtajalisena juhul, kui tööandja ja töövõtja on teadlikult otsustanud siduda lepingu kestuse teatavate tingimustega, nagu näiteks töö täitmise kindel ajakava, konkreetse tööülesande täitmine või asendatava töötaja tööle naasmine. Praktikandid ja üliõpilased, kes saavad töötasu, kuuluvad kõnealusesse kategooriasse.

Praktikalepingud on konkreetsed tööandja ja praktikandi vahelised tähtajalised lepingud. Selliste lepingute eesmärk on võimaldada praktikandil omandada teataval erialal praktilisi kogemusi.

Muutuja 2.8 kolme kategooria edastamise koodid on esitatud Eurostati rakendusdokumendis.

2.9.    Kodakondsus (valikuline)

Kodakondsus tähendab iga isiku seaduslikku kodakondsust ning kodanik on isik, kes on omandanud kodakondsuse sünnijärgselt või naturalisatsiooni korras kas avalduse või valiku alusel, abielludes või mõnel muul viisil.

Valida üks järgmistest:

Muutuja 2.9 kolme kategooria edastamise koodid on esitatud Eurostati rakendusdokumendis.

3.    Andmed iga valimisse võetud töötaja tööaja kohta

Järgmiseid ajaga seotud muutujaid kasutatakse tasustatud töötundide arvutamiseks. Viimatinimetatud määratletakse järgmisel viisil:

3.1.    Vaatlusaastal saadud aasta brutotöötasude aluseks olevate nädalate arv

Muutuja 3.1 viitab töötaja tegelikult tasustatud tööajale aasta jooksul ja peaks vastama tegelikule aasta brutotöötasule (muutuja 4.1). Seda kasutatakse tegeliku aasta brutotöötasu, aasta lisatasude ja hüvitiste laiendamiseks, kui töötaja on töötanud vähem kui aasta st vähem kui 52 nädalat.

Osalise tööajaga töötajaid tuleb käsitleda nagu täisajaga töötajaid, vaatamata tööajale. Kui osalise tööajaga töötajale on makstud töötasu terve aasta eest, märkida “52” nädalat. Kui osalise tööajaga töötajale on makstud töötasu kuue kuu eest, märkida “26” nädalat.

3.2.    Vaatluskuul tegelikult tasustatud töötundide arv

Siin tuleb esitada vaatluskuu jooksul tegelikult tasustatud tundide arv ning mitte normtöökuu tundide arv. Tegelikult tasustatud töötunnid hõlmavad töötatud normaaltööaega ja ületunnitööd, mille eest tööandja on vaatluskuul töötasu maksnud. Töötamata töötunnid, mis on siiski tasustatud loetakse “tasustatud tundideks” (nt põhipuhkus, riigipühad, hüvitatud haiguspäevad, tasustatud kutseõpe, tasustatud eripuhkus jne).

Muutuja 3.2 peaks olema kooskõlas vaatluskuu brutotöötasuga (muutuja 4.2). See tähendab, et ei arvestata tunde, mille puhul tööandja on maksnud puudutud aja eest vähendatud tasu.

Kui töötaja tasustatud tunde mõjutab tasustamata puudumine, tuleb neid terve kuu tasustatud tundida saamiseks kohandada. Kui näiteks on töötaja puhul teada vaatluskuus 20 %ne tasustamata puudumine, korrutatakse muutuja 3.2 parandusteguriga 1,25.

3.2.1.    Vaatluskuul tasustatud ületundide arv

Ületunnid hõlmavad töötunde, mis lisanduvad tavalise või tavapärase töökuu töötundide arvule. Näiteks kui 4 töötunni eest makstakse 1,5 normaalmäära, siis märgitakse töötundide arvuks 6 asemel 4. Muutuja hõlmab ainult neid ületunde, mille eest makstakse punktis 4.2.1 nimetatud ületunnitöö eest ettenähtud lisatasu. Seega peab muutuja 3.2.1 olema kooskõlas vaatluskuul ületunnitöö eest makstud tasuga (muutuja 4.2.1). Ületundideks ei loeta palgata tööperioodide ja reisimise tõttu töölt puudutud aega.

Muutaja 3.2 kohandamine tähendab, et brutosumma arvutatakse ka muutuja 3.2.1 kohta, mis on muutuja 3.2 koostisosa. Kui näiteks töötaja puhul on teada vaatluskuul 20 %ne tasustamata puudumine, korrutatakse muutuja 3.2.1 parandusteguriga 1,25.

3.3.    Aasta põhipuhkuse päevad

Muutuja hõlmab töötaja aasta tasulist põhipuhkust, välja arvatud haiguspäevad ja riigipühad, väljendatuna päevades. See hõlmab tasuliste normaalpuhkusepäevade koguarvu aastas, sealhulgas puhkusepäevad, mida antakse seoses vanuse, eriülesannete täitmise või teenistusaastatega jne.

On kokku lepitud, et paljudel tööandjatel ei ole võimalik nimetada töötaja aasta jooksul võetud puhkusepäevade arvu. Seepärast hõlmab muutuja 3.3 õigust saada põhipuhkust, mis kajastab tegelikult võetud põhipuhkuse päevades.

Puhkuseks ei loeta:

Võrdluseks vastab puhkusenädal viiele päevale. Ei hõlmata laupäevi ja pühapäevi. Näiteks kui täistööajaga töötajal on tavaliselt õigus saada viis nädalat põhipuhkust, vastab see 25 päevale.

Seevastu viienädalase puhkuse õigus osalise tööajaga töötajale, kes töötab 60 % ulatuses täistööajast (muutuja 2.7.1), tähendab õigust vaid 15 “täis”puhkusepäevale.

3.4.    Muud aasta jooksul töölt puudutud tasustatud päevad (valikuline)

Seda muutujat väljendatakse päevadena. See hõlmab näiteks:

See ei hõlma tasustatud päevi, mida käsitletakse tegelikult töötatud päevadega samaväärsetena, näiteks töötaja aasta jooksul kutseõppeks kulutatud päevi.

4.    Andmed iga valimisse võetud töötaja töötasu kohta

Töötajad, keda järgmiste muutujatega aasta-, kuu- ja tunnitöötasu kohta hõlmatakse, on need, kes said vaatluskuul tegelikult töötasu. Töötajad, kes vaatluskuul töötasu ei saanud, tuleb välja jätta.

Kui töötaja vaatluskuu brutotöötasu (muutuja 4.2) mõjutab tasustamata puudumine (haiguse, rasedus- või sünnituspuhkuse, õppepuhkuse jne tõttu) ja seda ei ole võimalik vastavalt kohandada, et hinnata asjakohaselt töötaja terve kuu töötasu, siis tuleks see töötaja samuti välja jätta.

Töötajate laiendustegur (muutuja 5.2) peaks olema rangelt seotud nende valimisse võetud töötajatega, kelle kohta on võimalik esitada usaldusväärne kuu brutotöötasu hinnang.

4.1.    Vaatlusaastal saadud aastased brutotöötasud

Brutotöötasu hõlmab vaatlusaastal sularahas makstud palka ja loonuspalka, millest ei ole maha arvatud palgatöötaja makstavaid ja tööandja poolt kinnipeetavaid makse ja sotsiaalkindlustusmakseid.

Peamine erinevus aasta ja kuu töötasu vahel on see, et aasta töötasu ei ole üksnes töötajale makstud otsese töötasu, preemiate ja toetuste summa. Aasta töötasu on tavaliselt suurem kui “kuu normpaketi” 12ga korrutamisel saadud arv.

Kuu “normpakett” hõlmab neid preemiaid ja toetusi, mida makstakse igal palgaperioodil, isegi kui nende “korrapäraste” preemiate ja toetuste suurus on erinev, kuid ei hõlma neid preemiaid ja toetusi, mida ei maksta igal palgaperioodil. Lisaks ei hõlma kuu töötasu loonustasu. Siiski hõlmab aasta töötasu kõik “normivälised tasud”, st tasud, mida ei maksta igal palgaperioodil (muutuja 4.1.1), ja loonustasud (muutuja 4.1.2).

Muutuja 4.1 andmed tuleb esitada kõigi töötajate kohta, kelle kuu brutotöötasu (muutuja 4.2) on võimalik esitada, st muutuja 4.1 andmeid ei esitata töötajate kohta, kelle kuu hinnangulist brutotöötasu ei ole võimalik kindlaks määrata. Need töötajad jäetakse valimist välja.

Töötaja töötasu ei pea alati hõlmama tervet aastat. Mõnede töötajate puhul on aasta jooksul olnud tegemist tasustamata eemalolekuga või ettevõttesse tööle asumise või sealt lahkumisega. Esitada tuleb vaatlusaasta tegelik brutotöötasu. Kui muutuja 3.1 (aasta töötasule vastav nädalate arv) puhul märgitakse vähem kui 52 nädalat, kasutatakse muutujat 3.1 muutuja 4.1 ja selle komponentide laiendamiseks.

4.1.1.    Aastapreemiad ja -toetused, mida ei maksta igal palgaperioodil

See muutuja hõlmab tasusid, mida ei maksta igal palgaperioodil, näiteks:

4.1.2.    Aasta loonustasud (valikuline)

Kõnealune muutuja hõlmab kõigi nende kaupade ja teenuste hinnangulist väärtust, mida ettevõtte või kohaliku üksuse kaudu on vaatlusaasta jooksul töötajatele võimaldatud. See hõlmab äriühingu tooteid, tööandja eluruume, ametiautosid, aktsiaoptsioone ja aktsiaostukavasid. Kui on olemas teave palga ja loonuspalga suhtes rakendatava üksikisiku tulumaksu kohta, võib seda kasutada asendajana.

Kui muutuja 3.1 puhul märgitakse vähem kui 52 nädalat, ei kohandata muutujat 4.1.2.

4.2.    Vaatluskuu brutotöötasu

Kõnealune muutuja hõlmab vaatluskuul sularahas makstud töötasu, millest ei ole maha arvatud palgatöötaja makstavaid ja tööandja poolt kinnipeetavaid makse ja sotsiaalkindlustusmakseid. Muutuja 4.2 peab olema kooskõlas vaatluskuu jooksul tasustatud tundidega (muutuja 3.2).

Muutuja hõlmab järgmist:

Muutuja ei hõlma järgmist:

Kui töötaja kuu brutotöötasu mõjutab tasustamata puudumine (haiguse, rasedus- või sünnituspuhkuse, õppepuhkuse jne tõttu või lihtsalt ettevõttes tööle asumise või sealt lahkumise tõttu vaatluskuu jooksul), tuleb töötasu vastavalt kohandada, et esitada töötaja hinnanguline töötasu terve kuu kohta. Kui ei ole võimalik kohandada töötaja kuu töötasu nõnda, et hinnanguline arv vastaks terve kuu töötasule, tuleb töötaja valimist välja arvata.

4.2.1.    Tasu ületunnitöö eest

Ületunnitöö eest makstud tasu. Muutuja peaks hõlmama kogusummat, mitte ainult tavapärasele tunnitasule lisanduvat lisatasumäära. Muutuja 4.2.1 peab olema kooskõlas muutujaga 3.2.1 (tasustatud ületundide arv vaatluskuul).

4.2.2.    Eritasud vahetustega töö eest

See muutuja hõlmab erilisatasu vahetustega, ööajal või nädalavahetustel töötamise eest juhul, kui neid ei käsitleta ületunnitööna. Hõlmata tuleb lisatasu või täiendava lisatasu summa, mitte sellise vahetustega töö eest tasutav kogusumma.

4.2.3.    Tööandja poolt töötaja eest makstavad kohustuslikud sotsiaalkindlustusmaksed ja maksud (valikuline)

Kõnealune muutuja hõlmab vaatluskuul tööandja poolt töötaja eest riigiasutustele makstavate kohustuslike sotsiaalkindlustusmaksete ja maksude kogusumma. Kõnealune teave on vajalik, et saada töötaja kuu netotöötasu (vt arvu “Töötasu muutujad” I lisa lõpus).

Kui töötaja kuu töötasu mõjutab tasustamata puudumine, tuleb kohandada muutujat 4.2.3 (koos selle allkomponentidega 4.2.3.1 ja 4.2.3.2), et saada hinnangulised mahaarvamised terve kuu kohta.

4.2.3.1.    Kohustuslikud sotsiaalkindlustusmaksed (valikuline)

Muutuja hõlmab töötaja seaduslikke või kollektiivlepingus sätestatud sotsiaalkindlustusmakseid, mille peab kinni tööandja.

4.2.3.2.    Maksud (valikuline)

Muutuja hõlmab kõiki töötaja töötasudelt makstavaid makse, mille tööandja vaatluskuu eest kinni peab ja töövõtja eest maksuhaldurile maksab.

4.3.    Vaatluskuul saadud keskmine brutotunnitasu

Esitatav arv on keskmine brutotöötasu tunni kohta, mis makstakse töötajale vaatluskuul. Kõnealune arv peab olema kooskõlas keskmise brutotunnitasuga, mis on tuletatud vaatluskuu brutotöötasust (muutuja 4.2), jagatuna sama ajavahemiku jooksul tasustatud töötundide (muutuja 3.2) arvuga.

5.    Laiendustegurid

Andmete kogumine töötasude struktuuri käsitleva vaatluse jaoks toimub tavaliselt kaheetapilise valimikujunduse järgi. Sel juhul jagatakse kohalike üksuste populatsioon mittekattuvateks alapopulatsioonideks (kihid) ja kohalike üksuste valim moodustatakse iga kihi põhjal. Pärast seda moodustatakse igast kohalikust üksusest töötajate valim.

Laiendustegur 5.1 on vajalik, et teha valimisse kuuluvate kohalike üksuste kohta kogutud andmete põhjal järeldused asjaomase kihi kõigi kohalike üksuste populatsiooni kohta. Samamoodi võimaldab laiendustegur 5.2 teha järeldused populatsiooni kuuluvate töötajate andmete põhjal ühe kihi kõigi töötajate populatsiooni kohta.

Juhul, kui otsustatakse, et konkreetse ettevõtte või konkreetse töötaja mikroandmed tuleks tagasi võtta (mingil põhjusel) või need ei ole kättesaadavad, siis tuleks üldjuhul laiendustegurid uuesti arvutada, kasutades asjakohaseid meetodeid, nagu kalibreerimine, et kohandada vastavalt kohalike üksuste ja töötajate esialgset osakaalu.

5.1.    Kohaliku üksuse laiendustegur

Kohaliku üksuse laiendustegur 5.1 arvutatakse iga valimikihi puhul. See näitab kohalike üksuste arvu kihis, mida esindab iga valimisse võetud kohalik üksus. Seepärast on muutuja 5.1 (vähemalt enne, kui kohaldatakse meetodeid, millega määratakse uuesti kohalike üksuste osakaal) tegur, millega tuleb korrutada valimisse kuuluvate kohalike üksuste arv, et saada hinnanguid asjaomase kihi kõigi kohalike üksuste populatsiooni kohta.

Kui otsustatakse, et kohalik üksus tuleks valimist välja jätta (mittevastamise, katvusvea, järelstratifitseerimise tõttu), tuleb väljajäetud kohalike üksuste arvessevõtmiseks arvutada laiendustegur 5.1 uuesti.

5.2.    Töötajate laiendustegur

Töötajate laiendustegur arvutatakse iga valimisse kuuluva kohaliku üksuse kohta. Seepärast on muutuja 5.2 (vähemalt enne, kui kohaldatakse meetodeid, millega määratakse uuesti töötajate esialgne osakaal) tegur, millega tuleb korrutada valimisse kuuluvate töötajate arv, et saada hinnang asjaomase kihi populatsiooni kohta.

On oluline, et töötajate arv kohaliku üksuse põhjal moodustatud valimis kattuks nende töötajate arvuga, kes on saanud vaatluskuul terve kuu töötasu. Kui on tarvis välja jätta mõned valimisse kuuluvad töötajad, kelle puhul on tegemist tasustamata äraoleku(te)ga vaatluskuul, tuleks esitatud laiendustegur 5.2 uuesti arvutada, et võtta arvesse väljajäetud töötajaid.

---

III LISA

TULEMUSTE EDASTAMINE

Iga kohaliku üksuse ja iga töötaja üksikandmed tuleb esitada kahte tüüpi mikroandmekirjetena:

A

:

kirjed kohalike üksuste kohta

B

:

kirjed töötajate kohta.

Töötajaid käsitlevad kirjed peavad olema seotud kohalikku üksust käsitlevate kirjetega võtme abil, mis ei avalikusta ettevõtte nime. See võib olla vabalt valitud number või olemasolev võti, eeldusel, et kohaliku üksuse ja töötaja kirjete puhul kasutatakse sama võtit. Lisaks tuleb töötajate kergeks identifitseerimiseks esitada iga töötaja kohta võti, mis ei võimalda isikut tuvastada.

Muutujad

Kirjete A ja B kõik ühikud tuleb terviklikult täita. Kanded tuleb teha iga ühiku kohta, sealhulgas vabatahtlike muutujate kohta (vt allpool). Tühjaksjätmist ei aktsepteerita.

Kohustuslikud muutujad

Kõigi kohustuslike muutujate puhul tuleb esitada täielik teave kõigi mikroandmete kirjete kohta. Vastasel juhul ei ole esitatud laiendustegurid kõigi muutujate jaoks sobivad.

Vabatahtlikud muutujad

Need tuleb rangelt kodeerida vastavalt järgmistele eeskirjadele.

Nullväärtused

“0”: seda tuleks kasutada üksnes nende muutujate puhul, kus nullväärtus võib vahel tõepoolest esineda (nt kui töötajal ei esine vaatluskuus ületunde).

Töötasude struktuuri käsitleva vaatluse muutujate kategooriad

I lisas loetletud töötasude struktuuri käsitleva vaatluse muutujad on kas kvalitatiivsed või koguselised muutujad. Enamik kohaliku üksuse või töötaja üksikandmetega seotud muutujaid on kvalitatiivsed muutujad. Töötasude struktuuri käsitleva vaatluse muutujad on seotud piiratud arvu kategooriatega.

Töötasude struktuuri käsitleva vaatluse koguselised muutujad on kas arvmuutujad (töötajate arv, tundide arv, päevad või nädalad) või töötasuga seotud muutujad.

Töötasude struktuuri käsitleva vaatluse kvalitatiivsete muutujate kategooriad ning töötasude struktuuri käsitleva vaatluse koguseliste muutujate kategooriad esitatakse Eurostati rakendusdokumendis.

A ja B kirjete sisu

Muutujate sisu ja järjestus kirjetes A ja B ning kasutatavad koodid täpsustatakse eraldi dokumentides.

Kirjes peab olema iga muutuja jaoks üks andmeväli. Numbrilised muutujad esitatakse absoluutarvudes, see tähendab, et arvud esitatakse täisarvudena (mitte kümnendites ega kümnetes, sadades, tuhandetes, miljonites jne). Siiski, kuna vajatakse täpsust, tuleb muutujate 4.3, 5.1 ja 5.2 väärtused arvutada kahe kümnendkoha täpsusega.

Üks numbriline muutuja on teistsugune. See on “täistööajaga töötaja tavatööaja osa” (muutuja 2.7.1), mis tuleb esitada protsendina ja arvutada kahe kümnendkoha täpsusega, nt 43,27.

Kui numbrilised muutujad on seotud rahaliste väärtustega (nt tunni, kuu, aasta töötasu ning preemiate, maksude, sotsiaalkindlustusmaksete ja loonustasudega), tuleb need esitada asjaomase riigi rahaühikutes.

Andmete edastamine

Liikmesriigid saadavad komisjonile (Eurostatile) käesoleva määrusega nõutavad andmed ja metaandmed elektroonilisel kujul vastavalt komisjoni (Eurostati) valitud andmevahetusstandardile. Eurostat teeb kättesaadavaks heakskiidetud standardeid käsitlevad üksikasjalikud dokumendid ja esitab juhised selle kohta, kuidas rakendada kõnealuseid standardeid vastavalt käesoleva määruse nõuetele.

---

( 1 ) EÜT L 63, 12.3.1999, lk 6.

( 2 ) EÜT L 181, 28.6.1989, lk 47.

( 3 ) EÜT L 76, 30.3.1993, lk 1. Määrust on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1882/2003.

( 4 )  ►M4  NACE Rev. 2 ◄ ►M4  O jagu ◄ hõlmamine on vabatahtlik. Vähem kui 10 töötajaga ettevõtete töötajate hõlmamine on samuti vabatahtlik.

( 5 )  ►M4  NACE Rev. 2 ◄ ►M4  O jagu ◄ hõlmamine on vabatahtlik. Vähem kui 10 töötajaga ettevõtete hõlmamine on samuti vabatahtlik.

( 6 ) Topeltarvestuse vältimiseks tuleks tööjõudu vahendava asutuse palgatud isikute töötunnid kanda tööjõudu vahendava asutuse NACE kategooriasse ( ►M4  NACE Rev. 2, 78.20 ◄ ) ja mitte selle ettevõtte NACE kategooriasse, kus nad tegelikult töötavad.

( 7 ) Kodutöötaja on isik, kes on nõus teatava ettevõtte heaks töötama või teatavale ettevõttele temaga eelnevalt sõlmitud kokkuleppe või lepingu alusel teatavaid kaupu tarnima või teenuseid osutama, kuid kelle töökoht ei asu selles ettevõttes (Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteem (ESA 95): 11.13.g).