This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 02000R1602-20000701
Commission Regulation (EC) No 1602/2000 of 24 July 2000 amending Regulation (EEC) No 2454/93 laying down provisions for the implementation of Council Regulation (EEC) No 2913/92 establishing the Community Customs Code (Text with EEA relevance)
Consolidated text: Komisjoni määrus (EÜ) nr 1602/2000, 24. juuli 2000, millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 2454/93, millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustikEMPs kohaldatav tekst.
Komisjoni määrus (EÜ) nr 1602/2000, 24. juuli 2000, millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 2454/93, millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustikEMPs kohaldatav tekst.
No longer in force
)
2000R1602 — ET — 01.07.2000 — 000.005
Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1602/2000, 24. juuli 2000, millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 2454/93, millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (EÜT L 188, 26.7.2000, p.1) |
Parandatud:
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1602/2000,
24. juuli 2000,
millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 2454/93, millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määrust (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik ( 1 ) (viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 955/1999 ( 2 )), (edaspidi “seadustik”), eriti selle artiklit 249,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Siduva tariifiinformatsiooni taotluste ühtse kohaldamise tagamiseks ja siduva tariifiinformatsiooni turvalisuse parandamiseks tuleb siduva tariifiinformatsiooni jaoks kehtestada ühine taotluse vorm. |
(2) |
Kaupadele nende laadi tõttu kohaldatavat soodustatud tariifimenetlust reguleerivad tingimused seonduvad selliste kaupade tariifse klassifitseerimisega vastavalt koondnomenklatuurile. Seepärast tuleb komisjoni määruse (EMÜ) nr 2454/93, ( 3 ) viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1662/1999, ( 4 ) vanad sätted kehtetuks tunnistada. |
(3) |
Üldise soodustuste süsteemi (GSP) suhtes kohaldatavate ühenduse päritolureeglitega nähakse ette piirkondlik kumulatsioon, mida kohaldatakse muu hulgas Kagu-Aasia Maade Assotsiatsiooni (ASEAN) kuuluvate riikide suhtes. Neid piirkondliku kumulatsiooni sätteid tuleks kohaldada ka Kambodža suhtes, kes liitus ASEANi riikidega 30. aprillil 1999. Lõuna-Aasia Piirkondliku Koostöö Assotsiatsiooni (SAARC) kuuluvad riigid peaksid piirkondlikku kumulatsiooni käsitlevatest sätetest kasu saama, kui nad on täitnud ühenduse nõutavad algsed kohustused halduskoostööks. |
(4) |
I osa IV jaotise 2. peatüki 1. ja 2. jaos sätestatud GSPd ja endise Jugoslaavia õigusjärglasi riike käsitlev ametlik esitlusviis ja asjakohased päritolukriteeriumid tuleks ühtlustada, võttes arvesse iga sooduskorra eripära. |
(5) |
Eespool nimetatud sätteid ei tohiks enam kohaldada Jordani Läänekalda ega Gaza sektori suhtes, kuna nende territooriumide suhtes kohaldatakse kokkuleppelisi tariifseid soodusmeetmeid. |
(6) |
Albaania suhtes võeti ühepoolsed meetmed vastu nõukogu määrusega (EÜ) nr 1763/1999. ( 5 ) |
(7) |
Endisest Jugoslaavia Makedoonia Vabariigist ja Sloveenia Vabariigist pärineva importveini suhtes rakendatavad meetmed võeti vastu nõukogu määrusega (EÜ) nr 6/2000. ( 6 ) |
(8) |
Selguse huvides tuleks artiklite 66–123 tekst täielikult uuesti avaldada. |
(9) |
Ülemaailmse Postiliidu ettenähtud vormid kirjade või postipakkide deklareerimiseks on asendatud. |
(10) |
Tollialaste määruste ja protseduuride lihtsustamise ja ratsionaliseerimise osana on soovitatav suurendada eesmärgipärase kasutamisega seotud tollijärelevalve paindlikkust, et see vastaks mitmekesistuva siseturu vajadustele ja oleks kasulik mitme sektori jaoks. Paindlikkust tuleb tasakaalustada tollijärelevalve tõhustamisega, et ära hoida pettust ning soodustatud tariifimenetluse ja teatavatele kaupadele nende eesmärgipärase kasutamise tõttu määratud vähendatud tollimaksumäärade kuritarvitamist. |
(11) |
Selleks on vaja seadustiku artikliga 82 ettenähtud eeskirju kohaldada ka seadustiku artikli 21 kohaselt määratud soodustatud tariifimenetluse suhtes. Käesoleva määrusega ettenähtud tollijärelevalvesüsteem põhineb tolli antud loal ja seda kohaldatakse seadustiku artiklis 82 nimetatud eesmärgipärase kasutamise suhtes, kui kehtivad sätted sellist luba nõuavad. |
(12) |
Kui kasutatakse transiidiprotseduuri, kohaldatakse koos artikliga 843 artikleid 463–470. Järjepidevuse huvides on soovitatav ühised sätted koondada artiklisse 843. |
(13) |
Kontrolleksemplari T5 käsitlevate sätetega nähakse ette menetlus, mida tuleks kohaldada kaupade suhtes sõltumata tolliprotseduurist, mida nende suhtes rakendatakse, kui ühenduse tolli- või muud eeskirjad seda nõuavad. Need sätted tuleks üle viia uude ossa. |
(14) |
Samuti oleks soovitatav ühtlustada kohaldatavad meetmed juhtudel, kus seda kontrollsüsteemi rakendavate ühenduse eeskirjadega nähakse ette tagatis või tähtaeg ja ettenähtud kasutust ja/või sihtkohta ei ole täielikult järgitud. |
(15) |
Kontrolleksemplari T5 kasutamise kontrollimise täiustamiseks tuleks andmed transpordivahendi kohta esitada täpsemalt. Seega tuleks muuta lisas 63 esitatud näidiste ja lisa 66 selgitavate märkuste vastavaid lahtreid. Miski ei takista kahe või enama kontrolleksemplari T5 kasutamist üheaegselt, kuid erinevatel eesmärkidel. |
(16) |
Mõnedel juhtudel reguleerivad ettevõtjate vastutust ning tagatise esitamist ja vabastamist konkreetsed eeskirjad, eriti ühise põllumajanduspoliitika suhtes komisjoni määruses (EMÜ) nr 2220/85 ( 7 ), viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1932/1999. ( 8 ) Selleks tuleks ette näha erandid kõnealustest eeskirjadest. |
(17) |
Ühikuväärtusi käsitlevad loendid tuleb ajakohastada. |
(18) |
Majanduslikel kaalutlustel on soovitatav lisa 87 loendi järjekorranumbrit 14 laiendada ja ajakohastada. |
(19) |
Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas tolliseadustiku komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määrust (EMÜ) nr 2454/93 muudetakse järgmiselt.
1. Artikkel 1a asendatakse järgmisega:
“Artikkel 1a
Artiklite 291–300 kohaldamisel käsitletakse Beneluxi Majandusliidu riike ühe liikmesriigina.”
2. Artikli 6 lõikele 1 lisatakse järgmine lõik:
“Siduva tariifiinformatsiooni taotlused esitatakse lisas 1B esitatud näidisele vastaval vormil.”
3. Artikli 8 lõige 1 asendatakse järgmisega:
“1. Asjaomase liikmesriigi toll edastab komisjonile viivitamata koopia siduva tariifiinformatsiooni taotlusest (lisa 1B), koopia teatest (lisa 1 eksemplar 2) ja asjaolud (sama lisa eksemplar 4) või antud siduva päritoluinformatsiooni koopia ja asjaolud. Need edastatakse elektroonilisel teel.”
4. I osa III jaotis “Kauba laadi tõttu rakendatav soodustatud tariifimenetlus” (artiklid 16–34) tunnistatakse kehtetuks.
5. I osa IV jaotise 2. peatükk (artiklid 66–123) asendatakse järgmisega:
“2. PEATÜKK
Sooduspäritolu
Artikkel 66
Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:
a) valmistamine — iga liiki töö või töötlemine, kaasa arvatud komplekteerimine või eritoimingud;
b) materjal — koostisosa, toormaterjal, komponent või osa jne, mida on toote valmistamisel kasutatud;
c) toode — valmistoode, isegi kui see on ette nähtud hiljem mõnes teises valmistamistoimingus kasutamiseks;
d) kaup — nii materjalid kui ka tooted;
e) tolliväärtus — kooskõlas üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT) 1994 VII artikli rakendamise lepinguga (WTO leping tolliväärtuse määramise kohta) määratud tolliväärtus;
f) tehasehind — lisa 15 loendis nimetatud hind, mis makstakse tootjale, kelle ettevõttes viimane töö või töötlemine toimub, tingimusel et hind sisaldab kõikide valmistamiseks kasutatavate materjalide väärtust, millest lahutatakse kõik siseriiklikud maksud, mis makstakse tagasi või mida võib tagasi maksta saadud toote eksportimisel;
g) materjalide väärtus — lisa 15 loendis nimetatud, valmistamiseks kasutatavate päritolustaatuseta materjalide tolliväärtus importimise ajal, või kui see ei ole teada või seda ei ole võimalik kindlaks teha, siis esimene tuvastatav hind, mis ühenduses nende materjalide eest makstakse või mis makstakse soodustatud asjaomastes riikides artikli 67 lõike 1 tähenduses või soodustatud vabariigis artikli 98 lõike 1 tähenduses. Kui on vaja kindlaks määrata valmistamiseks kasutatavate päritolustaatusega materjalide väärtus, kohaldatakse käesolevat punkti mutatis mutandis;
h) grupid ja rubriigid — harmoneeritud süsteemi moodustavas nomenklatuuris kasutatud grupid ja rubriigid (neljakohalised koodid);
i) klassifitseeritud — osutab toote või materjali klassifitseerimisele teatud rubriiki;
j) kaubasaadetis — tooted, mis saadetakse samaaegselt ühelt eksportijalt ühele kaubasaajale või mis saadetakse eksportijalt kaubasaajale üheainsa veodokumendi alusel või selle dokumendi puudumisel üheainsa kaubaarve alusel.
1. jagu
Üldine soodustuste süsteem
1. alajagu
Päritolustaatusega toodete mõiste määratlus
Artikkel 67
1. Selleks et kohaldada ühenduse sätteid, mis käsitlevad üldisi tariifseid soodustusi, arenguriikidest pärinevate toodete suhtes (edaspidi “soodustatud riigid”), käsitatakse järgmisi tooteid soodustustega hõlmatud riigist pärinevatena:
a) täielikult nimetatud riigis artikli 68 tähenduses valmistatud tooted;
b) nimetatud riigis valmistatud tooted, milleks on kasutatud muid kui punktis a osutatud tooteid, tingimusel et artikli 69 tähenduses on need läbinud piisava töö või töötlemise.
2. Käesoleva jao kohaldamisel käsitatakse lõike 3 tähenduses ühendusest pärinevaid tooteid, mis peavad soodustatud riigis läbima artiklis 70 kirjeldatust ulatuslikuma töö või töötlemise, nimetatud soodustustega hõlmatud riigist pärinevatena.
3. Ühenduses valmistatud toodete päritolu määramiseks kohaldatakse lõiget 1 mutatis mutandis.
4. Kui Norra ja Šveits annavad lõikes 1 nimetatud soodustatud riikidest pärinevatele toodetele üldisi tariifseid soodustusi ja kohaldavad nende suhtes käesolevas jaos antud päritolureeglite määratlust, käsitatakse ühendusest, Norrast ja Šveitsist pärinevaid tooteid, mis peavad soodustatud riigis läbima artiklis 70 kirjeldatust ulatuslikuma töö või töötluse, nimetatud soodustatud riigist pärinevate toodetena.
Esimese lõigu sätteid kohaldatakse ainult nende ühendusest, Norrast ja Šveitsist pärinevate toodete suhtes (vastavalt päritolureeglitele, mis hõlmavad kõnealuseid tariifseid soodustusi), mis eksporditakse otse soodustatud riiki.
Esimese lõigu sätteid ei kohaldata harmoneeritud süsteemi gruppidesse 1–24 kuuluvate toodete suhtes.
Komisjon avaldab Euroopa Ühenduste Teataja C-seerias kuupäeva, millest alates kohaldatakse esimeses ja teises lõigus ettenähtud sätteid.
5. Lõike 4 sätteid kohaldatakse tingimusel, et Norra ja Šveits kohaldavad vastastikuselt samasugust soodustatud tariifimenetlust ühenduse toodete suhtes.
Artikkel 68
1. Järgmisi tooteid käsitatakse soodustatud riigist või ühendusest täielikult pärinevate toodetena:
a) selle pinnasest või merepõhjast kaevandatud mineraalsed maavarad;
b) seal koristatud taimekasvatussaadused;
c) seal sündinud ja kasvatatud elusloomad;
d) seal kasvatatud elusloomadest valmistatud tooted;
e) seal toimunud jahi ja kalapüügi saadused;
f) merekalapüügi- ja muud selle riigi aluste poolt väljaspool territoriaalvett merest püütud saadused;
g) selle riigi kalatöötlemislaevade pardal ainult punktis f osutatud saadustest valmistatud tooted;
h) seal kogutud kasutatud esemed, mis sobivad ainult tooraine saamiseks;
i) sealse tootmistegevuse jäätmed ja jäägid;
j) väljaspool selle territoriaalvett merepõhjast või selle aluspinnasest välja toodud saadused, tingimusel et soodustatud riigil või ühendusel on merepõhja või aluspinnase kasutamise ainuõigus;
k) kõik punktides a–j nimetatud saadustest või toodetest valmistatud tooted.
2. Lõike 1 punktides f ja g nimetatud mõisteid “selle riigi alused” ja “selle riigi kalatöötlemislaevad” kohaldatakse üksnes järgmiste aluste ja kalatöötlemislaevade suhtes:
— mis on registreeritud või laevaregistrisse kantud soodustatud riigis või liikmesriigis,
— mis kannavad soodustatud riigi või liikmesriigi lippu,
— mis vähemalt 50 % ulatuses kuuluvad kõnesoleva soodustatud riigi või liikmesriikide kodanikele või äriühingule, mille peakontor asub selles riigis või liikmesriigis ja mille juht või juhtkond, juhatuse või nõukogu esimees ning enamik mõlema organi liikmeid on selle riigi või liikmesriigi kodanikud, ja äriühingute puhul kuulub vähemalt pool nende kapitalist eespool nimetatud riigile või liikmesriigile, nende avalik-õiguslikele isikutele või kodanikele,
— mille kapten ja juhtkond on soodustatud riigi või liikmesriikide kodanikud,
— mille meeskonnast vähemalt 75 % on soodustatud riigi või liikmesriikide kodanikud.
3. Mõisted “soodustatud riik” ja “ühendus” hõlmavad ka nimetatud riigi või liikmesriikide territoriaalvett.
4. Avamerel tegutsevaid aluseid, sealhulgas kalatöötlemislaevu, mille pardal püütud kala läbib töö või töötluse, käsitatakse soodustatud riigi või liikmesriigi territooriumi osana, tingimusel et need vastavad lõikes 2 kindlaksmääratud tingimustele.
Artikkel 69
Artikli 67 kohaldamisel loetakse tooteid, mis ei ole täielikult soodustatud riigis või ühenduses valmistatud, piisava töö või töötluse läbinuks, kui lisa 15 loendis esitatud tingimused on täidetud.
Nendes tingimustes on märgitud kõikide käesolevas jaos nimetatud toodete valmistamisel kasutatavate päritolustaatuseta materjalidega tehtavad tööd või töötlemistoimingud, mida kohaldatakse üksnes selliste materjalide suhtes.
Kui toodet, mis on saanud päritolu loendis märgitud tingimuste täitmise teel, kasutatakse muu toote valmistamisel, ei kohaldata selle suhtes tingimusi, mida kohaldatakse valmistoote suhtes, ning ei võeta arvesse päritolustaatuseta materjale, mida selle toote valmistamisel võidakse kasutada.
Artikkel 70
1. Ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist, käsitatakse järgmisi toiminguid päritolustaatuse omandamiseks ebapiisava töö või töötlusena, sõltumata sellest, kas artikli 69 tingimused on täidetud või mitte:
a) toimingud, mis tagavad toodete seisundi säilimise nende vedamisel ja ladustamisel (ventilatsioon, laialilaotamine, kuivatamine, jahutamine, säilitamine soola, vääveldioksiidi või mõne muu aine vesilahuses, kahjustatud osade eemaldamine ja muud sellised toimingud);
b) lihtsad toimingud, nagu tolmu eemaldamine, tuulamine või uhtmine, sortimine, liigitamine, kokkupanemine (kaasa arvatud kaupade komplekteerimine), pesemine, värvimine, tükeldamine;
i) ümberpakkimine ning kaubasaadetiste osadeks jagamine ja koondamine,
ii) lihtne klaas- või plastpudelitesse, kottidesse, karpidesse pakkimine, alustele jms kinnitamine ning kõik muu lihtne pakendamine;
d) kaubatähiste, etikettide ja muude eristusmärkide kinnitamine tootele või selle pakendile;
e) üht või mitut sorti toodete segamine, kui saadud segu üks või mitu komponenti ei vasta käesolevas jaos sätestatud tingimustele, mis võimaldaks neid käsitada soodustatud riigist või ühendusest pärinevatena;
f) toote osade lihtne kokkupanemine terviktoote saamiseks;
g) kahe või enama punktides a–f loetletud toimingu kombinatsioon;
h) loomade tapmine.
2. Kõiki konkreetse tootega kas soodustatud riigis või ühenduses tehtud toiminguid tuleb arvestada koos, kui määratakse kindlaks, kas selle tootega tehtud töö või töötlus lugeda lõike 1 tähenduses ebapiisavaks.
Artikkel 70a
1. Käesoleva jao sätete kohaldamisel on kvalifikatsiooniühik see toode, mida loetakse harmoneeritud süsteemi nomenklatuuri alusel klassifitseerimisel põhiüksuseks.
Sellest järeldub, et:
a) kui toode, mis koosneb toodete rühmast või kokkupandud toodetest, klassifitseeritakse harmoneeritud süsteemi alusel ühte rubriiki, moodustab tervik kvalifikatsiooniühiku;
b) kui partii koosneb mitmest identsest tootest, mis on klassifitseeritud samasse harmoneeritud süsteemi rubriiki, kohaldatakse käesoleva jao sätteid iga toote suhtes eraldi.
2. Kui harmoneeritud süsteemi tõlgendamisreegli 5 kohaselt loetakse klassifitseerimisel pakkeüksus toote juurde kuuluvaks, tuleb see ka päritolu kindlaksmääramisel lugeda toote juurde kuuluvaks.
Artikkel 71
1. Erandina artikli 69 sätetest võib päritolustaatuseta materjale kasutada antud toote valmistamiseks tingimusel, et nende koguväärtus ei ületa 10 % toote tehasehinnast.
Kui loendis on esitatud päritolustaatuseta materjalide maksimaalväärtuseks üks või mitu protsendimäära, ei tohi esimese lõigu kohaldamisel neid määrasid ületada.
2. Lõiget 1 ei kohaldata harmoneeritud süsteemi gruppidesse 50–63 kuuluvate toodete suhtes.
Artikkel 72
1. Erandina artiklist 67, selleks et määrata kindlaks, kas piirkondlikku rühma kuuluvas soodustatud riigis valmistatud toode pärineb sealt kõnealuse artikli tähenduses, käsitatakse selle piirkondliku rühma kõikidest riikidest pärinevaid tooteid, mida kasutatakse edasisel valmistamisel nimetatud rühma mõnes teises riigis, sellest riigist pärinevate toodetena, kus toimub nende edasine valmistamine (piirkondlik kumulatsioon).
2. Lõpptoote päritoluriik määratakse kindlaks kooskõlas artikliga 72a.
3. Piirkondlikku kumulatsiooni kohaldatakse üldise soodustuste süsteemiga hõlmatud soodustatud riikide nelja piirkondliku rühma suhtes:
a) Kagu-Aasia Maade Assotsiatsioon (ASEAN) (Brunei Darussalam, Kambodža, ( 9 ) Indoneesia, Laos, Malaisia, Filipiinid, Singapur, Tai, Vietnam);
b) Kesk-Ameerika ühisturg (CACM) (Costa Rica, Honduras, Guatemala, Nicaragua, Panama, ( 10 ) El Salvador);
c) Andide rühm (Boliivia, Colombia, Ecuador, Peruu, Venezuela);
d) Lõuna-Aasia Piirkondliku Koostöö Assotsiatsioon (SAARC) (Bangladesh, Bhutan, India, Maldiivid, Nepal, Pakistan, Sri Lanka). ( 11 )
4. Mõiste “piirkondlik rühm” tähistab vastavalt olukorrale ASEANi, CACMi, Andide rühma või SAARCi riike.
Artikkel 72a
1. Kui piirkondlikku rühma kuuluvast riigist pärinev kaup läbib töö või töötluse teises samasse piirkondlikku rühma kuuluvas riigis, pärineb see sellest piirkondlikku rühma kuuluvast riigist, kus see läbis viimase töö või töötluse, tingimusel et:
a) lõike 3 kohaselt määratletud lisandväärtus on suurem kui kõnealuse piirkondliku rühma mis tahes riigist pärinevate kasutatud toodete suurim tolliväärtus, ja
b) selline töö või töötlemine on artiklis 70 sätestatud toimingutest ja tekstiiltoodete puhul ka lisas 16 osutatud toimingutest ulatuslikum.
2. Kui lõike 1 punktides a ja b ettenähtud päritolutingimused ei ole täidetud, pärinevad tooted piirkondliku rühma sellest riigist, kus kõnealuse piirkondliku rühma teistest riikidest pärinevatele toodetele määratakse kõrgeim tolliväärtus.
3. “Lisandväärtus” on tehasehind, millest lahutatakse nimetatud tootes sisalduvate kõikide nende toodete tolliväärtus, mis pärinevad kõnealuse piirkondliku rühma mõnest teisest riigist.
4. Piirkondliku rühma ühest riigist sama rühma teise riiki edasiseks tööks või töötluseks või edasise töö või töötluseta reeksportimiseks eksporditud kauba päritolustaatus tõendatakse esimeses riigis väljaantud päritolusertifikaadi vormiga A.
5. Piirkondlikku rühma kuuluvast riigist ühendusse eksporditud kauba päritolustaatus, mis on saadud või mida on säilitatud artikli 72, käesoleva artikli ja artikli 72b alusel, tõendatakse päritolusertifikaadi vormiga A või kaubaarve deklaratsiooniga, mis on välja antud või koostatud kõnealuses riigis vastavalt lõike 4 sätetele väljaantud päritolusertifikaadi vormi A alusel.
6. Päritoluriigi nimi kantakse päritolusertifikaadi vormi A lahtrisse 12 või kaubaarve deklaratsioonile ja kõnealune riik on:
— lõike 4 alusel ilma edasise töö või töötluseta eksporditavate toodete puhul valmistajariik,
— pärast edasist tööd või töötlust eksporditavate toodete puhul lõike 1 alusel kindlaks määratud päritoluriik.
Artikkel 72b
1. Artikleid 72 ja 72a kohaldatakse ainult siis, kui:
a) piirkondliku rühma riikide vahelist kaubandust reguleerivad eeskirjad on identsed käesolevas jaos sätestatud eeskirjadega piirkondliku kumulatsiooni seisukohast;
b) piirkondliku rühma kõik riigid on kohustunud täitma käesoleva jao sätteid või tagama nendest kinnipidamise, samuti garanteerima halduskoostöö, mis on vajalik nii ühendusele kui ka kõnesoleva piirkondliku rühma teistele riikidele, selleks et tagada päritolusertifikaatide vormi A korrektne väljaandmine ning kontroll nimetatud sertifikaatide vormi A ja kaubaarve deklaratsioonide üle.
Kõnealuse kohustuse võtmine tehakse komisjonile teatavaks piirkondliku rühma sekretariaadi kaudu.
Sekretariaadid on järgmised:
— ASEANi peasekretariaat,
— Secretaría de Integración Económica Centroamericana (SIECA),
— Junta del Acuerdo de Cartagena,
— SAARCi sekretariaat,
olenevalt asjaoludest.
2. Komisjon teatab liikmesriikidele, kui piirkondlik rühm on täitnud lõikes 1 kehtestatud tingimused.
3. Artikli 78 lõike 1 punkti b ei kohaldata piirkondlikku rühma kuuluvast riigist pärinevate toodete suhtes, kui neid veetakse mõne teise samasse piirkondlikku rühma kuuluva riigi territooriumi kaudu, olenemata sellest, kas need läbivad seal täiendava töö või töötlemise või mitte.
Artikkel 73
Seadme, masina, aparaadi või sõidukiga kaasas olevaid manuseid, varuosi ja tööriistu, mis on tavalise varustuse osaks ja mis kuuluvad hinna sisse ning mille eest ei esitata eraldi arvet, käsitatakse kõnealuse seadme, masina, aparaadi või sõiduki lahutamatu osana.
Artikkel 74
Harmoneeritud süsteemi tõlgendamisreegliga 3 määratletud komplektil on päritolustaatus, kui komplekti kuuluvad tooted on päritolustaatusega. Komplektil tervikuna on päritolustaatus, sõltumata sellest, et see koosneb päritolustaatusega ja päritolustaatuseta toodetest, kui päritolustaatuseta toodete väärtus on alla 15 % komplekti tehasehinnast.
Artikkel 75
Selleks et määrata kindlaks, kas toode on päritolustaatusega või mitte, ei ole vaja kindlaks määrata järgnevate toote valmistamisel kasutatavate toodete päritolu:
a) elektrienergia ja kütus;
b) tehas ja selle sisseseade;
c) masinad ja tööriistad;
d) kaup, mis ei kuulu toote lõppkoosseisu.
Artikkel 76
1. Käesoleva jao sätete kohaldamisel võib teha erandeid üldise soodustuste süsteemiga hõlmatud vähimarenenud soodustatud riikide kasuks, kui seda õigustab olemasolevate tööstusharude areng või uute tööstusharude loomine. Vähimarenenud soodustatud riigid on loetletud üldiste tariifsete soodustuste kohaldamist käsitlevates nõukogu määrustes ja ESTÜ otsuses. Selleks esitab kõnealune riik ühendusele eranditaotluse kooskõlas lõikes 3 nimetatud põhjendustega.
2. Taotluste läbivaatamisel võetakse eelkõige arvesse:
a) juhtumeid, kus olemasolevate päritolureeglite kohaldamisega kahjustataks märkimisväärselt asjaomase riigi tööstusharu võimalusi jätkata eksporti ühendusse, iseäranis neid juhtumeid, mis võivad põhjustada ettevõtete sulgemisi;
b) erijuhtumeid, mille puhul on ilmne, et päritolureeglid võiksid takistada suuremahulisi investeeringuid tööstusse, ning mille puhul investeerimisprogrammi elluviimist toetav erand võimaldaks täita nimetatud reegleid järk-järgult;
c) tehtava otsuse majanduslikku ja sotsiaalset mõju eelkõige soodustatud riikide ja ühenduse tööhõivele.
3. Selleks et hõlbustada eranditaotluste läbivaatamist, esitab taotlev riik oma taotluse kinnituseks võimalikult täieliku teabe eelkõige järgmiste aspektide kohta:
— lõpptoote kirjeldus,
— kolmandast riigist pärinevate materjalide laad ja kogus,
— valmistusprotsess,
— lisandväärtus,
— asjaomase ettevõtte töötajate arv,
— eeldatav ekspordimaht ühendusse,
— teised võimalikud tooraine hankimise allikad,
— taotletava tähtaja põhjendused,
— muud märkused.
4. Komisjon esitab eranditaotluse komiteele. Otsus taotluse kohta tehakse seadustiku artiklis 249 ettenähtud korras.
5. Erandit kohaldades peab päritolusertifikaadi vormi A lahtrisse 4 või artikliga 89 ettenähtud kaubaarve deklaratsioonile kirjutama järgmise fraasi:
“Erand — Määrus (EÜ) nr…/…”
6. Lõikeid 1–5 kohaldatakse kõikide pikendamiste suhtes.
Artikkel 77
Käesolevas jaos sätestatud päritolustaatuse saamise tingimusi tuleb täita igal ajal soodustatud riigis või ühenduses.
Kui soodustatud riigist või ühendusest mõnda teise riiki eksporditavad päritolustaatusega tooted saadetakse tagasi, tuleb neid käsitada päritolustaatuseta toodetena, kui pädevatele asutustele ei saa tõendada, et:
— tagasitoodud tooted on samad, mis on eksporditud, ja
— need ei ole kõnealuses riigis või eksportimise ajal läbinud ühtegi muud toimingut peale nende, mis on vajalikud kaupade seisundi säilitamiseks.
Artikkel 78
1. Järgmisi juhtumeid käsitatakse otseveona soodustatud riigist ühendusse või ühendusest soodustatud riiki:
a) tooteid ei veeta ühegi teise riigi territooriumi kaudu, v.a artikli 72 kohaldamise korral, kui tooted ei läbi samasse piirkondlikku rühma kuuluva teise riigi territooriumi;
b) ühe saadetise moodustavaid tooteid veetakse mõne muu kui soodustatud riigi või ühenduse territooriumi kaudu, vajaduse korral laadides tooteid ümber või ladustades ajutiselt kõnealustes riikides, tingimusel et tooted jäävad transiidi- või ladustamisriigis tollijärelevalve alla ning ei läbi ühtegi muud toimingut peale mahalaadimise, ümberlaadimise või muu toimingu, mille eesmärk on kauba seisundi säilitamine;
c) tooteid veetakse Norra või Šveitsi territooriumi kaudu ja seejärel reeksporditakse täielikult või osaliselt ühendusse või soodustatud riiki, tingimusel et tooted on transiidi- või ladustamisriigis tollijärelevalve all ega läbi ühtegi muud toimingut peale mahalaadimise, ümberlaadimise või toimingu, mille eesmärk on kauba seisundi säilitamine;
d) tooteid veetakse torutransporti kasutades katkematult läbi mõne teise territooriumi, mis ei ole soodustatud ekspordiriik.
2. Pädevatele tolliasutustele tuleb tõendada, et lõike 1 punktides b ja c nimetatud tingimused on täidetud, ja esitada:
a) üksainus veodokument, mis hõlmab teekonda ekspordiriigist läbi transiidiriigi, või
b) transiidiriigi tolli väljastatud tõend:
— milles on toodete täpne kirjeldus,
— milles on märgitud toodete maha- ja ümberlaadimiskuupäevad, vajaduse korral laevade või teiste kasutatud transpordivahendite nimed ning
— mis tõendab, millistel tingimustel olid tooted transiidiriigis;
c) eespool nimetatud dokumentide puudumisel mõni muu dokument, mis on tõendina kasutatav.
Artikkel 79
1. Päritolustaatusega toodetele, mis saadetakse soodustatud riigist mõnda teise riiki näitusele ja müüakse pärast näitust ühendusse importimiseks, antakse importimisel artiklis 67 osutatud tariifseid soodustusi, tingimusel et nimetatud tooted vastavad käesolevas jaos kehtestatud nõuetele, mille kohaselt saab neid käsitada soodustatud ekspordiriigist pärinevate toodetena, ja et pädevale ühenduse tollile on tõendatud järgmised asjaolud:
a) eksportija on toimetanud nimetatud tooted soodustatud riigist otse näitust korraldavasse riiki ja seal need näitusel välja pannud;
b) eksportija on tooted müünud või muul viisil võõrandanud ühenduses asuvale isikule;
c) tooted on toimetatud ühendusse näituse ajal või vahetult peale näitust samal kujul, nagu need olid näitusele saates;
d) alates näitusele saatmisest ei ole tooteid kasutatud muuks otstarbeks kui seal väljapanekuks.
2. Päritolusertifikaadi vorm A esitatakse tollile tavalisel viisil. Sellele märgitakse näituse nimi ja aadress. Vajaduse korral võidakse nõuda dokumentaalseid lisatõendeid toodete laadi ja väljapanekutingimuste kohta.
3. Lõiget 1 kohaldatakse kõikide kaubandus-, tööstus-, põllumajandus- või käsitöönäituste, -messide või muude samalaadsete avalike ürituste ja väljapanekute suhtes, mille jooksul jäävad kõnealused tooted tollikontrolli alla, välja arvatud kauplustes või äripindadel korraldatavad eraviisilised üritused, mille eesmärk on välismaiste toodete müük.
2. alajagu
Päritolutõend
Artikkel 80
Soodustatud riigist pärinevate toodete suhtes kohaldatakse artiklis 67 nimetatud tariifseid soodustusi, kui nende kohta esitatakse kas:
a) päritolusertifikaadi vorm A, mille näidis on esitatud lisas 17; või
b) artikli 89 lõikes 1 täpsustatud juhtudel deklaratsioon, mille tekst on esitatud lisas 18 ja mille eksportija esitab kaubaarves, kättetoimetamisteatises või muus äridokumendis, kus kõnealuseid tooteid piisavalt täpselt kirjeldatakse, et neid saaks hiljem identifitseerida (edaspidi “kaubaarve deklaratsioon”).
a)
PÄRITOLUSERTIFIKAADI VORM A
Artikkel 81
1. Päritolusertifikaadi vormi A esitamise korral, mille on välja andnud kas soodustatud riigi toll või mõni muu pädev valitsusasutus, käsitatakse käesoleva jao tähenduses päritolustaatusega tooteid sobivatena ühendusse importimisel artiklis 67 osutatud tariifseid soodustusi saama, tingimusel et need on veetud otseveona artikli 78 tähenduses ja et kõnealune riik:
— on edastanud komisjonile artikli 93 alusel nõutava teabe, ja
— abistab ühendust, lubades liikmesriikide tolliasutustel kontrollida dokumendi ehtsust või kõnesolevate toodete tegelikku päritolu käsitleva teabe õigsust.
2. Päritolusertifikaadi vormi A võib välja anda ainult juhul, kui see on artiklis 67 osutatud tariifsete soodustuste kohaldamiseks vajalik dokumentaalne tõend.
3. Päritolusertifikaadi vorm A antakse välja ainult eksportija või tema volitatud esindaja kirjaliku taotluse alusel.
4. Eksportija või tema volitatud esindaja esitab koos taotlusega kõik vajalikud tõendavad dokumendid selle kohta, et eksporditavad tooted vastavad päritolusertifikaadi vormi A väljaandmise tingimustele.
5. Sertifikaadi annab välja soodustatud riigi pädev valitsusasutus, kui eksporditavaid tooteid võib 1. alajao tähenduses käsitada kõnealusest riigist pärinevatena. Sertifikaat antakse eksportijale niipea, kui eksport on toimunud või tagatud.
6. Selleks et kontrollida lõikes 5 sätestatud tingimuste täitmist, on pädeval valitsusasutusel õigus nõuda mis tahes dokumentaalset tõendit või teha vajalikku kontrolli.
7. Soodustatud riigi pädev valitsusasutus peab tagama, et sertifikaadid ja taotlused oleksid nõuetekohaselt täidetud.
8. Päritolusertifikaadi vormi A lahtri 2 täitmine on vabatahtlik. Lahter 12 tuleb täita nõuetekohaselt, märkides sinna kas “Euroopa Ühendus” või ühe liikmesriigi nime.
9. Päritolusertifikaadi vormi A väljaandmiskuupäev märgitakse lahtrisse 11. Lahtrisse, mis on ette nähtud sertifikaadi välja andnud pädevale riigiasutusele, tuleb allkiri kirjutada käsitsi.
Artikkel 82
Kui importija taotlusel ja impordiriigi tolli poolt ettenähtud tingimustel imporditakse harmoneeritud süsteemi XVI või XVII jaotise või rubriikide 7308 või 9406 alla kuuluvaid harmoneeritud süsteemi tõlgendamisreegli 2.a tähenduses lahtivõetud või kokkupanemata tooteid eraldi saadetisena, esitatakse tollile selle toote kohta ühekordne päritolutõend esimese kaubasaadetise importimisel.
Artikkel 83
Et päritolusertifikaadi vorm A on dokumentaalne tõend artiklis 67 osutatud tariifseid soodustusi käsitlevate sätete kohaldamiseks, vastutab ekspordiriigi pädev valitsusasutus selle eest, et võetaks tarvitusele abinõud toodete päritolu ja muude sertifikaadis märgitud andmete kontrollimiseks.
Artikkel 84
Päritolutõend esitatakse impordiliikmesriigi tolliasutustele seadustiku artiklis 62 sätestatud korras. Nimetatud tolliasutused võivad nõuda päritolutõendi tõlget ja samuti võib toll nõuda, et koos impordideklaratsiooniga esitatakse ka importija kinnitus selle kohta, et tooted vastavad käesoleva jao sätete kohaldamiseks ettenähtud tingimustele.
Artikkel 85
1. Erandina artikli 81 lõikest 5 võib päritolusertifikaadi vormi A erandkorras välja anda pärast sellega hõlmatud toodete eksporti, kui:
a) seda ei antud ekspordi ajal välja vea või tahtmatu tegevusetuse või eriasjaolude tõttu või
b) kui pädevatele valitsusasutustele on tõestatud, et päritolusertifikaadi vorm A anti välja, kuid tehnilistel põhjustel seda importimisel ei aktsepteeritud.
2. Pädev valitsusasutus võib sertifikaadi tagasiulatuvalt välja anda ainult pärast kontrollimist, et eksportija taotluses esitatud andmed ühtivad ►C1 ekspordiga seotud dokumentides ◄ sisalduvate andmetega ja et as ja omaste toodete eksportimisel ei antud välja käesoleva jao sätetele vastavat päritolusertifikaadi vormi A.
3. Tagasiulatuvalt väljaantud päritolusertifikaadi vormi A lahtrisse 4 tuleb teha märge
“Issued retrospectively”või
“Délivré a posteriori”.
Artikkel 86
1. Päritolusertifikaadi vormi A varguse, kadumise või hävimise korral võib eksportija taotleda selle välja andnud pädevalt valitsusasutuselt duplikaati nende valduses olevate ekspordidokumentide põhjal. Sel viisil väljaantud duplikaadi vormi A lahtrisse 4 tuleb teha märge
“Duplicate”või
“Duplicata”koos selle väljaandmiskuupäeva ja originaalsertifikaadi seerianumbriga.
2. Artikli 90b kohaldamisel hakkab duplikaat kehtima alates originaalsertifikaadi väljaandmise kuupäevast.
Artikkel 87
1. Kui päritolustaatusega toodetele rakendatakse ühenduse tolliasutuse kontrolli, võib originaalpäritolutõendi asendada ühe või mitme päritolusertifikaadi vormiga A, kui kõik tooted või osa neist saadetakse mujale ühendusse või Šveitsi või Norrasse. Asendussertifikaadi (-sertifikaatide) vormid A annab välja see tolliasutus, kelle kontrolli alla tooted esitatakse.
2. Lõike 1 või artikli 88 kohaselt väljaantud asendussertifikaati käsitatakse sellega hõlmatud toodete tegeliku päritolusertifikaadina. Asendussertifikaat koostatakse reeksportija kirjaliku taotluse alusel.
3. Asendussertifikaadi ülemisse parempoolsesse lahtrisse märgitakse selle välja andnud vahendajariigi nimi.
Lahtrisse 4 tehakse üks järgmistest märgetest:
“Replacement certificate”või
“Certificat de remplacement”, samuti lisatakse sinna originaalsertifikaadi väljaandmise kuupäev ja seerianumber.
Reeksportija nimi märgitakse lahtrisse 1.
Lõpliku kaubasaaja nime võib märkida lahtrisse 2.
Originaalsertifikaadi kõik andmed reeksporditavate toodete kohta tuleb üle viia lahtritesse 3–9.
Viited reeksportija esitatud kaubaarvele tuleb märkida lahtrisse 10.
Asendussertifikaadi välja andnud tolliasutus teeb oma kinnitusmärke lahtrisse 11. Asutuse vastutus piirdub asendussertifikaadi väljaandmisega. Lahtrisse 12 kantavad andmed päritoluriigi ja sihtriigi kohta võetakse originaalsertifikaadist. Nimetatud lahtrile kirjutab alla reeksportija. Kõnesolevale lahtrile heauskselt allakirjutanud reeksportija ei vastuta originaalsertifikaati tehtud sissekannete õigsuse eest.
4. Tolliasutus, kes lõikes 1 nimetatud toimingu peab tegema, märgib originaalsertifikaadile esitatud edasisaadetava kauba massi, arvu ja laadi ning vastava asendussertifikaadi või -sertifikaatide seerianumbri või -numbrid. Tolliasutus säilitab originaalsertifikaati vähemalt kolm aastat.
5. Asendussertifikaadile võib lisada originaalsertifikaadi koopia.
6. Kui ühendusse toomisel antakse toodetele artiklis 67 nimetatud tariifseid soodustusi artikliga 76 ettenähtud erandi alusel, kohaldatakse käesolevas artiklis sätestatud korda ainult ühendusse toomiseks ettenähtud toodetele.
Artikkel 88
Asendussertifikaadi vormi A esitamise korral, mille on soodustatud riigi pädevate valitsusasutuste väljaantud päritolusertifikaadi vormi A alusel välja andnud Norra või Šveitsi toll, käsitatakse käesoleva jao tähenduses päritolustaatusega tooteid ühendusse importimisel sobivatena artiklis 67 kindlaksmääratud tariifseid soodustusi saama, tingimusel et artiklis 78 kehtestatud tingimused on täidetud ning et Norra ja Šveits abistavad ühendust sellega, et lubavad ühenduse tollil kontrollida väljaantud sertifikaatide ehtsust ja õigsust. Artiklis 94 sätestatud kontrollimenetlust kohaldatakse mutatis mutandis. Artikli 94 lõikes 3 sätestatud tähtaega pikendatakse kuni kaheksa kuuni.
b)
KAUBAARVE DEKLARATSIOON
Artikkel 89
1. Kaubaarve deklaratsiooni võib koostada:
a) ühenduse heakskiidetud eksportija artikli 90 tähenduses või
b) iga eksportija mis tahes kaubasaadetise kohta, mis koosneb ühest või enamast pakist ja mis sisaldab päritolustaatusega tooteid, mille koguväärtus ei ületa 6 000 eurot, ja tingimusel, et artikli 81 lõikes 1 nimetatud abi kohaldatakse käesoleva protseduuri suhtes.
2. Kaubaarve deklaratsiooni võib koostada, kui asjaomaseid tooteid saab käsitleda ühendusest või soodustatud riigist pärinevatena ja need vastavad muudele käesoleva jao nõuetele.
3. Eksportija, kes koostab kaubaarve deklaratsiooni, peab olema valmis igal ajal esitama eksportiva riigi tolli- või muu pädeva valitsusasutuse taotlusel kõik vajalikud dokumendid, mis tõestavad asjaomaste toodete päritolustaatust ja kinnitavad, et käesoleva jao muud nõuded on täidetud.
4. Eksportija koostab kaubaarve deklaratsiooni kas prantsuse või inglise keeles, trükkides trükimasinal, tembeldades või välja trükkides arvele, saatelehele või mõnele muule äridokumendile deklaratsiooni, mille tekst on esitatud lisas 18. Kui deklaratsioon täidetakse käsitsi, tuleb seda teha tindiga ja kasutada suurtähti.
5. Kaubaarve deklaratsioonile kirjutab eksportija oma originaalallkirja käsitsi. Heakskiidetud eksportijalt artikli 90 tähenduses ei nõuta siiski sellistele deklaratsioonidele allakirjutamist, tingimusel et ta annab tollile kirjaliku kinnituse, et ta võtab endale täieliku vastutuse kõikide kaubaarve deklaratsioonide eest, mille alusel saab teda identifitseerida, nagu ta oleks sellele käsitsi alla kirjutanud.
6. Lõike 1 punktis b nimetatud juhtudel kehtivad kaubaarve deklaratsiooni kasutamise kohta järgmised eritingimused:
a) iga kaubasaadetise kohta täidetakse üks kaubaarve deklaratsioon;
b) kui kaubasaadetises sisalduvat kaupa on ekspordiriigis juba “päritolustaatusega toodete” määratluse alusel kontrollitud, võib eksportija kõnealusele kontrollile viidata kaubaarve deklaratsioonis.
Esimese lõigu sätted ei vabasta eksportijaid kõikide muude tolli- või postieeskirjadega ettenähtud tolliformaalsuste täitmisest.
Artikkel 90
1. Ühenduse toll võib anda eksportijale (edaspidi “heakskiidetud eksportija”), kes tegeleb artikli 67 lõike 2 tähenduses pidevalt ühendusest pärinevate toodete veoga ja kes esitab tollile kõik tagatised, mis on vajalikud toodete päritolustaatuse ja muude käesolevas jaos ettenähtud nõuete täitmise kontrollimiseks, loa täita ise kaubaarve deklaratsioone, sõltumata asjaomaste toodete väärtusest.
2. Toll võib anda heakskiidetud eksportija staatuse mis tahes tingimustel, mida ta peab asjakohaseks.
3. Toll annab heakskiidetud eksportijale tolliloa numbri, mis tuleb märkida kaubaarve deklaratsioonile.
4. Toll kontrollib heakskiidetud eksportija loa kasutamist.
5. Toll võib loa igal ajal kehtetuks tunnistada. Ta peab tegema seda siis, kui heakskiidetud eksportija ei esita enam lõikes 1 nimetatud tagatisi, ei täida lõikes 2 nimetatud tingimusi või kasutab luba muul viisil vääriti.
Artikkel 90a
1. Artikli 67 lõike 2 kohane ühenduse kauba päritolustaatus tõendatakse, esitades:
a) kaupade liikumissertifikaadi EUR.1, mille näidis on esitatud lisas 21, või
b) artiklis 89 nimetatud deklaratsiooni.
2. Eksportija või tema volitatud esindaja märgib kaupade liikumissertifikaadi EUR.1 lahtrisse 2 “GSP beneficiary countries” ja “EC” või “Pays bénéficiaires du SPG” ja “CE”.
3. Käesoleva jao sätteid, mis käsitlevad päritolusertifikaatide vormi A väljaandmist, kasutamist ja järelkontrolli, kohaldatakse kaupade liikumissertifikaatide EUR.1 suhtes ja, v.a nende väljaandmist käsitlevad sätted, kaubaarve deklaratsioonide suhtes mutatis mutandis.
Artikkel 90b
1. Päritolutõend kehtib 10 kuud alates selle väljaandmisest ekspordiriigis ning see tuleb nimetatud aja jooksul esitada impordiriigi tollile.
2. Kui päritolutõendid esitatakse impordiriigi tollile pärast lõikes 1 kindlaksmääratud esitamistähtaja lõppu, võib selle aktsepteerida artikli 67 nimetatud tariifse sooduskohtlemise kohaldamiseks, juhul kui need dokumendid on jäänud tähtaja jooksul esitamata erandlike asjaolude tõttu.
3. Muudel hilinemisjuhtudel võib impordiriigi toll päritolutõendeid aktsepteerida siis, kui tooted on talle esitatud enne kõnesoleva tähtaja lõppu.
4. Importija taotluse korral ja võttes arvesse impordiliikmesriigi tolli ettenähtud tingimusi, võib esimese partii importimisel esitada tollile ühe päritolutõendi, kui:
a) kauba importimine on regulaarne ja pidev ning impordil on märkimisväärne kaubanduslik väärtus;
b) kauba suhtes kohaldatakse sama müügilepingu tingimusi ja selle lepingu pooled asuvad ekspordiriigis või ühenduses;
c) kaup on klassifitseeritud sama koondnomenklatuuri koodi alla (kaheksa numbrit);
d) kaup tuleb eranditult samalt eksportijalt ja on saadetud samale importijale ning selle kauba tolliformaalsused täidetakse samas ühenduse tolliasutuses.
Seda korda rakendatakse pädeva tolli poolt kindlaksmääratud koguste ja ajavahemiku suhtes. See ajavahemik ei tohi mitte mingil juhul olla pikem kui kolm kuud.
Artikkel 90c
1. Tooteid, mida üks eraisik saadab teisele eraisikule väikepakis või mis kuuluvad reisija isikliku pagasi hulka, käsitatakse artiklis 67 osutatud tariifsete soodustustega hõlmatud päritolustaatusega toodetena ning päritolusertifikaadi vormi A ega kaubaarve deklaratsiooni ei ole vaja esitada, kui kõnealuste toodete import ei ole kaubanduslikku laadi ning kaup on deklareeritud nii, et kõnealuse jao kohaldamiseks ettenähtud tingimused on täidetud, samuti ka siis, kui ei teki kahtlust nimetatud deklaratsiooni õigsuses.
2. Importi, mis on juhutine ja koosneb eranditult toodetest, mis on ette nähtud vastuvõtjate või reisijate või nende perekonnaliikmete isiklikuks kasutamiseks, ei käsitata kaubandusliku impordina, kui toodete laadi ja koguse põhjal on ilmne, et neid ei impordita kaubanduslikel eesmärkidel.
Lisaks sellele ei tohi väikepakendite puhul selliste toodete koguväärtus ületada 500 eurot ja reisijate isikliku pagasi hulka kuuluvate toodete puhul 1 200 eurot.
Artikkel 91
1. Kui kohaldatakse artikli 67 lõikeid 2, 3 või 4, võtavad soodustatud riigi pädevad valitsusasutused, kes vastutavad päritolusertifikaadi vormi A väljaandmise eest, toodete puhul, mille valmistamiseks kasutatakse ühendusest, Norrast või Šveitsist pärinevaid materjale, arvesse kaupade liikumissertifikaati EUR.1 või vajaduse korral kaubaarve deklaratsiooni.
2. Lõikes 1 sätestatud juhtudel välja antud päritolusertifikaadi vormi A lahter 4 peab sisaldama märkusi “EC cumulation”, “Norway cumulation”, “Switzerland cumulation” või “Cumul CE”, “Cumul Norvège”, “Cumul Suisse”.
Artikkel 92
Kui päritolusertifikaadi vormi A, kaupade liikumissertifikaadi EUR.1 või kaubaarve deklaratsiooni ja nende dokumentide kannetes, mis esitatakse tollile toodete importimiseks vajalike formaalsuste täitmiseks, avastatakse väikesi erinevusi, ei muuda see sertifikaati ipso facto tühiseks, kui sertifikaadi vastavus esitatavatele toodetele on nõuetekohaselt tõendatud.
Päritolusertifikaadi vormi A, kaupade liikumissertifikaadi EUR.1 või kaubaarve deklaratsiooni ilmsed vormilised vead, nagu näiteks trükivead, ei tohi põhjustada dokumendi tagasilükkamist, kui need vead ei tekita põhjendatud kahtlusi dokumendis esitatud kannete õigsuses.
3. alajagu
Halduskoostöö meetodid
Artikkel 93
1. Soodustatud riigid edastavad komisjonile nende valitsusasutuste nimed, aadressid ja pitserijäljendid, kellel on õigus välja anda päritolusertifikaadi vormi A, samuti nende asjakohaste valitsusasutuste nimed ja aadressid, kes vastutavad päritolusertifikaatide vormi A ja kaubaarve deklaratsioonide kontrollimise eest. Pitserid kehtivad alates kuupäevast, mil komisjon on kätte saanud nende jäljendid. Komisjon edastab selle teabe iga liikmesriigi tollile. Kui need teated muudavad varasemaid teateid, teatab komisjon uute pitserite jõustumise kuupäeva vastavalt soodustatud riikide pädevate asutuste poolt antud juhistele. Nimetatud teave on ametlikuks kasutamiseks; kui kaup tuleb siiskilubadavabasse ringlusse, võib kõnesolev tolliasutus lubada importijal või tema nõuetekohaselt volitatud esindajal tutvuda käesolevas lõikes nimetatud pitserijäljenditega.
2. Komisjon avaldab Euroopa Ühenduste Teatajas (C-seerias) kuupäeva, mil artiklis 97 nimetatud uued soodustatud riigid on täitnud lõikes 1 osutatud kohustused.
3. Komisjon saadab soodustatud riikidele pitserijäljendite näidised, mida iga liikmesriigi toll kasutab kaupade liikumissertifikaatide EUR.1 väljaandmisel.
Artikkel 93a
Artiklis 67 osutatud tariifseid soodustusi käsitlevate sätete kohaldamiseks täidab soodustatud riik neid eeskirju või tagab nende eeskirjade täitmise, mis käsitlevad toodete päritolu, päritolusertifikaadi vormi A täitmist ja väljaandmist, kaubaarve deklaratsioonide kasutamise tingimusi ning halduskoostöö meetodeid.
Artikkel 94
1. Järelkontrolli päritolusertifikaatide vormi A ja kaubaarve deklaratsioonide üle tehakse pisteliselt või siis, kui ühenduse tollil tekib põhjendatud kahtlus dokumentide ehtsuses, kõnealuste toodete päritolustaatuses või käesoleva jao muude nõuete täitmises.
2. Lõike 1 kohaldamiseks tagastab ühenduse tolliasutus kaupade päritolusertifikaadi vormi A ja kaubaarve, kui see on esitatud, kaubaarve deklaratsiooni või nende dokumentide koopiad soodustatud ekspordiriigi pädevatele valitsusasutustele, vajaduse korral uurimist põhjendades. Kõik saadud dokumendid ja teave, mille põhjal võib oletada, et päritolutõendis esitatud andmed on ebaõiged, saadetakse kontrollitaotluse tõendamiseks.
Kui kõnealune tolliasutus otsustab artiklis 67 nimetatud tariifsete soodustuste andmise kuni kontrolli tulemuste selgumiseni peatada, teeb ta ettepaneku tooted importijale vabastada, kui kõik vajalikud ettevaatusabinõud on kasutusele võetud.
3. Kui järelkontrolli taotlus on esitatud kooskõlas lõikega 1, tehakse kontroll ja selle tulemused teatatakse ühenduse tolliasutustele hiljemalt kuue kuu jooksul. Tulemuste põhjal peab selguma, kas kõnealune päritolutõend kehtib tegelikult eksporditud toodete suhtes ja kas neid tooteid saab käsitleda soodustatud riigist või ühendusest pärinevatena.
4. Kui päritolusertifikaadi vorm A on antud välja vastavalt artiklile 91, lisatakse vastusele kaupade liikumissertifikaadi (liikumissertifikaatide) EUR.1 koopia (koopiad) või vajaduse korral vastav(ad) kaubaarve deklaratsioon(id).
5. Kui põhjendatud kahtluse korral lõikes 3 ettenähtud kuue kuu jooksul vastust ei saada või kui vastus ei sisalda piisavat teavet, et otsustada, kas kõnealune dokument on ehtne, või et määrata toodete tegelikku päritolu, saadetakse pädevatele asutustele teine teade. Kui nelja kuu jooksul pärast teist teadet ei esitata järelkontrolli tulemusi neid nõudvale asutusele või kui nende alusel ei ole võimalik otsustada, kas kõnealune dokument on ehtne, või määrata toodete tegelikku päritolu, keelduvad nimetatud asutused tariifse sooduskohtlemise kohaldamisest, välja arvatud erandlike asjaolude korral.
Esimese lõigu sätteid kohaldatakse samasse piirkondlikku rühma kuuluvate riikide vahel vastavalt käesoleva jao sätetele koostatud päritolusertifikaadi vormi A järelkontrolliks.
6. Kui järelkontroll või mis tahes olemasolev teave näitab, et käesoleva jao sätteid on rikutud, teostab või korraldab soodustatud ekspordiriik asjakohase kiirusega omal algatusel või ühenduse nõudmisel uurimise selliste rikkumiste väljaselgitamiseks ja ärahoidmiseks. Ühendus võib nimetatud uurimises sel eesmärgil osaleda.
7. Päritolusertifikaatide vormi A üle järelkontrolli tegemiseks säilitab soodustatud ekspordiriigi pädev valitsusasutus sertifikaatide koopiaid ja kõiki nendele viitavaid ekspordidokumente vähemalt kolm aastat.
Artikkel 95
Artikli 78 lõike 1 punkti c ja artiklit 88 kohaldatakse ainult juhul, kui Norra ja Šveits kohaldavad ühenduse sätetega sarnaseid sätteid arenguriikidest pärinevatele teatud toodetele antavate tariifsete soodustuste puhul.
Komisjon teatab iga liikmesriigi tollile, kui Norra ja Šveits võtavad sellised sätted vastu, ning kuupäeva, millest alates alustatakse artikli 78 lõike 1 punkti c ja artikli 88 sätete ning Norra ja Šveitsi poolt vastuvõetud sarnaste sätete kohaldamist.
Neid sätteid kohaldatakse tingimusel, et ühendus, Norra ja Šveits on eelnevalt sõlminud lepingu, mis muu hulgas sedastab, et osapooled osutavad vajalikku vastastikust abi halduskoostöö alal.
4. alajagu
Ceuta ja Melilla
Artikkel 96
1. Käesolevas jaos kasutatav mõiste “ühendus” ei hõlma Ceutat ja Melillat. Mõiste “ühendusest pärinevad tooted” ei hõlma Ceutast ja Melillast pärinevaid tooteid.
2. Käesolevat jagu kohaldatakse mutatis mutandis, kui määratakse kindlaks, kas tooteid võib käsitada soodustatud ekspordiriigist pärinevatena, kui see riik saab nende toodete importimisel Ceutasse või Melillasse kasu üldisest soodustuste süsteemist, või Ceutast ja Melillast pärinevate toodetena.
3. Ceutat ja Melillat käsitatakse ühtse territooriumina.
4. Käesoleva jao sätteid, mis hõlmavad päritolusertifikaadi vormi A väljaandmist, kasutamist ja järelkontrolli, kohaldatakse Ceutast ja Melillast pärinevate toodete puhul mutatis mutandis.
5. Hispaania toll vastutab käesoleva jao kohaldamise eest Ceutas ja Melillas.
5. alajagu
Lõppsäte
Artikkel 97
Kui riik või territoorium nimetatakse või taasnimetatakse soodustatud riigiks vastavates nõukogu määrustes või ESTÜ vastuvõetud otsustes osutatud toodete suhtes, võivad sellest riigist või sellelt territooriumilt pärinevad kaubad saada üldisest soodustuste süsteemist tulenevaid soodustusi, tingimusel et neid eksporditi soodustatud riigist või territooriumilt artikli 93 lõikes 2 nimetatud kuupäeval või pärast seda kuupäeva.
2. jagu
Albaania Vabariik, Bosnia ja Hertsegoviina ning Horvaatia Vabariik; endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik (teatavate veinide puhul), Sloveenia Vabariik (teatavate veinide puhul)
1. alajagu
Päritolustaatusega toodete mõiste määratlus
Artikkel 98
1. Selleks et kohaldada ühenduse tariifseid soodustusi käsitlevaid sätteid Albaania Vabariigist, Bosnia ja Hertsegoviinast ning Horvaatia Vabariigist, endisest Jugoslaavia Makedoonia Vabariigist (teatavate veinide puhul) ja Sloveenia Vabariigist (teatavate veinide puhul) (edaspidi “soodustatud vabariigid”) pärinevate toodete suhtes, käsitatakse järgmisi tooteid soodustatud vabariigist pärinevatena:
a) täielikult soodustatud vabariigis artikli 99 tähenduses valmistatud tooted;
b) soodustatud vabariigis valmistatud tooted, milleks on kasutatud muid, kui punktis a osutatud tooteid, tingimusel et artikli 100 tähenduses on need läbinud piisava töö või töötluse.
2. Käesoleva jao kohaldamisel käsitatakse lõike 3 tähenduses ühendusest pärinevaid tooteid, mis peavad soodustatud vabariigis läbima artiklis 101 kirjeldatust ulatuslikuma töö või töötlemise, nimetatud soodustatud vabariigist pärinevatena.
3. Ühenduses saadud toodete päritolu kindlakstegemiseks kohaldatakse lõiget 1 mutatis mutandis.
Artikkel 99
1. Järgmisi tooteid käsitatakse soodustatud vabariigist või ühendusest täielikult pärinevate toodetena:
a) selle pinnasest või merepõhjast kaevandatud mineraalsed maavarad;
b) seal koristatud taimekasvatussaadused;
c) seal sündinud ja kasvatatud elusloomad;
d) seal kasvatatud elusloomadest valmistatud tooted;
e) seal toimunud jahi ja kalapüügi saadused;
f) merekalapüügi- ja muud selle riigi aluste poolt väljaspool territoriaalvett merest püütud saadused;
g) selle riigi kalatöötlemislaevade pardal ainult punktis f osutatud saadustest valmistatud tooted;
h) seal kogutud kasutatud esemed, mis sobivad ainult tooraine saamiseks;
i) sealse tootmistegevuse jäätmed ja jäägid;
j) väljaspool selle territoriaalvett merepõhjast või selle aluspinnasest välja toodud saadused, tingimusel et soodustatud vabariigil või ühendusel on merepõhja või aluspinnase kasutamise ainuõigus;
k) kõik punktides a–j nimetatud saadustest või toodetest valmistatud tooted.
2. Lõike 1 punktides f ja g nimetatud mõisteid “selle riigi alused” ja “selle riigi kalatöötlemislaevad” kohaldatakse üksnes järgmiste aluste ja kalatöötlemislaevade suhtes:
— mis on registreeritud või laevaregistrisse kantud soodustatud vabariigis või liikmesriigis,
— mis kannavad soodustatud vabariigi või liikmesriigi lippu,
— mis vähemalt 50 % ulatuses kuuluvad kõnesoleva soodustatud vabariigi kodanikele või äriühingule, mille peakontor asub selles vabariigis või mõnes liikmesriigis ja mille juht või juhtkond, juhatuse või nõukogu esimees ning enamik mõlema organi liikmeid on selle vabariigi või liikmesriigi kodanikud, ja äriühingute puhul kuulub vähemalt pool nende kapitalist eespool nimetatud vabariigile või liikmesriigile, nende avalik-õiguslikele isikutele või kodanikele,
— mille kapten ja ohvitserid on soodustatud vabariigi või liikmesriikide kodanikud ja
— mille meeskonnast vähemalt 75 % on soodustatud vabariigi või liikmesriikide kodanikud.
3. Mõisted “soodustatud vabariik” ja “ühendus” hõlmavad ka nimetatud vabariigi või liikmesriikide territoriaalvett.
4. Avamerel tegutsevaid aluseid, sealhulgas kalatöötlemislaevu, mille pardal püütud kala läbib töö või töötluse, käsitatakse soodustatud vabariigi või liikmesriigi territooriumi osana, tingimusel et need vastavad lõikes 2 kindlaksmääratud tingimustele.
Artikkel 100
Artikli 98 kohaldamisel loetakse tooteid, mis ei ole täielikult soodustatud vabariigis või ühenduses valmistatud, piisava töö või töötluse läbinuks, kui lisa 15 loendis esitatud tingimused on täidetud.
Nendes tingimustes on märgitud kõikide käesolevas jaos nimetatud toodete valmistamisel kasutatavate päritolustaatuseta materjalidega tehtavad tööd või töötlemistoimingud, mida kohaldatakse üksnes selliste materjalide suhtes.
Kui toodet, mis on saanud päritolu loendis märgitud tingimuste täitmise teel, kasutatakse muu toote valmistamisel, ei kohaldata selle suhtes tingimusi, mida kohaldatakse valmistoote suhtes, ning ei võeta arvesse päritolustaatuseta materjale, mida selle toote valmistamisel võidakse kasutada.
Artikkel 101
1. Ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist, käsitatakse järgmisi toiminguid päritolustaatuse omandamiseks ebapiisava töö või töötlusena, sõltumata sellest, kas artikli 100 tingimused on täidetud või mitte:
a) toimingud, mis tagavad toodete seisundi säilimise nende vedamisel ja ladustamisel (ventilatsioon, laialilaotamine, kuivatamine, jahutamine, säilitamine soola, vääveldioksiidi või mõne muu aine vesilahuses, kahjustatud osade eemaldamine ja muud sellised toimingud);
b) lihtsad toimingud, nagu tolmu eemaldamine, tuulamine või uhtmine, sortimine, liigitamine, kokkupanemine (kaasa arvatud kaupade komplekteerimine), pesemine, värvimine, tükeldamine;
i) ümberpakkimine ning kaubasaadetiste osadeks jagamine ja koondamine,
ii) lihtne klaas- või plastpudelitesse, kottidesse, karpidesse pakkimine, alustele jms kinnitamine ning kõik muu lihtne pakendamine;
d) kaubatähiste, etikettide ja muude eristusmärkide kinnitamine tootele või selle pakendile;
e) üht või mitut sorti toodete segamine, kui saadud segu üks või mitu komponenti ei vasta käesolevas jaos sätestatud tingimustele, mis võimaldaks neid käsitada soodustatud vabariigist või ühendusest pärinevate toodetena;
f) toote osade lihtne kokkupanemine terviktoote saamiseks;
g) kahe või enama punktides a–f loetletud toimingu kombinatsioon;
h) loomade tapmine.
2. Kõiki konkreetse tootega kas soodustatud vabariigis või ühenduses tehtud toiminguid tuleb arvestada koos, kui määratakse kindlaks, kas selle tootega tehtud töö või töötlus lugeda lõike 1 tähenduses ebapiisavaks.
Artikkel 101a
1. Käesoleva jao sätete kohaldamisel on kvalifikatsiooniühik see toode, mida loetakse harmoneeritud süsteemi nomenklatuuri alusel klassifitseerimisel põhiüksuseks.
Sellest järeldub, et:
a) kui toode, mis koosneb toodete rühmast või kokkupandud toodetest, klassifitseeritakse harmoneeritud süsteemi alusel ühte rubriiki, moodustab tervik kvalifikatsiooniühiku;
b) kui partii koosneb mitmest identsest tootest, mis on klassifitseeritud samasse harmoneeritud süsteemi rubriiki, kohaldatakse käesoleva jao sätteid iga toote suhtes eraldi.
2. Kui harmoneeritud süsteemi tõlgendamisreegli 5 kohaselt loetakse klassifitseerimisel pakkeüksus toote juurde kuuluvaks, tuleb see ka päritolu kindlaksmääramisel lugeda toote juurde kuuluvaks.
Artikkel 102
1. Erandina artikli 100 sätetest võib päritolustaatuseta materjale kasutada antud toote valmistamiseks tingimusel, et nende koguväärtus ei ületa 10 % toote tehasehinnast.
Kui loendis on esitatud päritolustaatuseta materjalide maksimaalväärtuseks üks või mitu protsendimäära, ei tohi esimese lõigu kohaldamisel neid määrasid ületada.
2. Lõiget 1 ei kohaldata harmoneeritud süsteemi gruppidesse 50–63 kuuluvate toodete suhtes.
Artikkel 103
Seadme, masina, aparaadi või sõidukiga kaasas olevaid manuseid, varuosi ja tööriistu, mis on tavalise varustuse osaks ja mis kuuluvad hinna sisse ning mille eest ei esitata eraldi arvet, käsitatakse kõnealuse seadme, masina, aparaadi või sõiduki lahutamatu osana.
Artikkel 104
Harmoneeritud süsteemi tõlgendamisreegliga 3 määratletud komplektil on päritolustaatus, kui komplekti kuuluvad tooted on päritolustaatusega. Komplektil tervikuna on päritolustaatus, sõltumata sellest, et see koosneb päritolustaatusega ja päritolustaatuseta toodetest, kui päritolustaatuseta toodete väärtus on alla 15 % komplekti tehasehinnast.
Artikkel 105
Selleks et määrata kindlaks, kas toode on päritolustaatusega või mitte, ei ole vaja kindlaks määrata järgnevate toote valmistamisel kasutatavate toodete päritolu:
a) elektrienergia ja kütus;
b) tehas ja selle sisseseade;
c) masinad ja tööriistad;
d) kaup, mis ei kuulu toote lõppkoosseisu.
Artikkel 106
Käesolevas jaos sätestatud päritolustaatuse saamise tingimusi tuleb täita igal ajal soodustatud vabariigis või ühenduses.
Kui soodustatud vabariigist või ühendusest mõnda teise riiki eksporditavad päritolustaatusega tooted saadetakse tagasi, käsitatakse neid päritolustaatuseta toodetena, kui pädevatele asutustele ei saa tõendada, et:
— tagasitoodud tooted on samad, mis on eksporditud, ja
— need ei ole kõnealuses riigis või eksportimise ajal läbinud ühtegi muud toimingut peale nende, mis on vajalikud kaupade seisundi säilitamiseks.
Artikkel 107
1. Järgmisi juhtumeid käsitatakse otseveona soodustatud vabariigist ühendusse või ühendusest soodustatud vabariiki:
a) tooteid ei veeta ühegi teise riigi territooriumi kaudu;
b) ühe saadetise moodustavaid tooteid veetakse mõne muu kui soodustatud vabariigi või ühenduse territooriumi kaudu, vajaduse korral laadides tooteid ümber või ladustades ajutiselt kõnealustes riikides, tingimusel et tooted jäävad transiidi- või ladustamisriigis tollijärelevalve alla ning ei läbi ühtegi muud toimingut peale mahalaadimise, ümberlaadimise või muu toimingu, mille eesmärk on kauba seisundi säilitamine;
c) tooteid veetakse torutransporti kasutades katkematult läbi mõne teise territooriumi, mis ei ole soodustatud ekspordivabariigi või ühenduse territoorium.
2. Pädevale tolliasutusele tuleb tõendada, et lõike 1 punktis b nimetatud tingimused on täidetud, ja esitada:
a) üksainus veodokument, mis hõlmab teekonda ekspordiriigist läbi transiidiriigi, või
b) transiidiriigi tolli väljastatud tõend:
— milles on täpne toodete kirjeldus,
— milles on märgitud toodete maha- ja ümberlaadimiskuupäevad, vajaduse korral laevade või teiste kasutatud transpordivahendite nimed ning
— mis tõendab, millistel tingimustel olid tooted transiidiriigis;
c) eespool nimetatud dokumentide puudumisel mõni muu dokument, mis on tõendina kasutatav.
Artikkel 108
1. Päritolustaatusega toodetele, mis saadetakse soodustatud vabariigist mõnda teise riiki näitusele ja müüakse pärast näitust ühendusse importimiseks, antakse importimisel artiklis 98 osutatud tariifseid soodustusi, tingimusel et need vastavad käesolevas jaos kehtestatud nõuetele, mille kohaselt saab neid käsitada soodustatud ekspordivabariigist pärinevate toodetena, ja et pädevale ühenduse tollile on tõendatud järgmised asjaolud:
a) eksportija on toimetanud nimetatud tooted soodustatud vabariigist otse näitust korraldavasse riiki ja seal need näitusel välja pannud;
b) eksportija on tooted müünud või muul viisil võõrandanud ühenduses asuvale isikule;
c) tooted on toimetatud ühendusse näituse ajal või vahetult peale näitust samal kujul, nagu need olid näitusele saates;
d) alates näitusele saatmisest ei ole tooteid kasutatud muuks otstarbeks kui seal väljapanekuks.
2. Kaupade liikumissertifikaat EUR.1 esitatakse ühenduse tollile tavalisel viisil. Sellele märgitakse näituse nimi ja aadress. Vajaduse korral võidakse nõuda dokumentaalseid lisatõendeid toodete laadi ja väljapanekutingimuste kohta.
3. Lõiget 1 kohaldatakse kõikide kaubandus-, tööstus-, põllumajandus- või käsitöönäituste, -messide või muude samalaadsete avalike ürituste ja väljapanekute suhtes, mille jooksul kõnealused tooted jäävad tollikontrolli alla, välja arvatud kauplustes või äripindadel korraldatavad eraviisilised üritused, mille eesmärk on välismaiste toodete müük.
2. alajagu
Päritolutõend
Artikkel 109
Soodustatud riigist pärinevate toodete suhtes kohaldatakse artiklis 98 nimetatud tariifset sooduskohtlemist, kui nende kohta esitatakse kas:
a) kaupade liikumissertifikaat EUR.1, mille näidis on esitatud lisas 21, või
b) artikli 116 lõikes 1 täpsustatud juhtudel deklaratsioon, mille tekst on esitatud lisas 22 ja mille eksportija esitab kaubaarves, kättetoimetamisteatises või muus äridokumendis, kus kõnealuseid tooteid piisavalt täpselt kirjeldatakse, et neid saaks hiljem identifitseerida (edaspidi “kaubaarve deklaratsioon”).
a)
KAUPADE LIIKUMISSERTIFIKAAT EUR.1
Artikkel 110
1. Kaupade liikumissertifikaadi EUR.1 esitamise korral, mille on välja andnud Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Horvaatia, endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi või Sloveenia tolli- või muud pädevad valitsusasutused, käsitatakse käesoleva jao tähenduses päritolustaatusega tooteid sobivatena ühendusse importimisel artiklis 98 osutatud tariifseid soodustusi saama, tingimusel et need on veetud otseveona artikli 107 tähenduses ja et kõnealused soodustatud vabariigid:
— on edastanud komisjonile artikli 121 alusel nõutava teabe, ja
— abistavad ühendust, lubades liikmesriikide tolliasutustel kontrollida dokumendi ehtsust või kõnesolevate toodete tegelikku päritolu käsitleva teabe õigsust.
2. Kaupade liikumissertifikaadi EUR.1 võib välja anda ainult juhul, kui see on artiklis 98 osutatud tariifsete soodustuste kohaldamiseks vajalik dokumentaalne tõend.
3. Kaupade liikumissertifikaat EUR.1 antakse välja ainult eksportija või tema volitatud esindaja kirjaliku taotluse alusel. Taotlus esitatakse lisas 21 esitatud vormil, mis täidetakse kooskõlas käesoleva alajao sätetega.
Soodustatud ekspordivabariigi või -liikmesriigi pädevad asutused peavad säilitama kaupade liikumissertifikaatide EUR.1 taotlusi vähemalt kolm aastat.
4. Eksportija või tema volitatud esindaja esitab koos taotlusega kõik vajalikud tõendavad dokumendid selle kohta, et eksporditavad tooted vastavad kaupade liikumissertifikaadi EUR.1 väljaandmise tingimustele.
Pädevate asutuste nõudmisel kohustub eksportija esitama lisatõendid, mida need asutused võivad nõuda selleks, et kontrollida nende toodete päritolustaatuse õigsust, mille suhtes sooduskohtlemine on õigustatud, samuti kohustub ta lubama kõnealustel asutustel kontrollida oma raamatupidamist ja toodete valmistamist käsitlevaid üksikasju.
5. Kaupade liikumissertifikaadi EUR.1 annavad välja soodustatud vabariikide pädevad valitsusasutused ja ekspordiliikmesriigi toll, kui eksporditavaid tooteid võib käesoleva lõike tähenduses käsitada päritolustaatusega toodetena.
6. Et kaupade liikumissertifikaat EUR.1 on dokumentaalne tõend artiklis 98 ettenähtud sooduskorra kohaldamiseks, vastutavad soodustatud vabariigi pädevad valitsusasutused või ekspordiliikmesriigi toll selle eest, et võetaks tarvitusele vajalikud abinõud toodete päritolu ja muude sertifikaadis märgitud andmete kontrollimiseks.
7. Selleks et kontrollida lõikes 5 sätestatud tingimuste täitmist, on soodustatud vabariigi pädeval valitsusasutusel või ekspordiliikmesriigi tollil õigus nõuda mis tahes dokumentaalset tõendit või teha vajalikku kontrolli.
8. Soodustatud vabariigi pädev valitsusasutus või ekspordiliikmesriigi toll peab tagama, et lõikes 1 osutatud vormid oleks nõuetekohaselt täidetud.
9. Kaupade liikumissertifikaadi EUR.1 väljaandmiskuupäev märgitakse sertifikaadi sellel osal, mille täidab toll.
10. Soodustatud vabariigi pädev asutus või ekspordiliikmesriigi toll annab kaupade liikumissertifikaadi EUR.1 välja sellega hõlmatud toodete eksportimisel. Sertifikaat antakse eksportijale niipea, kui eksport on toimunud või tagatud.
Artikkel 111
Kui importija taotlusel ja impordiriigi tolli poolt ettenähtud tingimustel imporditakse harmoneeritud süsteemi XVI või XVII jaotise või rubriikide 7308 või 9406 alla kuuluvaid harmoneeritud süsteemi tõlgendamisreegli 2.a tähenduses lahtivõetud või kokkupanemata tooteid eraldi saadetisena, esitatakse tollile selle toote kohta ühekordne päritolutõend esimese kaubasaadetise importimisel.
Artikkel 112
Päritolutõend esitatakse impordiliikmesriigi tolliasutustele seadustiku artiklis 62 sätestatud korras. Nimetatud tolliasutused võivad nõuda päritolutõendi tõlget ja samuti võib toll nõuda, et koos impordideklaratsiooniga esitatakse ka importija kinnitus selle kohta, et tooted vastavad käesoleva jao sätete kohaldamiseks ettenähtud tingimustele.
Artikkel 113
1. Erandina artikli 110 lõikest 10 võib kaupade liikumissertifikaati EUR.1 erandkorras välja anda pärast sellega hõlmatud toodete eksporti, kui:
a) seda ei antud ekspordi ajal välja vea või tahtmatu tegevusetuse või eriasjaolude tõttu või
b) kui pädevatele asutustele on tõendatud, et kaupade liikumissertifikaat EUR.1 anti välja, kuid tehnilistel põhjustel seda importimisel ei aktsepteeritud.
2. Pädevad valitsusasutused võivad kaupade liikumissertifikaadi EUR.1 tagasiulatuvalt välja anda ainult pärast kontrollimist, et eksportija taotluses esitatud andmed ühtivad ekspordidokumentides sisalduva teabega ja et asjaomaste toodete eksportimisel ei antud välja käesoleva jao sätetele vastavat kaupade liikumissertifikaati EUR.1.
3. Tagasiulatuvalt väljaantud kaupade liikumissertifikaadile EUR.1 tehakse üks järgmistest märkustest:
— “EXPEDIDO A POSTERIORI”,
— “UDSTEDT EFTERFØLGENDE”,
— “NACHTRÄGLICH AUSGESTELLT”,
— “ΕΚΔΟΘΕΝ ΕΚ ΤΩΝ ΥΣΤΕΡΩΝ” ,
— “ISSUED RETROSPECTIVELY”,
— “DÉLIVRÉ A POSTERIORI”,
— “RILASCIATO A POSTERIORI”,
— “AFGEGEVEN A POSTERIORI”,
— “EMITIDO A POSTERIORI”,
— “ANNETTU JÄLKIKÄTEEN”,
— “UTFÄRDAT I EFTERHAND”.
4. Lõikes 3 osutatud märkus kantakse kaupade liikumissertifikaadi EUR.1 lahtrisse “Märkused”.
Artikkel 114
1. Kaupade liikumissertifikaadi EUR.1 varguse, kadumise või hävimise korral võib eksportija taotleda selle välja andnud pädevatelt asutustelt duplikaati nende valduses olevate ekspordidokumentide põhjal.
2. Sel viisil väljaantud dublikaadile tehakse üks järgmistest märkustest:
— “DUPLICADO”,
— “DUPLIKAT”,
— “DUPLIKAT
,”
,— “ΑΝΤΙΓΡΑΦΟ”,
— “DUPLICATE”,
— “DUPLICATA”,
— “DUPLICATO”,
— “DUPLICAAT”,
— “SEGUNDA VIA”,
— “KAKSOISKAPPALE”,
— “DUPLIKAT”.
3. Lõikes 2 osutatud märkus kantakse kaupade liikumissertifikaadi EUR.1 lahtrisse “Märkused”.
4. Kaupade liikumissertifikaadi EUR.1 originaali väljaandmiskuupäeva kandev duplikaat hakkab kehtima alates nimetatud kuupäevast.
Artikkel 115
Kui päritolustaatusega tootele rakendatakse ühenduse tolliasutuse kontrolli, võib originaalpäritolutõendi asendada ühe või mitme kaupade liikumissertifikaadiga EUR.1, kui kõik tooted või osa neist saadetakse mujale ühendusse. Kaupade liikumissertifikaadi EUR.1 asendussertifikaadi(d) annab välja see tolliasutus, kelle kontrolli alla tooted esitatakse.
b)
KAUBAARVE DEKLARATSIOON
Artikkel 116
1. Kaubaarve deklaratsiooni võib koostada:
a) ühenduse heakskiidetud eksportija artikli 117 tähenduses või
b) iga eksportija mis tahes kaubasaadetise kohta, mis koosneb ühest või enamast pakist ja sisaldab päritolustaatusega tooteid, mille koguväärtus ei ületa 6 000 eurot, ja tingimusel, et artikli 110 lõikes 1 nimetatud abi kohaldatakse ka käesoleva protseduuri suhtes.
2. Kaubaarve deklaratsiooni võib koostada, kui asjaomaseid tooteid saab käsitleda ühendusest või soodustatud vabariigist pärinevatena ja need vastavad muudele käesoleva jao nõuetele.
3. Eksportija, kes koostab kaubaarve deklaratsiooni, peab olema valmis igal ajal esitama ekspordiriigi tolli- või muu pädeva valitsusasutuse taotlusel kõik vajalikud dokumendid, mis tõestavad asjaomaste toodete päritolustaatust ja kinnitavad, et käesoleva jao muud nõuded on täidetud.
4. Eksportija koostab kaubaarve deklaratsiooni, trükkides trükimasinal, tembeldades või välja trükkides arvele, saatelehele või mõnele muule äridokumendile deklaratsiooni, mille tekst on esitatud lisas 22, kasutades üht nimetatud lisas esitatud keelelist versiooni kooskõlas ekspordiriigi siseriiklike õigusaktidega. Kui deklaratsioon täidetakse käsitsi, tuleb seda teha tindiga ja kasutada suurtähti.
5. Kaubaarve deklaratsioonile kirjutab eksportija oma originaalallkirja käsitsi. Heakskiidetud eksportijalt artikli 117 tähenduses ei nõuta siiski sellistele deklaratsioonidele allakirjutamist, tingimusel et ta annab tollile kirjaliku kinnituse, et ta võtab endale täieliku vastutuse kõikide kaubaarve deklaratsioonide eest, mille alusel saab teda identifitseerida, nagu ta oleks sellele käsitsi alla kirjutanud.
6. Lõike 1 punktis b nimetatud juhtudel kehtivad kaubaarve deklaratsiooni kasutamise kohta järgmised eritingimused:
a) kaubaarve deklaratsioon täidetakse iga kaubasaadetise kohta;
b) kui kaubasaadetises sisalduvat kaupa on ekspordiriigis juba “päritolustaatusega toodete” määratluse alusel kontrollitud, võib eksportija kõnealusele kontrollile viidata kaubaarve deklaratsioonis.
Esimese lõigu sätted ei vabasta eksportijaid kõikide muude tolli- või postieeskirjadega ettenähtud tolliformaalsuste täitmisest.
Artikkel 117
1. Ühenduse toll võib anda eksportijale (edaspidi “heakskiidetud eksportija”), kes tegeleb artikli 98 lõike 2 tähenduses pidevalt ühendusest pärinevate toodete veoga ja kes esitab tollile kõik tagatised, mis on vajalikud toodete päritolustaatuse ja muude käesolevas jaos ettenähtud nõuete täitmise kontrollimiseks, loa täita ise kaubaarve deklaratsioone, sõltumata asjaomaste toodete väärtusest.
2. Toll võib anda heakskiidetud eksportija staatuse mis tahes tingimustel, mida ta peab asjakohaseks.
3. Toll annab heakskiidetud eksportijale tolliloa numbri, mis tuleb märkida kaubaarve deklaratsioonile.
4. Toll kontrollib heakskiidetud eksportija loa kasutamist.
5. Toll võib loa igal ajal kehtetuks tunnistada. Ta peab tegema seda siis, kui heakskiidetud eksportija ei esita enam lõikes 1 nimetatud tagatisi, ei täida lõikes 2 nimetatud tingimusi või kasutab luba muul viisil vääriti.
Artikkel 118
1. Päritolutõend kehtib neli kuud alates selle väljaandmisest ekspordiriigis ning see tuleb nimetatud aja jooksul esitada impordiriigi tollile.
2. Kui päritolutõendid esitatakse impordiriigi tollile pärast lõikes 1 kindlaksmääratud esitamistähtaja lõppu, võib selle aktsepteerida artiklis 98 nimetatud tariifsete soodustuste andmiseks, juhul kui need dokumendid on jäänud tähtaja jooksul esitamata erandlike asjaolude tõttu.
3. Muudel hilinemisjuhtudel võib impordiriigi toll päritolutõendeid aktsepteerida siis, kui tooted on talle esitatud enne kõnesoleva tähtaja lõppu.
4. Importija taotluse korral ja võttes arvesse impordiliikmesriigi tolli ettenähtud tingimusi, võib esimese partii importimisel esitada tollile ühe päritolutõendi, kui:
a) kauba importimine on regulaarne ja pidev ning impordil on märkimisväärne kaubanduslik väärtus;
b) kauba suhtes kohaldatakse sama müügilepingu tingimusi ja selle lepingu pooled asuvad ekspordiriigis või ühenduses;
c) kaup on klassifitseeritud sama koondnomenklatuuri koodi alla (kaheksa numbrit);
d) kaup tuleb eranditult samalt eksportijalt ja on saadetud samale importijale ning selle kauba tolliformaalsused täidetakse samas ühenduse tolliasutuses.
Seda korda rakendatakse pädeva tolli poolt kindlaksmääratud koguste ja ajavahemiku suhtes. See ajavahemik ei tohi mitte mingil juhul olla pikem kui kolm kuud.
Artikkel 119
1. Tooteid, mida üks eraisik saadab teisele eraisikule väikepakis või mis kuuluvad reisija isikliku pagasi hulka, käsitatakse artiklis 98 osutatud tariifsete soodustustega hõlmatud päritolustaatusega toodetena ning kaupade liikumissertifikaati EUR.1 ega kaubaarve deklaratsiooni ei ole vaja esitada, kui nimetatud toodete import ei ole kaubanduslikku laadi ning on deklareeritud nii, et kõnealuse jao kohaldamiseks ettenähtud tingimused on täidetud, samuti ka siis, kui ei teki kahtlust nimetatud deklaratsiooni õigsuses.
2. Importi, mis on juhutine ja koosneb eranditult toodetest, mis on ette nähtud vastuvõtjate või reisijate või nende perekonnaliikmete isiklikuks kasutamiseks, ei käsitata kaubandusliku impordina, kui toodete laadi ja koguse põhjal on ilmne, et neid ei impordita kaubanduslikel eesmärkidel.
Lisaks sellele ei tohi väikepakendite puhul selliste toodete koguväärtus ületada 500 eurot ja reisija isikliku pagasi hulka kuuluvate toodete puhul 1 200 eurot.
Artikkel 120
Kui päritolutõendi ja nende dokumentide kannetes, mis esitatakse tollile toodete importimiseks vajalike formaalsuste täitmiseks, avastatakse väikesi erinevusi, ei muuda see sertifikaati ipso facto tühiseks, kui sertifikaadi vastavus esitatavatele toodetele on nõuetekohaselt tõendatud.
Päritolutõendi ilmsed vormilised vead, nagu näiteks trükivead, ei tohi põhjustada dokumendi tagasilükkamist, kui need vead ei tekita põhjendatud kahtlusi dokumendis esitatud kannete õigsuses.
3. alajagu
Halduskoostöö meetodid
Artikkel 121
1. Soodustatud vabariigid edastavad komisjonile nende territooriumil asuvate valitsusasutuste nimed, aadressid ja pitserijäljendite näidised, kellel on õigus välja anda kaupade liikumissertifikaati EUR.1, samuti nende asjakohaste valitsusasutuste nimed ja aadressid, kes vastutavad kaupade liikumissertifkaatide EUR.1 ja kaubaarve deklaratsioonide kontrollimise eest. Pitserid kehtivad alates kuupäevast, mil komisjon on kätte saanud nende jäljendid. Komisjon edastab selle teabe iga liikmesriigi tollile. Kui need teated muudavad varasemaid teateid, teatab komisjon uute pitserite jõustumise kuupäeva vastavalt soodustatud vabariikide pädevate valitsusasutuste poolt antud juhistele. Nimetatud teave on ametlikuks kasutamiseks; kui kaup tuleb siiski lubada vabasse ringlusse, võib kõnesolev tolliasutus lubada importijal või tema nõuetekohaselt volitatud esindajal tutvuda käesolevas lõikes nimetatud pitserijäljenditega.
2. Komisjon saadab soodustatud vabariikidele pitserijäljendite näidised, mida iga liikmesriigi toll kasutab kaupade liikumissertifikaatide EUR.1 väljaandmisel.
Artikkel 122
1. Järelkontrolli kaupade liikumissertifikaatide EUR.1 ja kaubaarve deklaratsioonide üle tehakse pisteliselt või siis, kui impordiliikmesriigi tollil või soodustatud vabariikide pädevatel valitsusasutustel tekib põhjendatud kahtlus dokumentide ehtsuses, kõnealuste toodete päritolustaatuses ja käesoleva jao muude nõuete täitmises.
2. Lõike 1 rakendamiseks tagastavad impordiliikmesriigi või soodustatud vabariigi pädevad asutused kaupade liikumissertifikaadi EUR.1 ja kaubaarve, kui see on esitatud, kaubaarve deklaratsiooni või nende dokumentide koopiad soodustatud ekspordivabariigi või -liikmesriigi pädevatele asutustele, vajaduse korral uurimist põhjendades. Kõik saadud dokumendid ja teave, mille põhjal võib oletada, et päritolutõendis esitatud andmed on ebaõiged, saadetakse kontrollitaotluse tõendamiseks.
Kui importiva liikmesriigi toll otsustab artiklis 98 nimetatud tariifsete soodustuste andmise kuni kontrolli tulemuste selgumiseni peatada, teeb ta ettepaneku tooted importijale vabastada, kui kõik vajalikud ettevaatusabinõud on kasutusele võetud.
3. Kui järelkontrolli taotlus on esitatud kooskõlas lõikega 1, tehakse kontroll ja selle tulemused teatatakse impordiliikmesriikide tollile või soodustatud impordivabariigi pädevatele valitsusasutustele hiljemalt kuue kuu jooksul. Tulemuste põhjal peab selguma, kas kõnealune päritolutõend kehtib tegelikult eksporditud toodete suhtes ja kas neid tooteid saab käsitleda soodustatud vabariigist või ühendusest pärinevatena.
4. Kui põhjendatud kahtluse korral lõikes 3 ettenähtud kuue kuu jooksul vastust ei saada või kui vastus ei sisalda piisavat teavet, et otsustada, kas kõnealune dokument on ehtne, või et määrata toodete tegelikku päritolu, saadetakse pädevatele asutustele teine teade. Kui nelja kuu jooksul pärast teist teadet ei esitata järelkontrolli tulemusi neid nõudvale asutusele või kui nende alusel ei ole võimalik otsustada, kas kõnealune dokument on ehtne, või määrata toodete tegelikku päritolu, keelduvad nimetatud asutused tariifsete soodustuste andmisest, välja arvatud erandlike asjaolude korral.
5. Kui järelkontroll või mis tahes olemasolev teave näitab, et käesoleva jao sätteid on rikutud, teostab või korraldab soodustatud ekspordivabariik asjakohase kiirusega omal algatusel või ühenduse nõudmisel uurimise selliste rikkumiste väljaselgitamiseks ja ärahoidmiseks. Ühendus võib nimetatud uurimises sel eesmärgil osaleda.
6. Kaupade liikumissertifikaatide EUR.1 üle järelkontrolli tegemiseks säilitavad soodustatud ekspordivabariigi pädevad valitsusasutused või ekspordiliikmesriigi toll sertifikaatide koopiaid ja kõiki nendele viitavaid ekspordidokumente vähemalt kolm aastat.
4. alajagu
Ceuta ja Melilla
Artikkel 123
1. Käesolevas jaos kasutatav mõiste “ühendus” ei hõlma Ceutat ja Melillat. Mõiste “ühendusest pärinevad tooted” ei hõlma Ceutast ja Melillast pärinevaid tooteid.
2. Käesolevat jagu kohaldatakse mutatis mutandis, kui määratakse kindlaks, kas tooteid võib käsitleda soodustatud ekspordivabariigist pärinevatena, kui see riik saab nende toodete importimisel Ceutasse või Melillasse kasu üldisest soodustuste süsteemist, või Ceutast ja Melillast pärinevate toodetena.
3. Ceutat ja Melillat käsitatakse ühtse territooriumina.
4. Käesoleva jao sätteid, mis hõlmavad kaupade liikumissertifikaadi EUR.1 väljaandmist, kasutamist ja järelkontrolli, kohaldatakse Ceutast ja Melillast pärinevate toodete puhul mutatis mutandis.
5. Hispaania toll vastutab käesoleva jao kohaldamise eest Ceutas ja Melillas.”
6. Artikli 237 lõigetes 1 ja 4 asendatakse “C1” ja “C2/CP3” vastavalt kombinatsioonidega “CN22” ja “CN23”.
7. Pealkirjade “I osa (Tollikäitlus), I jaotis (Vabasse ringlusse lubamine)” all asendatakse 2. peatükk (artiklid 291-308) järgmisega:
“2. PEATÜKK
Eesmärgipärane kasutamine
Artikkel 291
1. Käesolevat peatükki kohaldatakse kauba suhtes, mis on lubatud vabasse ringlusse soodustatud tariifimenetlusega või selle eesmärgipärase kasutamise tõttu tollimaksu vähendatud või nullmääraga, tingimusel et kauba eesmärgipärase kasutamise suhtes kohaldatakse tollijärelevalvet.
2. Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:
a) ühtne luba — luba, millega on seotud erinevad tolliametid;
b) raamatupidamisarvestus — loa omaniku äri- või maksualane või muu raamatupidamisarvestus või tema nimel peetav raamatupidamisarvestus;
c) dokumentatsioon — andmed, mis sisaldavad kogu vajalikku teavet ja tehnilisi üksikasju mis tahes andmekandjal ja mis võimaldavad tollil tehingute üle järelevalvet teostada ja neid kontrollida.
Artikkel 292
1. Soodustatud tariifimenetlus määratakse vastavalt seadustiku artiklile 21 kirjaliku loa alusel, tingimusel et kauba ees märgipärase kasutamise suhtes kohaldatakse tollijärelevalvet.
Kui kaup lubatakse selle eesmärgipärase kasutamise tõttu vabasse ringlusse tollimaksu vähendatud või nullmääraga ja kehtivad sätted nõuavad, et kaup jääks tollijärelevalve alla vastavalt seadustiku artiklile 82, on eesmärgipärase kasutamise tollijärelevalve kohaldamise jaoks vajalik kirjalik luba.
2. Taotlused esitatakse kirjalikult, kasutades lisas 67 esitatud näidist. Toll võib lubada, et loa uuendamiseks või muutmiseks esitatakse lihtne kirjalik taotlus.
3. Erijuhtudel võib toll lubada esitada tavalise korra kohaselt vabasse ringlusse lubamise deklaratsiooni kirjalikult või andmetöötlussüsteemi kasutades, kui:
— taotlus hõlmab ainult üht tolliametit,
— taotleja kasutab kaupa täielikult ettenähtud eesmärgil, ja
— on tagatud toimingute nõuetekohane tegemine.
4. Kui toll loeb taotluses esitatud teavet ebapiisavaks, võib ta taotlejalt nõuda täiendavaid üksikasju.
Eriti juhtudel, kui taotluse võib esitada tollideklaratsiooni täites, nõuab toll, et taotlusega oleks kaasas deklarandi koostatud dokument, mis sisaldab vähemalt järgmist teavet, kui sellist teavet ei loeta tarbetuks või see on kirjas tollideklaratsioonis, ilma et see piiraks artikli 218 kohaldamist:
a) taotleja, deklarandi ja ettevõtja nimi ja aadress;
b) eesmärgipärase kasutamise laad;
c) kaupade tehniline kirjeldus, nende eesmärgipärasest kasutamisest tulenevad tooted ja identifitseerimisvahendid;
d) eeldatav tulemimäär või tulemimäära kindlaksmääramise meetod;
e) eeldatav ajavahemik, mille jooksul määratakse kauba eesmärgipärane kasutamine;
f) koht, kus kaupa eesmärgipäraselt kasutatakse.
5. Kui taotletakse ühtset luba, on vajalik asutuste eelnev nõusolek vastavalt järgmisele korrale.
Taotlus esitatakse selle koha jaoks määratud tolliasutusele,
— kus on taotleja keskne raamatupidamine, mis hõlbustab audiitorkontrolle ja kus vähemalt osa loaga hõlmatud toimingutest tehakse; või
— kus kaubale määratakse ettenähtud eesmärgipärane kasutus.
Tolliasutus edastab taotluse ja loa projekti teistele asjaomastele tolliasutustele, kes teatavad nende saamise kuupäeva 15 päeva jooksul.
Teised asjaomased tolliasutused teatavad oma vastuväidetest 30 päeva jooksul alates loa projekti saamise kuupäevast. Kui vastuväited on eespool nimetatud ajavahemiku jooksul esitatud ja kokkuleppele ei ole jõutud, lükatakse taotlus tagasi nende punktide osas, mille kohta vastuväited esitati.
Tolliasutused võivad loa välja anda, kui loa projektile ei ole 30 päeva jooksul vastuväiteid esitatud.
Luba välja andev tolliasutus saadab koopia kõikidele asjaomastele tolliasutustele.
6. Kui kaks või enam tolliametit on ühtse loa andmise kriteeriumide ja tingimuste osas üldjoontes kokku leppinud, võivad kõnealused tolliametid kokkuleppe korral asendada eelnevad läbirääkimised lihtsa teatisega. Sellisest teatisest piisab alati, kui ühtset luba uuendatakse või see tühistatakse.
Artikkel 293
1. Lisas 67 esitatud näidisele vastav luba antakse isikutele, kelle elu- või asukoht on ühenduse tolliterritooriumil, kui järgmised tingimused on täidetud:
a) kavandatud tegevus vastab ettenähtud eesmärgipärasele kasutusele ja artikli 296 kohasele kauba edasitoimetamist käsitlevatele sätetele ning toimingute nõuetekohane tegemine on tagatud;
b) taotleja esitab kõik toimingute nõuetekohaseks tegemiseks vajalikud tagatised ja kohustub:
— kasutama kaupa täielikult või osaliselt ettenähtud eesmärgil või seda edasi toimetama ja tõendama kauba kasutamist või edasitoimetamist vastavalt kehtivatele sätetele,
— mitte võtma meetmeid, mis ei ole vastavuses ettenähtud eesmärgipärase kasutusega,
— teatama pädevatele tolliasutustele kõikidest teguritest, mis võivad luba mõjutada;
c) tagatakse tõhus tollijärelevalve ja tolli rakendatav halduskord ei ole asjaomaste majandushuvide suhtes ebaproportsionaalne;
d) peetakse ja säilitatakse asjakohast dokumentatsiooni;
e) esitatakse tagatis, kui toll peab seda vajalikuks.
2. Artikli 292 lõikes 3 nimetatud taotluse puhul antakse luba isikule, kelle elu- või asukoht on ühenduse tolliterritooriumil, aktsepteerides tollideklaratsiooni vastavalt lõikes 1 sätestatud tingimustele.
3. Luba sisaldab järgmisi punkte, kui sellist teavet ei loeta tarbetuks:
a) loa omaniku andmed;
b) vajaduse korral kaupade koondnomenklatuuri või TARICi kood, kauba liik ja kirjeldus, eesmärgipärase kasutamise toimingud ning tulemimäära käsitlevad sätted;
c) identifitseerimise ja tollijärelevalve vahendid ja meetodid;
d) ajavahemik, mille jooksul tuleb määrata kauba ettenähtud eesmärgipärane kasutamine;
e) tolliasutused, kus kaup vabasse ringlusse deklareeritakse, ja asutused, kes meetmete üle järelevalvet teostavad;
f) kohad, kus tuleb määrata kauba ettenähtud eesmärgipärane kasutus;
g) vajaduse korral esitatav tagatis;
h) loa kehtivusaeg;
i) vajaduse korral võimalus kaupu edasi toimetada vastavalt artikli 296 lõikele 1;
j) vajaduse korral kaupade edasitoimetamise lihtsustatud kord vastavalt artikli 296 lõike 2 teisele lõigule ja lõikele 3;
k) vajaduse korral vastavalt seadustiku artiklile 76 lubatud lihtsustatud kord;
l) teabe edastamise vahendid.
4. Luba hakkab kehtima selle väljaandmise päeval või mõnel loas nimetatud hilisemal kuupäeval, ilma et see piiraks artikli 294 kohaldamist.
Artikkel 294
1. Toll võib välja anda tagasiulatuva loa.
Tagasiulatuv luba hakkab kehtima taotluse esitamise kuupäevast, ilma et see piiraks lõigete 2 ja 3 kohaldamist.
2. Kui taotlus käsitleb loa uuendamist sama liiki toimingu ja kauba jaoks, võib loa anda tagasiulatuvalt alates algse loa kehtivusaja lõppemise kuupäevast.
3. Erandjuhtudel võib loa tagasiulatuvat jõudu pikendada, kuid mitte kauemaks kui üks aasta enne taotluse esitamise kuupäeva, tingimusel et selle järele on tõendatud majanduslik vajadus ja:
a) taotlus ei ole seotud pettuse ega ilmse hooletusega;
b) taotleja raamatupidamisarvestus tõendab, et kõik menetlusele esitatud nõuded võib lugeda täidetuks ja, kui see on asjakohane, saab kaupa kõnealuse ajavahemiku jooksul asendamise vältimiseks identifitseerida, ning raamatupidamisarvestus võimaldab menetlust kontrollida;
c) kauba olukorra reguleerimiseks vajalikke formaalsusi on võimalik täita, sealhulgas vajaduse korral deklaratsioon kehtetuks tunnistada.
Artikkel 295
Loa kehtivusaja lõpp ei mõjuta kaupa, mis oli kõnealuse loa alusel vabas ringluses enne selle kehtivusaja lõppemist.
Artikkel 296
1. Kaupa võib samas loas määratud eri kohtade vahel toimetada ilma tolliformaalsusteta.
2. Kui kaupa toimetatakse kahe eri liikmesriigis asuva loaomaniku vahel ja asjaomased tolliasutused ei ole kokku leppinud lihtsustatud korra suhtes vastavalt lõikele 3, kasutatakse lisas 63 esitatud kontrolleksemplari T5 järgmise korra kohaselt:
a) üleandja täidab kontrolleksemplari T5 kolmes eksemplaris (ühe originaali ja kahe koopiana). Koopiad nummerdatakse asjakohaselt;
b) kontrolleksemplar T5 sisaldab:
— lahtris A (“Lähtetolliasutus”) üleandja loas nimetatud pädeva tolliasutuse aadressi,
— lahtris 2 üleandja nime või ärinime, täielikku aadressi ja tolliloa numbrit,
— lahtris 8 ülevõtja nime või ärinime ja täielikku aadressi,
— lahtris “Oluline märge” ja lahtris B läbikriipsutatud teksti,
— lahtrites 31 ja 33 vastavalt kauba kirjeldust kauba edasitoimetamise hetkel, sealhulgas kaubanimetuste arvu ja asjakohast CN-koodi,
— lahtris 38 kauba netomassi,
— lahtris 103 kauba kogust sõnadega,
— lahtris 104 märget lahtris “Muud (täpsustada)” ja suurtähtedega üht järgmistest märkustest:
—— DESTINO ESPECIAL: MERCANCÍAS RESPECTO DE LAS CUALES, LAS OBLIGACIONES SE CEDEN AL CESIONARIO (REGLAMENTO (CEE) No 2454/93, ARTÍCULO 296)
— SÆRLIGT ANVENDELSESFORMÅL: VARER, FOR HVILKE FORPLIGTELSERNE OVERDRAGES TIL ERHVERVEREN (FORORDNING (EØF) Nr. 2454/93, ARTIKEL 296)
— BESONDERE VERWENDUNG: WAREN MIT DENEN DIE PFLICHTEN AUF DEN ÜBERNEHMER ÜBERTRAGEN WERDEN (ARTIKEL 296 DER VERORDNUNG (EWG) Nr. 2454/93)
— ΕΙΔΙΚΟΣ ΠΡΟΟΡΙΣΜΟΣ: ΕΜΠΟΡΕΓΜΑΤΑ ΓΙΑ ΤΑ ΟΠΟΙΑ ΟΙ ΥΠΟΧΡΕΩΣΕΙΣ ΕΚΧΩΡΟΥΝΤΑΙ ΣΤΟΝ ΕΚΔΟΧΕΑ (ΑΡΘΡΟ 296 ΚΑΝΟΝΙΣΜΟΣ (ΕΟΚ) αριθ. 2454/93)
— END-USE: GOODS FOR WHICH THE OBLIGATIONS ARE TRANSFERRED TO THE TRANSFEREE (REGULATION (EEC) nr 2454/93, ARTICLE 296)
— DESTINATION PARTICULIÈRE: MARCHANDISES POUR LESQUELLES LES OBLIGATIONS SONT TRANSFÉRÉES AU CESSIONNAIRE [RÈGLEMENT (CEE) No 2454/93, ARTICLE 296]
— DESTINAZIONE PARTICOLARE: MERCI PER LE QUALI GLI OBBLIGHI SONO TRASFERITI AL CESSIONARIO (REGOLAMENTO (CEE) N. 2454/93, ARTICOLO 296)
— BIJZONDERE BESTEMMING: GOEDEREN WAARVOOR DE VERPLICHTINGEN AAN DE OVERNEMER WORDEN OVERGEDRAGEN (VERORDENING (EEG) Nr. 2454/93, ARTIKEL 296)
— DESTINO ESPECIAL: MERCADORIAS RELATIVAMENTE ÀS QUAIS AS OBRIGAÇÕES SÃO TRANSFERIDAS PARA O CESSIONÁRIO [REGULAMENTO (CEE) N.o 2454/93, ARTIGO 296.o]
— TIETTY KÄYTTÖTARKOITUS: TAVARAT, JOIHIN LIITTYVÄT VELVOITTEET SIIRRETÄÄN SIIRRONSAAJALLE (ASETUS (ETY) N:o 2454/93, 296 ARTIKLA)
— ANVÄNDNING FÖR SÄRSKILDA ÄNDAMÅL: VAROR FÖR VILKA SKYLDIGHETERNA ÖVERFÖRS TILL DEN MOTTAGANDE PARTEN (ARTIKEL 296 I FÖRORDNING (EEG) nr 2454/93)
— lahtris 106:
—— importkauba maksustamiselemente,
— vabasse ringlusse lubamise deklaratsiooni registrinumbrit ja kuupäeva ning selle tolliasutuse nime ja aadressi, kus deklaratsioon esitati;
c) üleandja saadab ülevõtjale kogu kontrolleksemplaride T5 komplekti;
d) ülevõtja lisab kontrolleksemplaride T5 komplektile äridokumendi originaali, millel on näidatud kauba saamise kuupäev, ja esitab kõik dokumendid oma loas määratud tolliasutusele. Ta teatab kõnealusele tolliasutusele viivitamata kauba ülejäägist, puudujäägist, asendamisest või muust eeskirjade eiramisest;
e) ülevõtja loas täpsustatud tolliasutus täidab pärast vastavate äridokumentide kontrollimist kontrolleksemplari T5 originaalis lahtri J, sealhulgas kuupäeva, mil ülevõtja kauba sai, märgib originaaleksemplari lahtrisse J ning kahe koopia lahtrisse E kuupäeva ja paneb neile pitseri. Tolliasutus säilitab teise koopia oma dokumentides ja tagastab ülevõtjale originaali ja esimese koopia;
f) ülevõtja säilitab esimese kontrolleksemplari T5 koopia oma raamatupidamises ja saadab originaali üleandjale;
g) üleandja säilitab originaali oma raamatupidamises.
Asjaomased tolliasutused võivad kokku leppida lihtsustatud korra suhtes vastavalt kontrolleksemplari T5 kasutamist käsitlevatele sätetele.
3. Kui asjaomased tolliasutused leiavad, et toimingute nõuetekohane tegemine on tagatud, võivad nad nõustuda, et kahes eri liikmesriigis asuvate loaomanike vahel võib kaupa edasi toimetada ilma kontrolleksemplari T5 kasutamata.
4. Kui kaupa toimetatakse kahe samas liikmesriigis asuva loaomaniku vahel, kohaldatakse siseriiklikke eeskirju.
5. Kauba vastuvõtmisel võtab ülevõtja endale üleantud kauba suhtes käesolevas peatükis sätestatud kohustused.
6. Üleandja vabastatakse oma kohustustest, kui on täidetud järgmised tingimused:
— ülevõtja on kauba kätte saanud ja talle on teatatud, et selle kauba suhtes, mille osas kohustused üle antakse, kohaldatakse eesmärgipärase kasutamise tollijärelevalvet;
— ülevõtja tolliasutus on tollikontrolli üle võtnud; kui toll ei ole ette näinud teisiti, toimub see siis, kui ülevõtja on kauba oma raamatupidamisarvestusse kandnud.
Artikkel 297
1. Nende materjalide puhul, mida rahvusvahelise õhutranspordiga tegelevad lennuettevõtjad veavad vahetuskokkulepete alusel või oma vajaduste jaoks õhusõidukite hoolduseks või remondiks, võib kontrolleksemplari T5 asemel kasutada lennuveokirja või samaväärset dokumenti.
2. Lennuveokiri või samaväärne dokument peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:
a) saatva lennuettevõtja nimi;
b) lähtelennujaama nimi;
c) vastuvõtva lennuettevõtja nimi;
d) sihtlennujaama nimi;
e) materjalide kirjeldus;
f) kaubanimetuste arv.
Esimeses lõigus osutatud andmeid võib esitada ka koodina või lisatud dokumendi viitena.
3. Lennuveokirja või samaväärse dokumendi esiküljel peab suurtähtedega olema üks järgmistest märkustest:
— DESTINO ESPECIAL
— SÆRLIGT ANVENDELSESFORMÅL
— BESONDERE VERWENDUNG
— ΕΙΔΙΚΟΣ ΠΡΟΟΡΙΣΜΟΣ
— END-USE
— DESTINATION PARTICULIÈRE
— DESTINAZIONE PARTICOLARE
— BIJZONDERE BESTEMMING
— DESTINO ESPECIAL
— TIETTY KÄYTTÖTARKOITUS
— ANVÄNDNING FÖR SÄRSKILDA ÄNDAMÅL
4. Saatev lennuettevõtja säilitab lennuveokirja või samaväärse dokumendi eksemplari oma raamatupidamisarvestuses ja hoiab lähteliikmesriigi tolli poolt ettenähtud viisil pädevale tolliasutusele kättesaadavana teise eksemplari.
Vastuvõttev lennuettevõtja säilitab lennuveokirja või samaväärse dokumendi eksemplari oma raamatupidamisarvestuses ja teeb teise eksemplari lähteliikmesriigi tolli poolt ettenähtud viisil pädevale tolliasutusele kättesaadavaks.
5. Materjalid puutumatul kujul ja lennuveokirja või samaväärse dokumendi eksemplarid antakse vastuvõtvale lennuettevõtjale üle kohtades, mille on kindlaks määranud lennuettevõtja asukoha liikmesriigi toll. Vastuvõttev lennuettevõtja kannab materjalid oma raamatupidamisarvestusse.
6. Lõigetest 1–5 tulenevad kohustused lähevad saatvalt lennuettevõtjalt üle vastuvõtvale lennuettevõtjale hetkel, mil materjalid esialgsel kujul ja lennuveokirja või samaväärse dokumendi eksemplarid antakse üle vastuvõtvale ettevõtjale.
Artikkel 298
1. Toll võib kauba ekspordi või hävitamise heaks kiita, kui tema sätestatud tingimustest ei tulene teisiti.
2. Põllumajandustoodete eksportimisel peab ühtse haldusdokumendi või mõne muu kasutatud dokumendi lahtris 44 olema suurtähtedega üks järgmistest märkustest:
— ARTÍCULO 298, REGLAMENTO (CEE) No 2454/93, DESTINO ESPECIAL: MERCANCÍAS DESTINADAS A LA EXPORTACIÓN — NO SE APLICAN RESTITUCIONES AGRÍCOLAS
— ART. 298 I FORORDNING (EØF) Nr. 2454/93 SÆRLIGT ANVENDELSESFORMÅL: VARER BESTEMT TIL UDFØRSEL — INGEN RESTITUTION
— ARTIKEL 298 DER VERORDNUNG (EWG) Nr. 2454/93 BESONDERE VERWENDUNG: ZUR AUSFUHR VORGESEHENE WAREN — ANWENDUNG DER LANDWIRTSCHAFTLICHEN AUSFUHRERSTATTUNGEN AUSGESCHLOSSEN
— ΑΡΘΡΟ 298 ΤΟΥ ΚΑΝ. (CEE) αριθ. 2454/93 ΕΙΔΙΚΟΣ ΠΡΟΟΡΙΣΜΟΣ: ΕΜΠΟΡΕΓΜΑΤΑ ΠΡΟΟΡΙZOMENA ΓΙΑ ΕΞΑΓΩΓΗ — ΑΠΟΚΛΕΙΟΝΤΑ OI ΓΕΩΡΓΙΚΕΣ ΕΠΙΣΤΡΟΦΕΣ
— ARTICLE 298 REGULATION (EEC) nr 2454/93 END-USE: GOODS DESTINED FOR EXPORTATION — AGRICULTURAL REFUNDS NOT APPLICABLE
— ARTICLE 298, RÈGLEMENT (CEE) No 2454/93 DESTINATION PARTICULIÈRE: MARCHANDISES PRÉVUES POUR L'EXPORTATION — APPLICATION DES RESTITUTIONS AGRICOLES EXCLUE
— ARTICOLO 298 (CEE) No 2454/93 DESTINAZIONE PARTICOLARE: MERCI PREVISTE PER L'ESPORTAZIONE — APPLICAZIONE DELLE RESTITUZIONI AGRICOLE ESCLUSA
— ARTIKEL 298, VERORDENING (EEG) Nr. 2454/93 BIJZONDERE BESTEMMING: VOOR UITVOER BESTEMDE GOEDEREN — LANDBOUWRESTITUTIES NIET VAN TOEPASSING
— ARTIGO 298.o REG. (CEE) N.o 2454/93 DESTINO ESPECIAL: MERCADORIAS DESTINADAS À EXPORTAÇÃO — APLICAÇÃO DE RESTITUIÇÕES AGRÍCOLAS EXCLUÍDA
— 298 ART., AS. 2454/93 TIETTY KÄYTTÖTARKOITUS: VIETÄVIKSI TARKOITETTUJA TAVAROITA — MAATALOUSTUKEA EI SOVELLETA
— ARTIKEL 298 I FÖRORDNING (EEG) nr 2454/93 AVSEENDE ANVÄNDNING FÖR SÄRSKILDA ÄNDAMÅL: VAROR AVSEDDA FÖR EXPORT — JORDBRUKSBIDRAG EJ TILLÄMPLIGA
3. Kauba eksportimisel loetakse see ühenduseväliseks kaubaks alates ekspordideklaratsiooni vastuvõtmisest.
4. Hävitamise puhul kohaldatakse seadustiku artikli 182 lõiget 5.
Artikkel 299
Kui toll nõustub, et kauba kasutamine muul kui loas ettenähtud viisil on õigustatud, toob selline kasutamine, välja arvatud eksport või hävitamine, kaasa tollivõla tekkimise. Seadustiku artikli 208 sätteid kohaldatakse mutatis mutandis.
Artikkel 300
1. Artikli 291 lõikes 1 nimetatud kaup jääb tollijärelevalve alla ja sellelt tuleb tasuda imporditollimaksu, kuni:
a) kaubale määratakse ettenähtud eesmärgipärane kasutus;
b) kaup eksporditakse, hävitatakse või seda kasutatakse muul viisil vastavalt artiklitele 298 ja 299.
Kui kaup sobib korduvkasutuseks ja toll peab seda kuritarvituste vältimiseks asjakohaseks, kohaldatakse tollijärelevalvet kuni kahe aasta jooksul alates selle esimesest eesmärgipärase kasutuse määramisest.
2. Kauba tootmisest ja töötlemisest tulenevaid jäätmeid ja jääke ning loomulikku kadu käsitatakse kaubana, millele on määratud ettenähtud eesmärgipärane kasutus.
3. Kauba hävitamisest tulenevate jäätmete või jääkide puhul lõpeb tollijärelevalve, kui neile määratakse lubatud tollikäitlusviis.”
8. Artiklis 397, artikli 419 lõikes 4 ja artikli 434 lõikes 6 asendatakse sõnad “artiklid 463–470” sõnadega “artikkel 843”.
9. II osa I jaotise 11. ja 12. peatükk (artiklid 463–495) tunnistatakse kehtetuks.
10. Artikkel 843 asendatakse järgmisega:
“Artikkel 843
1. Käesolevas jaotises sätestatakse tingimused, mida kohaldatakse selliste ühenduse tolliterritooriumil ühest punktist teise liikuvate kaupade suhtes, mis ajutiselt tolliterritooriumilt välja viiakse, seejuures mõne kolmanda riigi territooriumi läbides või läbimata, ja mille väljaviimine või eksport ühenduse tolliterritooriumilt on ühenduse meetmega keelatud või seotud piirangute, tollimaksude või muude ekspordimaksudega meetmega ettenähtud määral ja ilma et see piiraks võimalike meetmes hõlmatud erisätete kohaldamist.
Neid tingimusi ei kohaldata siiski, kui:
— kauba deklareerimisel ekspordiks ühenduse tolliterritooriumilt esitatakse tolliasutusele, kus täidetakse ekspordiga seotud tolliformaalsused, tõendid selle kohta, et on võetud haldusmeede, millega kaup piirangutest vabastatakse, et kõik tollimaksud ja muud maksud on tasutud või et olemasolevatel asjaoludel võib nimetatud kauba ühenduse tolliterritooriumilt välja viia ilma edasiste formaalsusteta, või
— kaupa veetakse otselennuga, väljaspool ühenduse tolliterritooriumi peatumata, või artiklis 313a nimetatud laevaliiniga.
2. Kui kauba suhtes rakendatakse ühenduse transiidiprotseduuri, märgib printsipaal ühenduse transiidideklaratsiooni täitmisel kasutatavasse dokumenti, ühtse haldusdokumendi puhul lahtrisse 44 (“Lisateave”) ühe järgmistest märkustest:
— Salida de la Comunidad sometida a restricciones o imposiciones en virtud del (de la) Reglamento/Directiva/ Decisión no …
— Udpassage fra Fællesskabet undergivet restriktioner eller afgifter i henhold til forordning/direktiv/afgørelse nr. …
— Ausgang aus der Gemeinschaft — gemäß Verordnung/ Richtlinie/Beschluß Nr. … Beschränkungen oder Abgaben unterworfen.
— Η έξοδος από την Κοινότητα φποβάλετύι σε περιορισμούς η σε επιβαρύνσεις από τον κανονισμό/την οδηγία/την απόφαση αριθ. …
— Exit from the Community subject to restrictions or charges under Regulation/Directive/Decision No …
— Sortie de la Communauté soumise à des restrictions ou à des impositions par le règlement ou la directive/décision no …
— Uscita dalla Comunità soggetta a restrizioni o ad imposizioni a norma del(la) regolamento/direttiva/decisione n. …
— Bij uitgang uit de Gemeenschap zijn de beperkingen of heffingen van Verordening/Richtlijn/Besluit nr. … van toepassing.
— Saída da Comunidade sujeita a restrições ou a imposições pelo(a) Regulamento/Directiva/Decisão n.o …
— Yhteisöstä vientiin sovelletaan asetuksen/direktiinvinl./ päätöksen N:o … mukaisia rajoituksia tai maksuja
— Utförsel från gemenskapen omfattas i enlighet med förordning/direktiv/beslut … av restriktioner eller pålagor
3. Kui:
a) kauba suhtes rakendatakse mõnd muud tolliprotseduuri kui ühenduse transiidiprotseduuri, või
b) kaup viiakse ära ilma selle suhtes tolliprotseduuri rakendamata.
Täidetakse kontrolleksemplar T5 vastavalt artiklitele 912a–912 g. Vormi T5 lahtris 104 tehakse ruutu “Muud (täpsustada)” rist ja lisatakse lõikes 2 ettenähtud märge.
Esimese lõigu punkti a alla kuuluva kauba puhul täidetakse kontrolleksemplar T5 selles tolliasutuses, kus täidetakse kaubasaadetise puhul nõutavad tolliformaalsused. Esimese lõigu punkti b alla kuuluva kauba puhul esitatakse kontrolleksemplar T5 koos kaubaga selle koha pädevale tolliasutusele, kus kaup ühenduse tolliterritooriumilt välja viiakse.
Kõnealused asutused täpsustavad kauba sihttolliasutusele esitamise viimase kuupäeva ja, kui see on asjakohane, märgivad tollidokumenti, mille alusel kaupa veetakse, lõikes 2 nimetatud märkuse.
Kontrolleksemplari T5 tähenduses on sihttolliasutus kas esimese lõigu punktis a nimetatud tolliprotseduuri sihttolliasutus või kui kohaldatakse esimese lõigupunkti b, selle koha pädev tolliasutus, kus kaup ühenduse tolliterritooriumile tagasi tuuakse.
4. Lõiget 3 kohaldatakse ka kauba suhtes, mida toimetatakse ühest ühenduse tolliterritooriumil asuvast punktist teise ühe või mitme artikli 309 punktis f nimetatud EFTA riigi kaudu ja mis saadetakse sealt edasi.
5. Kui lõikes 1 nimetatud ühenduse meetmega nähakse ette tagatise esitamine, esitatakse see vastavalt artikli 912b lõikele 2.
6. Kui sihttolliasutusse jõudmisel ei loeta kaupa viivitamata ühenduse staatusega kaubaks või see ei läbi viivitamata ühenduse tolliterritooriumile veetava kauba puhul nõutavaid tolliformaalsusi, võtab sihttolliasutus kõik kauba suhtes ettenähtud meetmed.
7. Lõikes 3 kirjeldatud asjaoludel tagastab sihttolliasutus pärast nõutavate formaalsuste täitmist ja märgete tegemist kontrolleksemplari T5 originaali viivitamata vormi T5 lahtris B “Tagastamisaadress…” esitatud aadressil.
8. Kui kaupa ei tooda tagasi ühenduse tolliterritooriumile, loetakse see ühenduse tolliterritooriumilt eeskirjadevastaselt lahkunuks alates sellest liikmesriigist, kus selle suhtes lõikes 2 nimetatud protseduuri rakendati või kontrolleksemplar T5 koostati.”
11. Artikli 887 lõike 3 esimeses lõigus asendatakse sõnad “artiklid 471-495” sõnadega “artiklid 912a–912g”.
12. Artikli 912 järele lisatakse IVa osa:
“IVa osa
KAUBA KASUTAMISE JA/VÕI SIHTKOHA KONTROLLIMINE
Artikkel 912a
1. Käesolevas osas kasutatakse järgmisi mõisteid:
a) pädevad asutused — tolliasutused või muud käesoleva osa kohaldamise eest vastutavad liikmesriigi asutused;
b) asutus – tolliasutus või kohalikul tasandil käesoleva osa kohaldamise eest vastutav organ;
c) kontrolleksemplar T5 – lisas 63 esitatud näidisele vastavatel vormidel koostatud kontrolleksemplari T5 originaal ja koopia, millele on vajaduse korral lisatud üks või mitu lisas 64 esitatud näidisele vastava vormi T5 bis originaali ja koopiat või üks või mitu lisas 65 esitatud näidisele vastava lastinimekirja T5 originaali ja koopiat. Vormid trükitakse ja täidetakse vastavalt lisa 66 selgitavatele märkustele ning vajaduse korral muude ühenduse eeskirjadega ettenähtud täiendavatele juhenditele.
2. Kui ühenduse tolliterritooriumile imporditud, sealt eksporditud või kõnealuse territooriumi piires liikuvat kaupa käsitlevate ühenduse eeskirjade kohaldamisel tuleb tõendada, et kauba kasutuse ja/või sihtkoha suhtes on nimetatud meetmega ettenähtud või määratud tingimused täidetud, esitatakse selleks kontrolleksemplar T5, mis on koostatud ja mida kasutatakse käesoleva osa sätete kohaselt.
3. Kogu kontrolleksemplarile T5 märgitud kaup laaditakse ühele artikli 347 lõike 2 teises lõigus nimetatud veovahendile, sellel on üks kaubasaaja ja see on ette nähtud samaks kasutuseks ja/või samasse sihtkohta toimetamiseks.
Pädevad asutused võivad lubada lisas 65 esitatud näidisele vastava vormi asendamist ühtse elektroonilise või automaatse andmetöötlussüsteemi abil koostatud lastinimekirjadega T5 või lähetus-/ekspordiformaalsuste täitmiseks koostatud kaubakirjeldusdokumentidega, mis sisaldavad kõiki lisa 65 näidisvormil esitatud andmeid, kui sellised dokumendid on kujundatud ja täidetud nii, et need võimaldavad kõnealustel asutustel neid raskusteta kasutada, ja pakuvad kõiki pädevate asutuste poolt vajalikuks peetavaid tagatisi.
4. Lisaks erieeskirjadega ettenähtud kohustustele peab isik, kes kontrolleksemplarile T5 alla kirjutab, kasutama nimetatud dokumendis kirjeldatud kaupa deklareeritud otstarbel ja/või lähetama selle deklareeritud sihtkohta.
Kõnealune isik vastutab ka selle eest, kui mis tahes isik kuritarvitab tema poolt koostatud kontrolleksemplare T5.
5. Erandina lõikest 2 ja juhul, kui kauba kasutamisest ja/või sihtkohast kinnipidamise kontrollimist nõudvate ühenduse eeskirjadega ei ole ette nähtud teisiti, on igal liikmesriigil õigus nõuda, et kõnealuse kauba ettenähtud või määratud kasutust ja/või sihtkohta jõudmist tõendataks siseriikliku korra kohaselt, tingimusel et kaupa ei viida selle territooriumilt välja enne, kui seda on ettenähtud või määratud viisil kasutatud ja/või see on jõudnud ettenähtud või määratud sihtkohta.
Artikkel 912b
1. Kontrolleksemplar T5 esitatakse ühe originaaleksemplari ja vähemalt ühe koopiana. Kõikidel vormidel peab olema asjaomase isiku originaalallkiri ja need peavad sisaldama kõiki kauba kirjelduse üksikasju ning lisateavet, mis on vajalik kontrolli nõudvate ühenduse eeskirjade rakendamiseks.
2. Kui kontrolli nõudvate ühenduse eeskirjadega nähakse ette tagatise esitamine, esitatakse see:
— nendes eeskirjades määratud agentuurile või selle puudumisel kas asutusele, kes kontrolleksemplare T5 välja annab, või mõnele teisele asutusele, kelle on sel eesmärgil nimetanud liikmesriik, kus kõnealune asutus asub, ja
— nendes eeskirjades sätestatud viisil või eeskirjade puudumisel kõnealuse liikmesriigi ametiasutuste ettenähtud korras.
Sel juhul märgitakse vormi T5 lahtrisse 106 üks järgmistest märkustest:
— Garantía constituida por un importe de … euros
— Sikkerhed på … EUR
— Sicherheit in Höhe von … EURO geleistet
— Κατατεθείσα εγγύηση ποσού … ΕΥΡΩ
— Guarantee of EUR … lodged
— Garantie d'un montant de … euros déposée
— Garanzia dell'importo di … EURO depositata
— Zekerheid voor … euro
— Entregue garantia num montante de … EURO
— Annettu … euron suuruinen vakuus
— Säkerhet ställd till et belopp av … euro.
3. Kui kontrolli nõudvates ühenduse eeskirjades täpsustatakse kaubale teatava kasutuse määramise ja/või selle sihtkohta toimetamise tähtaeg, täidetakse vormi T5 lahtri 104 märkus “Täitmise tähtaeg… päeva”.
4. Kui kaupa veetakse tolliprotseduuri alusel, annab kontrolleksemplari T5 välja tolliasutus, kust kaup lähetatakse.
Selle protseduuriga seonduval dokumendil on viide väljaantud kontrolleksemplarile T5. Samuti on väljaantud vormi T5 lahtris 109 viide protseduuriga seonduvale dokumendile.
5. Kui kauba suhtes ei kohaldata tolliprotseduuri, annab kontrolleksemplari T5 välja asutus, kust kaup lähetatakse.
Vormi T5 lahtrisse 109 märgitakse üks järgmistest märkustest:
— Mercancías no incluidas en un régimen aduanero
— Ingen forsendelsesprocedure
— Nicht in einem Zollverfahren befindliche Waren
— Εμπορεύματα εκτός τελωνειακού καθεστώτος
— Goods not covered by a customs procedure
— Marchandises hors régime douanier
— Merci non vincolate ad un regime doganale
— Geen douaneregeling
— Mercadorias não sujeitas a regime aduaneiro
— Tullimenettelyn ulkopuolella olevat tavarat
— Varorna omfattas inte av något tullförfarande.
6. Kontrolleksemplari T5 kinnitab lõigetes 4 ja 5 nimetatud asutus. Kinnitusmärge sisaldab andmeid, mis kantakse järgmiste dokumentide lahtrisse A (lähtetolliasutus):
a) vormi T5 puhul asutuse nimi ja pitser, pädeva isiku allkiri, ehtsuse tõendamise kuupäev ning registreerimisnumber, mis võib olla eelnevalt trükitud;
b) vormi T5 bis või lastinimekirja T5 puhul vormil T5 olev registreerimisnumber. Number kantakse kas pitsatiga, millel on kirjas asutuse nimi, või käsitsi; viimasel juhul peab olema lisatud kõnealuse asutuse ametlik pitser.
7. Kui kauba kasutamisest ja/või sihtkohast kinnipidamist nõudvate ühenduse eeskirjadega ei ole ette nähtud teisiti, kohaldatakse artiklit 349 mutatis mutandis. Lõigetes 4 ja 5 nimetatud asutus kontrollib kaubasaadetist ning täidab ja kinnitab lahtri D “Lähtetolliasutuse kontroll” vormi T5 esiküljel.
8. Lõigetes 4 ja 5 nimetatud asutus säilitab koopia igast kontrolleksemplarist T5. Nende dokumentide originaalid tagastatakse asjaomasele isikule kohe, kui kõik haldusformaalsused ning vormi T5 lahtrid A (Lähtetolliasutus) ja B (Tagastamisaadress…) on nõuetekohaselt täidetud.
9. Artikleid 353, 354 ja 355 kohaldatakse mutatis mutandis.
Artikkel 912c
1. Kaup ja kontrolleksemplaride T5 originaalid esitatakse sihttolliasutusele.
Kui kauba kasutamisest ja/või sihtkohast kinnipidamise kontrollimist nõudvate ühenduse eeskirjadega ei ole ette nähtud teisiti, võib sihttolliasutus lubada, et kaup tarnitakse otse kaubasaajale tingimustel, mis võimaldavad sihttolliasutusel kaupa selle saabumisel või pärast seda kontrollida.
Kõik isikud, kes esitavad kontrolleksemplari T5 ja sellega hõlmatud kaubasaadetise sihttolliasutusele, võivad taotluse korral saada saabumistõendi, mis on koostatud vastavalt lisa 47 näidisele. Nimetatud saabumistõend ei tohi asendada kontrolleksemplari T5.
2. Kui ühenduse eeskirjadega nõutakse kauba ühenduse tolliterritooriumilt väljaviimise kontrollimist:
— on meritsi veetava kauba puhul sihttolliasutus asutus, kes vastutab selle sadama eest, kus kaup laaditakse laevale, mis ei ole regulaarne laevaliin artikli 313a tähenduses,
— on õhuteed pidi veetava kauba puhul sihttolliasutus asutus, kes vastutab artikli 190 lõikes b nimetatud ühenduse rahvusvahelise lennujaama eest, kus kaup laaditakse õhusõidukile, mis suundub lennule väljaspool ühendust asuvasse lennujaama,
— on muul viisil või muudel asjaoludel veetava kauba puhul sihttolliasutus artikli 793 lõikes 2 nimetatud väljumistolliasutus.
3. Sihttolliasutus kontrollib kauba ettenähtud või määratud kasutamisest ja/või sihtkohast kinnipidamist. Ta registreerib kontrolleksemplaris T5 sisalduvad andmed, säilitades vajaduse korral kõnealuse dokumendi koopia, ja kontrollimise tulemused.
4. Sihttolliasutus tagastab pärast nõutavate formaalsuste täitmist ja märgete tegemist kontrolleksemplari T5 aadressil, mis on esitatud originaali vormi T5 lahtris B “Tagastamisaadress”.
Artikkel 912d
1. Kui kontrolleksemplari T5 väljaandmisel on vaja artikli 912b lõike 2 kohaselt esitada tagatis, kohaldatakse lõikeid 2 ja 3.
2. Kui teatavale kaubakogusele ei ole määratud ettenähtud kasutust ja/või see pole toimetatud ettenähtud sihtkohta, võtavad pädevad asutused, kui see on asjakohane, artikli 912b lõikes 3 sätestatud tähtaja möödudes vajalikud meetmed, et võimaldada artikli 912b lõikes 2 nimetatud asutusel nõuda kõnealustele kogustele vastava summa tasumist esitatud tagatise arvelt.
Asjaomase isiku taotluse korral võivad kõnealused asutused otsustada nõuda, et võimaluse korral tasutaks tagatise arvelt summa, mille saamiseks korrutatakse tagatise määr, mis vastab kaubakogusele, millele ei ole ettenähtud tähtaja möödumisel määratud täpsustatud kasutust ja/või mis ei ole ettenähtud tähtaja jooksul sihtkohta toimetatud, koefitsiendiga, mis on saadud kõnealusele kogusele kasutuse määramise ja/või sihtkohta toimetamise tähtaja ületanud päevade arvu jagamisel tähtaja pikkusega (päevades).
Käesolevat lõiget ei kohaldata, kui asjaomane isik saab tõendada, et kõnealune kaup läks kaotsi vääramatu jõu tõttu.
3. Kui kuue kuu jooksul alates kontrolleksemplari T5 väljaandmise päevast või vormi T5 lahtrisse 104 “Täitmise tähtaeg… päeva” märgitud tähtaja möödumisest ei ole kõnealuse dokumendi lahtris B täpsustatud tagastamisasutus sihttolliasutuse poolt nõuetekohaselt kinnitatud koopiat saanud, võtavad pädevad asutused vajalikud meetmed, et nõuda artikli 912b lõikes 2 nimetatud asutuselt kõnealuse artikliga ettenähtud tagatise tasumist.
Käesolevat lõiget ei kohaldata, kui kontrolleksemplari T5 tagastamise tähtaja ületamine ei johtu asjaomasest isikust.
4. Lõikeid 2 ja 3 kohaldatakse, kui kauba kasutamisest ja/või sihtkohast kinnipidamise kontrollimist nõudvate ühenduse eeskirjadega ei ole ette nähtud teisiti, ja igal juhul ilma et see piiraks tollivõlga käsitlevate sätete kohaldamist.
Artikkel 912e
1. Kui kauba kasutamise ja/või sihtkohast kinnipidamise kontrollimist nõudvate ühenduse eeskirjadega ei ole ette nähtud teisiti, võib kontrolleksemplari T5 ja kaubasaadetise, millega see kaasneb, enne kõnealuse vormiga seotud tolliprotseduuri lõpetamist osadeks jagada. Jagamise teel saadud saadetisi võib omakorda osadeks jagada.
2. Asutus, kus kõnealune jagamine toimub, annab kooskõlas artikliga 912b iga jagatud saadetise kohta välja väljavõtte kontrolleksemplarist T5.
Väljavõte sisaldab muu hulgas algse kontrolleksemplari T5 lahtritesse 100, 104, 105, 106 ja 107 märgitud andmeid ning selles esitatakse väljavõttes hõlmatud kauba netomass ja -kogus. Iga väljavõtte vormi T5 lahtrisse 106 märgitakse üks järgmistest märkustest:
— Extracto del ejemplar de control T5 inicial (número de registro, fecha, oficina y país de expedición): …
— Udskrift af det oprindelige kontroleksemplar T5 (registreringsnummer, dato, sted og udstedelsesland): …
— Auszug aus dem ursprünglichen Kontrollexemplar T5 (Registriernummer, Datum, ausstellende Stelle und Ausstellungsland): …
— Απόσπασμα του αρχικού αντιτύπου ελέγχου T5 (αριθμός πρωτοκόλου, ημερομηνία, τελωνείο και χώρα έκδοσης): …
— Extract of the initial T5 control copy (registration number, date, office and country of issue): …
— Extrait de l'exemplaire de contrôle T5 initial (numéro d'enregistrement, date, bureau et pays de délivrance): …
— Estratto dell'esemplare di controllo T5 originale (numero di registrazione, data, ufficio e paese di emissione):. …
— Uittreksel van het oorspronkelijke controle-exemplaar T5 (registratienummer, datum, kantoor en land van afgifte): …
— Extracto do exemplar de controlo T5 inicial (número de registo, data, estância e país de emissão): …
— Ote alun perin annetusta T5-valvontakappaleesta (kirjaamisnumero, antamispäivämäärä, -toimipaikka ja -maa): …
— Utdrag ur ursprungligt kontrollexemplar T5 (registreringsnummer, datum, utfärdande kontor och land): ….
Vormi T5 lahter B “Tagastamisaadress…” sisaldab algse vormi T5 vastavas lahtris näidatud teavet.
Algse vormi T5 lahtrisse J “Kasutuse ja/või sihtkoha kontroll” märgitakse üks järgmistest märkustest:
— … (número) extractos expedidos — copias adjuntas
— … (antal) udstedte udskrifter — kopier vedføjet
— … (Anzahl) Auszüge ausgestellt — Durchschriften liegen bei
— … (αριθμός) εκδοθέντα αποσπάσματα — συνημμήνα αντίγραφα
— … (number) extracts issued — copies attached
— … (nombre) extraits délivrés — copies ci-jointes
— … (numero) estratti rilasciati — copie allegate
— … (aantal) uittreksels afgegeven — kopieën bijgevoegd
— … (número) de extractos emitidos — cópias juntas
— Annettu… (lukumäärä) otetta — jäljennökset liitteenä
— … (antal) utdrag utfärdade — kopier bifogas.
Algne kontrolleksemplar T5 saadetakse koos väljavõtete koopiatega viivitamata tagasi aadressil, mis on märgitud vormi T5 lahtrisse B “Tagastamisaadress…”.
Asutus, kus jagamine toimub, säilitab koopia algsest kontrolleksemplarist T5 ja väljavõtetest. Kontrolleksemplari T5 väljavõtete originaalid peavad olema kaasas jagatud saadetise iga osaga kuni vastavate sihttolliasutusteni, kus kohaldatakse artiklis 912c nimetatud sätteid.
3. Lõikes 1 sätestatud edasise jagamise korral kohaldatakse lõiget 2 mutatis mutandis.
Artikkel 912f
1. Kontrolleksemplari T5 võib välja anda tagasiulatuvalt, kui:
— kauba lähetamisel kõnealust dokumenti ei taotletud või see jäi välja andmata asjaomasest isikust sõltumatutel põhjustel või see isik tõendab, et seda ei põhjustanud pettus ega temapoolne ilmne hooletus,
— asjaomane isik tõendab, et kontrolleksemplar T5 on seotud kaubaga, mille suhtes on täidetud kõik formaalsused,
— asjaomane isik esitab kõnealuse kontrolleksemplari T5 väljaandmiseks vajalikud dokumendid,
— pädevatele asutustele on tõendatud, et kontrolleksemplari T5 väljaandmine tagasiulatuvalt ei loo alust selliste rahaliste soodustuste andmiseks, mis ei ole õigustatud kasutatava menetlusega, kauba tollistaatusega või tulenevalt nende kasutusest või sihtkohast.
Kui kontrolleksemplar T5 antakse välja tagasiulatuvalt, märgitakse vormile T5 punasega üks järgmistest märkustest:
— Expedidoa a posteriori
— Udstedt efterfølgende
— nachträglich ausgestellt
— Εκδοθέν εκ των υστέρων
— Issued retrospectively
— Délivré a posteriori
— Rilasciato a posteriori
— achteraf afgegeven
— Emitido a posteriori
— Annettu jälkikäteen
— Utfärdat i efterhand
ja asjaomane isik märgib sellele veovahendi andmed, millega kaup lähetati, lähetuskuupäeva ning vajaduse korral kuupäeva, millal kaup sihttolliasutusele esitati.
2. Kontrolleksemplaride T5 ja nende väljavõtete duplikaate võib välja anda algse kontrolleksemplari T5 väljaandnud asutus asjaomase isiku taotluse korral originaalide kaotamisel. Duplikaadil peab olema asutuse pitser, pädeva ametniku allkiri ja punaste trükitähtedega üks järgmistest märkustest:
— DUPLICADO
— DUPLIKAT
— DUPLIKAT
— ANTIΓΡΑΦΟ
— DUPLICATE
— DUPLICATA
— DUPLICATO
— DUPLICAAT
— SEGUNDA VIA
— KAKSOISKAPPALE
— DUPLIKAT.
3. Sihttolliasutus võib tagasiulatuvalt väljaantud kontrolleksemplaridele T5 ja duplikaatidele kanda märkusi ainult juhul, kui kõnealune asutus tõendab, et dokumendiga hõlmatud kaubale on määratud ühenduse eeskirjades sätestatud kasutus ja/või see on toimetatud ühenduse eeskirjades sätestatud sihtkohta.
Artikkel 912g
1. Liikmesriikide pädevad asutused võivad oma pädevuse piires lubada isikul, kes vastab lõikes 4 sätestatud tingimustele ning kavatseb lähetada kaupa, mille kohta tuleb koostada kontrolleksemplar T5 (edaspidi “volitatud kaubasaatja”), lähtetolliasutuses asjaomast kaupa või seda hõlmavat kontrolleksemplari T5 mitte esitada.
2. Kontrolleksemplari T5 puhul, mida kasutavad volitatud kaubasaatjad, võivad pädevad asutused:
a) teha ettekirjutuse, et kasutataks vorme, mis kannavad volitatud kaubasaatja identifitseerimist võimaldavat eristusmärki;
b) näha ette, et vormi lahtrisse A “Lähtetolliasutus”:
— paneb lähtetolliasutus eelnevalt oma pitseri ja kõnealuse asutuse ametnik oma allkirja; või
— paneb pitseri volitatud kaubasaatja lisas 62 esitatud näidisele vastava erilise metallpitsatiga; või
— pannakse lisas 62 esitatud näidisele vastava eripitseri jäljend eelnevalt dokumendile selleks volitatud trükikojas. Jäljendi võib teha ka elektroonilise või automaatse andmetöötlussüsteemi abil;
c) lubada volitatud kaubasaatjal jätta allkirjastamata sellised vormid, millel on lisas 62 osutatud eripitser ja mis on esitatud elektroonilise või automaatse andmetöötlussüsteemi abil. Sel juhul märgitakse vormi lahtris 110 deklarandi allkirja jaoks ettenähtud kohta üks järgmistest märkustest:
— Dispensa de la firma, artículo 912 octavo del Reglamento (CEE) no 2454/93
— Underskriftsdispensation, artikel 912 g i forordning (EØF) nr. 2454/93
— Freistellung von der Unterschriftsleistung, Artikel 912 g der Verordnung (EWG) Nr. 2454/93
— Απαλλαγή από την υποχρέωση υπογραφής, άρθρο 912 ζ του κανονισμού (EOK) αριθ. 2454/93
— Signature waived — Article 912 g of Regulation (EEC) nr 2454/93
— Dispense de signature, article 912 octies du règlement (CEE) no 2454/93
— Dispensa dalla firma, articolo 912 octies del regolamento (CEE) n. 2454/93
— Vrijstelling van ondertekening — artikel 912 octies van Verordening (EEG) nr. 2454/93
— Dispensada a assinatura, artigo 912.o — G do Regulamento (CE) n. 2454/93
— Vapautettu allekirjoituksesta — asetuksen (ETY) N:o 2454/93 912 g artikla
— Befriad från underskrift, artikel 912 g i förordning (EEG) nr 2454/93.
3. Volitatud kaubasaatja täidab kontrolleksemplari T5, kandes sellesse nõutavad andmed, sealhulgas:
— lahtrisse A (“Lähtetolliasutus”) kauba lähetamise kuupäeva ja deklaratsioonile antud numbri ning
— vormi T5 lahtrisse D (“Kontroll lähteasutuses”) ühe järgmistest märkustest:
—— Procedimiento simplificado, artículo 912 octavo del Reglamento (CEE) no 2454/93
— Forenklet fremgangsmåde, artikel 912 g i forordning (EØF) nr. 2454/93
— Vereinfachtes Verfahren, Artikel 912 g der Verordnung (EWG) Nr. 2454/93
— Απλοστευμένη διαδικασία, άρθρο 912 ζ) του κανονιςμού (EOK) αριθ. 2454/93
— Simplified procedure — Article 912 g of Regulation (EEC) nr 2454/93
— Procédure simplifiée, article 912 octies du règlement (CEE) no 2454/93
— Procedura semplificata, articolo 912 octies del regolamento (CEE) n. 2454/93
— Vereenvoudigde procedure, artikel 912 octies van Verordening (EEG) nr. 2454/93
— Procedimento simplificado, artigo 912.o — G do Regulamento (CE) n.o 2454/93
— Yksinkertaistettu menettely — asetuksen (ETY) N:o 2454/93 912 g artikla
— Förenklat förfarande, artikel 912 g i förordning (EEG) nr 2454/93
— ja vajaduse korral üksikasjad selle tähtaja kohta, mille jooksul tuleb kaup sihttolliasutusele esitada, rakendatud identifitseerimismeetmed ja viited lähetusdokumendile.
See nõuetekohaselt täidetud eksemplar, millel on volitatud kaubasaatja allkiri, loetakse väljaantuks lõike 2 punktis b nimetatud pitseril näidatud asutuse poolt.
Pärast kauba lähetamist saadab volitatud kaubasaatja viivitamata lähtetolliasutusele kontrolleksemplari T5 koopia koos dokumentidega, mille alusel nimetatud kontrolleksemplar T5 välja anti.
4. Lõikes 1 nimetatud luba antakse ainult isikutele, kes lähetavad kaupa sageli, kelle dokumentatsioon võimaldab pädevatel ametiasutustel kontrollida nende toiminguid ja kes ei ole oluliselt ega korduvalt rikkunud kehtivaid õigusakte.
Kõnealuses loas täpsustatakse eelkõige:
— asutus või asutused, kes on pädevad tegutsema kaubasaadetiste lähtetolliasutustena,
— tähtaeg, mille jooksul volitatud kaubasaatja peab teatama lähtetolliasutusele lähetatavast kaubasaadetisest, et enne kauba lähetamist oleks võimalik teha kontrolli, sealhulgas ühenduse eeskirjadega nõutavat kontrolli, ja samuti selleks määratud teatamiskord,
— tähtaeg, mille jooksul tuleb kaup sihttolliasutusele esitada; nimetatud tähtaeg määratakse kindlaks veotingimustest või ühenduse eeskirjadest lähtuvalt,
— meetmed kauba identifitseerimiseks, mille hulka võib kuuluda pädevate asutuste heakskiidetud ja volitatud kaubasaatja pandud tollitõkendite kasutamine,
— tagatiste esitamise viisid, kui kontrolleksemplaride T5 väljaandmise tingimuseks on tagatise esitamine.
5. Volitatud kaubasaatja võtab kõik vajalikud meetmed, et tagada eripitseri ja lähtetolliasutuse templijäljendi või kõnesoleva eritempli jäljendiga vormide säilitamine.
Volitatud kaubasaatja vastutab kõikide tagajärgede, eriti rahaliste tagajärgede eest, mis on tingitud tema koostatud kontrolleksemplarides T5 esinevatest vigadest, väljajätmistest või muudest puudustest või lõikes 1 sätestatud loa alusel tehtavatest toimingutest.
Kui mis tahes isik kuritarvitab kontrolleksemplaride T5 vorme, mis on eelnevalt märgistatud lähtetolliasutuse pitseri või eripitseriga, on volitatud kaubasaatja kohustatud, ilma et see takistaks kriminaalõiguslike meetmete võtmist, tasuma kõik kõnealuse kuritarvituse tulemusena tasumata jäänud tolli- ja muud maksud, samuti tagastama kõik kuritarvitamise tulemusena alusetult saadud rahalised soodustused, kui ta ei suuda tõendada pädevatele asutustele, kes talle loa andsid, et ta on võtnud kõik vajalikud meetmed, et tagada eripitseri ja lähtetolliasutuse pitserijäljendi või kõnesoleva eritempli jäljendiga vormide säilitamine.”
13. Lisatakse käesoleva määruse I lisas esitatud lisa 1A.
14. Lisad 2–5, 7 ja 8 tunnistatakse kehtetuks.
15. Lisa 14 asendatakse käesoleva määruse II lisas esitatud tekstiga.
16. Lisa 15 asendatakse käesoleva määruse III lisas esitatud tekstiga.
17. Lisad 19 ja 20 tunnistatakse kehtetuks.
18. Lisa 26 muudetakse vastavalt käesoleva määruse IV lisale.
19. Lisa 27 asendatakse käesoleva määruse V lisaga.
20. Lisad 39, 40 ja 41 tunnistatakse kehtetuks.
21. Lisa 62 joonealuses märkuses 1 asendatakse viide artiklile 491 viitega artiklile 912g.
22. Lisas 63 esitatud näidise eksemplaride 1 ja 2 esikülg asendatakse käesoleva määruse VI lisaga.
23. Lisa 66 asendatakse käesoleva määruse VII lisaga.
24. Lisa 87 muudetakse vastavalt käesoleva määruse VIII lisale.
Artikkel 2
Artikli 292 lõike 2 ja artikli 293 lõike 1 kohaldamisel võivad liikmesriigid olemasolevat korda rakendada kuni lisa 67 asendamiseni.
Artikli 1 punktis 22 sätestatud vorme, mida kasutati enne käesoleva määruse jõustumise kuupäeva, võib edasi kasutada kuni varude ammendumiseni, kuid mitte kauem kui 31. detsembrini 2001, tingimusel et tehakse vajalikud redaktsioonilised muudatused.
Artikkel 3
Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas.
Artikli 1 punkte 4 ja 14 kohaldatakse alates 1. juulist 2000.
Artikli 1 punkte 1, 2, 3, 7, 13 ja 20 kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2001.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
I LISA
LISA 1A
SIDUVA TARIIFIINFORMATSIOONI (STI) TAOTLUS
II LISA
LISA 14
LISA 15 LOENDI SISSEJUHATAVAD MÄRKUSED
Märkus 1:
Loendis sätestatakse tingimused, mis tuleb kõikidel toodetel täita, et neid saaks lugeda artiklite 69 ja 100 tähenduses piisava töö või töötluse läbinuks.
Märkus 2:
2.1. |
Loendi kahes esimeses veerus kirjeldatakse saadud toodet. Esimeses veerus on harmoneeritud süsteemis kasutatav rubriigi- või tootegrupinumber ja teises veerus kõnealuse süsteemi vastava rubriigi või grupi kaubakirjeldus. Kahe esimese veeru kandele vastab kolmandas või neljandas veerus olev reegel. Kui mõnel juhul on esimese veeru kande ees “ex”, tähendab see, et kolmanda või neljanda veeru reegel kehtib ainult teises veerus kirjeldatud rubriigi osa suhtes. |
2.2. |
Kui esimesse veergu on koondatud mitu rubriiginumbrit või on esitatud grupinumber ning teises veerus on toodet seetõttu kirjeldatud üldiselt, kohaldatakse kolmanda või neljanda veeru vastavat reeglit kõikide nende toodete suhtes, mis harmoneeritud süsteemis on klassifitseeritud kõnealuse grupi rubriikidesse või esimesse veergu koondatud mis tahes rubriiki. |
2.3. |
Kui loendis on eri reegleid, mida kohaldatakse ühe rubriigi eri toodete suhtes, sisaldab iga taane kõnealuse rubriigi selle osa kirjeldust, mida hõlmab kolmanda või neljanda veeru vastav reegel. |
2.4. |
Kui kahe esimese veeru kandele vastab nii kolmanda kui ka neljanda veeru reegel, võib eksportija valida, kas ta kasutab kolmanda või neljanda veeru reeglit. Kui neljandas veerus ei ole päritolureeglit, tuleb kohaldada kolmanda veeru reeglit. |
Märkus 3:
3.1. |
Artiklite 69 ja 100 sätteid toodete kohta, mis on saanud päritolustaatuse ja mida kasutatakse muude toodete tootmisel, kohaldatakse hoolimata sellest, kas päritolustaatus on saadud neid tooteid kasutavas tehases või mõnes muus soodustatud riigi või vabariigi või ühenduse tehases. Näide: Rubriiki 8407 kuuluv mootor, mille kohta näeb reegel ette, et selles sisalduda võivate päritolustaatuseta materjalide väärtus ei tohi ületada 40 % tehasehinnast, on valmistatud rubriiki ex72 24 kuuluvast “muust sepistamise teel eelvormitud legeeritud terasest”. Kui nimetatud sepis on sepistatud soodustatud riigis või vabariigis valmistatud päritolustaatuseta valandist, on kõnealune sepis juba omandanud päritolustaatuse loendi reegli alusel rubriigi ex7224 kohta. Mootori väärtuse arvutamisel võib sepist käsitleda päritolustaatust omavana, hoolimata sellest, kas see on toodetud samas tehases kus mootor või muus soodustatud riigi või vabariigi tehases. Kasutatud päritolustaatuseta materjalide koguväärtuse arvutamisel ei võeta seega päritolustaatuseta valandi väärtust arvesse. |
3.2. |
Loendi reegel näeb ette päritolustaatuse saamiseks vajaliku minimaalse töö või töötluse, millest ulatuslikum töö või töötlemine annab samuti päritolustaatuse; väiksem töö või töötlemine päritolustaatust ei anna. Kui reegel näeb ette, et teatavas valmistamisetapis olevat päritolustaatuseta materjali tohib kasutada, on ka kõnealuse materjali kasutamine varasemas valmistamisetapis lubatud, kuid hilisemas etapis mitte. |
3.3. |
Ilma et see piiraks märkuse 3.2 kohaldamist, kui reegel näeb ette, et kasutada võib “mis tahes rubriigi materjale”, võib kasutada ka selle rubriigi materjale, kuhu kuulub kõnealune toode, kui nimetatud reeglis sisalduvatest eripiirangutest ei tulene teisiti. Väljend “valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, sealhulgas muud rubriiki… kuuluvad materjalid” tähendab siiski seda, et kasutada võib üksnes neid tootega samasse rubriiki klassifitseeritud materjale, mille kirjeldus erineb toote kirjeldusest loendi teises veerus. |
3.4. |
Kui loendi reegel näeb ette, et toodet võib valmistada mitmest materjalist, tähendab see, et kasutada võib üht või mitut kõnealust materjali. Kõiki kõnealuseid materjale kasutama ei pea. Näide: Rubriikidesse 5208–5212 kuuluvaid tekstiile käsitlev reegel näeb ette, et kasutada võib looduslikke kiudusid ning muu materjali hulgas ka keemilisi materjale. See ei tähenda, et kasutama peab mõlemat; kasutada võib üht või mõlemat. |
3.5. |
Kui loendi reegel näeb ette, et toode peab olema valmistatud teatavast materjalist, ei takista nimetatud tingimus kasutamast muid materjale, mis oma iseloomulike omaduste tõttu reeglile ei vasta. (Vt ka märkust 6.2 tekstiilide kohta.) Näide: Rubriigi 1904 toiduaineid käsitlev reegel, mis keelab kasutada teravilja ja teraviljasaadusi, ei takista selliste mineraalsoolade, kemikaalide ja muude lisandite kasutamist, mis ei ole valmistatud teraviljast. Seda reeglit ei kohaldata siiski toodete suhtes, mida võib toota sama laadi, kuid varasema tootmisetapi materjalist, kuigi neid ei või toota teatavatest loendis määratletud materjalidest. Näide: Kui ex gruppi 62 kuuluva lausriidest valmistatud rõiva puhul on lubatud kasutada üksnes päritolustaatuseta lõnga, ei tohi valmistamist alustada lausriidest, isegi kui tavaliselt sellest lõngast lausriiet ei valmistata. Sellisel juhul oleks lähtematerjal tavaliselt lõnga valmistamisele eelnevas etapis, see tähendab kiudaine etapis. |
3.6. |
Kui loendi reegel näeb ette kasutatavate päritolustaatuseta materjalide maksimaalväärtuseks kaks protsendimäära, ei tohi nimetatud protsendimäärasid liita. Teisisõnu ei tohi kõigi kasutatavate päritolustaatuseta materjalide maksimaalväärtus ületada suurimat määratud protsendimäära. Lisaks sellele ei tohi ületada ka iga materjali suhtes kehtivat protsendimäära. |
Märkus 4:
4.1. |
Loendis kasutatud termin “looduslikud kiud” osutab muudele kiududele kui tehis- ja sünteeskiud. Termin osutab ketruseelses etapis olevatele kiududele, sealhulgas jäätmed, ning kui ei ole määratud teisiti, hõlmab see kraasitud, kammitud või muul viisil töödeldud, kuid ketramata kiudusid. |
4.2. |
Termin “looduslikud kiud” hõlmab rubriiki 0503 kuuluvat hobusejõhvi, rubriikidesse 5002 ja 5003 kuuluvat siidi, rubriikidesse 5101–5105 kuuluvat loomavilla ja -karva ning villakiudusid, rubriikidesse 5201–5203 kuuluvaid puuvillakiudusid ning rubriikidesse 5301–5305 kuuluvaid muid taimseid kiudusid. |
4.3. |
Loendis kasutatud terminitega “tekstiilimass”, “keemilised materjalid” ja “paberi valmistamiseks kasutatavad materjalid” kirjeldatakse neid materjale, mis ei kuulu gruppidesse 50–63 ning mida saab kasutada tehis-, süntees- või paberkiudude ja -lõngade valmistamiseks. |
4.4. |
Loendis kasutatud termin “keemilised staapelkiud” tähendab rubriikidesse 5501–5507 kuuluvaid süntees- või tehisfilamentköisikuid, -staapelkiudusid või nende jäätmeid. |
Märkus 5:
5.1. |
Kui loendis esitatud toote puhul on viidatud käesolevale märkusele, ei kohaldata loendi kolmandas veerus olevaid tingimusi ühegi nende valmistamiseks kasutatud põhitekstiilmaterjali suhtes, kui nende mass kokku on kuni 10 % kõikide kasutatud põhitekstiilmaterjalide kogumassist. (Vt ka märkusi 5.3 ja 5.4.) |
5.2. |
Märkuses 5.1 nimetatud piirmäära võib kohaldada siiski ainult nende segatoodete suhtes, mis on valmistatud mitmest põhitekstiilmaterjalist. Põhitekstiilmaterjalid on järgmised: — siid, — vill, — loomakarv, — loomavill, — hobusejõhv, — puuvill, — paberi valmistamiseks kasutatavad materjalid ja paber, — lina, — kanep, — džuut ja muud niintekstiilkiud, — sisal ja muud perekonna Agave taimede tekstiilkiud, — kookoskiud, manilla, ramjee ja muud taimsed tekstiilkiud, — sünteesfilamentkiud, — tehisfilamentkiud, — elektrit juhtivad kiud, — polüpropüleenist valmistatud sünteesstaapelkiud, — polüesterist valmistatud sünteesstaapelkiud, — polüamiidist valmistatud sünteesstaapelkiud, — polüakrüülnitriilist valmistatud sünteesstaapelkiud, — polüimiidist valmistatud sünteesstaapelkiud, — polütetrafluoroetüleenist valmistatud sünteesstaapelkiud, — polüfenüülsulfiidist valmistatud sünteesstaapelkiud, — polüvinüülkloriidist valmistatud sünteesstaapelkiud, — muud sünteesstaapelkiud, — viskoosist valmistatud tehisstaapelkiud, — muud tehisstaapelkiud, — mähitud või mähkimata lõng, mis koosneb elastsete polüeetriosadega polüuretaanist, — mähitud või mähkimata lõng, mis koosneb elastsete polüestriosadega polüuretaanist, — rubriiki 5605 kuuluvad tooted (metalliseeritud lõng), mis sisaldavad kahe kile vahele liimitud kuni 5 mm laiuseid ribasid, mis koosnevad alumiiniumpulbriga kaetud või katmata alumiiniumfoolium- või kilesüdamikust, — muud rubriiki 5605 kuuluvad tooted. Näide: Rubriiki 5203 kuuluvast puuvillakiust ja rubriiki 5506 kuuluvast sünteesstaapelkiust valmistatud rubriiki 5205 kuuluv lõng on segalõng. Seetõttu võib päritolustaatuseta sünteesstaapelkiudu, mis ei vasta päritolureeglitele (milles nähakse ette, et see peab olema valmistatud keemilisest materjalist või tekstiilimassist), kasutada kuni 10 % lõnga massist. Näide: Rubriiki 5112 kuuluv villane riie, mis on valmistatud rubriiki 5107 kuuluvast villasest lõngast ja rubriiki 5509 kuuluvast sünteesstaapellõngast, on segariie. Seetõttu võib sünteeslõnga, mis ei vasta päritolureeglitele (milles nähakse ette, et see peab olema valmistatud keemilisest materjalist või tekstiilimassist), ja villast lõnga, mis ei vasta päritolureeglitele (milles nähakse ette, et see peab olema valmistatud kraasimata, kammimata või muul viisil ketramiseks ettevalmistamata looduslikust kiust), või nende segu kasutada kuni 10 % riide massist. Näide: Rubriiki 5205 kuuluvast puuvillasest lõngast ja rubriiki 5210 kuuluvast puuvillasest riidest valmistatud rubriiki 5802 kuuluv taftingriie on segatoode ainult siis, kui puuvillane riie ise on kahte eri rubriiki klassifitseeritud lõngast valmistatud segariie või kui puuvillane lõng ise on segatoode. Näide: Kui nimetatud taftingriie on valmistatud rubriiki 5205 kuuluvast puuvillasest lõngast ja rubriiki 5407 kuuluvast sünteesriidest, kujutavad kasutatud lõngad kahte eri põhitekstiilmaterjali ning kõnealune taftingriie on seega segatoode. |
5.3. |
Toodete puhul, mis sisaldavad “mähitud või mähkimata lõnga, mis koosneb elastsete polüeetriosadega polüuretaanist”, on piirmäär sellise lõnga puhul 20 %. |
5.4. |
Toodete puhul, mis sisaldavad “kahe kile vahele liimitud kuni 5 mm laiuseid ribasid, mis koosnevad alumiiniumipulbriga kaetud või katmata alumiiniumfoolium- või kilesüdamikust”, on piirmäär sellise riba kohta 30 %. |
Märkus 6:
6.1. |
Kui loendis on tekstiiltoodete juures viide käesolevale märkusele, võib kasutada selliseid tekstiilmaterjale (välja arvatud vooder ja vaheriie), mis ei vasta asjaomaste valmistoodete puhul loendi kolmanda veeru reeglile, tingimusel, et need materjalid on klassifitseeritud mõnda teise rubriiki kui kõnealune toode ning nende väärtus ei ületa 8 % toote tehasehinnast. |
6.2. |
Ilma et see piiraks märkuse 6.3 kohaldamist, võib tekstiiltoodete tootmiseks vabalt kasutada gruppidesse 50-63 klassifitseerimata materjale, hoolimata sellest, kas need sisaldavad tekstiili või mitte. Näide: Kui loendi reegel näeb ette, et teatava tekstiilmaterjalist kaubaartikli, näiteks pükste valmistamiseks tuleb kasutada lõnga, ei takista see metallist kaubaartiklite, näiteks nööpide kasutamist, kuna nööpe ei klassifitseerita gruppidesse 50-63. Samal põhjusel ei takista see tõmblukkude kasutamist, isegi kui tõmblukud sisaldavad tavaliselt tekstiili. |
6.3. |
Kui kohaldatakse protsendireeglit, tuleb gruppidesse 50-63 klassifitseerimata materjalide väärtus võtta arvesse tootes sisalduvate päritolustaatuseta materjalide väärtuse arvutamisel. |
Märkus 7:
7.1. |
Rubriikides ex27 07, 2713-2715, ex29 01, ex29 02 ja ex34 03 nimetatud eritöötlused on järgmised: a) vaakumdestilleerimine; b) põhjalik fraktsioneeriv redestilleerimine; ( 12 ) c) krakkimine; d) reformimine; e) ekstraheerimine selektiivlahustite abil; f) kõikidest järgmistest toimingutest koosnev töötlus: töötlemine kontsentreeritud väävelhappega, ooleumiga (suitsev väävelhape) või vääveltrioksiidiga; neutraliseerimine aluseliste toimeainetega; värvitustamine (pleegitamine) ja puhastamine looduslike aktiivmuldade, aktiveeritud muldade, aktiivsöe või boksiidiga; g) polümeerimine; h) alküülimine; i) isomeerimine. |
7.2. |
Rubriikides 2710, 2711 ja 2712 nimetatud eritöötlused on järgmised: a) vaakumdestilleerimine; b) põhjalik fraktsioneeriv redestilleerimine; ( 13 ) c) krakkimine; d) reformimine; e) ekstraheerimine selektiivlahustite abil; f) kõikidest järgmistest toimingutest koosnev töötlus: töötlemine kontsentreeritud väävelhappega, ooleumiga (suitsev väävelhape) või vääveltrioksiidiga; neutraliseerimine aluseliste toimeainetega; värvitustamine (pleegitamine) ja puhastamine looduslike aktiivmuldade, aktiveeritud muldade, aktiivsöe või boksiidiga; g) polümeerimine; h) alküülimine; ij) isomeerimine; k) üksnes rubriiki ex27 10 kuuluvate raskete õlide puhul väävlitustamine vesiniku abil, mille tulemusena väheneb töödeldavate toodete väävlisisaldus vähemalt 85 % (ASTM D 1266-59 T-meetod); l) üksnes rubriiki 2710 kuuluvate toodete puhul parafiinitustamine, välja arvatud filtrimine; m) üksnes rubriiki ex27 10 kuuluvate raskete õlide puhul vesinikuga töötlemine rõhu juures, mis on suurem kui 20 baari (2 000 kPa) ja temperatuuril, mis on vähemalt 250 °C, kasutades katalüsaatoreid (välja arvatud väävlitustavad katalüsaatorid), kusjuures vesinik on keemilise reaktsiooni aktiivne komponent. Rubriiki ex27 10 kuuluvate määrdeõlide edasine vesinikuga töötlemine (näiteks vesinikpuhastus, värvitustamine) peamiselt värvuse muutmiseks või stabiilsuse parandamiseks ei kuulu eritöötluste hulka; n) üksnes rubriiki ex27 10 kuuluvate kütteõlide puhul atmosfäärirõhul destilleerimine, tingimusel et tootest (kaasa arvatud kaod) destilleerub 300 °C juures vähem kui 30 % ASTM D 86 meetodi järgi; o) üksnes rubriiki ex27 10 kuuluvate raskete õlide puhul, välja arvatud gaasi- ja kütteõlid, töötlemine kõrgsageduse elektrilahendusega. |
7.3. |
Rubriikides ex27 07, 2713–2715, ex29 01, ex29 02 ja ex34 03 märgitud lihttoimingud, nagu puhastamine, villimine, soolatustamine, vee eemaldamine, filtrimine, värvimine, markeerimine, väävlisisalduse reguleerimine erineva väävlisisaldusega toodete segamise teel, või nimetatud toimingute ühendamine või nendega sarnased toimingud ei anna päritolustaatust. |
III LISA
LISA 15
LOEND PÄRITOLUSTAATUSETA MATERJALIDEGA TEHTAVATEST TÖÖDEST JA TÖÖTLEMISTOIMINGUTEST, MIS ANNAVAD TOOTELE PÄRITOLUSTAATUSE
HS rubriik |
Toote kirjeldus |
Päritolustaatuseta materjalidega tehtavad tööd või töötlemistoimingud, mis annavad päritolustaatuse |
|
1 |
2 |
3 võï 4 |
|
Grupp 1 |
Elusloomad |
Kõik kasutatavad gruppi 1 kuuluvad loomad peavad olema täielikult teatud riigis saadud |
|
Grupp 2 |
Liha ja söödav rups |
Tootmine, milles kõik kasutatavad gruppi 1 ja 2 kuuluvad materjalid peavad olema täielikult teatud riigis saadud |
|
Grupp 3 |
Kalad ja vähilaadsed, molluskid ja muud veeselgrootud |
Tootmine, milles kõik kasutatavad gruppi 3 kuuluvad materjalid peavad olema täielikult teatud riigis saadud |
|
ex grupp 4 |
Piimatooted; linnumunad; naturaalne mesi; mujal nimetamata loomse päritoluga toiduained; välja arvatud: |
Tootmine, milles kõik kasutatavad gruppi 4 kuuluvad materjalid peavad olema täielikult teatud riigis saadud |
|
0403 |
Petipiim, kalgendatud piim ja koor, jogurt, keefir jm fermenteeritud või hapendatud piim ja koor, kontsentreeritud või mitte, suhkru- vm magusainelisandiga või lõhna- ja maitselisandi või puuvilja-, pähkli- või kakaolisandiga või ilma |
Tootmine, milles: — kõik kasutatavad gruppi 4 kuuluvad materjalid peavad olema täielikult teatud riigis saadud, — mis tahes kasutatavad rubriiki 2009 kuuluvad puuviljamahlad (v.a ananassi-, laimi- ja greibimahl) peavad olema päritolustaatusega, — kasutatavate gruppi 17 kuuluvate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
|
ex grupp 5 |
Mujal nimetamata loomse päritoluga tooted; välja arvatud: |
Tootmine, milles kõik kasutatavad gruppi 5 kuuluvad materjalid peavad olema täielikult teatud riigis saadud |
|
ex05 02 |
Kodu- ja metssigade harjased ning karvad, töödeldud |
Harjaste ja karvade puhastamine, desinfitseerimine, sorteerimine ja sirgestamine |
|
Grupp 6 |
Eluspuud jm elustaimed; taimesibulad, -juured jms; lõikelilled ja dekoratiivsed taimmaterjalid |
Tootmine, milles: — kõik kasutatavad gruppi 6 kuuluvad materjalid peavad olema täielikult teatud riigis saadud, — kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
Grupp 7 |
Köögivili ning teatavad söödavad juured ja mugulad |
Tootmine, milles kõik kasutatavad gruppi 7 kuuluvad materjalid peavad olema täielikult teatud riigis saadud |
|
Grupp 8 |
Söödavad puuviljad ja pähklid; tsitrusviljade ja melonite koor |
Tootmine, milles: — kõik kasutatavad puuviljad, marjad ja pähklid peavad olema täielikult teatud riigis saadud, — kasutatavate gruppi 17 kuuluvate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
|
ex grupp 9 |
Kohv, tee, mate ja vürtsid, välja arvatud: |
Tootmine, milles kõik kasutatavad gruppi 9 kuuluvad materjalid peavad olema täielikult teatud riigis saadud |
|
0901 |
Kohv, röstitud või röstimata, kofeiiniga või ilma; kohvikestad ja -koored; kohvisisaldusega kohviasendajad |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist |
|
ex09 10 |
Vürtsisegud |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist |
|
Grupp 10 |
Teravili |
Tootmine, milles kõik kasutatavad gruppi 10 kuuluvad materjalid peavad olema täielikult teatud riigis saadud |
|
ex grupp 11 |
Jahu ja tangained; linnased; tärklis; inuliin; nisugluteen; välja arvatud: |
Tootmine, milles kõik kasutatavad teraviljad ja rubriiki 0714 kuuluvad köögiviljad, söödavad juured ja mugulad või puuviljad peavad olema täielikult teatud riigis saadud |
|
ex11 06 |
Jahu ja pulber rubriiki 0713 kuuluvatest kuivatatud, poetatud kaunviljadest |
Rubriiki 0708 kuuluvate kaunviljade kuivatamine ja jahvatamine |
|
Grupp 12 |
Õliseemned ja õliviljad; mitmesugused terad, seemned ja viljad; tööstuses kasutatavad taimed või ravimtaimed; õled ja koresööt |
Tootmine, milles kõik kasutatavad gruppi 12 kuuluvad materjalid peavad olema täielikult teatud riigis saadud |
|
1301 |
Šellak; vaigud, looduslikud kummivaigud ja õlivaigud (nt palsamid) |
Tootmine, milles kasutatavate gruppi 1301 kuuluvate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
1302 |
Taimemahlad ja -ekstraktid; pektiinid, pektinaadid ja pektiidid; agar jm taimsed liimid ja paksendajad, modifitseeritud või mitte: |
||
— taimsed liimid ja paksendajad, modifitseeritud või mitte: |
Tootmine modifitseerimata liimidest ja paksendajatest |
||
— muu |
Tootmine, milles kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
||
Grupp 14 |
Taimsed punumismaterjalid; mujal nimetamata taimsed saadused |
Tootmine, milles kõik kasutatavad gruppi 14 kuuluvad materjalid peavad olema täielikult teatud riigis saadud |
|
ex grupp 15 |
Loomsed ja taimsed rasvad ja õlid ning nende lõhustamissaadused; töödeldud toidurasvad; loomne või taimne vaha; välja arvatud: |
Tootmine, milles kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode |
|
1501 |
Searasv (sh seapekk) ja linnurasv, v.a rubriiki 0209 või 1503 kuuluv: |
||
— kondi- ja jäägirasv |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a rubriiki 0203, 0206 või 0207 kuuluvad materjalid või rubriiki 0506 kuuluvad kondid |
||
— muu |
Tootmine rubriiki 0203 või 0206 kuuluvast sealihast või söödavast searupsist või rubriiki 0207 kuuluvast linnulihast või söödavast linnurupsist |
||
1502 |
Veise-, lamba- või kitserasv, v.a rubriiki 1503 kuuluv: |
||
— kondi- ja jäägirasv |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a rubriiki 0201, 0202, 0204 või 0206 kuuluvad materjalid või rubriiki 0506 kuuluvad kondid |
||
— muu |
Tootmine, milles kõik kasutatavad gruppi 2 kuuluvad materjalid peavad olema täielikult teatud riigis saadud |
||
1504 |
Kalade või mereimetajate rasvad, õlid ja nende fraktsioonid, rafineeritud või mitte, kuid keemiliselt modifitseerimata: |
||
— tahked fraktsioonid |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, sh muudest rubriiki 1504 kuuluvatest materjalidest |
||
— muu |
Tootmine, milles kõik kasutatavad gruppidesse 2 ja 3 kuuluvad materjalid peavad olema täielikult teatud riigis saadud |
||
ex15 05 |
Rafineeritud lanoliin |
Tootmine rubriiki 1505 kuuluvast villarasvast |
|
1506 |
Muud loomsed rasvad ja õlid ning nende fraktsioonid, rafineeritud või mitte, kuid keemiliselt modifitseerimata: |
||
— tahked fraktsioonid |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, sh muudest rubriiki 1506 kuuluvatest materjalidest |
||
— muu |
Tootmine, milles kõik kasutatavad gruppi 2 kuuluvad materjalid peavad olema täielikult teatud riigis saadud |
||
1507–1515 |
Taimeõlid ja nende fraktsioonid: |
||
— soja-, maapähkli-, palmi-, kopra-, palmituuma-, babassu-, tunga- ja oititsikaõli, mürtelvaha ja jaapani vaha, jojobaõli fraktsioonid jm tehniliseks ja tööstuslikuks otstarbeks, v.a toiduainete tootmiseks mõeldud õlid |
Tootmine, milles kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode |
||
— tahked fraktsioonid, v.a jojobaõli omad |
Tootmine muudest rubriikidesse 1507–1515 kuuluvatest materjalidest |
||
— muu |
Tootmine, milles kõik kasutatavad taimsed materjalid peavad olema täielikult teatud riigis saadud |
||
1516 |
Loomsed või taimsed rasvad või õlid ja nende fraktsioonid, osaliselt või täielikult hüdrogeenitud, molekulisiseselt esterdatud, taasesterdatud või elaidiseeritud, rafineeritud või mitte, kuid muul viisil töötlemata |
Tootmine, milles: — kõik kasutatavad gruppi 2 kuuluvad materjalid peavad olema täielikult teatud riigis saadud, — kõik kasutatavad taimsed materjalid peavad olema täielikult teatud riigis saadud. Rubriikidesse 1507, 1508, 1511 ja 1513 kuuluvaid materjale võib siiski kasutada |
|
1517 |
Margariin; toidusegud ja tooted taimsetest ja loomsetest rasvadest või õlidest või käesolevasse gruppi kuuluvate mitmesuguste rasvade ja õlide fraktsioonidest, v.a rubriiki 1516 kuuluvad toidurasvad ja -õlid või nende fraktsioonid |
Tootmine, milles: — kõik kasutatavad gruppidesse 2 ja 4 kuuluvad materjalid peavad olema täielikult teatud riigis saadud, — kõik kasutatavad taimsed materjalid peavad olema täielikult teatud riigis saadud. Rubriikidesse 1507, 1508, 1511 ja 1513 kuuluvaid materjale võib siiski kasutada |
|
Grupp 16 |
Valmistised lihast, kalast, vähilaadsetest, molluskitest vm veeselgrootutest |
Tootmine gruppi 1 kuuluvatest loomadest. Kõik kasutatavad gruppi 3 kuuluvad materjalid peavad olema täielikult teatud riigis saadud |
|
ex grupp 17 |
Suhkur ja suhkrukondiitritooted; välja arvatud: |
Tootmine, milles kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode |
|
ex17 01 |
Roo- või peedisuhkur ning keemiliselt puhas sahharoos tahkel kujul, maitse- ja värvainelisandiga |
Tootmine, milles kasutatavate gruppi 17 kuuluvate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
|
1702 |
Muu suhkur (sh keemiliselt puhas laktoos, maltoos, glükoos ja fruktoos, tahkel kujul); maitse-, lõhna- ja värvainelisandita suhkrusiirupid; tehismesi, naturaalse meega segatud või mitte; karamell: |
||
— keemiliselt puhas maltoos ja fruktoos |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, sh muudest rubriiki 1702 kuuluvatest materjalidest |
||
— muu suhkur tahkel kujul, maitse-, lõhna- või värvainelisandiga |
Tootmine, milles kasutatavate gruppi 17 kuuluvate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
||
— muu |
Tootmine, milles kõik kasutatavad materjalid peavad olema päritolustaatusega |
||
ex17 03 |
Suhkru ekstraheerimisel või rafineerimisel saadud melass, maitse-, lõhna- või värvainelisandiga |
Tootmine, milles kasutatavate gruppi 17 kuuluvate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
|
1704 |
Suhkrukondiitritooted (sh valge šokolaad), mis ei sisalda kakaod |
Tootmine, milles: — kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode, — kasutatavate gruppi 17 kuuluvate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
|
Grupp 18 |
Kakao ja kakaotooted |
Tootmine, milles: — kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode, — kasutatavate gruppi 17 kuuluvate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
|
1901 |
Linnaseekstrakt; püüli- ja lihtjahust, tärklisest või linnaseekstraktist valmistatud toiduained, mis ei sisalda kakaod või sisaldavad seda vähem kui 40 massiprotsenti arvestatuna täiesti rasvavabalt, mujal nimetamata; rubriikidesse 0401–0404 kuuluvatest kaupadest valmistatud toiduained, mis ei sisalda või sisaldavad seda vähem kui 5 massiprotsenti arvestatuna täiesti rasvavabalt, mujal nimetamata: |
||
— linnaseekstrakt |
Tootmine gruppi 10 kuuluvast teraviljast |
||
— muu |
Tootmine, milles: — kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode, — kasutatavate gruppi 4 ja 17 kuuluvate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
||
1902 |
Makarontooted, kuumtöödeldud või mitte, täidisega (liha- või muu täidisega) või täidiseta: spagetid, makaronid, nuudlid, lasanje, gnocchi, ravioolid, cannelloni; kuskuss, valmistoiduna või mitte; |
||
— mis sisaldavad liha, rupsi, kala, vähilaadseid või molluskeid kuni 20 massiprotsenti |
Tootmine, milles kõik kasutatavad teraviljad ja teraviljasaadused (v.a kõva nisu ja selle saadused) peavad olema täielikult teatud riigis saadud |
||
— mis sisaldavad liha, rupsi, kala, vähilaadseid või molluskeid 20 massiprotsenti või rohkem |
Tootmine, milles: — kõik kasutatavad teraviljad ja teraviljasaadused (v.a kõva nisu ja selle saadused) peavad olema täielikult teatud riigis saadud, — kõik kasutatavad gruppidesse 2 ja 3 kuuluvad materjalid peavad olema täielikult teatud riigis saadud |
||
1903 |
Tapiokk ja selle tärklisest valmistatud asendajad helveste, terade, kruupide, sõelmete vms kujul |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a rubriiki 1108 kuuluv kartulitärklis |
|
1904 |
Teravilja või teraviljasaaduste paisutamise või röstimise teel saadud toiduained (nt maisihelbed); eelnevalt kuumtöödeldud vm viisil töödeldud teravili (v.a mais) teradena, helveste vm töödeldud teradena (v.a püüli- ja lihtjahu), mujal nimetamata |
Tootmine: — muudest kui rubriiki 1806 klassifitseeritud materjalidest, — milles kõik kasutatavad teraviljad ja jahu (v.a kõva nisu, selle saadused ja mais sordist Zea indurata) peavad olema täielikult teatud riigis saadud; (1) — milles kasutatavate gruppi 17 kuuluvate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
|
1905 |
Leiva-, saia- ja kondiitritooted (koogid, küpsised jne), kakaosisaldusega või ilma; armulaualeib, ravimikapslid, pitseroblaat, riispaber jms |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a gruppi 11 kuuluvad materjalid |
|
ex grupp 20 |
Köögi- ja puuviljast ning pähklitest vm taimeosadest tooted; välja arvatud: |
Tootmine, milles kõik kasutatavad puuviljad, pähklid või köögiviljad peavad olema täielikult teatud riigis saadud |
|
ex20 01 |
Jamss, maguskartul jms söödavad taimeosad, mis sisaldavad tärklist vähemalt 5 massiprotsenti, töödeldud või konserveeritud äädika või äädikhappega |
Tootmine, milles kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode |
|
ex20 04 ja ex20 05 |
Kartul jahu, pulbri või helvestena, töödeldud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta |
Tootmine, milles kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode |
|
2006 |
Köögi- ja puuvili, pähklid, puuviljakoored jm taimeosad, suhkrus säilitatuna (kuivatatud, suhkrustatud või glasuuritud) |
Tootmine, milles kasutatavate gruppi 17 kuuluvate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
|
2007 |
Keedised, puuviljaželeed, marmelaadid, puuvilja- või pähklipüreed ja -pastad, kuumtöödeldud, suhkru- vm magusainelisandiga või ilma |
Tootmine, milles: — kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode, — kasutatavate gruppi 17 kuuluvate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
|
ex20 08 |
— Pähklid suhkru- või piirituselisandita |
Tootmine, milles kasutatavate rubriikidesse 0801, 0802 ja 1202-1207 kuuluvate päritolustaatusega pähklite ja õliseemnete väärtus ületab 60 % toote tehasehinnast |
|
— maapähklivõi; teraviljapõhised segud; palmisäsi; mais (terad) |
Tootmine, milles kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode |
||
— muud, v.a puuvili ja pähklid, mida on kuumtöödeldud muul viisil kui aurutamine või vees keetmine, suhkrulisandita, külmutatud |
Tootmine, milles: — kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode, — kasutatavate gruppi 17 kuuluvate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
||
2009 |
Kääritamata, piirituselisandita puuvilja- ja marjamahlad (sh viinamarjavirre) ning köögiviljamahlad, suhkru- vm magusainelisandiga või ilma |
Tootmine, milles: — kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode, — kasutatavate gruppi 17 kuuluvate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
|
ex grupp 21 |
Mitmesugused toiduained; välja arvatud: |
Tootmine, milles kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode |
|
2101 |
Kohvi-, tee- ja mateekstraktid, -essentsid ja -kontsentraadid ning nendel toodetel või kohvil, teel või matel põhinevad valmistised; röstitud sigur jm röstitud kohviasendajad ning nende ekstraktid, essentsid ja kontsentraadid |
Tootmine, milles: — kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode, — kasutatav sigur peab olema täielikult teatud riigis saadud |
|
2103 |
Kastmed ja pooltooted nende valmistamiseks; vürtsi- ja maitseainesegud; sinepipulber ja -jahu ning valmissinep: |
||
— kastmed ning pooltooted nende valmistamiseks; vürtsi- ja maitseainesegud |
Tootmine, milles kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Sinepipulbrit ja -jahu või valmissinepit võib siiski kasutada |
||
— sinepipulber ja -jahu ning valmissinep |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist |
||
ex21 04 |
Supid ja puljongid ning pooltooted nende valmistamiseks |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a rubriikidesse 2002-2005 kuuluvad töödeldud või konserveeritud köögiviljad |
|
2106 |
Mujal nimetamata toiduained |
Tootmine, milles: — kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode, — kasutatavate gruppi 4 ja 17 kuuluvate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
|
ex grupp 22 |
Joogid, alkohol ja äädikas; välja arvatud: |
Tootmine, milles: — kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode, — kõik kasutatavad viinamarjad või nende saadused peavad olema täielikult teatud riigis saadud |
|
2202 |
Vesi, sh mineraalvesi ja gaseeritud vesi, suhkru- vm magusaine- või maitse- või lõhnaainelisandiga, jm karastusjoogid, v.a rubriiki 2009 kuuluvad puu- ja köögiviljamahlad |
Tootmine, milles: — kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode, — kasutatavate gruppi 17 kuuluvate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast, — mis tahes kasutatavad puuviljamahlad (v.a ananassi-, laimi- ja greibimahl) peavad olema päritolustaatusega |
|
2207 |
Denatureerimata etüülalkohol alkoholisisaldusega 80 mahuprotsenti või rohkem; denatureeritud etüül- vm alkohol, mis tahes kangusega |
Tootmine: — muudest kui rubriiki 2207 või 2208 klassifitseeritud materjalidest, — milles kõik kasutatavad viinamarjad või nende saadused peavad olema täielikult teatud riigis saadud, kui kõik muud kasutatavad materjalid on päritolustaatusega, võib arrakit kasutada kuni 5 mahuprotsenti |
|
2208 |
Denatureerimata etüülalkohol alkoholisisaldusega vähem kui 80 mahuprotsenti; piiritus, liköörid jm kanged alkohoolsed joogid |
Tootmine: — muudest kui rubriiki 2207 või 2208 klassifitseeritud materjalidest, — milles kõik kasutatavad viinamarjad või nende saadused peavad olema täielikult teatud riigis saadud, kui kõik muud kasutatavad materjalid on päritolustaatusega, arrakit võib kasutada kuni 5 mahuprotsenti |
|
ex grupp 23 |
Toiduainetööstuse jäägid ja jäätmed; tööstuslikult toodetud loomasööt; välja arvatud: |
Tootmine, milles kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode |
|
ex23 01 |
Vaalajahu; inimtoiduks kõlbmatu pulber, jahu ja graanulid kaladest, vähilaadsetest, molluskitest vm veeselgrootutest |
Tootmine, milles kõik kasutatavad gruppidesse 2 ja 3 kuuluvad materjalid peavad olema täielikult teatud riigis saadud |
|
ex23 03 |
Maisitärklise tootmisjäägid (v.a kontsentreeritud leotusvedelikud), kuivaine valgusisaldusega rohkem kui 40 massiprotsenti: |
Tootmine, milles kogu kasutatav mais peab olema täielikult teatud riigis saadud |
|
ex23 06 |
Õlikoogid jm oliiviõli ekstraheerimise tahked jäätmed, mis sisaldavad oliiviõli üle 3 massiprotsendi |
Tootmine, milles kõik kasutatavad oliivid peavad olema täielikult teatud riigis saadud |
|
2309 |
Loomasöödana kasutatavad tooted |
Tootmine, milles: — kogu kasutatav teravili, suhkur või melass, liha ja piim peab olema päritolustaatusega, — kõik kasutatavad gruppi 3 kuuluvad materjalid peavad olema täielikult teatud riigis saadud |
|
ex grupp 24 |
Tubakas ja tööstuslikud tubakaasendajad; välja arvatud: |
Tootmine, milles kõik kasutatavad gruppi 24 kuuluvad materjalid peavad olema täielikult teatud riigis saadud |
|
2402 |
Tubakast või tubakaasendajatest valmistatud sigarid, manilla sigarid, sigarillod ja sigaretid |
Tootmine, milles kasutatavast rubriiki 2401 kuuluvast töötlemata tubakast või tubakajäätmetest vähemalt 70 massiprotsenti peab olema päritolustaatusega |
|
ex24 03 |
Suitsetamistubakas |
Tootmine, milles kasutatavast rubriiki 2401 kuuluvast töötlemata tubakast või tubakajäätmetest vähemalt 70 massiprotsenti peab olema päritolustaatusega |
|
ex grupp 25 |
Sool; väävel; mullad ja kivimid; krohvimismaterjalid, lubi ja tsement; välja arvatud: |
Tootmine, milles kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode |
|
ex25 04 |
Looduslik kristalliline grafiit, rikastatud süsinikuga, puhastatud ja jahvatatud |
Kristallilise toorgrafiidi rikastamine süsinikuga, puhastamine ja jahvatamine |
|
ex25 15 |
Saetud vm viisil täisnurkseteks (sh ruudukujulisteks) plokkideks või tahvliteks lõigatud marmor paksusega kuni 25 cm |
Üle 25 cm paksuse (sh eelnevalt saetud) marmori lõikamine saagimise teel vm viisil |
|
ex25 16 |
Tahumata või tahutud, saetud vm viisil täisnurkseteks (sh ruudukujulisteks) plokkideks või tahvliteks lõigatud graniit, porfüür, basalt, liivakivi jm raid- ja ehituskivi paksusega kuni 25 cm |
Üle 25 cm paksuse (sh eelnevalt saetud) kivi lõikamine saagimise teel vm viisil |
|
ex25 18 |
Kaltsineeritud dolomiit |
Kaltsineerimata dolomiidi kaltsineerimine |
|
ex25 19 |
Purustatud looduslik magneesiumkarbonaat (magnesiit), hermeetiliselt suletud mahutites ja puhas või lisanditega magneesiumoksiid, v.a sulatatud magneesiumoksiid ja ülepõletatud (paagutatud) magneesiumoksiid |
Tootmine, milles kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Looduslikku magneesiumkarbonaati (magnesiiti) võib siiski kasutada |
|
ex25 20 |
Stomatoloogiline kips |
Tootmine, milles kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
ex25 24 |
Looduslikud asbestikiud |
Tootmine rikastatud asbestist |
|
ex25 25 |
Vilgupulber |
Vilgu või vilgujäätmete jahvatamine |
|
ex25 30 |
Kaltsineeritud või pulbrilised värvimullad |
Värvimuldade kaltsineerimine või jahvatamine |
|
Grupp 26 |
Maagid, räbu ja tuhk |
Tootmine, milles kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode |
|
ex grupp 27 |
Mineraalkütused ja -õlid ja nende destilleerimissaadused; bituumenained; mäevahad; välja arvatud: |
Tootmine, milles kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode |
|
ex27 07 |
Õlid, mis sarnanevad kõrgel temperatuuril kivisöetõrva destilleerimise teel saadud mineraalõlidega, milles aromaatsete komponentide mass ületab mittearomaatsete komponentide massi ja mille mahust üle 65 % destilleerub temperatuuril 250 °C (sh lakibensiini ja benseeni segud), mootorikütuse või kütteainena kasutamiseks |
Rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlustoimingut (2) või muud toimingud, milles kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Samasse rubriiki klassifitseeritud materjale võib siiski kasutada, kui nende väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
ex27 09 |
Bituminoossetest mineraalidest saadud toorõlid |
Bituminoossete materjalide kuivutmine |
|
2710 |
Naftaõlid ja bituminoossetest mineraalidest saadud õlid (v.a toorõlid); mujal nimetamata õlid, mis sisaldavad põhikomponendina naftaõlisid või bituminoossetest mineraalidest saadud õlisid vähemalt 70 massiprotsenti |
Rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlustoimingut (3) või muud toimingud, milles kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Samasse rubriiki klassifitseeritud materjale võib siiski kasutada, kui nende väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
2711 |
Naftagaasid jm gaasilised süsivesinikud |
Rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlustoimingut (3) või muud toimingud, milles kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Samasse rubriiki klassifitseeritud materjale võib siiski kasutada, kui nende väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
2712 |
Vaseliin; parafiin, mikrokristalliline naftavaha, toorparafiin, osokeriit, ligniidivaha, turbavaha, muud mineraalsed vahad jms sünteesil vm menetluste abil saadud tooted, värvitud või värvimata |
Rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlustoimingut (3) või muud toimingud, milles kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Samasse rubriiki klassifitseeritud materjale võib siiski kasutada, kui nende väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
2713 |
Naftakoks, naftabituumen jm nafta- või bituminoossetest mineraalidest saadud õlide tootmisjäägid |
Rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlustoimingut (2) või muud toimingud, milles kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Samasse rubriiki klassifitseeritud materjale võib siiski kasutada, kui nende väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
2714 |
Looduslik bituumen ja asfalt; bituumenkilt, põlevkivi ja õliliivad; asfaltiidid ja asfaltkivimid |
Rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlustoimingut (2) või muud toimingud, milles kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Samasse rubriiki klassifitseeritud materjale võib siiski kasutada, kui nende väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
2715 |
Looduslikul asfaldil või bituumenil, naftabituumenil, mineraaltõrval või sellest saadud pigil põhinevad bituuumenisegud (nt bituumenmastiks, vedeldatud bituumen) |
Rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlustoimingut (2) või muud toimingud, milles kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Samasse rubriiki klassifitseeritud materjale võib siiski kasutada, kui nende väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
ex grupp 28 |
Anorgaanilised kemikaalid; väärismetallide, haruldaste muldmetallide, radioaktiivsete ainete või isotoopide orgaanilised ja anorgaanilised ühendid; välja arvatud: |
Tootmine, milles kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Samasse rubriiki klassifitseeritud materjale võib siiski kasutada, kui nende väärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast |
Tootmine, milles kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
ex28 05 |
Mischmetall |
Tootmine elektrolüüsi või termilise töötlemise abil, milles kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
ex28 11 |
Vääveltrioksiid |
Tootmine vääveldioksiidist |
Tootmine, milles kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
ex28 33 |
Alumiiniumsulfaat |
Tootmine, milles kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
ex28 40 |
Naatriumperboraat |
Tootmine dinaatriumtetraboraatpentahüdhpraadist |
Tootmine, milles kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
ex grupp 29 |
Orgaanilised kemikaalid; välja arvatud: |
Tootmine, milles kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Samasse rubriiki klassifitseeritud materjale võib siiski kasutada, kui nende väärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast |
Tootmine, milles kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
ex29 01 |
Atsüklilised süsivesinikud kasutamiseks kütteaine või mootorikütusena |
Rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlustoimingut (2) või muud toimingud, milles kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Samasse rubriiki klassifitseeritud materjale võib siiski kasutada, kui nende väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
ex29 02 |
Tsüklaanid ja tsükleenid (v.a asuleenid), benseen, tolueen, ksüleenid, kasutamiseks kütteaine või mootorikütusena |
Rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlustoimingut (2) või muud toimingud, milles kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Samasse rubriiki klassifitseeritud materjale võib siiski kasutada, kui nende väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
ex29 05 |
Metallalkoholaadid nii käesolevasse rubriiki kuuluvast alkoholist kui ka etanoolist |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, sh muudest rubriiki 2905 kuuluvatest materjalidest. Käesoleva rubriigi metallalkoholaate võib siiski kasutada, kui nende väärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast |
Tootmine, milles kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
2915 |
Küllastunud atsüklilised monokarboksüülhapped, nende anhüdriidid, halogeenanhüdriidid, peroksiidid ja peroksohapped; nende halogeen-, sulfo-, nitro- ja nitrosoderivaadid |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist. Kasutatavate rubriikidesse 2915 ja 2916 kuuluvate materjalide koguväärtus ei tohi siiski ületada 20 % toote tehasehinnast |
Tootmine, milles kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
ex29 32 |
— Sise-eetrid ja nende halogeen-, sulfo-, nitro- või nitrosoderivaadid |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist. Kasutatavate rubriiki 2909 kuuluvate materjalide koguväärtus ei tohi siiski ületada 20 % toote tehasehinnast |
Tootmine, milles kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
— Tsüklilised atsetaalid ja sisepoolatsetaalid ja nende halogeen-, sulfo-, nitro- või nitrosoderivaadid |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist |
Tootmine, milles kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
2933 |
Üksnes lämmastiku heteroaatomi(te)ga heterotsüklilised ühendid |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist. Kasutatavate rubriikidesse 2932 ja 2933 kuuluvate materjalide koguväärtus ei tohi siiski ületada 20 % toote tehasehinnast |
Tootmine, milles kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
2934 |
Nukleiinhapped ja nende soolad; muud heterotsüklilised ühendid |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist. Kasutatavate rubriikidesse 2932, 2933 ja 2934 kuuluvate materjalide koguväärtus ei tohi siiski ületada 20 % toote tehasehinnast |
Tootmine, milles kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
ex grupp 30 |
Farmaatsiatooted; välja arvatud: |
Tootmine, milles kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Samasse rubriiki klassifitseeritud materjale võib siiski kasutada, kui nende väärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast |
|
3002 |
Inimveri; ravi, profülaktika või diagnostika otstarbel töödeldud loomaveri; antiseerumid jm verefraktsioonid ja modifitseeritud immunoloogilised tooted, saadud biotehnoloogiliste menetluste abil; vaktsiinid, toksiinid, mikroobikultuurid (v.a pärmid) jms tooted: |
||
— vähemalt kahest ravi või profülaktika otstarbel segatud komponendist või ühest komponendist koosnevad tooted annustena või jaemüügiks pakendatuna |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, sh muudest rubriiki 3002 kuuluvatest materjalidest. Siin kirjeldatud materjale võib samuti kasutada, kui nende väärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast |
||
— muu |
|||
— — inimveri |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, sh muudest rubriiki 3002 kuuluvatest materjalidest. Siin kirjeldatud materjale võib samuti kasutada, kui nende väärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast |
||
— — ravi või profülaktika otstarbel töödeldud loomaveri |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, sh muudest rubriiki 3002 kuuluvatest materjalidest. Siin kirjeldatud materjale võib samuti kasutada, kui nende väärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast |
||
— — muud verefraktsioonid kui antiseerumid, hemoglobiin, vere- ja seerumglobuliinid |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, sh muudest rubriiki 3002 kuuluvatest materjalidest. Siin kirjeldatud materjale võib samuti kasutada, kui nende väärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast |
||
— — hemoglobiin, vere- ja seerumglobuliinid |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, sh muudest rubriiki 3002 kuuluvatest materjalidest. Siin kirjeldatud materjale võib samuti kasutada, kui nende väärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast |
||
— — muu |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, sh muudest rubriiki 3002 kuuluvatest materjalidest. Siin kirjeldatud materjale võib samuti kasutada, kui nende väärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast |
||
3003 ja 3004 |
Ravimid (v.a rubriiki 3002, 3005 või 3006 kuuluvad kaubad): |
||
— valmistatud rubriiki 2941 kuuluvast amikatsiinist |
Tootmine, milles kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Rubriiki 3003 või 3004 kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast |
||
— muu |
Tootmine, milles: — kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Rubriiki 3003 või 3004 kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast, — kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
||
ex grupp 31 |
Väetised; välja arvatud: |
Tootmine, milles kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Samasse rubriiki klassifitseeritud materjale võib siiski kasutada, kui nende väärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast |
Tootmine, milles kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
ex31 05 |
Mineraal- või keemilised väetised, mis sisaldavad kahte või kolme järgmistest toimeainetest: lämmastik, fosfor ja kaalium; muud väetised; käesoleva grupi kaubad tablettide vms kujul või kuni 10 kg brutomassiga pakkides, v.a: — naatriumnitraat — kaltsiumtsüanamiid — kaaliumsulfaat — magneesiumkaaliumsulfaat |
Tootmine, milles: — kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Samasse rubriiki klassifitseeritud materjale võib siiski kasutada, kui nende väärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast, — kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
Tootmine, milles kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
ex grupp 32 |
Park- ja värvainete ekstraktid; tanniinid ja nende derivaadid; värvained ja pigmendid; värvid ja lakid; kitt jm mastiksid; tint; välja arvatud: |
Tootmine, milles kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Samasse rubriiki klassifitseeritud materjale võib siiski kasutada, kui nende väärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast |
Tootmine, milles kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
ex32 01 |
Tanniinid ja nende soolad, eetrid, estrid jm derivaadid |
Tootmine taimse päritoluga tanniiniekstraktidest |
Tootmine, milles kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
3205 |
Värvlakid; nendel põhinevad käesoleva grupi märkuses 3 nimetatud valmistised (4) |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a rubriikidesse 3203, 3204 ja 3205 kuuluvad materjalid. Rubriiki 3205 kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende väärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast |
Tootmine, milles kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
ex grupp 33 |
Eeterlikud õlid ja resinoidid; parfümeeria-, kosmeetika- ja hügieenitooted, välja arvatud: |
Tootmine, milles kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Samasse rubriiki klassifitseeritud materjale võib siiski kasutada, kui nende väärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast |
Tootmine, milles kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
3301 |
Eeterlikud õlid (terpeene sisaldavad või mitte), sh tahked ja puhtad; resinoidid; ekstraheeritud õlivaigud; eeterlike õlide kontsentraadid rasvades, mittelenduvates õlides, vahades vms ainetes, saadud külmekstraheerimise või leotamise teel; eeterlikest õlidest terpeenide eraldamisel saadavad terpeenisisaldusega kõrvaltooted; eeterlike õlide vesidestillaadid ja -lahused |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, sh käesoleva rubriigi mõne muu “rühma” (5) materjalidest. Sama rühma materjale võib siiski kasutada, kui nende väärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast |
Tootmine, milles kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
ex grupp 34 |
Seep, pindaktiivsed orgaanilised ained, pesuained, määrdeained, tehisvaha, töödeldud vaha, poleerimis- või küürimisvahendid, küünlad jms kaubad, voolimispastad ning hambaravis kasutatavad vahad ja kipsisegud; välja arvatud: |
Tootmine, milles kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Samasse rubriiki klassifitseeritud materjale võib siiski kasutada, kui nende väärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast |
Tootmine, milles kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
ex34 03 |
Määrdeained, mis sisaldavad nafta- või bituminoossetest mineraalidest saadud õlisid vähem kui 70 massiprotsenti |
Rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlustoimingut (2) või muud toimingud, milles kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Samasse rubriiki klassifitseeritud materjale võib siiski kasutada, kui nende väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
3404 |
Tehisvaha ja töödeldud vaha: |
||
— mis põhineb parafiinil, naftavahal, bituminoossetest mineraalidest saadud vahal, toorparafiinil või õlivabal parafiinil |
Tootmine, milles kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Samasse rubriiki klassifitseeritud materjale võib siiski kasutada, kui nende väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
||
— muu |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, välja arvatud: — hüdrogeenitud õlid, mis on rubriiki 1516 kuuluva vaha omadustega, — määramata keemilise koostisega rasvhapped või tööstuslikud rasvaalkoholid rubriiki 3823 kuuluvate vahade omadustega, — rubriiki 3404 kuuluvad materjalid Neid materjale võib siiski kasutada, kui nende väärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast |
Tootmine, milles kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
ex grupp 35 |
Valkained; modifitseeritud tärklis; liimid; ensüümid; välja arvatud: |
Tootmine, milles kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Samasse rubriiki klassifitseeritud materjale võib siiski kasutada, kui nende väärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast |
Tootmine, milles kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
3505 |
Dekstriinid jm modifitseeritud tärklised (nt eelgeelistatud või esterdatud tärklised); tärklistel, dekstriinidel vm modifitseeritud tärklistel põhinevad liimid; |
||
— eeterdatud ja esterdatud tärklis |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, sh muudest rubriiki 3505 kuuluvatest materjalidest |
Tootmine, milles kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
— muu |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a rubriiki 1108 kuuluvad materjalid |
Tootmine, milles kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
ex35 07 |
Mujal nimetamata ensüümpreparaadid |
Tootmine, milles kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
Grupp 36 |
Lõhkeained; pürotooted; tuletikud; pürofoorsed sulamid; teatavad kergsüttivad valmistised |
Tootmine, milles kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Samasse rubriiki klassifitseeritud materjale võib siiski kasutada, kui nende väärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast |
Tootmine, milles kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
ex grupp 37 |
Foto- ja kinokaubad; välja arvatud: |
Tootmine, milles kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Samasse rubriiki klassifitseeritud materjale võib siiski kasutada, kui nende väärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast |
Tootmine, milles kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
3701 |
Valgustamata valgustundlikud fotoplaadid ja lamefilmid mis tahes muust materjalist kui paber, papp ja tekstiil; valgustamata valgustundlik kiirfoto-lamefilm, pakendatud või pakendamata: |
||
— pakendatud värvilised kiirfotofilmid |
Tootmine, milles kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui 3701 või 3702. Rubriiki 3702 kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende väärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
Tootmine, milles kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
— muu |
Tootmine, milles kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui 3701 või 3702. Rubriikidesse 3701 ja 3702 kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast |
Tootmine, milles kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
3702 |
Valgustamata valgustundlikud rullides fotofilmid mis tahes muust materjalist kui paber, papp ja tekstiil; valgustamata valgustundlikud kiirfotofilmid rullides |
Tootmine, milles kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui 3701 või 3702 |
Tootmine, milles kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
3704 |
Fotoplaadid, -filmid, -paber, -papp ja -tekstiil, valgustatud, kuid ilmutamata |
Tootmine, milles kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muudesse rubriikidesse kui 3701–3704 |
Tootmine, milles kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
ex grupp 38 |
Mitmesugused keemiatooted; välja arvatud: |
Tootmine, milles kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Samasse rubriiki klassifitseeritud materjale võib siiski kasutada, kui nende väärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast |
Tootmine, milles kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
ex38 01 |
— kolloidne grafiit õlisuspensioonina ja poolkolloidne grafiit; süsinikusisaldusega pastad elektroodidele |
Tootmine, milles kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
— grafiidipasta, mis on grafiidi ja mineraalõlide segu ning mis sisaldab grafiiti rohkem kui 30 massiprotsenti |
Tootmine, milles kasutatavate gruppi 3403 kuuluvate materjalide koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast |
Tootmine, milles kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
ex38 03 |
Rafineeritud tallõli |
Toortallõli rafineerimine |
Tootmine, milles kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
ex38 05 |
Puhastatud sulfaattärpentin |
Toorsulfaattärpentini puhastamine destilleerimise või rafineerimise teel |
Tootmine, milles kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
ex38 06 |
Estervaigud |
Tootmine vaikhapetest |
Tootmine, milles kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
ex38 07 |
Puupigi (puutõrvapigi) |
Puutõrva destilleerimine |
Tootmine, milles kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
3808 |
Insektitsiidid, rodentitsiidid, fungitsiidid, herbitsiidid, idanemist takistavad vahendid, taimekasvuregulaatorid, desinfektsioonivahendid jms tooted jaemüügipakendis või preparaatide või kaubana (nt väävlipael, -küünlad või -tahid, kärbsepaber) |
Tootmine, milles kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
3809 |
Viimistlusained, värvimise kiirendajad ja värvifiksaatorid jm tekstiili-, paberi-, naha- vms tööstuses kasutatavad mujal nimetamata tooted ja preparaadid (nt apretid ja peitsid) |
Tootmine, milles kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
3810 |
Metallpindade peitsimisained; räbustid jm abiained kõva või pehme joodisega jootmiseks või keevitamiseks; metalli jm aineid sisaldavad jootmis- või keevituspulbrid ja -pastad; keevituselektroodide või -varraste südamike või katetena kasutatavad preparaadid |
Tootmine, milles kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
3811 |
Antidetonaatorid, oksüdatsiooniinhibiitorid, vaigustumise inhibiitorid, viskoossuse reguleerijad, korrosioonivastased vahendid jm valmislisandid mineraalõlidele (sh mootoribensiinile) vm vedelikele, mida kasutatakse samal otstarbel kui mineraalõlisid: |
||
— määrdeõlilisandid, mis sisaldavad nafta- või bituminoossetest mineraalidest saadud õlisid |
Tootmine, milles kasutatavate rubriiki 3811 kuuluvate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
||
— muu |
Tootmine, milles kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
||
3812 |
Kautšuki vulkaniseerimiskiirendid; kummi või plasti plastifikaatorid, mujal nimetamata; antioksüdandid jm kummit või plasti stabiliseerivad ühendid |
Tootmine, milles kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
3813 |
Valmistised ja laengud tulekustutite tarbeks; laetud tulekustutusgranaadid |
Tootmine, milles kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
3814 |
Mujal nimetamata orgaanilised segalahustid ja -vedeldid; värvi- ja lakieemaldid |
Tootmine, milles kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
3818 |
Legeeritud keemilised elemendid ketaste, plaatide vms kujul, kasutamiseks elektroonikas; legeeritud keemilised ühendid, kasutamiseks elektroonikas |
Tootmine, milles kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
3819 |
Pidurivedelikud jm hüdrauliliste ülekannete vedelikud, mis ei sisalda nafta- või bituminoossetest mineraalidest saadud õlisid või sisaldavad neid vähem kui 70 massiprotsenti |
Tootmine, milles kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
3820 |
Antifriisid ja jäätumisvastased vedelikud |
Tootmine, milles kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
3822 |
Diagnostilised või laboratoorsed reagendid kandjal ja diagnostilised või laboratoorsed valmisreagendid kandjal või mitte, v.a rubriiki 3002 või 3006 kuuluvad |
Tootmine, milles kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
3823 |
Tööstuslikud monokarboksüülrasvhapped; rafineerimisel saadud happelised õlid; tööstuslikud rasvalkoholid: |
||
— tööstuslikud monokarboksüülrasvhapped; rafineerimisel saadud happelised õlid |
Tootmine, milles kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode |
||
— tööstuslikud rasvalkoholid |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, sh muudest rubriiki 3823 kuuluvatest materjalidest |
||
3824 |
Valuvormide ja -kärnide sideained; keemiatööstuse ja sellega seotud tööstusharude mujal nimetamata keemiatooted ja preparaadid (sh looduslike saaduste segudest koosnevad); keemiatööstuse ja sellega seotud tööstusharude mujal nimetamata tootmisjäägid: |
||
— järgmised käesolevasse rubriiki kuuluvad tooted: — — valuvormide ja -kärnide tootmisel kasutatavad looduslikel vaikudel põhinevad sideained — — nafteenhapped, nende vees lahustumatud soolad ja nende estrid — — sorbitool, v.a rubriiki 2905 kuuluv — — naftasulfonaadid, v.a leelismetallide, ammooniumi ja etanoolamiinide naftasulfonaadid; bituminoossetest mineraalidest saadud õlide tiofeenitud sulfohapped ja nende soolad — — ioniidid — — gaasiabsorbendid vaakum seadiste jaoks — — leeliseline raudoksiid gaasipuhastuseks — — koksigaasi puhastamisel saadud ammoniaagivesi ja ammendatud oksiidkatalüsaator — — sulfonafteenhapped, nende vees lahustumatud soolad ja nende estrid — — puskari- ja kondiõli — — segud erinevate anioonidega sooladest — — želatiinil põhinevad kopeerimispastad, paber- või tekstiilalusel või mitte |
Tootmine, milles kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Samasse rubriiki klassifitseeritud materjale võib siiski kasutada, kui nende väärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast |
Tootmine, milles kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
— muu |
Tootmine, milles kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
||
3901-3915 |
Plastid algkujul, plastijäätmed, -lõikmed ja -jäägid; v.a rubriikidesse ex39 07 ja 3912 kuuluvad plastid, mida käsitlevad reeglid on sätestatud allpool: |
||
— liitumishomopolümerisatsiooni saadused, milles üks monomeer moodustab 99 % või rohkem kogu polümeeri massist |
Tootmine, milles: — kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast; — kasutatavate gruppi 39 kuuluvate materjalide koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast (6) |
Tootmine, milles kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast |
|
— muu |
Tootmine, milles kasutatavate gruppi 39 kuuluvate materjalide koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast (6) |
Tootmine, milles kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast |
|
ex39 07 |
— Polükarbonaadist ja akrüülnitriilbutadieenstüreeni kopolümeerist (ABS) valmistatud kopolümeer |
Tootmine, milles kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Samasse rubriiki klassifitseeritud materjale võib siiski kasutada, kui nende väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast (6) |
|
— Polüester |
Tootmine, milles kasutatavate gruppi 39 kuuluvate materjalide koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast ja/või tootmine tetrabroom(bisfenool A)polükarbonaadist |
||
3912 |
Mujal nimetamata tselluloos ja selle keemilised derivaadid algkujul |
Tootmine, milles kasutatavate samasse rubriiki kuuluvate materjalide koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast |
|
3916-3921 |
Plastist pool- ja valmistooted; v.a rubriikidesse ex39 16, ex39 17, ex39 20 ja ex39 21 kuuluvad plastid, mida käsitlevad reeglid on sätestatud allpool: |
||
— lamedad tooted, mida on töödeldud rohkem kui pinnatöötlus või mis on lõigatud muusse vormi kui täisnurk (sh ruut); muud tooted, mida on rohkem töödeldud kui pinnatöötlus |
Tootmine, milles kasutatavate gruppi 39 kuuluvate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
Tootmine, milles kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast |
|
— muu: |
|||
— liitumishomopolümerisatsiooni saadused, milles üks monomeer moodustab 99 % või rohkem kogu polümeeri massist |
Tootmine, milles: — kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast; — kasutatavate gruppi 39 kuuluvate materjalide koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast (6) |
Tootmine, milles kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast |
|
— muu |
Tootmine, milles kasutatavate gruppi 39 kuuluvate materjalide koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast (6) |
Tootmine, milles kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast |
|
ex39 16 ja ex39 17 |
Profiilvormid ja torud |
Tootmine, milles: — kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast; — tootega samasse rubriiki klassifitseeritud kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast |
Tootmine, milles kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast |
ex39 20 |
— Ionomeerlehed ja -kiled: |
Tootmine termoplastsest osasoolast, mis kujutab endast metalliioonidega (peamiselt tsingi- ja naatriumiioonidega) osaliselt neutraliseeritud etüleeni ja metakrüülhappe kopolümeeri |
Tootmine, milles kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast |
— regenereeritud tselluloosist, polüamiididest või polüetüleenist lehed |
Tootmine, milles kasutatavate samasse rubriiki kuuluvate materjalide koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast |
||
ex39 21 |
Metalliseeritud plastkiled |
Tootmine üliläbipaistvast polüesterkilest paksusega kuni 23 mikronit (7) |
Tootmine, milles kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast |
3922–3926 |
Plasttooted |
Tootmine, milles kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
ex grupp 40 |
Kummi ja kummitooted; välja arvatud: |
Tootmine, milles kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode |
|
ex40 01 |
Profileeritud kautšuk kingade valmistamiseks |
Loodusliku kautšuki lehtede lamineerimine |
|
4005 |
Vulkaniseerimata kautšukisegud, algkujul või tahvlite, lehtede või ribadena |
Tootmine, milles kasutatavate materjalide, v.a looduslik kautšuk, koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
4012 |
Protekteeritud või kasutatud kummist õhkrehvid; täis- või lausrehvid, vahetatavad kummist protektorid ja pöiavööd: |
||
— protekteeritud õhk-, täis- või lausrehvid, kummist |
Kasutatud rehvide protekteerimine |
||
— muu |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a rubriiki 4011 või 4012 kuuluvad materjalid |
||
ex40 17 |
Tooted kõvakummist |
Tootmine kõvakummist |
|
ex grupp 41 |
Toornahad (v.a karusnahad) ja parknahk; välja arvatud: |
Tootmine, milles kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode |
|
ex41 02 |
Lamba ja talle villata toornahad |
Villa eemaldamine villaga kaetud lamba või talle toornahalt |
|
4104–4107 |
Karva ja villata parknahk, v.a rubriiki 4108 või 4109 kuuluv parknahk |
Eelpargitud naha järelparkimine või tootmine, milles kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode |
|
4109 |
Lakknahk ja lamineeritud lakknahk; metalliseeritud nahk |
Tootmine rubriikidesse 4104–4107 kuuluvast nahast, kui selle väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
Grupp 42 |
Nahktooted; sadulsepatooted ja rakmed; reisitarbed, käekotid jms tooted; tooted loomasooltest (v.a jämesiidist) |
Tootmine, milles kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode |
|
ex grupp 43 |
Karusnahk, tehiskarusnahk ja tooted sellest; välja arvatud: |
Tootmine, milles kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode |
|
ex43 02 |
Pargitud või töödeldud karusnahad, ühendatud: |
||
— nelinurksete, risti vms tükkide kujul |
Pargitud või töödeldud ühendamata karusnaha pleegitamine või värvimine lisaks lõikamisele ja ühendamisele |
||
— muu |
Tootmine pargitud või töödeldud ühendamata karusnahast |
||
4303 |
Karusnahast rõivad, rõivamanused jm tooted |
Tootmine rubriiki 4302 kuuluvast pargitud või töödeldud ühendamata karusnahast |
|
ex grupp 44 |
Puit ja puittooted; puusüsi; välja arvatud: |
Tootmine, milles kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode |
|
ex44 03 |
Jämedalt kanditud puit |
Tootmine töötlemata puidust, mis on või ei ole kooritud või laasitud |
|
ex44 07 |
Pikikiudu saetud või lõhestatud ja spooni hööveldatud või kooritud puit paksusega üle 6 mm, hööveldatud, lihvitud või sõrmjätkatud |
Hööveldamine, lihvimine või sõrmjätkamine |
|
ex44 08 |
Spoon ja spoonilehed vineeri valmistamiseks, jätkatud, paksusega kuni 6 mm, servjätkatud ja muu pikikiudu saetud, spooni hööveldatud või kooritud puit paksusega kuni 6 mm, hööveldatud, lihvitud või sõrmjätkatud |
Servjätkamine, hööveldamine, lihvimine või sõrmjätkamine |
|
ex44 09 |
Puit pidevprofiiliga ühel või mitmel küljel või serval, hööveldatud või mitte, lihvitud või sõrmjätkatud või mitte: |
||
— lihvitud või sõrmjätkatud |
Lihvimine või sõrmjätkamine |
||
— profileeritud liistud |
Profileerimine |
||
ex4410– ex44 13 |
Profileeritud liistud, sh profileeritud põrandaliistud jm profileeritud lauad |
Profileerimine |
|
ex44 15 |
Puidust kastid, karbid, salved, vaadid jms pakendid |
Tootmine mõõtu lõikamata laudadest |
|
ex44 16 |
Vaadid, pütid, tõrred, tünnid jm puidust püttsepatooted ja nende puitosad |
Tootmine lõhestatud tünnilaudadest, mida ei ole rohkem töödeldud kui saagimine mööda kahte põhipinda |
|
ex44 18 |
— Puidust laudsepa- ja puusepatooted |
Tootmine, milles kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Puidust kärgpaneele, katusesindleid ja -laaste võib siiski kasutada |
|
— Profileeritud tooted |
Profileerimine |
||
ex44 21 |
Tuletikutoorikud; puidust jalatsinaelad ja -tihvtid |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast puidust, v.a rubriiki 4409 kuuluvast pidevprofiiliga puidust |
|
ex grupp 45 |
Kork ja korktooted; välja arvatud: |
Tootmine, milles kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode |
|
4503 |
Looduslikust korgist tooted |
Tootmine rubriiki 4501 kuuluvast korgist |
|
Grupp 46 |
Õlgedest, espartost vm punumismaterjalist tooted; korv- ja vitspunutised |
Tootmine, milles kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode |
|
Grupp 47 |
Puidu- vm kiuliste tselluloosmaterjalide tselluloos; ringlusse võetud paberi- või papijäätmed ja -jäägid |
Tootmine, milles kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode |
|
ex grupp 48 |
Paber ja papp; paberitselluloosist, paberist või papist tooted; välja arvatud: |
Tootmine, milles kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode |
|
ex48 11 |
Paber ja papp, ainult jooneline või ruuduline |
Tootmine gruppi 47 kuuluvatest paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest |
|
4816 |
Kopeerpaber, isekopeeruv paber jm paber kujutise ülekandmiseks (v.a rubriiki 4809 kuuluv), paberist paljundusšabloonid ja ofsetivormid, karpides või lahtiselt |
Tootmine gruppi 47 kuuluvatest paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest |
|
4817 |
Paberist või papist ümbrikud, kaartkirjad, lihtpostkaardid ja korrespondentskaardid; paberist või papist karbid, kotid, taskud ja kirjakomplektid, mis sisaldavad valiku paberikaupu |
Tootmine, milles: — kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode, — kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
ex48 18 |
Tualettpaber |
Tootmine gruppi 47 kuuluvatest paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest |
|
ex48 19 |
Karbid, kastid, kotid jm pakendid paberist, papist, tselluloosvatist või tsellulooskiudkangast |
Tootmine, milles: — kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode, — kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
ex48 20 |
Kirjaplokid |
Tootmine, milles kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
ex48 23 |
Muu paber, papp, tselluloosvatt või tsellulooskiudkangas, mõõtu või vormi lõigatud |
Tootmine gruppi 47 kuuluvatest paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest |
|
ex grupp 49 |
Raamatud, ajalehed, pildid jm trükitooted; käsikirjad, masinakirjatekstid ja joonised; välja arvatud: |
Tootmine, milles kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode |
|
4909 |
Trükitud või illustreeritud postkaardid; trükitud õnnitlus-, kutse- ja tähtpäevakaardid, illustreeritud või mitte, ümbriku või kaunistustega või ilma |
Tootmine muudest kui rubriiki 4909 või 4911 klassifitseeritud materjalidest |
|
4910 |
Mitmesugused trükikalendrid, sh rebitavate lehtedega: |
||
— püsikalendrid või vahetatavate lehtedega kalendrid muust kui paberist või papist alusel |
Tootmine, milles: — kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode; — kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
||
— muu |
Tootmine muudest kui rubriiki 4909 või 4911 klassifitseeritud materjalidest |
||
ex grupp 50 |
Siid; välja arvatud: |
Tootmine, milles kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode |
|
ex50 03 |
Siidijäägid (sh lahtihaspeldamiseks sobimatud kookonid, lõngajäätmed ja kohestatud jäätmed), kraasitud ja kammitud |
Siidijääkide kraasimine või kammimine |
|
5004– ex50 06 |
Siidlõng ja siidijääkidest kedratud lõng |
Tootmine: (8) — toorsiidist või kraasitud või kammitud või muul viisil ketramiseks ettevalmistatud siidijääkidest, — muudest kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata looduslikest kiududest, — keemilisest materjalist või tekstiilimassist või — paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest |
|
5007 |
Siidriie või siidijääkidest riie: |
||
— kumminiidisisaldusega |
Tootmine ühekordsest lõngast (8) |
||
— muu |
Tootmine: (8) — kookoslõngast, — looduslikest kiududest, — kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata keemilistest staapelkiududest, — keemilisest materjalist või tekstiilimassist või — paberist või trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote tehasehinnast |
||
ex grupp 51 |
Lambavill ja muude loomade vill või loomakarvad; hobusejõhvist lõng ja riie; välja arvatud: |
Tootmine, milles kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode |
|
5106–5510 |
Lambavillast ja muude loomade villast, loomakarvadest või hobusejõhvist lõng |
Tootmine (8) — toorsiidist või kraasitud, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistatud siidijääkidest, — kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata looduslikest kiududest, — keemilisest materjalist või tekstiilimassist või — paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest |
|
5111–5113 |
Lambavillast, muude loomade villast, loomakarvadest või hobusejõhvist riie: |
||
— kumminiidisisaldusega |
Tootmine ühekordsest lõngast (8) |
||
— muu |
Tootmine (8) — kookoslõngast, — looduslikest kiududest, — kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata keemilistest staapelkiududest, — keemilisest materjalist või tekstiilimassist või — paberist või trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote tehasehinnast |
||
ex grupp 52 |
Puuvill; välja arvatud: |
Tootmine, milles kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode |
|
5204–5207 |
Puuvillane lõng ja niit |
Tootmine: (8) — toorsiidist või kraasitud, kammitud vm viisil ketramiseks ettevalmistatud siidijääkidest, — kraasimata, kammimata või muul viisil ketramiseks ettevalmistamata looduslikest kiududest, — keemilisest materjalist või tekstiilimassist või — paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest |
|
5208–5212 |
Puuvillane riie: |
||
— kumminiidisisaldusega |
Tootmine ühekordsest lõngast (8) |
||
— muu |
Tootmine: (8) — kookoslõngast, — looduslikest kiududest, — kraasimata, kammimata või muul viisil ketramiseks ettevalmistamata keemilistest staapelkiududest, — keemilisest materjalist või tekstiilimassist või — paberist või trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote tehasehinnast |
||
ex grupp 53 |
Muud taimsed tekstiilkiud; paberlõng ja paberlõngast riie; välja arvatud: |
Tootmine, milles kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode |
|
5306–5308 |
Muudest taimsetest tekstiilkiududest lõng; paberlõng |
Tootmine: (8) — toorsiidist või kraasitud, kammitud vm viisil ketramiseks ettevalmistatud siidijääkidest, — kraasimata, kammimata või muul viisil ketramiseks ettevalmistamata looduslikest kiududest, — keemilisest materjalist või tekstiilimassist või — paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest |
|
5309–5311 |
Muudest taimsetest tekstiilkiududest riie; paberlõngast riie: |
||
— kumminiidisisaldusega |
Tootmine ühekordsest lõngast (8) |
||
— muu |
Tootmine: (8) — kookoslõngast, — looduslikest kiududest, — kraasimata, kammimata või muul viisil ketramiseks ettevalmistamata keemilistest staapelkiududest, — keemilisest materjalist või tekstiilimassist või — paberist või trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote tehasehinnast |
||
5401–5406 |
Lõng, monofilament ja keemilistest filamentkiududest niit |
Tootmine: (8) — toorsiidist või kraasitud, kammitud vm viisil ketramiseks ettevalmistatud siidijääkidest, — kraasimata, kammimata või muul viisil ketramiseks ettevalmistamata looduslikest kiududest, — keemilisest materjalist või tekstiilimassist või — paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest |
|
5407 ja5408 |
Keemilisest filamentlõngast riie: |
||
— kumminiidisisaldusega |
Tootmine ühekordsest lõngast (8) |
||
— muu |
Tootmine: (8) — kookoslõngast, — looduslikest kiududest, — kraasimata, kammimata või muul viisil ketramiseks ettevalmistamata keemilistest staapelkiududest, — keemilisest materjalist või tekstiilimassist või — paberist või trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote tehasehinnast |
||
5501–5507 |
Keemilised staapelkiud |
Tootmine keemilisest materjalist või tekstiilimassist |
|
5508–5511 |
Lõng ja õmblusniit keemilistest staapelkiududest |
Tootmine: (8) — toorsiidist või kraasitud, kammitud vm viisil ketramiseks ettevalmistatud siidijääkidest, — kraasimata, kammimata või muul viisil ketramiseks ettevalmistamata looduslikest kiududest, — keemilisest materjalist või tekstiilimassist või — paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest |
|
5512–5516 |
Keemilistest staapelkiududest riie: |
||
— kumminiidisisaldusega |
Tootmine ühekordsest lõngast (8) |
||
— muu |
Tootmine: (8) — kookoslõngast, — looduslikest kiududest, — kraasimata, kammimata või muul viisil ketramiseks ettevalmistamata keemilistest staapelkiududest, — keemilisest materjalist või tekstiilimassist või — paberist või trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote tehasehinnast |
||
ex grupp 56 |
Vatt, vilt ja lausriie; erilõngad; nöörid, paelad, köied ja tooted nendest; välja arvatud: |
Tootmine: (8) — kookoslõngast, — looduslikest kiududest, — keemilisest materjalist või tekstiilimassist või — paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest |
|
5602 |
Vilt, impregneeritud, pealistatud, kaetud, lamineeritud või mitte: |
||
— nõeltöödeldud vilt |
Tootmine: (8) — looduslikest kiududest, — keemilisest materjalist või tekstiilimassist Siiski võib kasutada: — rubriiki 5402 kuuluvat polüpropüleenfilamenti, — rubriiki 5503 või 5506 kuuluvaid polüpropüleenkiudusid — või — rubriiki 5501 kuuluvaid polüpropüleenfilamentköisikuid, milles iga filamendi või kiu joontihedus on vähem kui 9 detsiteksi, kui nende väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
||
— muu |
Tootmine; (8) — looduslikest kiududest, — kaseiinist valmistatud keemilistest staapelkiududest, — keemilisest materjalist või tekstiilimassist |
||
5604 |
Tekstiiliga kaetud kumminiit või -pael; tekstiillõng ja -ribad jms rubriiki 5404 või 5405 kuuluvad tooted, impregneeritud, pealistatud, kaetud või ümbritsetud kummi või plastiga: |
||
— tekstiiliga kaetud kumminiit ja -pael |
Tootmine tekstiiliga katmata kumminiidist või -paelast |
||
— muu |
Tootmine: (8) — kraasimata või kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata looduslikest kiududest, — keemilisest materjalist või tekstiilimassist või — paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest |
||
5605 |
Mähitud või mähkimata metalliseeritud lõng, mis on tekstiillõng või rubriiki 5404 või 5405 kuuluvad ribad vms tooted, ühendatud metallniidi, -riba või -pulbriga või kaetud metalliga |
Tootmine: (8) — looduslikest kiududest, — kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata keemilistest staapelkiududest, — keemilisest materjalist või tekstiilimassist või — paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest |
|
5606 |
Mähitud lõng, rubriiki 5404 või 5405 kuuluvad ribad jms tooted (v.a rubriiki 5605 kuuluvad tooted ja hobusejõhvist mähitud lõng); šenill-lõng (sh šenill-lõng flokist); bukleelõng |
Tootmine: (8) — looduslikest kiududest, — kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata keemilistest staapelkiududest, — keemilisest materjalist või tekstiilimassist või — paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest |
|
Grupp 57 |
Vaibad jm tekstiilpõrandakatted: |
||
— nõeltöödeldud vildist |
Tootmine: (8) — looduslikest kiududest või — keemilisest materjalist või tekstiilimassist Siiski võib kasutada: — rubriiki 5402 kuuluvat polüpropüleenfilamenti, — rubriiki 5503 või 5506 kuuluvaid polüpropüleenkiudusid — või — rubriiki 5501 kuuluvaid polüpropüleenfilamentköisikuid, milles iga filamendi või kiu joontihedus on vähem kui 9 detsiteksi, kui nende väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast Aluskihina võib kasutada džuutriiet |
||
— muust vildist |
Tootmine (8): — kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata keemilistest staapelkiududest, või — keemilisest materjalist või tekstiilimassist |
||
— muu |
Tootmine: (8) — kookos- või džuutlõngast, — sünteetilisest või tehisfilamentlõngast, — looduslikest kiududest või — kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata keemilistest staapelkiududest, Aluskihina võib kasutada džuutriiet |
||
ex grupp 58 |
Eririie; taftingriie; pits; seinavaibad; kaunistused; tikandid; välja arvatud: |
||
— kumminiidiga kombineeritud |
Tootmine ühekordsest lõngast (8) |
||
— muu |
Tootmine: (8) — looduslikest kiududest — kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata keemilistest staapelkiududest, või — keemilisest materjalist või tekstiilimassist või trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote tehasehinnast |
||
5805 |
Käsitsi kootud seinavaibad (Gobelini, Flandria, Aubussoni, Beauvais' jms tüüpi) ja käsitsi väljaõmmeldud (nt vars- või ristpistes) seinavaibad, valmistoodetena või mitte |
Tootmine, milles kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode |
|
5810 |
Tikandid kanga, ribade või motiividena |
Tootmine, milles: — kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode, — kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
5901 |
Kummi või tärklisainetega pealistatud riie raamatute väliskaanteks vms otstarbeks; pausriie; ettevalmistatud maalimislõuend; vaheriie ja samalaadne jäik alusriie kübaratele |
Tootmine lõngast |
|
5902 |
Rehvikoortriie eriti tugevast nailon- vm polüamiid-, polüester- või viskooslõngast: |
||
— mis sisaldab kuni 90 massiprotsenti tekstiilmaterjale |
Tootmine lõngast |
||
— muu |
Tootmine keemilisest materjalist või tekstiilimassist |
||
5903 |
Plastiga impregneeritud, pealistatud, kaetud või lamineeritud riie, v.a rubriiki 5902 kuuluv |
Tootmine lõngast või trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote tehasehinnast |
|
5904 |
Linoleum, valmislõigatud või mitte; põrandakatted tekstiilalusel, valmislõigatud või mitte |
Tootmine lõngast (8) |
|
5905 |
Tekstiilseinakatted: |
||
— kummi, plasti vm ainega impregneeritud, pealistatud, kaetud või lamineeritud |
Tootmine lõngast |
||
— muu |
Tootmine: (8) — kookoslõngast, — looduslikest kiududest, — kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata keemilistest staapelkiududest või — keemilisest materjalist või tekstiilimassist või trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote tehasehinnast |
||
5906 |
Kummeeritud riie, v.a rubriiki 5902 kuuluv: |
||
— silmkoe- või heegelkangad |
Tootmine: (8) — looduslikest kiududest, — kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata keemilistest staapelkiududest või — keemilisest materjalist või tekstiilimassist |
||
— muu sünteesfilamentlõngast kangas tekstiilmaterjalisisaldusega üle 90 massiprotsendi |
Tootmine keemilistest materjalidest |
||
— muu |
Tootmine lõngast |
||
5907 |
Muul viisil impregneeritud, pealistatud või kaetud riie; teatridekoratsioonideks, stuudiotaustaks vms otstarbeks kasutatav maalitud lõuend |
Tootmine lõngast või trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote tehasehinnast |
|
5908 |
Lampide, ahjude, välgumihklite, küünalde vms toodete tekstiiltahid, kootud, punutud või silmkoelised; hõõgsukad ja ringkootud hõõgsukakangas, impregneeritud või mitte: |
||
— impregneeritud hõõgsukad |
Tootmine ringkootud hõõgsukakangast |
||
— muu |
Tootmine, milles kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode |
||
5909-5911 |
Tekstiiltooted tööstuslikuks otstarbeks: |
||
— poleerimiskettad ja -rõngad, v.a rubriiki 5911 kuuluvast vildist |
Tootmine lõngast või rubriiki 6310 kuuluvatest kangajäätmetest või kaltsust |
||
— tavaliselt paberivalmistuses vm tehnilisel otstarbel kasutatav rubriiki 5911 kuuluv riie, vanutatud, impregneeritud, pealistatud või mitte, ringkootud või lõputu lindina, ühe- või mitmekordse lõime ja/või koelõngaga või siledakoeline mitmekordse lõime ja/või koelõngaga |
Tootmine: (8) — kookoslõngast, — järgmistest materjalidest: —— polütetrafluoroetüleenlõng, (9) — fenoolvaiguga pealistatud, impregneeritud või kaetud mitmekordne polüamiidlõng, — m-fenüleendiamiini ja isoftaalhappe polükondenseerimisel saadud aromaatsest polüamiidist valmistatud sünteeskiududest lõng, — polütetra-fluoroetüleenist valmistatud monofilament, (9) — polü-p-fenüleentereftalamiidist valmistatud sünteeskiududest lõng, — fenoolvaiguga pealistatud ja akrüüllõngaga mähitud klaaskiudlõng, (9) — polüestrist, tereftaalhappevaigust ja 1,4-tsükloheksaandietanoolist ja isoftaalhappest valmistatud kopolüestermonofilament, — looduslikest kiududest, — kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata keemilistest staapelkiududest või — keemilisest materjalist või tekstiilimassist |
||
— muu |
Tootmine: (8) — kookoslõngast, — looduslikest kiududest, — kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata keemilistest staapelkiududest või — keemilisest materjalist või tekstiilimassist |
||
Grupp 60 |
Silmkoe- või heegelkangad |
Tootmine: (8) — looduslikest kiududest, — kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata keemilistest staapelkiududest või — keemilisest materjalist või tekstiilimassist |
|
Grupp 61 |
Silmkoelised või heegeldatud rõivad ja rõivamanused: |
||
— saadud mitme kindlakujuliseks lõigatud trikookangast detaili või kindlakujuliseks silmkootud või heegeldatud detaili kokkuõmblemisel vm viisil ühendamisel |
|||
— muu |
Tootmine: (8) — looduslikest kiududest, — kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata keemilistest staapelkiududest või — keemilisest materjalist või tekstiilimassist |
||
ex grupp 62 |
Rõivad ja rõivamanused, muud kui silmkoelised või heegeldatud; välja arvatud: |
||
ex62 02ex62 04ex62 06ex62 09 jaex62 11 |
Naiste, tüdrukute ja imikute rõivad ja imikute rõivamanused, tikitud |
Tootmine lõngast (10) või tootmine tikkimata kangast, kui selle väärtus ei ületa 40 protsenti toote tehasehinnast (10) |
|
ex62 10 ja ex62 16 |
Tulekaitsevahendid aluminiseeritud polüestrist fooliumiga kaetud kangast |
Tootmine lõngast (10) või tootmine pealistamata kangast, kui selle väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast (10) |
|
6213 ja6214 |
Taskurätikud, suurrätikud, pea- ja kaelarätikud, sallid, mantiljad, loorid jms: |
||
— tikitud |
Tootmine ühekordsest pleegitamata lõngast (8) (10) või tootmine tikkimata kangast, kui selle väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast (10) |
||
— muu |
Tootmine ühekordsest pleegitamata lõngast (8) (10) või tootmine, millele järgneb trükkimine ja vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui kasutatava rubriikidesse 6213 ja 6214 kuuluva trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote tehasehinnast |
||
6217 |
Muud valmis rõivamanused; rõivaste ja rõivamanuste osad, v.a rubriiki 6212 kuuluvad: |
||
— tikitud |
Tootmine lõngast (10) või tootmine tikkimata kangast, kui selle väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast (10) |
||
— tulekaitsevahendid aluminiseeritud polüestrist fooliumiga kaetud kangast |
Tootmine lõngast (10) või tootmine pealistamata kangast, kui selle väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
||
— vaheriie kraedeks ja mansettideks, valmis-lõigatud |
Tootmine, milles: — kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode, — kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
||
— muu |
Tootmine lõngast (10) |
||
ex grupp 63 |
Muud valmistekstiiltooted; komplektid; kantud rõivad ja kasutatud tekstiiltooted; kaltsud; välja arvatud: |
Tootmine, milles kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode |
|
6301-6304 |
Tekid, reisivaibad, voodipesu jms; kardinad jms; muud sisustuskaubad: |
||
— vildist, lausriidest |
Tootmine: (8) — looduslikest kiududest või — keemilisest materjalist või tekstiilimassist |
||
— muu: |
|||
— — tikitud |
Tootmine ühekordsest pleegitamata lõngast (10) (11) või tootmine tikkimata kangast (v.a silmkoeline ja heegeldatud), kui selle väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
||
— — muu |
|||
6305 |
Kotid kaupade pakkimiseks: |
Tootmine: (8) — looduslikest kiududest, — kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata keemilistest staapelkiududest või — keemilisest materjalist või tekstiilimassist |
|
6306 |
Presentkatted, markiisid ja päikesekatted; telgid; paatide, purjelaudade või maismaasõidukite purjed; matkatarbed: |
||
— lausriidest |
— looduslikest kiududest või — keemilisest materjalist või tekstiilimassist |
||
— muu |
|||
6307 |
Muud valmistooted, sh rõivalõiked |
Tootmine, milles kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
6308 |
Riiet ja lõnga või ka tarvikuid sisaldavad komplektid vaipade, seinavaipade, tikitud laudlinade, salvrättide vms tekstiiltoodete valmistamiseks, jaemüügiks pakendatud |
Komplekti iga ese peab vastama reeglile, mida kohaldataks eseme suhtes juhul, kui see ei kuuluks komplekti. Komplektis võib siiski olla päritolustaatuseta esemeid, kui nende koguväärtus ei ületa 15 % komplekti tehasehinnast |
|
ex grupp 64 |
Jalatsid, kedrid jms; välja arvatud: |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a sisetalla vm tallaosa külge kinnitatud rubriiki 6406 kuuluvad kokkupandud pealsed |
|
6406 |
Jalatsite detailid (sh pealsed, muude tallaosade kui välistalla külge kinnitatud või mitte); eemaldatavad sisetallad, kannaalustükid jms tooted; kedrid, säärised jms tooted, nende osad |
Tootmine, milles kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode |
|
ex grupp 65 |
Peakatted ja nende osad, välja arvatud: |
Tootmine, milles kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode |
|
6503 |
Viltkübarad jm vildist peakatted, valmistatud rubriiki 6501 kuuluvatest kübaratoorikutest, -viltidest või lamedatest viltketastest, voodriga või kaunistustega või ilma |
Tootmine lõngast või tekstiilkiududest (10) |
|
6505 |
Kübarad jm peakatted, silmkoelised või heegeldatud, või valmistatud pitsist, vildist vm riidest (v.a riideribad), voodri või kaunistustega või ilma; mis tahes materjalist juuksevõrgud, voodri või kaunistustega või ilma |
Tootmine lõngast või tekstiilkiududest (10) |
|
ex grupp 66 |
Vihma- ja päevavarjud, jalutus- ja toetuskepid, piitsad, ratsapiitsad ja nende osad; välja arvatud: |
Tootmine, milles kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode |
|
6601 |
Vihma- ja päevavarjud (sh jalutuskepp-vihmavarjud, aiavarjud jms) |
Tootmine, milles kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
Grupp 67 |
Töödeldud suled ja udusuled ning nendest valmistatud tooted; kunstlilled; tooted juustest |
Tootmine, milles kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode |
|
ex grupp 68 |
Kivist, kipsist, tsemendist, asbestist, vilgukivist jms materjalist tooted; välja arvatud: |
Tootmine, milles kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode |
|
ex68 03 |
Looduslikust või paagutatud kiltkivist tooted |
Tootmine töödeldud kiltkivist |
|
ex68 12 |
Asbesttooted; asbestil põhinevatest või asbestil ja magneesiumkarbonaadil põhinevatest segudest tooted |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist |
|
ex68 14 |
Vilgukivist, sh paagutatud või regenereeritud vilgukivist tooted, paberist, papist vm materjalist alusel |
Tootmine töödeldud vilgukivist (sh paagutatud või regenereeritud vilgukivist) |
|
Grupp 69 |
Keraamikatooted |
Tootmine, milles kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode |
|
ex grupp 70 |
Klaas ja klaastooted; välja arvatud: |
Tootmine, milles kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode |
|
ex70 03, ex70 04 ja ex70 05 |
Mittepeegeldava kihiga klaas |
Tootmine rubriiki 7001 kuuluvatest materjalidest |
|
7006 |
Rubriikidesse 7003, 7004 ja 7005 kuuluv klaas, töödeldud servadega, painutatud, graveeritud, puuritud, emailitud vm viisil töödeldud, kuid raamimata ja muude materjalidega ühendamata: |
||
— dielektrilise kilega kaetud klaasplaatalused, SEMII standardite kohased pooljuhid (12) |
Tootmine rubriiki 7006 kuuluvatest katmata klaasplaatalustest |
||
— muu |
Tootmine rubriiki 7001 kuuluvatest materjalidest |
||
7007 |
Karastatud või mitmekihiline kildumatu klaas |
Tootmine rubriiki 7001 kuuluvatest materjalidest |
|
7008 |
Mitmekihilised klaasisolaatorid |
Tootmine rubriiki 7001 kuuluvatest materjalidest |
|
7009 |
Klaaspeeglid, raamitud või mitte, sh tahavaatepeeglid |
Tootmine rubriiki 7001 kuuluvatest materjalidest |
|
7010 |
Klaasist korvpudelid, pudelid, flakoonid, purgid, kannud, ravimipudelid, ampullid jm klaasmahutid kaupade veoks või pakendamiseks; klaasist hoidisepurgid; klaaskorgid, klaaskaaned jm klaasist sulgemisvahendid |
Tootmine, milles kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode või klaasesemete lihvimine, kui lihvimata klaasesemete väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
7013 |
Klaasist laua- ja kööginõud, tualett- ja kontoritarbed, sisekujunduseks vms otstarbel kasutatavad klaasesemed (v.a rubriiki 7010 või 7018 kuuluvad) |
Tootmine, milles kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode või klaasesemete lihvimine, kui lihvimata klaasesemete väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast või käsitsi puhutud klaasesemete käsitsi kaunistamine (v.a siiditrükk), kui käsitsi puhutud klaasesemete väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
ex70 19 |
Klaaskiust tooted, v.a lõng |
Tootmine: — värvimata kraaslindist, heidest, lõngast ja tükeldatud kiust — klaasvillast |
|
ex grupp 71 |
Looduslikud ja kultiveeritud pärlid, vääris- ja poolvääriskivid, väärismetallid, väärismetallidega plakeeritud metallid, neist valmistatud tooted; juveeltoodete imitatsioonid; mündid; välja arvatud: |
Tootmine, milles kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode |
|
ex71 01 |
Looduslikud ja kultiveeritud pärlid, sorteeritud ja veo hõlbustamiseks ajutiselt niidile lükitud |
Tootmine, milles kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
ex71 02ex71 03 jaex71 04 |
Töödeldud vääris- või poolvääriskivid (looduslikud, tehislikud või taastatud) |
Tootmine töötlemata vääris- või poolvääriskividest |
|
71067108 ja7110 |
Väärismetallid: |
||
— survetöötlemata kujul |
Tootmine muudest kui rubriiki 7106, 7108 või 7110 klassifitseeritud materjalidest või rubriiki 7106, 7108 või 7110 kuuluvate väärismetallide elektrolüütiline, termiline või keemiline eraldamine või rubriiki 7106, 7108 või 7110 kuuluvate väärismetallide legeerimine omavahel või mitteväärismetallidega |
||
— pooltoodete või pulbrina |
Tootmine survetöötlemata väärismetallidest |
||
ex71 07, ex71 09 ja ex71 11 |
Väärismetalliga plakeeritud metallid, pooltoodetena |
Tootmine väärismetalliga plakeeritud metallidest, survetöötlemata |
|
7116 |
Tooted looduslikest või kultiveeritud pärlitest, vääris- või poolvääriskividest (looduslikud, tehislikud või taastatud) |
Tootmine, milles kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
7117 |
Juveeltoodete imitatsioonid |
Tootmine, milles kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode või tootmine väärismetalliga pindamata või katmata mitteväärismetallosadest, kui kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
ex grupp 72 |
Raud ja teras; välja arvatud: |
Tootmine, milles kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode |
|
7207 |
Pooltooted rauast või legeerimata terasest |
Tootmine rubriiki 7201, 7202, 7203, 7204 või 7205 kuuluvatest materjalidest |
|
7208-7216 |
Rauast või legeerimata terasest lehtvaltstooted, vardad ja latid, nurk- ja profiilrauad |
Tootmine rubriiki 7206 kuuluvatest valuplokkidest vm esmasvormidest |
|
7217 |
Rauast või legeerimata terasest traat |
Tootmine rubriiki 7207 kuuluvatest pooltoodetest |
|
ex72 18, 7219-7222 |
Roostevabast terasest pooltooted, lehtvaltstooted, vardad ja latid, nurk- ja profiilrauad |
Tootmine rubriiki 7218 kuuluvatest valuplokkidest vm esmasvormidest |
|
7223 |
Roostevabast terasest traat |
Tootmine rubriiki 7218 kuuluvatest pooltoodetest |
|
ex72 247225-7228 |
Pooltooted, lehtvaltstooted, kuumvaltsitud vardad ja latid, korrapäratutes puntides; muust legeerterasest nurk- ja profiilrauad; legeeritud või legeerimata terasest õõnsad puurvardad |
Tootmine rubriiki 7206, 7218 või 7224 kuuluvatest valuplokkidest vm esmasvormidest |
|
7229 |
Muust legeerterasest traat |
Tootmine rubriiki 7224 kuuluvatest pooltoodetest |
|
ex grupp 73 |
Raud- või terastraadist tooted; välja arvatud: |
Tootmine, milles kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode |
|
ex73 01 |
Sulundkonstruktsioonid |
Tootmine rubriiki 7206 kuuluvatest materjalidest |
|
7302 |
Raudteede ja trammiteede rauast või terasest konstruktsioonielemendid: rööpad, hammas- ja vasturööpad, pöörmed, riströöpad, pöörmekangid jm ristühendused, liiprid, sidelapid, aluslapid, kiilud, tugiplaadid, klambrid, tugipadjad, tõmmitsad, kandurid, rööpapoldid jm detailid rööbaste ühendamiseks või kinnitamiseks |
Tootmine rubriiki 7206 kuuluvatest materjalidest |
|
73047305 ja7306 |
Rauast või terasest (v.a valumalm) torud ja õõnesprofiilid |
Tootmine rubriiki 7206, 7207, 7218 või 7224 kuuluvatest materjalidest |
|
ex73 07 |
Roostevabast terasest toruliitmikud (ISO nr X5CrNiMo 1712), mitmeosalised |
Selliste sepistatud toorikute treimine, puurimine, hõõritsemine, väliskeermestamine, kraatide eemaldamine ja liivjugapuhastamine, mille väärtus ei ületa 35 % toote tehasehinnast |
|
7308 |
Rauast või terasest tarindid (v.a rubriiki 9406 kuuluvad monteeritavad ehitised) ja nende osad (nt sillad, sillasektsioonid, lüüsiväravad, tornid, sõrestikmastid, katused, katusefermid, uksed, aknad, nende raamid, lävepakud, aknaluugid, balustraadid, piilarid ja sambad); tahvlid, vardad, nurk- ja profiilrauad, torud jms tarindites kasutatavad rauast või terasest tooted |
Tootmine, milles kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Rubriiki 7301 kuuluvaid keevitatud nurk- ja profiilraudu ei tohi siiski kasutada |
|
ex73 15 |
Autode jääketid |
Tootmine, milles kasutatavate rubriiki 7315 kuuluvate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
ex grupp 74 |
Vask ja vasktooted; välja arvatud: |
Tootmine, milles: — kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode, — kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
7401 |
Vasekivi; tsemenditud vask (sadestatud vask) |
Tootmine, milles kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode |
|
7402 |
Rafineerimata vask; vaskanoodid elektrolüütiliseks rafineerimiseks |
Tootmine, milles kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode |
|
7403 |
Rafineeritud vask ja vasesulamid, survetöötlemata: |
||
— rafineeritud vask |
Tootmine, milles kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode |
||
— vasesulamid ja rafineeritud vask, mis sisaldab muid elemente |
Tootmine rafineeritud survetöötlemata vasest või vasejäätmetest ja -jääkidest |
||
7404 |
Vasejäätmed ja -jäägid |
Tootmine, milles kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode |
|
7405 |
Vaseligatuurid |
Tootmine, milles kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode |
|
ex grupp 75 |
Nikkel ja nikkeltooted; välja arvatud: |
Tootmine, milles: — kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode, — kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
7501-7503 |
Niklikivi, nikkeloksiidi sulamid jm niklitootmise vaheproduktid; survetöötlemata nikkel; niklijäätmed ja -jäägid |
Tootmine, milles kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode |
|
ex grupp 76 |
Alumiinium ja alumiiniumtooted; välja arvatud: |
Tootmine, milles: — kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode, — kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
7601 |
Survetöötlemata alumiinium |
Tootmine, milles: — kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode, ja — kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast või tootmine legeerimata alumiiniumist või alumiiniumijäätmetest ja -jääkidest termilise või elektrolüütilise töötlemise abil |
|
7602 |
Alumiiniumijäätmed ja -jäägid |
Tootmine, milles kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode |
|
ex76 16 |
Alumiiniumtooted, v.a alumiiniumtraadist võrk, riie, võred, piirded, tugevduskangas jms materjalid (sh lõputu lint) ja laialivenitatud alumiiniumvõrk |
Tootmine, milles: — kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Alumiiniumtraadist võrku, riiet, võresid, piirdeid, tugevduskangast jms materjale (sh lõputu lint) ja laialivenitatud alumiiniumvõrku võib siiski kasutada, — kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
Grupp 77 |
Reserveeritud võimalikuks tulevaseks kasutamiseks kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemis |
||
ex grupp 78 |
Plii ja pliitooted; välja arvatud: |
Tootmine, milles: — kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode, — kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
7801 |
Survetöötlemata plii: |
||
— rafineeritud plii |
Tootmine pliikangidest või toorpliist |
||
— muu |
Tootmine, milles kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Rubriiki 7802 kuuluvaid jäätmeid ja jääke ei tohi siiski kasutada |
||
7802 |
Pliijäätmed ja -jäägid |
Tootmine, milles kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode |
|
ex grupp 79 |
Tsink ja tsinktooted; välja arvatud: |
Tootmine, milles: — kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode, — kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
7901 |
Survetöötlemata tsink |
Tootmine, milles kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Rubriiki 7902 kuuluvaid jäätmeid ja jääke ei tohi siiski kasutada |
|
7902 |
Tsingijäätmed ja -jäägid |
Tootmine, milles kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode |
|
ex grupp 80 |
Tina ja tinatooted; välja arvatud: |
Tootmine, milles: — kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode, — kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
8001 |
Survetöötlemata tina |
Tootmine, milles kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Rubriiki 8002 kuuluvaid jäätmeid ja jääke ei tohi siiski kasutada |
|
8002 ja8007 |
Tinajäätmed ja -jäägid; muud tinatooted |
Tootmine, milles kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode |
|
Grupp 81 |
Muud mitteväärismetallid; metallkeraamika; tooted neist: |
||
— muud mitteväärismetallid, survetöödeldud; tooted neist |
Tootmine, milles tootega samasse rubriiki kuuluvate kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
||
— muu |
Tootmine, milles kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode |
||
ex grupp 82 |
Mitteväärismetallist tööriistad ja -vahendid, noad, lusikad ja kahvlid; nende mitteväärismetallist osad; välja arvatud: |
Tootmine, milles kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode |
|
8206 |
Jaemüügiks pakendatud tööriistakomplektid vähemalt kahest rubriikidesse 8202-8205 kuuluvast esemest |
Tootmine, milles kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui 8202-8205. Komplektis võib siiski olla rubriikidesse 8202-8205 kuuluvaid tööriistu, kui nende väärtus ei ületa 15 % komplekti tehasehinnast |
|
8207 |
Vahetatavad instrumendid käsitööriistade (mootoriga või ilma) või tööpinkide jaoks (nt pressimiseks, lehtstantsimiseks, mulgustamiseks, sise- ja väliskeermestamiseks, puurimiseks, kammlõikamiseks, freesimiseks, treimiseks või kruvide keeramiseks), sh tõmbesilmad, ekstrudeerimismatriitsid ning kivipuurimisterad |
Tootmine, milles: — kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode, — kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
8208 |
Noad ja lõiketerad masinate või mehaaniliste seadmete jaoks |
Tootmine, milles: — kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode, — kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
ex82 11 |
Lõiketeradega noad, hammastatud või mitte (sh aianoad), v.a rubriiki 8208 kuuluvad noad |
Tootmine, milles kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Mitteväärismetallist noateri ja noapäid võib siiski kasutada |
|
8214 |
Muud lõikeriistad (nt juukselõikusmasinad, lihuniku- ja köögikirved, raiumis- ja hakkimisnoad, paberinoad); maniküüri- ja pediküürikomplektid ja -tarbed (sh küüneviilid) |
Tootmine, milles kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Mitteväärismetallist käepidemeid võib siiski kasutada |
|
8215 |
Lusikad, kahvlid, kulbid, vahukulbid, tordilabidad, kala- ja võinoad, suhkrutangid jms köögi- ja lauatarbed |
Tootmine, milles kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Mitteväärismetallist käepidemeid võib siiski kasutada |
|
ex grupp 83 |
Mitmesugused mitteväärismetallist tooted; välja arvatud: |
Tootmine, milles kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode |
|
ex83 02 |
Muud kinnitusvahendid, tarvikud jms tooted ehitiste jaoks ja uste automaatsulgurid |
Tootmine, milles kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Muid rubriiki 8302 kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende väärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast |
|
ex83 06 |
Mitteväärismetallist kujukesed jm kaunistused |
Tootmine, milles kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Muid rubriiki 8306 kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende väärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
|
ex grupp 84 |
Tuumareaktorid, katlad, masinad ja mehaanilised seadmed; nende osad; välja arvatud: |
Tootmine, milles: — kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode, — kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
Tootmine, milles kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
ex84 01 |
Tuumkütuseelemendid |
Tootmine, milles kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode (13) |
Tootmine, milles kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
8402 |
Aurukatlad (v.a keskkütte kuumaveekatlad, millega saab toota ka madalrõhuauru); ülekuumendusega veekatlad |
Tootmine, milles: — kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode, — kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
Tootmine, milles kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast |
8403 ja ex 8404 |
Keskküttekatlad (v.a rubriiki 8402 kuuluvad katlad) ja keskküttekatelde abiseadmed |
Tootmine, milles kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui 8403 või 8404 |
Tootmine, milles kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
8406 |
Auruturbiinid |
Tootmine, milles kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
8407 |
Sädesüütega sisepõlemis-kolbmootorid ja -rootormootorid |
Tootmine, milles kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
8408 |
Survesüütega sisepõlemis-kolbmootorid (diisel- või pooldiiselmootorid) |
Tootmine, milles kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
8409 |
Üksnes või peamiselt rubriiki 8407 või 8408 kuuluvatele mootoritele sobivad osad |
Tootmine, milles kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
8411 |
Turboreaktiivmootorid, turbopropellermootorid jm gaasiturbiinid |
Tootmine, milles: — kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode, — kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
Tootmine, milles kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast |
8412 |
Muud mootorid ja jõuseadmed |
Tootmine, milles kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
ex84 13 |
Rootorpumbad |
Tootmine, milles: — kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode, — kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
Tootmine, milles kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast |
ex84 14 |
Tööstusventilaatorid, -puhurid jms tooted |
Tootmine, milles: — kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode, — kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
Tootmine, milles kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast |
8415 |
Kliimaseadmed, mis koosnevad mootoriga ventilaatorist ning õhutemperatuuri ja -niiskuse reguleerimise seadmetest, sh kliimaseadmed, mis ei võimalda niiskust eraldi reguleerida |
Tootmine, milles kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
8418 |
Külmikud, sügavkülmikud jm külmutusseadmed (elektrilised või mitte); soojuspumbad, v.a rubriiki 8415 kuuluvad kliimaseadmed |
Tootmine, milles: — kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode, — kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast, — kasutatavate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide väärtust |
Tootmine, milles kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast |
ex84 19 |
Puidu-, paberimassi-, paberi- ja papitööstuse masinad |
Tootmine, milles: — kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast, — kasutatavate tootega samasse rubriiki klassifitseeritud materjalide väärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast eespool esitatud piirangu raames |
Tootmine, milles kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
8420 |
Kalandrid vm valtsimisseadmed (rullimisseadmed), v.a metalli ning klaasi valtsimiseks kasutatavad, ja nende valtsid (rullid): |
Tootmine, milles: — kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast, — kasutatavate tootega samasse rubriiki klassifitseeritud materjalide väärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast eespool esitatud piirangu raames |
Tootmine, milles kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
8423 |
Kaalud (v.a kaalud tundlikkusega vähemalt 5 cg), sh kaalutundlikud loendurid ja kaalukontrollseadmed; igat tüüpi kaaluvihid |
Tootmine, milles: — kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode, — kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast, |
Tootmine, milles kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast |
8425-8428 |
Tõste-, teisaldus-, laadimis- või mahalaadimisseadmed |
Tootmine, milles: — kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast, — kasutatavate rubriiki 8431 klassifitseeritud materjalide väärtus ei ületa 10 % toote tehasehinnast eespool esitatud piirangu raames |
Tootmine, milles kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
8429 |
Iseliikuvad buldooserid, planeerimisbuldooserid, teehöövlid, planeerijad, skreeperid, mehaanilised kopad, ekskavaatorid, kopplaadurid, tampimismasinad ja teerullid: |
||
— teerullid |
Tootmine, milles kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
||
— muu |
Tootmine, milles: — kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast, — kasutatavate rubriiki 8431 klassifitseeritud materjalide väärtus ei ületa 10 % toote tehasehinnast eespool esitatud piirangu raames |
Tootmine, milles kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
|
8430 |
Muud teisaldus-, hööveldus-, tasandus-, kraapimis-, kaevamis-, tampimis-, eraldamis- ja puurimismasinad mullatöödeks ning maakide ja mineraalide kaevandamiseks; vaiavasarad ja -tõmburid; lumesahad ja -puhurid |
Tootmine, milles: — kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast, — kasutatavate rubriiki 8431 klassifitseeritud materjalide väärtus ei ületa 10 % toote tehasehinnast eespool esitatud piirangu raames |
Tootmine, milles kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
ex84 31 |
Üksnes või peamiselt teerullidele sobivad osad |
Tootmine, milles kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
8439 |
Masinad kiulise tselluloosi valmistamiseks või paberi ja papi valmistamiseks või viimistlemiseks |
Tootmine, milles: — kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast, — kasutatavate tootega samasse rubriiki klassifitseeritud materjalide väärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast eespool esitatud piirangu raames |
Tootmine, milles kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
8441 |
Muud masinad paberimassi, paberi või papi valmistamiseks, sh mitmesugused lõikemasinad |
Tootmine, milles: — kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast, — kasutatavate tootega samasse rubriiki klassifitseeritud materjalide väärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast eespool esitatud piirangu raames |
Tootmine, milles kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
8444-8447 |
Rubriikidesse 8444-8447 kuuluvad tekstiilitööstuses kasutatavad masinad |
Tootmine, milles kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
ex84 48 |
Rubriikidesse 8444 ja 8445 kuuluvate masinate abiseadmed |
Tootmine, milles kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
8452 |
Õmblusmasinad, v.a rubriiki 8440 kuuluvad niitõmblusmasinad; õmblusmasinatele ettenähtud mööbel, alused ja katted; õmblusmasinanõelad: |
||
— õmblusmasinad (üksnes tepp-pistega), mille mehhanism kaalub mootorita kuni 16 kg või mootoriga kuni 17 kg |
Tootmine, milles: — kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast, — mehhanismi (v.a mootor) kokkupanekuks kasutatavate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide väärtust, — kasutatavad niidipingutus-, silmusemoodustus- ja siksakmehhanismid on päritolustaatusega |
||
— muu |
Tootmine, milles kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
||
8456-8466 |
Rubriikidesse 8456-8466 kuuluvad tööpingid, masinad ning nende osad ja manused |
Tootmine, milles kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
8469-8472 |
Kontorimasinad (nt kirjutusmasinad, kalkulaatorid, automaatsed andmetöötlusmasinad, paljundusmasinad, klammerdusmasinad) |
Tootmine, milles kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
8480 |
Metallivalus kasutatavad vormikastid; vormialused; valumudelid; valuvormid metalli (v.a valuplokkide vormid), metallikarbiidide, klaasi, mineraalmaterjalide, kummi või plastide jaoks |
Tootmine, milles kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
8482 |
Kuul- ja rull-laagrid |
Tootmine, milles: — kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode, — kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
Tootmine, milles kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast |
8484 |
Mitmekihilised seibid jms tihendid (kihid vähemalt kahest metallist või kombineeritud muude materjalidega); kotti, karpi vm pakitud erinevate seibide jms tihendite komplektid; mehaanilised tihendid |
Tootmine, milles kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
8485 |
Mujal käesolevas grupis nimetamata seadmete ja mehhanismide osad, mis ei sisalda elektrilisi koostiselemente, isolaatoreid, kontakte, poole, juhtmeid jms |
Tootmine, milles kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
ex grupp 85 |
Elektrimasinad ja -seadmed ning nende osad, heli salvestus- ja taasesitusseadmed, telepildi ja -heli salvestus- ja taasesitusseadmed, selliste toodete osad ja tarvikud; välja arvatud: |
Tootmine, milles: — kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode, — kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
Tootmine, milles kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
8501 |
Elektrimootorid ja -generaatorid (v.a generaatoragregaadid) |
Tootmine, milles: — kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast, — kasutatavate rubriiki 8503 klassifitseeritud materjalide väärtus ei ületa 10 % toote tehasehinnast eespool esitatud piirangu raames |
Tootmine, milles kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
8502 |
Voolugeneraatorid ja pöörlevad muundurid |
Tootmine, milles: — kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast, — kasutatavate rubriikidesse 8501 või 8503 klassifitseeritud materjalide koguväärtus ei ületa 10 % toote tehasehinnast eespool esitatud piirangu raames |
Tootmine, milles kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
ex85 04 |
Automaatsete andmetöötlusseadmete toiteallikad |
Tootmine, milles kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
ex85 18 |
Mikrofonid ja nende alused; valjuhääldid, korpusesse monteeritud või mitte; elektrilised helisagedusvõimendid; elektriline helivõimendusaparatuur |
Tootmine, milles: — kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast, — kasutatavate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide väärtust |
Tootmine, milles kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast |
8519 |
Plaadimängijad, kassettpleierid (pleierid) jm heli taasesitusseadmed, ilma helisalvestusseadmeta |
Tootmine, milles: — kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast, — kasutatavate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide väärtust |
Tootmine, milles kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
8520 |
Magnetofonid jm helisalvestusaparaadid, heli taasesitusseadmega või ilma: |
Tootmine, milles: — kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast, — kasutatavate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide väärtust |
Tootmine, milles kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
8521 |
Videosignaalide salvestus- või taasesitusseadmed, videotuuneriga või ilma |
Tootmine, milles: — kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast, — kasutatavate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide väärtust |
Tootmine, milles kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
8522 |
Üksnes või peamiselt rubriikidesse 8519-8521 kuuluvatele seadmetele sobivad osad ja tarvikud |
Tootmine, milles kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
8523 |
Salvestuseta magnetkandjad vm kandjad (v.a gruppi 37 kuuluvad tooted) |
Tootmine, milles kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
8524 |
Plaadid, lindid jm helisalvestusega vm sarnaselt salvestatud infoga kandjad, sh matriitsid ja vormid plaatide valmistamiseks, v.a gruppi 37 kuuluvad tooted: |
||
— matriitsid ja vormid plaatide valmistamiseks |
Tootmine, milles kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
||
— muu |
Tootmine, milles: — kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast, — kasutatavate rubriiki 8523 klassifitseeritud materjalide väärtus ei ületa 10 % toote tehasehinnast eespool esitatud piirangu raames |
Tootmine, milles kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
|
8525 |
Raadiotelefoni, raadiotelegraafi või ringhäälingu ja televisiooni saateaparaadid, vastuvõtuseadmete, helisalvestusseadme või taasesitusseadmega või ilma; telekaamerad; videofotoaparaadid jm salvestavad videokaamerad |
Tootmine, milles: — kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast, — kasutatavate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide väärtust |
Tootmine, milles kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast |
8526 |
Radarseadmed, raadionavigatsiooni abiseadmed ja kaugjuhtimise raadioseadmed |
Tootmine, milles: — kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast, — kasutatavate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide väärtust |
Tootmine, milles kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast |
8527 |
Raadiotelefoni, raadiotelegraafi ja ringhäälingu vastuvõtuaparaadid, samasse korpusesse monteeritud helisalvestus-, -taasesitusseadmete või kellaga või ilma |
Tootmine, milles: — kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast, — kasutatavate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide väärtust |
Tootmine, milles kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast |
8528 |
Televisiooni vastuvõtuseadmed, sisseehitatud ringhäälinguvastuvõtja, heli- või videosalvestus- või -taasesitusseadmega või ilma; videomonitorid ja -projektorid |
Tootmine, milles: — kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast, — kasutatavate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide väärtust |
Tootmine, milles kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast |
8529 |
Üksnes või peamiselt rubriikidesse 8525-8528 kuuluvatele seadmetele sobivad osad: |
||
— üksnes või peamiselt videosalvestus- või -taasesitusseadmetele sobivad |
Tootmine, milles kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
||
— muu |
Tootmine, milles: — kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast, — kasutatavate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide väärtust |
Tootmine, milles kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast |
|
8535 ja8536 |
Elektrilised lülitusseadmed vooluahelatele, elektrilised katkestid ja kaitseseadmed vooluahelatele |
Tootmine, milles: — kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast, — kasutatavate rubriiki 8538 klassifitseeritud materjalide väärtus ei ületa 10 % toote tehasehinnast eespool esitatud piirangu raames |
Tootmine, milles kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
8537 |
Puldid, paneelid, konsoolid, alused, jaotuskilbid jms, mille külge on monteeritud vähemalt kaks rubriiki 8535 või 8536 kuuluvat elektrilülitus- ja jaotusseadet, sh sellised, kus on grupi 90 aparaate ja instrumente, ning arvjuhtimisseadmed, v.a rubriiki 8517 kuuluvad kommutatsiooniseadmed |
Tootmine, milles: — kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast, — kasutatavate rubriiki 8538 klassifitseeritud materjalide väärtus ei ületa 10 % toote tehasehinnast eespool esitatud piirangu raames |
Tootmine, milles kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
ex85 41 |
Dioodid, transistorid jms pooljuhtseadised, v.a kiipideks lõikamata pooljuhttahvlid |
Tootmine, milles: — kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode, — kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
Tootmine, milles kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast |
8542 |
Integraallülitused ja mikromoodulid |
Tootmine, milles: — kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast, — kasutatavate rubriikidesse 8541 või 8542 klassifitseeritud materjalide koguväärtus ei ületa 10 % toote tehasehinnast eespool esitatud piirangu raames |
Tootmine, milles kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast |
8544 |
Isoleeritud (sh emailitud või anodeeritud) traat, kaabel (sh koaksiaalkaablid) jm isoleeritud elektrijuhid, nii ühendusdetailidega kui ilma; individuaalvarjestusega kiududest koosnevad kiudoptilised kaablid (nii komplektis elektrijuhtide või pistmikega kui ilma): |
Tootmine, milles kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
8545 |
Süsielektroodid, süsiharjad, kaarlambi- ja galvaanielemendisöed jms elektrotehnikatooted grafiidist vm süsiniku erimist, metallosadega või ilma |
Tootmine, milles kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
8546 |
Elektriisolaatorid mis tahes materjalist |
Tootmine, milles kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
8547 |
Elektrimasinate, -aparaatide ja -seadmete isolatsioonivahendid, valmistatud täielikult isoleermaterjalist peale mõne väiksema metallosa (nt keermestatud pesa), mis on sisse pandud vormimise käigus üksnes montaaži otstarbel, v.a rubriiki 8546 kuuluvad isolaatorid; mitteväärismetallist, isoleermaterjalidega vooderdatud elektrijuhtmete torud ning nende ühendusdetailid |
Tootmine, milles kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
8548 |
Primaarelementide, -patareide või akude jäätmed ja jäägid; kasutatud primaarelemendid, -patareid või akud; masinate ja seadmete elektrilised osad, mujal käesolevas grupis nimetamata |
Tootmine, milles kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
ex grupp 86 |
Raudtee- või trammivedurid, -veerem ja nende osad; raudtee- või trammiteeseadmed ning nende osad; mitmesugused mehaanilised (sh elektromehaanilised) liikluskorraldusseadmed; välja arvatud: |
Tootmine, milles kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
8608 |
Raudtee- ja trammiteeseadmed ja -tarvikud; raudteede, trammiteede, maanteede, siseveeteede, parklate, sadamate ja lennuväljade mehaanilised (sh elektromehaanilised) märguande-, ohutus- ja liikluskorraldusseadmed; nende osad |
Tootmine, milles: — kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode, — kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
Tootmine, milles kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
ex grupp 87 |
Sõidukid, v.a raudtee- ja trammiteeveerem, ning nende osad ja tarvikud; välja arvatud: |
Tootmine, milles kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
8709 |
Tõste- ja teisaldusseadmeta iseliikuvad veokärud, mida kasutatakse tehastes, ladudes, sadamates ja lennujaamades lühikesteks kaubavedudeks; raudteejaama platvormil kasutatavad traktorid; nende osad |
Tootmine, milles: — kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode, — kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
Tootmine, milles kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
8710 |
Tankid ja muud soomusmasinad, relvadega varustatud või mitte, ning nende osad |
Tootmine, milles: — kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode, — kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
Tootmine, milles kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
8711 |
Mootorrattad (sh mopeedid) ja abimootoriga jalgrattad, külgkorviga või ilma; külgkorvid; — sisepõlemis-kolbmootoriga, mille silindrimaht: |
||
— ei ületa 50 cm3 |
Tootmine, milles: — kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast, — kasutatavate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide väärtust |
Tootmine, milles kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast |
|
— ületab 50 cm3 |
Tootmine, milles: — kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast, — kasutatavate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide väärtust |
Tootmine, milles kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast |
|
— muu |
Tootmine, milles: — kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast, — kasutatavate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide väärtust |
Tootmine, milles kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
|
ex87 12 |
Kuullaagriteta jalgrattad |
Tootmine muudest kui rubriiki 8714 klassifitseeritud materjalidest |
Tootmine, milles kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
8715 |
Lapsevankrid ja nende osad |
Tootmine, milles: — kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode, — kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
Tootmine, milles kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
8716 |
Haagised ja poolhaagised; muud mitte iseliikuvad sõidukid; nende osad |
Tootmine, milles: — kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode, — kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
Tootmine, milles kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
ex grupp 88 |
Õhu- ja kosmosesõidukid ning nende osad; välja arvatud: |
Tootmine, milles kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode |
Tootmine, milles kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
ex88 04 |
Rotavarjud |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, sh muudest rubriiki 8804 kuuluvatest materjalidest |
Tootmine, milles kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
8805 |
Õhusõidukite stardiseadmed; pidurdusseadmed jms seadmed; maapealse lennutreeningu seadmed; nende osad |
Tootmine, milles kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode |
Tootmine, milles kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
Grupp 89 |
Laevad, paadid ja ujuvvahendid |
Tootmine, milles kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Rubriiki 8906 kuuluvaid laevakeresid ei tohi siiski kasutada |
Tootmine, milles kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
ex grupp 90 |
Optika-, foto-, kino-, mõõte-, kontroll-, täppis-, meditsiini- ja kirurgiainstrumendid ja -aparaadid; nende osad ja tarvikud; välja arvatud: |
Tootmine, milles: — kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode, — kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
Tootmine, milles kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
9001 |
Optilised kiud ja nende kimbud; kiudoptilised kaablid (v.a rubriiki 8544 kuuluvad); polariseerivast materjalist lehed ja plaadid; mis tahes materjalist läätsed (sh kontaktläätsed), prismad, peeglid jm optikatooted, kokku monteerimata (v.a optiliselt töötlemata klaasist) |
Tootmine, milles kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
9002 |
Mis tahes materjalist läätsed, prismad, peeglid jm optikatooted instrumentide või seadmete osade või tarvikutena, kokkumonteeritud (v.a optiliselt töötlemata klaasist) |
Tootmine, milles kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
9004 |
Nägemist korrigeeriva, silmi kaitsva vm otstarbega prillid jms optikariistad |
Tootmine, milles kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
ex90 05 |
Binoklid, pikksilmad jm optilised teleskoobid ja nende statiivid, v.a refraktorteleskoobid ja nende statiivid |
Tootmine, milles: — kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode, — kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast, — kasutatavate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide väärtust |
Tootmine, milles kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
ex90 06 |
Fotokaamerad (v.a kinokaamerad); fotovälklambid ja impulsslambid, v.a elektrilised impulsslambid |
Tootmine, milles: — kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode, — kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast, — kasutatavate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide väärtust |
Tootmine, milles kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
9007 |
Kinokaamerad ja -projektorid, helisalvestus- või -taasesitusseadmega või ilma |
Tootmine, milles: — kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode, — kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast, — kasutatavate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide väärtust |
Tootmine, milles kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
9011 |
Optilised liitmikroskoobid, sh mikrofotode ja mikrofilmide tegemiseks ning mikroprojektsiooniks kasutatavad mikroskoobid |
Tootmine, milles: — kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode, — kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast, — kasutatavate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide väärtust |
Tootmine, milles kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
ex90 14 |
Muud navigatsiooniinstrumendid ja -seadmed: |
Tootmine, milles kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
9015 |
Geodeetilised (sh fotogramm-meetrilised) instrumendid, hüdrograafia-, okeanograafia-, hüdroloogia-, meteoroloogia- ja geofüüsikainstrumendid ja -seadmed (v.a kompassid); kaugusmõõturid |
Tootmine, milles kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
9016 |
Kaalud, mille tundlikkus on vähemalt 5 cg, vihtidega või ilma |
Tootmine, milles kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
9017 |
Joonestus-, tähistus- või arvutusinstrumendid (nt joonestusmasinad, pantograafid, protraktorid, mallid, joonestuskomplektid, arvutuslükatid, arvutuskettad); mujal käesolevas grupis nimetamata käsiinstrumendid pikkuse mõõtmiseks (nt mõõdulatid ja -lindid, kruvikud, nihikud) |
Tootmine, milles kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
9018 |
Meditsiini-, kirurgia-, hambaravi- ja veterinaariainstrumendid ja -seadmed, sh stsintigraafiaseadmed, muu elektromeditsiiniline aparatuur ning seadmed nägemise kontrollimiseks: |
||
— hambaravitoolid hambaraviseadmete või süljekausiga |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, sh muudest rubriiki 9018 kuuluvatest materjalidest |
Tootmine, milles kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
— muu |
Tootmine, milles: — kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode, — kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
Tootmine, milles kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast |
|
9019 |
Mehhanoteraapilised seadmed; massaažiaparatuur; psüühilise seisundi kontrollimise seadmed; seadmed osoon-, hapniku- ja aerosoolraviks; kunstliku hingamise aparaadid jm instrumendid hingamisteede raviks |
Tootmine, milles: — kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode, — kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
Tootmine, milles kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast |
9020 |
Muud hingamisaparaadid ja gaasimaskid, v.a, mehaaniliste osade ja vahetatavate filtriteta kaitsemaskid |
Tootmine, milles: — kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode, — kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
Tootmine, milles kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast |
9024 |
Masinad ja seadmed materjalide (nt metall, puit, tekstiil, paber, plast) kõvaduse, tõmbetugevuse, survetugevuse, elastsuse jm mehaaniliste omaduste mõõtmiseks |
Tootmine, milles kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
9025 |
Areomeetrid jm vedelikesse asetatavad mõõteriistad, termomeetrid, püromeetrid, baromeetrid, hügromeetrid ja psühromeetrid, salvestusseadmega või ilma, nende instrumentide mis tahes kombinatsioonid |
Tootmine, milles kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
9026 |
Instrumendid ja aparaadid vedeliku ja gaasi kulu, taseme, rõhu jms muutujate mõõtmiseks või kontrollimiseks (nt kulumõõtjad, tasemenäitajad, manomeetrid, soojusemõõtjad), v.a rubriikidesse 9014, 9015, 9028 või 9032 kuuluvad |
Tootmine, milles kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
9027 |
Instrumendid ja aparaadid füüsikaliseks ja keemiliseks analüüsiks (nt polari-, refrakto- ja spektromeetrid, gaasi- ja suitsuanalüsaatorid); instrumendid viskoossuse, poorsuse, venivuse, pindpinevuse jms omaduste mõõtmiseks ja kontrollimiseks; aparatuur soojus-, heli- või valgushulga mõõtmiseks ja kontrollimiseks (sh eksponomeetrid); mikrotoomid |
Tootmine, milles kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
9028 |
Gaasi, vedeliku ja elektri kulu või tootmismahtu mõõtev aparatuur (sh nende kalibreerimisriistad): |
||
— osad ja tarvikud |
Tootmine, milles kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
||
— muu |
Tootmine, milles: — kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast, — kasutatavate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide väärtust |
Tootmine, milles kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
|
9029 |
Pöördeloendurid, tootehulgaloendurid, taksomeetrid, läbisõidumõõturid, sammuloendurid jms, kiirusmõõdikud ja tahhomeetrid (v.a rubriikidesse 9014 või 9015 kuuluvad mõõteriistad); stroboskoobid |
Tootmine, milles kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
9030 |
Ostsilloskoobid, spektrianalüsaatorid jm instrumendid ja aparaadid elektriliste suuruste mõõtmiseks ja kontrolliks (v.a rubriiki 9028 kuuluvad arvestid); instrumendid alfa-, beeta-, gamma-, röntgeni-, kosmilise vm ioniseeriva kiirguse mõõtmiseks või avastamiseks |
Tootmine, milles kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
9031 |
Mõõte- ja kontrollinstrumendid ja -seadmed, mujal käesolevas grupis nimetamata; profiilprojektorid |
Tootmine, milles kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
9032 |
Automaatregulatsiooni ja automaatkontrolli instrumendid ning aparatuur |
Tootmine, milles kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
9033 |
Gruppi 90 kuuluvate masinate, seadmete, instrumentide ja aparatuuri osad ja tarvikud (mujal käesolevas grupis nimetamata) |
Tootmine, milles kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
ex grupp 91 |
Kellad ja nende osad; välja arvatud: |
Tootmine, milles kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
9105 |
Muud kellad |
Tootmine, milles: — kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast, — kasutatavate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide väärtust |
Tootmine, milles kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
9109 |
Komplekteeritud või kokkupandud muud kellamehhanismid |
Tootmine, milles: — kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast, — kasutatavate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide väärtust |
Tootmine, milles kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
9110 |
Komplektsed, kokkupanemata või osaliselt kokkupandud kellamehhanismid (kellamehhanismikomplektid); kokkupandud mittekomplektsed kellamehhanismid; esmaselt kokkupandud, reguleerimata kellamehhanismid |
Tootmine, milles: — kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast, — kasutatavate rubriiki 9114 klassifitseeritud materjalide väärtus ei ületa 10 % toote tehasehinnast eespool esitatud piirangu raames |
Tootmine, milles kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
9111 |
Käe-, tasku- jms kaasaskantavate kellade korpused ja nende osad |
Tootmine, milles: — kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode, — kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
Tootmine, milles kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
9112 |
Muude kellade jms käesolevasse gruppi kuuluvate toodete korpused ning nende osad |
Tootmine, milles: — kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode, — kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
Tootmine, milles kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
9113 |
Kellarihmad, -võrud ja -ketid, nende osad: |
||
— mitteväärismetallidest, hõbedatud või kullatud või mitte, või väärismetalliga plakeeritud metallist |
Tootmine, milles kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
||
— muu |
Tootmine, milles kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
||
Grupp 92 |
Muusikariistad; nende osad ja tarvikud |
Tootmine, milles kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
Grupp 93 |
Relvad ja laskemoon; nende osad ja tarvikud |
Tootmine, milles kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
ex grupp 94 |
Mööbel; voodivarustus, madratsid, madratsialused, padjad jm täistopitud mööblilisandid; mujal nimetamata lambid ja valgustid; valgustablood, sisevalgustusega sildid jms; kokkupandavad ehitised; välja arvatud: |
Tootmine, milles kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode |
Tootmine, milles kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
ex94 01 ja ex94 03 |
Mitteväärismetallist mööbel, milles on polsterdamata puuvillakangast massiga kuni 300 g/m2 |
Tootmine, milles kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode või tootmine puuvillakangast, mis on valmistatud kasutamiseks rubriiki9401 või 9403 kuuluvates toodetes, kui: — selle väärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast; — kõik muud kasutatavad materjalid peavad olema päritolustaatusega ning klassifitseeritud muusse rubriiki kui 9401 või 9403 |
Tootmine, milles kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
9405 |
Lambid ja valgustid, sh prožektorid, nende mujal nimetamata osad; sisevalgustusega sildid, valgustablood jms, nende mujal nimetamata detailid |
Tootmine, milles kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
9406 |
Kokkupandavad ehitised |
Tootmine, milles kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
ex grupp 95 |
Mänguasjad, mängud ja spordivahendid; nende osad ja tarvikud; välja arvatud: |
Tootmine, milles kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode |
|
9503 |
Muud mänguasjad; vähendatud suuruses mudelid jms meelelahutuslikud mudelid, liikuvad või mitte; mitmesugused mosaiikpildid |
Tootmine, milles: — kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode, — kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
ex95 06 |
Golfikepid ja nende osad |
Tootmine, milles kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Golfikepipeade tootmiseks mõeldud toorikuid võib siiski kasutada |
|
ex grupp 96 |
Mitmesugused tooted; välja arvatud: |
Tootmine, milles kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode |
|
ex96 01 jaex96 02 |
Loomse, taimse või mineraalse päritoluga nikerdusmaterjalist esemed |
Tootmine samasse rubriiki kuuluvatest töödeldud nikerdusmaterjalidest |
|
ex96 03 |
Luuad, pintslid ja harjad (v.a vitsluuad jms tooted ning kärbi- või oravakarvadest pintslid ja harjad), mootorita mehaanilised käsipõrandaharjad, maalritampoonid ja -rullid, kummiäärega kaabitsad ja mopid |
Tootmine, milles kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
9605 |
Tualett- või õmblustarvete, jalatsi- või riidepuhastusvahendite reisikomplektid |
Komplekti iga ese peab vastama reeglile, mida kohaldataks eseme suhtes juhul, kui see ei kuuluks komplekti. Komplektis võib siiski olla päritolustaatuseta esemeid, kui nende koguväärtus ei ületa 15 % toote tehasehinnast |
|
9606 |
Nööbid ja rõhknööbid, nööbisüdamikud ja nende osad; nööbitoorikud |
Tootmine, milles: — kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode, — kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
9608 |
Pastapliiatsid; vilt- vms urbsest materjalist otsaga pliiatsid ja markerid; täitesulepead, stilograafid jm sulepead; kopeersuled; liikuva või vintsüdamikuga pliiatsid; sulepea-, pliiatsi- jms hoidikud; eelnimetatud kirjatarvete osad (sh otsikud ja klambrid), v.a rubriiki 9609 kuuluvad |
Tootmine, milles kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Samasse rubriiki klassifitseeritud sulgi ja suleotsikuid võib siiski kasutada |
|
9612 |
Kirjutusmasinalindid jms trükilindid, tindiga immutatud või muul viisil trükimärkide jätmiseks ette valmistatud, poolidel, kassettides või mitte; templipadjad, tindiga immutatud või mitte, karbiga või ilma |
Tootmine, milles: — kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode, — kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
ex96 13 |
Piesosüüteseadmega välgumihklid |
Tootmine, milles kasutatavate rubriiki 9613 kuuluvate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
|
ex96 14 |
Piibud ja piibukahad |
Tootmine toorikutest |
|
Grupp 97 |
Kunstiteosed, kollektsiooni- ja antiikesemed |
Tootmine, milles kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode |
|
(1) Zea indurata sorti maisi käsitlevat erandit kohaldatakse 31. detsembrini 2002. (2) Eritöötlustoimingute tingimused on esitatud sissejuhatavates märkustes 7.1 ja 7.3. (3) Eritöötlustoimingute tingimused on esitatud sissejuhatavas märkuses 7.2. (4) Grupi 32 märkuses 3 täpsustatakse, et need tooted on mis tahes materjalide värvimiseks või värvainete tootmisel koostisainetena kasutatavad tooted, kui need ei ole klassifitseeritud mõnda muusse grupi 32 rubriiki. (5) “Rühm” tähendab rubriigi osa, mis on eraldatud semikooloniga. (6) Toodete puhul, mis koosnevad nii rubriikidesse 3901–3906 kui ka rubriikidesse 3907–3911 klassifitseeritud materjalidest, kohaldatakse seda piirangut ainult selle materjalide rühma suhtes, mis on tootes massilt ülekaalus. (7) Üliläbipaistvaks kileks loetakse kilet, mille valgustugevust vähendav toime (läbitustegur) mõõdetuna Gardneri läbitustegurimõõturiga ASTM-D 1003-16 on alla 2 %. (8) Tekstiilmaterjalide segust valmistatud tooteid käsitlevad eritingimused on esitatud sissejuhatavas märkuses 5. (9) Selle materjali kasutamine on piiratud paberitööstuses kasutatava riide tootmisega. (10) Vt sissejuhatavat märkust 6. (11) Silmkoelised ja heegeldatud tooted, mis ei ole elastsed ega kummeeritud ja mis on saadud silmkootud või heegeldatud detailide (vastavakujuliseks lõigatud või kootud) kokkuõmblemisel või ühendamisel, on esitatud sissejuhatavas märkuses 6. (12) SEMII (Semiconductor Equipment and Materials Institute Incorporated) — Pooljuhtide Tööstuse Seadmete ja Materjalide Instituut. (13) Seda eeskirja kohaldatakse kuni 31.12.2005. |
IV LISA
Lisa 26 muudetakse järgmiselt.
1. Jäetakse välja: Rubriigid “1.70 Rooskapsas, 1.120 Endiivia, 1.250 Apteegitill”
2. Rubriigis 2.85 asendatakse “Värsked laimid (Citrus aurantifolia)” sõnadega “Värsked laimid (Citrus aurantifolia, Citrus latifolia)”
3. Rubriigis 2.140.1 asendatakse “Pirnid — Nashi (Pyrus pyrifolia)” sõnadega “Pirnid — Nashi (Pyrus pyrifolia), Ya (Pyrus Bretscheideri)”.
4. CN-koodid asendatakse järgmiselt:
Rubriik |
Kustutatav CN-kood |
Sisestatav CN-kood |
1.10 |
0701 90 51 0701 90 59 |
0701 90 50 |
1.60 |
ex070410 10 ex070410 90 |
0704 10 00 |
1.110 |
0705 11 10 0705 11 90 |
0705 11 00 |
1.160 |
0708 10 10 0708 10 90 |
0708 10 00 |
1.170.1 |
ex070820 10 ex070820 90 |
ex070820 00 |
1.170.2 |
ex070820 10 ex070820 90 |
ex070820 00 |
1.190 |
0709 10 10 0709 10 20 0709 10 30 |
0709 10 00 |
2.40 |
ex080440 10 ex080440 90 |
ex080440 00 |
2.60.1 |
0805 10 01 0805 10 11 0805 10 21 0805 10 32 0805 10 42 0805 10 51 |
0805 10 10 |
2.60.2 |
0805 10 05 0805 10 15 0805 10 25 0805 10 34 0805 10 44 0805 10 55 |
0805 10 30 |
2.60.3 |
0805 10 09 0805 10 19 0805 10 29 0805 10 36 0805 10 46 0805 10 59 |
0805 10 50 |
2.70.1 |
ex080520 11 ex080520 21 |
ex080520 10 |
2.70.2 |
ex080520 13 ex080520 23 |
ex080520 30 |
2.70.3 |
ex080520 15 ex080520 25 |
ex080520 50 |
2.70.4 |
ex080520 17 ex080520 19 ex080520 27 ex080520 29 |
ex080520 70 ex080520 90 |
2.85 |
ex080530 90 |
ex080530 90 ex080590 00 |
2.90.1 |
ex080540 10 ex080540 90 |
ex080540 00 |
2.90.2 |
ex080540 10 ex080540 90 |
ex080540 00 |
2.100 |
0806 10 21 0806 10 29 0806 10 30 0806 10 61 0806 10 69 |
0806 10 10 |
2.110 |
0807 10 10 |
0807 11 00 |
2.120.1 |
ex080710 90 |
ex080719 00 |
2.120.2 |
ex080710 90 |
ex080719 00 |
2.140.1 |
ex080820 31 ex080820 37 ex080820 41 |
ex080820 50 |
2.140.2 |
ex080820 31 ex080820 37 ex080820 41 |
ex080820 50 |
2.150 |
0809 10 10 0809 10 50 |
0809 10 00 |
2.160 |
0809 20 11 0809 20 19 0809 20 21 0809 20 29 0809 20 71 0809 20 79 |
0809 20 05 0809 20 95 |
2.170 |
0809 30 19 0809 30 59 |
0809 30 90 |
2.180 |
ex080930 11 ex080930 51 |
ex080930 10 |
2.190 |
0809 40 10 0809 40 40 |
0809 40 05 |
2.200 |
0810 10 10 0810 10 90 |
0810 10 00 |
2.205 |
0810 20 10 |
0810 20 10 |
2.220 |
0810 90 10 |
0810 50 00 |
V LISA
LISA 27
TURUNDUSKESKUSED, MIDA VÕETAKSE ARVESSE ÜHIKUHINDADE ARVUTAMISEL NOMENKLATUURI RUBRIIKIDE JÄRGI
Rubriik |
CN-kood |
Belgia |
Saksamaa |
Kreeka |
Hispaania |
Prantsusmaa |
Itaalia |
Madalmaad |
Austria |
Ühendkuningriik |
||||||
Brüssel |
Köln |
Frankfurt |
Hamburg |
München |
Ateena |
Barcelona |
Le Havre |
Marseille |
Perpignan |
Rungis |
Milano |
Rotterdam |
Viin |
London |
||
1.10 |
0701 90 50 |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
||||||
1.30 |
0703 10 19 |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
|||||
1.40 |
0703 20 00 |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
||||
1.50 |
ex070390 00 |
X |
X |
X |
X |
X |
||||||||||
1.60 |
0704 10 00 |
X |
X |
X |
X |
X |
||||||||||
1.80 |
0704 90 10 |
X |
X |
X |
X |
X |
||||||||||
1.90 |
(Spargelkapsas) |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
|||||||||
1.100 |
(Hiina kapsas) |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
||||||
1.110 |
0705 11 00 |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
|||||||||
1.130 |
ex070610 00 |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
|||||||
1.140 |
ex070690 90 |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
|||||||||
1.160 |
0708 10 00 |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
|||||||
1.170.1 |
ex070820 00 |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
||||||
1.170.2 |
( |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
|||||||
1.180 |
ex070890 00 |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
||||||||
1.190 |
0709 10 00 |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
|||||||||
1.200.1 |
(Roheline spargel) |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
||||||
1.200.2 |
(Muu spargel) |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
|||||||
1.210 |
0709 30 00 |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
||||||||
1.220 |
ex070940 00 |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
|||||||||
1.230 |
0709 51 30 |
X |
X |
X |
X |
X |
||||||||||
1.240 |
0709 60 10 |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
||||
1.270 |
0714 20 10 |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
|||||||
2.10 |
ex080240 00 |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
|||||||||
2.30 |
ex080430 00 |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
||||||||
2.40 |
ex080440 00 |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
||||||||
2.50 |
ex080450 00 |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
|||||||||
2.60.1 |
0805 10 10 |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
||||||
2.60.2 |
0805 10 30 |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
|||
2.60.3 |
0805 10 50 |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
|||||
2.70.1 |
ex080520 10 |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
||||
2.70.2 |
ex080520 30 |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
||||||
2.70.3 |
ex080520 50 |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
||||||||
2.70.4 |
ex080520 70 ex080520 90 |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
|||||
2.85 |
( |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
|||||||||
2.90.1 |
(Greip, valge) |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
|||||
2.90.2 |
(Greip, roosa) |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
||||||
2.100 |
0806 10 10 |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
|||||
2.110 |
0807 11 00 |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
||||||||
2.120.1 |
(Melonid: Amarillo jne) |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
||||||||
2.120.2 |
(Muud melonid) |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
||||||||
2.140.1 |
(Pirnid: Nashi ja Ya) |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
|||||
2.140.2 |
(Muud pirnid) |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
|||
2.150 |
0809 10 00 |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
||||||
2.160 |
0809 20 05 0809 20 95 |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
|||||||
2.170 |
(Virsikud) |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
||||||
2.180 |
(Nektariinid) |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
||||||
2.190 |
0809 40 05 |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
||||||
2.200 |
0810 10 00 |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
|||||||
2.205 |
0810 20 10 |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
||||||||
2.210 |
0810 40 30 |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
|||||||||
2.220 |
0810 50 00 |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
|||||||||
2.230 |
(Granaatõunad) |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
|||||||||
2.240 |
(Kakiploomid, Sharon) |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
|||||||||
2.250 |
(Litšid) |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
VI LISA
LISA 63
VII LISA
LISA 66
KONTROLLEKSEMPLARI T5 KOOSTAMISEKS VAJALIKE VORMIDE KASUTUSJUHEND
A. Üldmärkused
1. |
Kontrolleksemplar T5 on dokument, mis koostatakse vormil T5 ja millele vajaduse korral lisatakse üks või mitu vormi T5 bis või üks või mitu lastinimekirja T5. |
2. |
Kontrolleksemplar T5 on ette nähtud tõendamaks, et sellega hõlmatud kaupa on kasutatud eesmärgil või see on jõudnud sihtkohta, mis on ette nähtud selle kauba kasutamist reguleerivate ühenduse erisätetega, kusjuures pädev sihttolliasutus tagab ise või tema nimel tegutseva isiku kaudu kontrolli kõnealuse kauba kasutuse ja/või sihtkoha üle. Mõnel juhul kasutatakse kontrolleksemplari T5 ka pädevatele sihttolliasutusele teatamiseks, et kontrolleksemplaris käsitletava kauba suhtes kohaldatakse erimeetmeid. Algatatud menetlus on raammenetlus, mida kohaldatakse vaid siis, kui see on otseselt ette nähtud ühenduse vastavates õigusaktides. Seda võidakse kohaldada ka siis, kui kaupa ei veeta tolliprotseduuri alusel. |
3. |
Kontrolleksemplaril T5 peab olema üks originaaleksemplar ja vähemalt üks koopia, millel igaühel peab olema originaalallkiri. Kui kaupa veetakse tolliprotseduuri alusel, tuleb kontrolleksemplari T5 originaal ja koopia(d) esitada koos lähte- või lähetustolliasutusele, kellele jääb üks koopia, samas kui originaaleksemplar on kaubaga kaasas ja tuleb koos sellega esitada sihttolliasutusele. Kui kauba suhtes ei kohaldata tolliprotseduuri, annab kontrolleksemplari T5 välja lähetustolliasutus, kellele jääb koopia. Vormi T5 lahtrisse 109 märgitakse sõnad “Kauba suhtes ei kohaldata tolliprotseduuri”. Kontrolleksemplari T5 originaal tuleb esitada koos kaubaga pädevale sihttolliasutusele. |
4. |
Kui kasutatakse vorme T5 bis, tuleb täita nii vorm T5 kui ka vormid T5 bis. Kui kasutatakse lastinimekirju T5, tuleb täita vorm T5, kuid lahtrid 31, 32, 33, 35, 38, 100, 103 ja 105 tuleb läbi kriipsutada ning asjaomane teave märkida ainult lastinimekirja(desse) T5. |
5. |
Vormiga T5 ei või korraga kaasas olla nii vormid T5 bis kui ka lastinimekirjad T5. |
6. |
Vormid tuleb trükkida helesinisele kirjapaberile, mis kaalub vähemalt 40 g/m2. Paber peab olema piisavalt läbipaistmatu, et ühel poolel olev teave ei mõjutaks teisel poolel oleva teabe loetavust, ja paber peaks olema piisavalt tugev, et see tavalise kasutamise juures kergesti ei rebeneks ega kortsuks. Vormide mõõdud on vormide T5 ja T5 bis puhul 210 × 297 mm ning lastinimekirjade T5 puhul 297 × 420 mm, kusjuures pikkuse puhul on lubatud hälve –5 mm kuni +8 mm. Tagastamisaadress ja vormi esiküljel olev oluline märkus võivad olla trükitud punasega. Liikmesriikide pädevad asutused võivad nõuda, et kontrolleksemplaril T5 oleks trükikoja nimi ja aadress või tema identifitseerimist võimaldav tähis. |
7. |
Kontrolleksemplar T5 koostatakse ühes ühenduse ametlikus keeles, mida lähteliikmesriigi pädevad asutused aktsepteerivad. Selle liikmesriigi pädevad asutused, kellele kõnealune dokument esitatakse, võivad vajaduse korral nõuda, et see tõlgitaks nimetatud liikmesriigi ametlikku keelde või ühte selle liikmesriigi ametlikest keeltest. |
8. |
Vormid T5 ja T5 bis või lastinimekirjad T5 tuleb täita kirjutusmasinal, mõne teise kirjutiga või muul sarnasel viisil. Samuti võib need täita loetavalt käsitsi tindi ja suurtähtedega. Et hõlbustada vormide T5 täitmist kirjutusmasinal, tuleb need kirjutusmasinasse asetada nii, et lahtrisse 2 sisestatav esimene täht paikneks ülemise vasaku nurga väikeses positsioonilahtris. Vormidel ei tohi olla kustutusi ega ülekirjutusi. Kui on vaja teha parandusi, kriipsutatakse valed andmed läbi ja lisatakse vajalikud andmed. Iga sellise paranduse juures peavad olema paranduse teinud isiku nimetähed ja selle ehtsust peavad tõendama pädevad asutused, kes võivad nõuda uue vormi esitamist. Eespool nimetatud viiside asemel võib vorme täita ka automaatse paljundamise teel. Sel moel võib neid koostada ja täita tingimusel, et järgitakse rangelt näidiseid, paberi omadusi, vormide suurust, kasutatavat keelt, loetavust, kustutamis- ja ülekirjutamiskeeldu ning paranduste tegemist käsitlevaid eeskirju. |
B. Vormidega T5 seotud sätted
Vastavalt vajadusele tuleb täita üksnes järjekorranumbriga tähistatud lahtrid. Muud trükitähtedega tähistatud lahtrid on üksnes ametlikuks kasutamiseks, välja arvatud erisätetega või volitatud kaubasaatjaid käsitlevate sätetega ettenähtud juhud.
LAHTER 2 |
: |
KAUBASAATJA/EKSPORTIJA Märkida asjaomase isiku või äriühingu täielik nimi ja täielik aadress. Liikmesriigid võivad lisada identifitseerimisnumbrit käsitleva juhendi (identifitseerimisnumber, mille pädev asutus on andnud asjaomasele isikule maksustamise, statistika või muul otstarbel). |
LAHTER 3 |
: |
VORMID Märkida vormi number kasutatud vormide T5 ja T5 bis üldarvu suhtes. Näiteks kui esitatakse üks vorm T5 ja kaks vormi T5 bis, märgitakse vormile T5 “1/3”, esimesele vormile T5 bis“2/3” ja teisele vormile T5 “3/3”. Kui kaubasaadetis koosneb ainult ühest kaubanimetusest, st et täita tuleb ainult üks “Kauba kirjelduse” lahter, jäetakse lahter 3 tühjaks, kuid lahtrisse 5 märgitakse arv 1. |
LAHTER 4 |
: |
LASTINIMEKIRJAD Märkida võimalike lisatud lastinimekirjade üldarv numbriga. |
LAHTER 5 |
: |
KAUBANIMETUSED Märkida kaubanimetuste üldarv, mida asjaomane isik on deklareerinud vormidel T5 ning kõigil kasutatud vormidel T5 bis ja lastinimekirjades T5. Kaubanimetuste arv peab olema 1, kui kasutatakse ainult üht vormi T5, või see peab vastama vormide T5 bis lahtris 31 või lastinimekirjades T5 esitatud kaupade üldarvule. |
LAHTER 6 |
: |
PAKKEÜKSUSTE ÜLDARV Märkida kõnealuse kaubasaadetise moodustavate pakkeüksuste üldarv. |
LAHTER 7 |
: |
VIITENUMBER Vabatahtlikult kasutatav lahter, kuhu märgitakse viitenumber, mille asjaomane isik on kõnealusele kaubasaadetisele andnud. |
LAHTER 8 |
: |
KAUBASAAJA Märkida nende asjaomaste isikute või äriühingute nimi ja täielik aadress, kellele kaup tarnitakse. |
LAHTER 14 |
: |
DEKLARANT/ESINDAJA Märkida asjaomase isiku või äriühingu nimi ja täielik aadress vastavalt kehtivatele õigusaktidele. Kui deklarant ja kaubasaatja/eksportija on sama isik, märkida “kaubasaatja/eksportija”. Liikmesriigid võivad lisada identifitseerimisnumbrit käsitleva juhendi (identifitseerimisnumber, mille pädev asutus on andnud asjaomasele isikule maksustamise, statistika või muul eesmärgil). |
LAHTER 15 |
: |
LÄHETUS-/EKSPORDIRIIK Märkida riigi nimi, kust kaup lähetatakse/eksporditakse. |
LAHTER 17 |
: |
SIHTRIIK Märkida asjaomase riigi nimi. |
LAHTER 18 |
: |
TRANSPORDIVAHEND LÄHETAMISEL. RIIK Asjakohase ühenduse koodi abil märkida selle transpordivahendi identifitseerimisandmed, millele kaup lähetamisformaalsuste lõpetamisel vahetult laaditakse või laaditi, s.o registrinumber (-numbrid) või nimi (veoauto, laev, raudteevagun, õhusõiduk), ning seejärel (välja arvatud raudteeveo puhul) transpordivahendi (või kui transpordivahendeid on mitu, siis neid vedava veoki) riikkondsus. |
LAHTER 19 |
: |
KONTEINER Asjakohase ühenduse koodi abil märkida olukord lähetamise hetkel (“0” — kaubad, mida ei veeta konteinerites, või “1” — kaubad, mida veetakse konteinerites). |
LAHTER 31 |
: |
PAKKEÜKSUSED JA KAUBA KIRJELDUS — MARKEERINGUD — KONTEINERI NUMBRID — PAKKEÜKSUSTE ARV JA LIIK Märkida pakkeüksuste markeeringud, arv ja liik või pakkimata kauba puhul deklaratsiooniga hõlmatud kauba hulk ja vajaduse korral sõna “lahtine” koos kauba identifitseerimiseks vajalike andmetega. Kauba kirjeldus on tavapärane kaubanduslik kirjeldus, mis on esitatud piisavalt täpselt, et võimaldada kaupa identifitseerida ja klassifitseerida. Kui asjaomase kauba suhtes kohaldatavate ühenduse eeskirjadega nähakse ette erikord, peab kauba kirjeldus vastama kõnealustele eeskirjadele. Kõnealusesse lahtrisse tuleb märkida ka nimetatud eeskirjadega ettenähtud lisateave. Põllumajandussaaduste ja -toodete kirjeldus peab olema kooskõlas põllumajandussektoris kehtivate ühenduse õigusaktidega. Konteinerite kasutamise korral tuleb kõnealusesse lahtrisse märkida ka nende identifitseerimistähised. Lahtrisse jääv vaba ruum tuleb läbi kriipsutada. |
LAHTER 32 |
: |
KAUBANUMBER Lahtri 5 kohta esitatud märkuse kohaselt märkida kõnealuse kaubanimetuse järjekorranumber kasutatavates vormides T5 ja T5 bis deklareeritud kaubanimetuste üldarvu suhtes. Kui kaubasaadetis koosneb ainult ühest kaubanimetusest (üks vorm T5), jäetakse lahter tühjaks, kuid lahtrisse 5 märgitakse arv 1. |
LAHTER 33 |
: |
KAUBA KOOD Märkida kõnealusele kaubanimetusele vastav kood, kasutades vajaduse korral eksporditoetusi käsitleva nomenklatuuri koode. |
LAHTER 35 |
: |
BRUTOMASS Märkida lahtris 31 kirjeldatud kauba brutomass kilogrammides. Brutomass on kaupade ja pakendite kogumass, välja arvatud konteinerid ja muud transpordivahendid. |
LAHTER 38 |
: |
NETOMASS Kui ühenduse eeskirjad seda nõuavad, märkida lahtris 31 kirjeldatud kauba netomass kilogrammides. Netomass on kauba mass ilma pakendita. |
LAHTER 40 |
: |
EELNEV DOKUMENT Liikmesriik otsustab, kas lahtrit kasutatakse (nende dokumentide viitenumbrid, mis on seotud lähetamisele/ekspordile eelneva haldusmenetlusega). |
LAHTER 41 |
: |
TÄIENDAV KOGUS Täidetakse vajaduse korral vastavalt kaupade koondnomenklatuurile (märgitakse kõnealuse kaubanimetuse kogus kaupade koondnomenklatuuris ettenähtud ühikutes) |
LAHTER 100 |
: |
SISERIIKLIKUKS KASUTUSEKS Täidetakse vastavalt lähetus-/ekspordiliikmesriigi eeskirjadele. |
LAHTER 103 |
: |
NETOKOGUS SÕNADEGA (märgitakse kilogrammides, liitrites või muudes ühikutes) Täidetakse vastavalt ühenduse eeskirjadele. |
LAHTER 104 |
: |
KASUTUS JA/VÕI SIHTKOHT Märkida rist kaupadele ettenähtud või määratud kasutuse ja/või sihtkoha jaoks ettenähtud lahtrisse. Kui vastav lahter puudub, märgitakse rist lahtrisse “Muud” ning täpsustatakse kasutus ja/või sihtkoht. Kui ühenduse eeskirjadega kehtestatakse tähtaeg, mille jooksul tuleb kaubale kasutus määrata või see sihtkohta toimetada, märkida fraasi “täitmise tähtaeg … päeva” päevade arv. |
LAHTER 105 |
: |
LITSENTSID Täidetakse vastavalt ühenduse eeskirjadele. Märkida litsentsi liik, järjekorranumber, väljaandmiskuupäev ja selle välja andnud asutus. |
LAHTER 106 |
: |
LISATEAVE Täidetakse vastavalt ühenduse eeskirjadele ja artikli 912b lõike 9 rakenduseeskirjadele. |
LAHTER 107 |
: |
KOHALDATAVAD ÕIGUSAKTID Märkida iga ühenduse määruse, direktiivi või otsuse number, mis käsitleb meetmeid, millega nähakse ette kaupade kasutuse ja/või sihtkoha kontrollimine. |
LAHTER 108 |
: |
LISATUD DOKUMENDID Loetleda kontrolleksemplarile T5 lisatud saatedokumendid, mis on sellega kaasas kuni sihtkohani. |
LAHTER 109 |
: |
HALDUS- VÕI TOLLIDOKUMENT Märkida kauba vedamisel kasutatud protseduuriga seonduva dokumendi liik, number ja registreerimiskuupäev, dokumendi välja andnud asutus ja vajaduse korral sõnad “Kauba suhtes ei kohaldata tolliprotseduuri”. |
LAHTER 110 |
: |
KOHT JA KUUPÄEV; DEKLARANDI/ESINDAJA ALLKIRI JA NIMI Kui arvutipõhiste süsteemide kasutamist käsitlevatest erisätetest ei tulene teisiti, peab asjaomase isiku käsitsi kirjutatud originaalallkiri olema nii vormi T5 originaaleksemplaril kui ka koopia(te)l. Kui asjaomane isik on juriidiline isik, peab allakirjutanu lisama allkirjale oma ees- ja perekonnanime ning ametinimetuse. |
C. Vormide T5 bis kasutamist käsitlevad sätted
Vaata B osa märkusi.
Kui automaatse andmetöötlussüsteemi kasutamist käsitlevatest erisätetest ei tulene teisiti, peab nii vormi T5 bis originaalil kui ka koopial või koopiatel olema vastavale vormile T5 alla kirjutanud isiku originaalallkiri.
Lahtrid “Pakkeüksused ja kauba kirjeldus”, mida ei ole kasutatud, tuleb läbi kriipsutada, et hiljem ei oleks võimalik sinna midagi lisada.
D. Lastinimekirjade T5 vormide kasutamist käsitlevad sätted
Täita tuleb kõik lastinimekirjade veerud, välja arvatud need, mis on ette nähtud ametlikuks kasutuseks. Kasutada võib ainult lastinimekirja T5 esikülge.
Kontrolleksemplari T5 registreerimisnumber kantakse iga lastinimekirja T5 registreerimisandmete jaoks ettenähtud lahtrisse.
Lastinimekirjas T5 näidatud kaubale tuleb veerus “Kaubanumber” anda järjekorranumber (vaata “Kaubanumber”, lahter 32) nii, et viimane numbritest oleks vormi T5 lahtris 5 esitatud üldarv.
Tavaliselt vormi T5 lahtritesse 31, 33, 35, 38, 100, 103 ja 105 märgitavad andmed tuleb märkida lastinimekirja T5.
Lahtritega 100 (“Siseriiklikuks kasutamiseks”) ja 105 (“Litsentsid”) seotud andmed tuleb märkida kauba kirjelduseks ettenähtud veergu vahetult selle teabe järele, mis käsitleb kaupa, mille kohta andmed käivad.
Viimase kande alla tõmmatakse horisontaaljoon ja kasutamata ruum kriipsutatakse läbi, et hiljem ei oleks võimalik sinna midagi lisada.
Vastava veeru lõppu tuleb märkida loetletud kaupa sisaldavate pakendite üldarv ning nende kogu bruto- ja netomass.
Kui arvutipõhiste süsteemide kasutamist käsitlevate erisätetega ei ole ette nähtud teisiti, peab nii lastinimekirja T5 originaalil kui ka koopial või koopiatel olema vastavale vormile T5 alla kirjutanud isiku originaalallkiri.
VIII LISA
Artiklis 87 asendatakse järjekorranumber 14
järgmisega:
“Jrk nr |
1. veerg |
2. veerg |
Kaubad, mille puhul on lubatud töötlemine tollikontrolli all |
Lubatud töötlemistoimingud |
|
14 |
CN-koodi 2710 00 68 alla kuuluvad gaasiõlid väävlisisaldusega üle 0,2 massiprotsendi CN-koodi 2710 00 55 alla kuuluv petrool CN-koodi 2710 00 21 alla kuuluv lakibensiin |
1. veerus esitatud toodete segu või ühe ja/või teise 1. veerus esitatud toote segu CN-koodi 2710 00 66 või 2710 00 67 alla kuuluva üle 0,2 massiprotsendi väävlisisaldusega gaasiõliga CN-koodi 2710 00 66 või 2710 00 67 alla kuuluva üle 0,2 massiprotsendi väävlisisaldusega gaasiõli saamiseks” |
( 1 ) EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1.
( 2 ) EÜT L 119, 7.5.1999, lk 1.
( 3 ) EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1.
( 4 ) EÜT L 197, 29.7.1999, lk 25.
( 5 ) EÜT L 211, 11.8.1999, lk 1.
( 6 ) EÜT L 2, 5.1.2000, lk 1.
( 7 ) EÜT L 205, 3.8.1985, lk 5.
( 8 ) EÜT L 240, 10.9.1999, lk 11.
( 9 ) Jõustub 1.9.1999.
( 10 ) Jõustub 1.7.2000.
( 11 ) Komisjon avaldab Euroopa Ühenduste Teatajas (C-seerias) kuupäeva, kui need riigid täitsid artiklis 72b sätestatud kohustused.
( 12 ) Vt koondnomenklatuuri grupi 27 selgitavat lisamärkust 4b.
( 13 ) Vt koondnomenklatuuri grupi 27 selgitavat lisamärkust 4b.