This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 02000A0621(01)-20130701
Euro-Mediterranean Agreement establishing an association between the European Communities and their Member States, of the one part, and the State of Israel, of the other part
Consolidated text: Euroopa-Vahemere piirkonna leping, millega luuakse assotsiatsioon ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Iisraeli Riigi vahel(*)
Euroopa-Vahemere piirkonna leping, millega luuakse assotsiatsioon ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Iisraeli Riigi vahel(*)
ELI: http://data.europa.eu/eli/agree_internation/2000/384/2013-07-01
02000A0621(01) — ET — 01.07.2013 — 002.002
Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu
|
EUROOPA-VAHEMERE PIIRKONNA LEPING, millega luuakse assotsiatsioon ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Iisraeli Riigi vahel ( *1 )(*) (ELT L 147 21.6.2000, lk 3) |
Muudetud:
|
|
|
Euroopa Liidu Teataja |
||
|
nr |
lehekülg |
kuupäev |
||
|
L 346 |
67 |
31.12.2003 |
||
|
EL-IISRAELI ASSOTSIATSIOONINÕUKOGU OTSUS nr 2/2005, 2006/19/EÜ 22. detsember 2005, |
L 20 |
1 |
24.1.2006 |
|
|
L 149 |
2 |
2.6.2006 |
||
|
L 317 |
65 |
5.12.2007 |
||
|
Euroopa Ühenduse ja Iisraeli Riigi vaheline kirjavahetuse vormis LEPING, |
L 313 |
83 |
28.11.2009 |
|
|
Ühelt poolt Euroopa Liidu ja teiselt poolt Iisraeli Riigi vaheline kirjavahetuse vormis LEPING, |
L 31 |
3 |
31.1.2013 |
|
|
L 21 |
3 |
24.1.2019 |
||
EUROOPA-VAHEMERE PIIRKONNA LEPING,
millega luuakse assotsiatsioon ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Iisraeli Riigi vahel ( *2 )
BELGIA KUNINGRIIK,
TAANI KUNINGRIIK,
SAKSAMAA LIITVABARIIK,
KREEKA VABARIIK,
HISPAANIA KUNINGRIIK,
PRANTSUSE VABARIIK,
IIRIMAA,
ITAALIA VABARIIK,
LUKSEMBURGI SUURHERTSOGIRIIK,
MADALMAADE KUNINGRIIK,
AUSTRIA VABARIIK,
PORTUGALI VABARIIK,
SOOME VABARIIK,
ROOTSI KUNINGRIIK,
SUURBRITANNIA JA PÕHJA-IIRI ÜHENDKUNINGRIIK,
kes on Euroopa Ühenduse asutamislepingu ja Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamislepingu osalised (edaspidi “liikmesriigid”), ja
EUROOPA ÜHENDUS,
EUROOPA SÖE- JA TERASEÜHENDUS,
edaspidi “ühendus”, ühelt poolt ja
IISRAELI RIIK,
edaspidi “Iisrael”, teiselt poolt,
ARVESTADES ühenduse ja selle liikmesriikide ning Iisraeli vaheliste ajalooliste sidemete tähtsust ja nende ühiseid väärtusi,
ARVESTADES, et ühendus, selle liikmesriigid ja Iisrael soovivad neid sidemeid tugevdada ja seada sisse püsivad suhted, mis põhinevad vastastikkusel ja koostööl, ning edendada Iisraeli majanduse edasist integratsiooni Euroopa majandusesse,
ARVESTADES tähtsust, mida lepinguosalised omistavad majandusvabaduse põhimõttele ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja põhimõtetele, eelkõige inimõiguste ja demokraatia järgimisele, mis ongi assotsiatsiooni aluseks,
OLLES TEADLIKUD vajadusest oma pingutused ühendada, et piirkondliku koostöö kaudu tugevdada poliitilist stabiilsust ja majanduse arengut,
SOOVIDES alustada ja arendada korrapärast poliitilist dialoogi vastastikust huvi pakkuvates kahepoolsetes ja rahvusvahelistes küsimustes,
SOOVIDES pidada ja süvendada lepinguosalistele kasulikku dialoogi majandus-, teadus-, tehnoloogia-, kultuuri-, audiovisuaal- ja sotsiaalküsimustes,
ARVESTADES, et nii ühendus kui ka Iisrael on kohustunud järgima vabakaubandusest ja eelkõige üldisest tolli- ja kaubanduskokkuleppest (GATT) pärast läbirääkimiste Uruguay vooru tulenevaid õigusi ja kohustusi,
OLLES VEENDUNUD, et assotsiatsioonileping loob uued võimalused nende majandussuhetele ja eelkõige kaubanduse, investeerimise ning majandus- ja tehnoloogiakoostöö arengule,
ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:
Artikkel 1
1. Käesolevaga luuakse ühelt poolt ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Iisraeli vaheline assotsiatsioon.
2. Käesoleva lepingu eesmärgid on järgmised:
— luua sobiv raamistik poliitiliseks dialoogiks, mis võimaldab arendada lepinguosaliste vahelisi tihedaid poliitilisi suhteid,
— edendada ühenduse ja Iisraeli vaheliste majandussuhete kooskõlalist arengut muu hulgas toodete ja teenustega kauplemise laiendamise, asutamisõiguse vastastikuse piirangutest vabastamise, riigihangete edasise järkjärgulise liberaliseerimise, kapitali vaba liikumise ning teadus- ja tehnoloogiakoostöö tugevdamise teel ning seeläbi soodustada ühenduses ja Iisraelis majandustegevuse arengut, elu- ja töötingimuste paranemist, tootlikkuse suurenemist ja finantsstabiilsust,
— edendada piirkondlikku koostööd, et toetada rahumeelset kooseksisteerimist ning majanduslikku ja poliitilist stabiilsust,
— edendada koostööd muudes vastastikust huvi pakkuvates valdkondades.
Artikkel 2
Lepinguosaliste vahelised suhted ja kõik käesoleva lepingu sätted põhinevad inimõiguste ja demokraatlike põhimõtete austamisel, millest lepinguosalised juhinduvad oma sise- ja välispoliitikas ja mis moodustab käesoleva lepingu olulise osa.
I JAOTIS
POLIITILINE DIALOOG
Artikkel 3
1. Lepinguosaliste vahel seatakse sisse korrapärane poliitiline dialoog. See tugevdab nendevahelisi suhteid, aitab kaasa kestva koostöö arengule ning suurendab üksteisemõistmist ja ühtekuuluvust.
2. Poliitilise dialoogi ja koostööga püütakse eelkõige
— parandada üksteisemõistmist ja lähendada seisukohti rahvusvahelistes küsimustes, eelkõige sellistes, mis tõenäoliselt mõjutavad märkimisväärselt emba-kumba lepinguosalist,
— anda kummalegi lepinguosalisele võimalus arvestada teise lepinguosalise seisukohti ja huve,
— suurendada piirkonna turvalisust ja stabiilsust.
Artikkel 4
Poliitiline dialoog hõlmab kõiki ühist huvi pakkuvaid küsimusi ja selle eesmärk on rajada teed uutele koostöövormidele ühiste eesmärkide, eeskätt rahu, turvalisuse ja demokraatia saavutamiseks.
Artikkel 5
1. Poliitiline dialoog hõlbustab ühiste algatuste tegemist ja toimub eelkõige:
a) ministrite tasandil;
b) kõrgemate ametnike (poliitikajuhtide) tasandil ühelt poolt Iisraeli ja teiselt poolt nõukogu eesistujariigi ja komisjoni esindajate vahel;
c) kõikide diplomaatiliste kanalite täieliku kasutamise teel, sealhulgas korrapärased ametnike infotunnid, nõupidamised rahvusvahelistel kohtumistel ja kolmandates riikides olevate diplomaatiliste esindajate vaheline sidepidamine;
d) Iisraelile ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga seotud küsimuste kohta korrapärase teabe andmise teel, kusjuures selline teabe andmine on vastastikune;
e) kõikide muude vahendite abil, mis võivad soodustada selle dialoogi süvendamist, arendamist ja tugevdamist.
2. Euroopa Parlament ja Iisraeli Knesset peavad omavahel poliitilist dialoogi.
II JAOTIS
KAUPADE VABA LIIKUMINE
I PEATÜKK
PÕHIPRINTSIIBID
Artikkel 6
1. Ühenduse ja Iisraeli vahelist vabakaubanduspiirkonda tugevdatakse käesolevas lepingus sätestatud üksikasjalike eeskirjade kohaselt ning kooskõlas 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe ning muude selliste kaubavahetust käsitlevate mitmepoolsete kokkulepetega, mis on lisatud Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) asutamislepingule, edaspidi “GATT”.
2. Lepinguosaliste vahelises kaubanduses kasutatakse kaupade liigitamiseks kombineeritud nomenklatuuri ja Iisraeli tollitariifistikku.
II PEATÜKK
TÖÖSTUSTOOTED
Artikkel 7
Käesoleva peatüki sätteid kohaldatakse toodete suhtes, mis pärinevad ühendusest ja Iisraelist, välja arvatud need, mis on loetletud kombineeritud nomenklatuuri (CN) gruppides 1–24 ja Iisraeli tollitariifistikus, ning need, mis on loetletud GATT põllumajanduslepingu 1. lisa punkti 1 alapunktis ii.
Artikkel 8
Ühenduse ja Iisraeli vahel on keelatud impordi- ja eksporditollimaksud ja samaväärse toimega maksud. See keeld kehtib ka fiskaalsete tollimaksude suhtes.
▼M5 —————
III PEATÜKK
PÕLLUMAJANDUSTOOTED, TÖÖDELDUD PÕLLUMAJANDUSTOOTED, KALA JA KALANDUSTOOTED
Artikkel 10
Käesoleva peatüki sätteid kohaldatakse ühendusest ja Iisraelist pärinevate toodete suhtes, mis on loetletud kombineeritud nomenklatuuri (CN) gruppides 1–24 ja Iisraeli tollitariifistikus ning GATT põllumajanduslepingu 1. lisa punkti 1 alapunktis ii.
Artikkel 11
Ühendus ja Iisrael liberaliseerivad järk-järgult mõlemale lepinguosalisele huvi pakkuvate põllumajandustoodetega kauplemist. 1. jaanuarist 2000 uurivad ühendus ja Iisrael olukorda, et kindlaks määrata meetmed, mida ühendus ja Iisrael kohaldavad 1. jaanuarist 2001 selle eesmärgi saavutamiseks.
Artikkel 12
Iisraelist pärinevaid põllumajandustooteid, töödeldud põllumajandustooteid, kala ja kalandustooteid imporditakse ühendusse protokollides nr 1 ja 3 sätestatud korra kohaselt.
Artikkel 13
Ühendusest pärinevaid põllumajandustooteid, töödeldud põllumajandustooteid, kala ja kalandustooteid imporditakse Iisraeli protokollides nr 2 ja 3 sätestatud korra kohaselt.
Artikkel 14
Ühendus ja Iisrael kohtuvad kolm aastat pärast Brüsselis 4. novembril 2009 allkirjastatud kirjavahetuse vormis lepingu jõustumise kuupäeva, et kaaluda võimalust teha teineteisele täiendavaid soodustusi põllumajandustoodetega, töödeldud põllumajandustoodetega, kala ja kalandustoodetega kauplemisel.
▼M5 —————
IV PEATÜKK
ÜLDSÄTTED
Artikkel 16
Ühenduse ja Iisraeli vahel on keelatud koguselised impordipiirangud ja kõik samaväärse toimega meetmed.
Artikkel 17
Ühenduse ja Iisraeli vahel on keelatud koguselised ekspordipiirangud ja kõik samaväärse toimega meetmed.
Artikkel 18
1. Iisraelist pärinevate toodete importimisel ühendusse ei võimaldata neile soodsamat kohtlemist kui see, mida liikmesriigid üksteisele võimaldavad.
2. Käesoleva lepingu sätete kohaldamine ei piira nõukogu 26. juuni 1991. aasta määruse (EMÜ) nr 1911/91 (mis käsitleb ühenduse õiguse sätete kohaldamist Kanaari saarte suhtes) kohaldamist.
Artikkel 19
1. Lepinguosalised hoiduvad kohaldamast riikliku maksustamise meetmeid või korda, mis otseselt või kaudselt tõrjuks teise lepinguosalise territooriumilt pärinevaid samasuguseid tooteid.
2. Emma-kumma lepinguosalise territooriumile eksporditud toodete puhul ei tohi kaudsete riigimaksude tagasimaksed ületada nendele toodetele otse või kaude kehtestatud kaudseid riigimakse.
Artikkel 20
1. Kui lepinguosalise põllumajanduspoliitika rakendamise või tema kehtivate eeskirjade muutmise tagajärjel kehtestatakse erieeskirjad või kui tema põllumajanduspoliitika rakendussätteid muudetakse või laiendatakse, võib kõnealune lepinguosaline selliste erieeskirjade või muudatustega hõlmatud toodete osas muuta käesolevast lepingust tulenevat korda.
2. Sel juhul võtab kõnealune lepinguosaline teise lepinguosalise huve asjakohaselt arvesse. Selleks võivad lepinguosalised teineteisega nõu pidada assotsiatsiooninõukogus.
Artikkel 21
1. Käesolev leping ei takista tolliliitude, vabakaubanduspiirkondade või piirikaubanduskorra säilitamist või sisseaseadmist, kui need ei muuda käesolevas lepingus sätestatud kauplemise korda.
2. Ühendus ja Iisrael peavad omavahel assotsiatsiooninõukogus nõu selliste tolliliitude või vabakaubanduspiirkondade rajamist käsitlevate lepingute ja soovi korral muude tähtsate küsimuste üle, mis on seotud nende kaubanduspoliitikaga kolmandate riikide suhtes. Sel viisil peetakse nõu eelkõige siis, kui Euroopa Liiduga ühineb mõni kolmas riik, et tagada ühenduse ja Iisraeli vastastikuste huvide arvessevõtmine.
Artikkel 22
Kui emb-kumb lepinguosaline leiab, et kaubanduses teise lepinguosalisega esineb dumpingut GATTi VI artikli tähenduses, võib ta sellise tegevuse vastu võtta sobivaid meetmeid GATTi VI artikli rakendamist käsitleva lepingu, asjakohaste siseriiklike õigusnormide ja artiklis 25 sätestatud tingimuste ja korra kohaselt.
Artikkel 23
Kui mõnda toodet imporditakse sedavõrd suurenenud kogustes ja sellistel tingimustel, et see põhjustab või ähvardab põhjustada:
— tõsist kahju samasuguste või vahetult võistlevate toodete kodumaistele tootjatele emma-kumma lepinguosalise territooriumil või
— tõsiseid häireid mis tahes majandusvaldkonnas või
— raskusi, mis võivad tõsiselt halvendada teatava piirkonna majanduse olukorda,
võib ühendus või Iisrael võtta sobivaid meetmeid artiklis 25 sätestatud tingimustel ja korras.
Artikkel 24
Kui artikli 17 sätete täitmise tulemusena
i) reeksporditakse mõnda toodet kolmandasse riiki, kelle suhtes eksportiv lepinguosaline kohaldab selle toote koguselisi ekspordipiiranguid, eksporditollimakse või samaväärse toimega meetmeid, või
ii) tekib eksportivale lepinguosalisele tähtsa toote tõsine puudujääk või sellise puudujäägi oht
ja kui eespool kirjeldatud asjaolud põhjustavad või võivad põhjustada eksportivale lepinguosalisele suuri raskusi, võib viimane võtta sobivaid meetmeid artiklis 25 sätestatud tingimustel ja korras. Meetmed ei või olla diskrimineerivad ja nende kasutamine lõpetatakse, kui tingimused nende säilitamist enam ei õigusta.
Artikkel 25
1. Kui ühendus või Iisrael kehtestab artiklis 23 kirjeldatud raskusi põhjustada võivate toodete importimisel haldusmenetluse, mille eesmärk on saada kiiresti teavet kaubandusvoogude suundumuste kohta, teatab ta sellest teisele lepinguosalisele.
2. Artiklites 22–24 kirjeldatud juhtudel esitab asjaomane lepinguosaline enne nendes artiklites sätestatud meetmete võtmist või lõike 3 punktiga d hõlmatud juhtudel võimalikult kiiresti assotsiatsioonikomiteele kogu asjakohase teabe, mida on vaja olukorra põhjalikuks uurimiseks, et leida mõlemale lepinguosalisele vastu võetav lahendus.
Sobivate meetmete väljavalimisel peetakse esmatähtsaks neid, mis segavad käesoleva lepingu toimimist kõige vähem.
Kaitsemeetmetest teatatakse viivitamata assotsiatsioonikomiteele ja neid meetmeid arutatakse komitees korrapäraselt eeskätt selleks, et kaotada need niipea, kui olukord seda võimaldab.
3. Lõike 2 rakendamisel kohaldatakse järgmisi sätteid:
a) artikli 22 kohasest dumpingujuhtumist teatatakse assotsiatsioonikomiteele niipea, kui importiva lepinguosalise ametiasutused on algatanud uurimise. Kui 30 päeva jooksul alates teatamisest ei ole dumpingut lõpetatud ega ühtegi muud rahuldavat lahendust leitud, võib importiv lepinguosaline võtta sobivaid meetmeid;
b) artiklis 23 kirjeldatud olukordadest tulenevatest raskustest teatatakse nende uurimiseks assotsiatsioonikomiteele, kes võib teha selliste raskuste kõrvaldamiseks vajaliku otsuse.
Kui 30 päeva jooksul alates teatamisest ei ole assotsiatsioonikomitee või eksportiv lepinguosaline teinud otsust raskuste kõrvaldamiseks ega ole ühtegi muud rahuldavat lahendust leitud, võib importiv lepinguosaline võtta küsimuse lahendamiseks sobivaid meetmeid. Need meetmed ei tohi olla ulatuslikumad, kui on tekkinud raskuste kõrvaldamiseks vaja;
c) artiklis 24 kirjeldatud olukordadest tulenevatest raskustest teatatakse nende uurimiseks assotsiatsioonikomiteele.
Assotsiatsioonikomitee võib teha raskuste kõrvaldamiseks vajaliku otsuse. Kui ta ei ole 30 päeva jooksul alates talle teatamisest sellist otsust teinud, võib eksportiv lepinguosaline rakendada kõnealuse toote ekspordi suhtes sobivaid meetmeid;
d) kui viivitamatut tegutsemist nõudvad erandlikud asjaolud muudavad sõltuvalt olukorrast kas eelneva teatamise või uurimise võimatuks, võib asjaomane lepinguosaline artiklites 22–24 piiritletud olukordades viivitamata võtta olukorra lahendamiseks hädavajalikke ettevaatusabinõusid, teatades sellest kohe teisele lepinguosalisele.
Artikkel 26
Kui ühel või mitmel ühenduse liikmesriigil või Iisraelil on suuri maksebilansiraskusi või ähvardavad niisugused raskused, võib sõltuvalt asjaoludest kas ühendus või Iisrael GATTi raames kehtestatud tingimuste ja Rahvusvahelise Valuutafondi põhikirja VIII ja XIV artikli kohaselt kehtestada piiranguid, mis on piiratud kestusega ega ole ulatuslikumad kui maksebilansi seisundi parandamiseks vaja. Sõltuvalt asjaoludest teavitab kas ühendus või Iisrael teist lepinguosalist viivitamata ja esitab viimasele võimalikult kiiresti piirangute kõrvaldamise ajakava.
Artikkel 27
Mitte miski käesolevas lepingus ei välista selliste impordi-, ekspordi- või transiidikeeldude või -piirangute kohaldamist, mis on õigustatud kõlbluse, avaliku korra või julgeoleku seisukohast või seoses inimeste, loomade või taimede tervise ja elu, loodusvarade, rahvuslike kunsti-, ajaloo- või muinasväärtuste või intellektuaal-, tööstus- või kaubandusomandi kaitsmisega või kulda ja hõbedat käsitlevate eeskirjadega. Sellised keelud või piirangud ei kujuta endast siiski meelevaldse diskrimineerimise vahendit ega lepinguosaliste vahelise kaubanduse varjatud piirangut.
Artikkel 28
Käesoleva jaotise kohaldamiseks on mõiste “päritolustaatusega tooted” määratlus ja nendega seotud halduskoostöö meetodid sätestatud protokollis nr 4.
III JAOTIS
ASUTAMISÕIGUS JA TEENUSTE OSUTAMINE
Artikkel 29
1. Lepinguosalised lepivad kokku käesoleva lepingu kohaldamisala laiendamises, et hõlmata ühe lepinguosalise äriühingute õigust asutada äriühinguid teise lepinguosalise territooriumil ja ühe lepinguosalise äriühingute teise lepinguosalise territooriumil tarbijatele osutatavate teenuste liberaliseerimist.
2. Assotsiatsiooninõukogu annab vajalikud soovitused lõikes 1 kirjeldatud eesmärgi saavutamiseks.
Selliste soovituste andmisel võtab assotsiatsiooninõukogu arvesse varasemaid kogemusi vastastikuse enamsoodustusrežiimi rakendamisel ja kummagi lepinguosalise kohustusi, mis tulenevad üldisest teenustekaubanduse üldlepingust, edaspidi “GATS”, eelkõige selle V artiklist.
3. Assotsiatsiooninõukogu hindab selle eesmärgi saavutamist esimest korda hiljemalt kolm aastat pärast käesoleva lepingu jõustumist.
Artikkel 30
1. Esialgu kinnitab kumbki lepinguosaline oma GATSist tulenevaid kohustusi, eelkõige kohustust kohaldada vastastikku enamsoodustusrežiimi nendes teenindusvaldkondades, mille suhtes see kohustus kehtib.
2. GATSi kohaselt ei kehti kõnealune kord järgmistel juhtudel:
a) soodustuste kohta, mis emb-kumb lepinguosaline on andnud GATSi V artiklis piiritletud laadi kokkuleppe alusel, ega meetmete kohta, mis on sellise kokkuleppe alusel võetud;
b) muude soodustuste kohta, mis on antud enamsoodustusrežiimi erandite loendi alusel, mille kumbki lepinguosaline on GATSile lisanud.
IV JAOTIS
KAPITALI LIIKUMINE, MAKSED, RIIGIHANKED, KONKURENTS JA INTELLEKTUAALOMAND
I PEATÜKK
KAPITALI LIIKUMINE JA MAKSED
Artikkel 31
Käesoleva lepingu kohaselt ja juhul, kui artiklitest 33 ja 34 ei tulene teisiti, ei piira ühelt poolt ühendus ja teiselt poolt Iisrael omavahel kapitali liikumist ega luba diskrimineerimist kodakondsuse või oma kodanike elukoha või kapitali investeerimiskoha põhjal.
Artikkel 32
Käesoleva lepingu kohase kaupade, isikute, teenuste või kapitali liikumisega seotud jooksvad maksed on täiesti piiranguvabad.
Artikkel 33
Kui käesoleva lepingu muudest sätetest ning ühenduse ja Iisraeli muudest rahvusvahelistest kohustustest ei tulene teisiti, ei piira artiklid 31 ja 32 mis tahes piirangu kohaldamist, mis kehtib nende vahel käesoleva lepingu jõustumispäeval nendevahelise kapitali liikumise suhtes ja on seotud otseinvesteerimisega, sealhulgas kinnisvarasse, või asutamise, finantsteenuste osutamise või väärtpaberite kapitaliturule lubamisega.
Siiski ei mõjuta see Iisraelis ühenduse residentide ja ühenduses Iisraeli residentide tehtud investeeringute ja nendest tuleneva kasumi viimist välismaale.
Artikkel 34
Kui ühenduse ja Iisraeli vaheline kapitali liikumine erandlikel asjaoludel põhjustab või ähvardab põhjustada suuri raskusi vahetuskursi- või rahapoliitika rakendamisel ühenduses või Iisraelis, võib vastavalt ühendus või Iisrael GATSi raames kehtestatud tingimuste ja Rahvusvahelise Valuutafondi põhikirja VIII ja XIV artikli kohaselt võtta ühenduse ja Iisraeli vahelise kapitali liikumise suhtes kaitsemeetmeid kuni kuuekuuliseks perioodiks, kui sellised meetmed on hädavajalikud.
II PEATÜKK
RIIGIHANKED
Artikkel 35
Lepinguosalised võtavad meetmeid, et vastastikku avada oma riigihangete ja ühiskondlikke teenuseid osutavate ettevõtete hangete turud kaupade, tööde ja teenuste ulatuslikumaks ostmiseks, kui WTO raames sõlmitud riigihankeid käsitleva kokkuleppega vastastikku ette on nähtud.
III PEATÜKK
KONKURENTS
Artikkel 36
1. Järgnev on vastuolus käesoleva lepinguga niivõrd, kuivõrd see võib mõjutada kaubandust ühenduse ja Iisraeli vahel:
i) kõik ettevõtjatevahelised kokkulepped ja ettevõtjate ühenduste otsused ja igasugune ettevõtjate kooskõlastatud tegevus, mille eesmärgiks või tagajärjeks on konkurentsi vältimine, piiramine või moonutamine;
ii) ühe või mitme ettevõtja turgu valitseva seisundi kuritarvitamine kogu ühenduse või Iisraeli territooriumil või selle olulises osas;
iii) igasugune riigiabi, mis moonutab või ähvardab moonutada konkurentsi, soodustades teatavaid ettevõtjaid või teatavate kaupade tootmist.
2. Kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest võtab assotsiatsiooninõukogu otsusega vastu vajalikud eeskirjad lõike 1 rakendamiseks.
Nende eeskirjade vastuvõtmiseni kohaldatakse lõike 1 punkti iii rakenduseeskirjadena GATTi VI, XVI ja XXIII artikli tõlgendamist ja kohaldamist käsitleva kokkuleppe sätteid.
3. Kumbki lepinguosaline tagab riigiabi läbipaistvuse, muu hulgas esitades teisele lepinguosalisele igal aastal aruande antud abi kogusumma ja jaotuse kohta ning andes taotluse korral teavet abikavade kohta. Ühe lepinguosalise taotlusel annab teine teavet teatavate riigiabiga seotud üksikjuhtude kohta.
4. Lõike 1 punkt iii ei kehti II jaotise III peatükis osutatud põllumajandustoodete kohta.
5. Kui ühendus või Iisrael leiab, et teatav tegevus on lõike 1 vastane ja
— seda ei ole lõikes 2 nimetatud rakenduseeskirjadega piisavalt korraldatud või
— kui sellised eeskirjad puuduvad ja kõnealune tegevus kahjustab oluliselt või ähvardab oluliselt kahjustada teise lepinguosalise huve või tema kodumaist tööstust, sealhulgas teenindusvaldkonda,
võib ta võtta sobivaid meetmeid pärast nõupidamist assotsiatsioonikomitees või kui küsimuse nõupidamisele esitamisest on möödunud 30 tööpäeva.
Lõike 1 punkti iii vastase tegevuse puhul võib kõnealuseid sobivaid meetmeid, kui nende suhtes kohaldatakse GATTi, võtta üksnes sellises korras ja neil tingimustel, mis on sätestatud GATTis või muudes selle alusel vastu võetud ja lepinguosaliste suhtes kohaldatavates õigusdokumentides.
6. Olenemata vastupidistest sätetest, mis võidakse lõike 2 kohaselt vastu võtta, võtavad lepinguosalised teabe vahetamisel arvesse piiranguid, mis tulenevad ameti- ja ärisaladuse hoidmise nõuetest.
Artikkel 37
1. Liikmesriigid ja Iisrael kohandavad järk-järgult kõiki kaubanduslikke riigimonopole tagamaks, et viienda aasta lõpuks pärast käesoleva lepingu jõustumist ei esineks kaupade hankimis- ja turustamistingimustes diskrimineerimist liikmesriikide ja Iisraeli kodanike vahel.
2. Selle eesmärgi saavutamiseks võetavatest meetmetest teatatakse assotsiatsioonikomiteele.
Artikkel 38
Riigi osalusega äriühingutele ja eri- või ainuõigustega ettevõtjatele tagab assotsiatsiooninõukogu, et käesoleva lepingu jõustumispäevale järgnevast viiendast aastast ei jõustata ega säilitata ühtki meedet, mis moonutab kaubandust ühenduse ja Iisraeli vahel sedavõrd, et see on vastuolus lepinguosaliste huvidega. See säte ei takista nendele äriühingutele ja ettevõtjatele antud eriülesannete täitmist õiguslikult ega tegelikult.
IV PEATÜKK
INTELLEKTUAAL-, TÖÖSTUS- JA KAUBANDUSOMAND
Artikkel 39
1. Käesoleva artikli ja VII lisa sätete kohaselt võimaldavad ja tagavad lepinguosalised piisava ja tõhusa intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomandi õiguste kaitse kooskõlas rangeimate rahvusvaheliste normidega, sealhulgas tõhusad vahendid selliste õiguste kaitsmiseks.
2. Lepinguosalised uurivad korrapäraselt käesoleva artikli ja VII lisa rakendamist. Kui intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomandi vallas tekib kaubandustingimusi mõjutavaid probleeme, peetakse emma-kumma lepinguosalise taotlusel assotsiatsioonikomitees viivitamata nõu, et jõuda vastastikku rahuldavate
ahendusteni.
V JAOTIS
TEADUS- JA TEHNOLOOGIAKOOSTÖÖ
Artikkel 40
Lepinguosalised kohustuvad tõhustama teadus- ja tehnoloogiakoostööd. Üksikasjalik kord selle eesmärgi saavutamiseks sätestatakse selleks eraldi sõlmitavates kokkulepetes.
VI JAOTIS
MAJANDUSKOOSTÖÖ
Artikkel 41
Eesmärgid
Ühendus ja Iisrael kohustuvad edendama mõlemale lepinguosalisele kasu toovat vastastikust majanduskoostööd kooskõlas käesoleva lepingu üldeesmärkidega.
Artikkel 42
Ulatus
1. Koostöö keskendub peaasjalikult valdkondadele, mis on tähtsad ühenduse ja Iisraeli majanduse vastastikuse lähenemise seisukohast või suurendavad tööhõivet. Põhilised koostöövaldkonnad on esitatud artiklites 44–57, ilma et see piiraks võimalust hõlmata koostööd muudes lepinguosalistele huvi pakkuvates valdkondades.
2. Eri sektorite majanduskoostöö elluviimisel võetakse arvesse keskkonnakaitset ja ökoloogilise tasakaalu säilitamist, mis nende sektorite seisukohast on oluline.
Artikkel 43
Meetodid ja üksikasjalikud eeskirjad
Majanduskoostöö toimub eelkõige järgmistes vormides:
a) korrapärane majanduslik dialoog lepinguosaliste vahel, mis hõlmab kõiki majanduspoliitika valdkondi, eelkõige fiskaalpoliitikat, maksebilansi- ja rahapoliitikat, ning edendab tihedat koostööd majanduspoliitikaga tegelevate ametiasutuste vahel nende vastavatel pädevusaladel assotsiatsiooninõukogus või mõnes assotsiatsiooninõukogu määratud organis;
b) korrapärane teabe- ja mõttevahetus igas koostöövaldkonnas, sealhulgas ametnike ja asjatundjate kohtumised;
c) nõustamine, teadmiste edasiandmine ja koolitus;
d) ühismeetmed, näiteks arutelud ja töökohtumised;
e) tehniline, haldus- ja õigusloomeabi;
f) koostööd käsitleva teabe levitamine.
Artikkel 44
Piirkondlik koostöö
Lepinguosalised soodustavad piirkondlikku koostööd edendavaid meetmeid.
Artikkel 45
Tööstuskoostöö
Lepinguosalised edendavad koostööd eeskätt järgmistes küsimustes:
— tööstuskoostöö ühenduse ja Iisraeli ettevõtjate vahel, sealhulgas Iisraeli pääs nii ettevõtjate vastastikuseks lähendamiseks kui ka hajutatud koostööks loodud ühenduse võrkudesse,
— Iisraeli tööstustoodangu mitmekesistamine,
— koostöö ühenduse ja Iisraeli väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete vahel,
— investeerimiseks vajaliku raha lihtsam kättesaadavus,
— teabe- ja abiteenused,
— uuenduste soodustamine.
Artikkel 46
Põllumajandus
Lepinguosalised keskenduvad koostöös eelkõige järgmisele:
— selliste tegevuspõhimõtete toetamine, mida nad rakendavad toodangu mitmekesistamiseks,
— keskkonnasõbraliku põllumajanduse edendamine,
— vabatahtlike suhete tihendamine ühenduses ja Iisraelis majandusharusid ja elukutseid esindavate ettevõtjate, ühenduste ja organisatsioonide vahel,
— tehniline abi ja koolitus,
— fütosanitaar- ja veterinaarstandardite ühtlustamine,
— maapiirkondade ühtlane arendamine, sealhulgas põhiteenuste parandamine ja sellega seotud majandustegevuse arendamine,
— koostöö maapiirkondade vahel, maapiirkondade arenguga seotud kogemuste ja oskusteabe vahetus.
Artikkel 47
Standardid
Lepinguosalised püüavad vähendada erinevusi standardimise ja vastavushindamise alal. Selleks sõlmivad nad vajaduse korral vastavushindamise vallas vastastikuse tunnustamise kokkuleppeid.
Artikkel 48
Finantsteenused
Lepinguosalised teevad koostööd, vajaduse korral kokkulepete sõlmimise teel, ühiste eeskirjade ja standardite vastuvõtmiseks, mis käsitlevad muu hulgas panganduse, kindlustuse ja muude rahandusvaldkondade raamatupidamist ja järelevalve- ning korraldussüsteeme.
Artikkel 49
Toll
1. Lepinguosalised kohustuvad arendama tollikoostööd, et tagada kaubandussätete järgimine. Selleks alustavad nad dialoogi tolliküsimustes.
2. Koostöö keskendub tolliprotseduuride lihtsustamisele ja arvutistamisele ning toimub eelkõige asjatundjate vahelise teabevahetuse ja tööalase koolituse vormis.
3. Ilma et see piiraks muid käesoleva lepinguga ettenähtud koostöövorme, eelkõige uimastite ja rahapesu vastase võitluse osas, annavad lepinguosaliste haldusasutused vastastikust abi protokolli nr 5 kohaselt.
Artikkel 50
Keskkond
1. Lepinguosalised edendavad koostööd, et vältida keskkonnaseisundi halvenemist, ohjeldada saastamist ja kasutada loodusvarasid mõistlikult, et tagada säästev areng ja edendada piirkondlikke keskkonnaalaseid ettevõtmisi.
2. Koostöö keskendub eelkõige järgmisele:
— kõrbestumine,
— Vahemere vee omadused ning mere saastamise ohjeldamine ja vältimine,
— jäätmemajandus,
— sooldumine,
— tundlike rannikualade keskkonnakorraldus,
— keskkonnaalane kasvatus ja keskkonnateadlikkus,
— kõrgetasemeliste keskkonnajuhtimis-, -seire- ja -järelevalvemeetodite kasutamine, sealhulgas keskkonnateabesüsteemide (EIS) kasutamine ja keskkonnamõju hindamine,
— tööstuse arengu mõju keskkonnale tervikuna ja eelkõige tööstusrajatiste ohutus,
— põllumajanduse mõju pinnase ja vee omadustele.
Artikkel 51
Energeetika
1. Lepinguosalised on seisukohal, et ülemaailmne soojenemine ja fossiilkütuse varude ammendumine kujutavad endast tõsist ohtu inimkonnale. Seetõttu teevad lepinguosalised koostööd, et arendada taastuvate energiaallikate kasutamist, piirata kütuste kasutamisel keskkonna saastamist ja edendada energia säästmist.
2. Lepinguosalised püüavad edendada meetmeid, mille eesmärk on soodustada piirkondlikku koostööd sellistes küsimustes nagu gaasi, nafta ja elektri edastamine.
Artikkel 52
Teabe infrastruktuur ja telekommunikatsioon
Lepinguosalised edendavad neile mõlemale kasu toovat koostööd teabe infrastruktuuri ja telekommunikatsiooni vallas. Koostöö keskendub peamiselt teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse, normide ühtlustamise ja tehnoloogia ajakohastamisega seotud meetme rakendamisele.
Artikkel 53
Veondus
1. Lepinguosalised edendavad koostööd veonduse ja sellega seotud infrastruktuuri vallas, et tõhustada reisijate ja kaupade liikumist nii kahepoolsel kui ka piirkondlikul tasandil.
2. Koostöö keskendub eelkõige järgmisele:
— rangete ohutus- ja turvastandardite kehtestamine mere- ja õhuveonduses, selleks alustavad lepinguosalised asjatundjate tasandil nõupidamist, et vahetada teavet,
— tehnilise varustuse standardimise, eelkõige mitmeliigilise transpordi ja ümberlaadimise osas,
— tehnoloogiat ja teadusuuringuid käsitlevate ühiste kavade edendamine.
Artikkel 54
Turism
Lepinguosalised vahetavad teavet turismi kavandatava arengu ja turismialaste turundusettevõtmiste, esitluste, näituste, kohtumiste ja väljaannete kohta.
Artikkel 55
Õigusnormide ühtlustamine
Lepinguosalised teevad kõik, et ühtlustada oma asjakohased õigusnormid ja seeläbi hõlbustada käesoleva lepingu rakendamist.
Artikkel 56
Uimastid ja rahapesu
1. Lepinguosalised püüavad koostööga eelkõige teha järgmist:
— tõhustada narkootikumide ja psühhotroopsete ainete ebaseadusliku levitamise ja nendega kauplemise vastu suunatud tegevust ja meetmeid ning vähendada nende ainete väärkasutust,
— toetada ühist lähenemisviisi, mille eesmärk on nõudluse vähendamine,
— vältida lepinguosaliste rahandussüsteemide kasutamist kuritegevusest tervikuna ja eeskätt uimastiärist saadud tulu pesuks.
2. Koostöö toimub teabevahetuse ja vajaduse korral ühismeetme vormis järgmistes valdkondades:
— siseriiklike õigusnormide koostamine ja rakendamine,
— järelevalve lähteainetega kauplemise üle,
— hoolekande- ja tervishoiuasutuste ja teabesüsteemide rajamine ning asjakohaste ettevõtmiste, sealhulgas koolituse ja teadusuuringute korraldamine,
— rahapesu ja keemiliste lähteainete väärkasutamise vastu võitlemist käsitlevate rangeimate rahvusvaheliste normide,eel- kõige rahapesuvastase töökonna (FATF) ja kemikaalidega tegeleva töökonna (CATF) vastuvõetud normide rakendamine.
3. Lepinguosalised määravad oma asjakohaste õigusnormide kohaselt üheskoos kindlaks nende eesmärkide saavutamiseks sobivad tegevuskavad ja koostööviisid. Meetmeid, mida ühiselt ei rakendata, arutatakse ja kooskõlastatakse põhjalikult.
Nendes meetmetes võivad oma volituste piires osaleda asjaomased avalikud ja eraasutused, kes teevad koostööd Iisraeli ning ühenduse ja selle liikmesriikide pädevate asutustega.
Artikkel 57
Migratsioon
Lepinguosalised püüavad koostööga eelkõige teha järgmist:
— piiritleda immigratsioonipoliitikaga seotud ühist huvi pakkuvad valdkonnad,
— tõhustada meetmeid, mille eesmärk on vältida või ohjeldada ebaseaduslikku migratsiooni.
VII JAOTIS
KOOSTÖÖ AUDIOVISUAAL- JA KULTUURIKÜSIMUSTES NING TEABE JA SIDE VALLAS
Artikkel 58
1. Lepinguosalised kohustuvad edendama audiovisuaalvaldkonnas neile mõlemale kasu toovat koostööd.
2. Lepinguosalised otsivad võimalusi Iisraeli osalemiseks ühenduse sellealastes algatustes, tehes seeläbi võimalikuks koostöö sellistes küsimustes nagu ühistootmine, koolitus, arendamine ja levitamine.
Artikkel 59
Lepinguosalised edendavad koostööd hariduse, koolituse ja noortevahetuse alal. Koostöövaldkondadeks võivad olla eelkõige noortevahetus, koostöö ülikoolide ja muude haridus- või koolitusasutuste vahel, keeleõpe, tõlkimine ja muud vahendid teineteise kultuuri paremaks mõistmiseks.
Artikkel 60
Lepinguosalised edendavad kultuurikoostööd. Koostöövaldkondadeks võivad olla eelkõige tõlkimine,kunstiteoste ja kunstnike vahetus, ajaloo- ja kultuurimälestiste ja -paikade kaitsmine ja taastamine, kultuuritöötajate koolitamine, Euroopa-teemaliste kultuuriürituste korraldamine, vastastikuse teadlikkuse suurendamine ja silmapaistvate kultuuriürituste kohta teabe levitamine.
Artikkel 61
Lepinguosalised edendavad teabe ja side alal vastastikust huvi pakkuvat tegevust.
Artikkel 62
Koostöö toimub eelkõige järgmistes vormides:
a) korrapärane dialoog lepinguosaliste vahel;
b) korrapärane teabe- ja mõttevahetus igas koostöövaldkonnas, sealhulgas ametnike ja asjatundjate kohtumised;
c) nõustamine, teadmiste edasiandmine ja koolitus;
d) ühismeetmed, näiteks arutelud ja töökohtumised;
e) tehniline, haldus- ja õigusloomeabi;
f) koostööalgatusi käsitleva teabe levitamine.
VIII JAOTIS
SOTSIAALKÜSIMUSED
Artikkel 63
1. Lepinguosalised peavad dialoogi kõikide vastastikust huvi pakkuvate küsimuste üle. Dialoog hõlmab eeskätt küsimusi, mis on seotud postindustriaalsete ühiskondade raskustega nagu töötus, puuetega inimeste rehabilitatsioon, meeste ja naiste võrdne kohtlemine, töösuhted, kutseõpe, tööohutus ja -hügieen jne.
2. Koostöö toimub asjatundjate kohtumiste ning arutelude ja töökohtumiste vormis.
Artikkel 64
1. Kooskõlastamaks sotsiaalkindlustussüsteeme, mis kehtivad liikmesriigi territooriumil seaduslikult töötavatele Iisraeli töötajatele ja nende seal seaduslikult elavatele pereliikmetele, kohaldatakse järgmisi sätteid, kui liikmesriikides kehtivatest tingimustest ja üksikasjalikest eeskirjadest ei tulene teisiti:
— selliste töötajate kõik kindlustus-, töötamis- ja elamisajavahemikud eri liikmesriikides liidetakse vanadus-, töövõimetus- ja toitjakaotuspensionide ja -toetuste ning nende töötajate ja nende pereliikmete ravikindlustuse arvestamisel,
— kõiki vanaduse, toitjakaotuse, tööõnnetuse, kutsehaiguse või viimasest kahest tuleneva töövõimetusega seotud pensione ja toetusi, välja arvatud mitteosamakselised, võib vabalt Iisraeli üle kanda maksma kohustatud liikmesriigi või liikmesriikide õigusnormide kohaselt kohaldatava kursi alusel,
— kõnealused töötajad saavad oma eespool osutatud pereliikmetele peretoetusi.
2. Iisrael võimaldab oma territooriumil seaduslikult töötavatele liikmesriigi kodanikele ja nende seal seaduslikult elavatele pereliikmetele lõike 1 teises ja kolmandas taandes kirjeldatuga samasugust kohtlemist, kui Iisraelis kehtivatest tingimustest ja üksikasjalikest eeskirjadest ei tulene teisiti.
Artikkel 65
1. Assotsiatsiooninõukogu teeb otsuse artiklis 64 esitatud eesmärkide saavutamiseks vajalike sätete kohta.
2. Assotsiatsiooninõukogu teeb otsuse üksikasjalike halduskoostööeeskirjade kohta, et tagada lõikes 1 osutatud sätete rakendamiseks vajalik haldamine ja järelevalve.
Artikkel 66
Artikli 65 kohaselt assotsiatsiooninõukogus vastu võetud kord ei mõjuta mingil viisil õigusi ja kohustusi, mis tulenevad Iisraeli ja liikmesriikide vahelistest kahepoolsetest kokkulepetest, kui nende kokkulepetega nähakse ette Iisraeli või liikmesriikide kodanike soodsam kohtlemine.
IX JAOTIS
INSTITUTSIOONILISED, ÜLD- JA LÕPPSÄTTED
Artikkel 67
Käesolevaga asutatakse assotsiatsiooninõukogu, kes tuleb kokku ministrite tasandil üks kord aastas ja alati vajaduse korral oma esimehe algatusel ning kooskõlas oma töökorras sätestatud tingimustega. Assotsiatsiooninõukogu vaatab läbi kõik käesoleva lepinguga seotud tähtsad küsimused ja kõik muud vastastikust huvi pakkuvad kahepoolsed või rahvusvahelised küsimused.
Artikkel 68
1. Assotsiatsiooninõukogusse kuuluvad ühelt poolt Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Ühenduste Komisjoni liikmed ning teiselt poolt Iisraeli Riigi valitsuse liikmed.
2. Assotsiatsiooninõukogu kehtestab oma töökorra.
3. Assotsiatsiooninõukogu liikmeid võib esindada nõukogu töökorras sätestatud tingimustel.
4. Assotsiatsiooninõukogu eesistujaks on nõukogu töökorras sätestatud tingimustel vaheldumisi Euroopa Liidu Nõukogu liige ja Iisraeli Riigi valitsuse liige.
Artikkel 69
1. Käesoleva lepingu eesmärkide saavutamiseks on assotsiatsiooninõukogul õigus teha otsuseid käesolevas lepingus ettenähtud juhtudel.
Need otsused on lepinguosalistele kohustuslikud ja viimased võtavad nende täitmiseks vajalikke meetmeid. Assotsiatsiooninõukogu võib anda ka asjakohaseid soovitusi.
2. Assotsiatsiooninõukogu koostab oma otsused ja soovitused lepinguosaliste omavahelisel kokkuleppel.
Artikkel 70
1. Käesolevaga asutatakse assotsiatsioonikomitee, kes vastutab käesoleva lepingu rakendamise eest, ilma et see piiraks assotsiatsiooninõukogu volitusi.
2. Assotsiatsiooninõukogu võib anda oma volitused osaliselt või täielikult edasi assotsiatsioonikomiteele.
Artikkel 71
1. Assotsiatsioonikomitee tuleb kokku ametnike tasandil ja sinna kuuluvad ühelt poolt Euroopa Liidu Nõukogu liikmete ja Euroopa Ühenduste Komisjoni liikmete esindajad ning teiselt poolt Iisraeli Riigi valitsuse esindajad.
2. Assotsiatsioonikomitee kehtestab oma töökorra.
3. ►M3 Assotsiatsioonikomitee eesistujaks on vaheldumisi Euroopa Ühenduste Komisjoni esindaja ja Iisraeli Riigi valitsuse esindaja. ◄
Artikkel 72
1. Assotsiatsioonikomitee on pädev tegema otsuseid seoses käesoleva lepingu haldamisega ja samuti nendes valdkondades, milles assotsiatsiooninõukogu on talle edasi andnud oma volitused.
Need otsused on lepinguosalistele kohustuslikud ja nad võtavad nende täitmiseks vajalikke meetmeid.
2. Assotsiatsioonikomitee koostab oma otsused lepinguosaliste omavahelisel kokkuleppel.
Artikkel 73
Assotsiatsiooninõukogu võib luua käesoleva lepingu rakendamiseks vajalikke töörühmi või organeid.
Artikkel 74
Assotsiatsiooninõukogu võtab kõik sobivad meetmed, et hõlbustada koostööd ja sidepidamist Euroopa Parlamendi ja Iisraeli Riigi Knesseti ning ühenduse majandus- ja sotsiaalkomitee ning Iisraeli majandus- ja sotsiaalnõukogu vahel.
Artikkel 75
1. Kumbki lepinguosaline võib suunata assotsiatsiooninõukogule vaidlused, mis on seotud käesoleva lepingu kohaldamise või tõlgendamisega.
2. Assotsiatsiooninõukogu võib vaidluse lahendada otsusega.
3. Kumbki lepinguosaline on kohustatud võtma meetmeid lõikes 2 osutatud otsuse täitmiseks.
4. Kui vaidlust ei ole võimalik lahendada lõike 2 kohaselt, võib ükskõik kumb lepinguosaline teatada teisele vahekohtuniku määramisest; sel juhul peab teine lepinguosaline määrama kahe kuu jooksul teise vahekohtuniku. Selle korra kohaldamisel käsitletakse ühendust ja liikmesriike ühe vaidlusosalisena.
Assotsiatsiooninõukogu määrab kolmanda vahekohtuniku.
Vahekohtunike otsused tehakse häälteenamusega.
Mõlemad vaidlusosalised peavad astuma vahekohtunike otsuse täitmiseks vajalikke samme.
Artikkel 76
Käesolevas lepingus sätestatu ei takista lepinguosalisel võtta meetmeid,
a) mida ta peab vajalikuks, et vältida oma oluliste julgeolekuhuvidega vastuolus oleva teabe avalikustamist;
b) mis on seotud relvade, laskemoona või sõjatarvikute tootmise või nendega kauplemise või kaitsevajadusteks asendamatu teadus- või arendustöö või tootmisega tingimusel, et need meetmed ei halvenda konkurentsitingimusi selliste toodete suhtes, mis ei ole eriomaselt sõjalise otstarbega;
c) mida ta peab enda julgeoleku seisukohalt vajalikuks avaliku korra ja julgeoleku säilitamist mõjutavate tõsiste siseriiklike rahutuste, sõja või sõjaohtu kujutavate tõsiste rahvusvaheliste pingete korral või selleks, et täita kohustusi, mis ta on endale võtnud rahu ja rahvusvahelise julgeoleku säilitamiseks.
Artikkel 77
Käesoleva lepinguga hõlmatud valdkondades ja ilma et see piiraks lepingus sisalduvate erisätete kohaldamist,
— ei tohi meetmed, mida Iisrael rakendab ühenduse suhtes, põhjustada diskrimineerimist liikmesriikide, nende kodanike ega nende äriühingute vahel,
— ei tohi meetmed, mida ühendus rakendab Iisraeli suhtes, põhjustada diskrimineerimist Iisraeli kodanike ega äriühingute vahel.
Artikkel 78
Otsese maksustamise osas käesoleva lepingu sätted ei
— laienda maksusoodustusi, mida emb-kumb lepinguosaline on andnud mõne talle kohustusliku rahvusvahelise lepingu või kokkuleppega,
— takista kummalgi lepinguosalisel võtta või kohaldada meedet, mille eesmärk on ära hoida maksustamise vältimist või maksudest kõrvalehoidumist,
— takista kumbagi lepinguosalist kasutamast oma õigust kohaldada oma asjakohaseid maksualaseid õigusnorme maksumaksjate suhtes, kes ei ole oma elu- või asukoha poolest ühesuguses olukorras.
Artikkel 79
1. Lepinguosalised võtavad kõik üld- või erimeetmed, mida on vaja nende käesolevast lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks. Nad hoolitsevad käesolevas lepingus sätestatud eesmärkide saavutamise eest.
2. Kui üks lepinguosaline leiab, et teine ei ole täitnud käesoleva lepingu järgset kohustust, võib ta võtta sobivaid meetmeid. Enne nende võtmist, välja arvatud eriti pakilistel juhtudel, esitab ta assotsiatsiooninõukogule kogu asjakohase teabe, mida on vaja olukorra põhjalikuks uurimiseks, et leida lepinguosalistele vastuvõetav lahendus.
Meetmete väljavalimisel peetakse esmatähtsaks neid, mis segavad käesoleva lepingu toimimist kõige vähem.
Nendest meetmetest teatatakse viivitamata assotsiatsiooninõukogule ja teise lepinguosalise taotlusel arutatakse neid nimetatud organis.
Artikkel 80
Protokollid nr 1–5 ja I–VII lisa moodustavad käesoleva lepingu lahutamatu osa. Deklaratsioonid ja kirjavahetus on esitatud lõppaktis, mis moodustab käesoleva lepingu lahutamatu osa.
Artikkel 81
Käesoleva lepingu kohaldamisel on “lepinguosalisteks” ühelt poolt ühendus või liikmesriigid või ühendus ja liikmesriigid nende vastavate volituste kohaselt ja teiselt poolt Iisrael.
Artikkel 82
Käesolev leping on sõlmitud määramata ajaks.
Kumbki lepinguosaline võib käesoleva lepingu üles öelda, teatades sellest teisele lepinguosalisele. Käesolev leping kaotab kehtivuse kuue kuu möödumisel sellise teatamise päevast.
Artikkel 83
Käesolevat lepingut kohaldatakse ühelt poolt nende territooriumide suhtes, kus kohaldatakse Euroopa Ühenduse ning Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamislepingut nendes lepingutes sätestatud tingimustel, ja teiselt poolt Iisrael Riigi territooriumi suhtes.
Artikkel 84
Käesolev leping, mis on koostatud kahes eksemplaris hispaania, hollandi, inglise, itaalia, kreeka, portugali, prantsuse, rootsi, saksa, soome, taani ja heebrea keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed, antakse hoiule Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaati.
Artikkel 85
Lepinguosalised kiidavad käesoleva lepingu heaks oma menetluste kohaselt.
Käesolev leping jõustub sellise teise kuu esimesel päeval, mis järgneb kuupäevale, mil lepinguosalised teatavad teineteisele, et esimeses lõigus nimetatud menetlused on lõpule viidud.
Jõustumisel asendab käesolev leping Euroopa Ühenduse ja Iisraeli Riigi vahelise lepingu ning ühelt poolt Euroopa Söe- ja Teraseühenduse liikmesriikide ja teiselt poolt Iisraeli Riigi vahelise lepingu, millistele kirjutati alla Brüsselis 11. mail 1975.
Hecho en Bruselas, el veinte de noviembre de mil novecientos noventa y cinco.
Udfærdiget i Bruxelles, den tyvende november nitten hundrede og femoghalvfems.
Geschehen zu Brüssel am zwanzigsten November neunzehnhundertfünfundneunzig.
Έγινε στις Βρυξέλλες, στις είκοσι Νοεμβρίου χίλια εννιακόσια ενενήντα πέντε.
Done at Brussels on the twentieth day of November in the year one thousand, nine hundred and ninety-five.
Fait à Bruxelles, le vingt novembre mil neuf cent quatre-vingt-quinze.
Fatto a Bruxelles, addì venti novembre millenovecentonovantacinque.
Gedaan te Brussel, de twintigste november negentienhonderdvijfennegentig.
Feito em Bruxelas, em vinte de Novembro de mil novecentos e noventa e cinco.
Tehty Brysselissä kahdentenakymmenentenä päivänä marraskuuta vuonna tuhatyhdeksänsataayhdeksänkymmentäviisi.
Som skedde i Bryssel den tjugonde november nittonhundranittiofem.
Pour le Royaume de Belgique
Voor het Koninkrijk België
Für das Königreich Belgien
Cette signature engage également la Communauté française, la Communauté flamande, la Communauté germanophone, la Région wallonne, la Région flamande et la Région de Bruxelles-Capitale.
Deze handtekening verbindt eveneens de Vlaamse Gemeenschap, de Franstalige Gemeenschap, de Duitstalige Gemeenschap, het Vlaamse Gewest, het Waalse Gewest en het Brusselse Hoofdstedelijke Gewest.
Diese Unterschrift verbindet zugleich die Deutschsprachige Gemeinschaft, die Flämische Gemeinschaft, die Französische Gemeinschaft, die Wallonische Region, die Flämische Region und die Region Brüssel-Hauptstadt.
På Kongeriget Danmarks vegne
Für die Bundesrepublik Deutschland
Για την Ελληνική Δημοκρατία
Por el Reino de España
Pour la République française
Thar cheann na hÉireann
For Ireland
Per la Repubblica italiana
Pour le Grand-Duché de Luxembourg
Voor het Koninkrijk der Nederlanden
Für die Republik Österreich
Pela República Portuguesa
Suomen tasavallan puolesta
För Konungariket Sverige
For the United Kingdom of Great Britain and Northern Ireland
Por las Comunidades Europeas
For De Europæiske Fællesskaber
Für die Europäischen Gemeinschaften
Για τις Ευρωπαϊκές Κοινότητες
For the European Communities
Pour les Communautés européennes
Per le Comunità europee
Voor de Europese Gemeenschappen
Pelas Comunidades Europeias
Euroopan yhteisöjen puolesta
På Europeiska gemenskapernas vägnar
LISADE LOEND
|
VII lisa |
Artiklis 39 osutatud intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomandi õigused |
▼M5 —————
VII LISA
ARTIKLIS 39 OSUTATUD INTELLEKTUAAL-, TÖÖSTUS- JA KAUBANDUSOMANDI ÕIGUSED
|
1. |
Kolmanda aasta lõpuks pärast lepingu jõustumist ühineb Iisrael järgmiste intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomandi õigusi käsitlevate mitmepoolsete konventsioonidega, mille osalisteks on liikmesriigid või mida liikmesriigid tegelikult kohaldavad: — Berni kirjandus- ja kunstiteoste kaitse konventsioon (1971. aasta Pariisi akt), — märkide rahvusvahelise registreerimise Madridi kokkulepe (1967. aasta Stockholmi akt, muudetud 1979. aastal), — märkide rahvusvahelise registreerimise Madridi kokkuleppe protokoll (Madrid, 1989), — mikroorganismide patendiekspertiisiks deponeerimise rahvusvahelise tunnustamise Budapesti leping (1977, muudetud 1980. aastal), — patendikoostööleping (Washington, 1970, muudetud 1979. ja 1984. aastal). Assotsiatsiooninõukogu võib otsustada, et käesolevat lõiget kohaldatakse ka muude kõnealuses valdkonnas sõlmitud mitmepoolsete konventsioonide suhtes. |
|
2. |
Teise aasta lõpuks pärast lepingu jõustumist ratifitseerib Iisrael teose esitajate, fonogrammitootjate ja ringhäälinguorganisatsioonide kaitse rahvusvahelise konventsiooni (Rooma, 1961). |
|
3. |
Lepinguosalised kinnitavad järgmistest mitmepoolsetest konventsioonidest tulenevate kohustuste tähtsust: — tööstusomandi kaitse Pariisi konventsioon (1967. aasta Stockholmi akt, muudetud 1979. aastal), — märkide registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni Nice'i kokkulepe (Genf, 1977, muudetud 1979. aastal), — rahvusvaheline uute taimesortide kaitse konventsioon (UPOV) (1991. aasta Genfi akt). |
PROTOKOLLIDE LOEND
|
Protokoll nr 1 |
Iisraeli Riigist pärinevate põllumajandustoodete, töödeldud põllumajandustoodete, kala ja kalandustoodete Euroopa Ühendusse importimise korra kohta |
|
Protokoll nr 2 |
Euroopa Ühendusest pärinevate põllumajandustoodete, töödeldud põllumajandustoodete, kala ja kalandustoodete Iisraeli Riiki importimise korra kohta |
|
Protokoll nr 3 |
taimekaitseküsimuste kohta |
|
Protokoll nr 4 |
mõiste “päritolustaatusega tooted” määratluse ja halduskoostöö meetodite kohta |
|
Protokoll nr 5 |
haldusasutuste vastastikuse abi kohta tolliküsimustes |
PROTOKOLL nr 1
Iisraeli Riigist pärinevate põllumajandustoodete, töödeldud põllumajandustoodete, kala ja kalandustoodete Euroopa Ühendusse importimise korra kohta
1. Iisraelist pärinevaid lisas loetletud tooteid lubatakse ühendusse importida järgmistel ja lisas esitatud tingimustel.
2. Brüsselis 4. novembril 2009 allkirjastatud kirjavahetuse vormis lepingu (edaspidi „kirjavahetuse vormis leping”) jõustumise kuupäevast kaotatakse Iisraelist pärinevate põllumajandustoodete, töödeldud põllumajandustoodete, kala ja kalandustoodete Euroopa Ühendusse importimisel kohaldatavad tollimaksud ja samaväärse toimega maksud (sh nende põllumajanduskomponent), kui lisa tabelis 1 ei ole sätestatud teisiti.
3. Lisa tabelis 2 loetletud Iisraelist pärinevate põllumajandustoodete tollimaksud kaotatakse või neid vähendatakse veerus „b” loetletud tariifikvootide piires.
Kvoote ületavate koguste puhul vähendatakse tollimaksu veerus „c” loetletud protsendi võrra.
Esimesel aastal pärast kirjavahetuse vormis lepingu jõustumise kuupäeva arvutatakse tariifikvootide mahud põhimahtude põhjal pro rata, võttes arvesse kõnealuse lepingu jõustumisele eelnenud aega.
4. Olenemata käesoleva protokolli punktis 2 sätestatud tingimustest, kohaldatakse toodete puhul, mille suhtes kohaldatakse hinda piiril vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 ( 1 ) artiklile 140a ning mille suhtes nähakse ühise tollitariifistikuga ette väärtuseline ja koguseline tollimaks, tollimaksude kaotamist üksnes tollimaksu väärtuselise osa suhtes.
5. Tabelis 3 loetletud Iisraelist pärinevate toodete suhtes kohaldatakse veergudes „a” ja „b” loetletud kehtivaid tollimakse.
PROTOKOLLI NR 1 LISA
Tabel 1
Järgnevasse tabelisse lisamata tooted on tollimaksuvabad. Teatavate järgnevalt loetletud toodete suhtes kohaldatav sooduskohtlemine märgitakse tabelitesse 2 ja 3.
|
CN-kood (1) |
Kirjeldus (2) |
|
0105 12 00 |
Eluskalkunid massiga kuni 185 g |
|
0207 27 |
Kalkuni jaotustükid ja rups, külmutatud |
|
0207 33 0207 34 0207 35 0207 36 |
Pardi, hane või pärlkana liha |
|
ex 0302 69 99 ex 0303 79 98 ex 0304 19 99 ex 0304 29 99 ex 0305 30 90 |
Kuldvöötahven (Boops boops): värsked või jahutatud; külmutatud; külmutatud fileed ja muu kalaliha, värske või külmutatud; fileed, kuivatatud, soolatud või soolvees, suitsutamata |
|
ex 0301 99 80 0302 69 61 0302 69 95 0303 79 71 ex 0303 79 98 ex 0304 19 39 ex 0304 19 99 ex 0304 29 99 ex 0304 99 99 ex 0305 10 00 ex 0305 30 90 ex 0305 49 80 ex 0305 59 80 ex 0305 69 80 |
Hammasahven (Dentex dentex) ja besuugod (Pagellus spp.) ja kuld-merikoger (Sparus aurata): elus; värsked või jahutatud; külmutatud; kalafileed ja muu kalaliha, värske, jahutatud või külmutatud; kuivatatud, soolatud või soolvees; suitsutatud; inimtoiduks kõlblik kalajahu, -pulber ja -graanulid |
|
ex 0301 99 80 0302 69 94 ex 0303 77 00 ex 0304 19 39 ex 0304 19 99 ex 0304 29 99 ex 0304 99 99 ex 0305 10 00 ex 0305 30 90 ex 0305 49 80 ex 0305 59 80 ex 0305 69 80 |
Kiviahven (Dicentrarchus labrax): elus; värsked või jahutatud; külmutatud; kalafileed ja muu kalaliha, värske, jahutatud või külmutatud; kuivatatud, soolatud või soolvees, suitsutatud; inimtoiduks kõlblik kalajahu, -pulber ja -graanulid |
|
0404 10 |
Vadak ja modifitseeritud vadak, kontsentreeritud või kontsentreerimata, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma |
|
0408 11 80 |
Kuivatatud munakollased, inimtoiduks kõlblikud, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma |
|
0408 19 89 |
Munakollased (mitte vedelal kujul), külmutatud või muul viisil töödeldud, inimtoiduks kõlblikud, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma (v.a kuivatatud) |
|
0408 91 80 |
Kuivatatud, kooreta linnumunad, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma, inimtoiduks kõlblikud, (v.a munakollased) |
|
0409 00 00 |
Naturaalne mesi |
|
0603 11 00 0603 12 00 0603 13 00 0603 14 00 0603 19 10 0603 19 90 |
Lõikelilled ja lillepungad, värsked |
|
0701 90 50 |
Varajased kartulid, värsked või jahutatud, 1. jaanuarist 30. juunini |
|
0702 00 00 |
Tomatid, värsked või jahutatud |
|
0703 20 00 |
Küüslauk, värske või jahutatud |
|
0707 00 |
Kurgid ja kornišonid, värsked või jahutatud |
|
0709 60 10 |
Paprika, värske või jahutatud |
|
0709 90 70 |
Kabatšokid, värsked või jahutatud |
|
0710 40 00 |
Suhkrumais (toores või eelnevalt aurutatud või keedetud), külmutatud |
|
0710 90 00 |
Köögiviljasegud, toored või eelnevalt aurutatud või keedetud, külmutatud |
|
0711 90 30 |
Lühiajaliseks säilitamiseks konserveeritud suhkrumais (näiteks gaasilise vääveldioksiidiga, soolvees, väävlishapus vees või muus konserveerivas lahuses), kuid kohe tarbimiseks kõlbmatu |
|
0712 90 30 |
Kuivatatud tomatid tervelt, tükeldatult, viilutatult, purustatult või pulbrina, kuid muul viisil töötlemata |
|
0805 10 |
Apelsinid, värsked või kuivatatud |
|
0805 20 10 |
Klementiinid, värsked või kuivatatud |
|
0805 20 50 |
Mandariinid ja vilkingid, värsked või kuivatatud |
|
0806 10 10 |
Värsked lauaviinamarjad |
|
0807 19 00 |
Melonid, värsked (välja arvatud arbuusid) |
|
0810 10 00 |
Värsked maasikad |
|
1509 10 |
Neitsioliiviõli |
|
1602 |
Lihast, rupsist või verest tooted või konservid (v.a vorstid jms tooted ning ekstraktid ja mahlad lihast) |
|
1604 13 |
Töödeldud või konserveeritud sardiinid, sardinellid ja kilud, tervena või tükkidena, kuid mitte hakklihana |
|
1604 14 |
Töödeldud või konserveeritud tuun, vööttuun ja pelamiid (Sarda spp.), tervena või tükkidena, kuid mitte hakklihana |
|
1604 15 |
Töödeldud või konserveeritud makrell tervena või tükkidena, kuid mitte hakklihana |
|
1604 19 31 |
Töödeldud või konserveeritud nn seljafileed kaladest perekonnast Euthynnus, v.a vööttuun (Euthynnus (Katsuwonus) pelamis), tervena või tükkidena, kuid mitte hakklihana |
|
1604 19 39 |
Töödeldud või konserveeritud kalad perekonnast Euthynnus, v.a vööttuun (Euthynnus (Katsuwonus) pelamis), tervena või tükkidena, kuid mitte hakklihana |
|
1604 20 50 |
Kalatooted ja -konservid sardiinidest, pelamiididest, liigi Scomberscombrus või Scomberjaponicus makrellidest, liigi Orcynopsisunicolor kaladest |
|
1604 20 70 |
Kalatooted ja -konservid tuunidest, vööttuunidest ja muudest perekonna Euthynnus kaladest |
|
1701 |
Roosuhkur ja peedisuhkur ning keemiliselt puhas sahharoos tahkel kujul |
|
ex 17 02 |
Muud suhkrud, sh keemiliselt puhas maltoos, tahkel kujul; maitse- ja värvainelisanditeta suhkrusiirupid; tehismesi, naturaalse meega segatud või segamata; karamell, välja arvatud CN-koodi 1702 11 00 alla kuuluv keemiliselt puhas laktoos; CN-koodide ex 1702 30 50 ja ex 1702 30 90 alla kuuluv keemiliselt puhas glükoos ning CN-koodi 1702 50 00 alla kuuluv keemiliselt puhas fruktoos. |
|
1704 10 90 |
Närimiskumm, suhkruga kaetud või katmata, sahharoosisisaldusega (sh sahharoosina väljendatud invertsuhkur) vähemalt 60 % massist |
|
ex 1704 90 |
Muud suhkrukondiitritooted, mis ei sisalda kakaod, välja arvatud: — lagritsaekstrakt sahharoosisisaldusega üle 10 % massist, kuid muude lisaaineteta, kuulub CN-koodi 1704 90 10 alla; — valge šokolaad, kuulub CN-koodi 1704 90 30 alla; — kondiitritootemass, k.a martsipan (kontaktpakendis netomassiga vähemalt 1 kg), mis kuulub CN-koodi 1704 90 51 alla; — vahukommid, muud suhkrukondiitritooted, mis ei sisalda kakaod, sisaldavad sahharoosi (k.a sahharoosina väljendatud invertsuhkur) vähemalt 45 % massist, kuuluvad CN-koodi ex 1704 90 99 alla. |
|
1806 10 20 |
Kakaopulber, mis sisaldab sahharoosi (k.a sahharoosina väljendatud invertsuhkur) või sahharoosina väljendatud isoglükoosi vähemalt 5 %, kuid alla 65 % massist |
|
1806 10 30 |
Kakaopulber, mis sisaldab sahharoosi (k.a sahharoosina väljendatud invertsuhkur) või sahharoosina väljendatud isoglükoosi vähemalt 65 %, kuid alla 80 % massist |
|
1806 10 90 |
Kakaopulber, mis sisaldab sahharoosi (k.a sahharoosina väljendatud invertsuhkur) või sahharoosina väljendatud isoglükoosi vähemalt 80 % massist |
|
1806 20 |
Muud kakaod sisaldavad toiduained plokkide, tahvlite või batoonidena, massiga üle 2 kg, või vedelal kujul, pastana, pulbrina, graanulitena või muul kujul, mahutis või kontaktpakendis massiga üle 2 kg |
|
ex 1901 90 99 |
Muud jäme- ja peenjahust, tangudest, tärklisest või linnaseekstraktist valmistatud mujal nimetamata toiduained, mis ei sisalda kakaod või sisaldavad seda alla 40 % massist arvestatuna täiesti rasvavabalt; mujal nimetamata toiduained rubriikidesse 0401 –0404 kuuluvatest kaupadest, mis ei sisalda kakaod või sisaldavad kakaod alla 5 % massist arvestatuna täiesti rasvavabalt, ja mis sisaldavad sahharoosi (k.a sahharoosina väljendatud invertsuhkur) või sahharoosina väljendatud isoglükoosi vähemalt 60 % |
|
1905 20 30 1905 20 90 |
Piparkoogid jms, mis sisaldavad sahharoosi (k.a sahharoosina väljendatud invertsuhkur) vähemalt 30 % massist |
|
2001 90 30 |
Suhkrumais (Zea mays var. saccharata), äädika või äädikhappega toiduks valmistatud või konserveeritud |
|
2002 90 91 2002 90 99 |
Tomatid, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta, kuivainesisaldusega üle 30 % massist |
|
2004 90 10 |
Suhkrumais (Zea mays var. saccharata), toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta, külmutatud |
|
2005 80 00 |
Suhkrumais (Zea mays var. saccharata) toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädikata või äädikhappeta, külmutamata |
|
ex 2005 99 v.a 2005 99 50 ja 2005 99 90 |
Muu köögivili |
|
2008 70 |
Konserveeritud virsikud, k.a nektariinid |
|
2009 11 2009 12 00 2009 19 |
Apelsinimahl |
|
ex 2009 90 |
Mahlasegud tsitrusviljade mahlast |
|
2101 12 98 2101 20 98 |
Kohvil, teel või matel põhinevad tooted |
|
ex 2106 90 98 |
Muud mujal nimetamata toiduained (v.a valgukontsentraadid ja tekstureeritud valkained), mis sisaldavad sahharoosi (k.a sahharoosina väljendatud invertsuhkur) või sahharoosina väljendatud isoglükoosi vähemalt 60 % massist |
|
2204 |
Viinamarjaveinid värsketest viinamarjadest, k.a kangendatud veinid; viinamarjavirre, v.a rubriiki 2009 kuuluv |
|
2905 43 00 2905 44 |
Mannitool ja D-glütsitool (sorbitool) |
|
3302 10 29 |
Kõiki joogi aroomiaineid sisaldavad valmistised, mis sisaldavad massist vähemalt 1,5 % piimarasva, vähemalt 5 % sahharoosi või isoglükoosi ja vähemalt 5 % glükoosi või tärklist |
|
3501 10 50 3501 10 90 3501 90 90 |
Kaseiin, v.a regenereeritud tekstiilkiudude valmistamiseks, kaseinaadid jm kaseiini derivaadid |
|
3502 11 90 |
Inimtoiduks ettenähtud kuivatatud munaalbumiin |
|
3502 19 90 |
Inimtoiduks ettenähtud muu munaalbumiin |
|
3502 20 91 |
Inimtoiduks ettenähtud kuivatatud piimaalbumiin |
|
3502 20 99 |
Inimtoiduks ettenähtud muu piimaalbumiin |
|
ex 3505 10 3505 20 |
Dekstriinid jm modifitseeritud tärklised ning tärkliste, dekstriinide jm modifitseeritud tärkliste alusel valmistatud liimid, v.a CN-koodi 3505 10 50 alla kuuluvad esterdatud ja eeterdatud tärklised |
|
3809 10 |
Tärklisainete baasil valmistatud viimistlusained, värvikandjad ja värvikinnistid, mida kasutatakse värvimise või värvi kinnitumise kiirendamiseks, ning muud tekstiili-, paberi-, naha jms tööstuses kasutatavad mujal nimetamata tooted ja valmistised (nt apretid ja peitsid) |
|
3824 60 |
Sorbitool, v.a alamrubriiki 2905 44 kuuluv |
|
(1) CN-koodid vastavalt määrusele (EL) nr 861/2010 (ELT L 284, 29.10.2010, lk 1). (2) Kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglitest olenemata on toote kirjelduse sõnastus vaid soovituslik ning soodustuskava on käesoleva lisa kontekstis kindlaks määratud CN-koodide raames. Kui osutatud CN-koodil on eesliide ex, tuleb soodustuskava kindlaks määrata nii CN-koodide kui ka vastava kirjelduse põhjal. |
|
Tabel 2
Järgmiste loetletud toodete suhtes kohaldatakse sooduskohtlemist tariifikvootide kujul ja ajaliselt järgmiselt:
|
CN-kood (1) |
Kirjeldus (2) |
a |
b |
c |
|
Enamsoodustusrežiimi tollimaksu vähendamise määr (%) |
Tariifikvoot (netomass tonnides, kui ei ole osutatud teisiti) |
Tariifkvoodi väline enamsoodustusrežiimi tollimaksu vähendamine (%) |
||
|
0105 12 00 |
Eluskalkunid massiga kuni 185 g |
100 |
129 920 tükki |
— |
|
0207 27 10 |
Kalkuni jaotustükid, kondita, külmutatud |
100 |
4 000 |
— |
|
0207 27 30 0207 27 40 0207 27 50 0207 27 60 0207 27 70 |
Kalkuni jaotustükid, kondiga, külmutatud |
|||
|
ex 0207 33 |
Pardi- ja haneliha, tükeldamata, külmutatud |
100 |
560 |
— |
|
ex 0207 35 |
Pardi ja hane muu liha ja söödav rups, värske või jahutatud |
|
|
|
|
ex 0207 36 |
Pardi ja hane muu liha ja söödav rups, külmutatud |
|
|
|
|
0404 10 |
Vadak ja modifitseeritud vadak, kontsentreeritud või kontsentreerimata, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma |
100 |
1 300 |
— |
|
0603 11 00 0603 12 00 0603 13 00 0603 14 00 0603 19 10 0603 19 90 |
Lõikelilled ja lillepungad, värsked |
100 |
22 196 |
— |
|
0603 19 90 |
Muud värsked lõikelilled ja lillepungad, 1. november — 15. aprill |
100 |
7 840 |
— |
|
0701 90 50 |
Varajased kartulid, värsked või jahutatud, 1. jaanuarist 30. juunini |
100 |
33 936 |
— |
|
ex 0702 00 00 |
Kirsstomatid, värsked või jahutatud (3) |
100 |
28 000 |
— |
|
ex 0702 00 00 |
Tomatid, värsked või jahutatud, v.a kirsstomatid |
100 |
5 000 |
— |
|
0707 00 05 |
Kurgid, värsked või jahutatud |
100 |
1 000 |
— |
|
0709 60 10 |
Paprika, värske või jahutatud |
100 |
17 248 |
40 |
|
0709 90 70 |
Kabatšokid, värsked või jahutatud, 1. detsember — veebruari lõpp |
100 |
— |
— |
|
0710 40 00 2004 90 10 |
Suhkrumais, külmutatud |
100 % tollimaksu väärtuselisest osast + 30 % põllumajanduskomponendist (1) |
10 600 |
|
|
0711 90 30 2001 90 30 2005 80 00 |
Suhkrumais, külmutamata |
100 % tollimaksu väärtuselisest osast + 30 % põllumajanduskomponendist (1) |
5 400 |
|
|
0712 90 30 |
Kuivatatud tomatid tervelt, tükeldatult, viilutatult, purustatult või pulbrina, kuid muul viisil töötlemata |
100 |
1 200 |
— |
|
ex 0805 10 |
Värsked apelsinid |
100 |
224 000 (4) |
60 |
|
ex 0805 20 10 ex 0805 20 50 |
Klementiinid, mandariinid ja vilkingid, värsked |
100 |
40 000 |
60 |
|
ex 0805 20 10 ex 0805 20 50 |
Värsked klementiinid, mandariinid ja vilkingid, 15. märts — 30. september |
100 |
15 680 |
60 |
|
0806 10 10 |
Värsked lauaviinamarjad, 1. aprill — 31. juuli |
100 |
— |
— |
|
0807 19 00 |
Muud värsked melonid (v.a arbuusid), 1. august — 31. mai |
100 |
30 000 |
50 |
|
0810 10 00 |
Värsked maasikad, 1. november — 30. aprill |
100 |
5 000 |
60 |
|
1602 31 19 |
Kalkunilihast, -rupsist või -verest tooted või konservid, mis sisaldavad linnuliha või rupsi vähemalt 57 % massist, v.a eranditult kuumtöötlemata kalkuniliha |
100 |
5 000 |
— |
|
1602 31 30 |
Kalkunilihast, -rupsist või -verest tooted või konservid, mis sisaldavad liha või rupsi vähemalt 25 %, kuid alla 57 % massist |
|||
|
1602 32 19 |
Kana ja kuke liigist Gallus domesticus lihast, rupsist või verest tooted või konservid, mis sisaldavad linnuliha või rupsi vähemalt 57 % massist, v.a kuumtöötlemata |
100 |
2 000 |
— |
|
1602 32 30 |
Kana ja kuke liigist Gallus domesticus lihast, rupsist või verest tooted või konservid, mis sisaldavad linnuliha või rupsi vähemalt 25 %, kuid alla 57 % massist |
|||
|
1704 10 90 |
Närimiskumm, mis ei sisalda kakaod, suhkruga kaetud või katmata, sahharoosisisaldusega (sh sahharoosina väljendatud invertsuhkur) vähemalt 60 % massist |
100 |
100 |
|
|
1806 10 20 1806 10 30 1806 10 90 |
Kakaopulber, mis sisaldab sahharoosi (k.a sahharoosina väljendatud invertsuhkur) või sahharoosina väljendatud isoglükoosi vähemalt 5 % massist |
100 % tollimaksu väärtuselisest osast + 15 % põllumajanduskomponendist (1) |
2 500 |
|
|
1806 20 |
Muud kakaod sisaldavad toiduained plokkide, tahvlite või batoonidena massiga üle 2 kg, või vedelal kujul, pastana, pulbrina, graanulitena või muul kujul, mahutis või kontaktpakendis massiga üle 2 kg |
|||
|
1905 20 30 1905 20 90 |
Piparkoogid jms, mis sisaldavad sahharoosi (k.a sahharoosina väljendatud invertsuhkur) vähemalt 30 % massist |
100 % tollimaksu väärtuselisest osast + 30 % põllumajanduskomponendist (1) |
3 200 |
|
|
2002 90 91 2002 90 99 |
Tomatid, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta, kuivainesisaldusega üle 30 % massist |
100 |
784 |
— |
|
ex 2008 70 71 |
Virsikulõigud, õlis küpsetatud |
100 |
112 |
— |
|
2009 11 2009 12 00 2009 19 |
Apelsinimahl |
100 |
35 000 , sellest 2-liitristes või väiksemates pakkides kuni 21 280 |
70 |
|
ex 2009 90 |
Mahlasegud tsitrusviljade mahlast |
100 |
19 656 |
— |
|
2204 |
Viinamarjaveinid värsketest viinamarjadest, k.a kangendatud veinid; viinamarjavirre, v.a rubriiki 2009 kuuluv |
100 |
6 212 hl |
— |
|
3505 20 |
Tärkliste, dekstriinide või muude modifitseeritud tärkliste alusel valmistatud liimid |
100 |
250 |
|
|
(1) CN-koodid vastavalt määrusele (EL) nr 861/2010 (ELT L 284, 29.10.2010, lk 1). (2) Kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglitest olenemata on toote kirjelduse sõnastus vaid soovituslik ning soodustuskava on käesoleva lisa kontekstis kindlaks määratud CN-koodide raames. Kui osutatud CN-koodil on eesliide ex, tuleb soodustuskava kindlaks määrata nii CN-koodide kui ka vastava kirjelduse põhjal. (3) Sellesse alamrubriiki klassifitseerimisel tuleb järgida asjakohastes liidu õigusaktides sätestatud tingimusi (määruse (EL) nr 543/2011 (muudetud) I lisa B osa 10. osa (konkreetsed turustamisnormid). (4) Selle tariifikvoodi puhul alandatakse liidu WTO-le tehtavate soodustuste nimekirjas sätestatud koguseline tollimaks nullini ajavahemikuks 1. detsembrist kuni 31. maini, kui hind piiril ei ole madalam kui 264 eurot tonni kohta, mis on Euroopa Komisjoni ja Iisraeli vahel kokkulepitud hind piiril. Kui saadetise hind piiril on 2, 4, 6 või 8 % madalam kokkulepitud hinnast piiril, on koguseline tollimaks vastavalt 2, 4, 6 või 8 % nimetatud kokkulepitud hinnast piiril. Kui saadetise hind piiril on alla 92 % kokkuleppehinnast piiril, kohaldatakse WTOs kindlaksmääratud koguselist tollimaksu. (*1) Sellega seoses on nn põllumajanduskomponent tollimaksu konkreetne osa, mis on kehtestatud määrusega (EL) nr 861/2010 (ELT L 284, 29.10.2010, lk 1). (*2) Nende toodete puhul on tariifikvooti ületava koguse suhtes kohaldatav tollimaks sätestatud käesoleva lisa tabelis 3. |
||||
|
CN–kood |
Kirjeldus |
Enamsoodustusrežiimi tollimaksu vähendamise määr (%) |
Tariifikvoot (netomass tonnides, kui ei ole osutatud teisiti) |
Tariifkvoodi väline enamsoodustusrežiimi tollimaksu vähendamine (%) |
Erisätted |
|
2008 70 61 |
Virsikud, k.a nektariinid, piirituselisandita, suhkrulisandiga, kontaktpakendis netomassiga üle 1 kg, suhkrusisaldusega üle 13 % massist |
74 % |
555 |
— |
— |
|
2008 70 92 |
Virsikud, k.a nektariinid, piirituselisandita, suhkrulisandita, kontaktpakendis netomassiga vähemalt 5 kg |
67 % |
Tabel 3
Järgmiste loetletud toodete suhtes kohaldatakse tollimaksu järgmiselt:
|
CN-kood (1) |
Kirjeldus (2) |
a |
b (3) |
|
Tollimaksu väärtuseline komponent (%) |
Tollimaksu koguseline komponent |
||
|
0710 40 00 |
Suhkrumais (kuumtöötlemata, aurutatud või keedetud), külmutatud |
0 |
9,4 eurot/100 kg net eda |
|
0711 90 30 |
Lühiajaliseks säilitamiseks konserveeritud köögivili (näiteks gaasilise vääveldioksiidiga, soolvees, väävlishapus vees või muus konserveerivas lahuses), kuid kohe tarbimiseks kõlbmatu |
0 |
9,4 eurot/100 kg net eda |
|
1704 10 90 |
Närimiskumm, suhkruga kaetud või katmata, sahharoosisisaldusega (sh sahharoosina väljendatud invertsuhkur) vähemalt 60 % massist |
0 |
30,90 eurot/100 kg net MAX 18,20 % |
|
ex 1704 90 |
Muud suhkrukondiitritooted, mis ei sisalda kakaod, välja arvatud: — lagritsaekstrakt sahharoosisisaldusega üle 10 % massist, kuid muude lisaaineteta, kuulub CN-koodi 1704 90 10 alla; — valge šokolaad, kuulub CN-koodi 1704 90 30 alla; — kondiitritootemass, k.a martsipan, kontaktpakendis netomassiga vähemalt 1 kg, kuulub CN-koodi 1704 90 51 alla |
0 |
EA MAX 18,7 % + AD S/Z |
|
1806 10 20 |
Kakaopulber, mis sisaldab sahharoosi (k.a sahharoosina väljendatud invertsuhkur) või sahharoosina väljendatud isoglükoosi vähemalt 5 %, kuid alla 65 % massist |
0 |
25,2 eurot/100 kg net |
|
1806 10 30 |
Kakaopulber, mis sisaldab sahharoosi (k.a sahharoosina väljendatud invertsuhkur) või sahharoosina väljendatud isoglükoosi vähemalt 65 %, kuid alla 80 % massist |
0 |
31,4 eurot/100 kg net |
|
1806 10 90 |
Kakaopulber, mis sisaldab sahharoosi (k.a sahharoosina väljendatud invertsuhkur) või sahharoosina väljendatud isoglükoosi vähemalt 80 % massist |
0 |
41,9 eurot/100 kg net |
|
ex 1806 20 |
Muud kakaod sisaldavad toiduained plokkide, tahvlite või batoonidena massiga üle 2 kg, või vedelal kujul, pastana, pulbrina, graanulitena või muul kujul, mahutis või kontaktpakendis massiga üle 2 kg granuleeritud piimašokolaad, mis kuulub CN-koodi 1806 20 70 alla |
0 |
EA MAX 18,7 % + AD S/Z |
|
1806 20 70 |
Granuleeritud piimašokolaad |
0 |
EA |
|
ex 1901 90 99 |
Muud jäme- ja peenjahust, tangudest, tärklisest või linnaseekstraktist valmistatud mujal nimetamata toiduained, mis ei sisalda kakaod või sisaldavad seda alla 40 % massist arvestatuna täiesti rasvavabalt; mujal nimetamata toiduained rubriikidesse 0401 –0404 kuuluvatest kaupadest, mis ei sisalda kakaod või sisaldavad kakaod alla 5 % massist arvestatuna täiesti rasvavabalt, ja mis sisaldavad sahharoosi (k.a sahharoosina väljendatud invertsuhkur) või sahharoosina väljendatud isoglükoosi vähemalt 60 % |
0 |
EA |
|
1905 20 30 |
Piparkoogid jms, mis sisaldavad sahharoosi (k.a sahharoosina väljendatud invertsuhkur) vähemalt 30 %, kuid alla 50 % massist |
0 |
24,6 eurot/100 kg net |
|
1905 20 90 |
Piparkoogid jms, mis sisaldavad sahharoosi (k.a sahharoosina väljendatud invertsuhkur) vähemalt 50 % massist |
0 |
31,4 eurot/100 kg net |
|
2001 90 30 |
Suhkrumais (Zea mays var. saccharata), äädika või äädikhappega toiduks valmistatud või konserveeritud |
0 |
9,4 eurot/100 kg net eda |
|
2004 90 10 |
Suhkrumais (Zea mays var. saccharata) toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta, külmutatud |
0 |
9,4 eurot/100 kg net eda |
|
2005 80 00 |
Suhkrumais (Zea mays var. saccharata) toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädikata või äädikhappeta, külmutamata |
0 |
9,4 eurot/100 kg net eda |
|
2101 12 98 |
Tooted, mis põhinevad kohvil |
0 |
EA |
|
2101 20 98 |
Tooted teest või matest |
0 |
EA |
|
ex 2106 90 98 |
Muud mujal nimetamata toiduained (v.a valgukontsentraadid ja tekstureeritud valkained), mis sisaldavad sahharoosi (k.a sahharoosina väljendatud invertsuhkur) või sahharoosina väljendatud isoglükoosi vähemalt 60 % massist |
0 |
EA |
|
2905 43 00 |
Mannitool |
0 |
125,8 eurot/100 kg net |
|
2905 44 11 |
D-glütsitool (sorbitool) vesilahusena, sisaldab D-mannitooli kuni 2 % D-glütsitooli massist |
0 |
16,1 eurot/100 kg net |
|
2905 44 19 |
D-glütsitool (sorbitool) vesilahusena, sisaldab D-mannitooli üle 2 % D-glütsitooli massist, |
0 |
37,8 eurot/100 kg net |
|
2905 44 91 |
D-glütsitool (sorbitool), v.a vesilahusena, sisaldab D-mannitooli kuni 2 % D-glütsitooli massist |
0 |
23 eurot/100 kg net |
|
2905 44 99 |
D-glütsitool (sorbitool), v.a vesilahusena, sisaldab D-mannitooli üle 2 % D-glütsitooli massist |
0 |
53,7 eurot/100 kg net |
|
3302 10 29 |
Kõiki joogi aroomiaineid sisaldavad valmistised, mis sisaldavad massist vähemalt 1,5 % piimarasva, vähemalt 5 % sahharoosi või isoglükoosi ja vähemalt 5 % glükoosi või tärklist |
0 |
EA |
|
3501 10 50 |
Kaseiin, tööstuslikuks otstarbeks, v.a toidukaupade ja loomasöötade valmistamiseks ning regenereeritud tekstiilkiudude valmistamiseks |
3 % |
— |
|
3501 10 90 |
Muu kaseiin |
9 % |
— |
|
3501 90 90 |
Kaseinaadid jm kaseiini derivaadid (v.a kaseiinliimid) |
6,4 % |
— |
|
3505 10 10 |
Dekstriinid |
0 |
17,7 eurot/100 kg net |
|
3505 10 90 |
Muud modifitseeritud tärklised, v. a esterdatud ja eeterdatud tärklised |
0 |
17,7 eurot/100 kg net |
|
3505 20 10 |
Tärkliste, dekstriinide jm modifitseeritud tärkliste alusel valmistatud liimid, mis sisaldavad alla 25 % massist tärklist, dekstriine või muid modifitseeritud tärklisi |
0 |
4,5 eurot/100 kg net MAX 11,5 % |
|
3505 20 30 |
Tärkliste, dekstriinide jm modifitseeritud tärkliste alusel valmistatud liimid, mis sisaldavad massist vähemalt 25 %, kuid alla 55 % tärklist, dekstriine või muid modifitseeritud tärklisi |
0 |
8,9 eurot/100 kg net MAX 11,5 % |
|
3505 20 50 |
Tärkliste, dekstriinide jm modifitseeritud tärkliste alusel valmistatud liimid, mis sisaldavad massist vähemalt 55 %, kuid alla 80 % tärklist, dekstriine või muid modifitseeritud tärklisi |
0 |
14,2 eurot/100 kg net MAX 11,5 % |
|
3505 20 90 |
Tärkliste, dekstriinide jm modifitseeritud tärkliste alusel valmistatud liimid, mis sisaldavad massist vähemalt 80 % tärklist, dekstriine või muid modifitseeritud tärklisi |
0 |
17,7 eurot/100 kg net MAX 11,5 % |
|
|
Viimistlusained, värvikandjad ja värvikinnistid, mida kasutatakse värvimise või värvi kinnitumise kiirendamiseks, ning muud tekstiili-, paberi-, naha jms tööstuses kasutatavad mujal nimetamata tooted ja valmistised (nt apretid ja peitsid) |
|
|
|
3809 10 10 |
– tärklisainete sisaldusega alla 55 % massist |
0 |
8,9 eurot/100 kg net MAX 12,8 % |
|
3809 10 30 |
– tärklisainete sisaldusega vähemalt 55 %, kuid alla 70 % massist |
0 |
12,4 eurot/100 kg net MAX 12,8 % |
|
3809 10 50 |
– tärklisainete sisaldusega vähemalt 70 %, kuid alla 83 % massist |
0 |
15,1 eurot/100 kg net MAX 12,8 % |
|
3809 10 90 |
– tärklisainete sisaldusega vähemalt 83 % massist |
0 |
17,7 eurot/100 kg net MAX 12,8 % |
|
|
Sorbitool (v.a alamrubriiki 2905 44 kuuluv): |
|
|
|
3824 60 11 |
– vesilahusena: – – mis sisaldab D-mannitooli kuni 2 % D-glütsitooli massist |
0 |
16,1 eurot/100 kg net |
|
3824 60 19 |
– vesilahusena: – – mis sisaldab D-mannitooli üle 2 % D-glütsitooli massist |
0 |
37,8 eurot/100 kg net |
|
3824 60 91 |
– muu kui vesilahusena: – – mis sisaldab D-mannitooli kuni 2 % D-glütsitooli massist |
0 |
23 eurot/100 kg net |
|
3824 60 99 |
– muu kui vesilahusena: – – mis sisaldab D-mannitooli üle 2 % D-glütsitooli massist |
0 |
53,7 eurot/100 kg net |
|
(1) CN-koodid vastavalt määrusele (EL) nr 861/2010 (ELT L 284, 29.10.2010, lk 1). (2) Kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglitest olenemata on toote kirjelduse sõnastus vaid soovituslik ning soodustuskava on käesoleva lisa kontekstis kindlaks määratud CN-koodide raames. Kui osutatud CN-koodil on eesliide ex, tuleb soodustuskava kindlaks määrata nii CN-koodide kui ka vastava kirjelduse põhjal. (3) „EA” ja „AD S/Z” osutavad põllumajanduskomponendile ja täiendavale tollimaksule suhkrult, mille kogused on kindlaks määratud määruse (EL) nr 861/2010 I lisas (ELT L 284, 29.10.2010, lk 1). |
|||
PROTOKOLL nr 2
Euroopa Ühendusest pärinevate põllumajandustoodete, töödeldud põllumajandustoodete, kala ja kalandustoodete Iisraeli Riiki importimise korra kohta
1. Ühendusest pärinevaid lisas loetletud tooteid lubatakse Iisraeli importida järgmistel ja lisas esitatud tingimustel.
2. Brüsselis 4. novembril 2009 allkirjastatud kirjavahetuse vormis lepingu (edaspidi „kirjavahetuse vormis leping”) jõustumise kuupäevast kaotatakse Euroopa Ühendusest pärinevate põllumajandustoodete, töödeldud põllumajandustoodete, kala ja kalandustoodete Iisraeli Riiki importimisel kohaldatavad tollimaksud ja samaväärse toimega maksud (sh nende põllumajanduskomponent), v.a lisa tabelis 1 loetletud toodete suhtes.
3. Lisa tabelis 2 loetletud Euroopa Ühendusest pärinevate põllumajandustoodete tollimaksud kaotatakse või neid vähendatakse veerus „b” osutatud tariifikvoodi piires.
Kvoote ületavate koguste puhul vähendatakse tollimaksu veerus „c” loetletud protsendi võrra.
Esimesel aastal pärast kirjavahetuse vormis lepingu jõustumise kuupäeva arvutatakse tariifikvootide mahud põhimahtude põhjal pro rata, võttes arvesse kõnealuse lepingu jõustumisele eelnenud aega.
4. Tabelis 3 loetletud Euroopa Ühendusest pärinevate toodete puhul kohaldatakse väärtuselist tollimaksu veerus „a” sätestatud piires, koguselist tollimaksu veerus „b” sätestatud piires.
PROTOKOLLI NR 2 LISA
Tabel 1
Järgnevasse tabelisse lisamata tooted on tollimaksuvabad. Teatavate järgnevalt loetletud toodete suhtes kohaldatav sooduskohtlemine märgitakse tabelitesse 2 ja 3.
|
HS-kood või Iisraeli kood (1) |
Kirjeldus (2) |
|
ex 0102 90 |
Tapavasikad |
|
0104 10 |
Eluslambad |
|
0104 10 20 |
– viienda lisa raames |
|
0104 10 90 |
– muud |
|
0104 20 |
Eluskitsed |
|
0104 20 90 |
– muud |
|
0105 12 |
Eluskalkunid massiga kuni 185 g: |
|
0105 12 10 |
– kellest ühegi väärtus ei ületa NIS 12 |
|
0105 12 80 |
– viienda lisa raames |
|
0105 19 |
Eluspardid, -haned ja –pärlkanad massiga kuni 185 g: |
|
0105 19 10 |
– kellest ühegi väärtus ei ületa NIS 12 |
|
0105 19 80 |
– viienda lisa raames |
|
|
Muud |
|
0105 94 |
– linnud liigist Gallus domesticus |
|
0105 99 |
– muud |
|
0106 32 90 |
Elus papagoilised (kaasa arvatud papagoid, aarad ja kakaduud) |
|
0106 39 |
Eluslinnud, muud kui röövlinnud ja papagoilased: |
|
0106 39 19 |
– ilulinnud, laululinnud ja lemmiklinnud |
|
0201 |
Värske või jahutatud veiseliha |
|
0204 |
Värske, jahutatud või külmutatud lamba- või kitseliha |
|
0206 10 |
Toidukõlblik veiseliharups, värske või jahutatud |
|
0206 80 00 |
Lamba, kitse, hobuse, eesli, muula või hobueesli söödav rups, värske või jahutatud |
|
0207 |
Rubriigi 0105 kodulindude värske, jahutatud või külmutatud liha ja söödav rups |
|
0210 20 00 |
Veiseliha, soolatud, soolvees, kuivatatud või suitsutatud |
|
0210 91 |
Esikloomaliste (soolatud, soolvees, kuivatatud või suitsutatud): |
|
0210 91 10 |
– liha ja rups |
|
0301 v.a 0301 10 10 0301 91 10 0301 92 10 0301 92 90 0301 93 10 0301 94 10 0301 94 90 0301 95 10 0301 95 90 0301 99 10 |
Eluskala |
|
0302 v.a 0302 40 20 0302 50 20 0302 62 20 0302 63 20 0302 64 10 0302 65 20 0302 66 10 0302 68 10 0302 70 10 |
Värske või jahutatud kala (v.a rubriigi 0304 kalafilee ja muu kalaliha) |
|
0303 v.a 0303 11 10 0303 19 10 0303 22 10 0303 29 10 0303 43 30 0303 51 10 0303 52 10 0303 71 30 0303 72 10 0303 73 10 0303 74 10 0303 75 10 0303 76 10 0303 78 10 0303 79 30 0303 79 51 0303 80 10 |
Külmutatud kala, (v.a rubriigi 0304 kalafilee ja muu kalaliha) |
|
0304 v.a 0304 11 10 0304 12 10 0304 19 22 0304 19 92 0304 22 00 0304 29 22 0304 29 42 0304 29 92 0304 91 10 0304 92 10 0304 99 20 |
Kalafilee ja muu kalaliha (k.a kalahakkliha), värske, jahutatud või külmutatud |
|
0305 41 00 |
Suitsutatud (sh filee) idalõhed (nerka – Oncorhynchus nerka, gorbuuša – Oncorhynchus gorbuscha, keta – Oncorhynchus keta, tšavõõtša – Oncorhynchus tschawytscha, kisutš – Oncorhynchus kisutch, sima e masu – Oncorhynchus masou ja Oncorhynchus rhodurus), atlandi väärislõhe (Salmo salar) ja doonau taimen (Hucho hucho) |
|
0305 49 00 |
Muu suitsukala (sh filee) kui idalõhed (nerka – Oncorhynchus nerka, gorbuuša – Oncorhynchus gorbuscha, keta – Oncorhynchus keta, tšavõõtša – Oncorhynchus tschawytscha, kisutš – Oncorhynchus kisutch, sima e masu – Oncorhynchus masou ja Oncorhynchus rhodurus), atlandi väärislõhe (Salmo salar) ja doonau taimen (Hucho hucho) |
|
0306 v.a 0306 11 10 0306 12 10 0306 14 20 0306 19 20 0306 21 10 0306 22 10 0306 24 20 0306 29 10 0306 29 92 |
Vähid, puhastatud või puhastamata, elusad, värsked, jahutatud, külmutatud, kuivatatud, soolvees või soolatud; vees või aurus keedetud vähid (puhastamata), jahutatud või jahutamata, külmutatud, kuivatatud, soolatud või soolvees; inimtoiduks kõlblik jahu ja graanulid vähkidest |
|
0307 v.a 0307 10 20 0307 21 20 0307 29 20 0307 31 20 0307 39 20 0307 60 10 0307 60 92 0307 91 20 0307 99 20 |
Molluskid, karbis või karbita, elusad, värsked, jahutatud, külmutatud, kuivatatud, soolatud või soolvees; muud veeselgrootud (v.a vähid ja molluskid), elusad, värsked, jahutatud, külmutatud, kuivatatud, soolatud või soolvees; inimtoiduks kõlblik jahu ja graanulid muudest veeselgrootutest peale vähkide |
|
0401 |
Piim ja rõõsk koor, kontsentreerimata, suhkru- või muu magusainelisandita |
|
0402 |
Piim ja rõõsk koor, kontsentreeritud või suhkru- jm magusainelisandiga |
|
0403 |
Petipiim, kalgendatud piim ja koor, jogurt, keefir ja muu fermenteeritud või hapendatud piim ja koor (kontsentreeritud või kontsentreerimata, suhkru- või muu magusainelisandiga, lõhna- ja maitseainetega, pähkli-, kakao- või puuviljalisandiga või ilma) |
|
0404 |
Vadak, kontsentreeritud või kontsentreerimata, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma; mujal nimetamata tooted naturaalsetest piimakomponentidest, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma |
|
0405 |
Või ja muud piimarasvad; piimarasvavõided: |
|
0405 10 |
– või: |
|
|
– – kontaktpakendis netomassiga üle 1 kg: |
|
0405 10 31 |
– – – viienda lisa raames |
|
0405 10 39 |
– – – muud |
|
|
– – kontaktpakendis netosisaldusega kuni 1 kg: |
|
0405 10 91 |
– – – viienda lisa raames |
|
0405 10 99 |
– – – muu |
|
0405 20 |
– piimarasvavõided: |
|
0405 20 10 |
– – viienda lisa raames |
|
0405 20 90 |
– – muu |
|
|
– muud piimarasvad: |
|
0405 90 19 |
– – viienda lisa raames |
|
0405 90 90 |
– – muud |
|
0406 |
Juust ja kohupiim |
|
0407 v.a 0407 00 10 |
Linnumunad (koorega), värsked, konserveeritud või kuumtöödeldud |
|
0408 |
Kooreta linnumunad ja munakollased, värsked, kuivatatud, vees või aurus keedetud, külmutatud või muul viisil töödeldud (suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma) |
|
0409 |
Naturaalne mesi |
|
0701 |
Kartulid, värsked või jahutatud: |
|
0701 90 |
– muu kui seemnekartul |
|
0702 |
Tomatid, värsked või jahutatud |
|
0703 |
Sibul, šalott, küüslauk, porrulauk jm sibulköögiviljad, värsked või jahutatud |
|
0704 |
Kapsas, lillkapsas, nuikapsas, lehtkapsas ja muu söödav kapsas perekonnast Brassica, värske või jahutatud |
|
0705 11 0705 19 |
Aedsalat, värske või jahutatud |
|
0706 |
Porgand, naeris, söögipeet, aed-piimjuur, juurseller, redis jms söödav juurvili, värske või jahutatud |
|
0707 |
Kurgid ja kornišonid, värsked või jahutatud |
|
0708 v.a 0708 90 20 |
Kaunviljad, poetatud või poetamata, värsked või jahutatud |
|
0709 20 |
Spargel, värske või jahutatud |
|
0709 30 |
Baklažaanid, värsked või jahutatud |
|
0709 40 |
Seller, välja arvatud juurseller, värske või jahutatud |
|
0709 51 0709 59 |
Seened, värsked või jahutatud: |
|
0709 51 90 |
– - seened perekonnast Agaricus |
|
0709 59 90 |
– muud |
|
0709 60 |
Perekondadesse Capsicum või Pimenta kuuluvad viljad, värsked või jahutatud |
|
0709 70 |
Spinat, uusmeremaa spinat ja aedspinat, värske või jahutatud |
|
0709 90 |
Muu köögivili, värske või jahutatud |
|
0710 10 |
Kartul, kuumtöötlemata või keedetud või aurutatud, külmutatud |
|
0710 21 |
Hernes (Pisum sativum), poetatud või poetamata, toores või eelnevalt aurutatud või keedetud, külmutatud |
|
0710 22 |
Aedoad (Vigna spp., Phaseolus spp.), poetatud või poetamata, toored või eelnevalt aurutatud või keedetud, külmutatud |
|
0710 29 v.a 0710 29 20 |
Muud kaunviljad, poetatud või poetamata, toored või eelnevalt aurutatud või keedetud, külmutatud |
|
0710 30 |
Spinat, uusmeremaa spinat ja aedspinat, toores või eelnevalt aurutatud või keedetud, külmutatud |
|
0710 40 |
Suhkrumais, toores või eelnevalt aurutatud või keedetud, külmutatud |
|
0710 80 10 |
Külmutatud porgandid, lillkapsas, brokoli, (porrulauk), kapsas, paprikad, seller (eu 5) |
|
0710 80 40 |
Külmutatud porgandid |
|
|
Muu külmutatud köögivili: |
|
0710 80 80 |
– viienda lisa raames |
|
0710 80 90 |
– muud |
|
0710 90 |
Köögiviljasegud, toored või eelnevalt aurutatud või keedetud, külmutatud |
|
0711 |
Lühiajaliseks säilitamiseks konserveeritud köögivili (näiteks gaasilise vääveldioksiidiga, soolvees, väävlishapus vees või muus konserveerivas lahuses), kuid kohe tarbimiseks kõlbmatu: |
|
0711 20 |
– oliivid |
|
0711 40 |
– kurgid ja kornišonid |
|
0711 90 |
– muu köögivili ja köögiviljasegud |
|
0712 |
Kuivatatud köögivili (tervelt, tükeldatult, viilutatult, purustatult või pulbrina), muul viisil töötlemata: |
|
0712 20 |
– sibulad |
|
0712 90 v.a 0712 90 40 0712 90 70 |
– muu kuivatatud köögivili ja köögiviljasegud |
|
0713 20 |
Kuivatatud kikerherned (nuudid) |
|
0714 20 |
Maguskartul, värske, jahutatud, külmutatud või kuivatatud, viilutatud või viilutamata või graanulitena |
|
0802 11 90 |
Koorimata mandlid, värsked või kuivatatud |
|
0802 12 90 |
Kooritud mandlid, värsked või kuivatatud |
|
0802 31 0802 32 |
Kreeka pähklid, värsked või kuivatatud, lüditud või lüdimata, kooritud või koorimata |
|
0802 60 |
Makadaamiapähklid, värsked või kuivatatud, lüditud või lüdimata, kooritud või koorimata |
|
0802 90 20 |
Pekanipähklid, värsked või kuivatatud, lüditud või lüdimata, kooritud või koorimata |
|
|
Muud pähklid: |
|
0802 90 92 |
– viienda lisa raames |
|
0802 90 99 |
– muud pähklid |
|
0803 00 10 |
Värsked banaanid, k.a jahubanaanid |
|
0804 10 |
Värsked datlid |
|
0804 20 |
Värsked või kuivatatud viigimarjad |
|
0804 30 10 |
Värsked ananassid |
|
0804 40 10 |
Värsked avokaadod |
|
0804 50 v.a 0804 50 90 |
Värsked guajaavid, mangod ja mangostanid |
|
0805 10 10 |
Värsked apelsinid |
|
0805 20 10 |
Värsked mandariinid (k.a tangeriinid ja satsumad); klementiinid, vilkingid jms tsitrushübriidid |
|
0805 40 10 |
Värsked greibid (k.a pomelod) |
|
0805 50 10 |
Värsked sidrunid (Citrus limon, Citrus limonum) ja laimid (Citrus aurantifolia, Citrus latifolia) |
|
0805 90 11 |
Värsked näsasidrunid (Citrus medica), kinkanid ja laimid |
|
0805 90 19 |
Muud värsked tsitrusviljad |
|
0806 |
Värsked või kuivatatud viinamarjad |
|
0807 |
Värsked melonid (k.a arbuusid) ja papaiad |
|
0808 |
Värsked õunad, pirnid ja küdooniad |
|
0809 |
Värsked aprikoosid, kirsid, virsikud (k.a nektariinid), ploomid ja laukaploomid |
|
0810 10 |
Värsked maasikad |
|
0810 20 |
Värsked vaarikad, murakad, mooruspuumarjad ja logani murakad |
|
0810 50 |
Värsked kiivid |
|
0810 60 |
Värsked durianid |
|
0810 90 |
Muud värsked marjad ja puuviljad |
|
0811 |
Külmutatud puuviljad, marjad ja pähklid, kuumtöötlemata, aurutatud või vees keedetud, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma: |
|
0811 10 |
– maasikad |
|
|
– vaarikad, murakad, mooruspuumarjad, logani murakad, mustad, valged ja punased sõstrad ning karusmarjad |
|
0811 20 20 |
– – viienda lisa raames |
|
0811 20 90 |
– – muud |
|
0811 90 |
– muud, puuviljad ja pähklid |
|
0812 |
Lühiajaliseks säilitamiseks konserveeritud puuviljad, marjad ja pähklid (näiteks gaasilise vääveldioksiidiga, soolvees, väävlishapus vees või muus konserveerivas lahuses), kuid kohe tarbimiseks kõlbmatud |
|
0813 20 |
Kuivatatud mustad ploomid: |
|
0813 20 20 |
– viienda lisa raames |
|
0813 20 99 |
– muud |
|
0813 40 00 |
Muud kuivatatud marjad ja puuviljad |
|
0813 50 |
Segud grupi 08 pähklitest või kuivatatud puuviljadest ja marjadest |
|
0904 |
Piprad perekonnast Piper, perekonda Capsicum või Pimenta kuuluvad kuivatatud, purustatud või jahvatatud viljad |
|
0910 10 91 |
Ingver, mis lastakse turule oktoobrist kuni jaanuarini |
|
0910 99 90 |
Muud vürtsid |
|
1001 |
Nisu ja meslin |
|
1005 90 10 |
Mais, popkorni taoline |
|
1105 20 00 |
Kartulihelbed ja graanulid |
|
1108 11 1108 12 1108 13 1108 14 1108 19 |
Tärklised |
|
1202 10 00 |
Maapähkel (röstimata või muul viisil kuumtöötlemata, purustatud või purustamata), lüdimata |
|
1202 20 90 |
Lüditud maapähkel (röstimata või muul viisil kuumtöötlemata, purustatud või purustamata) |
|
1206 00 90 |
Muud päevalilleseemned, purustatud või purustamata |
|
1207 20 00 |
Puuvillaseemned |
|
1207 99 20 |
Riitsinuseseemned |
|
1209 91 29 |
Kõrvitsaseemned |
|
1209 99 20 |
Arbuusiseemned |
|
1404 90 19 |
Muu õietolm, mitte ettenähtud loomasöödaks |
|
1501 |
Searasv ja -rasvkude (k.a seapekk) ning kodulinnurasv ja -rasvkude, v.a rubriiki 0209 või 1503 kuuluv |
|
1507 |
Sojaõli ja selle fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata |
|
1508 10 00 |
Maapähkli toorõli (arahhiseõli) ja selle fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata |
|
1508 90 90 |
Muud, maapähkliõli (arahhiseõli) ja selle fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata, mitte toorõli ja mittesöödav |
|
1509 |
Oliiviõli ja selle fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata |
|
1510 |
Muud oliividest saadud õlid ja nende fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata, k.a nende õlide või fraktsioonide segud rubriigi 1509 õlide või nende fraktsioonidega |
|
1511 10 20 |
Palmitoorõli ja selle fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata |
|
1511 90 90 |
Palmiõli ja selle fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata, mitte toorõli ja mittesöödav |
|
1512 11 1512 19 |
Päevalille- või saflooriõli ja nende fraktsioonid |
|
1512 21 90 |
Puuvillaõli ja selle fraktsioonid, toorõli, millest gossüpol on eraldatud või eraldamata |
|
1512 29 90 |
Puuvillaõli (ja selle fraktsioonid), millest gossüpol on eraldatud või eraldamata, mitte toorõli ja mittesöödav |
|
1513 |
Kookospähkli- (kopra-), palmituuma- või babassupalmiõli ja nende fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata |
|
1514 v.a 1514 91 19 1514 99 19 |
Rapsi-, rüpsi- või sinepiõli ja nende fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata |
|
1515 |
Muud taimerasvad ja -õlid (k.a jojoobiõli) ja nende fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata: |
|
|
– linaseemneõli ja selle fraktsioonid: |
|
1515 11 90 |
– – toorõli, mittesöödav |
|
1515 19 90 |
– – muu, mittesöödav |
|
|
– maisiõli ja selle fraktsioonid: |
|
1515 21 20 |
– – toorõli, mittesöödav |
|
1515 29 90 |
– – muu, mittesöödav |
|
1515 30 00 |
– riitsinusõli e kastoorõli ja selle fraktsioonid |
|
1515 50 90 |
– muud mittesöödavad, seesamiõli ja selle fraktsioonid |
|
1515 90 |
– muud: |
|
1515 90 22 |
– – muud õlid, pähklitest või puuviljaseemnetest või luuseemnetest rubriigist 0802 või 1212 |
|
1515 90 30 |
– – muud |
|
1516 |
Loomsed või taimsed rasvad või õlid ja nende fraktsioonid, osaliselt või täielikult hüdrogeenitud, esterdatud, ümberesterdatud või elaidiseeritud, rafineeritud või rafineerimata, kuid edasi töötlemata |
|
1516 10 |
– loomsed rasvad ja õlid ning nende fraktsioonid: |
|
1516 10 11 |
– – tahked toidurasvad |
|
1516 10 19 |
– – muud, tahked rasvad |
|
1516 20 |
– taimsed rasvad ja õlid ning nende fraktsioonid: |
|
1516 20 19 |
– – muud, tahked rasvad |
|
1516 20 91 |
– – Kastoorõli |
|
1516 20 92 |
– – Linaseemneõli |
|
1516 20 99 |
– – muu |
|
1517 90 21 |
Söödavad segud või valmistised loomsetest või taimsetest rasvadest või õlidest või selle grupi erinevate rasvade ja õlide fraktsioonidest, v.a rubriigi 1516 toidurasvadest või -õlidest ning nende fraktsioonidest, sisaldavad oliiviõli |
|
1517 90 22 |
Söödavad segud või valmistised loomsetest või taimsetest rasvadest või õlidest või selle grupi erinevate rasvade ja õlide fraktsioonidest, v.a rubriigi 1516 toidurasvadest või -õlidest ning nende fraktsioonidest, sisaldavad soja-, päevalille-, lina-, maisi- või rapsiõli |
|
1518 00 21 |
Kastoorõli |
|
1601 |
Vorstid jms tooted lihast, rupsist või verest; nende baasil valmistatud toiduained |
|
1602 |
Muud lihast, rupsist või verest tooted või konservid: |
|
1602 20 91 |
– mis tahes looma maksast, sisaldab kanamaksa |
|
1602 20 99 |
– mis tahes looma maksast, muud |
|
1602 31 90 |
– kalkuni |
|
1602 32 90 |
– muude lindude liigist Gallus domesticus |
|
1602 39 90 |
– muudest rubriigi 0105 kodulindudest |
|
|
– sea: |
|
1602 41 00 |
– – tagaosad ja nende jaotustükid |
|
1602 42 00 |
– – abatükid ja nende jaotustükid |
|
1602 49 90 |
– – muud, sh segud |
|
ex 1602 50 |
– veise: |
|
1602 50 80 |
– – viienda lisa raames |
|
1602 50 91 |
– – sisaldab kanaliha üle 20 % massist |
|
1602 50 99 |
– – muu |
|
1602 90 90 |
– muud, sh tooted mis tahes loomade verest |
|
1603 |
Ekstraktid ja mahlad lihast, kalast, vähkidest, molluskitest või muudest veeselgrootutest |
|
1604 v.a 1604 11 20 1604 12 10 1604 19 20 1604 15 20 1604 20 10 1604 20 20 |
Kalatooted ja -konservid; kaaviar ja kalamarjast valmistatud kaaviariasendajad |
|
1702 30 10 |
Glükoos vedelal kujul |
|
1704 10 90 |
Muu närimiskumm, suhkruga kaetud või katmata, sisaldab närimiskummi alust alla 10 % massist |
|
1905 31 10 |
Magusad küpsised, sisaldavad mune vähemalt 10 % massist, piimarasva vähemalt 1,5 % massist ja piimavalku vähemalt 2,5 % massist |
|
1905 32 20 |
Vahvlid ja lehtvahvlid – muud, täidiseta |
|
1905 32 30 |
Vahvlid ja lehtvahvlid – täidisega, mis sisaldab piimarasva vähemalt 1,5 % massist ja piimavalku vähemalt 2,5 % massist |
|
1905 32 90 |
Vahvlid ja lehtvahvlid – muud, täidisega |
|
1905 90 |
Leiva- ja saiatooted, valikpagaritooted, koogid, küpsised jms pagaritooted, kakaoga või kakaota; armulaualeib, tühjad kapslid farmaatsiatööstusele, oblaadid, riispaber jms, muud: |
|
1905 90 30 |
– eelküpsetatud taigen rubriigi 1905 pagaritoodete valmistamiseks |
|
1905 90 91 |
– muud tooted, sisaldavad mune vähemalt 10 % massist, piimarasva vähemalt 1,5 % massist ja piimavalku vähemalt 2,5 % massist |
|
1905 90 92 |
– muud tooted, mis sisaldavad jahu (v.a nisujahu) vähemalt 15 % jahu kogumassist |
|
2001 |
Köögiviljad, puuviljad, marjad, pähklid jm taimede söödavad osad, äädika või äädikhappega toiduks valmistatud või konserveeritud |
|
2002 |
Tomatid, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta |
|
2004 |
Muud köögiviljad, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta, külmutatud, v.a rubriigis 2006 nimetatud tooted: |
|
2004 10 10 |
– kartulid – peen- või jämejahust tooted |
|
2004 10 90 |
– kartulid, muud |
|
|
– muud taimsed tooted, mis on tehtud peen- või jämejahust: |
|
2004 90 11 |
– – viienda lisa raames |
|
2004 90 19 |
– – muud |
|
|
– muud köögiviljad: |
|
2004 90 91 |
– – viienda lisa raames |
|
2004 90 93 |
– – suhkrumais |
|
2004 90 94 |
– – kaunviljad |
|
2004 90 99 |
– – muud köögiviljad |
|
2005 |
Muud köögiviljad, valmistatud või konserveeritud ilma äädikata või äädikhappeta, külmutamata, v.a rubriigis 2006 nimetatud tooted: |
|
2005 20 10 |
– kartulid - peen- ja jämejahust, pulbrist, helvestest ja graanulitest valmistatud tooted |
|
2005 20 90 |
– muud, kartulid |
|
2005 40 10 |
– herned (Pisum sativum)– peen- või jämejahust tooted |
|
2005 40 90 |
– muud, herned (Pisum sativum) |
|
2005 51 00 |
– oad, poetatud |
|
2005 59 10 |
– muud, aedoad, peen- või jämejahust valmistatud tooted |
|
2005 59 90 |
– muud, aedoad |
|
2005 60 00 |
– spargel |
|
2005 70 |
– oliivid |
|
2005 80 |
– minimais ja muud, suhkrumais |
|
|
– muud köögiviljad: |
|
2005 99 10 |
– – peen- või jämejahust tooted |
|
2005 99 30 |
– – porgandid, v.a alamrubriiki 9020 kuuluvad |
|
2005 99 40 |
– – kikerherned |
|
2005 99 50 |
– – kurgid |
|
2005 99 80 |
– – viienda lisa raames |
|
2005 99 90 |
– – muud |
|
2006 00 |
Köögiviljad, puuviljad, pähklid, puuviljakoored jm taimeosad, suhkrus säilitatud (nõrutatud ja kuivanud, glasuuritud või suhkrustatud) |
|
2007 |
Džemmid, keedised, puuvilja- või marjaželeed, marmelaadid, puuvilja-, marja- või pähklipüreed ja pastad, saadud kuumtöötlemisel, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma: |
|
2007 91 00 |
– tsitrusviljad |
|
2007 99 v.a 2007 99 93 |
– muud |
|
2008 |
Puuvili, marjad, pähklid jm söödavad taimeosad, muul viisil valmistatud või konserveeritud, mujal nimetamata, suhkru-, muu magusaine- või alkoholilisandiga või ilma: |
|
2008 11 |
– maapähklid |
|
2008 11 20 |
– – röstitud |
|
2008 11 90 |
– – muud |
|
2008 19 32 |
– – muud mandlid, röstitud |
|
2008 19 39 |
– – muud, pähklid ja muud röstitud seemned |
|
2008 19 40 |
– muud, pähklid ja muud seemned, tegeliku alkoholisisaldusega üle 2 % massist |
|
2008 19 91 |
– muud, mandlid |
|
2008 19 99 |
– muud, pähklid ja muud seemned |
|
2008 20 |
– ananassid |
|
2008 30 |
– tsitrusviljad |
|
2008 30 20 |
– – tegeliku alkoholisisaldusega üle 2 % massist |
|
2008 30 90 |
– – muu |
|
2008 40 |
– pirnid |
|
2008 50 |
– aprikoosid |
|
2008 60 |
– kirsid |
|
2008 70 |
– virsikud, sealhulgas nektariinid: |
|
2008 70 20 |
– – tegeliku alkoholisisaldusega üle 2 % massist |
|
2008 70 80 |
– – viienda lisa raames |
|
2008 80 |
– maasikad |
|
2008 91 |
– palmisäsi |
|
2008 92 |
– segud |
|
|
– ploomid: |
|
2008 99 12 |
– – tegeliku alkoholisisaldusega üle 2 % massist |
|
2008 99 19 |
– – muud |
|
|
– muud, puuviljad, marjad, pähklid jm söödavad taimeosad: |
|
2008 99 30 |
– – tegeliku alkoholisisaldusega üle 2 % massist |
|
2008 99 90 |
– – muud |
|
2009 11 2009 12 2009 19 v.a 2009 11 11 2009 11 40 2009 19 11 |
Apelsinimahl |
|
2009 21 2009 29 v.a 2009 29 11 |
Greibimahl |
|
2009 31 2009 39 |
Muu tsitrusvilja mahl |
|
2009 50 |
Tomatimahl |
|
2009 61 2009 69 |
Viinamarjamahl (k.a viinamarjavirre) |
|
2009 71 2009 79 |
Õunamahl |
|
2009 80 |
Muu puu- või köögivilja või marja mahl: |
|
2009 80 10 |
– viienda lisa raames |
|
2009 80 29 |
– muu kondenseeritud mahl |
|
2009 80 90 |
– muu, mahl |
|
2009 90 |
Mahlasegud |
|
2104 10 10 |
Supid ja puljongid, pooltooted nende valmistamiseks |
|
2105 00 |
Jäätis jm toidujää, kakaoga või kakaota: |
|
2105 00 11 |
– sisaldab piimarasvu alla 3 % massist |
|
2105 00 12 |
– sisaldab piimarasvu vähemalt 3 %, kuid alla 7 % massist |
|
2105 00 13 |
– sisaldab piimarasvu vähemalt 7 % massist |
|
2204 |
Viinamarjaveinid värsketest viinamarjadest, k.a kangendatud veinid; viinamarjavirre, v.a rubriiki 2009 kuuluv |
|
2205 |
Vermut jm taimede või aromaatsete ainetega maitsestatud vein värsketest viinamarjadest |
|
2206 |
Muud kääritatud joogid (näiteks õuna- ja pirnisiider, mõdu); kääritatud jookide segud omavahel või mittealkohoolsete jookidega, mujal nimetamata |
|
2207 10 |
Denatureerimata etüülalkohol alkoholisisaldusega vähemalt 80 % mahust, ette nähtud alkohoolsete jookide tootmiseks litsentsitud alkoholitootjate poolt, kui see on ettenähtud kasutamiseks kindlal eesmärgil: |
|
2207 10 51 |
– viinamarjadest saadud alkohol |
|
2207 10 80 |
– viienda lisa raames |
|
2207 10 90 |
denatureerimata etüülalkohol, alkoholisisaldusega vähemalt 80 % mahust, muud: |
|
2207 10 91 |
– viinamarjadest saadud alkohol |
|
2208 20 91 |
Piiritusjoogid, valmistatud destilleerimise teel viinamarjaveinist või viinamarjade pressimisjääkidest, alkoholisisaldusega vähemalt 17 % mahust; sentiliitri hind Iisraeli seeklites ei ületa 0,05 USD, viienda lisa raames |
|
2208 20 99 |
Piiritusjoogid, valmistatud destilleerimise teel viinamarjaveinist või viinamarjade pressimisjääkidest, alkoholisisaldusega vähemalt 17 % mahust, sentiliitri hind Iisraeli seeklites ei ületa 0,05 USD |
|
2304 |
Õlikoogid jm sojaõli ekstraheerimisel saadud tahked jäätmed, peenestatud või peenestamata, granuleeritud või granuleerimata |
|
2306 |
Õlikoogid jm taimsete rasvade või õlide (v.a rubriikides 2304 ja 2305 esitatute) ekstraheerimise tahked jäätmed, peenestatud või peenestamata, granuleeritud või granuleerimata |
|
2309 10 v.a 2309 10 90 |
kassi- ja koeratoit, jaemüügiks pakendatud |
|
2309 90 |
Loomasöödana kasutatavad tooted, v.a kassi- ja koeratoit, jaemüügiks pakendatud: |
|
2309 90 20 |
– sisaldavad vähemalt 15 %, kuid mitte üle 35 % valkaineid ja vähemalt 4 % rasvaineid |
|
3502 11 3502 19 |
munaalbumiin: |
|
3502 11 10 |
– kuivatatud, viienda lisa raames |
|
3502 11 90 |
– kuivatatud, muud |
|
3502 19 10 |
– v. a kuivatatud, viienda lisa raames |
|
3502 19 90 |
– kuivatatud, muud |
|
3505 |
Dekstriinid jm modifitseeritud tärklised (näiteks eelgeelistatud või esterdatud tärklised); tärkliste, dekstriinide jm modifitseeritud tärkliste alusel valmistatud liimid: |
|
3505 10 21 |
– tärklised – nisu või maisi alusel (v.a vahamais) |
|
3505 20 00 |
– liimid |
|
(1) Iisraeli koodid vastavad Iisraeli tollitoimikus esitatutele, avaldatud 1.1.2010 Jeruusalemmas, versioon 1590. (2) Harmoneeritud süsteemi või Iisraeli tariifinomenklatuuri klassifitseerimise reeglitest olenemata on toote kirjelduse sõnastus vaid soovituslik ning soodustuskava on käesoleva lisa kontekstis kindlaks määratud HS-koodide või Iisraeli tariifikvootide raames. Kui osutatud HS-koodil või Iisraeli tariifikoodil on eesliide ex, tuleb soodustuskava kindlaks määrata nii HS-koodi või Iisraeli tariifikoodi kui ka vastava kirjelduse põhjal. |
|
Tabel 2
Järgmiste toodete suhtes kohaldatakse sooduskohtlemist tariifikvootide kujul alljärgnevalt:
|
HS-kood või Iisraeli kood (1) |
Kirjeldus (2) |
a |
b |
c |
|
Enamsoodustusrežiimi tollimaksu vähendamise määr (%) |
Tariifikvoot (neto-tonnides, kui ei ole osutatud teisiti) |
Tariifkvoodi väline enamsoodustusrežiimi tollimaksu vähendamine (%) |
||
|
ex 0102 90 |
Tapavasikad |
100 |
1 200 |
— |
|
ex 0105 12 0105 19 |
Eluspardid, -haned, -kalkunid ja -pärlkanad massiga kuni 185 g |
100 |
2 060 000 tükki |
— |
|
0201 |
Värske või jahutatud veiseliha |
100 |
1 120 |
— |
|
0204 |
Värske, jahutatud või külmutatud lamba- või kitseliha |
100 |
800 |
— |
|
ex 0207 |
Rubriigis 0105 nimetatud kodulindude liha ja söödav rups, värske, jahutatud või külmutatud, v.a pardi (liha või maks) |
100 |
1 200 |
— |
|
ex 0207 34 |
Rasvane hanemaks |
100 |
100 |
— |
|
ex 0207 36 |
Haneliha ja -maks, külmutatud |
100 |
500 |
— |
|
0302 31 20 |
Liigist, mida on kirjeldatud alamrubriigis 0302 31 00 , ainult albakor e pikkuim-tuun (Thunnus alalunga) |
100 |
250 |
— |
|
0303 31 10 |
Liigist, mida on kirjeldatud alamrubriigis 0303 31 00 , ainult hiidlestad (Reinhardtius hippoglossoides, Hippoglossus hippoglossus, Hippoglossus stenolepis) |
100 |
100 |
25 |
|
0303 33 10 |
Liigist, mida on kirjeldatud alamrubriigis 0303 33 00 , ainult merikeeled (Solea spp.) |
|||
|
0303 39 10 |
Liigist, mida on kirjeldatud alamrubriigis 0303 39 00 , ainult muud kui Reinhardtius hippoglossoides, Hippoglossus hippoglossus, Hippoglossus stenolepis, Pleuronectes platessa, Solea spp. |
|||
|
0303 79 91 |
Põllumajandusministeeriumi peadirektori poolt heakskiidetud kui kalad nendest liikidest, mis ei kasva ja mida ei püüta Iisraelis või Vahemeres |
10 |
— |
— |
|
0304 19 41 |
Liikidest, mida on kirjeldatud alamrubriigis 0304 19 40 , ainult Pleuronectidae, Bothidae, Cynoglossidae, Thunnus, vööttuun, Euthynnus pelamis, heeringad, tursk, sardiinid, kilttursk e piksa, põhjaatlandi süsikas e saida, makrell, ogahai, angerjad, merluus, meriahven, niiluse ahven |
100 |
50 |
— |
|
0402 10 21 |
Piim ja rõõsk koor pulbrina, graanulitena või muul tahkel kujul, rasvasisaldusega kuni 1,5 % massist |
100 |
2 180 |
— |
|
0402 10 10 |
Piim ja rõõsk koor pulbrina, graanulitena või muul tahkel kujul, rasvasisaldusega kuni 1,5 % massist |
55 |
2 180 |
— |
|
0402 21 |
Piim ja rõõsk koor pulbrina, graanulitena või muul tahkel kujul, rasvasisaldus üle 1,5 % massist, ilma suhkru- või muu magusainelisandita |
100 |
4 420 |
— |
|
ex 0402 91 ex 0402 99 |
Kondenspiim |
100 |
100 |
— |
|
0403 |
Petipiim, kalgendatud piim ja koor, jogurt, keefir ja muu fermenteeritud või hapendatud piim ja koor (kontsentreeritud või kontsentreerimata, suhkru- või muu magusainelisandiga, lõhna- ja maitseainetega, pähkli-, kakao- või puuviljalisandiga või ilma) |
100 |
200 |
— jogurtite suhtes, mis sisaldavad kakaod, lõhna- ja maitseaineid ja/või suhkrulisandit, kohalda-takse ainult põllumajanduskomponenti (2) |
|
0404 |
Vadak, kontsentreeritud või kontsentreerimata, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma; mujal nimetamata tooted naturaalsetest piimakomponentidest, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma |
100 |
1 400 |
— |
|
0405 |
Või ja muud piimarasvad; piimarasvavõided: |
100 |
650 |
— |
|
0405 10 |
– või: |
|||
|
|
– – kontaktpakendis netomassiga üle 1 kg: |
|||
|
0405 10 31 |
– – – viienda lisa raames |
|||
|
0405 10 39 |
– – – muud |
|||
|
|
– – kontaktpakendis netosisaldusega kuni 1 kg: |
|||
|
0405 10 91 |
– – – viienda lisa raames |
|||
|
0405 10 99 |
– – – muu |
|||
|
0405 20 |
– piimarasvavõided: |
|||
|
0405 20 10 |
– – viienda lisa raames |
|||
|
0405 20 90 |
– – muu |
|||
|
|
– muud piimarasvad: |
|||
|
0405 90 19 |
– – viienda lisa raames |
|||
|
0405 90 90 |
– – muud |
|||
|
0406 |
Juust ja kohupiim |
100 |
830 |
— |
|
ex 0407 |
Linnumunad (koorega), värsked, konserveeritud või kuumtöödeldud |
100 |
8 004 800 pieces |
— |
|
ex 0407 |
Linnumunad (koorega), värsked, inkubeerimiseks |
100 |
50 000 pieces |
— |
|
ex 0409 |
Naturaalne mesi |
100 |
180 |
— |
|
ex 0409 |
Naturaalne mesi, pakendis massiga üle 50 kg |
100 |
300 |
— |
|
0701 90 |
Kartul, värske või jahutatud, v.a seemnekartul |
100 |
6 380 |
— |
|
0703 10 |
Sibul ja šalott, värske või jahutatud |
100 |
2 300 |
— |
|
0703 20 |
Küüslauk, värske või jahutatud |
100 |
230 |
25 |
|
ex 0709 20 |
Spargel, värske või jahutatud |
100 |
100 |
— |
|
ex 0709 51 ex 0709 59 |
Seened, värsked või jahutatud, v.a oktoobrist kuni jaanuarini turule lastud |
100 |
200 |
— |
|
0710 10 |
Kartul, kuumtöötlemata või keedetud või aurutatud, külmutatud |
100 |
250 |
— |
|
0710 21 |
Hernes (Pisum sativum), poetatud või poetamata, toores või eelnevalt aurutatud või keedetud, külmutatud |
100 |
1 090 |
— |
|
0710 22 |
Aedoad (Vigna spp., Phaseolus spp.), poetatud või poetamata, toored või eelnevalt aurutatud või keedetud, külmutatud |
100 |
1 460 |
— |
|
0710 29 |
Muud kaunviljad, poetatud või poetamata, toored või eelnevalt aurutatud või keedetud, külmutatud |
100 |
660 |
— |
|
0710 30 |
Spinat, uusmeremaa spinat ja aedspinat, toores või eelnevalt aurutatud või keedetud, külmutatud |
100 |
650 |
— |
|
0710 80 |
Muu köögivili, toores või eelnevalt aurutatud või keedetud, külmutatud |
100 |
1 580 |
— |
|
0710 90 |
Köögiviljasegud, toored või eelnevalt aurutatud või keedetud, külmutatud |
|||
|
ex 0712 90 |
Muud kuivatatud köögiviljad ja köögiviljasegud (tervelt, tükeldatult, viilutatult, purustatult või pulbrina, muul viisil töötlemata), v.a suhkrumais, poetamata oad, brokoli, küüslauk ja kuivatatud tomatid |
100 |
350 |
— |
|
0712 90 81 |
Kuivatatud küüslauk (tervelt, tükeldatult, viilutatult, purustatult või pulbrina), muul viisil töötlemata |
100 |
60 |
— |
|
ex 0712 90 30 |
Kuivatatud tomatid tervelt, tükeldatult, viilutatult, purustatult või pulbrina, kuid muul viisil töötlemata |
100 |
1 230 |
— |
|
2002 90 20 |
Tomatid, v.a terved või tükeldatud, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma veiniäädika või äädikhappeta, pulbrina |
|||
|
ex 0802 60 |
Makadaamiapähklid, värsked või kuivatatud, lüditud või lüdimata, kooritud või koorimata |
100 |
560 |
15 |
|
0802 90 |
Pekani- ja muud pähklid, värsked või kuivatatud, lüditud või lüdimata, kooritud või koorimata, v.a pekani-, makadaamia- ja piiniapähklid |
|||
|
ex 0804 20 |
Kuivatatud viigimarjad |
100 |
560 |
20 |
|
0805 10 10 |
Värsked apelsinid |
100 |
1 000 |
— |
|
0805 20 10 |
Värsked mandariinid (k.a tangeriinid ja satsumad); klementiinid, vilkingid jms tsitrushübriidid |
100 |
2 000 |
— |
|
0805 50 10 |
Värsked sidrunid (Citrus limon, Citrus limonum) ja laimid (Citrus aurantifolia, Citrus latifolia) |
100 |
500 |
— |
|
0806 10 |
Viinamarjad, värsked |
100 |
500 |
— |
|
0806 20 |
Kuivatatud viinamarjad |
100 |
120 |
25 |
|
0807 11 |
Arbuusid, värsked |
100 |
750 |
— |
|
0807 19 |
Värsked melonid |
100 |
300 |
— |
|
0808 10 |
Õunad, värsked |
100 |
3 280 |
— |
|
ex 0808 20 |
Värsked pirnid |
100 |
2 140 |
— |
|
ex 0808 20 |
Küdooniad, värsked |
100 |
380 |
— |
|
0809 10 |
Aprikoosid, värsked |
100 |
300 |
— |
|
0809 20 |
Värsked kirsid |
100 |
100 |
— |
|
0809 30 |
Virsikud, k.a nektariinid |
100 |
300 |
— |
|
0809 40 |
Ploomid ja laukaploomid |
100 |
500 |
— |
|
0810 50 |
Värsked kiivid |
100 |
200 |
— |
|
ex 0811 20 |
Vaarikad, mustad sõstrad, punased sõstrad, murakad, mooruspuumarjad, toored või aurutatud või keedetud, külmutatud, magustamata |
100 |
160 |
— |
|
0811 90 |
Muud puuviljad, marjad ja pähklid, toored või aurutatud või keedetud, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma |
100 |
660 |
— |
|
0812 10 |
Kirsid, lühiajaliseks säilitamiseks konserveeritud (näiteks gaasilise vääveldioksiidiga, soolvees, väävlishapus vees või muus konserveerivas lahuses), kuid kohe tarbimiseks kõlbmatud |
100 |
620 |
— |
|
0812 90 10 |
Maasikad (lühikeseks ajaks hoidistatud, kuid kohe tarbimiseks kõlbmatud) |
100 |
100 |
— |
|
0813 20 |
Kuivatatud mustad ploomid |
100 |
730 |
— |
|
0904 20 |
Perekondadesse Capsicum või Pimenta kuuluvad viljad, kuivatatud, purustatud või jahvatatud |
100 |
110 |
— |
|
1001 10 |
Kõva nisu |
100 |
10 640 |
— |
|
1001 90 |
Muu nisu ja meslin |
100 |
190 840 |
— |
|
ex 1001 90 |
Muu nisu ja meslin, (3) loomasöödaks |
100 |
300 000 |
— |
|
1209 99 20 |
Arbuusiseemned |
100 |
560 |
— |
|
1507 10 10 1507 90 10 |
Sojaõli, hüdratiseeritud või hüdratiseerimata, söödav |
100 |
5 000 |
40 |
|
1509 10 |
Oliiviõli, neitsiõli |
100 |
300 |
— |
|
1509 90 30 |
Oliiviõli, v.a neitsiõli, söödav |
|||
|
1509 90 90 |
Oliiviõli, v.a neitsiõli, v.a söödav |
100 |
700 |
— |
|
ex 1512 |
Päevalille-, safloori- või puuvillaõli ja nende fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata, söödav |
40 |
unlimited |
— |
|
ex 1514 |
Rapsi-, rüpsi- või sinepiõli ja nende fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata, söödav |
40 |
unlimited |
— |
|
1601 |
Vorstid jms tooted lihast, rupsist või verest; nende baasil valmistatud toiduained |
100 |
500 |
— |
|
1602 31 |
Tooted või konservid kalkunilihast või -rupsist |
100 |
5 000 |
— |
|
1602 32 |
Lindude liigist Gallus domesticus lihast või rupsist tooted või konservid |
100 |
2 000 |
— |
|
1602 50 |
Veiselihast või -rupsist tooted või konservid |
100 |
340 |
— |
|
1604 11 10 |
Lõhe, õhukindlas pakendis |
100 |
100 |
— |
|
1604 12 90 |
Muu |
50 |
unlimited |
— |
|
1604 13 |
Sardiinid |
100 |
230 |
— |
|
1604 14 |
Tuun |
100 |
330 |
— |
|
ex 1604 15 90 |
Makrell |
100 |
80 |
— |
|
1604 16 00 |
Anšoovised |
50 |
unlimited |
— |
|
ex 1604 19 90 |
Tursk, põhjaatlandi süsikas e saida, merluus, vaikse ookeani mintai |
100 |
150 |
— |
|
ex 1604 20 90 |
Heeringas, mõõkkala, makrell |
100 |
100 |
— |
|
1604 30 |
Kaaviar ja kaaviariasendajad |
100 |
25 |
— |
|
1702 30 10 |
Glükoos vedelal kujul |
15 |
unlimited |
— |
|
1704 10 90 |
Närimiskumm, suhkruga kaetud või katmata, ei sisalda närimiskummi alust vähemalt 10 % massist |
100 |
75 |
|
|
1905 31 10 |
Magusad küpsised, mis sisaldavad mune vähemalt 10 % massist, kuid piimarasva vähemalt 1,5 % massist ja piimavalku vähemalt 2,5 % massist |
100 |
1 200 |
|
|
1905 32 20 |
Vahvlid ja lehtvahvlid, muud, täidiseta |
|||
|
1905 32 30 |
Vahvlid ja lehtvahvlid, täidisega, mis sisaldab piimarasva vähemalt 1,5 % massist ja piimavalku vähemalt 2,5 % massist |
|||
|
1905 32 90 |
Muu |
|||
|
2001 10 |
Kurgid ja kornišonid, äädika või äädikhappega toiduks valmistatud või konserveeritud |
17 |
60 |
— |
|
2001 90 90 |
Muud kui kurgid ja kornišonid, oliivid, suhkrumais (Zea mays var. saccharata), jamss, bataat jms toiduks kasutatavad taimeosad, mis sisaldavad vähemalt 5 % massist tärklist ja mida on töödeldud või konserveeritud äädika või äädikhappega |
100 |
1 000 |
— |
|
2002 10 |
Tomatid, terved või tükeldatud, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma veiniäädika või äädikhappeta |
100 |
100 |
— |
|
ex 2002 90 10 ex 2002 90 90 |
Tomatipasta, heaks kiidetud tööstusministeeriumi peadirektori poolt, ketšupitootjate jaoks |
50 |
1 030 |
— |
|
ex 2004 90 |
Muud köögiviljad ja köögiviljasegud, v.a homogeenitud tooted, jämeda või peenjahuna |
100 |
340 |
— |
|
ex 2004 90 |
Muud köögiviljad, v.a homogeenitud tooted |
65 |
unlimited |
— |
|
2005 20 90 |
Kartulid, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta, külmutamata |
100 |
250 |
— |
|
2005 40 90 |
Herned, v.a töödeldud või konserveeritud muul viisil kui äädikas või äädikhappes, külmutamata |
100 |
300 |
— |
|
2005 51 |
Aedoad (poetatud), valmistatud või konserveeritud äädika või äädikhappeta, külmutamata |
100 |
300 |
— |
|
2005 70 |
Oliivid, toiduks valmistatud või konserveeritud, ilma äädika või äädikhappeta, külmutamata |
100 |
250 |
— |
|
2005 99 90 |
Muud köögiviljad, sh segud, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta, külmutamata |
100 |
1 310 |
— |
|
2006 00 |
Köögiviljad, puuviljad, pähklid, puuviljakoored jm taimeosad, suhkrus säilitatud (nõrutatud ja kuivanud, glasuuritud või suhkrustatud) |
100 |
100 |
— |
|
ex 2007 99 |
Muud džemmid, keedised, puuvilja- või marjaželeed, marmelaadid, puuvilja-, marja- või pähklipüreed ja -pastad, saadud kuumtöötlemisel, suhkrusisaldusega üle 30 % massist, v.a maasikad |
100 |
1 430 |
— |
|
2008 40 |
Pirnid, muul viisil töödeldud või konserveeritud |
100 |
500 |
— |
|
2008 50 |
Aprikoosid, muul viisil töödeldud või konserveeritud |
100 |
520 |
— |
|
ex 2008 60 |
Hapukirsid, valmistatud või konserveeritud alkoholilisandita, kuid suhkruga |
92 |
270 |
— |
|
2008 70 |
Virsikud, k.a nektariinid, muul viisil töödeldud või konserveeritud |
100 |
2 240 |
— |
|
ex 2008 80 |
Maasikad, muul viisil töödeldud või konserveeritud, vähemalt 4,5-kilostes pakendites (suhkru- või alkoholilisandita) |
100 |
220 |
— |
|
ex 2008 92 |
Troopiliste puuviljade segud, ilma maasikate, pähklite ja tsitruselisteta |
100 |
560 |
— |
|
2008 99 |
Muud mujal nimetamata puuviljad ja marjad, pähklid jm söödavad taimeosad, muul viisil valmistatud, suhkru- või muu magusaine- või alkoholilisandiga või ilma |
100 |
500 |
— |
|
ex 2009 11 ex 2009 19 |
Apelsinimahl, külmutatud ja külmutamata, kääritamata ja piirituselisandita, suhkru- vm magusainelisandiga või ilma, Brixi arvuga kuni 67, pakendites massiga vähemalt 230 kg |
100 |
unlimited |
— |
|
ex 2009 29 |
Greibimahl, kääritamata ja piirituselisandita, suhkru- vm magusainelisandiga või ilma, Brixi arvuga kuni 67, pakendites massiga vähemalt 230 kg |
|||
|
ex 2009 31 |
Sidrunimahl, kääritamata ja piirituselisandita, suhkru- vm magusainelisandita, Brixi arvuga kuni 20 |
100 |
560 |
— |
|
ex 2009 39 11 |
Muu sidrunimahl, kääritamata ja piirituselisandita, suhkru- vm magusainelisandiga või ilma, Brixi arvuga üle 50 |
100 |
1 080 |
— |
|
2009 61 |
Viinamarjamahl (k.a viinamarjavirre), kääritamata ja piirituselisandita, suhkru- vm magusainelisandiga või ilma, Brixi arvuga kuni 30 |
100 |
230 |
— |
|
ex 2009 69 |
Muu viinamarjamahl (k.a viinamarjavirre), kääritamata ja piirituselisandita, suhkru- vm magusainelisandiga või ilma, Brixi arvuga üle 67 |
|||
|
2009 71 |
Õunamahl, kääritamata ja piirituselisandita, suhkru- vm magusainelisandiga või ilma, Brixi arvuga kuni 20 |
100 |
790 |
— |
|
ex 2009 79 |
Muu õunamahl, kääritamata ja piirituselisandita, suhkru- vm magusainelisandiga või ilma, Brixi arvuga üle 20 |
100 |
1 670 |
— |
|
ex 2009 80 |
Muu puu- või köögivilja või marja mahl, kääritamata ja piirituselisandita, suhkru- vm magusainelisandiga või ilma, Brixi arvuga üle 67 |
100 |
880 |
— |
|
ex 2009 90 |
Mahlasegud, v.a viinamarja- ja tomatimahl, Brixi arvuga üle 20 |
100 |
600 |
— |
|
2105 00 |
Jäätis jm toidujää, kakaoga või kakaota |
100 % vähendus tollimaksu väärtuselisest osast 30 % vähendus põllumajanduskomponendist (2) |
500 |
|
|
2204 |
Viinamarjaveinid värsketest viinamarjadest, k.a kangendatud veinid; viinamarjavirre, v.a rubriiki 2009 kuuluv |
100 |
4 300 hl |
— |
|
2205 10 2205 90 |
Vermut jm taimede või aromaatsete ainetega maitsestatud vein värsketest viinamarjadest |
100 |
2 000 hl |
|
|
2207 10 51 2207 10 91 |
Denatureerimata etüülalkohol, saadud viinamarjadest, alkoholisisaldusega vähemalt 80 % mahust |
100 |
3 450 |
|
|
2208 20 91 |
Piiritusjoogid, valmistatud destilleerimise teel viinamarjaveinist või viinamarjade pressimisjääkidest, alkoholisisaldusega vähemalt 17 % mahust, sentiliitri hind Iisraeli seeklites ületab 0,05 USD |
100 |
2 000 Hpa |
|
|
2304 |
Õlikoogid jm sojaõli ekstraheerimisel saadud tahked jäätmed, peenestatud või peenestamata, granuleeritud või granuleerimata |
100 |
5 220 |
— |
|
2306 30 00 |
Õlikoogid jm tahked jäägid |
Kohaldatav tollimaks: 2,5 % |
10 000 |
— |
|
2306 41 |
Rapsiseemnesrott |
Kohaldatav tollimaks: 4,5 % |
3 920 |
— |
|
2309 10 20 |
Koera- või kassitoit, jaemüügiks pakendatud, sisaldab valkained vähemalt 15 %, kuid mitte üle 35 % massist ning rasvaineid vähemalt 4 % massist |
100 |
1 150 |
— |
|
2309 90 20 |
Muud loomatoiduks kasutatavad sama liiki tooted, mis sisaldavad valkained vähemalt 15 %, kuid mitte üle 35 % massist ning rasvaineid vähemalt 4 % massist, ning dekoratiivkalade ja ilulindude söödaks valmistatud toit |
100 |
1 610 |
— |
|
3502 11 3502 19 |
Munaalbumiin |
100 |
50 |
|
|
(1) Iisraeli koodid vastavad Iisraeli tollitoimikus esitatutele, avaldatud 1.1.2010 Jeruusalemmas, versioon 1590. (2) Harmoneeritud süsteemi või Iisraeli tariifinomenklatuuri klassifitseerimise reeglitest olenemata on toote kirjelduse sõnastus vaid soovituslik ning soodustuskava on käesoleva lisa kontekstis kindlaks määratud HS-koodide või Iisraeli tariifikvootide raames. Kui osutatud HS-koodil või Iisraeli tariifikoodil on eesliide ex, tuleb soodustuskava kindlaks määrata nii HS-koodi või Iisraeli tariifikoodi kui ka vastava kirjelduse põhjal. (3) Heaks kiidetud põllumajandusministeeriumi peadirektori poolt. (*1) Tariifikvooti ületava koguse suhtes kohaldatav soodustollimaks, sätestatud käesoleva lisa tabelis 3. (*2) Põllumajandusmaksuosa jääb edaspidigi fikseerituks vastavalt suunistele, mis on sätestatud hinnakompensatsiooni süsteemi käsitlevas memorandumis, mida Iisrael kohaldab nende töödeldud põllumajandussaaduste suhtes, mida hõlmab EÜ ja Iisraeli vaheline kaubandusleping, avaldatud Iisraeli Riigi, tööstus- ja kaubandusministeeriumi ja väliskaubandusameti poolt septembris 1995 (ref nr 2536/G). Iisrael teavitab liitu iga kord, kui kinnitatakse uued põllumajandusmaksuosad. |
||||
Tabel 3
Järgmiste loetletud toodete suhtes kohaldatakse tollimaksu järgmiselt:
|
Iisraeli kood (1) |
Kohaldatava väärtuselise osa määr (%) |
Koguseline tollimaks (2) |
|
|
(a) |
(b) |
|
0104 10 90 |
110 |
|
|
0105 12 10 |
60 |
|
|
0105 19 10 |
60 |
|
|
0105 94 00 |
110 |
|
|
0105 99 00 |
110 |
|
|
0204 10 19 |
50 |
|
|
0204 10 99 |
50 |
|
|
0204 21 19 |
50 |
|
|
0204 21 99 |
50 |
|
|
0204 22 19 |
50 |
|
|
0204 22 99 |
50 |
|
|
0204 23 19 |
50 |
|
|
0204 23 99 |
50 |
|
|
0204 30 90 |
50 |
|
|
0204 41 90 |
50 |
|
|
0204 42 90 |
50 |
|
|
0204 43 90 |
50 |
|
|
0204 50 19 |
50 |
|
|
0206 80 00 |
60 |
|
|
0207 11 10 |
80 |
|
|
0207 11 90 |
80 |
|
|
0207 12 10 |
80 |
|
|
0207 12 90 |
80 |
|
|
0207 13 00 |
110 |
|
|
0207 14 10 |
110 |
|
|
0207 14 90 |
110 |
|
|
0207 24 00 |
80 |
|
|
0207 25 00 |
80 |
|
|
0207 26 00 |
110 |
|
|
0207 27 10 |
110 |
|
|
0207 27 90 |
110 |
|
|
0210 20 00 |
110 |
|
|
0408 91 00 |
110 |
|
|
0408 99 00 |
110 |
|
|
0702 00 10 |
150 |
|
|
0702 00 90 |
150 |
|
|
0703 90 00 |
75 |
|
|
0704 10 10 |
75 |
|
|
0704 10 20 |
75 |
|
|
0704 10 90 |
75 |
|
|
0704 20 00 |
75 |
|
|
0704 90 10 |
75 |
|
|
0704 90 20 |
75 |
|
|
0704 90 30 |
75 |
|
|
0704 90 90 |
75 |
|
|
0705 11 00 |
60 |
|
|
0705 19 00 |
60 |
|
|
0706 90 10 |
75 |
|
|
0706 90 30 |
75 |
|
|
0706 90 50 |
110 |
|
|
0706 90 90 |
75 |
|
|
0708 10 00 |
75 |
|
|
0708 20 00 |
75 |
|
|
0708 90 10 |
75 |
|
|
0709 20 00 |
75 |
|
|
0709 40 00 |
60 |
|
|
0709 51 90 |
60 |
|
|
0709 59 90 |
60 |
|
|
0709 70 00 |
80 |
|
|
0709 90 31 |
75 |
|
|
0709 90 33 |
75 |
|
|
0709 90 90 |
75 |
|
|
0710 29 90 |
20 |
|
|
0710 30 90 |
30 |
|
|
0710 40 00 |
0 |
0,63 NIS kg kohta |
|
0711 90 41 |
0 |
0,55 NIS kg kohta |
|
0805 40 10 |
90 |
|
|
0805 50 10 |
120 |
|
|
0805 90 11 |
100 |
|
|
0805 90 19 |
75 |
|
|
0806 10 00 |
150 |
|
|
0806 20 90 |
150 |
|
|
0807 11 10 |
50 |
|
|
0807 19 90 |
70 |
|
|
0808 20 19 |
80 |
|
|
0809 10 90 |
60 |
|
|
0809 30 90 |
50 |
|
|
0809 40 90 |
60 |
|
|
0810 20 00 |
30 |
|
|
ex 0810 90 |
30 |
|
|
0811 20 90 |
12 |
|
|
0811 90 11 |
20 |
|
|
0811 90 19 |
30 |
|
|
0812 90 90 |
12 |
|
|
0813 40 00 |
20 |
|
|
0904 11 00 |
8 |
|
|
0904 12 00 |
15 |
|
|
0904 20 90 |
12 |
|
|
0910 99 90 |
15 |
|
|
1001 10 90 |
50 |
|
|
1001 90 90 |
50 |
|
|
1105 20 00 |
14,4 |
|
|
1108 11 00 |
15 |
|
|
1108 12 10 |
8 |
|
|
1108 12 90 |
12 |
|
|
1108 13 00 |
8 |
|
|
1108 14 00 |
8 |
|
|
1108 19 00 |
8 |
|
|
1209 91 29 |
12 |
|
|
1404 90 19 |
19,5 |
|
|
1501 00 00 |
12 |
|
|
1507 10 90 |
8 |
|
|
1507 90 90 |
8 |
|
|
1508 10 00 |
8 |
|
|
1508 90 90 |
8 |
|
|
1510 00 90 |
8 |
|
|
1511 10 20 |
8 |
|
|
1511 90 90 |
8 |
|
|
1512 11 90 |
8 |
|
|
1512 19 90 |
8 |
|
|
1512 21 90 |
8 |
|
|
1512 29 90 |
8 |
|
|
1513 11 90 |
8 |
|
|
1513 19 90 |
8 |
|
|
1513 21 20 |
8 |
|
|
1513 29 90 |
8 |
|
|
1514 11 90 |
8 |
|
|
1514 19 90 |
8 |
|
|
1514 91 90 |
8 |
|
|
1514 99 90 |
8 |
|
|
1515 11 90 |
4 |
|
|
1515 19 90 |
4 |
|
|
1515 21 20 |
8 |
|
|
1515 29 90 |
8 |
|
|
1515 30 00 |
8 |
|
|
1515 50 90 |
8 |
|
|
1515 90 22 |
8 |
|
|
1515 90 30 |
8 |
|
|
1516 10 11 |
28 |
|
|
1516 20 19 |
8 |
|
|
1516 20 91 |
12 |
|
|
1516 20 92 |
4 |
|
|
1516 20 99 |
8 |
|
|
1601 00 90 |
12 |
|
|
1602 20 99 |
12 |
|
|
1602 41 00 |
12 |
|
|
1602 42 00 |
12 |
|
|
1602 49 90 |
12 |
|
|
1602 50 91 |
12 |
|
|
1602 50 99 |
12 |
|
|
1602 90 90 |
12 |
|
|
1603 00 00 |
12 |
|
|
1704 10 90 |
0 |
0,11 NIS kg kohta |
|
1905 31 10 |
0 |
1,05 NIS kg kohta, kuid mitte üle 112 % |
|
1905 32 20 |
0 |
0,42 NIS kg kohta, kuid mitte üle 112 % |
|
1905 32 30 |
0 |
1,05 NIS kg kohta, kuid mitte üle 112 % |
|
1905 32 90 |
0 |
0,42 NIS kg kohta, kuid mitte üle 112 % |
|
1905 90 30 |
6,3 |
|
|
1905 90 91 |
0 |
1,05 NIS kg kohta, kuid mitte üle 112 % |
|
1905 90 92 |
0 |
0,17 NIS kg kohta, kuid mitte üle 112 % |
|
2001 90 30 |
0 |
0,71 NIS per kg |
|
2001 90 40 |
0 |
1,95 NIS kg kohta |
|
2004 10 10 |
8 |
|
|
2004 90 19 |
8 |
|
|
2004 90 93 |
0 |
0,71 NIS kg kohta |
|
2005 20 10 |
8 |
|
|
2005 40 10 |
5,8 |
|
|
2005 51 00 |
12 |
|
|
2005 59 10 |
6,3 |
|
|
2005 60 00 |
12 |
|
|
2005 80 20 |
0 |
0,71 NIS kg kohta, kuid mitte üle 12 % |
|
2005 80 91 |
12 |
— |
|
2005 80 99 |
0 |
0,71 NIS kg kohta |
|
2005 99 10 |
6 |
|
|
2006 00 00 |
12 |
|
|
2007 91 00 |
12 |
|
|
2007 99 91 |
12 |
|
|
2007 99 92 |
12 |
|
|
2008 19 32 |
40 |
|
|
2008 19 40 |
12 |
|
|
2008 19 91 |
30 |
|
|
2008 20 20 |
12 |
|
|
2008 20 90 |
12 |
|
|
2008 30 20 |
12 |
|
|
2008 40 20 |
12 |
|
|
2008 50 20 |
12 |
|
|
2008 60 20 |
12 |
|
|
2008 70 20 |
12 |
|
|
2008 80 20 |
12 |
|
|
2008 91 00 |
12 |
|
|
2008 92 30 |
12 |
|
|
2008 99 12 |
12 |
|
|
2008 99 19 |
40 |
|
|
2008 99 30 |
12 |
|
|
2009 11 19 |
30 |
|
|
2009 11 20 |
45 |
|
|
2009 11 90 |
30 |
|
|
2009 12 90 |
30 |
|
|
2009 19 19 |
30 |
|
|
2009 19 90 |
45 |
|
|
2009 21 90 |
30 |
|
|
2009 29 19 |
30 |
|
|
2009 29 90 |
45 |
|
|
2009 31 10 |
12 |
|
|
2009 31 90 |
12 |
|
|
2009 39 11 |
12 |
|
|
2009 39 19 |
12 |
|
|
2009 39 90 |
12 |
|
|
2009 71 10 |
25 |
|
|
2009 71 90 |
30 |
|
|
2009 79 30 |
20 |
|
|
2009 79 90 |
45 |
|
|
2009 90 21 |
35 |
|
|
2009 90 24 |
30 |
|
|
2104 10 10 |
8 |
|
|
2105 00 11 |
0 |
0,24 kg kohta, kuid mitte üle 85 % |
|
2105 00 12 |
0 |
1,22 NIS kg kohta, kuid mitte üle 85 % |
|
2105 00 13 |
0 |
1,87 NIS kg kohta, kuid mitte üle 85 % |
|
2205 10 00 |
20 |
|
|
2205 90 00 |
20 |
|
|
2207 10 51 |
0 |
8,90 NIS 1 liitri alkoholi kohta |
|
2207 10 91 |
0 |
8,90 NIS 1 liitri alkoholi kohta |
|
2208 20 99 |
0 |
7,5 NIS 1 liitri alkoholi kohta |
|
3502 11 90 |
0 |
8,4 NIS kg kohta, kuid mitte üle 50 % |
|
3502 19 90 |
0 |
3,25 NIS kg kohta, kuid mitte üle 50 % |
|
3505 10 21 |
8 |
|
|
3505 20 00 |
8 |
|
|
(1) Iisraeli koodid vastavad Iisraeli tollitoimikus esitatutele, avaldatud 1.1.2010 Jeruusalemmas, versioon 1590. (2) BNM tähendab „kuid mitte üle” („but not more”) |
||
PROTOKOLL nr 3
taimekaitseküsimuste kohta
Ilma et see piiraks Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamislepingule lisatud sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamise kokkuleppe ja eelkõige selle artiklite 2 ja 6 kohaldamist, lepivad lepinguosalised kokku, et alates käesoleva lepingu jõustumisest
a) nõutakse nendevahelises kaubanduses fütosanitaarsertifikaati
— lõikelillede puhul:
—
— ühendusse toomisel üksnes perekondade Dendranthema, Dianthus ja Pelargonium taimede kohta ja
— Iisraeli toomisel üksnes perekondade Rosa, Dendranthema, Dianthus, Pelargonium, Gypsophilia ja Anemone taimede kohta ning
— puuviljade puhul:
—
— ühendusse toomisel üksnes perekondade Fortunella ja Poncirus tsitrusviljade ja nende hübriidide ning perekondade Annona, Cydonia, Diospyros, Malus, Mangifera, Passiflore, Prunus, Psidium, Pyrus, Ribes, Syzygium ja Vaccinum taimede kohta ja
— Iisraeli toomisel kõikide perekondade taimede kohta;
b) kehtib nendevahelises kaubanduses fütosanitaarloa esitamise nõue taimede või taimsete saaduste importimisel üksnes selleks, et oleks võimalik importida neid taimi või taimseid saadusi, mille importimine oleks muidu kahjuriohu riskianalüüsi põhjal keelatud;
c) peab uusi, lepinguosaliste vahelist asjakohast kaubandust kahjustada võivaid fütosanitaarmeetmeid kehtestada kavatsev lepinguosaline teise lepinguosalisega nõu, et uurida kavandatavaid meetmeid ja nende mõju.
PROTOKOLL nr 4
mõiste “päritolustaatusega tooted” määratluse ja halduskoostöö meetodite kohta
|
SISUKORD |
|
|
I JAOTIS |
|
|
ÜLDSÄTTED |
|
|
Artikkel 1 |
Mõisted |
|
II JAOTIS |
|
|
MÕISTE “PÄRITOLUSTAATUSEGA TOOTED” MÄÄRATLUS |
|
|
Artikkel 2 |
Üldnõuded |
|
Artikkel 3 |
Kumulatsioon ühenduses |
|
Artikkel 4 |
Kumulatsioon Iisraelis |
|
Artikkel 5 |
Täielikult saadud või toodetud tooted |
|
Artikkel 6 |
Piisava töö või töötluse läbinud tooted |
|
Artikkel 7 |
Ebapiisav töö või töötlus |
|
Artikkel 8 |
Kvalifikatsiooniühik |
|
Artikkel 9 |
Tarvikud, varuosad ja tööriistad |
|
Artikkel 10 |
Komplektid |
|
Artikkel 11 |
Kõrvalised tegurid |
|
III JAOTIS |
|
|
TERRITORIAALSED NÕUDED |
|
|
Artikkel 12 |
Territoriaalsuse põhimõte |
|
Artikkel 13 |
Otsevedu |
|
Artikkel 14 |
Näitused |
|
IV JAOTIS |
|
|
TOLLIMAKSUDE TAGASTAMINE VÕI TOLLIMAKSUDEST VABASTAMINE |
|
|
Artikkel 15 |
Tollimaksude tagastamise või tollimaksudest vabastamise keeld |
|
V JAOTIS |
|
|
PÄRITOLUTÕEND |
|
|
Artikkel 16 |
Üldnõuded |
|
Artikkel 17 |
Liikumissertifikaadi EUR.1 või EUR-MED väljaandmise kord |
|
Artikkel 18 |
Tagantjärele välja antud liikumissertifikaat EUR.1 või EUR-MED |
|
Artikkel 19 |
Liikumissertifikaadi EUR.1 või EUR-MED duplikaadi väljaandmine |
|
Artikkel 20 |
Liikumissertifikaadi EUR.1 või EUR-MED väljaandmine varem väljaantud või koostatud päritolutõendi alusel |
|
Artikkel 21 |
Arvestuslik eraldamine |
|
Artikkel 22 |
Arvedeklaratsiooni või EUR-MED arvedeklaratsiooni koostamise tingimused |
|
Artikkel 23 |
Heakskiidetud eksportija |
|
Artikkel 24 |
Päritolutõendi kehtivus |
|
Artikkel 25 |
Päritolutõendi esitamine |
|
Artikkel 26 |
Importimine osasaadetistena |
|
Artikkel 27 |
Päritolutõendist vabastamine |
|
Artikkel 28 |
Tõendavad dokumendid |
|
Artikkel 29 |
Päritolutõendite ja tõendavate dokumentide säilitamine |
|
Artikkel 30 |
Lahknevused ja vormistusvead |
|
Artikkel 31 |
Eurodes väljendatud summad |
|
VI JAOTIS |
|
|
HALDUSKOOSTÖÖ KORD |
|
|
Artikkel 32 |
Vastastikune abi |
|
Artikkel 33 |
Päritolutõendi õigsuse kontroll |
|
Artikkel 34 |
Vaidluste lahendamine |
|
Artikkel 35 |
Sanktsioonid |
|
Artikkel 36 |
Vabatsoonid |
|
VII JAOTIS |
|
|
CEUTA JA MELILLA |
|
|
Artikkel 37 |
Protokolli kohaldamine |
|
Artikkel 38 |
Eritingimused |
|
VIII JAOTIS |
|
|
LÕPPSÄTTED |
|
|
Artikkel 39 |
Protokolli muudatused |
|
Artikkel 40 |
Üleminekusätted transiit- ja ladustatud kauba kohta |
|
Lisade loetelu |
|
|
I lisa: |
Sissejuhatavad märkused II lisa loendi kohta |
|
II lisa: |
Loend päritolustaatuseta materjalidega tehtavatest töödest või töötlemistoimingutest, mis annavad tootele päritolustaatuse |
|
IIIa lisa: |
Liikumissertifikaadi EUR.1 ja liikumissertifikaadi EUR.1 taotluse näidised |
|
IIIb lisa: |
Liikumissertifikaadi EUR-MED ja liikumissertifikaadi EUR-MED taotluse näidised |
|
IVa lisa: |
Arvedeklaratsiooni tekst |
|
IVb lisa: |
EUR-MED arvedeklaratsiooni tekst |
|
Ühisdeklaratsioonid |
|
|
Ühisdeklaratsioon Andorra Vürstiriigi kohta |
|
|
Ühisdeklaratsioon San Marino Vabariigi kohta |
|
|
Deklaratsioon EL-Iisraeli assotsiatsiooninõukogu otsuse kohta |
|
I JAOTIS
ÜLDSÄTTED
Artikkel 1
Mõisted
Käesolevas protokollis kasutatakse järgmisi mõisteid:
a) valmistamine – igat liiki töö või töötlemine, kaasa arvatud komplekteerimine või eritoimingud;
b) materjal – koostisosa, toormaterjal, komponent või osa jne, mida on toote valmistamisel kasutatud;
c) toode – valmistatav toode, isegi kui see on ette nähtud hiljem mõnes teises valmistamistoimingus kasutamiseks;
d) kaup – nii materjalid kui ka tooted;
e) tolliväärtus – kooskõlas üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT) 1994 VII artikli rakendamise lepinguga (WTO leping tolliväärtuse määramise kohta) määratud tolliväärtus;
f) tehasehind – hind, mida makstakse ühenduses või Iisraelis asuvas tehases toote eest tootjale, kelle ettevõttes toimub viimane töö või töötlus, tingimusel et hind sisaldab kõikide kasutatud materjalide väärtust ja sellest on maha arvatud kõik riigisisesed maksud, mis makstakse tagasi või mida võib tagasi maksta saadud toote eksportimisel;
g) materjalide väärtus – kasutatud päritolustaatuseta materjalide tolliväärtus importimise ajal või kui see ei ole teada ja seda ei ole võimalik kindlaks teha, siis esimene tuvastatav hind, mida nende materjalide eest makstakse ühenduses või Iisraelis;
h) päritolustaatusega materjalide väärtus – selliste materjalide väärtus punkti g kohaselt, mida kohaldatakse mutatis mutandis;
i) lisandunud väärtus – toodete tehasehind, millest on lahutatud kõikide selliste nimetatud tootes sisalduvate materjalide tolliväärtus, mis pärinevad artiklites 3 ja 4 osutatud riikidest, mille puhul kohaldatakse kumulatsiooni, või kui tolliväärtus ei ole teada ja seda ei ole võimalik kindlaks teha, siis esimene tuvastatav hind, mida nende materjalide eest makstakse ühenduses või Iisraelis;
j) grupid ja rubriigid – kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi (käesolevas protokollis edaspidi “harmoneeritud süsteem” või “HS”) moodustavas nomenklatuuris kasutatud grupid ja rubriigid (neljakohalised koodid);
k) klassifitseerimine – osutab toote või materjali klassifitseerimisele teatud rubriiki;
l) kaubasaadetis – tooted, mis saadetakse samaaegselt ühelt eksportijalt ühele kaubasaajale või mis saadetakse eksportijalt kaubasaajale üheainsa veodokumendi alusel või selle dokumendi puudumisel üheainsa kaubaarve alusel;
m) territooriumid – hõlmab ka territoriaalvesi.
II JAOTIS
MÕISTE “PÄRITOLUSTAATUSEGA TOOTED” MÄÄRATLUS
Artikkel 2
Üldnõuded
1. Lepingu kohaldamisel loetakse järgmisi tooteid ühendusest pärinevateks toodeteks:
a) täielikult ühenduses saadud või toodetud tooted artikli 5 tähenduses;
b) ühenduses saadud või toodetud tooted, milles on kasutatud materjale, mis ei ole täielikult ühenduses saadud või toodetud, tingimusel et need on läbinud ühenduses piisava töö või töötluse artikli 6 tähenduses;
c) Euroopa Majanduspiirkonnast (EMP) pärinevad tooted Euroopa Majanduspiirkonna lepingu protokolli nr 4 tähenduses.
2. Lepingu kohaldamisel loetakse järgmisi tooteid Iisraelist pärinevateks toodeteks:
a) täielikult Iisraelis saadud või toodetud tooted artikli 5 tähenduses;
b) Iisraelis saadud või toodetud tooted, milles on kasutatud materjale, mis ei ole täielikult Iisraelis saadud või toodetud, tingimusel et need on läbinud Iisraelis piisava töö või töötluse artikli 6 tähenduses.
3. Lõike 1 punkti c sätteid kohaldatakse üksnes tingimusel, et ühelt poolt Iisraeli ning teiselt poolt EMP-EFTA riikide (Island, Liechtenstein ja Norra) vahel kohaldatakse vabakaubanduslepingut.
Artikkel 3
Kumulatsioon ühenduses
1. Ilma et see piiraks artikli 2 lõike 1 kohaldamist, loetakse tooteid ühendusest pärinevaks, kui need on seal saadud või toodetud ning neis on kasutatud ►M4 ————— ◄ Šveitsist (sh Liechtensteinist) ( 2 ), Islandist, Norrast, ►M4 ————— ◄ Türgist või ühendusest pärit materjale, tingimusel et ühenduses tehtud töö või töötlus on artiklis 7 mainitud toimingutest ulatuslikum. Need materjalid ei pea olema läbinud piisavat tööd või töötlust.
2. Ilma et see piiraks artikli 2 lõike 1 kohaldamist, loetakse tooteid ühendusest pärinevaks, kui need on seal saadud või toodetud ning neis on kasutatud materjale, mis pärinevad Fääri saartelt või 27. ja 28. novembril 1995 toimunud Euroopa-Vahemere konverentsil vastu võetud Barcelona deklaratsioonil põhineva Euroopa-Vahemere partnerluse osalisriigist, välja arvatud Türgist, tingimusel et ühenduses tehtud töö või töötlus on artiklis 7 mainitud toimingutest ulatuslikum. Need materjalid ei pea olema läbinud piisavat tööd või töötlust.
3. Kui ühenduses tehtav töö või töötlus ei ole artiklis 7 mainitud toimingutest ulatuslikum, loetakse saadud või toodetud toode ühendusest pärinevaks ainult juhul, kui sellele seal lisandunud väärtus on suurem kui mõnest muust lõikes 1 või 2 osutatud riigist pärinevate kasutatud materjalide väärtus. Vastasel juhul loetakse saadud või toodetud toode pärinevaks riigist, kust pärinevate ühenduses valmistamiseks kasutatud päritolustaatusega materjalide väärtus on suurim.
4. Lõikes 1 või 2 osutatud riikidest pärinevad tooted, mis ei läbi ühenduses tööd või töötlust, säilitavad nendesse riikidesse eksportimisel oma päritolustaatuse.
5. Käesolevas artiklis sätestatud kumulatsiooni võib kohaldada üksnes järgmistel tingimustel:
a) päritolustaatuse saamisega seotud riikide ning sihtriigi vahel kohaldatakse vastavalt üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT) XXIV artiklile sooduskaubanduslepingut;
b) materjalid ja tooted on saanud päritolustaatuse käesolevas protokollis sätestatud päritolureeglitega samasuguste päritolureeglite kohaldamisel
ning
c) teatised kumulatsiooni kohaldamiseks vajalike nõuete täitmise kohta on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas (C-seerias) ning Iisraelis sealse korra kohaselt.
Käesolevas artiklis sätestatud kumulatsiooni kohaldatakse alates Euroopa Liidu Teatajas (C-seerias) avaldatud teatises märgitud kuupäevast.
Ühendus esitab Euroopa Ühenduste Komisjoni kaudu Iisraelile üksikasjalikud andmed lepingute kohta, mida kohaldatakse teiste lõigetes 1 ja 2 osutatud riikidega, kaasa arvatud nende lepingute jõustumiskuupäeva ja vastavad päritolureeglid.
Artikkel 4
Kumulatsioon Iisraelis
1. Ilma et see piiraks artikli 2 lõike 2 kohaldamist, loetakse tooteid Iisraelist pärinevaks, kui need on seal saadud või toodetud ning neis on kasutatud ►M4 ————— ◄ Šveitsist (sh Liechtensteinist) (2) , Islandilt, Norrast, ►M4 ————— ◄ Türgist või ühendusest pärit materjale, tingimusel et Iisraelis tehtud töö või töötlus on artiklis 7 nimetatud toimingutest ulatuslikum. Need materjalid ei pea olema läbinud piisavat tööd või töötlust.
2. Ilma et see piiraks artikli 2 lõike 2 kohaldamist, loetakse tooteid Iisraelist pärinevaks, kui need on seal saadud või toodetud ning neis on kasutatud materjale, mis pärinevad Fääri saartelt või 27. ja 28. novembril 1995 toimunud Euroopa-Vahemere konverentsil vastu võetud Barcelona deklaratsioonil põhineva Euroopa-Vahemere partnerluse osalisriigist, välja arvatud Türgist, tingimusel et Iisraelis tehtud töö või töötlus on artiklis 7 mainitud toimingutest ulatuslikum. Need materjalid ei pea olema läbinud piisavat tööd või töötlust.
3. Kui Iisraelis tehtav töö või töötlus ei ole artiklis 7 mainitud toimingutest ulatuslikum, loetakse saadud või toodetud toode Iisraelist pärinevaks ainult juhul, kui sellele seal lisandunud väärtus on suurem kui mõnest muust lõikes 1 või 2 osutatud riigist pärinevate kasutatud materjalide väärtus. Vastasel juhul loetakse saadud või toodetud toode pärinevaks riigist, kust pärinevate Iisraelis valmistamiseks kasutatud päritolustaatusega materjalide väärtus on suurim.
4. Lõikes 1 või 2 osutatud riikidest pärinevad tooted, mis ei läbi Iisraelis tööd või töötlust, säilitavad nendesse riikidesse eksportimisel oma päritolustaatuse.
5. Käesolevas artiklis sätestatud kumulatsiooni võib kohaldada üksnes järgmistel tingimustel:
a) päritolustaatuse saamisega seotud riikide ning sihtriigi vahel kohaldatakse vastavalt üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT) XXIV artiklile sooduskaubanduslepingut;
b) materjalid ja tooted on saanud päritolustaatuse käesolevas protokollis sätestatud päritolureeglitega samasuguste päritolureeglite kohaldamisel
ning
c) teatised kumulatsiooni kohaldamiseks vajalike nõuete täitmise kohta on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas (C-seerias) ning Iisraelis sealse korra kohaselt.
Käesolevas artiklis sätestatud kumulatsiooni kohaldatakse alates Euroopa Liidu Teatajas (C-seerias) avaldatud teatises märgitud kuupäevast.
Iisrael esitab Euroopa Ühenduste Komisjoni kaudu ühendusele üksikasjalikud andmed lepingute kohta, mida kohaldatakse teiste lõigetes 1 ja 2 osutatud riikidega, kaasa arvatud nende lepingute jõustumiskuupäeva ja vastavad päritolureeglid.
Artikkel 5
Täielikult saadud või toodetud tooted
1. Täielikult ühenduses või Iisraelis saadud või toodetud toodeteks loetakse järgmiseid:
a) nende pinnasest ja merepõhjast kaevandatud mineraalsed maavarad;
b) seal koristatud taimekasvatussaadused;
c) seal sündinud ja kasvatatud elusloomad;
d) seal kasvatatud elusloomadest valmistatud tooted;
e) sealt saadud jahi- ja kalasaak;
f) merekalapüügisaadused ja muud väljaspool ühenduse ja Iisraeli territoriaalvett nende laevade poolt püütud saadused;
g) nende kalatöötlemislaevade pardal üksnes punktis f osutatud saadustest valmistatud tooted;
h) seal kogutud kasutatud esemed, millest saab üksnes tooret, sealhulgas kasutatud rehvid, mis sobivad üksnes protekteerimiseks või jäätmeteks;
i) sealse tootmistegevuse jäätmed ja jäägid;
j) väljaspool nende territoriaalvett merepõhjast või selle aluspinnasest kaevandatud saadused, kui neil on selle merepõhja või selle aluspinnase kasutamise ainuõigus;
k) kõik kaubad, mis on seal valmistatud üksnes punktides a–j nimetatud saadustest või toodetest.
2. Lõike 1 punktides f ja g olevaid mõisteid “nende laevad” ja “nende kalatöötlemislaevad” kohaldatakse ainult selliste laevade ja kalatöötlemislaevade suhtes:
a) mis on registreeritud või laevaregistrisse kantud mõnes ühenduse liikmesriigis või Iisraelis;
b) mis sõidavad mõne ühenduse liikmesriigi või Iisraeli lipu all;
c) millest vähemalt 50 % kuulub ühenduse liikmesriikide või Iisraeli kodanikele või äriühingule, mille peakontor asub ühes neist riikidest ja mille juht või juhtkond, juhatuse või nõukogu esimees ning enamik mõlema organi liikmeid on ühenduse liikmesriikide või Iisraeli kodanikud ja mille kapitalist kuulub osanike vastutusega või piiratud vastutusega äriühingute puhul vähemalt pool eespool nimetatud riikidele või nende avalik-õiguslikele isikutele või kodanikele;
d) mille kapten ja juhtkonnaliikmed on ühenduse liikmesriikide või Iisraeli kodanikud
ning
e) mille laevaperest vähemalt 75 % on ühenduse liikmesriikide või Iisraeli kodanikud.
Artikkel 6
Piisava töö või töötluse läbinud tooted
1. Artikli 2 kohaldamisel loetakse tooteid, mis ei ole täielikult saadud või toodetud, piisava töö või töötluse läbinuks, kui II lisa loendis esitatud tingimused on täidetud.
Eespool nimetatud tingimused näitavad, millist päritolustaatuseta materjalidega teostatavat tööd või töötlemist nõutakse kõigi lepinguga hõlmatud toodete valmistamisel ning neid tingimusi kohaldatakse ainult nende materjalide suhtes. Sellest tulenevalt, kui toodet, mis on saanud päritolustaatuse loetelus ettenähtud tingimuste täitmisega, kasutatakse teise toote valmistamisel, ei kohaldata selle puhul teise toote suhtes kehtivaid tingimusi ega arvestata selle toote valmistamiseks kasutatud materjale teises tootes kui päritolustaatuseta materjale.
2. Lõikest 1 olenemata võib päritolustaatuseta materjale, mida II lisas esitatud loendis ettenähtud tingimuste kohaselt toote valmistamiseks ei tohi kasutada, siiski kasutada, kui:
a) nende koguväärtus ei ületa 10 % toote tehasehinnast;
b) käesoleva lõike alusel ei ületata ühtki protsendimäära, mis on loendis seatud päritolustaatuseta materjalide suurimaks väärtuseks.
Käesolevat lõiget ei kohaldata harmoneeritud süsteemi gruppidesse 50–63 kuuluvate toodete suhtes.
3. Lõikeid 1 ja 2 kohaldatakse, kui artikli 7 sätetest ei tulene teisiti.
Artikkel 7
Ebapiisav töö või töötlus
1. Ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist, käsitatakse järgmisi toiminguid päritolustaatuse omandamiseks ebapiisava töö või töötlusena, olenemata sellest, kas artikli 6 tingimused on täidetud või mitte:
a) toimingud, mis tagavad toodete seisundi säilimise nende vedamisel ja ladustamisel;
b) pakkeüksuste osadeksjagamine ja koondamine;
c) pesemine, puhastamine; tolmu, oksiidi, õli, värvi ja muude katete eemaldamine;
d) tekstiili triikimine ja pressimine;
e) lihtsad värvimis- ja poleerimistööd;
f) teravilja ja riisi kestade eemaldamine, osaline või täielik pleegitamine, poleerimine ja glaseerimine;
g) suhkru toonimine ja tükkipressimine;
h) puuviljade, pähklite ja köögiviljade koorimine ja kividest puhastamine;
i) teritamine, lihtlihvimine või lihtlõikamine;
j) tuulamine, sõelumine, sortimine, liigitamine, klassifitseerimine, sobitamine (sh toodetest komplektide pakkimine);
k) lihtne klaas- või plastpudelitesse, plekkpurkidesse, kottidesse, karpidesse, kastidesse pakkimine, alustele jms kinnitamine ning kõik muu lihtne pakendamine;
l) märkide, etikettide, logode ja muude eristusmärkide kinnitamine või trükkimine tootele või selle pakendile;
m) üht või mitut sorti toodete segamine;
n) toote osade lihtne kokkupanemine terviktoote saamiseks või toodete osadekslammutamine;
o) kaks või rohkem punktides a–n loetletud toimingut üheskoos;
p) loomade tapmine.
2. Et määrata kindlaks, kas tootega tehtud töö või töötlus on lõike 1 tähenduses ebapiisav, vaadeldakse kõiki ühenduses või Iisraelis selle tootega läbi viidud toiminguid koos.
Artikkel 8
Kvalifikatsiooniühik
1. Käesoleva protokolli sätete kohaldamisel on kvalifikatsiooniühik see toode, mida loetakse põhiüksuseks harmoneeritud süsteemi nomenklatuuri järgi klassifitseerimisel.
Sellest tulenevalt:
a) kui toode, mis koosneb esemete rühmast või kokkupandud esemetest, klassifitseeritakse harmoneeritud süsteemi järgi ühte rubriiki, moodustab tervik kvalifikatsiooniühiku;
b) kui kaubasaadetis koosneb mitmest identsest tootest, mis klassifitseeritakse samasse harmoneeritud süsteemi rubriiki, kohaldatakse käesoleva protokolli sätteid iga toote suhtes eraldi.
2. Kui harmoneeritud süsteemi 5. tõlgendamisreegli kohaselt loetakse klassifitseerimisel pakend toote juurde kuuluvaks, tuleb see ka päritolu kindlaksmääramisel lugeda toote juurde kuuluvaks.
Artikkel 9
Tarvikud, varuosad ja tööriistad
Seadme, masina, aparaadi või sõidukiga kaasas olevaid tarvikuid, varuosi ja tööriistu, mis on tavalise varustuse osaks ja mis kuuluvad hinna sisse ning mille eest ei esitata eraldi arvet, käsitatakse kõnealuse seadme, masina, aparaadi või sõiduki lahutamatu osana.
Artikkel 10
Komplektid
Harmoneeritud süsteemi 3. tõlgendamisreegliga määratletud komplektil on päritolustaatus, kui kõik komplekti kuuluvad tooted on päritolustaatusega. Kui komplekt koosneb päritolustaatusega ja päritolustaatuseta toodetest, on komplekt tervikuna siiski päritolustaatusega, kui päritolustaatuseta toodete väärtus ei ületa 15 % komplekti tehasehinnast.
Artikkel 11
Kõrvalised tegurid
Selleks et teha kindlaks, kas toode on päritolustaatusega või mitte, ei ole vaja kindlaks määrata järgmiste toote valmistamisel kasutatavate toodete päritolu:
a) elektrienergia ja kütus;
b) sisseseade ja varustus;
c) masinad ja tööriistad;
d) kaubad, mis ei kuulu ega ole ette nähtud kuuluma toote lõppkoosseisu.
III JAOTIS
TERRITORIAALSED NÕUDED
Artikkel 12
Territoriaalsuse põhimõte
1. Kui artikli 2 lõike 1 punktis c, artiklites 3 ja 4 ning käesoleva artikli lõikes 3 ei ole sätestatud teisiti, peavad II jaotises kehtestatud päritolustaatuse saamise tingimused olema ühenduses või Iisraelis pidevalt täidetud.
2. Kui artiklites 3 ja 4 ei ole sätestatud teisiti, tuleb juhul, kui ühendusest või Iisraelist mõnda teise riiki eksporditavad päritolustaatusega kaubad tagasi saadetakse, käsitada neid päritolustaatuseta kaupadena, kui tollile ei saa tõendada, et:
a) tagasitoodud kaubad on samad kaubad, mis eksporditi
ning
b) need ei ole kõnealuses riigis või eksportimise ajal läbinud ühtegi muud toimingut peale nende, mis on vajalikud kaupade seisundi säilitamiseks.
3. Ühendusest või Iisraelist eksporditud ja hiljem sinna reimporditud materjalidega väljaspool ühendust või Iisraeli toimunud töö või töötlus ei mõjuta päritolustaatuse saamist vastavalt II jaotises sätestatud tingimustele, kui:
a) kõnealused materjalid on täielikult saadud või toodetud ühenduses või Iisraelis või nendega enne eksportimist tehtud tööd ja töötlemistoimingud on artiklis 7 osutatud toimingutest ulatuslikumad
ning
b) tollile suudetakse nõuetekohaselt tõendada, et:
i) reimporditud kaup on saadud eksporditud kaubaga tehtud töö või töötlemise teel
ja
ii) käesoleva artikli kohaldamisel väljaspool ühendust või Iisraeli tekkinud kogulisandväärtus ei ole suurem kui 10 % selle lõpptoote tehasehinnast, millele päritolustaatust taotletakse.
4. Lõike 3 kohaldamisel ei rakendata II jaotises sätestatud päritolustaatuse saamise tingimusi väljaspool ühendust või Iisraeli toimuva töö või töötlemise suhtes. Kui lõpptoote päritolustaatuse kindlaksmääramiseks kasutatakse II lisa loendis sätestatud eeskirja, mis näeb ette kõigi kasutatud päritolustaatuseta materjalide maksimaalse väärtuse, ei või asjaomase lepinguosalise territooriumil kasutatud päritolustaatuseta materjalide koguväärtus koos käesoleva artikli kohaldamisel väljaspool ühendust või Iisraeli tekkinud kogulisandväärtusega olla suurem nimetatud protsendimäärast.
5. Lõigete 3 ja 4 kohaldamisel tähendab “kogulisandväärtus” kõiki väljaspool ühendust ja Iisraeli tekkivaid kulusid, sealhulgas seal kasutatud materjalide väärtust.
6. Lõigete 3 ja 4 sätteid ei kohaldata toodete suhtes, mis ei vasta II lisa loendis sätestatud tingimustele või mida saab pidada piisava töö või töötluse läbinuks ainult siis, kui kohaldatakse artikli 6 lõikes 2 sätestatud üldisi lubatud piirväärtusi.
7. Lõigete 3 ja 4 sätteid ei kohaldata harmoneeritud süsteemi gruppidesse 50–63 kuuluvate toodete suhtes.
8. Käesoleva artikliga hõlmatud töö või töötlemine väljaspool ühendust või Iisraeli toimub välistöötlemise korra või muu sarnase korra kohaselt.
Artikkel 13
Otsevedu
1. Lepingus ette nähtud sooduskohtlemist kohaldatakse ainult käesoleva protokolli nõuetele vastavate toodete suhtes, mille vedu toimub otse ühenduse ja Iisraeli vahel või muude artiklites 3 ja 4 nimetatud riikide territooriumide kaudu, mille puhul kohaldatakse kumulatsiooni. Ühe kaubasaadetise moodustavaid tooteid võib siiski vedada muude territooriumide kaudu, vajaduse korral neid kõnealustel territooriumidel ümber laadides või ajutiselt ladustades, tingimusel et need jäävad transiidi- või ladustamisriigis tolli järelevalve alla ega läbi muid toiminguid peale maha- või uuesti pealelaadimise või kauba seisundi säilitamiseks vajalike toimingute.
Päritolustaatusega tooteid võib torutranspordi kaudu vedada läbi muude territooriumide peale ühenduse ja Iisraeli.
2. Impordiriigi tollile tõendatakse, et lõike 1 tingimused on täidetud, esitades:
a) üheainsa veodokumendi, mis hõlmab teekonda ekspordiriigist läbi transiidiriigi või
b) transiidiriigi tolli tõendi:
i) milles on täpne toodete kirjeldus;
ii) kuhu on märgitud toodete maha- ja uuesti pealelaadimise kuupäevad ning vajaduse korral laevade nimed või muud kasutatud veovahendid
ning
iii) mis tõendab, millistel tingimustel olid tooted transiidiriigis või
c) nende puudumisel kõik muud tõendavad dokumendid.
Artikkel 14
Näitused
1. Päritolustaatusega toodete suhtes, mis on saadetud näitusele mõnda muusse riiki peale artiklites 3 ja 4 osutatud riikide, mille puhul kohaldatakse kumulatsiooni, ning mis pärast näitust on müüdud ühendusse või Iisraeli importimiseks, kohaldatakse impordil lepingu sätteid, kui tollile on piisavalt tõendatud, et:
a) eksportija on toimetanud nimetatud tooted ühendusest või Iisraelist näitust korraldavasse riiki ja seal need näitusel välja pannud;
b) kõnealune eksportija on tooted müünud või muul viisil võõrandanud ühenduses või Iisraelis asuvale isikule;
c) tooted on saadetud näituse ajal või vahetult pärast näitust samal kujul, nagu need näitusele saadeti
ning
d) alates näitusele saatmisest ei ole tooteid kasutatud muuks otstarbeks kui seal väljapanekuks.
2. Päritolutõend tuleb välja anda või koostada kooskõlas V jaotise sätetega ja esitada importiva riigi tollile tavalisel viisil. Sellele märgitakse näituse nimi ja aadress. Vajaduse korral võidakse nõuda dokumentaalseid lisatõendeid toodete väljapanekutingimuste kohta.
3. Lõiget 1 kohaldatakse kõikide kaubandus-, tööstus-, põllumajandus- ja käsitöönäituste, -messide ja muude samalaadsete avalike ürituste ja väljapanekute suhtes, mille jooksul kõnealused tooted jäävad tollikontrolli alla, välja arvatud kauplustes või äripindadel korraldatavad eraviisilised üritused, mille eesmärk on välismaiste toodete müük.
IV JAOTIS
TOLLIMAKSUDE TAGASTAMINE VÕI TOLLIMAKSUDEST VABASTAMINE
Artikkel 15
Tollimaksude tagastamise või tollimaksudest vabastamise keeld
1.
a) Päritolustaatuseta materjalide suhtes, mida kasutatakse ühendusest, Iisraelist või mõnest teisest artiklites 3 ja 4 nimetatud riigist pärinevate toodete valmistamiseks, mille kohta on välja antud või koostatud päritolutõend vastavalt V jaotise sätetele, ei kohaldata ühenduses ega Iisraelis mitte mingisugust tollimaksude tagastamist ega tollimaksudest vabastamist.
b) Harmoneeritud süsteemi gruppi 3 ning rubriikidesse 1604 ja 1605 kuuluvate toodete suhtes, mis on ühendusest pärinevad tooted artikli 2 lõike 1 punkti c tähenduses ja mille kohta on V jaotise sätete kohaselt välja antud või koostatud päritolutõend, ei kohaldata ühenduses mitte mingisugust tollimaksude tagastamist ega tollimaksudest vabastamist.
2. Lõikes 1 nimetatud keeldu kohaldatakse tollimaksude või samaväärse toimega maksude osalise või täieliku tagastamise, vähendamise või nendest vabastamise korra suhtes, mida ühendus või Iisrael kohaldab valmistamiseks kasutatavate materjalide ning lõike 1 punktiga b hõlmatud toodete suhtes, kui otsest või tegelikku tagasimaksmist, vähendamist või maksudest vabastamist, kui nendest materjalidest valmistatud tooted eksporditakse, kuid mitte juhul, kui need on ette nähtud kodumaiseks kasutamiseks.
3. Päritolutõendis märgitud toodete eksportija peab olema valmis igal ajal tolli nõudmisel esitama kõik vajalikud dokumendid, mis tõendavad, et asjaomaste toodete valmistamisel kasutatud päritolustaatuseta materjalide eest ei ole saadud tollimaksu tagasimaksu ning et kõik nende materjalide suhtes kohaldatavad tollimaksud ja samaväärse toimega maksud on tegelikult makstud.
4. Lõigete 1–3 sätteid kohaldatakse ka artikli 8 lõikes 2 nimetatud pakendi, artiklis 9 nimetatud tarvikute, varuosade ja tööriistade ning artiklis 10 nimetatud komplekti kuuluvate toodete suhtes, kui need on päritolustaatuseta.
5. Lõigete 1–4 sätteid kohaldatakse ainult nende materjalide suhtes, mille puhul kohaldatakse käesolevat lepingut. Need sätted ei välista lepingu alusel eksporditavate põllumajandustoodete suhtes eksporditoetuste süsteemi kohaldamist.
V JAOTIS
PÄRITOLUTÕEND
Artikkel 16
Üldnõuded
1. Ühendusest pärinevate toodete importimisel Iisraeli ja Iisraelist pärinevate toodete importimisel ühendusse kohaldatakse lepingu sätteid, kui esitatakse üks järgmistest päritolutõenditest:
a) liikumissertifikaat EUR.1, mille näidis on esitatud IIIa lisas;
b) liikumissertifikaat EUR-MED, mille näidis on esitatud IIIb lisas;
c) artikli 22 lõikes 1 ettenähtud juhtudel deklaratsioon, mille eksportija esitab kaubaarvel, saatelehel või muus äridokumendis, kus kõnealuseid tooteid on kirjeldatud piisavalt täpselt, et neid oleks võimalik identifitseerida (edaspidi “arvedeklaratsioon” või “EUR-MED arvedeklaratsioon”); arvedeklaratsioonide tekst on esitatud IVa ja IVb lisas.
2. Lõikest 1 olenemata saavad käesoleva protokolli kohased päritolustaatusega tooted artiklis 27 ettenähtud juhtudel soodustusi lepingu sätete alusel, ilma et oleks vaja esitada lõikes 1 nimetatud päritolutõendeid.
Artikkel 17
Liikumissertifikaadi EUR.1 või EUR-MED väljaandmise kord
1. Ekspordiriigi toll annab kaupade liikumissertifikaadi EUR.1 või EUR-MED välja eksportija või tema vastutusel tegutseva volitatud esindaja kirjaliku taotluse alusel.
2. Selleks täidab eksportija või tema volitatud esindaja kaupade liikumissertifikaadi EUR.1 või EUR-MED ja taotluse vormi, mille näidised on esitatud IIIa ja IIIb lisas. Need vormid täidetakse ühes nendest keeltest, milles on koostatud leping, ning kooskõlas eksportiva riigi õigusega. Vormide täitmisel käsitsi tuleb kirjutada tindi ja trükitähtedega. Tooteid tuleb kirjeldada selleks ettenähtud lahtris, jätmata tühje ridu. Kui lahtrisse jääb tühja ruumi, tuleb kirjelduse viimase rea alla tõmmata rõhtjoon ja tühi ruum läbi kriipsutada.
3. Eksportija, kes taotleb kaupade liikumissertifikaadi EUR.1 või EUR-MED väljaandmist, peab olema valmis igal ajal esitama kaupade liikumissertifikaadi EUR.1 või EUR-MED välja andnud eksportiva riigi tolli taotlusel kõik vajalikud dokumendid, mis tõendavad asjaomaste toodete päritolustaatust ja kinnitavad, et muud käesoleva protokolli nõuded on täidetud.
4. Ilma et see piiraks lõike 5 kohaldamist, annab ühenduse liikmesriigi või Iisraeli toll välja kaupade liikumissertifikaadi EUR.1 järgmistel juhtudel:
— kui asjaomaseid tooteid võib pidada ühendusest või Iisraelist pärinevateks toodeteks ilma artiklites 3 ja 4 nimetatud teistest riikidest pärit materjalidega kumulatsiooni kohaldamata ning kui need vastavad muudele käesoleva protokolli nõuetele,
— kui asjaomaseid tooteid võib pidada pärinevaks mõnest artiklis 3 või 4 nimetatud riigist, mille puhul kohaldatakse kumulatsiooni, ilma teistest artiklites 3 ja 4 nimetatud riikidest pärit materjalidega kumulatsiooni kohaldamata, ning kui need vastavad muudele käesoleva protokolli nõuetele, tingimusel et päritoluriigis on välja antud liikumissertifikaat EUR-MED või EUR-MED arvedeklaratsioon.
5. Ühenduse liikmesriigi või Iisraeli toll annab välja kaupade liikumissertifikaadi EUR-MED, kui asjaomaseid tooteid võib pidada pärinevaks ühendusest, Iisraelist või mõnest muust artiklis 3 või 4 nimetatud riigist, mille puhul kohaldatakse kumulatsiooni, kui need vastavad käesoleva protokolli nõuetele ja:
— kui on kohaldatud kumulatsiooni materjalidega, mis pärinevad artiklites 3 ja 4 nimetatud muudest riikidest, või
— kui tooteid võib kasutada kumulatsiooni kontekstis materjalidena, et valmistada tooteid ekspordiks mõnda muusse artiklis 3 või 4 nimetatud riiki, või
— kui tooteid võib reeksportida sihtriigist mõnda muusse artiklis 3 või 4 nimetatud riiki.
6. Kaupade liikumissertifikaadi EUR-MED lahtrisse 7 tehakse üks järgmistest ingliskeelsetest märgetest:
— kui päritolustaatus on omandatud, kohaldades kumulatsiooni ühest või mitmest artiklis 3 või 4 nimetatud riigist pärinevate materjalidega:
— “CUMULATION APPLIED WITH …” (riigi nimi/riikide nimed),
— kui päritolustaatus on omandatud ilma ühest või mitmest artiklis 3 või 4 nimetatud riigist pärinevate materjalidega kumulatsiooni kohaldamata:
— “NO CUMULATION APPLIED”.
7. Kaupade liikumissertifikaadi EUR.1 või EUR-MED välja andnud tolliasutus võtab vajalikud meetmed, et kontrollida toodete päritolustaatust ja muude käesoleva protokolli nõuete täitmist. Selleks on tal õigus nõuda ükskõik milliseid tõendeid ja kontrollida eksportija raamatupidamisdokumente ning teha muid kontrolltoiminguid, mida ta peab asjakohaseks. Ta teeb ka kindlaks, et lõikes 2 osutatud vormid on nõuetekohaselt täidetud. Eelkõige vaatab ta, kas toodete kirjeldamiseks ettenähtud lahter on täidetud nii, et sinna ei ole võimalik pettuse eesmärgil midagi lisada.
8. Kaupade liikumissertifikaadi EUR.1 või EUR-MED väljaandmise kuupäev märgitakse sertifikaadi lahtrisse 11.
9. Toll annab kaupade liikumissertifikaadi EUR.1 või EUR-MED eksportijale välja niipea, kui tegelik eksport on toimunud või tagatud.
Artikkel 18
Tagantjärele välja antud liikumissertifikaat EUR.1 või EUR-MED
1. Artikli 17 lõikest 9 olenemata võib liikumissertifikaadi EUR.1 või EUR-MED erandkorras välja anda pärast asjakohaste toodete eksportimist, kui:
a) seda ei antud ekspordi ajal välja eksimuse, tahtmatu tegevusetuse või muude eriliste asjaolude tõttu
või
b) tollile on tõendatud, et kaupade liikumissertifikaat EUR.1 või EUR-MED on välja antud, kuid tehnilistel põhjustel seda importimisel ei aktsepteeritud.
2. Olenemata artikli 17 lõikest 9 võib liikumissertifikaadi EUR-MED välja anda pärast seda, kui sellega hõlmatud tooted, millele on eksportimise ajal välja antud kaupade liikumissertifikaat EUR.1, on eksporditud, kui tollile on tõendatud, et artikli 17 lõikes 5 osutatud tingimused on täidetud.
3. Lõigete 1 ja 2 rakendamisel peab eksportija oma taotluses märkima kaupade liikumissertifikaadiga EUR.1 või EUR-MED hõlmatud kaupade ekspordikoha ja -kuupäeva ning taotluse põhjused.
4. Toll võib kaupade liikumissertifikaadi EUR. 1 või EUR-MED tagantjärele välja anda ainult pärast seda, kui ta on kontrollinud, kas eksportija taotluses esitatud andmed ühtivad vastavates dokumentides sisalduvate andmetega.
5. Tagantjärele välja antud liikumissertifikaadile EUR.1 või EUR-MED tuleb teha järgmine ingliskeelne märge:
“ISSUED RETROSPECTIVELY”.
Lõiget 2 rakendades tagantjärele välja antud liikumissertifikaadile EUR-MED tuleb teha järgmine ingliskeelne märge:
“ISSUED RETROSPECTIVELY (Original EUR.1 No … [väljaandmiskuupäev ja -koht])”.
6. Lõikes 5 osutatud märge tehakse liikumissertifikaadi EUR.1 või EUR-MED lahtrisse 7.
Artikkel 19
Liikumissertifikaadi EUR.1 või EUR-MED duplikaadi väljaandmine
1. Liikumissertifikaadi EUR.1 või EUR-MED varguse, kadumise või hävimise korral võib eksportija taotleda sertifikaadi välja andnud tolliasutuselt selle valduses olevate ekspordidokumentide põhjal duplikaati.
2. Sel viisil välja antud duplikaadil peab olema järgmine ingliskeelne märge:
“DUPLICATE”.
3. Lõikes 2 osutatud märge tehakse liikumissertifikaadi EUR.1 või EUR-MED duplikaadi lahtrisse 7.
4. Duplikaat, millele peab olema märgitud liikumissertifikaadi EUR.1 või EUR-MED originaali väljaandmise kuupäev, hakkab kehtima alates nimetatud kuupäevast.
Artikkel 20
Liikumissertifikaadi EUR.1 või EUR-MED väljaandmine varem väljaantud või koostatud päritolutõendi alusel
Kui päritolustaatusega tooted suunatakse ühenduse või Iisraeli tolliasutuse kontrolli alla, võib originaalpäritolutõendi asendada ühe või mitme kaupade liikumissertifikaadiga EUR.1 või EUR-MED, et saata kõik tooted või osa neist mujale ühendusse või Iisraeli. Kaupade liikumissertifikaadi EUR.1 või EUR-MED asendussertifikaadi(d) annab välja see tolliasutus, kelle kontrolli alla tooted suunatakse.
Artikkel 21
Arvestuslik eraldamine
1. Kui ühesuguste ja omavahel asendatavate päritolustaatusega ja päritolustaatuseta materjalide varude eraldi hoidmisest tekivad märkimisväärsed kulutused või olulised raskused, võib toll asjaomaste isikute kirjalikul taotlusel lubada selliste varude haldamiseks niinimetatud arvestusliku eraldamise meetodit (edaspidi “meetod”).
2. Meetodiga peab olema võimalik tagada, et saadud või toodetud tooteid, mida võib pidada päritolustaatusega toodeteks, on teatava vaatlusperioodi jooksul sama suur hulk, kui oleks saadud kaubavarude füüsilisel eraldamisel.
3. Toll võib lõikes 1 viidatud loa andmiseks esitada tingimusi, mida ta peab vajalikuks.
4. Meetodit rakendatakse ja selle rakendamine registreeritakse üldiste raamatupidamispõhimõtete alusel, mida kohaldatakse riigis, kus toode on valmistatud.
5. Isik, kes meetodit kasutab, võib olenevalt asjaoludest kas koostada päritolutõendi või taotleda päritolutõendit toodete kogusele, mida võib pidada päritolustaatusega toodeteks. Tolli taotlusel deklareerib kõnealune isik, kuidas neid koguseid on hallatud.
6. Toll kontrollib loa kasutamist ja võib selle ära võtta, kui kasusaaja kasutab luba vääriti või ei täida mõnda muud käesolevas protokollis sätestatud tingimust.
Artikkel 22
Arvedeklaratsiooni või EUR-MED arvedeklaratsiooni koostamise tingimused
1. Artikli 16 lõike 1 punktis c nimetatud arvedeklaratsiooni või EUR-MED arvedeklaratsiooni võib koostada:
a) artiklis 23 määratletud heakskiidetud eksportija
või
b) iga eksportija iga kaubasaadetise kohta, mis koosneb ühest või mitmest päritolustaatusega tooteid sisaldavast pakendist, mille koguväärtus ei ületa 6 000 eurot.
2. Ilma et see piiraks lõike 3 kohaldamist, võib arvedeklaratsiooni koostada järgmistel juhtudel:
— kui asjaomaseid tooteid võib pidada ühendusest või Iisraelist pärinevateks toodeteks ilma artiklites 3 ja 4 nimetatud teistest riikidest pärit materjalidega kumulatsiooni kohaldamata ning kui need vastavad muudele käesoleva protokolli nõuetele,
— kui asjaomaseid tooteid võib pidada pärinevaks mõnest artiklis 3 või 4 nimetatud riigist, mille puhul kohaldatakse kumulatsiooni, ilma teistest artiklites 3 ja 4 nimetatud riikidest pärit materjalidega kumulatsiooni kohaldamata, ning kui need vastavad muudele käesoleva protokolli nõuetele, tingimusel et päritoluriigis on välja antud liikumissertifikaat EUR-MED või EUR-MED arvedeklaratsioon.
3. EUR-MED arvedeklaratsiooni võib koostada, kui asjaomaseid tooteid võib pidada pärinevaks ühendusest, Iisraelist või mõnest muust artiklis 3 või 4 nimetatud riigist, mille puhul kohaldatakse kumulatsiooni, ja kui need vastavad käesoleva protokolli nõuetele ning:
— kui on kohaldatud kumulatsiooni materjalidega, mis pärinevad artiklites 3 ja 4 nimetatud muudest riikidest, või
— kui tooteid võib kasutada kumulatsiooni kontekstis materjalidena, et valmistada tooteid eksportimiseks mõnda muusse artiklis 3 või 4 nimetatud riiki, või
— kui tooteid võib reeksportida sihtriigist mõnda muusse artiklis 3 või 4 nimetatud riiki.
4. EUR-MED arvedeklaratsiooni tehakse üks järgmistest ingliskeelsetest märgetest:
— kui päritolustaatus on omandatud, kohaldades kumulatsiooni ühest või mitmest artiklis 3 või 4 nimetatud riigist pärinevate materjalidega:
— “CUMULATION APPLIED WITH …” (riigi nimi/riikide nimed),
— kui päritolustaatus on omandatud ilma ühest või mitmest artiklis 3 või 4 nimetatud riigist pärinevate materjalidega kumulatsiooni kohaldamata:
— “NO CUMULATION APPLIED”.
5. Eksportija, kes koostab arvedeklaratsiooni või EUR-MED arvedeklaratsiooni, peab olema valmis igal ajal esitama eksportiva riigi tolli taotlusel kõik vajalikud dokumendid, mis tõendavad asjaomaste toodete päritolustaatust ja kinnitavad, et muud käesoleva protokolli nõuded on täidetud.
6. Eksportija koostab arvedeklaratsiooni või EUR-MED arvedeklaratsiooni, trükkides trükimasinal, tembeldades või printides arvele, saatelehele või mõnele muule äridokumendile deklaratsiooni, mille tekst on esitatud IVa või IVb lisas, kasutades üht nimetatud lisas esitatud keelelist versiooni kooskõlas eksportiva riigi õigusega. Kui deklaratsioon täidetakse käsitsi, tuleb kirjutada tindiga ja trükitähtedega.
7. Arvedeklaratsioonile ja EUR-MED arvedeklaratsioonile kirjutab eksportija oma originaalallkirja käsitsi. Heakskiidetud eksportijalt artikli 23 tähenduses ei nõuta siiski sellistele deklaratsioonidele allakirjutamist, tingimusel et ta kinnitab eksportiva riigi tollile kirjalikult, et võtab endale täieliku vastutuse iga arvedeklaratsiooni eest, mille alusel saab teda identifitseerida, nagu ta oleks sellele käsitsi alla kirjutanud.
8. Eksportija võib koostada arvedeklaratsiooni või EUR-MED arvedeklaratsiooni sellega hõlmatud toodete eksportimise ajal või pärast eksportimist, tingimusel et see esitatakse impordiriigis hiljemalt kaks aastat pärast sellega hõlmatud toodete importimist.
Artikkel 23
Heakskiidetud eksportija
1. Ekspordiriigi toll võib anda igale eksportijale (edaspidi “heakskiidetud eksportija”), kes tegeleb pidevalt käesoleva lepinguga hõlmatud kaupade veoga, loa koostada ise arvedeklaratsioone või EUR-MED arvedeklaratsioone, olenemata asjaomaste toodete väärtusest. Eksportija, kes taotleb sellist luba, peab tollile esitama kõik tagatised, mis on vajalikud toodete päritolustaatuse ja muude käesolevas protokollis ette nähtud nõuete täitmise kontrollimiseks.
2. Toll võib anda heakskiidetud eksportija staatuse ükskõik millistel tingimustel, mida ta peab asjakohaseks.
3. Toll annab heakskiidetud eksportijale tolliloa numbri, mis märgitakse arvedeklaratsioonile või EUR-MED arvedeklaratsioonile.
4. Toll kontrollib, kuidas heakskiidetud eksportija seda luba kasutab.
5. Toll võib loa igal ajal kehtetuks tunnistada. Ta peab tegema seda siis, kui heakskiidetud eksportija ei esita enam lõikes 1 nimetatud tagatisi, ei täida lõikes 2 nimetatud tingimusi või kasutab luba muul viisil vääriti.
Artikkel 24
Päritolutõendi kehtivus
1. Päritolutõend kehtib neli kuud alates selle väljaandmisest eksportivas riigis ning see tuleb nimetatud aja jooksul esitada importiva riigi tollile.
2. Päritolutõendeid, mis esitatakse impordiriigi tollile pärast lõikes 1 sätestatud esitamistähtaja möödumist, võib sooduskohtlemise kohaldamiseks aktsepteerida, kui need dokumendid jäid tähtaja jooksul esitamata erandlike asjaolude tõttu.
3. Kui esitamisega jäädakse hiljaks muudel põhjustel, võib impordiriigi toll päritolutõendeid aktsepteerida juhul, kui tooted on neile esitatud enne kõnealuse tähtaja möödumist.
Artikkel 25
Päritolutõendi esitamine
Päritolutõendid esitatakse impordiriigi tollile selles riigis kohaldatavas korras. Nimetatud toll võib nõuda päritolutõendi tõlget ja võib samuti nõuda, et koos impordideklaratsiooniga esitatakse ka importija kinnitus selle kohta, et tooted vastavad käesoleva lepingu rakendamiseks ettenähtud tingimustele.
Artikkel 26
Importimine osasaadetistena
Kui importija taotlusel ja importiva riigi tolli poolt ettenähtud tingimustel imporditakse harmoneeritud süsteemi XVI ja XVII jaotise või rubriikide 7308 ja 9406 alla kuuluvaid harmoneeritud süsteemi 2. tõlgendamisreegli punkti a tähenduses lahtivõetud või kokkupanemata tooteid eraldi saadetistena, esitatakse tollile selle toote kohta üksainus päritolutõend esimese kaubasaadetise importimisel.
Artikkel 27
Päritolutõendist vabastamine
1. Tooteid, mida üks eraisik saadab teisele eraisikule väikepakendis või mis kuuluvad reisija isikliku pagasi hulka, käsitatakse päritolustaatusega toodetena ning päritolutõendit ei ole vaja esitada, kui nimetatud tooted ei ole kaubanduslikku laadi ning on deklareeritud käesoleva protokolli nõuete kohaselt ja kui ei teki kahtlust nimetatud deklaratsiooni õigsuses. Kui tooted saadetakse posti teel, võib selle deklaratsiooni esitada tollideklaratsioonil CN22/CN23 või sellele dokumendile lisatud paberilehel.
2. Importi, mis on juhutine ja hõlmab eranditult tooteid, mis on ette nähtud vastuvõtjate või reisijate või nende perekonnaliikmete isiklikuks kasutamiseks, ei käsitata kaubandusliku impordina, kui toodete laadi ja koguse põhjal on ilmne, et neid ei impordita kaubanduslikel eesmärkidel.
3. Lisaks sellele ei tohi väikepakendite puhul selliste toodete koguväärtus ületada 500 eurot ja reisijate isikliku pagasi hulka kuuluvate toodete puhul 1 200 eurot.
Artikkel 28
Tõendavad dokumendid
Artikli 17 lõikes 3 ja artikli 22 lõikes 5 osutatud dokumendid, millega tõendatakse, et kaupade liikumissertifikaadi EUR.1 või EUR-MED või arvedeklaratsiooni või EUR-MED arvedeklaratsiooniga hõlmatud tooteid võib pidada ühendusest, Iisraelist või mõnest muust artiklis 3 või 4 nimetatud riigist pärinevateks toodeteks, et need vastavad muudele käesoleva protokolli tingimustele, võivad olla muu hulgas järgmised:
a) otsesed tõendid eksportija või tarnija poolt kõnealuste kaupade saamiseks tehtud toimingute kohta, mis sisalduvad näiteks tema arvetes või sisemises raamatupidamises;
b) dokumendid, mis tõendavad kasutatud materjalide päritolustaatust ja mis on välja antud või koostatud ühenduses või Iisraelis, kus neid dokumente kasutatakse riigisisese õiguse kohaselt;
c) dokumendid, mis tõendavad, et materjalid on läbinud töö või töötluse ühenduses või Iisraelis ja mis on välja antud või koostatud ühenduses või Iisraelis, kus neid dokumente kasutatakse riigisisese õiguse kohaselt;
d) kaupade liikumissertifikaadid EUR.1 või EUR-MED või arvedeklaratsioonid või EUR-MED arvedeklaratsioonid, mis tõendavad kasutatud materjalide päritolustaatust ning mis on välja antud või koostatud ühenduses või Iisraelis käesoleva protokolli kohaselt või mõnes muus artiklis 3 või 4 nimetatud riigis käesolevas protokollis esitatud reeglitega identsete päritolureeglite kohaselt;
e) piisavad tõendid artikli 12 kohaselt väljaspool ühendust või Iisraeli toimunud töö või töötluse kohta, mis tõendavad, et kõnealuse artikli nõuded on täidetud.
Artikkel 29
Päritolutõendite ja tõendavate dokumentide säilitamine
1. Liikumissertifikaadi EUR.1 või EUR-MED väljaandmist taotlev eksportija säilitab artikli 17 lõikes 3 kirjeldatud dokumente vähemalt kolm aastat.
2. Arvedeklaratsiooni või EUR-MED arvedeklaratsiooni koostanud eksportija säilitab selle arvedeklaratsiooni koopiat ja artikli 22 lõikes 5 kirjeldatud dokumente vähemalt kolm aastat.
3. Ekspordiriigi toll, kes annab välja liikumissertifikaadi EUR.1 või EUR-MED, säilitab artikli 17 lõikes 2 kirjeldatud taotlust vähemalt kolm aastat.
4. Impordiriigi toll säilitab talle esitatud kaupade liikumissertifikaate EUR.1 ja EUR-MED ning arvedeklaratsioone ja EUR-MED arvedeklaratsioone vähemalt kolm aastat.
Artikkel 30
Lahknevused ja vormistusvead
1. Kui päritolutõendil ja tolliasutusele toodete impordiga seotud formaalsuste täitmiseks esitatud dokumentides olevate andmete vahel avastatakse väikseid erinevusi, ei muuda see päritolutõendit iseenesest tühiseks, kui tõendatakse nõuetekohaselt, et see dokument vastab esitatud toodetele.
2. Päritolutõendit ei tohiks tagasi lükata ilmsete vormistusvigade, näiteks trükivigade tõttu, kui need vead ei sea kahtluse alla selles dokumendis esitatud andmete õigsust.
Artikkel 31
Eurodes väljendatud summad
1. Juhuks, kui toodete kohta esitatakse arve muus vääringus peale euro, määravad asjaomased riigid artikli 22 lõike 1 punkti b ja artikli 27 lõike 3 sätete kohaldamiseks igal aastal kindlaks eurodes väljendatud summadega samaväärsed summad ühenduse liikmesriikide, Iisraeli ning artiklites 3 ja 4 nimetatud riikide omavääringus.
2. Kaubasaadetise suhtes kohaldatakse artikli 22 lõike 1 punkti b või artikli 27 lõike 3 sätteid selle vääringu põhjal, milles arve on koostatud, kooskõlas asjaomase riigi poolt fikseeritud summadega.
3. Omavääringus kasutatavad summad on võrdväärsed eurodes väljendatud summadega iga aasta oktoobri esimese tööpäeva kursi alusel. Summad teatatakse Euroopa Ühenduste Komisjonile 15. oktoobriks ja neid hakatakse kohaldama alates järgmise aasta 1. jaanuarist. Euroopa Ühenduste Komisjon teatab vastavad summad kõikidele asjaomastele riikidele.
4. Riik võib eurodes väljendatud summa omavääringusse konverteerimise tulemusena saadud summa ümardada suuremaks või väiksemaks. Ümardatud summa ei tohi konverteerimise tulemusena saadud summast erineda rohkem kui 5 % võrra. Riik võib eurodes väljendatud summa väärtuse omavääringus muutmata jätta, kui lõikes 3 sätestatud iga-aastase korrigeerimise ajal saadakse selle summa konverteerimise tulemusena enne ümardamist summa, mis on omavääringus väljendatud summast vähem kui 15 % suurem. Omavääringus väljendatud summa võib jätta muutmata, kui see summa konverteerimise tulemusena väheneks.
5. Assotsiatsioonikomitee vaatab ühenduse või Iisraeli taotlusel eurodes väljendatud summad üle. Kõnealusel ülevaatamisel kaalub assotsiatsioonikomitee asjaomaste piiride mõju tegeliku väärtuse säilitamise kasulikkust. Selleks võib ta otsustada muuta eurodes väljendatud summasid.
VI JAOTIS
HALDUSKOOSTÖÖ KORD
Artikkel 32
Vastastikune abi
1. Ühenduse liikmesriikide ja Iisraeli tolliasutused annavad üksteisele Euroopa Ühenduste Komisjoni kaudu templijäljendid, mida kasutatakse nende tolliasutustes kaupade liikumissertifikaatide EUR.1 ja EUR-MED väljaandmisel, ja nende tolliasutuste aadressid, kes vastutavad kõnealuste sertifikaatide, arvedeklaratsioonide ja EUR-MED arvedeklaratsioonide kontrollimise eest.
2. Et tagada käesoleva protokolli õige kohaldamine, aitavad ühendus ja Iisrael üksteisel pädevate tolliasutuste kaudu kontrollida liikumissertifikaatide EUR.1 ja EUR-MED, arvedeklaratsioonide ja EUR-MED arvedeklaratsioonide ehtsust ja nendes dokumentides esitatud andmete õigsust.
Artikkel 33
Päritolutõendi õigsuse kontroll
1. Järelkontrolli päritolutõendite üle tehakse pisteliselt või siis, kui importiva riigi tollil tekib põhjendatud kahtlus dokumentide ehtsuses, kõnealuste toodete päritolustaatuses või käesoleva protokolli muude nõuete täitmises.
2. Lõike 1 rakendamisel tagastab impordiriigi toll ekspordiriigi tollile liikumissertifikaadi EUR.1 või EUR-MED, arve, kui see on esitatud, ja arvedeklaratsiooni või EUR-MED arvedeklaratsiooni või nende dokumentide koopiad, esitades vajaduse korral kontrollitaotluse põhjused. Kõik saadud dokumendid ja teave, mille põhjal võib oletada, et päritolutõendis esitatud andmed on ebaõiged, saadetakse kontrollitaotluse tõendamiseks.
3. Kontrolli viib läbi ekspordiriigi toll. Selleks on tal õigus nõuda ükskõik milliseid tõendeid ja kontrollida eksportija raamatupidamisdokumente ning teha muid kontrollimisi, mida ta peab asjakohaseks.
4. Kui impordiriigi toll otsustab kontrollitulemuste saamiseni asjakohaste toodete sooduskohtlemise peatada, pakub ta importijale võimalust, et tooted vabastatakse, kui eelnevalt on kasutusele võetud kõik vajalikud ettevaatusabinõud.
5. Kontrolli tulemustest teatatakse kontrolli taotlenud tolliasutusele niipea kui võimalik. Tulemustest peab selgesti ilmnema, kas dokumendid on ehtsad ning kas asjaomaseid tooteid võib pidada ühendusest, Iisraelist või mõnest muust artiklis 3 või 4 nimetatud riigist pärinevateks toodeteks ja kas need vastavad käesoleva protokolli muudele nõuetele.
6. Kui põhjendatud kahtluse korral ei saada vastust kümne kuu jooksul alates kontrollitaotluse esitamise kuupäevast või kui vastus ei sisalda piisavalt teavet, et otsustada, kas kõnealune dokument on ehtne, või määrata toodete tegelikku päritolu, keeldub kontrolli taotlenud tolliasutus soodustuste andmisest, välja arvatud erandlikel asjaoludel.
Artikkel 34
Vaidluste lahendamine
Kui seoses artiklis 33 nimetatud kontrollimenetlusega tekivad vaidlused, mida kontrolli taotlenud toll ja kontrolli tegemise eest vastutav toll ei suuda lahendada, või kui tekib käesoleva protokolli tõlgendamisega seotud küsimus, esitatakse need lahendamiseks assotsiatsioonikomiteele.
Importija ja impordiriigi tolli vahelised vaidlused lahendatakse alati kõnealuse riigi õigusnormide kohaselt.
Artikkel 35
Sanktsioonid
Sanktsioon määratakse igale isikule, kes toodete sooduskohtlemise saavutamiseks koostab või laseb koostada valeandmeid sisaldava dokumendi.
Artikkel 36
Vabatsoonid
1. Ühendus ja Iisrael võtavad kõik vajalikud meetmed tagamaks, et päritolutõendi alusel kaubastatavaid tooteid, mida veo ajal hoitakse nende territooriumil asuvates vabatsoonides, ei vahetata muude kaupade vastu ning et nendega ei tehta muid toiminguid kui need, mis on ette nähtud toodete riknemise vältimiseks.
2. Kui ühendusest või Iisraelist pärinevaid tooteid imporditakse vabatsooni päritolutõendi alusel ja need läbivad seal töö või töötluse, annavad asjaomased asutused erandina lõike 1 sätetest eksportija taotlusel välja uue liikumissertifikaadi EUR.1 või EUR-MED, kui läbitud töö või töötlus on kooskõlas käesoleva protokolliga.
VII JAOTIS
CEUTA JA MELILLA
Artikkel 37
Protokolli kohaldamine
1. Artiklis 2 kasutatav mõiste “ühendus” ei hõlma Ceutat ja Melillat.
2. Ceutasse või Melillasse imporditavate Iisraelist pärit toodete suhtes kohaldatakse sama tolliprotseduuri, mida kohaldatakse ühenduse tolliterritooriumilt pärit toodete suhtes Hispaania Kuningriigi ja Portugali Vabariigi Euroopa ühendustega ühinemise akti protokolli nr 2 alusel. Iisrael kohaldab Ceutast ja Melillast pärinevate käesoleva lepinguga hõlmatud toodete importimisel sama tolliprotseduuri kui toodete suhtes, mida imporditakse ühendusest ja mis pärinevad ühendusest.
3. Lõike 2 kohaldamisel Ceutast ja Melillast pärinevate toodete suhtes kohaldatakse käesolevat protokolli mutatis mutandis, kui artiklis 38 sätestatud eritingimustest ei tulene teisiti.
Artikkel 38
Eritingimused
1. Kui järgmisi tooteid on veetud otseveona artikli 13 kohaselt, loetakse:
1) Ceutast ja Melillast pärinevateks toodeteks:
a) täielikult Ceutas ja Melillas saadud või toodetud tooteid;
b) Ceutas ja Melillas saadud või toodetud tooteid, mille valmistamisel on kasutatud muid kui punktis a osutatud tooteid, tingimusel et:
i) nimetatud tooted on läbinud piisava töö või töötluse käesoleva protokolli artikli 6 tähenduses
või
ii) nimetatud tooted pärinevad Iisraelist või ühendusest, tingimusel et need on läbinud töö või töötluse, mis on artiklis 7 osutatud toimingutest ulatuslikum;
2) Iisraelist pärinevateks toodeteks:
a) täielikult Iisraelis saadud või toodetud tooteid;
b) Iisraelis saadud või toodetud tooteid, mille valmistamisel on kasutatud muid kui punktis a osutatud tooteid, tingimusel et:
i) nimetatud tooted on läbinud piisava töö või töötluse käesoleva protokolli artikli 6 tähenduses
või
ii) nimetatud tooted pärinevad Ceutast ja Melillast või ühendusest, tingimusel et need on läbinud töö või töötluse, mis on artiklis 7 osutatud toimingutest ulatuslikum.
2. Ceutat ja Melillat käsitatakse ühtse territooriumina.
3. Eksportija või tema volitatud esindaja kirjutab “Iisrael” ja “Ceuta ja Melilla” kaupade liikumissertifikaadi EUR.1 või EUR-MED lahtrisse 2 või arvedeklaratsioonile või EUR-MED arvedeklaratsioonile. Ceutast ja Melillast pärinevate toodete puhul märgitakse lisaks sellele kaupade liikumissertifikaadi EUR.1 või EUR-MED lahtrisse 4 või arvedeklaratsioonile või EUR-MED arvedeklaratsioonile nende päritolustaatus.
4. Hispaania toll vastutab käesoleva protokolli kohaldamise eest Ceutas ja Melillas.
VIII JAOTIS
LÕPPSÄTTED
Artikkel 39
Protokolli muudatused
Assotsiatsiooninõukogu võib otsustada käesoleva protokolli sätteid muuta.
Artikkel 40
Üleminekusätted transiit- ja ladustatud kauba kohta
Lepingu sätteid võib kohaldada kaupade suhtes, mis vastavad käesoleva protokolli sätetele ja on protokolli jõustumispäeval kas teel või on ajutiselt ladustatud ühenduses või Iisraelis tollilaos või vabatsoonis, kui impordiriigi tollile esitatakse nelja kuu jooksul alates kõnealusest kuupäevast kaupade liikumissertifikaat EUR.1 või EUR-MED, mille on tagantjärele välja andnud ekspordiriigi toll, ja dokumendid, millest nähtub, et kaupu on veetud artikli 13 kohaselt otse.
I LISA
SISSEJUHATAVAD MÄRKUSED II LISA LOENDI KOHTA
Märkus 1:
Loendiga kehtestatakse kõikidele toodetele tingimused, millele need peavad vastama, et neid saaks käsitleda piisava töö või töötluse läbinuna käesoleva protokolli artikli 6 tähenduses.
Märkus 2:
2.1. Loetelu kahes esimeses veerus kirjeldatakse saadud toodet. Esimeses veerus on harmoneeritud süsteemis kasutatav rubriigi- või grupinumber ja teises veerus selles süsteemis asjakohase rubriigi või grupi puhul kasutatav kaubakirjeldus. Kahe esimese veeru iga kande kohta on kolmandas või neljandas veerus reegel. Kui mõnel juhul on esimese veeru kande ees “ex”, tähendab see, et kolmanda või neljanda veeru reegel kehtib ainult teises veerus kirjeldatud rubriigi osa suhtes.
2.2. Kui esimesse veergu on koondatud mitu rubriiginumbrit või on esitatud grupinumber ning seetõttu on teises veerus kaupa kirjeldatud üldiselt, kohaldatakse kolmanda või neljanda veeru vastavat reeglit kõikide toodete suhtes, mis on harmoneeritud süsteemis liigitatud kõnealuse grupi rubriikidesse või esimesse veergu koondatud mis tahes rubriiki.
2.3. Kui loetelus on eri reegleid, mida kohaldatakse ühe rubriigi eri toodete suhtes, sisaldab iga taane rubriigi selle osa kirjeldust, mida hõlmab kolmanda või neljanda veeru vastav reegel.
2.4. Kui kahe esimese veeru kandele vastab nii kolmanda kui ka neljanda veeru reegel, võib eksportija valida, kas ta kohaldab kolmandas või neljandas veerus sätestatud reeglit. Kui neljandas veerus ei ole päritolureeglit, tuleb kohaldada kolmandas veerus sätestatud reeglit.
Märkus 3:
|
3.1. |
Käesoleva protokolli artikli 6 sätteid toodete kohta, mis on saanud päritolustaatuse ja mida kasutatakse muude toodete valmistamisel, kohaldatakse hoolimata sellest, kas päritolustaatus on saadud neid tooteid kasutavas tehases või mõnes muus lepinguosalise tehases. Näide: Rubriiki 8407 kuuluv mootor, mille puhul reegel näeb ette, et selles sisalduda võivate päritolustaatuseta materjalide väärtus ei tohi ületada 40 % tehasehinnast, on valmistatud rubriiki ex 72 24 kuuluvast “muust sepistamise teel eelvormitud legeerterasest”. Kui see eelvormitud teras on ühenduses sepistatud päritolustaatuseta valandist, on see teras juba omandanud päritolustaatuse loetelu rubriiki ex 72 24 käsitleva reegli alusel. Mootori väärtuse arvutamisel võib sepist käsitada päritolustaatust omavana, hoolimata sellest, kas see on toodetud samas tehases kus mootor või muus ühenduse tehases. Kasutatud päritolustaatuseta materjalide koguväärtuse arvutamisel ei võeta seega päritolustaatuseta valandi väärtust arvesse. |
|
3.2. |
Loetelu reegel näeb ette päritolustaatuse saamiseks vajaliku minimaalse töö või töötluse, millest ulatuslikum töö või töötlemine annab samuti päritolustaatuse; väiksem töö või töötlemine päritolustaatust ei anna. Kui reegel näeb ette, et teatavas valmistamisetapis olevat päritolustaatuseta materjali tohib kasutada, on ka kõnealuse materjali kasutamine varasemas valmistamisetapis lubatud, kuid hilisemas etapis mitte. |
|
3.3. |
Ilma et see piiraks märkuse 3.2 kohaldamist, kui reeglis kasutatakse väljendit “valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest”, tähendab see, et kasutada võib kõigi rubriikide materjale (ka kaubaga sama rubriigi ja kirjelduse alla kuuluvaid materjale), kui nimetatud reeglis sisalduvatest eripiirangutest ei tulene teisiti. Väljend “valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, sealhulgas muud rubriiki … kuuluvad materjalid” või “valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, sealhulgas tootega samasse rubriiki kuuluvatest teistest materjalidest” tähendab aga, et kasutada võib kõikidesse rubriikidesse klassifitseeritud materjale, välja arvatud neid, mille kirjeldus kuulub loetelu teises veerus toodud kirjelduse alla. |
|
3.4. |
Kui loetelu reegel näeb ette, et toodet võib valmistada mitmest materjalist, tähendab see, et kasutada võib üht või mitut materjali. Kõiki nimetatud materjale kasutama ei pea. Näide: Rubriikidesse 5208 –5212 kuuluvaid tekstiile käsitlev reegel näeb ette, et kasutada võib looduslikke kiude ja muu hulgas ka keemilisi materjale. See ei tähenda, et kasutama peab mõlemat; kasutada võib üht või mõlemat. |
|
3.5. |
Kui loetelu reegel näeb ette, et toode peab olema valmistatud teatavast materjalist, ei takista nimetatud tingimus kasutamast muid materjale, mis oma iseloomulike omaduste tõttu reeglile ei vasta (vt ka märkust 6.2 tekstiilide kohta). Näide: Rubriigi 1904 toiduaineid käsitlev reegel, mis välistab teravilja ja teraviljasaaduste kasutamise, ei takista selliste mineraalsoolade, kemikaalide ja muude lisandite kasutamist, mis ei ole valmistatud teraviljast. Seda reeglit ei kohaldata siiski kaupade suhtes, mida võib toota sama laadi, kuid varasema tootmisetapi materjalist, kuigi neid ei või toota teatavatest loendis määratletud materjalidest. Näide: Kui ex gruppi 62 kuuluva lausriidest valmistatud rõiva puhul on lubatud kasutada üksnes päritolustaatuseta lõnga, ei tohi valmistamist alustada lausriidest, isegi kui lausriiet lõngast tavaliselt valmistada ei saa. Sellisel juhul oleks lähtematerjal tavaliselt lõnga valmistamisele eelnevas etapis, see tähendab kiudaine etapis. |
|
3.6. |
Kui loetelu reegel näeb ette kasutatavate päritolustaatuseta materjalide maksimaalväärtuseks kaks protsendimäära, ei tohi nimetatud protsendimäärasid liita. Teisisõnu ei tohi kõigi kasutatavate päritolustaatuseta materjalide maksimaalväärtus ületada suurimat määratud protsendimäära. Lisaks sellele ei tohi ületada ka iga materjali suhtes kehtivat protsendimäära. |
Märkus 4:
4.1. Loetelus kasutatud termin “looduslikud kiud” osutab muudele kiududele kui tehis- ja sünteeskiud. Termin osutab ketruseelses etapis olevatele kiududele, sealhulgas jäätmetele, ning kui ei ole määratud teisiti, hõlmab see kraasitud, kammitud või muul viisil töödeldud, kuid ketramata kiudusid.
4.2. Termin “looduslikud kiud” hõlmab rubriiki 0503 kuuluvat hobusejõhvi, rubriikidesse 5002 ja 5003 kuuluvat siidi, rubriikidesse 5101 –5105 kuuluvaid villakiudusid, loomavilla ja -karva, rubriikidesse 5201 –5203 kuuluvaid puuvillakiudusid ning rubriikidesse 5301 –5305 kuuluvaid muid taimseid kiudusid.
4.3. Loetelus kasutatud terminitega “tekstiilimass”, “keemilised materjalid” ja “paberi valmistamiseks kasutatavad materjalid” kirjeldatakse neid materjale, mis ei kuulu gruppidesse 50–63 ning mida saab kasutada tehis-, süntees- või paberkiudude ja -lõngade valmistamiseks.
4.4. Loetelus kasutatud termin “keemilised staapelkiud” tähendab rubriikidesse 5501 –5507 kuuluvaid süntees- või tehisfilamentköisikuid, -staapelkiudusid või kiujäätmeid.
Märkus 5:
|
5.1. |
Kui loetelus esitatud toote puhul on viidatud käesolevale märkusele, ei kohaldata kolmandas veerus olevaid tingimusi ühegi nende valmistamiseks kasutatud põhitekstiilmaterjali suhtes, kui nende mass kokku on kuni 10 % kõikide kasutatud põhitekstiilmaterjalide kogumassist (vt ka märkusi 5.3 ja 5.4). |
|
5.2. |
Märkuses 5.1 nimetatud piirmäära võib kohaldada siiski ainult nende segatoodete suhtes, mis on valmistatud mitmest põhitekstiilmaterjalist. Põhitekstiilmaterjalid on järgmised: — siid, — vill, — loomakarv, — loomavill, — hobusejõhv, — puuvill, — paberi valmistamiseks kasutatavad materjalid ja paber, — lina, — kanep, — džuut ja muud niintekstiilkiud, — sisal ja muud perekonna Agave taimede tekstiilkiud, — kookoskiud, manilla, ramjee ja muud taimsed tekstiilkiud, — sünteesfilamentkiud, — tehisfilamentkiud, — elektrit juhtivad filamentkiud, — polüpropüleenstaapelkiud, — polüesterstaapelkiud, — polüamiidstaapelkiud, — polüakrüülnitriilstaapelkiud, — polüimiidstaapelkiud, — polütetrafluoroetüleenstaapelkiud, — polüfenüleensulfiidstaapelkiud, — polüvinüülkloriidstaapelkiud, — muud sünteesstaapelkiud, — viskoosstaapelkiud, — muud tehisstaapelkiud, — mähitud või mähkimata lõng, mis koosneb elastsete polüeetriosadega polüuretaanist, — mähitud või mähkimata lõng, mis koosneb elastsete polüestriosadega polüuretaanist, — rubriiki 5605 kuuluvad kaubad (metalliseeritud lõng), mis sisaldavad kahe kile vahele läbipaistva või värvilise liimiga liimitud kuni 5 mm laiuseid ribasid, mis koosnevad alumiiniumpulbriga kaetud või katmata alumiiniumfoolium- või kilesüdamikust, — muud rubriiki 5605 kuuluvad tooted. Näide: Rubriiki 5203 kuuluvast puuvillakiust ja rubriiki 5506 kuuluvast sünteesstaapelkiust valmistatud rubriiki 5205 kuuluv lõng on segalõng. Seetõttu võib päritolustaatuseta sünteesstaapelkiudu, mis ei vasta päritolureeglitele (milles nähakse ette, et see peab olema valmistatud keemilisest materjalist või tekstiilimassist), kasutada tingimusel, et selle kogumass ei ületa 10 % lõnga massist. Näide: Rubriiki 5112 kuuluv villane riie, mis on valmistatud rubriiki 5107 kuuluvast villasest lõngast ja rubriiki 5509 kuuluvast sünteesstaapellõngast, on segariie. Seetõttu võib sünteeslõnga, mis ei vasta päritolureeglitele (milles nähakse ette, et see peab olema valmistatud keemilisest materjalist või tekstiilimassist), või villast lõnga, mis ei vasta päritolureeglitele (milles nähakse ette, et see peab olema valmistatud kraasimata, kammimata või muul viisil ketramiseks ettevalmistamata looduslikust kiust), või nende segu kasutada tingimusel, et nende kogumass ei ületa 10 % riide massist. Näide: Rubriiki 5205 kuuluvast puuvillasest lõngast ja rubriiki 5210 kuuluvast puuvillasest riidest valmistatud rubriiki 5802 kuuluv taftingriie on segatoode üksnes siis, kui puuvillane riie ise on kahte eri rubriiki klassifitseeritud lõngast valmistatud segariie või kui puuvillane lõng ise on segatoode. Näide: Kui nimetatud taftingriie on valmistatud rubriiki 5205 kuuluvast puuvillasest lõngast ja rubriiki 5407 kuuluvast sünteesriidest, kujutavad kasutatud lõngad kaht eri põhitekstiilmaterjali ning kõnealune taftingriie on seega segatoode. |
|
5.3. |
Toodete puhul, mis sisaldavad “mähitud või mähkimata lõnga, mis koosneb elastsete polüeetriosadega polüuretaanist”, on piirmäär sellise lõnga puhul 20 %. |
|
5.4. |
Toodete puhul, mis sisaldavad “kahe kile vahele läbipaistva või värvilise liimiga liimitud kuni 5 mm laiuseid ribasid, mis koosnevad alumiiniumipulbriga kaetud või katmata alumiiniumfoolium- või kilesüdamikust”, on piirmäär sellise riba kohta 30 %. |
Märkus 6:
|
6.1. |
Kui loetelus on tekstiiltoodete juures viide käesolevale märkusele, võib kasutada selliseid tekstiilmaterjale (välja arvatud vooder ja vaheriie), mis ei vasta asjaomaste valmistoodete puhul loetelu kolmanda veeru reeglile, tingimusel et need materjalid on klassifitseeritud mõnda teise rubriiki kui kõnealune toode ning nende väärtus ei ületa 8 % toote tehasehinnast. |
|
6.2. |
Ilma et see piiraks märkuse 6.3 kohaldamist, võib tekstiiltoodete tootmiseks vabalt kasutada gruppidesse 50–63 klassifitseerimata materjale, hoolimata sellest, kas need sisaldavad tekstiili või mitte. Näide: Kui loetelu reegel näeb ette, et teatava tekstiilmaterjalist kaubaartikli, näiteks pükste valmistamiseks tuleb kasutada lõnga, ei takista see metallist kaubaartiklite, näiteks nööpide kasutamist, kuna nööpe ei klassifitseerita gruppidesse 50–63. Samal põhjusel ei takista see tõmblukkude kasutamist, isegi kui tõmblukud sisaldavad tavaliselt tekstiili. |
|
6.3. |
Kui kohaldatakse protsendireeglit, tuleb gruppidesse 50–63 klassifitseerimata materjalide väärtus võtta arvesse kaubas sisalduvate päritolustaatuseta materjalide väärtuse arvutamisel. |
Märkus 7:
7.1. Rubriikides ex 27 07 , 2713 –2715 , ex 29 01 , ex 29 02 ja ex 34 03 nimetatud eritöötlused on järgmised:
a) vaakumdestilleerimine;
b) põhjalik fraktsioneeriv redestilleerimine;
c) krakkimine;
d) reformeerimine;
e) ekstraheerimine selektiivlahustite abil;
f) kõikidest järgmistest toimingutest koosnev töötlus: töötlemine kontsentreeritud väävelhappega, ooleumiga või vääveltrioksiidiga; neutraliseerimine aluseliste toimeainetega; värvitustamine ja puhastamine looduslike aktiivmuldade, aktiveeritud muldade, aktiivsöe või boksiidiga;
g) polümeerimine;
h) alküülimine;
i) isomeerimine.
7.2. Rubriikides 2710 , 2711 ja 2712 nimetatud eritöötlused on järgmised:
a) vaakumdestilleerimine;
b) põhjalik fraktsioneeriv redestilleerimine;
c) krakkimine;
d) reformeerimine;
e) ekstraheerimine selektiivlahustite abil;
f) kõikidest järgmistest toimingutest koosnev töötlus: töötlemine kontsentreeritud väävelhappega, ooleumiga või vääveltrioksiidiga; neutraliseerimine aluseliste toimeainetega; värvitustamine ja puhastamine looduslike aktiivmuldade, aktiveeritud muldade, aktiivsöe või boksiidiga;
g) polümeerimine;
h) alküülimine;
ij) isomeerimine;
k) üksnes rubriiki ex 27 10 kuuluvate raskete õlide puhul väävlitustamine vesiniku abil, mille tulemusena väheneb töödeldavate kaupade väävlisisaldus vähemalt 85 % (ASTM D 1266-59 T meetod);
l) üksnes rubriigi 2710 kaupade puhul parafiinitustamine, v.a filtrimine;
m) üksnes rubriiki ex 27 10 kuuluvate raskete õlide puhul vesinikuga töötlemine rõhu juures, mis on suurem kui 20 baari, ja temperatuuril, mis on vähemalt 250 °C, kasutades katalüsaatoreid (välja arvatud väävlitustavad katalüsaatorid), kusjuures vesinik on keemilise reaktsiooni aktiivne komponent. Rubriiki ex 27 10 kuuluvate määrdeõlide edasine vesinikuga töötlemine (näiteks vesinikpuhastus või värvitustamine) peamiselt värvuse muutmiseks või stabiilsuse parandamiseks ei kuulu eritöötluste hulka;
n) üksnes rubriiki ex 27 10 kuuluvate kütteõlide puhul atmosfäärirõhul destilleerimine, tingimusel et kaubast destilleerub 300 °C juures vähem kui 30 % (mahu alusel, kaasa arvatud kaod) ASTM D 86 meetodi järgi;
o) üksnes rubriiki ex 27 10 kuuluvate raskete õlide puhul, välja arvatud gaasi- ja kütteõlid, töötlemine kõrgsageduse elektrilahendusega;
p) üksnes rubriiki ex 27 12 kuuluvate toorsaaduste puhul (v.a vaseliin, mäevaha, ligniitvaha või turbavaha, parafiin õlisisaldusega alla 0,75 % massist), õlitustamine fraktsioneeriva kristallisatsiooni abil.
7.3. Rubriikides ex 27 07 , 2713 –2715 , ex 29 01 , ex 29 02 ja ex 34 03 märgitud lihttoimingud, nagu puhastamine, villimine, soolatustamine, vee eemaldamine, filtrimine, värvimine, markeerimine, väävlisisalduse reguleerimine erineva väävlisisaldusega kaupade segamise teel, või nimetatud toimingute ühendamine või nendega sarnased toimingud ei anna päritolustaatust.
II LISA
LOEND PÄRITOLUSTAATUSETA MATERJALIDEGA TEHTAVATEST TÖÖDEST JA TÖÖTLEMISTOIMINGUTEST, MIS ANNAVAD TOOTELE PÄRITOLUSTAATUSE
Käesolev leping ei pruugi hõlmata kõiki loetelus nimetatud tooteid. Seetõttu on vaja vaadata käesoleva lepingu teisi osi.
|
HS-kood |
Toote kirjeldus |
Päritolustaatuseta materjalidega tehtavad tööd või töötlemistoimingud, mis annavad päritolustaatuse |
|
|
(1) |
(2) |
(3) või (4) |
|
|
Grupp 1 |
Elusloomad |
Kõik gruppi 1 kuuluvad loomad on täielikult saadud või toodetud |
|
|
Grupp 2 |
Liha ja söödav rups |
Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 1 ja 2 kuuluvad materjalid on täielikult saadud või toodetud |
|
|
Grupp 3 |
Kalad ja vähid, limused ja muud veeselgrootud |
Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 3 kuuluvad materjalid on täielikult saadud või toodetud |
|
|
ex grupp 4 |
Piim ja piimatooted; linnumunad; naturaalne mesi; mujal nimetamata loomse päritoluga toiduained; välja arvatud: |
Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 4 kuuluvad materjalid on täielikult saadud või toodetud |
|
|
0403 |
Petipiim, kalgendatud piim ja koor, jogurt, keefir jm fermenteeritud või hapendatud piim ja koor, kontsentreeritud või kontsentreerimata, suhkru- või muu magusaine-, lõhna- ja maitseainetega, pähkli-, kakao- või puuviljalisandiga või ilma |
Tootmine, mille puhul: — kõik kasutatavad gruppi 4 kuuluvad materjalid on täielikult saadud või toodetud, — kõik kasutatavad rubriiki 2009 kuuluvad puuviljamahlad (v.a ananassi-, laimi- ja greibimahl) on päritolustaatusega ja — kõigi kasutatavate gruppi 17 kuuluvate materjalide väärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
|
|
ex grupp 5 |
Mujal nimetamata loomsed tooted; välja arvatud: |
Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 5 kuuluvad materjalid on täielikult saadud või toodetud |
|
|
ex 05 02 |
Kodu- ja metssigade töödeldud harjased ning karvad |
Harjaste ja karvade puhastamine, desinfitseerimine, sorteerimine ja sirgestamine |
|
|
Grupp 6 |
Eluspuud ja muud taimed; taimesibulad, -juured jms; lõikelilled ja dekoratiivne taimmaterjal |
Tootmine, milles: — kõik kasutatavad gruppi 6 kuuluvad materjalid on täielikult saadud või toodetud ja — kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
|
Grupp 7 |
Köögivili ning söödavad juured ja mugulad |
Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 7 kuuluvad materjalid on täielikult saadud või toodetud |
|
|
Grupp 8 |
Söödavad puuviljad, marjad ja pähklid; tsitrusviljade ja melonite koor |
Tootmine, mille puhul: — kõik kasutatavad puuviljad, marjad ja pähklid on täielikult saadud või toodetud ja — kasutatavate gruppi 17 kuuluvate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
|
|
ex grupp 9 |
Kohv, tee, mate ja maitseained; välja arvatud: |
Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 9 kuuluvad materjalid on täielikult saadud või toodetud |
|
|
0901 |
Kohv (röstitud või röstimata, kofeiiniga või ilma); kohvikestad ja -koored; ükskõik mis vahekorras kohvi sisaldavad kohviasendajad |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist |
|
|
0902 |
Tee, lõhna- või maitseainetega või ilma |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist |
|
|
ex 09 10 |
Vürtsisegud |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist |
|
|
Grupp 10 |
Teraviljad |
Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 10 kuuluvad materjalid on täielikult saadud või toodetud |
|
|
ex grupp 11 |
Jahvatustööstuse tooted; linnased; tärklis; inuliin; nisugluteen; välja arvatud: |
Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad teraviljad, köögiviljad, rubriiki 0714 kuuluvad söödavad juured ja mugulad ning puuviljad on täielikult saadud või toodetud |
|
|
ex 11 06 |
Jahu ja pulber rubriiki 0713 kuuluvatest kuivatatud, poetatud kaunviljadest |
Rubriiki 0708 kuuluvate kaunviljade kuivatamine ja jahvatamine |
|
|
Grupp 12 |
Õliseemned ja õliviljad; mitmesugused terad, seemned ja viljad; tööstuses kasutatavad taimed ja ravimtaimed; õled ja sööt |
Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 12 kuuluvad materjalid on täielikult saadud või toodetud |
|
|
1301 |
Šellak; vaigud, looduslikud kummivaigud ja õlivaigud (näiteks palsamid) |
Tootmine, mille puhul kasutatavate rubriiki 1301 kuuluvate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
|
1302 |
Taimemahlad ja -ekstraktid; pektiinid, pektinaadid ja pektaadid; agar-agar jm taimeliimid ja paksendajad, modifitseeritud või modifitseerimata: |
|
|
|
– modifitseeritud taimeliimid ja paksendajad |
Tootmine modifitseerimata liimidest ja paksendajatest |
|
|
|
– muud |
Tootmine, milles kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast. |
|
|
|
Grupp 14 |
Taimne punumismaterjal; mujal nimetamata taimsed tooted |
Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 14 kuuluvad materjalid on täielikult saadud või toodetud |
|
|
ex grupp 15 |
Loomsed ja taimsed rasvad ja õlid ning nende lõhustamissaadused; töödeldud toidurasvad; loomsed või taimsed vahad; välja arvatud: |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
|
|
1501 |
Searasv ja -rasvkude (k..a seapekk) ning kodulinnurasv ja -rasvkude, v.a rubriiki 0209 või 1503 kuuluv: |
|
|
|
– kondi- ja jäägirasv |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a rubriiki 0203 , 0206 või 0207 kuuluv materjal või rubriiki 0506 kuuluvad kondid |
|
|
|
– muud |
Tootmine rubriiki 0203 või 0206 kuuluvast sealihast või söödavast searupsist või rubriiki 0207 kuuluvast linnulihast või söödavast linnurupsist |
|
|
|
1502 |
Veise-, lamba- või kitserasv ja -rasvkude, v.a rubriiki 1503 kuuluv |
|
|
|
– kondi- ja jäägirasv |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a rubriiki 0201 , 0202 , 0204 või 0206 kuuluv materjal või rubriiki 0506 kuuluvad kondid |
|
|
|
– muud |
Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 2 kuuluvad materjalid on täielikult saadud või toodetud |
|
|
|
1504 |
Kalade või mereimetajate rasvad, õlid ja nende fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata: |
|
|
|
– tahked fraktsioonid |
Tootmine mis tahes rubriigi materjalidest, sh muudest rubriigi 1504 materjalidest |
|
|
|
– muud |
Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 2 ja 3 kuuluvad materjalid on täielikult saadud või toodetud |
|
|
|
ex 15 05 |
Rafineeritud lanoliin |
Tootmine rubriiki 1505 kuuluvast töötlemata villarasvast |
|
|
1506 |
Muud loomsed rasvad ja õlid ning nende fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata: |
|
|
|
– tahked fraktsioonid |
Tootmine mis tahes rubriigi materjalidest, sh muudest rubriigi 1506 materjalidest |
|
|
|
– muud |
Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 2 kuuluvad materjalid on täielikult saadud või toodetud |
|
|
|
1507 –1515 |
Taimeõlid ja nende fraktsioonid: |
|
|
|
– soja-, maapähkli-, palmi-, kopra-, palmituuma-, babassupalmi-, tunga- ja oititsikaõli, mürtelvaha ja jaapani vaha, jojoobiõli fraktsioonid jm tehniliseks ja tööstuslikuks otstarbeks, v.a toiduainete tootmiseks mõeldud õlid |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
|
|
|
– tahked fraktsioonid, välja arvatud jojoobiõli fraktsioonid |
Tootmine muudest rubriikidesse 1507 –1515 kuuluvatest materjalidest |
|
|
|
– muud |
Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad taimsed materjalid on täielikult saadud või toodetud |
|
|
|
1516 |
Loomsed või taimsed rasvad või õlid ja nende fraktsioonid, osaliselt või täielikult hüdrogeenitud, molekulisiseselt esterdatud, ümberesterdatud või elaidiseeritud, rafineeritud või rafineerimata, kuid edasi töötlemata |
Tootmine, milles: — kõik kasutatavad gruppi 2 kuuluvad materjalid on täielikult saadud või toodetud ja — kõik kasutatavad taimsed materjalid on täielikult saadud või toodetud. Rubriikide 1507 , 1508 , 1511 ja 1513 materjale võib siiski kasutada |
|
|
1517 |
Margariin; toidusegud või valmistised loomsetest või taimsetest rasvadest või õlidest või selle grupi erinevate rasvade ja õlide fraktsioonidest, v.a rubriigi 1516 toidurasvadest või -õlidest ning nende fraktsioonidest |
Tootmine, mille puhul: — kõik kasutatavad gruppidesse 2 ja 4 kuuluvad materjalid on täielikult saadud või toodetud ja — kõik kasutatavad taimsed materjalid on täielikult saadud või toodetud. Rubriikide 1507 , 1508 , 1511 ja 1513 materjale võib siiski kasutada. |
|
|
Grupp 16 |
Tooted lihast, kalast, vähkidest, limustest või muudest veeselgrootutest |
Tootmine: — gruppi 1 kuuluvatest loomadest ja/või — mille puhul kõik kasutatavad gruppi 3 kuuluvad materjalid on täielikult saadud või toodetud |
|
|
ex grupp 17 |
Suhkur ja suhkrukondiitritooted; välja arvatud: |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
|
|
ex 17 01 |
Roo- ja peedisuhkur ning keemiliselt puhas sahharoos tahkel kujul, maitse- või värvainelisanditega |
Tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate gruppi 17 kuuluvate materjalide väärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
|
|
1702 |
Muud suhkrud, sh keemiliselt puhas laktoos, maltoos, glükoos ja fruktoos, tahkel kujul; maitse- ja värvainelisanditeta suhkrusiirupid; tehismesi, naturaalse meega segatud või segamata; karamell: |
|
|
|
– keemiliselt puhas maltoos ja fruktoos |
Tootmine mis tahes rubriigi materjalidest, sh muudest rubriigi 1702 materjalidest |
|
|
|
– muu suhkur tahkel kujul, maitse-, lõhna- või värvainelisandiga |
Tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate gruppi 17 kuuluvate materjalide väärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
|
|
|
– muud |
Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on päritolustaatusega |
|
|
|
ex 17 03 |
Melass, mis on saadud suhkru ekstraheerimisel või rafineerimisel, maitse-, lõhna- või värvainelisandiga |
Tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate gruppi 17 kuuluvate materjalide väärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
|
|
1704 |
Suhkrukondiitritooted (sh valge šokolaad), mis ei sisalda kakaod |
Tootmine: — mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja — mille puhul kõigi kasutatavate gruppi 17 kuuluvate materjalide väärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
|
|
Grupp 18 |
Kakao ja kakaotooted |
Tootmine: — mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja — mille puhul kõigi kasutatavate gruppi 17 kuuluvate materjalide väärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
|
|
1901 |
Linnaseekstrakt; jäme- ja peenjahust, tangudest, tärklisest või linnaseekstraktist valmistatud mujal nimetamata toiduained, mis ei sisalda kakaod või sisaldavad seda alla 40 % massist arvestatuna täiesti rasvavabalt; mujal nimetamata toiduained rubriikidesse 0401 –0404 kuuluvatest kaupadest, mis ei sisalda kakaod või sisaldavad kakaod alla 5 % massist arvestatuna täiesti rasvavabalt: |
|
|
|
– linnaseekstrakt |
Tootmine grupi 10 teraviljast |
|
|
|
– muud |
Tootmine: — mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja — mille puhul kõigi kasutatavate gruppi 17 kuuluvate materjalide väärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
|
|
|
1902 |
Pastatooted, kuumtöödeldud või kuumtöötlemata, täidisega (näiteks liha- või muu täidisega) või täidiseta, muul viisil toiduks valmistatud või mitte: spagetid, makaronid, nuudlid, lasanje, gnocchi, ravioolid, canneloni jms; kuskuss, valmistoiduna või mitte: |
|
|
|
– mille massist liha, rups, kala, vähilaadsed või molluskid moodustavad 20 % või vähem |
Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad teraviljad ja teraviljasaadused (v.a kõva nisu ja selle saadused) on täielikult saadud või toodetud |
|
|
|
– mille massist liha, rups, kala, vähilaadsed või molluskid moodustavad üle 20 % |
Tootmine, mille puhul: — kõik kasutatavad teraviljad ja teraviljasaadused (v.a kõva nisu ja selle saadused) on täielikult saadud või toodetud ja — kõik kasutatavad gruppidesse 2 ja 3 kuuluvad materjalid on täielikult saadud või toodetud |
|
|
|
1903 |
Tapiokk ja selle tärklisest valmistatud asendajad helvestena, teradena, kruupidena, sõelmetena vms kujul |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a rubriiki 1108 kuuluv kartulitärklis |
|
|
1904 |
Teraviljade või teraviljasaaduste paisutamise või röstimise teel saadud toidukaubad (näiteks maisihelbed); eelnevalt kuumtöödeldud või muul viisil toiduks valmistatud mujal nimetamata teravili (v.a mais) teradena, helvestena või muul kujul (v.a lihtjahu, püülijahu ja tangud) toiduks valmistatud teraviljad |
Tootmine: — mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a rubriigi 1806 materjalid, — mille puhul kõik kasutatavad teraviljad ja jahu (v.a kõva nisu, kõva mais ja nende saadused) on täielikult saadud või toodetud ja — mille puhul kõigi kasutatavate gruppi 17 kuuluvate materjalide väärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
|
|
1905 |
Leiva- ja saiatooted, valikpagaritooted, koogid, küpsised jms pagaritooted, kakaoga või kakaota; armulaualeib, tühjad kapslid farmaatsiatööstusele, oblaadid, riispaber jms |
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a grupi 11 materjalid |
|
|
ex grupp 20 |
Tooted köögi- ja puuviljadest, marjadest, pähklitest või muudest taimeosadest; välja arvatud: |
Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad puuviljad, marjad, pähklid või köögiviljad on täielikult saadud või toodetud |
|
|
ex 20 01 |
Jamss, bataat jms toiduks kasutatavad taimeosad, mis sisaldavad vähemalt 5 % massist tärklist ja mida on töödeldud või konserveeritud äädika või äädikhappega |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
|
|
ex 20 04 ja ex 20 05 |
Kartul jahu, pulbri või helveste kujul, mida on töödeldud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
|
|
2006 |
Köögi- ja puuviljad, pähklid, puuviljakoored jm taimeosad suhkrus säilitatuna (kuivatatud, glasuuritud või suhkrustatud) |
Tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate gruppi 17 kuuluvate materjalide väärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
|
|
2007 |
Džemmid, keedised, puuvilja- või marjaželeed, marmelaadid, puuvilja-, marja- või pähklipüreed ja pastad, saadud kuumtöötlemisel, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma: |
Tootmine: — mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja — mille puhul kõigi kasutatavate gruppi 17 kuuluvate materjalide väärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
|
|
ex 20 08 |
– suhkru- või piirituselisandita pähklid |
Tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate rubriikidesse 0801 , 0802 ja 1202 –1207 kuuluvate päritolustaatusega pähklite ja õliseemnete väärtus ületab 60 % toote tehasehinnast |
|
|
– maapähklivõi; teraviljapõhised segud; palmipungad; mais |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
|
|
|
– muud, välja arvatud puuvili ja pähklid, mis on valmistatud muul viisil kui aurutamise või vees keetmise teel, suhkrulisandita, külmutatud |
Tootmine: — mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja — mille puhul kõigi kasutatavate gruppi 17 kuuluvate materjalide väärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
|
|
|
2009 |
Kääritamata, piirituselisandita marjamahlad, puu- ja köögiviljamahlad (k.a viinamarjavirre), suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma |
Tootmine: — mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja — mille puhul kõigi kasutatavate gruppi 17 kuuluvate materjalide väärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
|
|
ex grupp 21 |
Mitmesugused toiduained; välja arvatud: |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
|
|
2101 |
Kohvi-, tee- ja mateekstraktid, -essentsid ja -kontsentraadid, tooted kohvist, teest või matest või nende ekstraktidest, essentsidest ja kontsentraatidest; röstitud sigur jm röstitud kohviasendajad, ekstraktid, essentsid ja kontsentraadid nendest |
Tootmine: — mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja — mille puhul kogu kasutatav sigur on täielikult saadud või toodetud |
|
|
2103 |
Kastmed ning pooltooted kastmete valmistamiseks; kastmelisandite segud, maitseainesegud; sinepipulber ja valmissinep: |
|
|
|
– kastmed ning pooltooted kastmete valmistamiseks; kastmelisandite segud ja maitseainesegud |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Sinepipulbrit või valmissinepit võib siiski kasutada |
|
|
|
– sinepipulber ja valmissinep |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist |
|
|
|
ex 21 04 |
Supid ja puljongid ning pooltooted nende valmistamiseks |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a rubriikidesse 2002 –2005 kuuluvad töödeldud või konserveeritud köögiviljad |
|
|
2106 |
Mujal nimetamata toiduained |
Tootmine: — mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja — mille puhul kõigi kasutatavate gruppi 17 kuuluvate materjalide väärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
|
|
ex grupp 22 |
Joogid, alkohol ja äädikas; välja arvatud: |
Tootmine: — mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja — mille puhul kõik kasutatavad viinamarjad või nende saadused peavad olema täielikult saadud või toodetud |
|
|
2202 |
Vesi, k.a mineraalvesi ja gaseeritud vesi, suhkru- või muu magusainelisandiga või maitse- ja lõhnaainetega, ja muud mittealkohoolsed joogid, v.a rubriiki 2009 kuuluvad puu- ja köögiviljamahlad |
Tootmine: — mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal — mille puhul kõigi kasutatavate gruppi 17 kuuluvate materjalide väärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast ja — mille puhul kõik kasutatavad puuviljamahlad (v.a ananassi-, laimi- ja greibimahl) on päritolustaatusega |
|
|
2207 |
Denatureerimata etüülalkohol alkoholisisaldusega vähemalt 80 % mahust; denatureeritud etüül- jm alkohol, mis tahes alkoholisisaldusega |
Tootmine: — mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a rubriikidesse 2207 ja 2208 kuuluvad materjalid, ja — mille puhul kõik kasutatavad viinamarjad või nende saadused on täielikult saadud või toodetud või, kui kõik muud kasutatavad materjalid on päritolustaatusega, võib arrakit kasutada kuni 5 % mahust |
|
|
2208 |
Denatureerimata etüülalkohol alkoholisisaldusega alla 80 % mahust; piiritusjoogid, liköörid jm alkohoolsed joogid |
Tootmine: — mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a rubriikidesse 2207 ja 2208 kuuluvad materjalid, ja — mille puhul kõik kasutatavad viinamarjad või nende saadused on täielikult saadud või toodetud või, kui kõik muud kasutatavad materjalid on päritolustaatusega, võib arrakit kasutada kuni 5 % mahust |
|
|
ex grupp 23 |
Toiduainetööstuse jäägid ja jäätmed; tööstuslikult toodetud loomasöödad; välja arvatud: |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
|
|
ex 23 01 |
Vaalajahu; inimtoiduks kõlbmatu jahu, pulber ja graanulid kalast, vähkidest, limustest vm veeselgrootutest |
Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 2 ja 3 kuuluvad materjalid on täielikult saadud või toodetud |
|
|
ex 23 03 |
Maisitärklise tootmisjäägid (v.a kontsentreeritud leotusvedelikud), kuivaine valgusisaldusega, mis ületab 40 % massist |
Tootmine, mille puhul kogu kasutatav mais peab olema täielikult saadud või toodetud |
|
|
ex 23 06 |
Õlikoogid jm oliiviõli ekstraheerimise tahked jäätmed, mis sisaldavad oliiviõli üle 3 % massist |
Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad oliivid on täielikult saadud või toodetud |
|
|
2309 |
Loomasöödana kasutatavad tooted: |
Tootmine, mille puhul: — kogu kasutatav teravili, suhkur või melass, liha ja piim on päritolustaatusega ja — kõik kasutatavad gruppi 3 kuuluvad materjalid on täielikult saadud või toodetud |
|
|
ex grupp 24 |
Tubakas ja tööstuslikud tubakaasendajad; välja arvatud: |
Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 24 kuuluvad materjalid on täielikult saadud või toodetud |
|
|
2402 |
Tubakast või tubakaasendajatest valmistatud sigarid, manilla sigarid, sigarillod ja sigaretid |
Tootmine, mille puhul kasutatavast rubriiki 2401 kuuluvast töötlemata tubakast või tubakajäätmetest vähemalt 70 % massist on päritolustaatusega |
|
|
ex 24 03 |
Suitsetamistubakas |
Tootmine, mille puhul kasutatavast rubriiki 2401 kuuluvast töötlemata tubakast või tubakajäätmetest vähemalt 70 % massist on päritolustaatusega |
|
|
ex grupp 25 |
Sool; väävel; mullad ja kivimid; krohvimismaterjalid, lubi ja tsement; välja arvatud: |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
|
|
ex 25 04 |
Süsinikuga rikastatud puhastatud ja jahvatatud looduslik kristalliline grafiit |
Kristallilise toorgrafiidi rikastamine süsinikuga, puhastamine ja jahvatamine |
|
|
ex 25 15 |
Saetud vm viisil täisnurkseteks (sh ruudukujulisteks) plokkideks või tahvliteks lõigatud marmor paksusega kuni 25 cm |
Üle 25 cm paksuse (sh eelnevalt saetud) marmori lõikamine saagimise teel vm viisil |
|
|
ex 25 16 |
Saetud vm viisil täisnurkseteks (sh ruudukujulisteks) plokkideks või tahvliteks lõigatud graniit, porfüür, basalt, liivakivi jm raid- ja ehituskivi paksusega kuni 25 cm |
Üle 25 cm paksuse (sh eelnevalt saetud) kivi lõikamine saagimise teel vm viisil |
|
|
ex 25 18 |
Kaltsineeritud dolomiit |
Kaltsineerimata dolomiidi kaltsineerimine |
|
|
ex 25 19 |
Purustatud looduslik magneesiumkarbonaat (magnesiit) hermeetiliselt suletud mahutites ja puhas või lisanditega magneesiumoksiid, v.a sulatatud magneesiumoksiid ja ülepõletatud (paagutatud) magneesiumoksiid |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Looduslikku magneesiumkarbonaati (magnesiiti) võib siiski kasutada. |
|
|
ex 25 20 |
Stomatoloogiline kips |
Tootmine, milles kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
|
ex 25 24 |
Looduslikud asbestikiud |
Tootmine asbesti kontsentraadist |
|
|
ex 25 25 |
Vilgupulber |
Vilgu või vilgujäätmete jahvatamine |
|
|
ex 25 30 |
Kaltsineeritud või pulbrilised värvimullad |
Värvimuldade kaltsineerimine või jahvatamine |
|
|
Grupp 26 |
Maagid, räbu ja tuhk |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
|
|
ex grupp 27 |
Mineraalkütused ja -õlid ning nende destilleerimissaadused; bituumenained; mineraalvahad; välja arvatud: |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
|
|
ex 27 07 |
Kõrgtemperatuuril kivisöetõrva destilleerimise teel saadud mineraalõlide sarnased õlid, milles aromaatsete komponentide mass ületab mittearomaatsete komponentide massi ja mille mahust üle 65 % destilleerub temperatuuril 250 °C (sh petrooleumpiiritus ja benseeni segud), mootorikütuse või kütteainena kasutamiseks |
Rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlust (1) või muud toimingud, milles kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
|
ex 27 09 |
Bituminoossetest mineraalidest saadud toorõlid |
Bituminoossete materjalide destruktiivne destillatsioon |
|
|
2710 |
Naftaõlid ja bituminoossetest mineraalidest saadud õlid (v.a toorõlid); mujal nimetamata preparaadid, mis sisaldavad põhikomponendina 70 % massist ja rohkem naftaõlisid või bituminoossetest mineraalidest saadud õlisid, mis on nende preparaatide põhikoostisosadeks; õlijäätmed |
Rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlust (2) või muud toimingud, milles kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
|
2711 |
Naftagaasid jm gaasilised süsivesinikud |
Rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlust (3) või muud toimingud, milles kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
|
2712 |
Vaseliin; parafiin, mikrokristalne naftavaha, toorparafiin, osokeriit, ligniidivaha, turbavaha, muud mineraalsed vahad jms sünteesil või muudel menetlustel saadud tooted, värvitud või värvimata |
Rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlust (4) või muud toimingud, milles kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
|
2713 |
Naftakoks, naftabituumen jm nafta- või bituminoossetest mineraalidest saadud õlide tootmisjäägid |
Rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlust (5) või muud toimingud, milles kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
|
2714 |
Looduslik bituumen ja asfalt; bituumenkilt, põlevkivi ja õliliivad; asfaltiidid ja asfaltkivimid |
Rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlust (6) või muud toimingud, milles kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
|
2715 |
Bituumenisegud loodusliku asfaldi või bituumeni, naftabituumeni, mineraaltõrva või sellest saadud pigi baasil (nt bituumenmastiks, vedeldatud bituumen) |
Rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlust (7) või muud toimingud, milles kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
|
ex grupp 28 |
Anorgaanilised kemikaalid; väärismetallide, haruldaste muldmetallide, radioaktiivsete elementide ja isotoopide orgaanilised ja anorgaanilised ühendid; välja arvatud: |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast |
Tootmine, milles kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
ex 28 05 |
Mischmetall |
Tootmine elektrolüüsi või termilise töötlemise abil, milles kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
|
ex 28 11 |
Vääveltrioksiid |
Tootmine vääveldioksiidist |
Tootmine, milles kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
ex 28 33 |
Alumiiniumsulfaat |
Tootmine, milles kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
|
ex 28 40 |
Naatriumperboraat |
Tootmine dinaatriumtetraboraatpentahüdraadist |
Tootmine, milles kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
ex grupp 29 |
Orgaanilised kemikaalid; välja arvatud: |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast |
Tootmine, milles kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
ex 29 01 |
Atsüklilised süsivesinikud kasutamiseks kütteaine või mootorikütusena |
Rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlust (8) või muud toimingud, milles kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
|
ex 29 02 |
Tsüklaanid ja tsükleenid (v.a asuleenid), benseen, tolueen, ksüleenid, kasutamiseks kütteaine või mootorikütusena |
Rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlust (9) või muud toimingud, milles kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
|
ex 29 05 |
Metallalkoholaadid nii käesoleva rubriigi alkoholist kui ka etanoolist |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, sh teistest rubriiki 2905 kuuluvatest materjalist. Käesolevasse rubriiki kuuluvaid metallalkoholaate võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast. |
Tootmine, milles kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
2915 |
Küllastunud atsüklilised monokarboksüülhapped ja nende anhüdriidid, halogeniidid, peroksiidid ja peroksühapped; nende halogeen-, sulfo-, nitro- ja nitrosoderivaadid |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist. Kasutatavate rubriiki 2915 ja 2916 kuuluvate materjalide koguväärtus ei tohi siiski ületada 20 % toote tehasehinnast |
Tootmine, milles kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
ex 29 32 |
– Sise-eetrid ja nende halogeen-, sulfo-, nitro- ja nitrosoderivaadid |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist. Kasutatavate rubriiki 2909 kuuluvate materjalide koguväärtus ei tohi siiski ületada 20 % toote tehasehinnast |
Tootmine, milles kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
– Tsüklilised atsetaalid ja sise-poolatsetaalid ning nende halogeen-, sulfo-, nitro- ja nitrosoderivaadid |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist |
Tootmine, milles kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
|
2933 |
Heterotsüklilised ühendid, millel ei ole muid heteroaatomeid peale lämmastiku aatomi(te) |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist. Kasutatavate rubriiki 2932 ja 2933 kuuluvate materjalide koguväärtus ei tohi siiski ületada 20 % toote tehasehinnast |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
2934 |
Kindla või muutuva keemilise koostisega nukleiinhapped ja nende soolad; muud heterotsüklilised ühendid |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist. Kasutatavate rubriiki 2932 , 2933 ja 2934 kuuluvate materjalide koguväärtus ei tohi siiski ületada 20 % toote tehasehinnast |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
ex 29 39 |
Unimaguna põhu kontsentraadid, mis sisaldavad vähemalt 50 % massist alkaloide |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
|
ex grupp 30 |
Farmaatsiatooted; välja arvatud: |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast |
|
|
3002 |
Inimveri; ravi, profülaktika või diagnostika otstarbeks ettevalmistatud loomaveri; antiseerumid jm verefraktsioonid ning modifitseeritud immunoloogilised tooted, k.a need, mis on saadud biotehnoloogiliste menetluste abil; vaktsiinid, toksiinid, mikroorganismide kultuurid (v.a pärmid) jms tooted: |
|
|
|
– vähemalt kahest ravi või profülaktika otstarbel segatud komponendist või ühest komponendist koosnevad tooted nii mõõdetud annustena kui ka jaemüügiks pakendatuna |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, sh teistest rubriiki 3002 kuuluvatest materjalidest. Tootega sama kirjeldust omavaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast |
|
|
|
– muud |
|
|
|
|
– – inimveri |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, sh teistest rubriiki 3002 kuuluvatest materjalidest. Tootega sama kirjeldust omavaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast |
|
|
|
– – ravi või profülaktika otstarbel töödeldud loomaveri |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, sh teistest rubriiki 3002 kuuluvatest materjalidest. Tootega sama kirjeldust omavaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast |
|
|
|
– – verefraktsioonid, v.a antiseerumid, hemoglobiin, vere- ja seerumglobuliinid |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, sh teistest rubriiki 3002 kuuluvatest materjalidest. Tootega sama kirjeldust omavaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast |
|
|
|
– – hemoglobiin, vere- ja seerumglobuliinid |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, sh teistest rubriiki 3002 kuuluvatest materjalidest. Tootega sama kirjeldust omavaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast |
|
|
|
– – muud |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, sh teistest rubriiki 3002 kuuluvatest materjalidest. Tootega sama kirjeldust omavaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast |
|
|
|
3003 ja 3004 |
Ravimid (v.a rubriikidesse 3002 , 3005 ja 3006 kuuluvad kaubad): |
|
|
|
– rubriiki 2941 kuuluvast amikatsiinist saadud tooted |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Rubriikidesse 3003 ja 3004 kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast |
|
|
|
– muud |
Tootmine: — mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Rubriikidesse 3003 ja 3004 kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast, ja — mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
|
|
ex 30 06 |
Käesoleva grupi märkuse 4 punktis k loetletud ravimijäätmed |
Säilitatakse toote päritolustaatus esialgses klassifikatsioonis |
|
|
ex grupp 31 |
Väetised; välja arvatud: |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
ex 31 05 |
Mineraal- või keemilised väetised, mis sisaldavad kaht või kolme järgmistest toimeainetest: lämmastik, fosfor ja kaalium; muud väetised; käesoleva grupi kaubad tablettidena vms kujul või pakendis brutomassiga kuni 10 kg, v.a: — naatriumnitraat — kaltsiumtsüaanamiid — kaaliumsulfaat — magneesiumkaaliumsulfaat |
Tootmine: — mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast, ja — mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
ex grupp 32 |
Park- ja värvaineekstraktid; tanniinid ja nende derivaadid; värvained ja pigmendid; värvid ja lakid; kitt ja muud mastiksid; tint; välja arvatud: |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
ex 32 01 |
Tanniinid ja nende soolad, eetrid, estrid jm derivaadid |
Tootmine taimse päritoluga parkaineekstraktidest |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
3205 |
Lakkpigmendid; käesoleva grupi märkuses 3 osutatud valmistised lakkpigmentide baasil (10) |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a rubriikidesse 3203 , 3204 ja 3205 kuuluvad materjalid. Rubriiki 3205 kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
ex grupp 33 |
Eeterlikud õlid ja resinoidid; parfümeeria- ja kosmeetikatooted ning hügieenivahendid; välja arvatud: |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
3301 |
Eeterlikud õlid, mis sisaldavad või ei sisalda terpeene, sh tahked ja absoluteeritud valmistised; resinoidid; õlivaiguekstraktid; eeterlike õlide kontsentraadid rasvades, mittelenduvates õlides, vahades vms keskkonnas (saadud anflöraaži või leotamise teel); terpeenid, mis saadakse kõrvalsaadustena eeterlike õlide vabastamisel terpeenidest; eeterlike õlide veeaurudestillaadid ja vesilahused |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, sh käesoleva rubriigi mõnda muusse rühma (11) kuuluvatest materjalidest. Tootega samasse rühma kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
ex grupp 34 |
Seep, orgaanilised pindaktiivsed ained, pesemisvahendid, määrdeained, tehisvaha, vahavalmistised, poleerimis- ja puhastusvahendid, küünlad jms tooted, voolimispastad, stomatoloogiline vaha ja hambaravis kasutatavad kipsisegud; välja arvatud: |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
ex 34 03 |
Määrdeained, mis sisaldavad alla 70 % massist naftaõlisid või bituminoossetest mineraalidest saadud õlisid |
Rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlust (12) või muud toimingud, milles kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
|
3404 |
Tehisvaha ja vahavalmistised: |
|
|
|
– mis põhinevad parafiinil, naftavahal, bituminoossetest mineraalidest saadud vahal, toorparafiinil või õlivabal parafiinil |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
|
|
– muud |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, välja arvatud: — hüdrogeenitud õlid, millel on rubriiki 1516 kuuluva vaha omadused, — rubriiki 3823 kuuluvad vahalaadsed määramata keemilise koostisega rasvhapped või tööstuslikud rasvalkoholid ja — rubriiki 3404 kuuluvad materjalid Neid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
|
ex grupp 35 |
Valkained; modifitseeritud tärklis; liimid; ensüümid; välja arvatud: |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
3505 |
Dekstriinid jm modifitseeritud tärklised (näiteks eelgeelistatud või esterdatud tärklised); tärkliste, dekstriinide jm modifitseeritud tärkliste alusel valmistatud liimid: |
|
|
|
– eeterdatud ja esterdatud tärklis |
Tootmine mis tahes rubriigi materjalidest, sh teistest rubriigi 3505 materjalidest |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
|
– muud |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a rubriiki 1108 kuuluvad materjalid |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
|
ex 35 07 |
Mujal nimetamata ensüümvalmistised |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
|
Grupp 36 |
Lõhkeained; pürotehnilised tooted; tuletikud; pürofoorsed sulamid; teatavad kergsüttivad valmistised |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
ex grupp 37 |
Foto- ja kinokaubad; välja arvatud: |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
3701 |
Valgustamata valgustundlikud fotoplaadid ja lamefilmid mis tahes materjalist, v.a paber, papp ja tekstiil; pakendatud või pakendamata valgustamata valgustundlik kiirfotolamefilm: |
|
|
|
– pakendatud värvilised kiirfotofilmid |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a rubriikidesse 3701 ja 3702 kuuluvad materjalid. Rubriiki 3702 kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
|
– muud |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a rubriikidesse 3701 ja 3702 kuuluvad materjalid. Rubriikidesse 3701 ja 3702 kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
|
3702 |
Valgustamata valgustundlikud rullides fotofilmid mis tahes materjalist, v.a paber, papp ja tekstiil; valgustamata valgustundlikud kiirfotofilmid rullides |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a rubriikidesse 3701 ja 3702 kuuluvad materjalid |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
3704 |
Valgustatud, kuid ilmutamata fotoplaadid, -filmid, -paber, -papp ja -tekstiil |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a rubriikidesse 3701 –3704 kuuluvad materjalid |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
ex grupp 38 |
Mitmesugused keemiatooted; välja arvatud: |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
ex 38 01 |
– Kolloidgrafiit õlisuspensioonina ja poolkolloidgrafiit; süsinikupastad elektroodidele |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
|
– grafiidipasta, mis on grafiidi ja mineraalõlide segu ning mis sisaldab rohkem kui 30 % massist grafiiti |
Tootmine, mille puhul kasutatavate rubriiki 3403 kuuluvate materjalide koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
|
ex 38 03 |
Rafineeritud tallõli |
Toortallõli rafineerimine |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
ex 38 05 |
Puhastatud sulfaattärpentin |
Toorsulfaattärpentini puhastamine destilleerimise või rafineerimise teel |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
ex 38 06 |
Estervaigud |
Tootmine vaikhapetest |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
ex 38 07 |
Puupigi (puutõrvapigi) |
Puutõrva destilleerimine |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
3808 |
Insektitsiidid, rodentitsiidid, fungitsiidid, herbitsiidid, idanemist takistavad vahendid, taimekasvuregulaatorid, desinfektsioonivahendid jms jaemüügivormis või -pakendis valmististe või esemetena esitatavad tooted (nt väävlipael, -tahid ja -küünlad, kärbsepaber) |
Tootmine, milles kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
|
3809 |
Viimistlusained, värvikandjad ja värvikinnistid, mida kasutatakse värvimise või värvi kinnitumise kiirendamiseks, ning muud tekstiili-, paberi-, naha- jms tööstuses kasutatavad mujal nimetamata tooted ja valmistised (nt apretid ja peitsid) |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
|
3810 |
Metallpindade dekapeerimissegud; jooteräbustid jm pehme- ja kõvajoodisjootmise ning keevitamise abiained; pehme- ja kõvajoodisjootmisel ning keevitamisel kasutatavad metalli- jm pulbrid; keevituselektroodide ja -varraste täidis- ning kattesegud |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
|
3811 |
Antidetonaatorid, oksüdatsiooniinhibiitorid, vaigutekkeinhibiitorid, viskoossuse regulaatorid, korrosioonitõrjevahendid ja muud naftasaaduste (k.a bensiin) ning naftasaadustega samal eesmärgil kasutatavate vedelike valmislisandid: |
|
|
|
– määrdeõlilisandid, mis sisaldavad naftaõlisid või bituminoossetest mineraalidest saadud õlisid |
Tootmine, mille puhul kasutatavate rubriiki 3811 kuuluvate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
|
|
– muud |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
|
|
3812 |
Kautšuki vulkaniseerimiskiirendid; plasti- ja kummikompaundi mujal nimetamata plastifikaatorid; antioksüdandid jm kummi- või plastikompaundi stabilisaatorid |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
|
3813 |
Valmistised ja laengud tulekustutite jaoks; laetud tulekustutusgranaadid |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
|
3814 |
Mujal nimetamata orgaaniliste lahustite segud ja vedeldid; värvi- ja lakieemaldusvahendid |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
|
3818 |
Elektroonikas kasutatavad legeeritud keemilised elemendid ketaste, tahvlite vms kujul; elektroonikas kasutatavad legeeritud keemilised ühendid |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
|
3819 |
Pidurivedelikud jm hüdraulilise jõuülekande vedelikud, mis ei sisalda naftaõlisid või bituminoossetest mineraalidest saadud õlisid või sisaldavad neid alla 70 % massist |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
|
3820 |
Antifriisid ja jäätumisvastased vedelikud |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
|
3822 |
Diagnostilised ja laboratoorsed reaktiivid kandjal; diagnostilised ja laboratoorsed valmisreaktiivid kandjal või kandjata, v.a rubriikide 3002 ja 3006 tooted; sertifitseeritud etalonained |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
|
3823 |
Tööstuslikud monokarboksüülrasvhapped; rafineerimisel saadud happelised õlid; tööstuslikud rasvalkoholid: |
|
|
|
– tööstuslikud monokarboksüülrasvhapped; rafineerimisel saadud happelised õlid |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
|
|
|
– tööstuslikud rasvalkoholid |
Tootmine mis tahes rubriigi materjalidest, sh teistest rubriigi 3823 materjalidest |
|
|
|
3824 |
Valuvormi- ja kärnisegutugevdid; keemiatööstuse ja sellega seotud tööstusharude mujal nimetamata tooted ja valmistised (sh need, mis kujutavad endast looduslike saaduste segusid): |
|
|
|
– järgmised käesolevasse rubriiki kuuluvad tooted: – – valuvormi- ja kärnisegutugevdid, mis põhinevad looduslikel vaikudel – – nafteenhapped ning nende vees lahustumatud soolad ja estrid – – sorbitool, v.a rubriiki 2905 kuuluv – – naftasulfonaadid, v.a leelismetall-, ammoonium- ja etanoolamiinnaftasulfonaadid; bituminoossetest mineraalidest saadud õlide tiofeenitud sulfohapped ja nende soolad – – ioonivahetid – – elektronlampide getterid – – leeliseline raudoksiid gaasipuhastuseks – – koksigaasi puhastamisel saadud ammoniaagivesi ja ammendatud oksiidkatalüsaator – – sulfonafteenhapped, nende vees lahustumatud soolad ja nende estrid – – puskari- ja kondiõli – – segud eri anioonidega sooladest – – želatiinil põhinevad kopeerimispastad, olenemata sellest, kas need on paber- või tekstiilalusel |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
|
– muud |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
|
|
3901 –3915 |
Plastid algkujul, plastijäätmed, -lõikmed ja -jäägid; v.a rubriikidesse ex 39 07 ja 3912 kuuluvad tooted, mida käsitlevad reeglid on sätestatud allpool: |
|
|
|
– liitumishomopolümerisatsiooni saadused, milles üks monomeer moodustab 99 % või rohkem kogu polümeerimassist |
Tootmine, mille puhul: — kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast ning — eespool esitatud piirmäära ulatuses ei ületa kõigi kasutatavate gruppi 39 kuuluvate materjalide väärtus 20 % toote tehasehinnast (13) |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast |
|
|
– muud |
Tootmine, mille puhul kasutatavate gruppi 39 kuuluvate materjalide koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast (14) |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast |
|
|
ex 39 07 |
– polükarbonaadist ja akrüülnitriilbutadieenstüreeni kopolümeerist (ABS) valmistatud kopolümeer |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast (15) |
|
|
– polüester |
Tootmine, mille puhul kasutatavate gruppi 39 kuuluvate materjalide koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast ja/või tootmine tetrabroom(bisfenool A)polükarbonaadist |
|
|
|
3912 |
Mujal nimetamata tselluloos ja selle keemilised derivaadid algkujul |
Tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate, tootega samasse gruppi kuuluvate materjalide väärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast |
|
|
3916 –3921 |
Plastist pool- ja valmistooted; v.a rubriikidessse ex 39 16 , ex 39 17 , ex 39 20 ja ex 39 21 kuuluvad tooted, mida käsitlevad reeglid on sätestatud allpool: |
|
|
|
– lamedad tooted, mida on töödeldud rohkem kui pinnatöötlus või mis on lõigatud muul viisil kui täisnurkseteks (sh ruudukujulisteks) tükkideks; muud tooted, mida on pinnatöötlusest rohkem töödeldud |
Tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate gruppi 39 kuuluvate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast |
|
|
– muud: |
|
|
|
|
– – liitumishomopolümerisatsiooni saadused, milles üks monomeer moodustab kogu polümeerimassist 99 % või rohkem |
Tootmine, mille puhul: — kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast ning — eespool esitatud piirmäära ulatuses ei ületa kõigi kasutatavate gruppi 39 kuuluvate materjalide väärtus 20 % toote tehasehinnast (16) |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast |
|
|
– – muud |
Tootmine, mille puhul kasutatavate gruppi 39 kuuluvate materjalide koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast (17) |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast |
|
|
ex 39 16 ja ex 39 17 |
Profiilvormid ja -torud |
Tootmine, mille puhul: — kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast ning — eespool esitatud piirmäära ulatuses ei ületa kõigi kasutatavate tootega samasse rubriiki kuuluvate materjalide väärtus 20 % toote tehasehinnast |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast |
|
ex 39 20 |
– ionomeerlehed ja -kiled |
Tootmine termoplastsest osasoolast, mis kujutab endast metalliioonidega (peamiselt tsingi- ja naatriumiioonidega) osaliselt neutraliseeritud etüleeni ja metakrüülhappe kopolümeeri |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast |
|
– regenereeritud tselluloosist, polüamiididest või polüetüleenist lehed |
Tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate tootega samasse gruppi kuuluvate materjalide väärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast |
|
|
|
ex 39 21 |
Metalliseeritud plastkiled |
Tootmine üliläbipaistvast polüesterkilest paksusega alla 23 mikroni (18) |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast |
|
3922 –3926 |
Plasttooted |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
|
ex grupp 40 |
Kautšuk ja kummitooted; välja arvatud: |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
|
|
ex 40 01 |
Kreppkummist lamineeritud tahvlid kingade valmistamiseks |
Loodusliku kautšuki lehtede lamineerimine |
|
|
4005 |
Vulkaniseerimata täidisega kautšuk (toorkummi) algkujul või tahvlite, lehtede või ribadena |
Valmistamine, milles kasutatavate materjalide, v.a looduslik kautšuk, koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast. |
|
|
4012 |
Protekteeritud või kasutatud kummist õhkrehvid; kummist täis- või padjandrehvid, vahetatavad kummist protektorid ja pöiavööd: |
|
|
|
– kummist protekteeritud õhk-, täis- või padjandrehvid |
Kasutatud rehvide protekteerimine |
|
|
|
– muud |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a rubriikidesse 4011 ja 4012 kuuluvad materjalid |
|
|
|
ex 40 17 |
Kõvakummist tooted |
Tootmine kõvakummist |
|
|
ex grupp 41 |
Toornahad (v.a. karusnahad) ja nahk; välja arvatud: |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
|
|
ex 41 02 |
Lamba ja talle villata toornahad |
Villa eemaldamine villaga kaetud lamba- või tallenahalt |
|
|
4104 –4106 |
Pargitud või enne kuivatamist järelpargitud, villata või karvata, laustetud või laustmata, kuid edasi töötlemata |
Pargitud naha järelparkimine või Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
|
|
4107 , 4112 ja 4113 |
Pärast parkimist või kuivatamiseelset järelparkimist ja muul viisil töödeldud nahad, sh pärgamenditud nahk, villa või karvata, laustetud või laustmata, v.a rubriiki 4114 kuuluv nahk |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a rubriikidesse 4104 –4113 kuuluvad materjalid |
|
|
ex 41 14 |
Lakknahk ja lamineeritud lakknahk, metallitatud nahk |
Tootmine rubriikidesse 4104 –4106 , 4107 , 4112 või 4113 kuuluvatest materjalidest, kui nende koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
|
Grupp 42 |
Nahktooted; sadulsepatooted ja rakmed; reisitarbed, käekotid jms tooted; tooted loomasooltest (v.a jämesiidist) |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
|
|
ex grupp 43 |
Karusnahk ja tehiskarusnahk; nendest valmistatud tooted; välja arvatud: |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
|
|
ex 43 02 |
Pargitud või töödeldud ühendatud karusnahad: |
|
|
|
– nelinurksete tükkide, ristide vm kujunditena |
Pargitud või töödeldud ühendamata karusnaha pleegitamine või värvimine lisaks lõikamisele ja ühendamisele |
|
|
|
– muud |
Tootmine ühendamata pargitud või töödeldud karusnahast |
|
|
|
4303 |
Karusnahast rõivad, rõivamanused jm karusnahatooted |
Tootmine rubriiki 4302 kuuluvast pargitud või töödeldud ühendamata karusnahast |
|
|
ex grupp 44 |
Puit ja puittooted; puusüsi; välja arvatud: |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
|
|
ex 44 03 |
Jämedalt kanditud puit |
Tootmine töötlemata kooritud või koorimata või laasitud puidust |
|
|
ex 44 07 |
Pikikiudu saetud või lõhestatud ja spoonihööveldatud või -kooritud puit paksusega üle 6 mm, mida on hööveldatud, lihvitud või pikijätkatud |
Hööveldamine, lihvimine või pikijätkamine |
|
|
ex 44 08 |
Kuni 6 mm paksusega jätkatud spoon vineerimiseks (sh spoonihööveldatud kihtpuitmaterjal) ja vineeri valmistamiseks ja muu pikikiudu saetud, spoonihööveldatud või kooritud puit paksusega kuni 6 mm, mida on hööveldatud, lihvitud või pikijätkatud |
Servjätkamine, hööveldamine, lihvimine või pikijätkamine |
|
|
ex 44 09 |
Puit pidevprofiiliga ühel või mitmel küljel, otsal või serval, hööveldatud või hööveldamata, lihvitud või lihvimata, pikijätkatud või mitte: |
|
|
|
– lihvitud või pikijätkatud |
Lihvimine või pikijätkamine |
|
|
|
– profileeritud liistud |
Profileerimine |
|
|
|
ex 44 10 –ex 44 13 |
Profileeritud liistud, sh profileeritud põrandaliistud jm profileeritud lauad |
Profileerimine |
|
|
ex 44 15 |
Puidust pakk-kastid, karbid, salved, trumlid jms puitpakendid |
Tootmine mõõtu lõikamata laudadest |
|
|
ex 44 16 |
Vaadid, pütid, tõrred, tünnid jm puidust püttsepatooted ja nende puitosad |
Tootmine lõhestatud tünnilaudadest, mida ei ole rohkem töödeldud kui saetud mööda kahte põhipinda |
|
|
ex 44 18 |
– Puidust tisleri- ja puusepatooted |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Puidust kärgpaneele, katusesindleid ja -laaste võib siiski kasutada |
|
|
– profileeritud liistud |
Profileerimine |
|
|
|
ex 44 21 |
Tuletikutoorikud; puidust jalatsinaelad ja -tihvtid |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast puidust, v.a rubriiki 4409 kuuluvast pidevprofiiliga puidust |
|
|
ex grupp 45 |
Kork ja korgist tooted; välja arvatud: |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
|
|
4503 |
Looduslikust korgist tooted |
Tootmine rubriiki 4501 kuuluvast korgist |
|
|
Grupp 46 |
Õlgedest, espartost ja muudest punumismaterjalidest tooted; korv- ja vitspunutised |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
|
|
Grupp 47 |
Kiumass puidust vm kiulisest tselluloosmaterjalist; ringlusse võetud paberi- või papijäätmed ja -jäägid |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
|
|
ex grupp 48 |
Paber ja papp; paberimassist, paberist või papist tooted; välja arvatud: |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
|
|
ex 48 11 |
Paber ja papp, ainult jooneline või ruuduline |
Tootmine gruppi 47 kuuluvatest paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest |
|
|
4816 |
Söepaber, isekopeeruv paber jm kopeerpaber või paber kujutise ülekandmiseks (v.a rubriigis 4809 nimetatud), paberist paljundusšabloonid ja ofsetivormid, karpides või lahtiselt |
Tootmine gruppi 47 kuuluvatest paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest |
|
|
4817 |
Paberist või papist ümbrikud, kaartkirjad, lihtpostkaardid ja korrespondentskaardid; paberist või papist karbid, kotid, taskud ja kirjakomplektid, mis sisaldavad valiku paberikaupu |
Tootmine: — mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja — mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
|
ex 48 18 |
Tualettpaber |
Tootmine gruppi 47 kuuluvatest paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest |
|
|
ex 48 19 |
Karbid, kastid, kotid jm pakendid paberist, papist, tselluloosvatist või tsellulooskiudkangast |
Tootmine: — mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja — mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
|
ex 48 20 |
Kirjaplokid |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
|
ex 48 23 |
Muu mõõtu või vormi lõigatud paber, papp, tselluloosvatt või tsellulooskiudkangas |
Tootmine gruppi 47 kuuluvatest paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest |
|
|
ex grupp 49 |
Raamatud, ajalehed, pildid jm trükitooted; käsikirjad, masinakirjatekstid ning plaanid ja joonised; välja arvatud: |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
|
|
4909 |
Trükitud või illustreeritud postkaardid; trükitud õnnitlus-, kutse- ja tähtpäevakaardid, illustreeritud või illustreerimata, ümbriku või kaunistustega või ilma |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a rubriikidesse 4909 ja 4911 kuuluvad materjalid |
|
|
4910 |
Mitmesugused trükikalendrid, sh rebitavate lehtedega: |
|
|
|
– püsikalendrid või vahetatavate plokkidega kalendrid, muust materjalist kui paberist või papist alusel |
Tootmine: — mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja — mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
|
|
– muud |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a rubriikidesse 4909 ja 4911 kuuluvad materjalid |
|
|
|
ex grupp 50 |
Siid; välja arvatud: |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
|
|
ex 50 03 |
Kraasitud või kammitud siidijäägid (sh lahtihaspeldamiseks sobimatud kookonid, lõngajäätmed ja kohestatud jäätmed) |
Siidijääkide kraasimine või kammimine |
|
|
5004 –ex 50 06 |
Siidlõng ja siidijääkidest kedratud lõng |
Tootmine: (19) — toorsiidist või kraasitud, kammitud vm viisil ketramiseks ettevalmistatud siidijääkidest, — muudest kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata looduslikest kiududest, — keemilistest materjalidest või tekstiilimassist või — paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest |
|
|
5007 |
Siidriie või siidijääkidest riie: |
|
|
|
– kumminiidisisaldusega |
Tootmine lõngast (20) |
|
|
|
– muu |
Tootmine: (21) — kookoslõngast, — looduslikest kiududest, — kraasimata, kammimata või muul viisil ketramiseks ettevalmistamata keemilistest staapelkiududest, — keemilistest materjalidest või tekstiilimassist või — paberist või trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote tehasehinnast |
|
|
|
ex grupp 51 |
Lambavill ja muude loomade vill ning loomakarvad; hobusejõhvist lõng ja riie; välja arvatud: |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
|
|
5106 –5110 |
Lambavillast ja muude loomade villast, loomakarvadest või hobusejõhvist lõng |
Tootmine: (22) — toorsiidist või kraasitud, kammitud vm viisil ketramiseks ettevalmistatud siidijääkidest, — kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata looduslikest kiududest, — keemilistest materjalidest või tekstiilimassist või — paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest |
|
|
5111 –5113 |
Lambavillast, muude loomade villast, loomakarvadest või hobusejõhvist riie: |
|
|
|
– kumminiidisisaldusega |
Tootmine ühekordsest lõngast (23) |
|
|
|
– muu |
Tootmine: (24) — kookoslõngast, — looduslikest kiududest, — kraasimata, kammimata või muul viisil ketramiseks ettevalmistamata keemilistest staapelkiududest, — keemilistest materjalidest või tekstiilimassist või — paberist või trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote tehasehinnast |
|
|
|
ex grupp 52 |
Puuvill; välja arvatud: |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
|
|
5204 –5207 |
Puuvillane lõng ja niit |
Tootmine: (25) — toorsiidist või kraasitud, kammitud vm viisil ketramiseks ettevalmistatud siidijääkidest, — kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata looduslikest kiududest, — keemilistest materjalidest või tekstiilimassist või — paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest |
|
|
5208 –5212 |
Puuvillane riie: |
|
|
|
– kumminiidisisaldusega |
Tootmine ühekordsest lõngast (26) |
|
|
|
– muu |
Tootmine: (27) — kookoslõngast, — looduslikest kiududest, — kraasimata, kammimata või muul viisil ketramiseks ettevalmistamata keemilistest staapelkiududest, — keemilistest materjalidest või tekstiilimassist või — paberist või trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote tehasehinnast |
|
|
|
ex grupp 53 |
Muud taimsed tekstiilkiud; paberlõng ja paberlõngast riie; välja arvatud: |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
|
|
5306 –5308 |
Muudest taimsetest tekstiilkiududest lõng; paberlõng |
Tootmine: (28) — toorsiidist või kraasitud, kammitud vm viisil ketramiseks ettevalmistatud siidijääkidest, — kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata looduslikest kiududest, — keemilistest materjalidest või tekstiilimassist või — paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest |
|
|
5309 –5311 |
Muudest taimsetest tekstiilkiududest riie; paberlõngast riie: |
|
|
|
– kumminiidisisaldusega |
Tootmine ühekordsest lõngast (29) |
|
|
|
– muu |
Tootmine: (30) — kookoslõngast, — džuutlõngast, — looduslikest kiududest, — kraasimata, kammimata või muul viisil ketramiseks ettevalmistamata keemilistest staapelkiududest, — keemilistest materjalidest või tekstiilimassist või — paberist või trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote tehasehinnast |
|
|
|
5401 –5406 |
Lõng, monofilament ja keemilistest filamentkiududest niit |
Tootmine: (31) — toorsiidist või kraasitud, kammitud vm viisil ketramiseks ettevalmistatud siidijääkidest, — kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata looduslikest kiududest, — keemilistest materjalidest või tekstiilimassist või — paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest |
|
|
5407 ja 5408 |
Keemilisest filamentlõngast riie: |
|
|
|
– kumminiidisisaldusega |
Tootmine ühekordsest lõngast (32) |
|
|
|
– muu |
Tootmine: (33) — kookoslõngast, — looduslikest kiududest, — kraasimata, kammimata või muul viisil ketramiseks ettevalmistamata keemilistest staapelkiududest, — keemilistest materjalidest või tekstiilimassist või — paberist või trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote tehasehinnast |
|
|
|
5501 –5507 |
Keemilised staapelkiud |
Tootmine keemilisest materjalist või tekstiilimassist |
|
|
5508 –5511 |
Keemilistest staapelkiududest lõng ja õmblusniit |
Tootmine: (34) — toorsiidist või kraasitud, kammitud vm viisil ketramiseks ettevalmistatud siidijääkidest, — kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata looduslikest kiududest, — keemilistest materjalidest või tekstiilimassist või — paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest |
|
|
5512 –5516 |
Keemilistest staapelkiududest riie: |
|
|
|
– kumminiidisisaldusega |
Tootmine ühekordsest lõngast (35) |
|
|
|
– muu |
Tootmine: (36) — kookoslõngast, — looduslikest kiududest, — kraasimata, kammimata või muul viisil ketramiseks ettevalmistamata keemilistest staapelkiududest, — keemilistest materjalidest või tekstiilimassist või — paberist või trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote tehasehinnast |
|
|
|
ex grupp 56 |
Vatt, vilt ja lausriie; erilõngad; nöörid, paelad, köied ja trossid ning tooted nendest; välja arvatud: |
Tootmine: (37) — kookoslõngast, — looduslikest kiududest, — keemilistest materjalidest või tekstiilimassist või — paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest |
|
|
5602 |
Vilt, impregneeritud, pealistatud, kaetud või lamineeritud või mitte: |
|
|
|
– nõeltöödeldud vilt |
Tootmine: (38) — looduslikest kiududest või — keemilisest materjalist või tekstiilimassist Kasutada võib siiski: — rubriiki 5402 kuuluvat polüpropüleenfilamenti, — rubriiki 5503 või 5506 kuuluvaid polüpropüleenkiudusid või — rubriiki 5501 kuuluvaid polüpropüleenfilamentköisikuid, milles iga filamendi või kiu joontihedus on alla 9 detsiteksi, kui nende koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
|
|
– muud |
Tootmine: (39) — looduslikest kiududest, — kaseiinist valmistatud keemilistest staapelkiududest või — keemilisest materjalist või tekstiilimassist |
|
|
|
5604 |
Tekstiiliga kaetud kumminiit ja -pael; tekstiillõng ning rubriigi 5404 või 5405 ribad jms, impregneeritud, pealistatud, kaetud või ümbritsetud kummi või plastiga: |
|
|
|
– tekstiiliga kaetud kumminiit ja -pael |
Tootmine tekstiiliga katmata kumminiidist või -paelast |
|
|
|
– muud |
Tootmine: (40) — kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata looduslikest kiududest, — keemilistest materjalidest või tekstiilimassist või — paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest |
|
|
|
5605 |
Metalliseeritud lõng, mähitud või mähkimata, mis koosneb metallniidi, -riba või -pulbriga kombineeritud või metalliga kaetud tekstiillõngast või rubriigi 5404 või 5405 ribast vms |
Tootmine: (41) — looduslikest kiududest, — kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata keemilistest staapelkiududest, — keemilistest materjalidest või tekstiilimassist või — paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest |
|
|
5606 |
Mähitud lõng, rubriigi 5404 või 5405 mähitud ribad jms (v.a rubriiki 5605 kuuluv lõng ja mähitud lõng hobusejõhvist); šenill-lõng (k.a šenill-lõng flokist); bukleelõng |
Tootmine: (42) — looduslikest kiududest, — kraasimata, kammimata või muul viisil ketramiseks ettevalmistamata keemilistest staapelkiududest, — keemilistest materjalidest või tekstiilimassist või — paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest |
|
|
Grupp 57 |
Vaibad ja muud tekstiilpõrandakatted |
|
|
|
– nõeltöödeldud vildist |
Tootmine: (43) — looduslikest kiududest või — keemilisest materjalist või tekstiilimassist Kasutada võib siiski: — rubriiki 5402 kuuluvat polüpropüleenfilamenti, — rubriiki 5503 või 5506 kuuluvaid polüpropüleenkiudusid või — rubriiki 5501 kuuluvaid polüpropüleenfilamentköisikuid, milles iga filamendi või kiu joontihedus on alla 9 detsiteksi, kui nende koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast Aluskihina võib kasutada džuutriiet |
|
|
|
– muust vildist |
Tootmine: (44) — kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata looduslikest kiududest või — keemilisest materjalist või tekstiilimassist |
|
|
|
– muud |
Tootmine: (45) — kookos- või džuutlõngast, — sünteetilisest või tehisfilamentlõngast, — looduslikest kiududest või — kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata keemilistest staapelkiududest Aluskihina võib kasutada džuutriiet |
|
|
|
ex grupp 58 |
Eririie; taftingriie; pits; seinavaibad; posamendid; tikandid; välja arvatud: |
|
|
|
– kumminiiti sisaldavad tooted |
Tootmine ühekordsest lõngast (46) |
|
|
|
– muud |
Tootmine: (47) — looduslikest kiududest, — kraasimata, kammimata või muul viisil ketramiseks ettevalmistamata keemilistest staapelkiududest või — keemilisest materjalist või tekstiilimassist või trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote tehasehinnast |
|
|
|
5805 |
Gobeläänid, Flandria, Aubussoni, Beauvais’ jms tüüpi käsitelgedel valmistatud seinavaibad ning käsitsi väljaõmmeldud (näiteks vars- või ristpistes) seinavaibad,valmistoodetena või mitte |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
|
|
5810 |
Tikandid metraažkauba, ribade või motiividena |
Tootmine: — mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja — mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
|
5901 |
Kummi või tärklisainetega pealistatud tekstiilriie raamatute väliskaanteks jms otstarbeks; pausriie; ettevalmistatud maalimislõuend; vaheriie jms jäik kübara alusriie |
Tootmine lõngast |
|
|
5902 |
Rehvikoortriie eriti tugevast nailonlõngast või muust eriti tugevast polüamiid-, polüester- või viskooslõngast: |
|
|
|
– mis sisaldab kuni 90 % massist tekstiilmaterjale |
Tootmine lõngast |
|
|
|
– muud |
Tootmine keemilisest materjalist või tekstiilimassist |
|
|
|
5903 |
Plastiga impregneeritud, pealistatud, kaetud või lamineeritud riie (v.a rubriiki 5902 kuuluv): |
Tootmine lõngast või trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote tehasehinnast |
|
|
5904 |
Linoleum, mõõtu lõigatud või lõikamata; põrandakatted tekstiilalusel, mõõtu lõigatud või lõikamata |
Tootmine lõngast (48) |
|
|
5905 |
Tekstiilseinakatted: |
|
|
|
– kummi, plasti vm ainetega impregneeritud, pealistatud, kaetud või lamineeritud |
Tootmine lõngast |
|
|
|
– muud |
Tootmine: (49) — kookoslõngast, — looduslikest kiududest, — kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata keemilistest staapelkiududest või — keemilisest materjalist või tekstiilimassist või trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote tehasehinnast |
|
|
|
5906 |
Kummeeritud tekstiilriie, v.a rubriiki 5902 kuuluv: |
|
|
|
– silmkoelised või heegeldatud kangad |
Tootmine: (50) — looduslikest kiududest, — kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata keemilistest staapelkiududest või — keemilisest materjalist või tekstiilimassist |
|
|
|
– muu sünteesfilamentlõngast kangas tekstiilmaterjalisisaldusega üle 90 % massist |
Tootmine keemilistest materjalidest |
|
|
|
– muud |
Tootmine lõngast |
|
|
|
5907 |
Tekstiilriie, mujal nimetamata viisil impregneeritud, pealistatud või kaetud; maalitud lõuend teatridekoratsioonideks, stuudio fooniks jms |
Tootmine lõngast või trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote tehasehinnast |
|
|
5908 |
Tekstiiltahid lampidele, ahjudele, välgumihklitele, küünaldele vms, telgedel kootud, punutud või silmkoelised; hõõgsukad ja ringkootud hõõgsukakangas selleks otstarbeks, impregneeritud või impregneerimata: |
|
|
|
– impregneeritud hõõgsukad |
Tootmine ringkootud hõõgsukakangast |
|
|
|
– muud |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
|
|
|
5909 –5911 |
Tekstiiltooted tehniliseks otstarbeks: |
|
|
|
– poleerimiskettad ja -rõngad, v.a rubriiki 5911 kuuluvast vildist |
Tootmine lõngast või rubriiki 6310 kuuluvatest kangajäätmetest või kaltsudest |
|
|
|
– tavaliselt paberitööstuses vm tehnilisel otstarbel kasutatav rubriiki 5911 kuuluv riie, vanutatud või vanutamata, impregneeritud või impregneerimata, pealistatud või pealistamata, ringkootud või lõputu lindina, ühe- või mitmekordse lõime ja/või koelõngaga või siledakoeline mitmekordse lõime ja/või koelõngaga |
Tootmine: (51) — kookoslõngast, — järgmistest materjalidest: —– – polütetrafluoroetüleenlõng, (52) – – mitmekordne polüamiidlõng, mida on immutatud või mis on kaetud fenoolvaikudega, – – m-fenüleendiamiini ja isoftaalhappe polükondenseerimisel saadud aromaatsest polüamiidist valmistatud sünteeskiududest lõng, – – polütetra-fluoroetüleenist valmistatud monofilament, (53) – – polü-p-fenüleentereftalamiidist valmistatud sünteeskiududest lõng, – – fenoolvaiguga pealistatud ja akrüüllõngaga mähitud klaaskiudlõng, (54) – – kopolüestermonofilamendid polüestrist ja tereftaalhappe vaikudest ja 1,4-tsükloheksaandietanool- ja isoftaalhappest, – – looduslikud kiud, – – kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata keemilised staapelkiud või – – keemilised materjalid või tekstiilimass |
|
|
|
– muud |
Tootmine: (55) — kookoslõngast, — looduslikest kiududest, — kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata keemilistest staapelkiududest või — keemilisest materjalist või tekstiilimassist |
|
|
|
Grupp 60 |
Silmkoelised ja heegeldatud kangad (trikookangad) |
Tootmine: (56) — looduslikest kiududest, — kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata keemilistest staapelkiududest või — keemilisest materjalist või tekstiilimassist |
|
|
Grupp 61 |
Silmkoelised ja heegeldatud rõivad ning rõivamanused (trikootooted): |
|
|
|
– saadud mitme kindlakujuliseks lõigatud või kindlakujuliseks kootud või heegeldatud silmkootud või heegeldatud detaili kokkuõmblemisel vm viisil ühendamisel |
|
||
|
– muud |
Tootmine: (59) — looduslikest kiududest, — kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata keemilistest staapelkiududest või — keemilisest materjalist või tekstiilimassist |
|
|
|
ex grupp 62 |
Rõivad ja rõivamanused, v.a silmkoelised või heegeldatud; välja arvatud: |
|
|
|
ex 62 02 , ex 62 04 , ex 62 06 , ex 62 09 ja ex 62 11 |
Tikitud naiste-, tüdrukute- ja imikurõivad ning imikute rõivamanused |
Tootmine lõngast (62) või tootmine tikkimata kangast, kui selle väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast (63) |
|
|
ex 62 10 ja ex 62 16 |
Tulekaitsevahendid aluminiseeritud polüestrist fooliumiga kaetud kangast |
Tootmine lõngast (64) või tootmine pealistamata kangast, kui selle väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast (65) |
|
|
6213 ja 6214 |
Taskurätikud, suurrätikud, pea- ja kaelarätikud, sallid, mantiljad, loorid jms: |
|
|
|
– tikitud |
Tootmine ühekordsest pleegitamata lõngast (66) (67) või tootmine tikkimata kangast, kui selle väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast (68) |
|
|
|
– muud |
Tootmine ühekordsest pleegitamata lõngast (69) (70) või valmistamine, millele järgneb trükkimine ja vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui kasutatava rubriikidesse 6213 ja 6214 kuuluva trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote tehasehinnast |
|
|
|
6217 |
Muud valmis rõivamanused; rõivaste ja rõivamanuste osad, v.a rubriigis 6212 nimetatud toodete osad: |
|
|
|
– tikitud |
Tootmine lõngast (71) või tootmine tikkimata kangast, kui selle väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast (72) |
|
|
|
– tulekaitsevahendid aluminiseeritud polüestrist fooliumiga kaetud kangast |
Tootmine lõngast (73) või tootmine pealistamata kangast, kui selle väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast (74) |
|
|
|
– valmis lõigatud vaheriie kraedeks ja kätisteks |
Tootmine: — mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja — mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
|
|
– muud |
Tootmine lõngast (75) |
|
|
|
ex grupp 63 |
Muud tekstiilist valmistooted; komplektid; kantud rõivad ja kasutatud tekstiiltooted; kaltsud; välja arvatud: |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
|
|
6301 –6304 |
Tekid, reisivaibad, voodipesu jms; kardinad jms; muud sisustustarbed: |
|
|
|
– vildist, lausriidest |
Tootmine: (76) — looduslikest kiududest või — keemilisest materjalist või tekstiilimassist |
|
|
|
– muud: |
|
|
|
|
– – tikitud |
Tootmine ühekordsest pleegitamata lõngast (77) (78) või tootmine tikkimata kangast (v.a silmkoeline ja heegeldatud kangas), kui tikkimata kanga väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
|
|
– – muud |
|
||
|
6305 |
Kotid kaupade pakendamiseks |
Tootmine: (81) — looduslikest kiududest, — kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata keemilistest staapelkiududest või — keemilisest materjalist või tekstiilimassist |
|
|
6306 |
Presentkatted, markiisid ja päikesekatted; telgid; paatide, purjelaudade või maismaasõidukite purjed; matkatarbed: |
|
|
|
– lausriidest |
— looduslikest kiududest või — keemilisest materjalist või tekstiilimassist |
|
|
|
– muud |
|
||
|
6307 |
Muud valmistooted, k.a rõivalõiked |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
|
6308 |
Komplektid riidest ja lõngast, lisanditega või ilma, vaipade, seinavaipade, tikitud laudlinade, salvrätikute vms tekstiiltoodete valmistamiseks, jaemüügiks pakendatud |
Komplekti iga ese peab vastama reeglile, mida kohaldataks eseme suhtes juhul, kui see ei kuuluks komplekti. Komplektis võib siiski olla päritolustaatuseta esemeid, kui nende koguväärtus ei ületa 15 % komplekti tehasehinnast |
|
|
ex grupp 64 |
Jalatsid, kedrid jms tooted; nende osad; välja arvatud: |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a sisetalla vm tallaosa külge kinnitatud, rubriiki 6406 kuuluvad kokkupandud pealsed |
|
|
6406 |
Jalatsite osad (k.a pealsed, ka muude tallaosade kui välistalla külge kinnitatud); eemaldatavad sisetallad, kannapehmendused jms; kedrid, säärised jms tooted ja nende osad |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
|
|
ex grupp 65 |
Peakatted ja nende osad; välja arvatud: |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
|
|
6503 |
Viltkübarad jm vildist peakatted, valmistatud rubriigis 6501 esitatud kübaratoorikutest, -viltidest või lamedatest viltketastest, voodriga või ilma, kaunistustega või ilma |
Valmistamine lõngast või tekstiilkiududest (86) |
|
|
6505 |
Kübarad jm peakatted, silmkoelised või heegeldatud või valmistatud pitsist, vildist vm riidest (v.a riideribad), voodri või kaunistustega või ilma; juuksevõrgud mis tahes materjalist, voodri või kaunistustega või ilma |
Valmistamine lõngast või tekstiilkiududest (87) |
|
|
ex grupp 66 |
Vihma- ja päevavarjud, jalutuskepid, istmega jalutuskepid, piitsad, ratsapiitsad ja nende osad; välja arvatud: |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
|
|
6601 |
Vihma- ja päevavarjud (sh jalutuskepp-vihmavarjud, aiavarjud jms) |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
|
Grupp 67 |
Töödeldud suled ja udusuled ning tooted nendest; tehislilled; tooted juustest |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
|
|
ex grupp 68 |
Kivist, kipsist, tsemendist, asbestist, vilgust jms materjalist tooted; välja arvatud: |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
|
|
ex 68 03 |
Looduslikust või aglomeeritud kiltkivist tooted |
Tootmine töödeldud kiltkivist |
|
|
ex 68 12 |
Asbesttooted; asbestil põhinevatest või asbestil ja magneesiumkarbonaadil põhinevatest segudest tooted |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist |
|
|
ex 68 14 |
Vilgukivist, sh aglomeeritud või regenereeritud vilgukivist tooted, paberist, papist vm materjalist alusel |
Tootmine töödeldud vilgukivist (sh aglomeeritud või regenereeritud vilgukivi) |
|
|
Grupp 69 |
Keraamikatooted |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
|
|
ex grupp 70 |
Klaas ja klaastooted; välja arvatud: |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
|
|
ex 70 03 , ex 70 04 ja ex 70 05 |
Mittepeegeldava kihiga klaas |
Tootmine rubriiki 7001 kuuluvatest materjalidest |
|
|
7006 |
Rubriikidesse 7003 , 7004 ja 7005 kuuluv klaas, töödeldud servadega, painutatud, graveeritud, puuritud, emailitud või muul viisil töödeldud, ent raamimata ning muudest materjalidest detailideta: |
|
|
|
– dielektrilise kilega kaetud klaasplaatalused, SEMII standardite (88) kohased pooljuhid |
Tootmine rubriiki 7006 kuuluvatest katmata klaasplaatalustest |
|
|
|
– muud |
Tootmine rubriiki 7001 kuuluvast materjalist |
|
|
|
7007 |
Karastatud või lamineeritud kildumatu klaas |
Tootmine rubriiki 7001 kuuluvast materjalist |
|
|
7008 |
Mitmekihilised klaasisolaatorid |
Tootmine rubriiki 7001 kuuluvast materjalist |
|
|
7009 |
Klaaspeeglid, raamitud või raamimata (sh tahavaatepeeglid) |
Tootmine rubriiki 7001 kuuluvast materjalist |
|
|
7010 |
Korvpudelid, pudelid, kolvid, purgid, kannud, rohupudelid, ampullid jm klaasmahutid kaupade säilitamiseks, pakendamiseks või transpordiks; klaasist konservipurgid; klaaskorgid, -kaaned jm klaasist sulgemisvahendid |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal või klaasesemete lihvimine, kui lihvimata klaasesemete koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
|
7013 |
Klaasist laua- ja kööginõud, tualett- ja kontoritarbed, sisekujunduses kasutatavad klaasesemed jms klaastooted (v.a rubriikides 7010 ja 7018 nimetatud) |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, või klaasesemete lihvimine, kui lihvimata klaasesemete koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast, või käsitsi puhutud klaasesemete käsitsi kaunistamine (v.a siiditrükk), kui käsitsi puhutud klaasesemete koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
|
ex 70 19 |
Klaaskiust tooted, v.a lõng |
Tootmine: — värvimata kamm- või kraaslindist, heidest, lõngast ja tükeldatud kiust või — klaasvillast |
|
|
ex grupp 71 |
Looduslikud ja kultiveeritud pärlid, vääris- ja poolvääriskivid, väärismetallid, väärismetallidega plakeeritud metallid ja nendest valmistatud tooted; juveeltoodete imitatsioonid; mündid; välja arvatud: |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
|
|
ex 71 01 |
Sorteeritud ja veo hõlbustamiseks ajutiselt niidile lükitud looduslikud ja kultiveeritud pärlid |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
|
ex 71 02 , ex 71 03 ja ex 71 04 |
Töödeldud vääris- või poolvääriskivid (looduslikud, tehislikud või taastatud) |
Valmistamine töötlemata vääris- või poolvääriskividest |
|
|
7106 , 7108 ja 7110 |
Väärismetallid: |
|
|
|
– survetöötlemata |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a rubriikidesse 7106 , 7108 ja 7110 kuuluvad materjalid, või rubriiki 7106 , 7108 või 7110 kuuluvate väärismetallide elektrolüütiline, termiline või keemiline eraldamine või rubriiki 7106 , 7108 või 7110 kuuluvate väärismetallide legeerimine omavahel või mitteväärismetallidega |
|
|
|
– pooltöödeldud või pulbrina |
Tootmine survetöötlemata väärismetallidest |
|
|
|
ex 71 07 , ex 71 09 ja ex 71 11 |
Väärismetallidega plakeeritud metallid, pooltoodetena |
Tootmine väärismetalliga plakeeritud survetöötlemata metallist |
|
|
7116 |
Tooted looduslikest või kultiveeritud pärlitest, vääris- või poolvääriskividest (looduslikest, tehislikest või taastatud) |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
|
7117 |
Juveeltoodete imitatsioonid |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, või tootmine väärismetalliga pindamata või katmata mitteväärismetallist osadest, kui kasutatava materjali koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
|
ex grupp 72 |
Raud ja teras; välja arvatud: |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
|
|
7207 |
Pooltooted rauast või legeerimata terasest |
Tootmine rubriiki 7201 , 7202 , 7203 , 7204 või 7205 kuuluvast materjalist |
|
|
7208 –7216 |
Rauast või legeerimata terasest lehtvaltstooted, vardad ja latid, kujuprofiilid |
Tootmine rubriiki 7206 kuuluvatest valuplokkidest vm esmasvormidest |
|
|
7217 |
Rauast või legeerimata terasest traat |
Tootmine rubriiki 7207 kuuluvatest pooltoodetest |
|
|
ex 72 18 , 7219 –7222 |
Roostevabast terasest pooltooted, lehtvaltstooted, vardad ja latid, kujuprofiilid |
Tootmine rubriiki 7218 kuuluvatest valuplokkidest vm esmasvormidest |
|
|
7223 |
Roostevabast terasest traat |
Tootmine rubriiki 7218 kuuluvatest pooltoodetest |
|
|
ex 72 24 , 7225 –7228 |
Pooltooted, lehtvaltstooted, kuumvaltsitud vardad ja latid, korrapäratult kokku keritud; muust legeerterasest kujuprofiilid; legeeritud või legeerimata terasest õõnsad puurvardad |
Tootmine rubriiki 7206 , 7218 või 7224 kuuluvatest valuplokkidest vm esmasvormidest |
|
|
7229 |
Legeerterasest traat |
Tootmine rubriiki 7224 kuuluvatest pooltoodetest |
|
|
ex grupp 73 |
Raud- või terastooted; välja arvatud: |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
|
|
ex 73 01 |
Sulundkonstruktsioonid |
Tootmine rubriiki 7206 kuuluvast materjalist |
|
|
7302 |
Raudteede ja trammiteede rauast või terasest konstruktsioonielemendid: rööpad, hammas- ja vasturööpad, pöörmed, riströöpad, pöörmekangid jm ristühendused, liiprid, lukuliiprid, aluslapid, sidelapid, kiilud, tugiplaadid, tugipadjad, tõmmitsad, kandurid, rööpapoldid jm detailid rööbaste ühendamiseks või kinnitamiseks |
Tootmine rubriiki 7206 kuuluvast materjalist |
|
|
7304 , 7305 ja 7306 |
Rauast (v.a malmist) või terasest torud ja õõnesprofiilid |
Tootmine rubriiki 7206 , 7207 , 7218 või 7224 kuuluvast materjalist |
|
|
ex 73 07 |
Roostevabast terasest mitmeosalised toruliitmikud (ISO nr X5CrNiMo 1712) |
Selliste sepistatud toorikute treimine, puurimine, hõõritsemine, väliskeermestamine, kraatide eemaldamine ja liivjugameetodil puhastamine, mille väärtus ei ületa 35 % toote tehasehinnast |
|
|
7308 |
Rauast või terasest metallkonstruktsioonid (v.a rubriigi 9406 kokkupandavad ehitised) ja nende osad (näiteks sillad, sillasektsioonid, lüüsiväravad, tornid, sõrestikmastid, katusekatted, katusefermid, uksed, aknad, nende raamid, lävepakud, aknaluugid, balustraadid, piilarid ja sambad); tahvlid, vardad, kujuprofiilid, torud jms tarindites kasutatavad raud- või terastooted |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Rubriiki 7301 kuuluvaid keevitatud kujuprofiile ei tohi siiski kasutada |
|
|
ex 73 15 |
Rehviketid |
Tootmine, mille puhul kasutatavate rubriiki 7315 kuuluvate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
|
ex grupp 74 |
Vask ja vasktooted; välja arvatud: |
Tootmine: — mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja — mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
|
7401 |
Vasekivi; tsemenditud vask (sadestatud vask) |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
|
|
7402 |
Rafineerimata vask; vaskanoodid elektrolüüsi teel rafineerimiseks |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
|
|
7403 |
Rafineeritud vask ja vasesulamid, survetöötlemata: |
|
|
|
– rafineeritud vask |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
|
|
|
– vasesulamid ja rafineeritud vask, mis sisaldab muid elemente |
Tootmine rafineeritud survetöötlemata vasest või vasejäätmetest ja -jääkidest |
|
|
|
7404 |
Vasejäätmed ja -jäägid |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
|
|
7405 |
Vaseligatuurid |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
|
|
ex grupp 75 |
Nikkel ja nikkeltooted; välja arvatud: |
Tootmine: — mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja — mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
|
7501 –7503 |
Niklikivi, nikkeloksiidi sulamid jm niklitootmise vahesaadused; survetöötlemata nikkel; niklijäätmed ja -jäägid |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
|
|
ex grupp 76 |
Alumiinium ja alumiiniumtooted; välja arvatud: |
Tootmine: — mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja — mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
|
7601 |
Survetöötlemata alumiinium |
Tootmine: — mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja — mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast või tootmine legeerimata alumiiniumist või alumiiniumijäätmetest ja -jääkidest termilise või elektrolüütilise töötlemise abil |
|
|
7602 |
Alumiiniumijäätmed ja -jäägid |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
|
|
ex 76 16 |
Alumiiniumtooted, v.a alumiiniumtraadist võrk, riie, võred, piirded, tugevduskangas jms materjalid (sh lõputu lint) ja laialivenitatud alumiinium |
Tootmine: — mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Alumiiniumtraadist võrku, riiet, võresid, piirdeid, tugevduskangast jms materjale (sh lõputu lint) ja laialivenitatud alumiiniumit võib siiski kasutada, ja — mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
|
Grupp 77 |
Reserveeritud võimalikuks tulevaseks kasutamiseks kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemis |
|
|
|
ex grupp 78 |
Plii ja pliitooted; välja arvatud: |
Tootmine: — mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja — mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
|
7801 |
Survetöötlemata plii: |
|
|
|
– rafineeritud plii |
Tootmine pliikangidest või toorpliist |
|
|
|
– muud |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Rubriiki 7802 kuuluvaid jäätmeid ja jääke ei tohi siiski kasutada |
|
|
|
7802 |
Pliijäätmed ja -jäägid |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
|
|
ex grupp 79 |
Tsink ja tsinktooted; välja arvatud: |
Tootmine: — mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja — mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
|
7901 |
Survetöötlemata tsink |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Rubriiki 7902 kuuluvaid jäätmeid ja jääke ei tohi siiski kasutada |
|
|
7902 |
Tsingijäätmed ja -jäägid |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
|
|
ex grupp 80 |
Tina ja tinatooted; välja arvatud: |
Tootmine: — mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja — mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
|
8001 |
Survetöötlemata tina |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Rubriiki 8002 kuuluvaid jäätmeid ja jääke ei tohi siiski kasutada |
|
|
8002 ja 8007 |
Tinajäätmed ja -jäägid; muud tinatooted |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
|
|
Grupp 81 |
Muud mitteväärismetallid; metallkeraamika; tooted nendest: |
|
|
|
– muud survetöödeldud mitteväärismetallid; tooted nendest |
Tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate tootega samasse gruppi kuuluvate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
|
|
– muud |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
|
|
|
ex grupp 82 |
Mitteväärismetallist tööriistad, terariistad, lusikad ja kahvlid; nende mitteväärismetallist osad; välja arvatud: |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
|
|
8206 |
Jaemüügiks pakendatud komplektid kahest või enamast rubriikidesse 8202 –8205 kuuluvast tööriistast |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a rubriikidesse 8202 –8205 kuuluvad materjalid. Komplektis võib siiski olla rubriikidesse 8202 –8205 kuuluvaid tööriistu, kui nende koguväärtus ei ületa 15 % komplekti tehasehinnast |
|
|
8207 |
Vahetatavad tööinstrumendid käsitööriistade (mootoriga või ilma) või tööpinkide jaoks (nt pressimiseks, lehtstantsimiseks, mulgustamiseks, sise- ja väliskeermestamiseks, puurimiseks, kammlõikamiseks, freesimiseks, treimiseks või kruvide keeramiseks), sh tõmbesilmad, ekstrudeerimismatriitsid ning tööriistad kivi- ja pinnasepuuride jaoks |
Tootmine: — mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja — mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
|
8208 |
Noad ja lõiketerad masinate ja mehaaniliste seadmete jaoks |
Tootmine: — mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja — mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
|
ex 82 11 |
Lõiketeraga noad, hammastatud või mitte (sh aianoad), v.a rubriigi 8208 noad |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Mitteväärismetallist noateri ja noapäid võib siiski kasutada |
|
|
8214 |
Muud lõikeriistad (näiteks juukselõikusmasinad, lihuniku- ja köögikirved, raiumis- ja hakkimisnoad, paberinoad); maniküüri- ja pediküürikomplektid ja -tarbed (sh küüneviilid) |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Mitteväärismetallist käepidemeid võib siiski kasutada |
|
|
8215 |
Lusikad, kahvlid, kulbid, vahukulbid, tordilabidad, kala- ja võinoad, suhkrutangid jms köögi- ja lauatarbed |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Mitteväärismetallist käepidemeid võib siiski kasutada |
|
|
ex grupp 83 |
Mitmesugused mitteväärismetallist tooted; välja arvatud: |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
|
|
ex 83 02 |
Muud kinnitusdetailid, furnituurid jms tooted ehitiste jaoks ning uste automaatsulgurid |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Muid rubriiki 8302 kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast |
|
|
ex 83 06 |
Mitteväärismetallist kujukesed jm kaunistused |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Muid rubriiki 8306 kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
|
|
ex grupp 84 |
Tuumareaktorid, katlad, masinad ja mehaanilised seadmed; nende osad; välja arvatud: |
Tootmine: — mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja — mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
|
ex 84 01 |
Tuumareaktorite kütteelemendid |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal (89) |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
|
8402 |
Vee või muu vedeliku auru tootvad katlad (v.a keskkütte kuumaveekatlad, mis võivad toota ka madalrõhuauru); ülekuumendatud vee katlad |
Tootmine: — mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja — mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast |
|
8403 ja ex 84 04 |
Keskküttekatlad (v.a rubriiki 8402 kuuluvad katlad) ja keskküttekatelde abiseadmed |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a rubriikidesse 8403 ja 8404 kuuluvad materjalid |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
8406 |
Auruturbiinid |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
|
8407 |
Sädesüütega sisepõlemis-kolbmootorid ja rootormootorid |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
|
8408 |
Survesüütega sisepõlemis-kolbmootorid (diisel- või pooldiiselmootorid) |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
|
8409 |
Osad, mida kasutatakse üksnes või peamiselt rubriikide 8407 või 8408 mootorites |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
|
8411 |
Turboreaktiivmootorid, turbopropellermootorid ning muud gaasiturbiinid |
Tootmine: — mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja — mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast |
|
8412 |
Muud mootorid ja jõuseadmed |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
|
ex 84 13 |
Rootorpumbad |
Tootmine: — mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja — mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast |
|
ex 84 14 |
Tööstusventilaatorid, -puhurid jms tooted |
Tootmine: — mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja — mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast |
|
8415 |
Kliimaseadmed, mis koosnevad mootoriga varustatud ventilaatorist ning seadmetest õhutemperatuuri ja -niiskuse reguleerimiseks, k.a seadmed, mis ei võimalda niiskust eraldi reguleerida |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
|
8418 |
Külmikud, sügavkülmikud jm külmutusseadmed (elektrilised või mitte); soojuspumbad, v.a rubriiki 8415 kuuluvad kliimaseadmed |
Tootmine: — mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, — mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ja — mille puhul kasutatavate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide koguväärtust |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast |
|
ex 84 19 |
Masinad puidu-, pabermassi-, paberi- ja papitööstuse jaoks |
Tootmine, mille puhul: — kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ning — eespool esitatud piirmäära ulatuses ei ületa kõigi kasutatavate, tootega samasse rubriiki kuuluvate materjalide väärtus 25 % toote tehasehinnast |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
|
8420 |
Kalandrid jm rullimisseadmed (valtsimisseadmed), v.a seadmed metallide ning klaasi valtsimiseks, nende rullid (valtsid) |
Tootmine, mille puhul: — kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ning — eespool esitatud piirmäära ulatuses ei ületa kõigi kasutatavate, tootega samasse rubriiki kuuluvate materjalide väärtus 25 % toote tehasehinnast |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
|
8423 |
Kaalud (v.a kaalud tundlikkusega 5 cg ja täpsemad), k.a kaalutundlikud loendurid ja kaalukontrolli seadmed; igat tüüpi kaaluvihid |
Tootmine: — mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja — mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast |
|
8425 –8428 |
Tõste-, teisaldus-, laadimis- või mahalaadimisseadmed |
Tootmine, mille puhul: — kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ning — eespool esitatud piirmäära ulatuses ei ületa kõigi kasutatavate rubriiki 8431 kuuluvate materjalide väärtus 10 % toote tehasehinnast |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
|
8429 |
Iseliikuvad buldooserid, planeerimisbuldooserid; teehöövlid, planeerijad, skreeperid, mehaanilised kopad, ekskavaatorid, kopplaadurid, tampimismasinad ja teerullid: |
|
|
|
– teerullid |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
|
|
– muud |
Tootmine, mille puhul: — kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ning — eespool esitatud piirmäära ulatuses ei ületa kõigi kasutatavate rubriiki 8431 kuuluvate materjalide väärtus 10 % toote tehasehinnast |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
|
|
8430 |
Muud pinnase teisaldamis-, profileerimis-, planeerimistasandus-, kaevamis-, tampimis-, puurimis- ning lõikemehhanismid mullatööde tegemiseks ning maakide ja mineraalide kaevandamiseks; vaiarammid ja -tõmburid; lumesahad ja -puhurid |
Tootmine, mille puhul: — kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ning — eespool esitatud piirmäära ulatuses ei ületa kõigi kasutatavate rubriiki 8431 kuuluvate materjalide väärtus 10 % toote tehasehinnast |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
|
ex 84 31 |
Üksnes või peamiselt teerullidele sobivad osad |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
|
8439 |
Paberi- või tsellulooskiumassi valmistamiseks või paberi ja papi tootmiseks ning viimistlemiseks kasutatavad seadmed |
Tootmine, mille puhul: — kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ning — eespool esitatud piirmäära ulatuses ei ületa kõigi kasutatavate, tootega samasse rubriiki kuuluvate materjalide väärtus 25 % toote tehasehinnast |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
|
8441 |
Muud seadmed paberimassi-, paberi- ja papitoodete valmistamiseks, k.a seadmed paberi ja papi lõikamiseks |
Tootmine, mille puhul: — kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ning — eespool esitatud piirmäära ulatuses ei ületa kõigi kasutatavate, tootega samasse rubriiki kuuluvate materjalide väärtus 25 % toote tehasehinnast |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
|
8444 –8447 |
Rubriikidesse 8444 –8447 kuuluvad masinad, mida kasutatakse tekstiilitööstuses |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
|
ex 84 48 |
Rubriikidesse 8444 ja 8445 kuuluvate masinate abiseadmed |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
|
8452 |
Õmblusmasinad, v.a rubriigi 8440 niitõmblusmasinad raamatute õmblemiseks; spetsiaalselt õmblusmasinatele ettenähtud mööbel, alused ja katted; õmblusmasinanõelad: |
|
|
|
– õmblusmasinad (üksnes tepp-pistega), mehhanismi massiga kuni 16 kg ilma mootorita või kuni 17 kg koos mootoriga |
Tootmine, mille puhul: — kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast, — mehhanismi (v.a mootor) kokkupanekuks kasutatavate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide koguväärtust ning — kasutatavad niidipingutus-, silmusemoodustus- ja siksakmehhanismid on päritolustaatusega |
|
|
|
– muud |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
|
|
8456 –8466 |
Rubriikidesse 8456 –8466 kuuluvad tööpingid ja masinad ning nende osad ja manused |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
|
8469 –8472 |
Kontorimasinad (nt kirjutusmasinad, kalkulaatorid, arvutid, paljundusmasinad, klammerdusmasinad) |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
|
8480 |
Metallivalus kasutatavad vormikastid; vormialused; valumudelid; valuvormid metallide (v.a valuplokkide vormid), metallikarbiidide, klaasi, mineraalmaterjalide, kummi või plasti valamiseks |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
|
8482 |
Veerelaagrid |
Tootmine: — mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja — mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast |
|
8484 |
Mitmekihilised seibid, tihendid jms (kihid ainult metallidest või kombineeritud muude materjalidega); pakitud komplektid kõikvõimalikke seibe ning tihendeid; mehaanilised tihendid |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
|
8485 |
Mujal käesolevas grupis nimetamata seadmete ja mehhanismide osad, mis ei sisalda elektrilisi koostiselemente, isolaatoreid, poole, kontakte, juhtmeid jms |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
|
ex grupp 85 |
Elektrimasinad ja -seadmed, nende osad; helisalvestus- ja taasesitusseadmed, telepildi ja -heli salvestus- ja taasesitusseadmed, nende osad ja tarvikud; välja arvatud: |
Tootmine: — mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja — mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
|
8501 |
Elektrimootorid ja -generaatorid (v.a generaatorseadmed) |
Tootmine, mille puhul: — kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ning — eespool esitatud piirmäära ulatuses ei ületa kõigi kasutatavate rubriiki 8503 kuuluvate materjalide väärtus 10 % toote tehasehinnast |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
|
8502 |
Voolugeneraatorseadmed ja pöörlevad muundurid |
Tootmine, mille puhul: — kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ning — eespool esitatud piirmäära ulatuses ei ületa kõigi kasutatavate rubriikidesse 8501 ja 8503 kuuluvate materjalide väärtus 10 % toote tehasehinnast |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
|
ex 85 04 |
Arvutite toiteallikad |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
|
ex 85 18 |
Mikrofonid ja nende alused; valjuhääldid, korpusesse monteeritud või monteerimata; elektrilised helisagedusvõimendid; elektriline helivõimendusaparatuur |
Tootmine, mille puhul: — kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ning — kasutatavate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide koguväärtust |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast |
|
8519 |
Plaadimängijad, kassettpleierid jm helitaasesitusseadmed, ilma helisalvestusseadmeta |
Tootmine, mille puhul: — kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ning — kasutatavate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide koguväärtust |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
|
8520 |
Magnetofonid jm helisalvestusaparaadid, heli taasesitusseadmega või ilma |
Tootmine, mille puhul: — kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ning — kasutatavate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide koguväärtust |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
|
8521 |
Videosignaalide salvestus- või taasesitusaparatuur, sisaldab või ei sisalda videotuunerit |
Tootmine, mille puhul: — kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ning — kasutatavate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide koguväärtust |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
|
8522 |
Osad ja tarvikud, mida kasutatakse üksnes või peamiselt rubriikide 8519 –8521 aparaatide juures |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
|
8523 |
Salvestuseta heli- jms infokandjad, v.a grupi 37 tooted |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
|
8524 |
Salvestusega plaadid, lindid jms heli vm samalaadselt salvestatud info kandjad, sh matriitsid ja vormid plaatide valmistamiseks, v.a grupi 37 tooted: |
|
|
|
– matriitsid ja vormid plaatide valmistamiseks |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
|
|
– muud |
Tootmine, mille puhul: — kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ning — eespool esitatud piirmäära ulatuses ei ületa kõigi kasutatavate rubriiki 8523 kuuluvate materjalide väärtus 10 % toote tehasehinnast |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
|
|
8525 |
Raadiotelefoniside, raadiotelegraafi, ringhäälingu ja televisiooni saateaparaadid, vastuvõtuseadmetega või vastuvõtuseadmeteta, helisalvestus- või -taasesitusaparatuuriga või ilma; telekaamerad; videofotoaparaadid jm salvestavad videokaamerad; digitaalkaamerad |
Tootmine, mille puhul: — kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ning — kasutatavate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide koguväärtust |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast |
|
8526 |
Radarseadmed (raadiolokatsiooniseadmed), raadionavigatsiooni abiseadmed ja raadiokaugjuhtimisseadmed |
Tootmine, mille puhul: — kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ning — kasutatavate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide koguväärtust |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast |
|
8527 |
Raadiotelefoniside, raadiotelegraafi ja ringhäälingu vastuvõtuaparaadid, samasse korpusesse monteeritud helisalvestus- või helitaasesitusseadmete või ajanäitajaga või ilma nendeta |
Tootmine, mille puhul: — kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ning — kasutatavate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide koguväärtust |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast |
|
8528 |
Televisiooni vastuvõtuseadmed, mis sisaldavad või ei sisalda ringhäälingu raadiovastuvõtjat, heli- või videosalvestusseadmeid või heli- või videotaasesitusseadmeid; videomonitorid ja videoprojektorid |
Tootmine, mille puhul: — kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ning — kasutatavate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide koguväärtust |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast |
|
8529 |
Osad, mida kasutatakse üksnes või peamiselt rubriikide 8525 –8528 aparaatides: |
|
|
|
– kasutamiseks üksnes või peamiselt videosalvestus- või -taasesitusseadmetes |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
|
|
– muud |
Tootmine, mille puhul: — kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ning — kasutatavate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide koguväärtust |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast |
|
|
8535 ja 8536 |
Elektrilised lülitusseadmed vooluahelatele, elektrikatkestid ja kaitseseadmed vooluahelatele |
Tootmine, mille puhul: — kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ning — eespool esitatud piirmäära ulatuses ei ületa kõigi kasutatavate rubriiki 8538 kuuluvate materjalide väärtus 10 % toote tehasehinnast |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
|
8537 |
Puldid, paneelid, konsoolid, alused, jaotuskilbid jms, mille külge on monteeritud vähemalt kaks rubriigi 8535 või 8536 voolulülitus- ja jaotusseadet, k.a komplektid, milles on grupi 90 aparaate ja instrumente, ning arvjuhtimisseadmed, v.a rubriigi 8517 kommutatsiooniseadmed |
Tootmine, mille puhul: — kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ning — eespool esitatud piirmäära ulatuses ei ületa kõigi kasutatavate rubriiki 8538 kuuluvate materjalide väärtus 10 % toote tehasehinnast |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
|
ex 85 41 |
Dioodid, transistorid jms pooljuhtseadised, v.a kiipideks lõikamata pooljuhttahvlid |
Tootmine: — mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja — mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast |
|
8542 |
Elektroonsed integraallülitused ja mikrolülitused: |
|
|
|
– monoliitsed integraallülitused |
Tootmine, mille puhul: — kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ning — eespool esitatud piirmäära ulatuses ei ületa kõigi kasutatavate rubriikidesse 8541 ja 8542 kuuluvate materjalide väärtus 10 % toote tehasehinnast või difusioon (mille puhul integraallülitusi toodetakse pooljuhtmaterjalist alusel vastava dopandi valikulise lisamise teel), ka juhul, kui kokkupanek ja/või testimine toimub muudes kui artiklites 3 ja 4 nimetatud riikides |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast |
|
|
– muud |
Tootmine, mille puhul: — kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ning — eespool esitatud piirmäära ulatuses ei ületa kõigi kasutatavate rubriikidesse 8541 ja 8542 kuuluvate materjalide väärtus 10 % toote tehasehinnast |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast |
|
|
8544 |
Isoleeritud traat (sh emailtraat ja anooditud traat), kaablid (sh koaksiaalkaabel) jm isoleeritud elektrijuhtmed, pistikutega või pistikuteta; individuaalvarjestusega kiududest koosnevad kiudoptilised kaablid (komplektis elektrijuhtmete või pistikutega või ilma nendeta) |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
|
8545 |
Süsielektroodid, süsiharjad, kaarlambi- ja primaarelemendisöed jms elektrotehnikatooted grafiidist vm süsiniku erimist, metallosadega või metallosadeta |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
|
8546 |
Elektriisolaatorid, kõikvõimalikest materjalidest |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
|
8547 |
Elektrimasinate, -aparaatide ja -seadmete isolatsioonivahendid, valmistatud täielikult isoleermaterjalist peale mõne väiksema metallosa (näiteks keermestatud kruvipesa), mis on sisse pandud vormimise käigus üksnes montaaži otstarbel, v.a rubriigi 8546 isolaatorid; mitteväärismetallist, isoleermaterjalidega vooderdatud torud juhtmetele ning nende ühendusdetailid |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
|
8548 |
Primaarelementide, -patareide ja akude jäätmed ja jäägid; kasutatud primaarelemendid, -patareid ja akud; mujal selles grupis nimetamata elektrilised osad ja manused seadmetele ja aparaatidele |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
|
ex grupp 86 |
Raudtee- või trammivedurid, -veerem ning nende osad; raudtee- või trammiteeseadmed ja -tarvikud ning nende osad; mitmesugused mehaanilised (sh elektromehaanilised) liikluskorraldusseadmed; välja arvatud: |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
|
8608 |
Raudteede ja trammiteede teeseadmed ja -tarvikud; raudteede, trammiteede, maanteede, siseveeteede, parklate, sadamate ja lennuväljade mehaanilised (kaasa arvatud elektromehaanilised) märguande-, ohutus- ja liikluskorraldusseadmed; nimetatud seadmete osad |
Tootmine: — mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja — mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
|
ex grupp 87 |
Sõidukid, v.a raudtee- ja trammiteeveerem, ning nende osad ja tarvikud; välja arvatud: |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
|
8709 |
Tõste- ja teisaldusseadmeta iseliikuvad veokärud, mida kasutatakse tehastes, ladudes, sadamates ja lennujaamades lühikesteks kaubavedudeks; raudteejaama platvormil kasutatavad traktorid; eelnimetatud sõidukite osad |
Tootmine: — mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja — mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
|
8710 |
Tankid jm soomusmasinad, ka relvadega varustatud, ning nende osad |
Tootmine: — mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja — mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
|
8711 |
Mootorrattad (k.a mopeedid) ja abimootoriga jalgrattad, külgkorviga või ilma; külgkorvid: |
|
|
|
– sisepõlemis-kolbmootoriga, silindrite töömahuga: |
|
|
|
|
– – kuni 50 cm3 |
Tootmine, mille puhul: — kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ning — kasutatavate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide koguväärtust |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast |
|
|
– – üle 50 cm3 |
Tootmine, mille puhul: — kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ning — kasutatavate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide koguväärtust |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast |
|
|
– muud |
Tootmine, mille puhul: — kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ning — kasutatavate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide koguväärtust |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
|
|
ex 87 12 |
Kuullaagriteta jalgrattad |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a rubriiki 8714 kuuluv materjal |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
|
8715 |
Lapsevankrid ja nende osad |
Tootmine: — mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja — mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
|
8716 |
Haagised ja poolhaagised; muud mehaanilise jõuallikata sõidukid; nende osad |
Tootmine: — mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja — mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
|
ex grupp 88 |
Õhusõidukid, kosmoseaparaadid ja nende osad; välja arvatud: |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
ex 88 04 |
Rotovarjud |
Tootmine mis tahes rubriigi materjalidest, sh teistest rubriigi 8804 materjalidest |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
8805 |
Õhusõidukite stardiseadmed; seadmed õhusõidukite pidurdamiseks laevalael jms; maapealse lennutreeningu seadmed; eelnimetatud toodete osad |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
|
Grupp 89 |
Laevad, paadid ja ujuvkonstruktsioonid |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Rubriiki 8906 kuuluvaid laevakeresid ei tohi siiski kasutada |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
ex grupp 90 |
Optika-, foto-, kino-, mõõte-, kontroll-, täppis-, meditsiini- ja kirurgiainstrumendid ning -aparatuur; nende osad ja tarvikud; välja arvatud: |
Tootmine: — mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja — mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
|
9001 |
Optilised kiud ja nende kimbud; kiudoptilised kaablid (v.a rubriiki 8544 kuuluvad); polariseerivast materjalist lehed ja plaadid; mis tahes materjalist läätsed (sh kontaktläätsed), prismad, peeglid jm optikatooted, kokku monteerimata (v.a samalaadsed tooted optiliselt töötlemata klaasist) |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
|
9002 |
Mis tahes materjalist läätsed, prismad, peeglid jm optikatooted instrumentide või seadmete osade või tarvikutena, kokku monteeritud (v.a samalaadsed tooted optiliselt töötlemata klaasist) |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
|
9004 |
Nägemist korrigeeriva, silmi kaitsva vm otstarbega prillid, kaitseprillid jms optikariistad |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
|
ex 90 05 |
Binoklid, pikksilmad, muud optilised teleskoobid ja nende statiivid, v.a refraktorteleskoobid ja nende statiivid |
Tootmine: — mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja — mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ja — mille puhul kasutatavate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide koguväärtust |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
|
ex 90 06 |
Fotokaamerad (v.a kinokaamerad); fotovälklambid ja plahvatusimpulsslambid, v.a elektrilised plahvatusimpulsslambid |
Tootmine: — mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, — mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ja — mille puhul kasutatavate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide koguväärtust |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
|
9007 |
Kinokaamerad ja -projektorid, helisalvestus- või taasesitusseadmega või ilma nendeta |
Tootmine: — mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, — mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ja — mille puhul kasutatavate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide koguväärtust |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
|
9011 |
Optilised liitmikroskoobid, k.a mikrofotode ja mikrofilmide tegemiseks ning mikroprojektsiooniks kasutatavad mikroskoobid |
Tootmine: — mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, — mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ja — mille puhul kasutatavate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide koguväärtust |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
|
ex 90 14 |
Muud navigatsiooniinstrumendid ja -seadmed |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
|
9015 |
Geodeetilised (k.a fotogramm-meetrilised) instrumendid, hüdrograafia-, okeanograafia-, hüdroloogia-, meteoroloogia- ja geofüüsikainstrumendid ja -seadmed, v.a kompassid; kaugusmõõturid |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
|
9016 |
Kaalud, mille tundlikkus on vähemalt 5 cg, vihtidega või ilma |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
|
9017 |
Joonestus-, tähistus- või arvutusinstrumendid (näiteks joonestusmasinad, pantograafid, protraktorid, mallid, joonestuskomplektid, arvutuslükatid, arvutuskettad); mujal käesolevas grupis nimetamata käsiinstrumendid pikkuse mõõtmiseks (nt mõõdulatid ja -lindid, kruvikud, nihikud) |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
|
9018 |
Meditsiini-, kirurgia-, hambaravi- ja veterinaariainstrumendid ja -seadmed, sh stsintigraafiaseadmed, muu elektromeditsiiniline aparatuur ning seadmed nägemise kontrollimiseks: |
|
|
|
– hambaravitoolid koos hambaraviseadmetega, või süljekausid |
Tootmine mis tahes rubriigi materjalidest, sh teistest rubriigi 9018 materjalidest |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
|
– muud |
Tootmine: — mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja — mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast |
|
|
9019 |
Mehhanoteraapilised seadmed; massaažiaparatuur; seadmed patsientide psühholoogilise seisundi kontrollimiseks; seadmed osoon-, hapniku- ja aerosoolraviks, kunstliku hingamise aparaadid jm instrumendid hingamisteede raviks |
Tootmine: — mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja — mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast |
|
9020 |
Muud hingamisaparaadid ja gaasimaskid, v.a mehaaniliste osade ja vahetatavate filtriteta kaitsemaskid |
Tootmine: — mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja — mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast |
|
9024 |
Masinad ja seadmed materjalide (nt metalli, puidu, tekstiili, paberi, plasti) kõvaduse, tõmbetugevuse, survetugevuse, elastsuse jm mehaaniliste omaduste määramiseks |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
|
9025 |
Areomeetrid jm vedelikesse asetatavad mõõteriistad, termomeetrid, püromeetrid, baromeetrid, hügromeetrid ja psühromeetrid, salvestusseadmega või salvestusseadmeta, nende instrumentide mis tahes kombinatsioonid |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
|
9026 |
Instrumendid ja seadmed vedeliku või gaasi kulu, taseme, rõhu jms parameetrite mõõtmiseks või kontrollimiseks (nt kulumõõturid, tasemenäitajad, manomeetrid, soojusemõõturid), v.a rubriigi 9014 , 9015 , 9028 ja 9032 instrumendid ja seadmed |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
|
9027 |
Instrumendid ja seadmed füüsikaliseks või keemiliseks analüüsiks (nt polari-, refrakto- ja spektromeetrid, gaasi- ja suitsuanalüsaatorid); instrumendid ja seadmed viskoossuse, poorsuse, paisumise, pindpinevuse jms omaduste mõõtmiseks ja kontrollimiseks; instrumendid ja seadmed soojus-, heli- või valgushulga mõõtmiseks ja kontrollimiseks (sh eksponomeetrid); mikrotoomid |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
|
9028 |
Seadmed gaasi, vedeliku või elektri kulu või tootmismahu mõõtmiseks, sh nende kalibreerimisseadmed: |
|
|
|
– osad ja tarvikud |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
|
|
– muud |
Tootmine, mille puhul: — kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ning — kasutatavate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide koguväärtust |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
|
|
9029 |
Pöördeloendurid, tootehulgaloendurid, taksomeetrid, läbisõidumõõturid, sammuloendurid jms; kiirusmõõdikud ning tahhomeetrid (v.a rubriigi 9014 või 9015 mõõteriistad); stroboskoobid |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
|
9030 |
Ostsilloskoobid, spektraalanalüsaatorid jm instrumendid ja seadmed elektriliste suuruste mõõtmiseks või kontrollimiseks (v.a rubriigi 9028 arvestid); instrumendid ja seadmed alfa-, beeta-, gamma-, röntgeni-, kosmilise vm ioniseeriva kiirguse mõõtmiseks või tuvastamiseks |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
|
9031 |
Mõõte- või kontrollinstrumendid ja -seadmed, mujal käesolevas grupis nimetamata; profiilprojektorid |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
|
9032 |
Automaatregulatsiooni ja automaatkontroll-instrumendid ning -seadmed |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
|
9033 |
Grupi 90 masinate, seadmete, instrumentide ja aparatuuri osad ja tarvikud (mujal käesolevas grupis nimetamata) |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
|
ex grupp 91 |
Kellad ja nende osad; välja arvatud: |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
|
9105 |
Muud kellad |
Tootmine, mille puhul: — kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ning — kasutatavate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide koguväärtust |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
|
9109 |
Muud komplektsed ja kokkupandud kellamehhanismid |
Tootmine, mille puhul: — kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ning — kasutatavate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide koguväärtust |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
|
9110 |
Komplektsed, kokkupanemata või osaliselt kokkupandud kellamehhanismid (mehhanismikomplektid); kokkupandud mittekomplektsed kellamehhanismid; esmaselt kokkupandud, reguleerimata kellamehhanismid |
Tootmine, mille puhul: — kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ning — eespool esitatud piirmäära ulatuses ei ületa kõigi kasutatavate rubriiki 9114 kuuluvate materjalide väärtus 10 % toote tehasehinnast |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
|
9111 |
Käe-, tasku- vms kellade korpused ja nende osad |
Tootmine: — mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja — mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
|
9112 |
Kellakorpused jms käesolevasse gruppi kuuluvate toodete korpused ja nende osad |
Tootmine: — mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja — mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
|
9113 |
Kellarihmad, -võrud ja -ketid, nende osad: |
|
|
|
– mitteväärismetallist (kullatud või hõbetatud või mitte) või väärismetalliga plakeeritud metallist |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
|
|
– muud |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
|
|
Grupp 92 |
Muusikariistad; nende osad ja tarvikud |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
|
Grupp 93 |
Relvad ja laskemoon; nende osad ja tarvikud |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
|
ex grupp 94 |
Mööbel; madratsid, madratsialused, padjad ja muud täistopitud mööblilisandid; mujal nimetamata lambid ja valgustid; sisevalgustusega sildid, valgustablood jms; kokkupandavad ehitised; välja arvatud: |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
ex 94 01 ja ex 94 03 |
Metallmööbel, mis sisaldab polsterdamata puuvillakangast massiga kuni 300 g/m2 |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal või tootmine puuvillakangast, mis on valmistatud kasutamiseks rubriiki 9401 või 9403 kuuluvates toodetes, kui: — kanga väärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast ning — kõik muud kasutatavad materjalid on päritolustaatusega ning klassifitseeritud muusse rubriiki kui 9401 või 9403 |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
9405 |
Mujal nimetamata lambid ja valgustid, sh prožektorid, ning nende osad; mujal nimetamata sisevalgustusega sildid, valgustablood jms ja nende detailid |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
|
9406 |
Kokkupandavad ehitised |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
|
ex grupp 95 |
Mänguasjad, mängud ja spordiinventar; nende osad ja tarvikud; välja arvatud: |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
|
|
9503 |
Muud mänguasjad; vähendatud suurusega (“mõõtkavas”) mudelid jms meelelahutuslikud mudelid, liikuvad või liikumatud; kõikvõimalikud mosaiikpildid |
Tootmine: — mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja — mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
|
ex 95 06 |
Golfikepid ja nende osad |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Golfikepipeade valmistamiseks mõeldud toorikuid võib siiski kasutada |
|
|
ex grupp 96 |
Mitmesugused tööstustooted; välja arvatud: |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
|
|
ex 96 01 ja ex 96 02 |
Loomse, taimse või mineraalse päritoluga nikerdusmaterjalist esemed |
Tootmine tootega samasse rubriiki kuuluvatest töödeldud nikerdusmaterjalidest |
|
|
ex 96 03 |
Luuad, pintslid ja harjad (v.a vitsluuad jms tooted ning kärbi- või oravakarvadest harjad), mehaanilised motoriseerimata põrandapuhastajad, maalrirullid ja -tampoonid, kummiäärega kuivatuskaabitsad ja mopid |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
|
9605 |
Tualett- või õmblustarvete, jalatsi- või riidepuhastusvahendite reisikomplektid |
Komplekti iga ese peab vastama reeglile, mida kohaldataks eseme suhtes juhul, kui see ei kuuluks komplekti. Komplektis võib siiski olla päritolustaatuseta esemeid, kui nende koguväärtus ei ületa 15 % komplekti tehasehinnast |
|
|
9606 |
Nööbid, rõhknööbid, nööbivormid, nende osad; nööbitoorikud |
Tootmine: — mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja — mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
|
9608 |
Pastapliiatsid; vildist vms urbsest materjalist otstega pliiatsid ja markerid; täitesulepead, stilograafid jm sulepead; kopeersuled; liikuva või vintsüdamikuga pliiatsid; sulepea-, pliiatsi- jms hoidikud; eelnimetatud kirjatarvete osad (sh otsikud ja klambrid), v.a rubriiki 9609 kuuluvad tooted |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid sulgi või suleotsikuid võib siiski kasutada |
|
|
9612 |
Kirjutusmasinalindid jms trükilindid, tindiga immutatud või muul viisil trükimärkide jätmiseks ette valmistatud, poolidel või kassettides või mitte; templipadjad, tindiga immutatud või mitte, ümbrisega või ümbriseta |
Tootmine: — mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja — mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
|
ex 96 13 |
Piesosüüteseadmega välgumihklid |
Tootmine, mille puhul kasutatavate rubriiki 9613 kuuluvate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
|
|
ex 96 14 |
Piibud ja piibukahad |
Tootmine toorikutest |
|
|
Grupp 97 |
Kunstiteosed, kollektsiooniobjektid ja antiikesemed |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
|
|
(1) Eritöötluste eritingimused on esitatud sissejuhatavates märkustes 7.1 ja 7.3. (2) Eritöötluste eritingimused on esitatud sissejuhatavas märkuses 7.2. (3) Eritöötluste eritingimused on esitatud sissejuhatavas märkuses 7.2. (4) Eritöötluste eritingimused on esitatud sissejuhatavas märkuses 7.2. (5) Eritöötluste eritingimused on esitatud sissejuhatavates märkustes 7.1 ja 7.3. (6) Eritöötluste eritingimused on esitatud sissejuhatavates märkustes 7.1 ja 7.3. (7) Eritöötluste eritingimused on esitatud sissejuhatavates märkustes 7.1 ja 7.3. (8) Eritöötluste eritingimused on esitatud sissejuhatavates märkustes 7.1 ja 7.3. (9) Eritöötluste eritingimused on esitatud sissejuhatavates märkustes 7.1 ja 7.3. (10) Grupi 32 märkuses 3 täpsustatakse, et neid preparaate kasutatakse mis tahes materjalide värvimiseks või komponentidena muude värvainete valmistamiseks, kui need ei ole klassifitseeritud mõnda muusse grupi 32 rubriiki. (11) “Rühm” tähendab rubriigi osa, mis on eraldatud semikooloniga. (12) Eritöötluste eritingimused on esitatud sissejuhatavates märkustes 7.1 ja 7.3. (13) Toodete puhul, mis koosnevad nii rubriikidesse 3901 –3906 kui ka rubriikidesse 3907 –3911 kuuluvatest materjalidest, kohaldatakse seda piirangut ainult selle materjalirühma suhtes, mis on tootes massilt ülekaalus. (14) Toodete puhul, mis koosnevad nii rubriikidesse 3901 –3906 kui ka rubriikidesse 3907 –3911 kuuluvatest materjalidest, kohaldatakse seda piirangut ainult selle materjalirühma suhtes, mis on tootes massilt ülekaalus. (15) Toodete puhul, mis koosnevad nii rubriikidesse 3901 –3906 kui ka rubriikidesse 3907 –3911 kuuluvatest materjalidest, kohaldatakse seda piirangut ainult selle materjalirühma suhtes, mis on tootes massilt ülekaalus. (16) Toodete puhul, mis koosnevad nii rubriikidesse 3901 –3906 kui ka rubriikidesse 3907 –3911 kuuluvatest materjalidest, kohaldatakse seda piirangut ainult selle materjalirühma suhtes, mis on tootes massilt ülekaalus. (17) Toodete puhul, mis koosnevad nii rubriikidesse 3901 –3906 kui ka rubriikidesse 3907 –3911 kuuluvatest materjalidest, kohaldatakse seda piirangut ainult selle materjalirühma suhtes, mis on tootes massilt ülekaalus. (18) Üliläbipaistvad kiled on sellised, mille valgustugevust vähendav toime meetodi ASTM-D 1003-16 kohaselt Gardneri läbitustegurimõõturiga mõõdetuna (s.o läbitustegur) on vähem kui 2 %. (19) Tekstiilmaterjalide segust valmistatud tooteid käsitlevad eritingimused on esitatud sissejuhatavas märkuses 5. (20) Tekstiilmaterjalide segust valmistatud tooteid käsitlevad eritingimused on esitatud sissejuhatavas märkuses 5. (21) Tekstiilmaterjalide segust valmistatud tooteid käsitlevad eritingimused on esitatud sissejuhatavas märkuses 5. (22) Tekstiilmaterjalide segust valmistatud tooteid käsitlevad eritingimused on esitatud sissejuhatavas märkuses 5. (23) Tekstiilmaterjalide segust valmistatud tooteid käsitlevad eritingimused on esitatud sissejuhatavas märkuses 5. (24) Tekstiilmaterjalide segust valmistatud tooteid käsitlevad eritingimused on esitatud sissejuhatavas märkuses 5. (25) Tekstiilmaterjalide segust valmistatud tooteid käsitlevad eritingimused on esitatud sissejuhatavas märkuses 5. (26) Tekstiilmaterjalide segust valmistatud tooteid käsitlevad eritingimused on esitatud sissejuhatavas märkuses 5. (27) Tekstiilmaterjalide segust valmistatud tooteid käsitlevad eritingimused on esitatud sissejuhatavas märkuses 5. (28) Tekstiilmaterjalide segust valmistatud tooteid käsitlevad eritingimused on esitatud sissejuhatavas märkuses 5. (29) Tekstiilmaterjalide segust valmistatud tooteid käsitlevad eritingimused on esitatud sissejuhatavas märkuses 5. (30) Tekstiilmaterjalide segust valmistatud tooteid käsitlevad eritingimused on esitatud sissejuhatavas märkuses 5. (31) Tekstiilmaterjalide segust valmistatud tooteid käsitlevad eritingimused on esitatud sissejuhatavas märkuses 5. (32) Tekstiilmaterjalide segust valmistatud tooteid käsitlevad eritingimused on esitatud sissejuhatavas märkuses 5. (33) Tekstiilmaterjalide segust valmistatud tooteid käsitlevad eritingimused on esitatud sissejuhatavas märkuses 5. (34) Tekstiilmaterjalide segust valmistatud tooteid käsitlevad eritingimused on esitatud sissejuhatavas märkuses 5. (35) Tekstiilmaterjalide segust valmistatud tooteid käsitlevad eritingimused on esitatud sissejuhatavas märkuses 5. (36) Tekstiilmaterjalide segust valmistatud tooteid käsitlevad eritingimused on esitatud sissejuhatavas märkuses 5. (37) Tekstiilmaterjalide segust valmistatud tooteid käsitlevad eritingimused on esitatud sissejuhatavas märkuses 5. (38) Tekstiilmaterjalide segust valmistatud tooteid käsitlevad eritingimused on esitatud sissejuhatavas märkuses 5. (39) Tekstiilmaterjalide segust valmistatud tooteid käsitlevad eritingimused on esitatud sissejuhatavas märkuses 5. (40) Tekstiilmaterjalide segust valmistatud tooteid käsitlevad eritingimused on esitatud sissejuhatavas märkuses 5. (41) Tekstiilmaterjalide segust valmistatud tooteid käsitlevad eritingimused on esitatud sissejuhatavas märkuses 5. (42) Tekstiilmaterjalide segust valmistatud tooteid käsitlevad eritingimused on esitatud sissejuhatavas märkuses 5. (43) Tekstiilmaterjalide segust valmistatud tooteid käsitlevad eritingimused on esitatud sissejuhatavas märkuses 5. (44) Tekstiilmaterjalide segust valmistatud tooteid käsitlevad eritingimused on esitatud sissejuhatavas märkuses 5. (45) Tekstiilmaterjalide segust valmistatud tooteid käsitlevad eritingimused on esitatud sissejuhatavas märkuses 5. (46) Tekstiilmaterjalide segust valmistatud tooteid käsitlevad eritingimused on esitatud sissejuhatavas märkuses 5. (47) Tekstiilmaterjalide segust valmistatud tooteid käsitlevad eritingimused on esitatud sissejuhatavas märkuses 5. (48) Tekstiilmaterjalide segust valmistatud tooteid käsitlevad eritingimused on esitatud sissejuhatavas märkuses 5. (49) Tekstiilmaterjalide segust valmistatud tooteid käsitlevad eritingimused on esitatud sissejuhatavas märkuses 5. (50) Tekstiilmaterjalide segust valmistatud tooteid käsitlevad eritingimused on esitatud sissejuhatavas märkuses 5. (51) Tekstiilmaterjalide segust valmistatud tooteid käsitlevad eritingimused on esitatud sissejuhatavas märkuses 5. (52) Seda materjali võib kasutada üksnes paberimasinates kasutatava riide valmistamiseks. (53) Seda materjali võib kasutada üksnes paberimasinates kasutatava riide valmistamiseks. (54) Seda materjali võib kasutada üksnes paberimasinates kasutatava riide valmistamiseks. (55) Tekstiilmaterjalide segust valmistatud tooteid käsitlevad eritingimused on esitatud sissejuhatavas märkuses 5. (56) Tekstiilmaterjalide segust valmistatud tooteid käsitlevad eritingimused on esitatud sissejuhatavas märkuses 5. (57) Tekstiilmaterjalide segust valmistatud tooteid käsitlevad eritingimused on esitatud sissejuhatavas märkuses 5. (58) Vt sissejuhatavat märkust 6. (59) Tekstiilmaterjalide segust valmistatud tooteid käsitlevad eritingimused on esitatud sissejuhatavas märkuses 5. (60) Tekstiilmaterjalide segust valmistatud tooteid käsitlevad eritingimused on esitatud sissejuhatavas märkuses 5. (61) Vt sissejuhatavat märkust 6. (62) Vt sissejuhatavat märkust 6. (63) Vt sissejuhatavat märkust 6. (64) Vt sissejuhatavat märkust 6. (65) Vt sissejuhatavat märkust 6. (66) Tekstiilmaterjalide segust valmistatud tooteid käsitlevad eritingimused on esitatud sissejuhatavas märkuses 5. (67) Vt sissejuhatavat märkust 6. (68) Vt sissejuhatavat märkust 6. (69) Tekstiilmaterjalide segust valmistatud tooteid käsitlevad eritingimused on esitatud sissejuhatavas märkuses 5. (70) Vt sissejuhatavat märkust 6. (71) Vt sissejuhatavat märkust 6. (72) Vt sissejuhatavat märkust 6. (73) Vt sissejuhatavat märkust 6. (74) Vt sissejuhatavat märkust 6. (75) Vt sissejuhatavat märkust 6. (76) Tekstiilmaterjalide segust valmistatud tooteid käsitlevad eritingimused on esitatud sissejuhatavas märkuses 5. (77) Vt sissejuhatavat märkust 6. (78) Silmkoeliste või heegeldatud detailide (valmis lõigatud või lõikekohaselt kootud) kokkuõmblemisel vm viisil ühendamisel saadud silmkoeliste või heegeldatud toodete puhul, v.a elastsed või kummeeritud, vt sissejuhatavat märkust 6. (79) Vt sissejuhatavat märkust 6. (80) Silmkoeliste või heegeldatud detailide (valmis lõigatud või lõikekohaselt kootud) kokkuõmblemisel vm viisil ühendamisel saadud silmkoeliste või heegeldatud toodete puhul, v.a elastsed või kummeeritud, vt sissejuhatavat märkust 6. (81) Tekstiilmaterjalide segust valmistatud tooteid käsitlevad eritingimused on esitatud sissejuhatavas märkuses 5. (82) Tekstiilmaterjalide segust valmistatud tooteid käsitlevad eritingimused on esitatud sissejuhatavas märkuses 5. (83) Vt sissejuhatavat märkust 6. (84) Tekstiilmaterjalide segust valmistatud tooteid käsitlevad eritingimused on esitatud sissejuhatavas märkuses 5. (85) Vt sissejuhatavat märkust 6. (86) Vt sissejuhatavat märkust 6. (87) Vt sissejuhatavat märkust 6. (88) SEMII (Semiconductor Equipment and Materials Institute Incorporated) – Pooljuhtide Tööstuse Seadmete ja Materjalide Instituut. (89) Seda reeglit kohaldatakse kuni 31.12.2005. |
|||
IIIa LISA
LIIKUMISSERTIFIKAADI EUR.1 JA LIIKUMISSERTIFIKAADI EUR.1 TAOTLUSE NÄIDISED
Trükkimisjuhised
1. Mõlema vormi mõõdud on 210 × 297 mm; pikkuse lubatud hälve on –5 kuni +8 mm. Kasutatav paber peab olema valge kirjapaber, mis ei sisalda mehaanilist puidumassi ja kaalub vähemalt 25 g/m2. Sellele peab olema trükitud roheline giljoššmustriga taust, mis muudab silmaga nähtavaks kõik mehhaaniliste või keemiliste vahenditega tehtud võltsingud.
2. Lepinguosaliste pädevatel asutustel on õigus trükkida vormid ise või lasta need trükkida selleks volitatud trükikodades. Viimasel juhul peab igal vormil olema viide sellisele volitusele. Igal vormil peab olema trükikoja nimi ja aadress või tunnus, mille abil saab trükikoda identifitseerida. Vormile peab olema trükitud või muul viisil kantud seerianumber, mille järgi saab seda identifitseerida.
IIIb LISA
LIIKUMISSERTIFIKAADI EUR-MED JA LIIKUMISSERTIFIKAADI EUR-MED TAOTLUSE NÄIDISED
Trükkimisjuhised
1. Mõlema vormi mõõdud on 210 × 297 mm; pikkuse lubatud hälve on –5 kuni +8 mm. Kasutatav paber peab olema valge kirjapaber, mis ei sisalda mehaanilist puidumassi ja kaalub vähemalt 25 g/m2. Sellele peab olema trükitud roheline giljoššmustriga taust, mis muudab silmaga nähtavaks kõik mehhaaniliste või keemiliste vahenditega tehtud võltsingud.
2. Lepinguosaliste pädevatel asutustel on õigus trükkida vormid ise või lasta need trükkida selleks volitatud trükikodades. Viimasel juhul peab igal vormil olema viide sellisele volitusele. Igal vormil peab olema trükikoja nimi ja aadress või tunnus, mille abil saab trükikoda identifitseerida. Vormile peab olema trükitud või muul viisil kantud seerianumber, mille järgi saab seda identifitseerida.
IVa LISA
ARVEDEKLARATSIOONI TEKST
Arvedeklaratsioon, mille tekst on toodud allpool, tuleb koostada kooskõlas joonealuste märkustega. Joonealuseid märkusi ei ole vaja uuesti esitada.
Bulgaariakeelne tekst
Износителят на продуктите, обхванати от този документ (митническо разрешение № … ( 3 )) декларира, че освен където е отбелязано друго, тези продукти са с … преференциален произход ( 4 ).
Hispaaniakeelne tekst
El exportador de los productos incluidos en el presente documento [autorización aduanera n.o … (3) ] declara que, salvo indicación expresa en sentido contrario, estos productos gozan de un origen preferencial … (4) .
Tšehhikeelne tekst
Vývozce výrobků uvedených v tomto dokumentu (číslo povolení … (3) ) prohlašuje, že kromě zřetelně označených mají tyto výrobky preferenční původ v … (4) .
Taanikeelne tekst
Eksportøren af varer, der er omfattet af nærværende dokument, (toldmyndighedernes tilladelse nr. … (3) ), erklærer, at varerne, medmindre andet tydeligt er angivet, har præferenceoprindelse i … (4) .
Saksakeelne tekst
Der Ausführer (Ermächtigter Ausführer; Bewilligungs-Nr. … (3) ) der Waren, auf die sich dieses Handelspapier bezieht, erklärt, dass diese Waren, soweit nicht anders angegeben, präferenzbegünstigte … (4) Ursprungswaren sind.
Eestikeelne tekst
Käesoleva dokumendiga hõlmatud toodete eksportija (tolli luba nr … (3) ) deklareerib, et need tooted on … (4) sooduspäritoluga, välja arvatud juhul, kui on selgelt näidatud teisiti.
Kreekakeelne tekst
Ο εξαγωγέας των προϊόντων που καλύπτονται από το παρόν έγγραφο [άδεια τελωνείου υπ' αριθ. … (3) ] δηλώνει ότι, εκτός εάν δηλώνεται σαφώς άλλως, τα προϊόντα αυτά είναι προτιμησιακής καταγωγής … (4) .
Ingliskeelne tekst
The exporter of the products covered by this document (customs authorisation No … (3) ) declares that, except where otherwise clearly indicated, these products are of … (4) preferential origin.
Prantsuskeelne tekst
L'exportateur des produits couverts par le présent document [autorisation douanière no … (3) ] déclare que, sauf indication claire du contraire, ces produits ont l'origine préférentielle … (4) .
Horvaadikeelne tekst
Izvoznik proizvoda obuhvaćenih ovom ispravom (carinsko ovlaštenje br. … (3) ) izjavljuje da su, osim ako je drukčije izričito navedeno, ovi proizvodi … (4) preferencijalnog podrijetla.
Itaaliakeelne tekst
L'esportatore delle merci contemplate nel presente documento [autorizzazione doganale n. … (3) ] dichiarache, salvo indicazione contraria, le merci sono di origine preferenziale … (4) .
Lätikeelne tekst
To produktu eksportētājs, kuri ietverti šajā dokumentā (muitas atļauja Nr. … (3) ), deklarē, ka, izņemot tur, kur ir citādi skaidri noteikts, šiem produktiem ir preferenciāla izcelsme … (4) .
Leedukeelne tekst
Šiame dokumente išvardintų produktų eksportuotojas (muitinės liudijimo Nr. … (3) ) deklaruoja, kad, jeigu kitaip nenurodyta, tai yra … (4) preferencinės kilmės produktai.
Ungarikeelne tekst
A jelen okmányban szereplő áruk exportőre (vámfelhatalmazási szám: … (3) ) kijelentem, hogy egyértelmű eltérő jelzés hiányában az áruk preferenciális … (4) származásúak.
Maltakeelne tekst
L-esportatur tal-prodotti koperti b'dan id-dokument (awtorizzazzjoni tad-dwana nru. … (3) ) jiddikjara li, ħlief fejn indikat b'mod ċar li mhux hekk, dawn il-prodotti huma ta' oriġini preferenzjali … (4) .
Hollandikeelne tekst
De exporteur van de goederen waarop dit document van toepassing is (douanevergunning nr. … (3) ), verklaart dat, behoudens uitdrukkelijke andersluidende vermelding, deze goederen van preferentiële … oorsprong zijn (4) .
Poolakeelne tekst
Eksporter produktów objętych tym dokumentem (upoważnienie władz celnych nr … (3) ) deklaruje, że z wyjątkiem gdzie jest to wyraźnie określone, produkty te mają … (4) preferencyjne pochodzenie.
Portugalikeelne tekst
O abaixo-assinado, exportador dos produtos abrangido pelo presente documento [autorização aduaneira n.o … (3) ], declara que, salvo indicação expressa em contrário, estes produtos são de origem preferencial … (4) .
Rumeeniakeelne tekst
Exportatorul produselor ce fac obiectul acestui document [autorizația vamală nr. … (3) ] declară că, exceptând cazul în care în mod expres este indicat altfel, aceste produse sunt de origine preferențială … (4) .
Sloveenikeelne tekst
Izvoznik blaga, zajetega s tem dokumentom (pooblastilo carinskih organov št. … (3) ) izjavlja, da, razen če ni drugače jasno navedeno, ima to blago preferencialno poreklo … (4) .
Slovakikeelne tekst
Vývozca výrobkov uvedených v tomto dokumente (číslo povolenia … (3) ) vyhlasuje, že okrem zreteľne označených, majú tieto výrobky preferenčný pôvod v … (4) .
Soomekeelne tekst
Tässä asiakirjassa mainittujen tuotteiden viejä (tullin lupa nro … (3) ) ilmoittaa, että nämä tuotteet ovat, ellei toisin ole selvästi merkitty, etuuskohteluun oikeutettuja … (4) alkuperätuotteita.
Rootsikeelne tekst
Exportören av de varor som omfattas av detta dokument (tullmyndighetens tillstånd nr … (3) ) försäkrar att dessa varor, om inte annat tydligt markerats, har förmånsberättigande … ursprung (4) .
Heebreakeelne tekst
… ( 5 )
(Koht ja kuupäev)
… ( 6 )
(Eksportija allkiri; lisaks sellele tuleb selgelt märkida ka deklaratsioonile allakirjutanud isiku nimi)
IVb LISA
EUR-MED ARVEDEKLARATSIOONI TEKST
EUR-MED arvedeklaratsioon, mille tekst on esitatud allpool, tuleb koostada kooskõlas joonealuste märkustega. Joonealuseid märkusi ei ole vaja uuesti esitada.
Bulgaariakeelne tekst
Износителят на продуктите, обхванати от този документ (митническо разрешение № … ( 7 )) декларира, че освен където ясно е отбелязано друго, тези продукти са с … преференциален произход ( 8 ).
— cumulation applied with … (riigi/riikide nimed)
— no cumulation applied ( 9 )
Hispaaniakeelne tekst
El exportador de los productos incluidos en el presente documento [autorización aduanera n.o … (7) ] declara que, salvo indicación expresa en sentido contrario, estos productos gozan de un origen preferencial … (8) .
— cumulation applied with … (riigi/riikide nimed)
— no cumulation applied (9)
Tšehhikeelne tekst
Vývozce výrobků uvedených v tomto dokumentu (číslo povolení … (7) ) prohlašuje, že kromě zřetelně označených, mají tyto výrobky preferenční původ v … (8) .
— cumulation applied with … (riigi/riikide nimed)
— no cumulation applied (9)
Taanikeelne tekst
Eksportøren af varer, der er omfattet af nærværende dokument, (toldmyndighedernes tilladelse nr … (7) ), erklærer, at varerne, medmindre andet tydeligt er angivet, har præferenceoprindelse i … (8) .
— cumulation applied with … (riigi/riikide nimed)
— no cumulation applied (9)
Saksakeelne tekst
Der Ausführer (Ermächtigter Ausführer; Bewilligungs-Nr. … (7) ) der Waren, auf die sich dieses Handelspapier bezieht, erklärt, dass diese Waren, soweit nicht anderes angegeben, präferenzbegünstigte … (8) Ursprungswaren sind.
— cumulation applied with … (riigi/riikide nimed)
— no cumulation applied (9)
Eestikeelne tekst
Käesoleva dokumendiga hõlmatud toodete eksportija (tolli luba nr … (7) ) deklareerib, et need tooted on … (8) sooduspäritoluga, välja arvatud juhul kui on selgelt näidatud teisiti.
— cumulation applied with … (riigi/riikide nimed)
— no cumulation applied (9)
Kreekakeelne tekst
Ο εξαγωγέας των προϊόντων που καλύπτονται από το παρόν έγγραφο (άδεια τελωνείου υπ'αριθ. … (7) ) δηλώνει ότι, εκτός εάν δηλώνεται σαφώς άλλως, τα προϊόντα αυτά είναι προτιμησιακής καταγωγής … (8) .
— cumulation applied with … (riigi/riikide nimed)
— no cumulation applied (9)
Ingliskeelne tekst
The exporter of the products covered by this document (customs authorization No … (7) ) declares that, except where otherwise clearly indicated, these products are of … (8) preferential origin.
— cumulation applied with … (riigi/riikide nimed)
— no cumulation applied (9)
Prantsuskeelne tekst
L'exportateur des produits couverts par le présent document (autorisation douanière no … (7) ) déclare que, sauf indication claire du contraire, ces produits ont l'origine préférentielle … (8) ).
— cumulation applied with … (riigi/riikide nimed)
— no cumulation applied (9)
Horvaadikeelne tekst
Izvoznik proizvoda obuhvaćenih ovom ispravom (carinsko ovlaštenje br. … (7) ) izjavljuje da su, osim ako je to drugačije izričito navedeno, ovi proizvodi … (8) preferencijalnog podrijetla.
— cumulation applied with … (riigi/riikide nimed)
— no cumulation applied (9)
Itaaliakeelne tekst
L'esportatore delle merci contemplate nel presente documento (autorizzazione doganale n. … (7) ) dichiara che, salvo indicazione contraria, le merci sono di origine preferenziale … (8) .
— cumulation applied with … (riigi/riikide nimed)
— no cumulation applied (9)
Lätikeelne tekst
To produktu eksportētājs, kuri ietverti šajā dokumentā (muitas atļauja Nr. … (7) ), deklarē, ka, izņemot tur, kur ir citādi skaidri noteikts, šiem produktiem ir preferenciāla izcelsme … (8) .
— cumulation applied with … (riigi/riikide nimed)
— no cumulation applied (9)
Leedukeelne tekst
Šiame dokumente išvardytų produktų eksportuotojas (muitinės liudijimo Nr … (7) ) deklaruoja, kad, jeigu kitaip nenurodyta, tai yra … (8) preferencinės kilmės produktai.
— cumulation applied with … (riigi/riikide nimed)
— no cumulation applied (9)
Ungarikeelne tekst
A jelen okmányban szereplő áruk exportőre (vámfelhatalmazási szám: … (7) ) kijelentem, hogy egyértelmű eltérő jelzés hiányában az áruk preferenciális … (8) származásúak.
— cumulation applied with … (riigi/riikide nimed)
— no cumulation applied (9)
Maltakeelne tekst
L-esportatur tal-prodotti koperti b'dan id-dokument (awtorizzazzjoni tad-dwana nru. … (7) ) jiddikjara li, ħlief fejn indikat b'mod ċar li mhux hekk, dawn il-prodotti huma ta' oriġini preferenzjali … (8) .
— cumulation applied with … (riigi/riikide nimed)
— no cumulation applied (9)
Hollandikeelne tekst
De exporteur van de goederen waarop dit document van toepassing is (douanevergunning nr. … (7) ), verklaart dat, behoudens uitdrukkelijke andersluidende vermelding, deze goederen van preferentiële … oorsprong zijn (8) .
— cumulation applied with … (riigi/riikide nimed)
— no cumulation applied (9)
Poolakeelne tekst
Eksporter produktów objętych tym dokumentem (upoważnienie władz celnych nr … (7) ) deklaruje, że z wyjątkiem gdzie jest to wyraźnie określone, produkty te mają … (8) preferencyjne pochodzenie.
— cumulation applied with … (riigi/riikide nimed)
— no cumulation applied (9)
Portugalikeelne tekst
O abaixo-assinado, exportador dos produtos abrangido pelo presente documento (autorização aduaneira n.o … (7) ) declara que, salvo indicação expressa em contrário, estes produtos são de origem preferencial … (8) .
— cumulation applied with … (riigi/riikide nimed)
— no cumulation applied (9)
Rumeeniakeelne tekst
Exportatorul produselor ce fac obiectul acestui document (autorizația vamală nr. … (7) ) declară că, exceptând cazul în care în mod expres este indicat altfel, aceste produse sunt de origine preferențială … (8) .
— cumulation applied with … (riigi/riikide nimed)
— no cumulation applied (9)
Sloveenikeelne tekst
Izvoznik blaga, zajetega s tem dokumentom (pooblastilo carinskih organov št … (7) ) izjavlja, da, razen če ni drugače jasno navedeno, ima to blago preferencialno poreklo … (8) .
— cumulation applied with … (riigi/riikide nimed)
— no cumulation applied (9)
Slovakikeelne tekst
Vývozca výrobkov uvedených v tomto dokumente (číslo povolenia … (7) ) vyhlasuje, že okrem zreteľne označených, majú tieto výrobky preferenčný pôvod v … (8) .
— cumulation applied with … (riigi/riikide nimed)
— no cumulation applied (9)
Soomekeelne tekst
Tässä asiakirjassa mainittujen tuotteiden viejä (tullin lupa n:o … (7) ) ilmoittaa, että nämä tuotteet ovat, ellei toisin ole selvästi merkitty, etuuskohteluun oikeutettuja … alkuperätuotteita (8) .
— cumulation applied with … (riigi/riikide nimed)
— no cumulation applied (9)
Rootsikeelne tekst
Exportören av de varor som omfattas av detta dokument (tullmyndighetens tillstånd nr. … (7) ) försäkrar att dessa varor, om inte annat tydligt markerats, har förmånsberättigande … ursprung (8) .
— cumulation applied with … (riigi/riikide nimed)
— no cumulation applied (9)
Heebreakeelne tekst
— cumulation applied with … (riigi/riikide nimed)
— no cumulation applied (9)
… ( 10 )
(Koht ja kuupäev)
… ( 11 )
(Eksportija allkiri; lisaks sellele tuleb selgelt märkida ka deklaratsioonile allakirjutanud isiku nimi)
ÜHISDEKLARATSIOON
Andorra Vürstiriigi kohta
1. Iisrael aktsepteerib Andorra Vürstiriigist pärinevaid harmoneeritud süsteemi gruppidesse 25–97 kuuluvaid tooteid ühendusest pärinevate toodetena lepingu tähenduses.
2. Protokolli nr 4 kohaldatakse mutatis mutandis eespool nimetatud toodete päritolustaatuse määratlemiseks.
ÜHISDEKLARATSIOON
San Marino Vabariigi kohta
1. Iisrael aktsepteerib San Marino Vabariigist pärinevaid tooteid ühendusest pärinevate toodetena lepingu tähenduses.
2. Protokolli nr 4 kohaldatakse mutatis mutandis eespool nimetatud toodete päritolustaatuse määratlemiseks.
EUROOPA LIIDU JA IISRAELI RIIGI DEKLARATSIOON SEOSES EL-IISRAELI ASSOTSIATSIOONINÕUKOGU OTSUSEGA NR 2/2005, MILLEGA MUUDETAKSE EUROOPA-VAHEMERE PIIRKONNA LEPINGU PROTOKOLLI NR 4 MÕISTE “PÄRITOLUSTAATUSEGA TOOTED” MÄÄRATLUSE JA HALDUSKOOSTÖÖ MEETODITE KOHTA
Käesolev otsus ei mõjuta Euroopa-Vahemere piirkonna lepingu osaliste seisukohti kõnealuse lepingu kohaldamise territoriaalse ulatuse osas.
PROTOKOLL nr 5
haldusasutuste vastastikuse abi kohta tolliküsimustes
Artikkel 1
Mõisted
Käesolevas protokollis kasutatakse järgmisi mõisteid:
|
a) |
tollialased õigusaktid : lepinguosaliste vastuvõetud õigusnormid, millega reguleeritakse kaupade importi, eksporti ja transiiti ning nende suunamist tolliprotseduuridele, sealhulgas keelustamis-, piiramis- ja kontrollimeetmeid; |
|
b) |
tollimaksud : kõik tollimaksud, muud maksud, lõivud või tasud, mis on kehtestatud ja mida kogutakse lepinguosaliste territooriumil tollialaste õigusaktide kohaldamisel, välja arvatud lõivud ja tasud, mille suurus piirdub osutatud teenuste ligikaudse maksumusega; |
|
c) |
taotluse esitanud asutus : pädev haldusasutus, kelle lepinguosaline on selleks määranud ja kes taotleb abi tolliküsimustes; |
|
d) |
taotluse saanud asutus : pädev haldusasutus, kelle lepinguosaline on selleks määranud ja kes võtab vastu tolliküsimusi käsitleva abitaotluse; |
|
e) |
isikuandmed : igasugune teave, mis on seotud kindlakstehtud või kindlakstehtava isikuga. |
Artikkel 2
Kohaldamisala
1. Lepinguosalised abistavad teineteist oma pädevuse piires käesolevas protokollis sätestatud viisil ja tingimustel, et tagada tollialaste õigusaktide õige rakendamine, eelkõige vältida, avastada ja uurida neid õigusakte rikkuvaid toiminguid.
2. Käesolevas protokollis sätestatud abistamine tolliküsimustes kehtib kõigi lepinguosaliste haldusasutuste kohta, kes on pädevad kohaldama käesolevat protokolli. See ei piira nende eeskirjade kohaldamist, millega reguleeritakse vastastikuse abi andmist kriminaalasjades. Samuti ei hõlma see teavet, mis on saadud õigusasutuste pädevuse piires nende taotlusel, kui need asutused sellega ei nõustu.
Artikkel 3
Abistamine taotluse korral
1. Taotluse esitanud asutuse palvel esitab taotluse saanud asutus kogu asjakohase teabe, mis aitab taotluse esitanud asutusel tagada tollialaste õigusaktide õige kohaldamise, sealhulgas teabe täheldatud või kavandatud toimingute kohta, millega rikutakse või võidakse rikkuda neid õigusakte.
2. Taotluse esitanud asutuse palvel teatab taotluse saanud asutus talle, kas ühe lepinguosalise territooriumilt eksporditud kaubad on nõuetekohaselt imporditud teise lepinguosalise territooriumile, vajaduse korral piiritledes kaupade suhtes kohaldatud tolliprotseduuri.
3. Taotluse esitanud asutuse palvel astub taotluse saanud asutus vajalikke samme tagamaks, et eriti hoolikalt jälgitaks:
a) füüsilisi või juriidilisi isikuid, kelle puhul arvatakse põhjendatult, et nad rikuvad või on rikkunud tollialaseid õigusakte;
b) kohti, kus kaupu säilitatakse viisil, mis annab alust kahtlustada, et need on mõeldud tollialaseid õigusakte rikkuvateks toiminguteks;
c) sellist kaupade liikumist, mis võib teadaoleva kohaselt põhjustada tollialaste õigusaktide rikkumist;
d) veokeid, mille puhul on alust arvata, et neid on kasutatud, kasutatakse või võidakse kasutada tollialaseid õigusakte rikkuvateks toiminguteks.
Artikkel 4
Abistamine omal algatusel
Lepinguosalised abistavad teineteist oma õigusnormide kohaselt, kui nad leiavad, et see on vajalik tollialaste õigusaktide õigeks rakendamiseks, eelkõige juhul, kui neil on teavet
— toimingute kohta, mis rikuvad või tunduvad rikkuvat kõnealuseid õigusakte ja võivad teisele lepinguosalisele huvi pakkuda,
— sellistes toimingutes kasutatavate uute vahendite või võtete kohta,
— kaupade kohta, millega teadaolevalt rikutakse tollialaseid õigusakte.
Artikkel 5
Edastamine/teatamine
Taotluse esitanud asutuse palvel võtab taotluse saanud asutus oma õigusaktide kohaselt kõik vajalikud meetmed, et tema territooriumil elavale või asuvale adressaadile
— edastada kõik dokumendid ja
— teatada kõikidest otsustest,
mis kuuluvad käesoleva protokolli kohaldamisalasse. Sel juhul kohaldatakse artikli 6 lõiget 3.
Artikkel 6
Abitaotluste vorm ja sisu
1. Käesoleva protokolli kohased taotlused tehakse kirjalikult. Taotlusele lisatakse selle täitmiseks vajalikud dokumendid. Kui see on olukorra pakilisuse tõttu vajalik, võib vastu võtta suulisi taotlusi, kuid need tuleb viivitamata kirjalikult kinnitada.
2. Lõike 1 kohased taotlused peavad sisaldama järgmisi andmeid:
a) taotluse esitanud asutus;
b) taotletavad meetmed;
c) taotluse eesmärk ja põhjus;
d) asjakohased õigusnormid ja muud õiguslikud asjaolud;
e) võimalikult täpsed ja täielikud andmed uuritavate füüsiliste ja juriidiliste isikute kohta;
f) asjaolude ja juba tehtud uurimiste kokkuvõte, välja arvatud artiklis 5 sätestatud juhul.
3. Taotlused esitatakse taotluse saanud asutuse asjaajamiskeeles või sellele asutusele vastuvõetavas keeles.
4. Kui taotlus ei vasta vorminõuetele, võib nõuda selle parandamist või täiendamist; sellest hoolimata võib võtta ettevaatusabinõusid.
Artikkel 7
Taotluste täitmine
1. Abitaotluse täitmiseks toimib taotluse saanud asutus, või kui see asutus ei saa ise toimida, siis haldusasutus, kellele taotluse saanud asutus on taotluse suunanud, oma pädevuse ja võimaluste piires nii, nagu ta toimiks enda nimel või sellesama lepinguosalise muude asutuste taotlusel, esitades olemasolevat teavet, tehes vajalikke uurimisi või korraldades nende tegemist.
2. Abitaotlusi täidetakse taotluse saanud lepinguosalise õigusnormide kohaselt.
3. Taotluse esitanud lepinguosalise ametnikud, kes on volitatud uurima tollialaste õigusaktide rikkumisi, võivad erijuhtudel ja taotluse saanud lepinguosalise nõusolekul viibida vastavalt ühenduses või Iisraelis, kui taotluse saanud lepinguosalise ametnikud uurivad rikkumisi, mis pakuvad huvi taotluse esitanud lepinguosalisele, ja paluda, et taotluse saanud lepinguosaline vaataks läbi asjakohased arveraamatud, registrid ja muud dokumendid või andmekandjad või esitaks nende koopiad või annaks rikkumisega seotud teavet.
Artikkel 8
Teabeedastuse vorm
1. Taotluse saanud asutus edastab taotluse esitanud asutusele uurimistulemused dokumentide, nende tõestatud ärakirjade, aruannete jms kujul.
2. Lõikes 1 sätestatud dokumente võib asendada ükskõik millises elektroonilises vormis oleva teabega, mis on koostatud samal eesmärgil.
Artikkel 9
Erandid abistamiskohustusest
1. Lepinguosalised võivad keelduda käesolevas protokollis sätestatud abistamisest, kui see:
a) tõenäoliselt kahjustab käesoleva protokolli kohase abitaotluse saanud ühenduse liikmesriigi või Iisraeli suveräänsust või
b) tõenäoliselt kahjustab avalikku korda, julgeolekut või muid olulisi huve või
c) hõlmab muid valuuta- ja maksueeskirju kui tollialased õigusaktid või
d) rikub tööstus-, äri- või ametisaladust.
2. Kui taotluse esitanud asutus palub abi, mida ta ise ei suudaks taotluse korral anda, viitab ta sellele asjaolule oma taotluses. Sel juhul otsustab taotluse saanud asutus, kuidas sellisele taotlusele vastata.
3. Kui abi andmisest keeldutakse, tuleb otsusest ja selle põhjustest viivitamata teatada taotluse esitanud asutusele.
Artikkel 10
Konfidentsiaalsuskohustus
1. Igasugune käesoleva protokolli kohaselt mis tahes kujul edastatud teave on salajane. Selle teabe suhtes kehtib ametisaladuse hoidmise kohustus ja sellele laieneb kaitse, mis on samalaadsete andmete puhul ette nähtud vastuvõtva lepinguosalise asjakohastes õigusnormides ja ühenduse ametiasutuste suhtes kohaldatavates vastavates sätetes.
2. Isikuandmeid edastatakse üksnes siis, kui lepinguosaliste õigusnormidega võimaldatava isikukaitse tase on samaväärne. Lepinguosalised tagavad vähemalt sellise kaitsetaseme, mis põhineb Euroopa Nõukogu 28. jaanuari 1981. aasta konventsioonil nr 108, mis käsitleb isikute kaitset isikuandmete automaattöötlemisel.
Artikkel 11
Teabe kasutamine
1. Saadud teavet kasutatakse üksnes käesoleva protokolli eesmärkide kohaselt ja seda võib kummagi lepinguosalise territooriumil muudel eesmärkidel kasutada üksnes teabe esitanud haldusasutuse eelneval kirjalikul nõusolekul, järgides kõiki selle asutuse kehtestatud piiranguid.
2. Lõige 1 ei takista teabe kasutamist kohtu- või haldusmenetluses, mis hiljem algatatakse tollialaste õigusaktide täitmatajätmise tõttu.
3. Lepinguosalised võivad käesoleva protokolli sätete kohaselt saadud teavet ja uuritud dokumente kasutada tõenditena oma tõendusmaterjalides, aruannetes ja ütlustes ning kohtumenetlustes ja süüdistustes.
Artikkel 12
Eksperdid ja tunnistajad
Taotluse saanud asutuse ametnikul võib talle antud volituste piires lubada esineda eksperdi või tunnistajana teise lepinguosalise pädevuses olevas kohtu- või haldusmenetluses, mis käsitleb käesoleva protokolliga hõlmatud küsimusi, ja esitada menetluses vajalikke esemeid, dokumente või nende tõestatud ärakirju. Kohtus esinemise taotluses tuleb piiritleda, millistes küsimustes ja millise ametikoha või erialaoskuse tõttu ametnikku küsitletakse.
Artikkel 13
Abistamiskulud
Lepinguosalised loobuvad kõikidest nõuetest teineteisele, mis on seotud käesolevast protokollist tulenevate kulutuste hüvitamisega, välja arvatud asjaoludest sõltuvalt kulutused ekspertidele ja tunnistajatele ning sellistele tõlkidele ja tõlkijatele, kes ei ole avalikud teenistujad.
Artikkel 14
Rakendamine
1. Käesoleva protokolli rakendamise eest vastutavad ühelt poolt Euroopa Ühenduste Komisjoni pädevad talitused ja vajaduse korral ühenduse liikmesriikide tolliasutused ning teiselt poolt Iisraeli tolli keskasutused. Nad otsustavad kõikide selle rakendamiseks vajalike meetmete ja korra üle, võttes arvesse andmekaitsenorme. Nad võivad soovitada pädevatele asutustele muudatusi, mida on nende arvates käesolevas protokollis vaja teha.
2. Lepinguosalised peavad teineteisega nõu ja teatavad seejärel teineteisele üksikasjalikest rakenduseeskirjadest, mis nad on käesoleva protokolli sätete kohaselt vastu võtnud.
Artikkel 15
Täiendavus
1. Käesolev protokoll täiendab ühe või mitme ühenduse liikmesriigi ja Iisraeli vahel sõlmitud või sõlmitavaid vastastikuse abistamise lepinguid, takistamata nende kohaldamist. Samuti ei takista protokoll ulatuslikumat vastastikust abistamist nende lepingute alusel.
2. Ilma et see piiraks artikli 11 kohaldamist, ei piira need lepingud ühenduse sätteid, millega reguleeritakse tolli vallas saadud ühendusele huvipakkuva teabe edastamist komisjoni pädevate talituste ja liikmesriikide tolliasutuste vahel.
LÕPPAKT
Täievolilised esindajad, kes esindavad
BELGIA KUNINGRIIKI,
TAANI KUNINGRIIKI,
SAKSAMAA LIITVABARIIKI,
KREEKA VABARIIKI,
HISPAANIA KUNINGRIIKI,
PRANTSUSE VABARIIKI,
IIRIMAAD,
ITAALIA VABARIIKI,
LUKSEMBURGI SUURHERTSOGIRIIKI,
MADALMAADE KUNINGRIIKI,
AUSTRIA VABARIIKI,
PORTUGALI VABARIIKI,
SOOME VABARIIKI,
ROOTSI KUNINGRIIKI,
SUURBRITANNIAT JA PÕHJA-IIRI ÜHENDKUNINGRIIKI,
kes on EUROOPA ÜHENDUSE asutamislepingu ja EUROOPA SÖE- JA TERASEÜHENDUSE asutamislepingu osalised,
edaspidi “liikmesriigid”, ja
EUROOPA ÜHENDUST ja EUROOPA SÖE- JA TERASEÜHENDUST,
edaspidi “ühendus”,
ühelt poolt
ja IISRAELI RIIGI, edaspidi “Iisrael”, täievoliline esindaja
teiselt poolt,
kes on Brüsselis kokku tulnud tuhande üheksasaja üheksakümne viienda aasta kahekümnendal novembril, et alla kirjutada lepingule, millega seatakse sisse assotsiatsioon ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Iisraeli Riigi vahel, on vastu võtnud järgmised dokumendid:
Euroopa-Vahemere piirkonna leping, selle lisad ja järgmised protokollid:
|
protokoll nr 1 |
Iisraeli Riigist pärinevate põllumajandustoodete, töödeldud põllumajandustoodete, kala ja kalandustoodete Euroopa Ühendusse importimise korra kohta, |
|
protokoll nr 2 |
Euroopa Ühendusest pärinevate põllumajandustoodete, töödeldud põllumajandustoodete, kala ja kalandustoodete Iisraeli Riiki importimise korra kohta, |
|
protokoll nr 3 |
taimekaitseküsimuste kohta, |
|
protokoll nr 4 |
mõiste “päritolustaatusega tooted” määratluse ja halduskoostöö meetodite kohta, |
|
protokoll nr 5 |
haldusasutuste vastastikuse abi kohta tolliküsimustes. |
Liikmesriikide ning ühenduse täievolilised esindajad ja Iisraeli täievoliline esindaja on vastu võtnud järgmised allpool loetletud ja käesolevale lõppaktile lisatud ühisdeklaratsioonid:
ühisdeklaratsioon lepingu artikli 2 kohta,
ühisdeklaratsioon lepingu artikli 5 kohta,
ühisdeklaratsioon lepingu artikli 6 lõike 2 kohta,
ühisdeklaratsioon lepingu artikli 9 lõike 2 kohta,
ühisdeklaratsioon lepingu artikli 39 ja VII lisa kohta,
ühisdeklaratsioon lepingu VI jaotise kohta,
ühisdeklaratsioon lepingu artikli 44 kohta,
ühisdeklaratsioon hajutatud koostöö kohta,
ühisdeklaratsioon lepingu artikli 68 kohta,
ühisdeklaratsioon lepingu artikli 74 kohta,
ühisdeklaratsioon lepingu artikli 75 kohta,
ühisdeklaratsioon riigihangete kohta,
ühisdeklaratsioon veterinaariaküsimuste kohta,
ühisdeklaratsioon lepingu protokolli nr 4 kohta,
ühisdeklaratsioon ennetähtaegse rakendamise kohta.
Liikmesriikide ja ühenduse täievolilised esindajad ja Iisraeli täievoliline esindaja on samuti võtnud arvesse järgmise käesolevale lõppaktile lisatud kirjavahetuse:
kirjavahetuse teel sõlmitud kokkulepe lahendamata kahepoolsete küsimuste kohta,
kirjavahetuse teel sõlmitud kokkulepe, mis on seotud protokolliga nr 1 ja käsitleb ühise tollitariifistiku alamrubriigi 0603 10 alla kuuluvate värskete lõikelillede ja lillepungade importimist ühendusse,
kirjavahetuse teel sõlmitud kokkulepe Uruguay vooru kokkulepete rakendamise kohta.
Iisraeli täievoliline esindaja on võtnud arvesse järgmised allpool nimetatud ja käesolevale lõppaktile lisatud Euroopa Ühenduse deklaratsioonid:
lepingu artiklit 28 käsitlev deklaratsioon päritolu kumulatsiooni kohta,
lepingu artiklit 28 käsitlev deklaratsioon päritolureeglite kohandamise kohta,
deklaratsioon lepingu artikli 36 kohta,
deklaratsioon lepingu VI jaotise majanduskoostöö kohta.
Liikmesriikide ja ühenduse täievolilised esindajad on võtnud arvesse allpool nimetatud ja käesolevale lõppaktile lisatud Iisraeli deklaratsiooni:
deklaratsioon lepingu artikli 65 kohta.
Hecho en Bruselas, el veinte de noviembre de mil novecientos noventa y cinco.
Udfærdiget i Bruxelles, den tyvende november nitten hundrede og femoghalvfems.
Geschehen zu Brüssel am zwanzigsten November neunzehnhundertfünfundneunzig.
Έγινε στις Βρυξέλλες, στις είκοσι Νοεμβρίου χίλια εννιακόσια ενενήντα πέντε.
Done at Βrussels on the twentieth day of November in the year one thousand, nine hundred and ninety-five.
Fait à Bruxelles, le vingt novembre mil neuf cent quatre-vingt-quinze.
Fatto a Bruxelles, addì venti novembre millenovecentonovantacinque.
Gedaan te Brussel, de twintigste november negentienhonderdvijfennegentig.
Feito em Bruxelas, em vinte de Novembro de mil novecentos e noventa e cinco.
Tehty Brysselissä kahdentenakymmenentenä päivänä marraskuuta vuonna tuhatyhdeksänsataayhdeksänkymmentäviisi.
Som skedde i Bryssel den tjugonde november nittonhundranittiofem.
Pour le Royaume de Belgique
Voor het Koninkrijk België
Für das Königreich Belgien
Cette signature engage également la Communauté française, la Communauté flamande, la Communauté germanophone, la Région wallonne, la Région flamande et la Région de Bruxelles-Capitale.
Deze handtekening verbindt eveneens de Vlaamse Gemeenschap, de Franstalige Gemeenschap, de Duitstalige Gemeenschap, het Vlaamse Gewest, het Waalse Gewest en het Brusselse Hoofdstedelijke Gewest.
Diese Unterschrift verbindet zugleich die Deutschsprachige Gemeinschaft, die Flämische Gemeinschaft, die Französische Gemeinschaft, die Wallonische Region, die Flämische Region und die Region Brüssel-Hauptstadt.
På Kongeriget Danmarks vegne
Für die Bundesrepublik Deutschland
Για την Ελληνική Δημοκρατία
Por el Reino de España
Pour la République française
Thar cheann na hÉireann
For Ireland
Per la Repubblica italiana
Pour le Grand-Duché de Luxembourg
Voor het Koninkrijk der Nederlanden
Für die Republik Österreich
Pela República Portuguesa
Suomen tasavallan puolesta
För Konungariket Sverige
For the United Kingdom of Great Britain and Northern Ireland
Por las Comunidades Europeas
For De Europæiske Fællesskaber
Für die Europäischen Gemeinschaften
Για τις Ευρωπαϊκές Κοινότητες
For the European Communities
Pour les Communautés européennes
Per le Comunità europee
Voor de Europese Gemeenschappen
Pelas Comunidades Europeias
Euroopan yhteisöjen puolesta
På Europeiska gemenskapernas vägnar
ÜHISDEKLARATSIOONID
Ühisdeklaratsioon artikli 2 kohta
Lepinguosalised kinnitavad tähtsust, mida nad omistavad Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirjas sätestatud inimõiguste austamisele, sealhulgas ksenofoobia, antisemitismi ja rassismi vastu võitlemisele.
Ühisdeklaratsioon artikli 5 kohta
Võidakse kokku leppida teatavaid küsimusi käsitlevate ekspertide kohtumiste korraldamises.
Ühisdeklaratsioon artikli 6 lõike 2 kohta
Lepinguosalised lepivad kokku, et põllumajandustoodete või II lisaga hõlmamata töödeldud põllumajandustoodete liigitamiseks kasutatava nomenklatuuri muutmise korral peavad nad nõu, et leppida kokku kohandustes, mis tunduvad olevat vajalikud olemasolevate soodustuste säilitamiseks.
Ühisdeklaratsioon artikli 9 lõike 2 kohta
Et tagada lepingu artikli 9 lõikega 2 ettenähtud eelneva teatamise tõrgeteta kohaldamine, edastab Iisrael mitteametlikult ja salastatult komisjonile põllumajanduskomponendi arvutamisel kasutatud tegurid sobiva aja jooksul enne selle vastuvõtmist. Komisjon teatab Iisraelile oma hinnangust kümne tööpäeva jooksul.
Ühisdeklaratsioon artikli 39 ja VII lisa kohta
Lepingu kohaldamisel hõlmab intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomand eelkõige autoriõigust, sealhulgas arvutiprogrammide autoriõigust, ja kaasnevaid õigusi, patente, tööstusdisainilahendusi, geograafilisi tähiseid, kaasa arvatud päritolunimetused, kaubamärke ja teenindusmärke ning mikrolülituste topoloogiat, samuti kaitset kõlvatu konkurentsi eest, nagu on sätestatud tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni (1967. aasta Stockholmi akt) artiklis 10a, ja avalikustamata oskusteabe kaitset.
Lepingu tõlkimisel heebrea keelde tõlgitakse väljend “intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomand” heebrea keelde mõiste abil, mis vastab “intellektuaalomandile”.
Ühisdeklaratsioon VI jaotise kohta
Kumbki lepinguosaline kannab oma osa rahalistest kuludest, mis tekivad majanduskoostöö raames võetavates meetmetes osalemisest ja mis otsustatakse iga kord eraldi.
Ühisdeklaratsioon artikli 44 kohta
Lepinguosalised kinnitavad oma tahet osaleda rahu tagamises Lähis-Idas ja usuvad, et rahu tuleks tugevdada piirkondliku koostöö abil. Ühendus on valmis toetama Iisraeli ja tema naaberriikide esitatud ühiseid arendusprojekte ühenduse asjakohaste tehniliste ja eelarvemenetluste kohaselt.
Ühisdeklaratsioon hajutatud koostöö kohta
Lepinguosalised kinnitavad tähtsust, mida nad omistavad hajutatud koostöö kavadele kui kogemuste vahetamist ja teadmiste edasiandmist soodustavale vahendile nii Vahemere piirkonnas kui ka Euroopa Ühenduse ja selle koostööpoolte vahel, kes asuvad Vahemere piirkonnas.
Ühisdeklaratsioon artikli 68 kohta
Assotsiatsiooninõukogu töökorras nähakse ette võimalus teha otsuseid kirjaliku menetluse teel.
Ühisdeklaratsioon artikli 74 kohta
Lepinguosalised märgivad, et ühenduse majandus- ja sotsiaalkomitee ning Iisraeli majandus- ja sotsiaalkomitee võivad tugevdada oma suhteid iga-aastase dialoogi ja vastastikuse koostöö kaudu.
Ühisdeklaratsioon artikli 75 kohta
Vahekohtumenetluse kohaldamisel püüavad lepinguosalised tagada, et assotsiatsiooninõukogu määrab kolmanda vahekohtuniku kahe kuu jooksul pärast teise vahekohtuniku nimetamist.
Ühisdeklaratsioon riigihangete kohta
Lepinguosalised alustavad ametlikke läbirääkimisi mitmes valdkonnas, et avada oma riigihangete turge ulatuslikumalt, kui on vastastikku kokku lepitud WTO raames sõlmitud riigihankeid käsitleva kokkuleppega, edaspidi “RKK”. Neid läbirääkimisi tuleks pidada nii, et kokkuleppele jõutaks enne 1995. aasta lõppu.
Lepinguosalised on ühel meelel, et need läbirääkimised hõlmavad muu hulgas järgmise hankimist:
— kaubad, tööd ja teenused, mida pakuvad telekommunikatsiooni ja linnaveonduse (välja arvatud bussiveod) vallas tegutsevad majandusüksused,
— teenused, mida ostavad RKKga hõlmatud majandusüksused, et laiendada RKK I lisa liite 4 kohaseid vastastikuseid kohustusi.
Lepinguosalised kohustuvad hoiduma teise lepinguosalise hankijate vastu selliste täiendavate diskrimineerivate meetmete võtmisest suurte elektri- ja meditsiiniseadmete vallas, mis on RKKs juba kokkulepitutest ulatuslikumad, ja nad püüavad vältida avatud hankeid moonutavate diskrimineerivate meetmete võtmist.
Lepinguosalised vaatavad korrapäraselt läbi riigihankeid käsitleva kokkuleppe rakendamise, et edendada läbirääkimisi ja tegevuspiirkonda vastastikku laiendada.
Lisaks sellele toetavad lepinguosalised tegusalt telekommunikatsiooniteenuste turu vabastamist ja osalevad põhiliste telekommunikatsiooniteenustega tegelevas mitmepoolses GATSi läbirääkimise toimkonnas.
Ühisdeklaratsioon veterinaariaküsimuste kohta
Lepinguosalised püüavad kohaldada oma veterinaariaeeskirju kedagi diskrimineerimata ja mitte kehtestada uusi meetmeid, mis kaubandust põhjendamatult tõkestavad.
Ühisdeklaratsioon protokolli nr 4 kohta
Ühendus ja Iisrael lepivad kokku, et töötlemine väljaspool lepinguosaliste territooriume toimub välistöötlemise teel või mõne samalaadse süsteemi abil.
Ühisdeklaratsioon ennetähtaegse rakendamise kohta
Lepinguosalised väljendavad oma soovi lepingu kaubandussätteid ja tollikoostöösätteid ennetähtaegselt rakendada vahelepingu abil, mis võimaluse korral jõustuks 1. jaanuaril 1996.
Ühisdeklaratsioon
Kaubanduse edendamiseks ja soodustamiseks eelkõige elustaimede, lillekasvatus- ja aiandustoodete valdkonnas, lepivad pooled kokku, et võtavad vajadusel kõik vajalikud meetmed, tagamaks dokumentatsiooni, tunnuste ja taimetervise kontrolli läbiviimine nende toodete tundlikkust arvestades sobiva tähtaja jooksul.
Raskuste tekkimise korral peavad Euroopa Komisjon ja Iisraeli ametiasutused viivitamata nõupidamisi sobivate lahenduste leidmiseks.
Ühisdeklaratsioon geograafiliste tähiste kohta
Lepinguosalised on kokku leppinud, et arutavad sobival ajal uuesti võimaliku kokkuleppe sõlmimist põllumajandustoodete ja muude toiduainete geograafiliste tähiste kaitse kohta.
KIRJAVAHETUSE TEEL SÕLMITUD KOKKULEPE
ühenduse ja Iisraeli vahel, mis käsitleb lahendamata kahepoolseid küsimusi
Ühenduse kiri
Lugupeetud härra
Ühendus ja Iisrael võtavad arvesse saavutatud kokkulepet leida vastuvõetav lahendus kõikidele 1975. aasta koostöölepingu kohaldamist käsitlevatele veel lahendamata kahepoolsetele küsimustele.
Oleksin tänulik, kui kinnitaksite, et Teie valitsus nõustub käesoleva kirja sisuga.
Austatud härra, palun võtke vastu minu sügavaim lugupidamine.
Euroopa Liidu Nõukogu nimel
Iisraeli kiri
Lugupeetud härra
Mul on au teatada, et sain kätte Teie tänase kirja, mille sisu on järgmine:
“Ühendus ja Iisrael võtavad arvesse saavutatud kokkulepet leida vastuvõetav lahendus kõikidele 1975. aasta koostöölepingu kohaldamist käsitlevatele veel lahendamata kahepoolsetele küsimustele.
Oleksin tänulik, kui kinnitaksite, et Teie valitsus nõustub käesoleva kirja sisuga.”
Mul on au kinnitada, et minu valitsus nõustub selle kirja sisuga.
Austatud härra, palun võtke vastu minu sügavaim lugupidamine.
Iisraeli valitsuse nimel
▼M1 —————
KIRJAVAHETUSE TEEL SÕLMITUD KOKKULEPE
ühenduse ja Iisraeli vahel, mis käsitleb Uruguay vooru kokkulepete rakendamist
Ühenduse kiri
Lugupeetud härra.
Euroopa Ühenduse ja Iisraeli vahel saavutatud kokkulepe ei sisalda ühtki sätet apelsinide ühendusse importimisel kohaldatava uue korra kohta. Lepinguosalised jätkavad selles küsimuses läbirääkimisi, et leida lahendus enne turustusaasta 1995/1996 algust, st enne 1. detsembrit. Seoses sellega on ühendus kokku leppinud, et Iisraeli ei kohelda muudest Vahemere piirkonna koostööpooltest ebasoodsamalt.
Kui 1. detsembriks 1995 ei ole saavutatud üksmeelt apelsinide hinna suhtes piiril, võtab ühendus kõik vajalikud meetmed, et tagada Iisraelile asjakohane ja mõlemale lepinguosalisele vastuvõetav hind piiril, mis võimaldab Iisraelist importida 200 000 tonni apelsine, mis tähendab Iisraelist imporditavate apelsinide tegeliku tollikvoodi vähendust 30 %.
Lisaks sellele võtab ühendus sobivaid meetmeid, et võimaldada ühendusse importida tavapäraseid Iisraelis töödeldud põllumajandustooteid, mis on II lisaga hõlmamata, kuid on hõlmatud uues kokkuleppes sisalduvate soodustustega.
Samamoodi võtab Iisrael vajaduse korral samalaadseid meetmeid, et tagada tavapäraste ühenduse põllumajandustoodete import turustusaastal 1995/1996.
Oleksin tänulik, kui teataksite, kas Iisraeli valitsus nõustub käesoleva kirja sisuga.
Austatud härra, palun võtke vastu minu sügavaim lugupidamine.
Euroopa Liidu Nõukogu nimel
Iisraeli kiri
Lugupeetud härra.
Mul on au teatada, et sain kätte Teie tänase kirja, mille sisu on järgmine:
“Euroopa Ühenduse ja Iisraeli vahel saavutatud kokkulepe ei sisalda ühtki sätet apelsinide ühendusse importimisel kohaldatava uue korra kohta. Lepinguosalised jätkavad selles küsimuses läbirääkimisi, et leida lahendus enne turustusaasta 1995/1996 algust, st enne 1. detsembrit. Seoses sellega on ühendus kokku leppinud, et Iisraeli ei kohelda muudest Vahemere piirkonna koostööpooltest ebasoodsamalt.
Kui 1. detsembriks 1995 ei ole saavutatud üksmeelt apelsinide hinna suhtes piiril, võtab ühendus kõik vajalikud meetmed, et tagada Iisraelile asjakohane ja mõlemale lepinguosalisele vastuvõetav hind piiril, mis võimaldab Iisraelist importida 200 000 tonni apelsine, mis tähendab Iisraelist imporditavate apelsinide tegeliku tollikvoodi vähendust 30 %.
Lisaks sellele võtab ühendus sobivaid meetmeid, et võimaldada ühendusse importida tavapäraseid Iisraelis töödeldud põllumajandustooteid, mis on II lisaga hõlmamata, kuid on hõlmatud uues kokkuleppes sisalduvate soodustustega.
Samamoodi võtab Iisrael vajaduse korral samalaadseid meetmeid, et tagada tavapäraste ühenduse põllumajandustoodete import turustusaastal 1995/1996.
Oleksin tänulik, kui teataksite, kas Iisraeli valitsus nõustub käesoleva kirja sisuga.”
Mul on au kinnitada, et minu valitsus nõustub selle kirja sisuga.
Austatud härra, palun võtke vastu minu sügavaim lugupidamine.
Iisraeli valitsuse nimel
EUROOPA ÜHENDUSE DEKLARATSIOONID
Euroopa Ühenduse deklaratsioon päritolu kumulatsiooni kohta (artikkel 28)
Kui Iisrael ja veel vähemalt üks Vahemere piirkonna riik sõlmivad omavahel vabakaubanduslepinguid, on Euroopa Ühendus valmis kooskõlas poliitilise arenguga rakendama päritolu kumulatsiooni oma kauplemiskorras nende riikidega.
Euroopa Ühenduse deklaratsioon päritolureeglite kohandamise kohta (artikkel 28)
Ühenduse ja muude kolmandate riikide vahel käimas oleva kohaldatavate päritolureeglite ühtlustamise raames võib ühendus tulevikus esitada assotsiatsiooninõukogule vajalikud protokolli nr 4 muudatused.
Euroopa Ühenduse deklaratsioon artikli 36 kohta
Ühendus deklareerib, et seni, kuni assotsiatsiooninõukogu artikli 36 lõikes 2 osutatud ausa konkurentsiga seotud rakenduseeskirjad sama artikli lõikes 1 sisalduvat tõlgendust silmas pidades vastu võtab, hindab ta nimetatud artikli vastast tegevust alustel, mis tulenevad Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklites 85, 86 ja 92 sätestatud eeskirjadest ning Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamislepinguga hõlmatud toodete puhul selle lepingu artiklites 65 ja 66 sisalduvatest eeskirjadest ja riigiabi käsitlevatest ühenduse eeskirjadest, sealhulgas teisestest õigusaktidest.
II jaotise III peatükis osutatud põllumajandustoodete puhul hindab ühendus artikli 36 lõike 1 punkti i vastast tegevust alustel, mis ta on kehtestanud Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklite 42 ja 43 põhjal, ja eelkõige 1962. aasta nõukogu määrusega nr 26 kehtestatud alustel.
Euroopa Ühenduse deklaratsioon majanduskoostöö kohta (VI jaotis)
Iisrael on ka edaspidi kõlblik saama ühenduse eelarvest raha Vahemere ala piirkondliku koostöö kavade ja muude asjakohaste samatasandiliste eelarveridade kohaselt. Samuti on Iisrael edaspidi kõlblik saama Euroopa Investeerimispangast (EIP) laene, mida antakse Vahemere piirkonna samatasandilise rahastamise raames.
IISRAELI DEKLARATSIOON
Iisraeli deklaratsioon artikli 65 kohta
Iisrael teeb teatavaks, et artikli 65 lõikes 1 osutatud assotsiatsiooninõukogu otsusele eelnevates aruteludes tõstatab ta küsimuse sätete kohta, millega välditaks ühe lepinguosalise territooriumil asuvate teise lepinguosalise töötajate kahekordset maksustamist.
( *1 ) Euroopa Liidu 11 ametlikus keeles (hispaania, taani, saksa, kreeka, inglise, prantsuse, itaalia, hollandi, portugali, soome, rootsi) koostatud leping avaldati Euroopa Liidu Teatajas L 147, 21.6.2000, lk 3.
Tšehhi-, eesti-, läti-, leedu-, ungari-, malta-, poola-, slovaki- ja sloveenikeelsed versioonid on avaldatud käesolevas 2004. aasta eriväljaandes.
( *2 ) Euroopa Liidu 11 ametlikus keeles (hispaania, taani, saksa, kreeka, inglise, prantsuse, itaalia, hollandi, portugali, soome, rootsi) koostatud leping avaldati Euroopa Liidu Teatajas L 147, 21.6.2000, lk 3.
Tšehhi-, eesti-, läti-, leedu-, ungari-, malta-, poola-, slovaki- ja sloveenikeelsed versioonid on avaldatud käesolevas 2004. aasta eriväljaandes.
( 1 ) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.
( 2 ) Liechtensteini Vürstiriigil on tolliliit Šveitsiga ning ta on Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriik.
( 3 ) Kui arvedeklaratsiooni koostab heakskiidetud eksportija protokolli artikli 23 tähenduses, tuleb sellesse lünka kirjutada heakskiidetud eksportija loa number. Kui arvedeklaratsiooni ei koosta heakskiidetud eksportija, jäetakse sulgudes olevad sõnad välja või lünk tühjaks.
( 4 ) Märkida toodete päritolu. Kui arvedeklaratsioon on täielikult või osaliselt seotud toodetega, mis pärinevad Ceutast ja Melillast käesoleva protokolli artikli 38 tähenduses, peab eksportija koostatavasse deklaratsiooni selgelt märkima nende kohta tähise „CM“.
( 5 ) Need andmed võib välja jätta, kui see teave sisaldub dokumendis endas.
( 6 ) Vt protokolli artikli 22 lõige 5. Kui eksportija allkirja ei nõuta, jäetakse koos allkirjaga märkimata ka allakirjutaja nimi.
( 7 ) Kui arvedeklaratsiooni koostab heakskiidetud eksportija protokolli artikli 23 tähenduses, tuleb sellesse lünka kirjutada heakskiidetud eksportija loa number. Kui arvedeklaratsiooni ei koosta heakskiidetud eksportija, jäetakse sulgudes olevad sõnad välja või lünk tühjaks.
( 8 ) Märkida toodete päritolu. Kui arvedeklaratsioon on täielikult või osaliselt seotud toodetega, mis pärinevad Ceutast ja Melillast käesoleva protokolli artikli 38 tähenduses, peab eksportija koostatavasse deklaratsiooni selgelt märkima nende kohta tähise „CM“.
( 9 ) Täita või kustutada vastavalt vajadusele.
( 10 ) Need andmed võib välja jätta, kui see teave sisaldub dokumendis endas.
( 11 ) Vt protokolli artikli 22 lõige 5. Kui eksportija allkirja ei nõuta, jäetakse koos allkirjaga märkimata ka allakirjutaja nimi.