01997A1128(01) — ET — 01.04.2016 — 001.001

---

Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu

►B	Ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Venemaa Föderatsiooni vaheline partnerluse sõlmimist käsitlev PARTNERLUS- JA KOOSTÖÖLEPING ( 1 ) (ELT L 327 28.11.1997, lk 3)

Muudetud:

		Euroopa Liidu Teataja
		nr	lehekülg	kuupäev
►M1	Ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Venemaa Föderatsiooni vahelise partnerluse sõlmimist käsitleva PARTNERLUS- JA KOOSTÖÖLEPINGU PROTOKOLL ( 2 )	L 283	19	9.11.2000
►M2	Partnerlus- ja koostöölepingu, millega sõlmitakse partnerlus ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Venemaa Föderatsiooni vahel, PROTOKOLL,	L 185	17	6.7.2006
►M3	Partnerlus- ja koostöölepingu, millega sõlmitakse partnerlus ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Venemaa Föderatsiooni vahel, PROTOKOLL,	L 119	32	9.5.2007
►M4	Partnerlus- ja koostöölepingu, millega sõlmitakse partnerlus ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Venemaa Föderatsiooni vahel, et võtta arvesse Horvaatia Vabariigi ühinemist Euroopa Liiduga, PROTOKOLL	L 373	3	31.12.2014

---

▼B

Ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Venemaa Föderatsiooni vaheline partnerluse sõlmimist käsitlev

PARTNERLUS- JA KOOSTÖÖLEPING ( 3 )

Artikkel 1

Käesolevaga pannakse alus partnerlusele ühelt poolt ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Venemaa vahel. Selle partnerluse eesmärgid on järgmised:

I JAOTIS

ÜLDPÕHIMÕTTED

Artikkel 2

Eelkõige Helsingi lõppaktis ja Pariisi uue Euroopa hartas määratletud demokraatia põhimõtete ja inimõiguste austamine on lepinguosaliste sise- ja välispoliitika alus ning partnerluse ja käesoleva lepingu oluline osa.

Artikkel 3

Lepinguosalised kohustuvad kaaluma käesoleva lepingu asjakohaste jaotiste, eelkõige III jaotise ja artikli 53 edasiarendamist vastavalt olukorrale, et luua nendevaheline vabakaubanduspiirkond. Koostöönõukogu võib anda lepinguosalistele sellise edasiarendamise kohta soovitusi. Selline edasiarendamine toimub üksnes lepinguosaliste vahelisel kokkuleppel kooskõlas kummagi asjakohaste menetlustega. 1998. aastal vaatavad lepinguosalised ühiselt, kas olukord võimaldab alustada läbirääkimisi vabakaubanduspiirkonna loomiseks.

Artikkel 4

Lepinguosalised kohustuvad vastastikusel nõusolekul ühiselt vaatama, milliseid muudatusi tuleks lepingus teha asjaolude muutumise, eelkõige Venemaa GATTi/WTOga ühinemisest tuleneva olukorra tõttu. Esimene läbivaatamine toimub kolm aastat pärast käesoleva lepingu jõustumist või siis, kui Venemaa ühineb GATTi/WTOga, olenevalt sellest, kumb ajahetk saabub varem.

Artikkel 5

1.  Enamsoodustuskorda, mida Venemaa võimaldab käesoleva lepingu alusel, ei kohaldata viis aastat pärast käesoleva lepingu jõustumist lõppeval üleminekuajal 1. lisas piiritletud soodustuste suhtes, mis Venemaa on andnud teistele endise NSVLi riikidele. Lepinguosaliste vastastikusel nõusolekul võib seda tähtaega vajaduse korral pikendada teatavate sektorite suhtes.

2.  III jaotise alusel võimaldatava enamsoodustuskorra puhul lõpeb lõikes 1 nimetatud üleminekuaeg kolm aastat pärast käesoleva lepingu jõustumist või siis, kui Venemaa ühineb GATTi/WTOga, olenevalt sellest, kumb ajahetk saabub varem.

II JAOTIS

POLIITILINE DIALOOG

Artikkel 6

Lepinguosalised alustavad korrapärast poliitilist dialoogi, mida nad kavatsevad arendada ja süvendada. See täiendab ja tugevdab Euroopa Liidu ja Venemaa vastastikust lähenemist, toetab Venemaal toimuvaid poliitika ja majanduse muutusi ning soodustab uute koostöövormide loomist. Poliitiline dialoog:

Artikkel 7

1.  Ühelt poolt Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja ja Euroopa Ühenduste Komisjoni president ning teiselt poolt Venemaa president kohtuvad põhimõtteliselt kaks korda aastas.

2.  Ministrite tasandil toimub poliitiline dialoog artikli 90 alusel asutatavas koostöönõukogus ja vastastikusel kokkuleppel ka mujal, kaasa arvatud Euroopa Liidu eesistujakolmikuga.

Artikkel 8

Lepinguosalised rakendavad poliitiliseks dialoogiks ka muid menetlusi ja vahendeid, mis on eelkõige järgmised:

Artikkel 9

Parlamendi tasandil toimub poliitiline dialoog artikli 95 alusel asutatava parlamentaarse koostöökomitee raames.

III JAOTIS

KAUBAVAHETUS

Artikkel 10

1.  Lepinguosalised kohtlevad teineteist GATTi I artikli lõikes 1 kirjeldatud üldises enamsoodustuskorras.

2.  Lõike 1 sätteid ei kohaldata järgmiste soodustuste suhtes:

Artikkel 11

1.  Ühe lepinguosalise territooriumilt teise lepinguosalise territooriumile imporditud toodete suhtes ei kohaldata otse ega kaude suuremaid riigisiseseid makse ega muid riigisiseseid lõive kui need, mida kohaldatakse otse või kaude samasuguste kodumaiste toodete suhtes.

2.  Lisaks sellele koheldakse neid tooteid nende riigisisest müüki, müügiks pakkumist, ostu, vedu, turustamist või kasutamist käsitlevate õigusnormide ja nõuete osas vähemalt sama soodsalt kui omamaist päritolu samasuguseid tooteid. Käesoleva lõike sätted ei takista kohaldamast diferentseeritud riigisiseseid veomakse, mis põhinevad eranditult veovahendite majanduslikul toimimisel, mitte toote riiklikul päritolul.

3.  Lepinguosaliste vahel kohaldatakse mutatis mutandis GATTi III artikli lõikeid 8–10.

Artikkel 12

1.  Lepinguosalised leiavad üksmeelselt, et vaba transiidi põhimõte on käesoleva lepingu eesmärkide saavutamise oluline eeltingimus.

Seoses sellega tagab kumbki lepinguosaline teise lepinguosalise tolliterritooriumilt pärinevate või sinna suunduvate kaupade vaba transiidi läbi oma territooriumi.

2.  Lepinguosaliste vahel kohaldatakse GATTi V artikli lõigete 2–5 sätteid.

Artikkel 13

Lepinguosaliste vahel kohaldatakse mutatis mutandis järgmisi GATTi artikleid:

Artikkel 14

Ilma et see piiraks õigusi ja kohustusi, mis tulenevad mõlemat lepinguosalist siduvatest rahvusvahelistest kaupade ajutise impordi konventsioonidest, vabastab kumbki lepinguosaline lisaks sellele teise lepinguosalise ajutiselt imporditud kaupade impordilõivudest ja -tollimaksudest oma õigusaktide kohaselt sellistel juhtudel ja korras, mis on sätestatud mõnes muus asjakohases teda siduvas rahvusvahelises konventsioonis. Selliseid õigusakte kohaldatakse enamsoodustuskorra alusel ja seega käesoleva lepingu artikli 10 lõikes 2 loetletud eranditega. Arvesse võetakse tingimusi, mille alusel asjaomane lepinguosaline on sellisest konventsioonist tulenevad kohustused võtnud.

Artikkel 15

1.  Venemaalt pärinevaid kaupu imporditakse ühendusse koguseliste piiranguteta, ilma et see piiraks käesoleva lepingu artiklite 17, 20 ja 21 ning Hispaania ja Portugali ühendusega ühinemise akti artiklite 77, 81, 244, 249 ja 280 kohaldamist.

2.  Ühendusest pärinevaid kaupu imporditakse Venemaale koguseliste piiranguteta, ilma et see piiraks käesoleva lepingu artiklite 17, 20 ja 21 ja 2. lisa kohaldamist.

Artikkel 16

Venemaa GATTi/WTOga ühinemiseni peavad lepinguosalised koostöökomitees nõu oma imporditollipoliitika, sealhulgas kaitsetollide muutuste üle. Sellist nõupidamist pakutakse eelkõige enne kaitsetollide suurendamist.

Artikkel 17

1.  Kui mõnda toodet imporditakse ühe lepinguosalise territooriumile sellistes suurenevates kogustes ja sellistel tingimustel, et see oluliselt kahjustab või ähvardab kahjustada samasuguste või otseselt konkureerivate toodete kodumaiseid tootjaid, võib sõltuvalt asjaoludest kas ühendus või Venemaa võtta asjakohaseid meetmeid järgmises korras ja järgmiste tingimuste kohaselt.

2.  Enne meetmete võtmist või lõike 4 kohastel juhtudel võimalikult kiiresti pärast nende võtmist esitab sõltuvalt asjaoludest kas ühendus või Venemaa koostöökomiteele kogu asjakohase teabe, et leida mõlemat lepinguosalist rahuldav lahendus. Lepinguosalised hakkavad koostöökomitees viivitamata nõu pidama.

3.  Kui nõupidamise tulemusena ei jõua lepinguosalised olukorra vältimise meetmetes kokkuleppele 30 päeva jooksul pärast koostöökomitee poole pöördumist, võib nõupidamist taotlenud lepinguosaline piirata asjakohaste toodete importi või võtta muid sobivaid meetmeid sellises ulatuses ja niikaua, kui on vaja kahju vältimiseks või kõrvaldamiseks.

4.  Pakilistes olukordades, kus viivitamine põhjustaks raskesti kõrvaldatavat kahju, võivad lepinguosalised võtta meetmeid enne nõupidamist, tingimusel et nõupidamist pakutakse kohe pärast selliste meetmete võtmist.

5.  Käesoleva artikli kohaste meetmete väljavalimisel peavad lepinguosalised esmatähtsaks neid, mis segavad käesoleva lepingu eesmärkide saavutamist kõige vähem.

6.  Kui üks lepinguosaline võtab käesoleva artikli sätete kohaselt kaitsemeetme, võib teine lepinguosaline kalduda kõrvale oma käesoleva jaotise järgsetest kohustustest, mis tal on esimese lepinguosalise ees sisuliselt samaväärse kaubavahetuse suhtes.

Sellist meedet ei võeta enne, kui selline teine lepinguosaline on pakkunud nõupidamist, ega juhul, kui 45 päeva jooksul selle nõupidamise pakkumisest jõutakse kokkuleppele.

7.  Lõikes 6 osutatud õigust kalduda kohustustest kõrvale ei kasutata esimese kolme aasta jooksul, mil kaitsemeede kehtib, tingimusel et kaitsemeede on võetud kõige rohkem neljaks aastaks impordi täieliku kasvu tulemusena ja kooskõlas käesoleva lepingu tingimustega.

Artikkel 18

Mitte miski käesolevas jaotises, eelkõige artikkel 17, ei piira ega mõjuta emba-kumba lepinguosalist dumpinguvastaste või tasakaalustavate meetmete võtmisel GATTi VI artikli, GATTi VI artikli rakendamise lepingu, GATTi VI, XVI ja XXIII artikli tõlgendamise ja kohaldamise kokkuleppe või asjakohaste riigisiseste õigusaktide kohaselt.

Dumpingu või toetustega seotud juurdluste puhul kohustub kumbki lepinguosaline teise lepinguosalise esildised läbi vaatama ja teatama asjaosalistele lõpliku otsuse aluseks olevatest tähtsatest asjaoludest ja kaalutlustest. Enne lõplike dumpinguvastaste ja tasakaalustavate tollimaksude kehtestamist teevad lepinguosalised kõik endast oleneva, et leida küsimusele konstruktiivne lahendus.

Artikkel 19

Käesolev leping ei välista selliste impordi-, ekspordi- või transiidikeeldude või -piirangute kohaldamist, mis on õigustatud kõlbluse, avaliku korra või julgeoleku seisukohast või seoses inimeste, loomade või taimede tervise ja elu, loodusvarade, kunsti-, ajaloo- või muinasväärtusega rahvusliku rikkuse või intellektuaal-, tööstus- või kaubandusomandi kaitsmisega või kulda ja hõbedat käsitlevate eeskirjadega. Sellised keelud või piirangud ei kujuta endast siiski meelevaldse diskrimineerimise vahendit ega lepinguosaliste vahelise kaubanduse varjatud piirangut.

Artikkel 20

Käesolev jaotis ei mõjuta 12. juunil 1993 parafeeritud ja tagasiulatuvalt 1. jaanuarist 1993 kohaldatava Euroopa Majandusühenduse ja Venemaa Föderatsiooni vahelise tekstiiltoodetega kauplemise lepingu sätteid. Lisaks sellele ei kohaldata käesoleva lepingu artiklit 15 kaupade koondnomenklatuuri gruppidesse 50–63 kuuluvate tekstiiltoodetega kauplemise suhtes.

Artikkel 21

1.  Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamislepinguga hõlmatud toodetega kauplemist korraldatakse

2.  Söe- ja teraseküsimuste siderühma asutamist korraldab käesolevale lepingule lisatud 1. protokoll.

Artikkel 22

Tuumamaterjalidega kauplemine

1.  Tuumamaterjalidega kauplemise suhtes kohaldatakse

2.  Olenemata käesoleva artikli lõike 1 sätetest nõustuvad lepinguosalised võtma kõik vajalikud meetmed, et jõuda tuumamaterjalidega kauplemises kokkuleppele 1. jaanuariks 1997.

3.  Sellisele kokkuleppele jõudmiseni kohaldatakse käesoleva artikli sätteid.

4.  Astutakse samme, et sõlmida tuumamaterjalide loovutamisega seotud kaitsemeetmeid, füüsilist kaitset ja halduskoostööd käsitlev leping. Sellise lepingu jõustumiseni kohaldatakse tuumamaterjalide loovutamise suhtes lepinguosaliste asjakohaseid õigusnorme ja rahvusvahelisi mittelevitamiskohustusi.

5.  Lõikes 1 sätestatud korra kohaldamisel

IV JAOTIS

ÄRITEGEVUST JA INVESTEERIMIST KÄSITLEVAD SÄTTED

I PEATÜKK

TÖÖTINGIMUSED

Artikkel 23

1.  Kui liikmesriigis kohaldatavatest õigusaktidest, tingimustest ja korrast ei tulene teisiti, tagavad ühendus ja selle liikmesriigid, et töö- ja palgatingimustes ning töölt vabastamisel ei tehta liikmesriigi territooriumil seaduslikult töötavatel Venemaa kodanikel ja liikmesriigi kodanikel kodakondsuse põhjal vahet.

2.  Kui Venemaal kohaldatavatest tingimustest ja üksikasjalikest eeskirjadest ei tulene teisiti, kohtleb Venemaa tema territooriumil seaduslikult töötavaid liikmesriigi kodanikke lõikes 1 osutatud viisil.

Artikkel 24

Sotsiaalkindlustuse kooskõlastamine

Lepinguosalised sõlmivad lepinguid, et vastu võtta järgmised sätted:

Artikkel 25

Käesoleva lepingu artikli 24 kohaselt võetavad meetmed ei mõjuta õigusi ega kohustusi, mis tulenevad liikmesriike ja Venemaad ühendavatest kahepoolsetest lepingutest, kui nende lepingutega nähakse ette liikmesriikide või Venemaa kodanike soodsam kohtlemine.

Artikkel 26

Koostöönõukogu uurib võimalusi parandada ettevõtjate töötingimusi kooskõlas lepinguosaliste rahvusvaheliste kohustuste, sealhulgas CSCE Bonni kohtumise dokumendis sätestatud kohustustega.

Artikkel 27

Koostöönõukogu annab soovitusi käesoleva lepingu artiklite 23 ja 26 rakendamiseks.

II PEATÜKK

ÄRIÜHINGUTE ASUTAMIST JA TEGUTSEMIST KÄSITLEVAD TINGIMUSED

Artikkel 28

1.  Tingimuste osas, mis käsitlevad äriühingute asutamist nende territooriumil, kohtlevad ühelt poolt ühendus ja selle liikmesriigid ning teiselt poolt Venemaa teineteist vähemalt sama soodsalt kui mis tahes kolmandat riiki, järgides kummagi lepinguosalise kehtivaid õigusnorme.

2.  Ilma et see piiraks 3. lisas loetletud reservatsioonide kohaldamist, kohtlevad ühendus ja selle liikmesriigid Venemaa äriühingute ühenduses asuvaid tütarettevõtjaid nende tegevuse osas vähemalt sama soodsalt kui muid ühenduse äriühinguid või selliseid ühenduse äriühinguid, mis on mõne kolmanda riigi äriühingu tütarettevõtjad, olenevalt sellest, kumb kohtlemine on soodsam, järgides seejuures oma õigusnorme.

3.  Ilma et see piiraks 4. lisas loetletud reservatsioonide kohaldamist, kohtleb Venemaa ühenduse äriühingute Venemaal asuvaid tütarettevõtjaid nende tegevuse osas vähemalt sama soodsalt kui muid Venemaa äriühinguid või selliseid Venemaa äriühinguid, mis on mõne kolmanda riigi äriühingu tütarettevõtjad, olenevalt sellest, kumb kohtlemine on soodsam, järgides seejuures oma õigusnorme.

4.  Ühelt poolt ühendus ja selle liikmesriigid ning teiselt poolt Venemaa kohtlevad Venemaa ja ühenduse äriühingute filiaale nende tegevuse osas vähemalt sama soodsalt kui mõne kolmanda riigi äriühingute filiaale, järgides seejuures oma õigusnorme.

5.  Lõigete 2 ja 3 sätteid ei saa kasutada lepinguosalise selliste õigusnormide täitmisest hoidumiseks, millega korraldatakse selle lepinguosalise territooriumil asutatud teise lepinguosalise äriühingute tütarettevõtjate juurdepääsu teatavatele sektoritele või tegevustele.

Lõigete 2 ja 3 kohaselt koheldakse äriühinguid, mis on asutatud ühenduses või Venemaal käesoleva lepingu jõustumise päeval, ja äriühinguid, mis on asutatud pärast seda.

Artikkel 29

6. lisas osutatud pangandus- ja kindlusteenuste suhtes kohaldatakse käesoleva lepingu artikli 28 sätteid üheskoos järgmistega.

1.  6. lisa B-osas nimetatud pangandusteenuste puhul sätestatakse Venemaa artikli 28 lõike 1 kohaselt võimaldatava kohtlemise laad 7. lisa A-osas üksnes tütarettevõtjate moodustamise kaudu toimuva asutamise suhtes, lähtudes artikli 28 lõikest 3.

6. lisa A-osa punktides 1 ja 2 nimetatud kindlustusteenuste puhul sätestatakse Venemaa artikli 28 lõike 1 kohaselt võimaldatava kohtlemise laad 7. lisa B-osas.

2.  Käesoleva lepingu muudest sätetest hoolimata ei takistata lepinguosalist võtmast meetmeid järelevalvekaalutlustel, sealhulgas investorite, hoiustajate, kindlustusvõtjate või nende isikute kaitseks, kelle suhtes finantsteenuse osutajal on usalduskohustus, või finantssüsteemi terviklikkuse ja stabiilsuse tagamiseks. Lepinguosalised ei kasuta neid meetmeid selleks, et hoiduda oma käesolevast lepingust tulenevate kohustuste täitmisest.

Mitte midagi käesolevas lepingus ei tõlgendata nii, nagu oleks lepinguosaline kohustatud avalikustama üksikklientide äritegevuse ja kontodega seotud teavet või avalike asutuste valduses olevat konfidentsiaalset või ärisaladuse alla kuuluvat teavet.

3.  Ilma et see piiraks 7. lisa A-osa punkti 1 alapunktide d ja e sätete kohaldamist, ei võta ühelt poolt ühendus ja selle liikmesriigid ning teiselt poolt Venemaa vastu ühtki uut õigusnormi ega meedet, mis käesoleva lepingu allakirjutamise kuupäeval valitseva olukorraga võrreldes teeks või suurendaks vahet tingimuste osas, mis käsitlevad teise lepinguosalise äriühingute asutamist kummagi territooriumil, võrreldes nende enda äriühingutega.

Lepinguosalised on ühel meelel, et mõiste „vahe suurendamine“ hõlmab vahet tegevate tingimuste halvenemist või laienemist või taaskehtestamist pärast praeguse kehtivusaja lõppu.

4.  Käesoleva lepingu kohaldamisel käsitletakse äriühingut pangandustegevuse osas ühenduse äriühingu Venemaal asuva tütarettevõtjana, kui ühenduse äriühingu omanduses on rohkem kui viiskümmend protsenti (50 %) selle aktsiakapitalist.

Artikkel 30

Käesolevas lepingus kasutatakse järgmisi mõisteid:

Artiklis 29 nimetatud finantsteenuste puhul tähendab „asutamine“ käesoleva artikli punktis h nimetatud ühenduse või Venemaa äriühingu õigust alustada majandustegevust, asutades pärast pädevatelt asutustelt kummagi lepinguosalise kehtivate õigusnormide kohaselt loa saamist tütarettevõtjaid ja filiaale vastavalt Venemaal või ühenduses;

Artiklis 29 nimetatud finantsteenuste puhul tähendab „tegevus“ kõiki majandustegevusi, mis on lubatud loaga, mis pädevad asutused on kummagi lepinguosalise kehtivate õigusnormide kohaselt äriühingule andnud;

Rahvusvahelise mereveo puhul kohaldatakse käesoleva ja III peatüki sätteid ka väljaspool ühendust või Venemaad asuvate ja liikmesriigi või Venemaa kodanike kontrollitavate laevandusettevõtjate suhtes, kui nende laevad on liikmesriigi või Venemaa õigusnormide kohaselt registreeritud selles liikmesriigis või Venemaal.

Käesoleva sätte kohaldamisel hõlmab rahvusvaheline merevedu ka osaliselt merel toimuvaid ühendvedusid, ilma et see piiraks kehtivaid kodakondsusel põhinevaid piiranguid, mis käsitlevad kaupade või reisijate vedamist muud liiki veokitega;

Artikli 29 ja 7. lisa kohaldamisel tähendab punktis h määratletud „ühenduse äriühing“ või „Venemaa äriühing“ 6. lisa B-osas nimetatud pangandusteenuste puhul sellist äriühingut, mis on liikmesriigi või Venemaa õigusaktide kohaselt pank.

Artikkel 31

Olenemata artiklist 100 ei takista käesoleva jaotise sätted kumbagi lepinguosalist kohaldamast meetmeid, millega välditakse seda, et käesoleva lepingu sätete abil hoitakse kõrvale lepinguosalise meetmetest, mis käsitlevad kolmandate riikide pääsu tema turgudele.

Artikkel 32

1.  Olenemata käesoleva jaotise I peatüki sätetest on vastavalt Venemaa või ühenduse territooriumil asutatud ühenduse või Venemaa äriühingul õigus vastuvõtjariigi kehtivate õigusnormide alusel vastavalt Venemaa või ühenduse territooriumil tööle võtta või lasta oma tütarettevõtjal, filiaalil või ühisettevõttel tööle võtta töötajaid, kes on vastavalt liikmesriigi või Venemaa kodanikud, tingimusel et need töötajad on käesoleva artikli lõikes 2 määratletud võtmeisikud ja neid võtavad tööle üksnes äriühingud või tütarettevõtjad, filiaalid või ühisettevõtted. Nende töötajate elamis- ja tööluba hõlmab üksnes ajavahemikku, milleks neid on tööle võetud.

2.  Eespool nimetatud äriühingute, edaspidi „organisatsioonid“, võtmeisikud on punktis c määratletud „äriühingusiseselt üleviidavad isikud“, kes kuuluvad järgmisse liigitusse, tingimusel et organisatsioon on juriidiline isik ja asjaomased isikud on olnud selle teenistuses või selle aktsionärid (v.a enamusaktsionärid) vähemalt üleviimisele vahetult eelnenud aasta:

Artikkel 33

Lepinguosalised tunnustavad tähtsust, mida omab võrdse kohtlemise võimaldamine teineteisele asutamise puhul ja käesolevas lepingus sätestamata juhtudel seoses teineteise äriühingute tegevusega nende territooriumil, ning nõustuvad kaaluma võimalust saavutada see eesmärk vastastikku rahuldaval viisil, võttes arvesse koostöönõukogu soovitusi.

Artikkel 34

1.  Lepinguosalised teevad kõik endast oleneva, et vältida selliste meetmete võtmist, mis käesoleva lepingu allakirjutamisele eelnenud päevaga võrreldes kitsendavad teineteise äriühingute asutamise ja tegevusega seotud tingimusi.

2.  Hiljemalt kolmanda aasta lõpuks pärast käesoleva lepingu allakirjutamist ja seejärel iga aasta tagant vaatavad lepinguosalised koostöönõukogus läbi

Kui pärast sellist läbivaatamist on üks lepinguosaline seisukohal, et meetmed, mis teine lepinguosaline on kehtestanud pärast käesolevale lepingule allakirjutamist, on põhjustanud olukorra, mis piirab esimese lepinguosalise äriühingute asutamist või tegevust teise lepinguosalise territooriumil oluliselt rohkem kui lepingu allakirjutamisel päeval, võib esimene nõuda teiselt nõupidamise alustamist. Sel juhul kohaldatakse 8. lisa A-osa sätteid.

3.  Käesoleva artikli eesmärkide saavutamiseks võetakse 8. lisa B-osas osutatud meetmeid.

4.  Käesoleva artikli sätted ei piira artikli 51 sätete kohaldamist. Artikliga 51 hõlmatud juhtudel kohaldatakse üksnes nimetatud artikli sätteid.

Artikkel 35

1.  Artiklit 28 ei kohaldata õhu-, sisevee- ega merevedude suhtes.

2.  Laevandusettevõtjate allpool osutatud tegevuse osas, mis on seotud rahvusvaheliste mereveoteenuste, kaasa arvatud osaliselt merel toimuvad ühendveod, osutamisega, lubab kumbki lepinguosaline teise lepinguosalise äriühingutel paikneda äri tegemiseks oma territooriumil kas tütarettevõtja või filiaalina, võimaldades vähemalt sama soodsaid asutamis- ja tegevustingimusi kui need, mida võimaldatakse oma äriühingutele või mõne kolmanda riigi äriühingu tütarettevõtjatele või filiaalidele, sõltuvalt sellest, millised tingimused on soodsamad, järgides seejuures kummagi lepinguosalise kehtivaid õigusnorme.

3.  Selline tegevus hõlmab järgmist:

III PEATÜKK

TEENUSTE PIIRIÜLENE OSUTAMINE

Artikkel 36

Käesoleva lepingu 5. lisas loetletud valdkondades kohtlevad lepinguosalised teineteist ühenduse või Venemaa äriühingute vastavalt Venemaa või ühenduse territooriumil piiriüleselt osutatavaid teenuseid mõjutavate tingimuste osas vähemalt sama soodsalt kui mis tahes kolmandat riiki, järgides kummagi lepinguosalise kehtivaid õigusnorme.

Artikkel 37

Kui käesoleva lepingu artiklist 48 ei tulene teisiti, lubavad lepinguosalised lepingu 5. lisas loetletud valdkondade osas selliste füüsiliste isikute ajutist liikumist, kes on ühenduse või Venemaa äriühingu esindajad ja soovivad ajutist sissesõiduluba, et müüa piiriüleseid teenuseid või sõlmida selle äriühingu nimel piiriüleste teenuste müüki käsitlevaid lepinguid, kui need esindajad ei tegele jaemüügiga ega osuta teenuseid ise.

Artikkel 38

1.  5. lisas loetletud valdkondades võib kumbki lepinguosaline kehtestada tingimused teenuste piiriüleseks osutamiseks tema territooriumil. Kuivõrd need tingimused on üldkehtivad, kohaldatakse neid mõistlikult, erapooletult ja õiglaselt.

2.  Lõige 1 ei piira artiklite 36 ja 50 sätete kohaldamist.

3.  Hiljemalt kolmanda aasta lõpuks pärast käesoleva lepingu allakirjutamist vaatavad lepinguosalised koostöönõukogus läbi

Kui pärast sellist läbivaatamist on üks lepinguosaline seisukohal, et meetmed, mis teine lepinguosaline on kehtestanud pärast käesolevale lepingule allakirjutamist, on põhjustanud olukorra, mis piirab artikliga 36 hõlmatud teenuste piiriülest osutamist oluliselt rohkem kui lepingu allakirjutamisel päeval, võib esimene nõuda teiselt nõupidamise alustamist. Sel juhul kohaldatakse 8. lisa A-osa sätteid.

4.  Käesoleva artikli eesmärkide saavutamiseks võetakse 8. lisa B-osas osutatud meetmeid.

5.  Käesoleva artikli sätted ei piira artikli 51 sätete kohaldamist. Artikliga 51 hõlmatud juhtudel kohaldatakse üksnes nimetatud artikli sätteid.

Artikkel 39

1.  Mereveonduses kohustuvad lepinguosalised tõhusalt kohaldama põhimõtet, mis tagab kaubanduslikel alustel piiramatu juurdepääsu rahvusvahelisele turule ja liiklusele.

Liinid, mis ei kuulu konverentsi liikmete hulka, võivad konkureerida konverentsi liikmetega, tingimusel et nad järgivad kaubanduslikel alustel toimiva ausa konkurentsi põhimõtet.

2.  Lõike 1 põhimõtete kohaldamisel lepinguosalised

Muu hulgas kohtlevad lepinguosalised kaupade, reisijate või mõlemate veoks kasutatavaid ja teise lepinguosalise lipu all sõitvaid laevu välisriikide laevadele avatud sadamatele juurdepääsul, nende sadamate infrastruktuuride ja abiteenuste kasutamisel ja sellega seotud tasude, maksude ja tolliteenuste osas ning kaikohtade ja peale- ja mahalaadimisvahendite kasutamise võimaldamisel vähemalt sama soodsalt kui oma laevu.

3.  Lepinguosalised lepivad kokku, et pärast käesoleva lepingu jõustumist ja hiljemalt 31. detsembril 1996 peavad nad läbirääkimisi kummagi lepinguosalise siseveeteede järkjärguliseks avamiseks teise lepinguosalise kodanikele ja laevandusettevõtjatele, pidades silmas rahvusvaheliste mere- ja jõeveoteenuste osutamise vabadust.

Artikkel 40

Loomaks lepinguosaliste vaheliseks raudteeveoks soodsaid tingimusi lepivad lepinguosalised kokku, et mõlemad edendavad käesoleva lepingu raames ning sobivate kahe- ja mitmepoolsete vahendite abil järgmist:

Artikkel 41

Koostöö tagab kosmosestartide ja -vedude turule õiglased ja tasakaalustatud konkurentsitingimused, mis põhinevad kindlatel majandusteguritel, kusjuures eelkõige võetakse meetmeid kosmosestartide ja -vedudega seotud rahvusvahelist kaubandust käsitlevate mitmepoolsete eeskirjade läbirääkimiseks ja rakendamiseks.

2000. aastal lõppeval üleminekuajal lepitakse kokku kosmosestarditeenuste osutamise tingimustes.

Artikkel 42

Lepinguosalised püüavad teineteist igati abistada selliste meetmete osas, mis edendavad liikuvsatelliitside teenuste piiriülest osutamist nende territooriumil, järgides seejuures oma õigusnorme, tavasid ja nõudeid. 1996. aastal tulevad lepinguosalised kokku, et kaaluda võimalust kohelda teineteist liikuvsatelliitside teenuste vallas enamsoodustuskorras.

Artikkel 43

Et tagada lepinguosaliste vahelise veonduse kooskõlaline areng, mis on kohandatud nende kaubandusvajadustele, võivad lepinguosalised pärast käesoleva lepingu jõustumist sõlmida erilepinguid, mis käsitlevad vastastikuse turulepääsu ja teenuste osutamise tingimusi veonduse alal, kuivõrd need tingimused ei ole käesolevas lepingus juba sätestatud. Sellised lepingud võivad käsitleda üht või mitut veoviisi.

IV PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 44

Käesoleva jaotise II ja III peatüki ning V jaotise kohaldamisel ei võeta arvesse kohtlemist, mida ühendus, selle liikmesriigid või Venemaa võimaldavad majandusintegratsioonilepingutega võetud kohustuste alusel.

Artikkel 45

Ühenduse ja Venemaa äriühingute ühiselt kontrollitavate ja nende ainuomanduses olevate äriühingute suhtes kohaldatakse samuti käesoleva jaotise II ja III peatüki ning V jaotise sätteid.

Artikkel 46

1.  Käesoleva jaotise sätteid kohaldatakse piirangutega, mis on õigustatud avaliku korra või julgeoleku või rahvatervise seisukohalt.

2.  Neid ei kohaldata tegevuse suhtes, mis on emma-kumma asjaomase lepinguosalise territooriumil kas või juhuti seotud avaliku võimu teostamisega.

Artikkel 47

Koostöönõukogu annab soovitusi teenuskaubanduse suuremaks piirangutest vabastamiseks, võttes arvesse lepinguosaliste teenindusala arengut ja muid lepinguosaliste võetud rahvusvahelisi kohustusi, eelkõige teenustekaubanduse üldlepinguga, edaspidi „GATS“, seotud läbirääkimiste lõpptulemusi.

Artikkel 48

Käesoleva jaotise kohaldamisel ei takista mitte miski käesolevas lepingus selle osalisi kohaldamast oma õigusnorme, mis käsitlevad riiki sisenemist, seal viibimist ja töötamist, töötingimusi, füüsiliste isikute elama asumist ja teenuste osutamist, tingimusel et sellega ei kaotata ega vähendata soodustusi, mida emmal-kummal lepinguosalisel on õigus käesoleva lepingu erisätte alusel saada. Eespool esitatud säte ei piira artikli 46 kohaldamist.

Artikkel 49

1.  Käesoleva või V jaotise sätete kohaselt võimaldatavat enamsoodustuskorda ei kohaldata maksusoodustuste suhtes, mida lepinguosalised teevad või kavatsevad tulevikus teha topeltmaksustamise vältimise lepingute või muude maksukokkulepete alusel.

2.  Mitte midagi käesolevas ega V jaotises ei tõlgendata nii, nagu takistaks see lepinguosalistel võtmast või rakendamast meetmeid, mille eesmärk on topeltmaksustamise vältimise lepingute maksustamissätete ja muude maksukokkulepete või siseriikliku maksuõiguse kohane maksustamise vältimise või maksudest kõrvalehoidumise takistamine.

3.  Mitte midagi käesolevas ega V jaotises ei tõlgendata nii, nagu takistaks see liikmesriikidel või Venemaal eristamast oma asjakohaste maksusätete kohaldamisel maksumaksjaid, kes ei ole ühesuguses olukorras, eeskätt oma elu- või asukoha poolest.

Artikkel 50

Ilma et see piiraks artiklite 32 ja 37 kohaldamist, ei tõlgendata käesoleva jaotise II–IV peatüki ühtegi sätet nii, nagu annaks see

Artikkel 51

1.  Kohtlemine, mida üks lepinguosaline võimaldab teisele käesoleva lepingu alusel, ei ole alates üks kuu enne GATSist tulenevate kohustuste jõustumise kuupäeva GATSiga hõlmatud valdkondade ja meetmete osas soodsam kui see, mida selline esimene lepinguosaline võimaldab GATSi sätete kohaselt iga teenindusvaldkonna, allvaldkonna ja teenindusviisi osas.

2.  Ilma et see piiraks lõike 1 sätete iseeneslikku kohalduvust, teatab GATSi alusel kohustusi võtnud lepinguosaline teisele asjakohastest sätetest ja nendest tulenevatest kohandustest käesolevas lepingus.

3.  Ühe kuu jooksul ajast, mil teine lepinguosaline on GATSi alusel kohustusi võtnud lepinguosaliselt saanud lõikes 2 osutatud teabe, võib teine lepinguosaline teatada esimesele oma kavatsusest kohandada oma käesolevast jaotisest tulenevaid kohustusi ja teha need kohandused järgmiselt:

4.  Nende teise lepinguosalise tehtavate kohanduste tulemusel peaksid lepinguosaliste vahelised kohustused tasakaalustuma.

5.  Kui üks lepinguosaline leiab, et lõike 3 alusel tehtud kohandustega ei ole lepinguosaliste vahelised kohustused tasakaalustunud, võib ta teiselt nõuda nõupidamise alustamist 30 päeva jooksul, et leida rahuldav lahendus teise lepinguosalise käesolevast jaotisest tulenevate kohustuste sobiva kohandamise teel.

6.  Kui 30 päeva jooksul sellise nõupidamise algusest ei ole rahuldavat lahendust leitud, kohaldatakse ükskõik kumma lepinguosalise nõudel artiklis 101 sätestatud korda.

V JAOTIS

MAKSED JA KAPITAL

Artikkel 52

1.  Lepinguosalised kohustuvad lubama igasuguseid ühenduse ja Venemaa residentide vahel vabalt vahetatavas vääringus tehtavaid jooksvaid makseid, mis on seotud kaupade, teenuste või isikute liikumisega ja tehtud käesoleva lepingu sätete kohaselt.

2.  Tagatakse ühenduse ja Venemaa residentide vaheline kapitali vaba liikumine vastuvõtjariigi õigusnormide kohaselt asutatud äriühingutesse otse investeerimisel ja IV jaotise II peatüki sätete kohasel investeerimisel ning nende investeeringute, kaasa arvatud igasugused hüvitised, mis tulenevad sellistest meetmetest nagu sundvõõrandamine, riigistamine või samaväärsed meetmed, ja nendest investeeringutest tuleneva kasumi väljaviimisel.

3.  Lõike 2 sätted ei takista Venemaad piiramast Venemaa residentide välismaale tehtavaid otseinvesteeringuid. Lepinguosalised lepivad kokku, et viis aastat pärast käesoleva lepingu jõustumist arutavad nad nende piirangute säilitamist, võttes arvesse rahasüsteemi, maksustamise ja rahanduse kõiki asjakohaseid tahke.

4.  Lõikes 2 osutatud kapitali liikumisega seotud tulusiirete puhul on vahetuskursi tingimused samad, mis jooksvate tehingute puhul.

5.  Ilma et see piiraks lõigete 6 ja 7 kohaldamist, ei kehtesta lepinguosalised pärast käesoleva lepingu jõustumist algava viieaastase üleminekuaja lõppu ühtegi uut piirangut ühenduse ja Venemaa residentide vahelisele kapitali liikumisele ja sellega seotud jooksvatele maksetele ega muuda kehtivat korda piiravamaks. Piirangute kehtestamine käesoleva lõike esimeses lauses osutatud üleminekuajal ei mõjuta siiski lepinguosaliste õigusi ja kohustusi, mis tulenevad käesoleva artikli lõigetest 2–4 ja 9.

6.  Kui pärast lõikes 5 osutatud keelu jõustumist põhjustab ühenduse ja Venemaa vaheline kapitali liikumine erandlikel asjaoludel suuri raskusi ühenduse või Venemaa vahetuskursi- või rahapoliitika toimimises või ähvardab neid põhjustada, võib vastavalt kas ühendus või Venemaa võtta ühenduse ja Venemaa vahelise kapitali liikumise suhtes kõige rohkem kuueks kuuks kaitsemeetmeid, kui need on hädavajalikud, ilma et see piiraks lõigete 1 ja 2 kohaldamist.

7.  Käesoleva artikli sätete kohaselt ja oma vääringu täieliku konverteeritavuse saavutamiseni Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) asutamislepingu VIII artikli tähenduses võib Venemaa kohaldada lühikese ja keskpika tähtajaga krediitide andmise ja võtmisega seotud valuutapiiranguid ulatuses, mis on Venemaale kehtestatud sellise krediidi andmiseks ja mida lubab Venemaa seisund IMFis.

Venemaa kohaldab neid piiranguid mittediskrimineerivalt. Neid kohaldatakse nii, et see segaks käesoleva lepingu täitmist võimalikult vähe. Venemaa teatab koostöönõukogule viivitamata selliste meetmete kehtestamisest ja nendes tehtavatest muudatustest.

8.  Lepinguosalised peavad teineteisega nõu, et hõlbustada kapitali liikumist ühenduse ja Venemaa vahel ning soodustada seeläbi käesoleva lepingu eesmärkide saavutamist. Eelkõige püüavad lepinguosalised rohkem piirangutest vabastada kapitali liikumist, mis on seotud portfelliinvesteeringute, kaubanduskrediidi ja selliste rahastamislaenude ja krediidiga, mida ühenduse residendid annavad Venemaa residentidele. Koostöönõukogu annab asjakohased soovitused viie aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist.

9.  Jooksvate maksete, kapitali liikumise ja makseviiside osas kohtlevad lepinguosalised teineteist enamsoodustuskorras.

VI JAOTIS

KONKURENTS, INTELLEKTUAAL-, TÖÖSTUS- JA KAUBANDUSOMANDI KAITSE JA ÕIGUS KOOSTÖÖ

Artikkel 53

Konkurents

1.  Lepinguosalised lepivad kokku ettevõtete või riigi sekkumise põhjustatud konkurentsipiirangute leevendamises või kõrvaldamises oma konkurentsiõiguse kohaldamise teel või muul viisil, sest need võivad mõjutada ühenduse ja Venemaa kaubavahetust.

2.  Lõikes 1 osutatud eesmärkide saavutamiseks teevad lepinguosalised järgmist.

Ühe lepinguosalise taotlusel annab teine teavet oma toetuskavade või teatavate riigiabiga seotud üksikjuhtude kohta.

Riigi osalusega äriühingute ja nende ettevõtjate puhul, kellele liikmesriigid või Venemaa annavad ainuõigused, teatavad lepinguosalised oma valmisolekust tagada alates käesoleva lepingu jõustumisele järgnevast kolmandast aastast, et nad ei jõusta ega säilita ühtegi meedet, mis moonutab ühenduse ja Venemaa kaubavahetust niivõrd, et see on vastuolus nende kummagi huvidega. See säte ei takista sellistele ettevõtjatele antud eriülesannete täitmist õiguslikult ega tegelikult.

3.  Ühenduse või Venemaa taotlusel võib lõigetes 1 ja 2 nimetatud konkurentsipiirangute või -moonutuste ning konkurentsieeskirjade kohaldamise üle nõu pidada koostöökomitees, kui teabe avalikustamist ja salajasust ning ärisaladust käsitlevate õigusaktidega ette nähtud piirangutest ei tulene teisiti. Nõu võib pidada ka lõigete 1 ja 2 tõlgendamise üle.

4.  Lepinguosaline, kellel on kogemusi konkurentsieeskirjade rakendamisel, püüab igati anda teisele lepinguosalisele taotluse korral ja olemasolevate vahendite piires tehnilist abi konkurentsieeskirjade väljatöötamiseks ja rakendamiseks.

5.  Eespool esitatud sätted ei mõjuta mingil viisil lepinguosalise õigust rakendada asjakohaseid, eelkõige artiklis 18 nimetatud meetmeid kaubandusmoonutuste kõrvaldamiseks.

Artikkel 54

Intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomandi kaitse

1.  Käesoleva artikli ja 10. lisa sätete kohaselt kinnitavad lepinguosalised tähtsust, mida nad omistavad intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomandi õiguste piisavale ja tõhusale kaitsele.

2.  Lepinguosalised kinnitavad tähtsust, mida nad omistavad järgmistest mitmepoolsetest konventsioonidest tulenevatele kohustustele:

3.  Käesoleva artikli ja 10. lisa sätete rakendamise vaatavad lepinguosalised korrapäraselt läbi kooskõlas artikliga 90. Kui intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomandi vallas tekib kaubandustingimusi mõjutavaid raskusi, peetakse emma-kumma lepinguosalise taotlusel viivitamata nõu, et jõuda vastastikku rahuldavate lahendusteni.

Artikkel 55

Õiguskoostöö

1.  Lepinguosalised tunnistavad, et õigusaktide ühtlustamine on tähtis tingimus Venemaa ja ühenduse vaheliste majandussidemete tugevdamisel. Venemaa püüab tagada oma õigusaktide järkjärgulise ühtlustamise ühenduse omadega.

2.  Õigusaktide ühtlustamine hõlmab eelkõige järgmisi valdkondi: äriühinguõigus, pangandusõigus, äriühingute raamatupidamine ja maksud, töökaitse, finantsteenused, konkurentsieeskirjad, riigihanked, inimeste, loomade ja taimede elu ja tervise kaitse, keskkond, tarbijakaitse, kaudne maksustamine, tolliõigus, tehnilised eeskirjad ja normid, tuumaalased õigusnormid ja veondus.

VII JAOTIS

MAJANDUSKOOSTÖÖ

Artikkel 56

1.  Ühendus ja Venemaa soodustavad laiahaardelist majanduskoostööd, et aidata kaasa kummagi majanduse laienemisele, soodsa rahvusvahelise majanduskeskkonna loomisele ning Venemaa ja Euroopa laiema koostööpiirkonna vahelisele integratsioonile. Selline koostöö tugevdab ja arendab majandussidemeid, mis on kasuks mõlemale lepinguosalisele.

2.  Lepinguosaliste tegevuspõhimõtted ja muud meetmed, mis on seotud käesoleva jaotisega, töötatakse välja nii, et need soodustaksid Venemaa majanduse ja ühiskonna ümberkujundamist ja -korraldamist lähtuvalt püsivuse põhimõttest ja ühiskonna kooskõlalisest arengust; need hõlmavad täiel määral ka keskkonnakaalutlusi.

3.  Koostöö hõlmab muu hulgas järgmist:

4.  Lepinguosaliste arvates on oluline, et teineteisega partnerlus- ja koostöösuhte loomisel jätkavad ja arendavad nad koostööd muude Euroopa riikide ja muude endise NSVLi riikidega selle piirkonna kooskõlalise arengu saavutamiseks ning teevad oma parima, et seda arengut soodustada.

5.  Ühendus võib võimaluste piires toetada käesoleva lepinguga ette nähtud majanduskoostööd ja muid koostöövorme asjakohaste nõukogu määruste põhjal, mis käsitlevad endise NSVLi riikide tehnilist abistamist, võttes arvesse lepinguosaliste kokku lepitud rõhuasetusi. Abistada võib ka muude asjakohaste ühenduse vahendite kaudu, mida on võimalik kasutada.

Lepinguosalised pööravad erilist tähelepanu meetmetele, mis võivad soodustada koostööd muude endise NSVLi riikidega.

6.  Käesoleva jaotise sätted ei mõjuta lepinguosaliste konkurentsieeskirjade ja ettevõtjate suhtes kohaldatavate käesoleva lepingu konkurentsialaste erisätete rakendamist.

Artikkel 57

Tööstuskoostöö

1.  Koostöö eesmärk on edendada eelkõige järgmist:

2.  Tööstuskoostöö algatuses võetakse arvesse ühenduse ja Venemaa määratletud rõhuasetusi. Algatuste eesmärk peaks olema eeskätt sobiva raamistiku loomine ettevõtjatele, juhtimisalase oskusteabe parandamine ning turgude ja ettevõtlustingimuste läbipaistvuse soodustamine.

Artikkel 58

Investeeringute soodustamine ja kaitse

1.  Pidades silmas ühenduse ja liikmesriikide asjakohaseid volitusi ja pädevust, on koostöö eesmärk luua sise- ja välisinvesteeringutele soodsad olud, eelkõige luues paremad tingimused investeeringute kaitseks, kapitaliülekanneteks ja investeerimisvõimalusi käsitleva teabe vahetamiseks.

2.  Selle koostöö eesmärgid on eelkõige järgmised:

Artikkel 59

Riigihanked

Lepinguosalised töötavad koos välja tingimused riigihankelepingute sõlmimiseks avatult ja võistupakkumise põhjal, eelkõige pakkumismenetluste abil.

Artikkel 60

Normid ja vastavushindamine; tarbijakaitse

1.  Lepinguosalised võtavad oma pädevuse piires ja oma õigusaktide kohaselt meetmeid, et vähendada lepinguosaliste vahelisi erinevusi mõõtmise, normimise ja sertifitseerimise vallas, soodustades rahvusvaheliselt kokku lepitud vahendite kasutamist nendes valdkondades.

Lepinguosalised teevad eespool nimetatud valdkondades tihedat koostööd asjaomaste Euroopa ja muude rahvusvaheliste organisatsioonidega.

Eelkõige soodustavad lepinguosalised sisulist suhtlemist oma asjaomaste organisatsioonide vahel, et alustada vastavushindamise vallas vastastikuse tunnustamise lepingute sõlmimist käsitlevaid läbirääkimisi.

2.  Lepinguosalised teevad tihedat koostööd, et sobitada kokku oma tarbijakaitsesüsteemid.

Selle koostöö eesmärk on eelkõige luua alalised süsteemid ohtlikke tooteid käsitlevaks vastastikuseks teabevahetuseks, parandada tarbijatele antavat teavet eriti hindade, toodete omaduste ja pakutavate teenuste osas, arendada teabevahetust tarbijate huvide esindajate vahel ja ühtlustada tarbijakaitsepoliitikat.

Artikkel 61

Kaevandamine ja toormed

1.  Lepinguosalised teevad koostööd, et soodustada arengut kaevandamise ja toormete vallas. Erilist tähelepanu pööratakse koostööle mitteraudmetallide vallas.

2.  Koostöös keskendutakse eelkõige järgmistele valdkondadele:

3.  Lepinguosalised vaatavad selle koostöö korrapäraselt läbi erikomitees või -organis, mis asutatakse artikli 93 sätete kohaselt.

4.  Käesolev artikkel ei piira toormeid täpsemalt käsitlevate artiklite, eelkõige artiklite 21, 65 ja 66 kohaldamist.

Artikkel 62

Teadus ja tehnoloogia

1.  Lepinguosalised edendavad kahepoolset koostööd mittesõjaliste teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse (TTA) vallas vastastikuse kasu põhimõttel ja piisavat juurdepääsu lepinguosaliste asjakohastele programmidele, võttes arvesse vahendite kättesaadavust, kui intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomandi õiguste tõhusa kaitse nõuetest ei tulene teisiti.

2.  Teadus- ja tehnoloogiakoostöö hõlmab järgmist:

Kui see koostöö hõlmab haridust ja/või koolitust, tuleks seda teha artikli 63 sätete kohaselt.

Sellises koostöös pööratakse erilist tähelepanu selliste teadlaste, inseneride, uurijate ja tehnikute ümberpaigutamisele, kes tegelevad või on tegelenud teadusuuringute ja/või tootmisega massihävitusrelvade vallas.

3.  Sellist koostööd tehakse erikokkulepete kohaselt, mis räägitakse läbi ja sõlmitakse kummagi lepinguosalise vastu võetud korras ning mis sisaldavad muu hulgas asjakohaseid intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomandit käsitlevaid sätteid.

Artikkel 63

Haridus ja koolitus

1.  Lepinguosalised teevad koostööd, et parandada üldhariduse ja erialaoskuste taset nii avalikus kui ka erasektoris.

2.  Koostöös keskendutakse eelkõige järgmistele valdkondadele:

3.  Ühe lepinguosalise osalemist teise asjakohastes õppe- ja koolituskavades võiks kaaluda lepinguosaliste asjakohaste menetluste kohaselt ja seejärel luua vajaduse korral institutsionaalne raamistik ja teha koostööplaanid, mille aluseks on Venemaa osalemine ühenduse programmis TEMPUS.

Artikkel 64

Põllumajandus ja sellega seotud tööstus

Koostöö eesmärk on Venemaa põllumajanduse ja sellega seotud tööstuse ajakohastamine, ümberkorraldamine ja erastamine tingimustel, millega tagatakse keskkonnakaitse. See koostöö toimub muu hulgas eratalude, jaotuskanalite, ladustusviiside, turustuse ja juhtimise arendamise, maapiirkondade infrastruktuuri ajakohastamise, põllumajandusliku maakasutuse parema kavandamise, tootlikkuse, kvaliteedi ja tõhususe parandamise ning tehnoloogia ja oskusteabe edasiandmise kaudu. Lepinguosalised püüavad ühtlustada oma sanitaar- ja fütosanitaarnõudeid.

Artikkel 65

Energeetika

1.  Lepinguosalised teevad koostööd turumajanduse ja Euroopa energiaharta põhimõtetest lähtuvalt ning silmas pidades Euroopa energiaturgude järkjärgulist integreerimist.

2.  Koostöö hõlmab muu hulgas järgmisi valdkondi:

Artikkel 66

Tuumasektor

Pidades silmas ühenduse ja selle liikmesriikide asjakohaseid volitusi ja pädevust, toimub mittesõjaline koostöö tuumasektoris muu hulgas kahe lepinguosaliste vahel sõlmitava lepingu rakendamise kaudu, mis käsitlevad termotuumasünteesi ja tuumaohutust.

Artikkel 67

Kosmos

Ilma et see piiraks artikli 41 kohaldamist, edendavad lepinguosalised vajaduse korral pikaajalist koostööd mittesõjalise kosmosealase teadus- ja arendustöö ja kosmosealaste kaubanduslike rakenduste vallas. Nad pööravad erilist tähelepanu algatustele, mille raames kummagi asjakohane tegevus täiendab teise tegevust täiel määral, lähtudes vastastikuse kasu põhimõttest.

Artikkel 68

Ehitus

Lepinguosalised teevad koostööd ehitustööstuse alal, eelkõige käesoleva lepingu artiklitega 55, 57, 60, 62, 63 ja 77 hõlmatud valdkondades.

Selle koostöö eesmärk on muu hulgas Venemaa ehitustööstuse ajakohastamine ja ümberkorraldamine turumajanduse põhimõtete alusel, võttes asjakohaselt arvesse seotud tervishoiu-, ohutus- ja keskkonnaküsimusi.

Artikkel 69

Keskkond

1.  Pidades silmas Euroopa energiahartat ja 1993. aasta Luzerni konverentsi deklaratsiooni, arendavad ja tugevdavad lepinguosalised oma koostööd keskkonna ja inimeste tervise vallas.

2.  Koostöö eesmärk on võidelda keskkonnaseisundi halvenemise vastu, hõlmates eelkõige järgmist:

3.  Koostööd tehakse eelkõige järgmistes vormides:

Artikkel 70

Veondus

Lepinguosalised arendavad ja tugevdavad koostööd veonduse vallas.

Selle koostöö eesmärk on muu hulgas Venemaa veosüsteemide ja -võrkude ümberkorraldamine ja ajakohastamine ning vajaduse korral veosüsteemide ühtlustamise edendamine ja tagamine ulatuslikuma veosüsteemi loomiseks.

Koostöö hõlmab muu hulgas järgmist:

Artikkel 71

Postiteenused ja elekterside

1.  Lepinguosalised laiendavad ja tugevdavad koostööd selles vallas, et oma vastavad elekterside- ja postivõrgud tehniliselt järk-järgult ühendada. Selleks teevad nad eelkõige järgmist:

2.  Selles tegevuses keskendutakse muu hulgas järgmistele eelisaladele:

Artikkel 72

Finantsteenused

Lepinguosalised teevad koostööd, et luua ja arendada Venemaa pangandus-, kindlustus- ja muudele finantsteenustele sobiv raamistik, mis on kohandatud turumajanduse vajadustele.

Koostöös keskendutakse järgmisele:

Artikkel 73

Piirkondlik areng

Lepinguosalised tugevdavad nendevaheliste koostööd piirkondliku arengu ja maakasutuse kavandamise vallas.

Nad soodustavad riiklike, piirkondlike ja kohalike ametiasutuste vahelist teabevahetust, mis käsitleb regionaalpoliitikat, maakasutuse kavandamise põhimõtteid ja regionaalpoliitika koostamise viise, pöörates erilist tähelepanu ebasoodsate alade arendamisele.

Nad edendavad otsesidemeid asjakohaste piirkondade ja piirkondliku arengu kavandamise eest vastutavate riiklike organisatsioonide vahel, et vahetada muu hulgas teavet piirkondliku arengu edendamise viiside ja vahendite kohta.

Artikkel 74

Sotsiaalkoostöö

1.  Lepinguosalised arendavad omavahelist koostööd tervisekaitse ja ohutuse vallas, et parandada töökaitset.

Koostöö hõlmab eelkõige järgmist:

2.  Tööhõive vallas hõlmab koostöö eelkõige tehnilist abi

3.  Lepinguosalised pööravad erilist tähelepanu koostööle sotsiaalkaitse vallas, mis hõlmab muu hulgas koostööd Venemaa sotsiaalkaitse ümberkujundamise kavandamisel ja rakendamisel.

Selle ümberkujundamise eesmärk on Venemaal välja töötada turumajandusele omased kaitseviisid, hõlmates seejuures kogu sotsiaalkaitset.

Koostöö hõlmab ka tehnilist abi nii sotsiaalkindlustusasutuste arendamiseks, et soodustada üleminekut süsteemile, mis ühendab osamaksetel ja sotsiaalabil põhinevad kaitsevormid, kui ka asjaomaste sotsiaalteenuseid osutavate valitsusväliste organisatsioonide arendamiseks.

Artikkel 75

Turism

Lepinguosalised laiendavad ja arendavad koostööd, mis hõlmab järgmist:

Artikkel 76

Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted

1.  Lepinguosalised püüavad arendada ja tugevdada väikesi ja keskmise suurusega ettevõtteid (VKEd) ning edendada ühenduse ja Venemaa VKEde vahelist koostööd.

2.  Lepinguosalised soodustavad teabe ja oskusteabe vahetamist muu hulgas järgmistes valdkondades:

Lepinguosalised teevad tihedat koostööd, et tagada nendesse võrkudesse pääsuks vajalike tingimuste täitmine.

Artikkel 77

Side, teabetehnoloogia ja teabeinfrastruktuur

1.  Lepinguosalised toetavad tänapäevaste teabetöötlusviiside, sealhulgas -vahendite arendamist. Nad võtavad sobivaid meetmeid, et soodustada tõhusat vastastikust teabevahetust. Eelistatakse programme, mille eesmärk on anda üldsusele ühendust käsitlevat põhiteavet ja erialainimestele, sealhulgas äriringkondadele, eriteavet.

2.  Lepinguosalised võtavad vajalikke meetmeid koostöö laiendamiseks ja tugevdamiseks, et luua sobiv teabeinfrastruktuur. Selleks teevad nad eelkõige järgmist:

Artikkel 78

Toll

1.  Koostöö eesmärk on saavutada lepinguosaliste tollisüsteemide vastavus.

2.  Koostöö hõlmab eelkõige järgmist:

3.  Ilma et see piiraks käesolevas lepingus, eelkõige artiklites 82 ja 84, sätestatud laiemat koostööd, annavad lepinguosaliste haldusasutused vastastikust abi tolliküsimustes 2. protokolli sätete kohaselt.

Artikkel 79

Statistikakoostöö

1.  Koostöö eesmärk on edasi arendada tõhusaid statistikasüsteeme ja tagada statistiliste andmete sisuline ja tehnoloogiline kokkusobivus, et anda õigel ajal usaldusväärset statistikat, mida on vaja lepinguosaliste vahelise majanduskoostöö ja Venemaa majanduse ümberkujundamise toetamiseks ja jälgimiseks, ja aidata kaasa Venemaa eraettevõtluse arengule.

2.  Lepinguosalised teevad koostööd eelkõige selleks, et

Artikkel 80

Majandusteadus

Lepinguosalised hõlbustavad majanduse ümberkujundamist ja majanduspoliitika kooskõlastamist koostöö abil, mille eesmärk on parandada kummagi majanduse põhialuste mõistmist ning majanduspoliitika kavandamist ja rakendamist turumajanduses.

Lepinguosalised

Artikkel 81

Rahapesu

1.  Lepinguosalised on ühel meelel, et on vaja teha jõupingutusi ja koostööd vältimaks oma finantssüsteemide kasutamist kuritegevusest, eeskätt uimastikuritegudest saadud raha pesuks.

2.  Koostöö selles vallas hõlmab haldus- ja tehnilist abi selliste rahapesu vältimiseks vajalike normide kehtestamiseks, mis on samaväärsed ühenduse ja sellel alal tegutsevate rahvusvaheliste organisatsioonide, sealhulgas rahapesuvastase töökonna (FATF) vastu võetud normidega.

Artikkel 82

Uimastid

Lepinguosalised teevad koostööd, et suurendada narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseadusliku tootmise, pakkumise ja vedamise vastu võitlemise poliitika ja meetmete, sealhulgas lähteainete ebaseadusliku leviku tõkestamise tulemuslikkust ja mõjusust, ning aidata kaasa uimastinõudluse vältimisele ja vähendamisele. Koostöö selles vallas põhineb uimastitega seotud mitmesuguste valdkondade eesmärkide ja meetmete üle vastastikusel nõupidamisel ja nende põhjalikul kooskõlastamisel lepinguosaliste vahel ja hõlmab muu hulgas koolituskavade vahetamist ning võimaluse korral ühenduse tehnilist abi.

Artikkel 83

Koostöö kapitali liikumise ja maksete korraldamiseks Venemaal

Ilma et see piiraks artikli 52 kohaldamist, teevad lepinguosalised koostööd tõhusa kapitali liikumise ja maksete korraldamise süsteemi loomiseks Venemaal, tunnustades Venemaa kodumaise vääringuturu tasakaalustatud toimimise ja arengu vajalikkust.

Pidades silmas liikmesriikide ja ühenduse kogemusi, pädevust ja võimalusi, hõlmab ühenduse tehnilise abiga tehtav sellealane koostöö muu hulgas järgmist:

Saadaval olevate vahendite parimaks kasutamiseks tagavad lepinguosalised oma tegevuse põhjaliku kooskõlastamise muude riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide võetud meetmetega.

VIII JAOTIS

KOOSTÖÖ EBASEADUSLIKU TEGEVUSE VÄLTIMISEKS

Artikkel 84

Lepinguosalised seavad sisse koostöö, et vältida järgmist ebaseaduslikku tegevust:

Koostöö eespool nimetatud valdkondades põhineb vastastikusel nõupidamisel ja tihedal suhtlusel ning hõlmab tehnilist ja haldusabi, sealhulgas järgmistes valdkondades:

IX JAOTIS

KULTUURIKOOSTÖÖ

Artikkel 85

1.  Lepinguosalised kohustuvad edendama kultuurikoostööd, et tugevdada olemasolevaid sidemeid oma rahvaste vahel ning soodustada oma keelte ja kultuuride vastastikust tundmist, austades samas loomevabadust ja võimaldades mõlemapoolset juurdepääsu kultuuriväärtustele.

2.  Koostöö hõlmab eelkõige järgmist:

3.  Koostöönõukogu võib anda soovitusi käesoleva artikli rakendamiseks.

X JAOTIS

RAHANDUSKOOSTÖÖ

Artikkel 86

Käesoleva lepingu ja eelkõige selle VI ja VII jaotise eesmärkide saavutamiseks saab Venemaa ühenduselt artiklite 87–89 kohaselt ajutist rahalist abi tagastamatu tehnilise abina, et kiirendada Venemaa majanduse ümberkujunemist.

Artikkel 87

Rahalist abi antakse programmi TACIS raames, mis on sätestatud ühenduse asjakohases nõukogu määruses.

Artikkel 88

Ühenduse rahalise abi eesmärgid ja valdkonnad nähakse ette soovitusliku programmiga, mis kajastab lepinguosaliste vahel kokku lepitavaid rõhuasetusi, võttes arvesse Venemaa vajadusi, iga valdkonna suutlikkust abi vastu võtta ja ümberkujundamise edenemist. Lepinguosalised teatavad sellest koostöönõukogule.

Artikkel 89

Olemasolevate vahendite parima kasutamise võimaldamiseks tagavad lepinguosalised, et ühenduse tehniline abi kooskõlastatakse põhjalikult abiga, mis tuleb muudest allikatest, nagu liikmesriigid, muud riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid, näiteks Rahvusvaheline Rekonstruktsiooni- ja Arengupank ning Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank.

XI JAOTIS

INSTITUTSIOONILISED, ÜLD- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 90

Käesolevaga asutatakse koostöönõukogu, kes jälgib käesoleva lepingu täitmist. Koostöönõukogu tuleb ministrite tasandil kokku kord aastas ja vajaduse korral. Ta vaatab läbi kõik käesoleva lepinguga seotud tähtsad küsimused ja kõik muud vastastikust huvi pakkuvad kahepoolsed või rahvusvahelised küsimused, et saavutada käesoleva lepingu eesmärgid. Lepinguosaliste esindajate kokkuleppel koostöönõukogus võib ta anda ka asjakohaseid soovitusi.

Artikkel 91

1.  Koostöönõukogusse kuuluvad ühelt poolt Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Ühenduste Komisjoni liikmed ning teiselt poolt Venemaa Föderatsiooni valitsuse liikmed.

2.  Koostöönõukogu kehtestab oma töökorra.

3.  Koostöönõukogu eesistujaks on vaheldumisi ühenduse esindaja ja Venemaa Föderatsiooni valitsuse liige.

Artikkel 92

1.  Koostöönõukogule on tema ülesannete täitmisel abiks koostöökomitee, kuhu kuuluvad ühelt poolt Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Ühenduste Komisjoni liikmete esindajad ning teiselt poolt Venemaa Föderatsiooni valitsuse esindajad, tavaliselt kõrgemate ametnike tasandil. Koostöökomitee eesistujaks on vaheldumisi ühenduse esindaja ja Venemaa Föderatsiooni valitsuse esindaja.

Oma töökorras määrab koostöönõukogu kindlaks koostöökomitee töökorralduse ja ülesanded, mis hõlmavad koostöönõukogu kohtumiste ettevalmistamist ning artiklites 16, 17 ja 53 ja 2. lisas sätestatud ülesandeid.

2.  Koostöönõukogu võib oma volitused edasi anda koostöökomiteele, kes tagab koostöönõukogu kohtumiste vahelisel ajal järjepidevuse.

Artikkel 93

Koostöönõukogu võib otsustada asutada mis tahes erikomitee või -organi, kes abistab teda ülesannete täitmisel, ja kindlaks määrata selliste komiteede või organite koosseisu, ülesanded ja töökorralduse.

Artikkel 94

Selliste käesoleva lepingu raames kerkivate küsimuste uurimisel, mis on seotud mõne GATTi artiklile viitava sättega, võtab koostöönõukogu võimalikult palju arvesse tõlgendust, mida GATTi osalised GATTi asjakohase artikli puhul üldiselt kasutavad.

Artikkel 95

Käesolevaga asutatakse parlamentaarne koostöökomitee. Komitee tuleb kokku enda määratud ajavahemike tagant.

Artikkel 96

1.  Parlamentaarsesse koostöökomiteesse kuuluvad ühelt poolt Euroopa Parlamendi liikmed ja teiselt poolt Venemaa Föderatsiooni Föderaalkogu liikmed.

2.  Parlamentaarne koostöökomitee kehtestab oma töökorra.

3.  Parlamentaarse koostöökomitee eesistujaks on töökorras sätestatu kohaselt vaheldumisi Euroopa Parlamendi liige ja Venemaa Föderatsiooni Föderaalkogu liige.

Artikkel 97

Parlamentaarne koostöökomitee võib koostöönõukogult nõuda käesoleva lepingu täitmisega seotud teavet, mille nõukogu seejärel komiteele esitab.

Parlamentaarsele koostöökomiteele teatatakse koostöönõukogu soovitustest.

Parlamentaarne koostöökomitee võib anda koostöönõukogule soovitusi.

Artikkel 98

1.  Kumbki lepinguosaline kohustub käesoleva lepingu kehtivusalas tagama, et teise lepinguosalise füüsilised ja juriidilised isikud pääsevad tema enda kodanikega võrreldes diskrimineerimisvabalt lepinguosaliste pädevatesse kohtutesse ja haldusasutustesse, et kaitsta oma isiklikke ja omandiõigusi, sealhulgas intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomandi õigusi.

2.  Oma volituste piires lepinguosalised

Artikkel 99

Mitte miski käesolevas lepingus ei takista lepinguosalisel võtta meetmeid,

või

Artikkel 100

1.  Käesoleva lepinguga hõlmatud valdkondades ja ilma et see piiraks lepingus sisalduvate erisätete kohaldamist,

2.  Lõike 1 sätted ei piira lepinguosaliste õigust kohaldada oma asjakohaseid maksualaseid õigusnorme maksumaksjate suhtes, kes ei ole eeskätt oma elu- või asukoha poolest ühesuguses olukorras.

Artikkel 101

1.  Kumbki lepinguosaline võib suunata koostöönõukogule vaidlused, mis on seotud käesoleva lepingu kohaldamise või tõlgendamisega.

2.  Koostöönõukogu võib vaidluse lahendada soovituse andmisega.

3.  Kui vaidlust ei ole võimalik lahendada lõike 2 kohaselt, võib ükskõik kumb lepinguosaline teatada teisele lepitaja määramisest; sel juhul peab teine lepinguosaline määrama kahe kuu jooksul teise lepitaja. Selle korra kohaldamisel käsitletakse ühendust ja selle liikmesriike ühe vaidlusosalisena.

Koostöönõukogu määrab kolmanda lepitaja.

Lepitajate soovitused antakse häälteenamusega. Sellised soovitused ei ole lepinguosalistele siduvad.

4.  Koostöönõukogu võib kehtestada vaidluste lahendamise korra.

Artikkel 102

Lepinguosalised lepivad kokku, et emma-kumma lepinguosalise taotlusel peavad nad sobival viisil viivitamata nõu, et arutada käesoleva lepingu tõlgendamise või rakendamisega seotud küsimusi ja omavaheliste suhete muid asjakohaseid tahke.

Käesoleva artikli sätted ei mõjuta ega piira mingil viisil artiklite 17, 18, 101 ja 107 kohaldamist.

Artikkel 103

Käesolevaga Venemaale võimaldatud kohtlemine ei ole mingil juhul soodsam kui see, mida liikmesriigid üksteisele võimaldavad.

Artikkel 104

Käesoleva lepingu kohaldamisel on „lepinguosalisteks“ ühelt poolt ühendus või selle liikmesriigid või ühendus ja selle liikmesriigid nende vastavate volituste kohaselt ja teiselt poolt Venemaa.

Artikkel 105

Kuivõrd käesoleva lepinguga hõlmatud küsimused on hõlmatud energiaharta lepingu ja selle protokollidega, kohaldatakse selliste küsimuste suhtes nimetatud lepingut ja protokolle nende jõustumisel, kuid üksnes niivõrd, kui selline kohaldamine on nendes sätestatud.

Artikkel 106

Käesolev leping on sõlmitud esialgu kümneks aastaks. Leping uueneb automaatselt ühe aasta kaupa, kui kumbki lepinguosaline ei teata teisele lepingu denonsseerimisest kirjalikult vähemalt kuus kuud enne lepingu tähtaja möödumist.

Artikkel 107

1.  Lepinguosalised võtavad kõik üld- või erimeetmed, mida on vaja nende käesolevast lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks. Nad hoolitsevad käesolevas lepingus sätestatud eesmärkide saavutamise eest.

2.  Kui emb-kumb lepinguosaline leiab, et teine lepinguosaline ei ole täitnud käesoleva lepingu järgset kohustust, võib ta võtta asjakohaseid meetmeid. Enne nende võtmist, välja arvatud eriti pakilistel juhtudel, esitab ta koostöönõukogule kogu asjakohase teabe, mida on vaja olukorra põhjalikuks uurimiseks, et leida lepinguosalistele vastuvõetav lahendus.

Kõnealuste meetmete väljavalimisel tuleb esmatähtsaks pidada neid, mis segavad käesoleva lepingu toimimist kõige vähem. Teise lepinguosalise nõudel teatatakse nendest meetmetest viivitamata koostöönõukogule.

Artikkel 108

1., 2., 3., 4., 5., 6., 7., 8., 9. ja 10. lisa ning 1. ja 2. protokoll moodustavad käesoleva lepingu lahutamatu osa.

Artikkel 109

Üksikisikute ja ettevõtjate ühesuguste õiguste saavutamiseni käesoleva lepingu kohaselt ei mõjuta käesolev leping õigusi, mis tagatakse isikutele ja ettevõtjatele ühelt poolt üht või mitut liikmesriiki ja teiselt poolt Venemaad siduvate lepingutega, välja arvatud ühenduse pädevusvaldkondades, ilma et see piiraks liikmesriikide käesolevast lepingust tulenevaid kohustusi nende pädevusvaldkondades.

Artikkel 110

Käesolevat lepingut kohaldatakse ühelt poolt nende territooriumide suhtes, kus kohaldatakse Euroopa Ühenduse, Euroopa Söe- ja Teraseühenduse ning Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut nendes lepingutes sätestatud tingimustel, ja teiselt poolt Venemaa territooriumi suhtes.

Artikkel 111

Käesolev leping on koostatud kahes eksemplaris hispaania, hollandi, inglise, itaalia, kreeka, portugali, prantsuse, saksa, taani ja vene keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed.

Artikkel 112

Lepinguosalised kiidavad käesoleva lepingu heaks oma menetluste kohaselt.

Käesolev leping jõustub selle teise kuu esimesel päeval, mis järgneb kuupäevale, mil lepinguosalised teatavad teineteisele, et esimeses lõigus nimetatud menetlused on lõpule viidud.

Jõustumisel asendab käesolev leping ühenduse ja Venemaa vaheliste suhete osas 18. detsembril 1989 Brüsselis sõlmitud Euroopa Majandusühenduse ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu vahelise kaubandust ning kaubandus- ja majanduskoostööd käsitlevat lepingut, ilma et see piiraks artikli 22 lõigete 1, 3 ja 5 kohaldamist.

Hecho en Corfú, el veinticuatro de junio de mil novecientos noventa y cuatro.

Udfærdiget i Corfu den fireogtyvende juni nitten hundrede og fireoghalvfems.

Geschehen zu Korfu am vierundzwanzigsten Juni neunzehnhundertvierundneunzig.

Έγινε στην Κέρκυρα, στις είκοσι τέσσερις Ιουνίου χίλια εννιακόσια ενενήντα τέσσερα.

Done at Corfu on the twenty-fourth day of June in the year one thousand nine hundred and ninety-four.

Fait à Corfou, le vingt-quatre juin mil neuf cent quatre-vingt-quatorze.

Fatto a Corfù, addì ventiquattro giugno millenovecentonovantaquattro.

Gedaan te Korfoe, de vierentwintigste juni negentienhonderd vierennegentig.

Feito em Corfu, em vinte e quatro de Junho de mil novecentos e noventa e quatro.

Pour le Royaume de Belgique

Voor het Koninkrijk België

Für das Königreich Belgien

På Kongeriget Danmarks vegne

Für die Bundesrepublik Deutschland

Για την Ελληνική Δημοκρατία

Por el Reino de España

Pour la République française

Thar cheann Na hÉireann

For Ireland

Per la Repubblica italiana

Pour le Grand-Duché de Luxembourg

Voor het Koninkrijk der Nederlanden

Pela República Portuguesa

For the United Kingdom of Great Britain and Northern Ireland

Por las Comunidades Europeas

For De Europæiske Fællesskaber

Für die Europäischen Gemeinschaften

Για τις Ευρωπαϊκές Κοινότητες

For the European Communities

Pour les Communautés européennes

Per le Comunità europee

Voor de Europese Gemeenschappen

Pelas Comunidades Europeias

LISADE LOEND

1. lisa	Soovituslik loend soodustustest, mida Venemaa annab endise NSVLi riikidele käesoleva lepinguga hõlmatudvaldkondades (1994. aasta jaanuari seisuga)
2. lisa	Artikli 15 erandid (koguselised piirangud)
3. lisa	Artikli 28 lõike 2 kohased ühenduse reservatsioonid
4. lisa	Artikli 28 lõike 3 kohased Venemaa reservatsioonid
5. lisa	Teenuste piiriülene osutamine
6. lisa	Finantsteenustega seotud mõisted
7. lisa	Finantsteenused
8. lisa	Artiklitega 34 ja 38 seotud sätted
9. lisa	Konkurentsisätete ja koguseliste piirangute kehtestamisega seotud üleminekuaeg
10. lisa	Artiklis 54 osutatud intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomandi kaitse
PROTOKOLLIDE LOEND
1. protokoll	söe- ja terasküsimuste siderühma asutamise kohta
2. protokoll	vastastikuse haldusabi kohta tolliõiguse õigeks kohaldamiseks

1. LISA

SOOVITUSLIK LOEND SOODUSTUSTEST, MIDA VENEMAA ANNAB ENDISE NSVLI RIIKIDELE KÄESOLEVA LEPINGUGA HÕLMATUD VALDKONDADES

(1994. aasta jaanuari seisuga)

Soodustusi antakse kahepoolselt kas asjakohaste kokkulepete või väljakujunenud tavade kohaselt. Need hõlmavad muu hulgas järgmist.

Imporditollimakse ei rakendata.

Eksporditollimakse ei rakendata kaupadele, mida tarnitakse aastaste kahepoolsete riikidevaheliste kaubandus- ja koostöölepingute alusel nendes lepingutes sätestatud kaubaloendi ja -mahtude piires ja mida käsitletakse „ekspordina föderatsiooni vajadusteks“ nagu määratletud Venemaa asjakohastes õigusaktides.

Impordi suhtes ei rakendata käibemaksu.

Impordi suhtes ei rakendata aktsiisimaksu.

Aastaste kahepoolsete riikidevaheliste kaubandus- ja koostöölepingute kohased ekspordikvoodid Venemaa toodete tarnetele avatakse samamoodi kui „tarnetele riigi vajadusteks“.

Hinnad määratakse lähtudes asjakohastest keskmistest maailmaturuhindadest, mis arvestatakse ümber rubladesse või asjakohasesse omavääringusse kursiga, mis Venemaa Keskpank on määranud ekspordikuule eelnenud kuu 15. päeval.

„Veondussuhete põhimõtteid ja tingimusi“ käsitleva mitmepoolse lepingu osalisteks olevate Sõltumatute Riikide Ühenduse riikide puhul ja/või kahepoolsete veo- ja transiidikokkulepete alusel ei kohaldata kaupade (sealhulgas transiitkaubad) veo ja tollivormistuse ega sõidukite transiidi suhtes vastastikku makse ega lõive.

2. LISA

ARTIKLI 15 ERANDID (KOGUSELISED PIIRANGUD)

Eespool osutatud võrdelised osad määratakse nende ühendusest pärinevate kaupade väärtuse põhjal, mis imporditi Venemaale sellisel viimasel aastal enne koguseliste piirangute kehtestamist, mille kohta on olemas statistika.

Nendest sätetest ei hoita kõrvale asjakohaste importkaupade kaitsetollide suurendamisega.

3. LISA

ARTIKLI 28 LÕIKE 2 KOHASED ÜHENDUSE RESERVATSIOONID

Kaevandamine

Mõnes liikmesriigis võidakse ühenduse kontrolli all mitteolevatelt äriühingutelt nõuda kaevandamise ja kaevandamisõiguse kontsessiooni.

Kalapüük

Liikmesriikide suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni all olevate vete elusvarusid ja kalastuspiirkondi saavad kasutada ja neile pääsevad juurde üksnes liikmesriigi lipu all sõitvad ühenduse territooriumil registreeritud kalalaevad, kui ei ole sätestatud teisiti.

Kinnisvara ostmine

Mõnes liikmesriigis on kinnisvara ostmisel piirangud.

Audiovisuaalteenused, kaasa arvatud raadio

Tootmise ja levitamise, sealhulgas ringhäälingu ja muude üldsusele edastamise vormidega seotud riiklik kohtlemine võib laieneda üksnes audiovisuaalteostele, mis vastavad teatavatele päritolunõuetele.

Elektersideteenused, sealhulgas mobiil- ja satelliitsideteenused

Reserveeritud teenused

Mõnes liikmesriigis on pääs lisateenuste ja infrastruktuuride turule piiratud.

Vabakutseliste teenused

Liikmesriikide kodanikest füüsilistele isikutele hoitavad teenused. Teatavatel tingimustel võivad need isikud asutada äriühinguid.

Põllumajandus

Mõnes liikmesriigis ei kohaldata võrdset kohtlemist ühenduse kontrolli all mitteolevate äriühingute suhtes, kes soovivad asutada põllumajandusettevõtet. Kui ühenduse kontrolli all mitteolev äriühing omandab viinamarjaistandusi, peab ta sellest teatama või vajaduse korral saama omandamiseks loa.

Uudisevahendusteenused

Mõnes liikmesriigis on piiranguid välisosalusele kirjastus- ja ringhäälinguettevõtetes.

4. LISA

ARTIKLI 28 LÕIKE 3 KOHASED VENEMAA RESERVATSIOONID

Aluspinnase ja loodusvarade kasutamine, sealhulgas kaevandamine

Kalapüük

Kalapüügiks on vaja asjaomase valitsusasutuse luba.

Kinnisvara ostmine ja vahendamine

Elekterside

Elektersideteenuste, seahulgas mobiil- ja satelliitsideteenuste ning sideseadmete ehitamise, paigaldamise, käitamise ja hooldamise suhtes kehtivad piirangud.

Massiteabeteenused

Kehtivad teatavad piirangud välisosalusele massiteabeettevõtetes.

Kutsetegevus

Venemaa kodanikeks mitteolevate füüsiliste isikute puhul on teatavad tegevused keelatud või piiratud või kehtivad nende suhtes erinõuded.

Riigivara rentimine

Rohkem kui 100 miljoni rubla suuruse väärtusega riigivara renditakse välisosalusega äriühingutele sellist vara haldama volitatud riigiasutuse loal. Seda ülemmäära suurendatakse ja see väljendatakse vabalt vahetatavas vääringus.

5. LISA

TEENUSTE PIIRIÜLENE OSUTAMINE

LOEND TEENUSTEST, MILLE PUHUL LEPINGUOSALISED VÕIMALDAVAD ENAMSOODUSTUSKOHTLEMIST

Raamatupidamiskontrolliga seotud nõustamisteenused - ÜTL 86212, v.a „audititeenused“.

Raamatupidamisteenustega seotud nõustamisteenused - ÜTL 86220.

Inseneriteenused - ÜTL 8672.

Ühendatud inseneriteenused - ÜTL 8673.

Nõustamine ja eelprojekti koostamisega seotud arhitektiteenused - ÜTL 86711.

Ehitusprojekteerimisteenused - ÜTL 86712.

Linnaplaneerimis- ja maastikukujundusteenused - ÜTL 8674.

Arvuti- ja seotud teenused:

Reklaam-ÜTL 871.

Turu-uuringud ja arvamusküsitlused - ÜTL 864.

Juhtimisalased nõustamisteenused - ÜTL 866.

Teenused tehnilise katsetamise ja analüüsimise vallas - ÜTL 8676.

Põllumajanduse, jahinduse ja metsandusega seotud nõustamisteenused.

Kalandusega seotud nõustamisteenused.

Kaevandamisega seotud nõustamisteenused.

Trükkimine ja kirjastamine - ÜTL 88442.

Koosolekute pidamisega seotud teenused.

Tõlketeenused - ÜTL 87905.

Sisekujundusteenused - ÜTL 87907.

Elekterside:

Ehitus- ja seotud inseneriteenused: ehitusgeoloogiline uurimistöö - ÜTL 5111.

Frantsiisimine - ÜTL 8929.

Teenused täiskasvanute koolitamise vallas kirjavahetuse teel - ÜTL 924 osa.

Uudisevahendus- ja pressitalitusteenused - ÜTL 962.

Muude veovahendite (ÜTL 83102 eraautod, 83102 kaubaveosõidukid, 83105) ja muude masinate ja seadmete (ÜTL 83106, 83107, 83108, 83109) rendileandmine juhita.

Vahendusteenused ja hulgimüügiteenused, mis on seotud impordi ja ekspordiga (ÜTL 621 osa ja 622).

Tarkvaraalane uurimis- ja arendustegevus.

Edasikindlustus ja veelkordne edasikindlustus ning kindlustuse lisateenused, nagu nõustamis- ja kindlustusmatemaatikateenused, riskihindamis- ja kahjukäsitlusteenused.

Riskikindlustus, mis on seotud järgmisega:

Finantsteabe vahendamine ja edasiandmine ning finantsandmete töötlemine (vt 6. lisa punkte B.11 ja B.12).

Punktis b loetletud teenuste suhtes kohaldatakse enamsoodustuskorda vastavalt artiklile 38, ilma 8. lisa punktita A.

6. LISA

FINANTSTEENUSTEGA SEOTUD MÕISTED

Finantsteenus on mis tahes rahalist laadi teenus, mida pakub emma-kumma lepinguosalise finantsteenuse osutaja. Finantsteenused hõlmavad järgmisi tegevusi.

A.    Kõik kindlustus- ja seotud teenused

B.    Panga- ja muud finantsteenused (välja arvatud kindlustus)

Finantsteenuste mõiste ei hõlma järgmisi tegevusi:

7. LISA

FINANTSTEENUSED

8. LISA

ARTIKLITEGA 34 JA 38 SEOTUD SÄTTED

A-osa

Nõu hakatakse pidama 30 päeva jooksul esimese lepinguosalise asjakohasest nõudest. Nõu peetakse eesmärgiga leppida kokku järgmises:

Kui kokkuleppele ei jõuta 60 päeva jooksul esimese lepinguosalise taotlusest nõu pidada, võib selline esimene lepinguosaline oma kohustusi sobival viisil tasakaalustavalt kohandada. Nende kohanduste ulatus ja kestus on sellised, et võetaks arvesse teise lepinguosalise põhjustatud oluliselt piiravamat olukorda. Eelistada tuleb meetmeid, mis segavad lepingu toimimist kõige vähem. Nimetatud kohandused ei mõjuta õigusi, mis ettevõtjad on lepingu alusel omandanud sellise kohandamise ajal.

B-osa

9. LISA

KONKURENTSISÄTETE JA KOGUSELISTE PIIRANGUTE KEHTESTAMISEGA SEOTUD ÜLEMINEKUAEG

Artikli 53 lõikes 2.3 ja 2. lisas nimetatud asjaolud käsitlevad järgmisi Venemaa majandusharusid:

10. LISA

ARTIKLIS 54 OSUTATUD INTELLEKTUAAL-, TÖÖSTUS- JA KAUBANDUSOMANDI KAITSE

1. PROTOKOLL

söe- ja teraseküsimuste siderühma asutamise kohta

2. PROTOKOLL

vastastikuse haldusabi kohta tolliõiguse õigeks kohaldamiseks

Artikkel 1

Mõisted

Käesolevas protokollis kasutatakse järgmisi mõisteid:

Artikkel 2

Kohaldamisala

1.  Lepinguosalised abistavad teineteist oma pädevuse piires käesolevas protokollis sätestatud viisil ja tingimustel tollialaste õigusaktide õige rakendamise tagamisel, eelkõige nende õigusaktide rikkumiste vältimisel, avastamisel ja uurimisel.

2.  Käesolevas protokollis sätestatud abistamine tolliküsimustes hõlmab kõiki lepinguosaliste haldusasutusi, kes on pädevad kohaldama käesolevat protokolli. See ei piira nende eeskirjade kohaldamist, millega korraldatakse vastastikuse abi andmist kriminaalasjades. Samuti ei hõlma see teavet, sealhulgas dokumente, mis on saadud kohtuorganite taotlusel kasutatud volituste abil, kui need organid sellega ei nõustu.

Artikkel 3

Taotlusest tingitud abistamine

1.  Taotluse esitanud asutuse palvel esitab taotluse saanud asutus kogu asjakohase teabe, mis aitab taotluse esitanud asutusel tagada tollialaste õigusaktide nõuetekohast kohaldamist, sealhulgas teabe, mis käsitleb täheldatud või kavandatud toiminguid, millega rikutakse või tõenäoliselt rikutakse või võidakse rikkuda kõnealuseid õigusakte.

2.  Taotluse esitanud asutuse palvel teatab taotluse saanud asutus talle, kas ühe lepinguosalise territooriumilt eksporditud kaubad on nõuetekohaselt imporditud teise lepinguosalise territooriumile, piiritledes vajaduse korral kaupade suhtes kohaldatud tolliprotseduuri.

3.  Taotluse esitanud asutuse palvel astub taotluse saanud asutus vajalikke samme tagamaks, et eriti hoolikalt jälgitakse

Artikkel 4

Omaalgatuslik abistamine

Lepinguosalised abistavad teineteist oma pädevuse piires eelneva taotluseta, kui nad leiavad, et see on vajalik tollialaste õigusaktide õigeks rakendamiseks, eelkõige juhul, kui nad saavad teavet, mis käsitleb

Artikkel 5

Abitaotluste vorm ja sisu

1.  Käesoleva protokolli kohased taotlused tehakse kirjalikult. Taotlusele lisatakse selle täitmiseks vajalikud dokumendid. Kui see on olukorra pakilisuse tõttu vajalik, võib vastu võtta suulisi taotlusi, kuid need tuleb viivitamata kirjalikult kinnitada.

2.  Lõike 1 kohased taotlused sisaldavad järgmisi andmeid:

3.  Taotlused esitatakse taotluse saanud asutuse asjaajamiskeeles või sellele asutusele vastuvõetavas keeles.

4.  Kui taotlus ei vasta vorminõuetele, võib nõuda selle parandamist või täiendamist; sellest hoolimata võib võtta ettevaatusabinõusid.

Artikkel 6

Taotluste täitmine

1.  Abitaotlusi täidetakse taotluse saanud lepinguosalise õigusnormide kohaselt.

2.  Abitaotluse täitmiseks toimib taotluse saanud asutus oma pädevuse ja võimaluste piires nii, nagu ta toimiks enda nimel või sellesama lepinguosalise muude ametiasutuste taotlusel, esitades olemasolevat teavet, tehes vajalikke uurimisi või korraldades nende tegemist.

3.  Lepinguosalise nõuetekohaselt volitatud ametnikud võivad teise asjaomase lepinguosalise nõusolekul ja viimase kehtestatud tingimustel hankida taotluse saanud asutuselt või tema hallatavatelt asutustelt teavet, mis on seotud tollialaseid õigusakte rikkuvate toimingutega ja mida taotluse esitanud asutus vajab käesoleva protokolli rakendamiseks.

4.  Erijuhtudel võivad lepinguosalise ametnikud teise asjaomase lepinguosalise nõusolekul ja viimase kehtestatud tingimustel viibida viimase territooriumil tehtavate uurimiste juures.

5.  Kui ühe lepinguosalise ametnikud viibivad käesolevas protokollis sätestatud asjaoludel teise lepinguosalise territooriumil tehtavate uurimiste juures, peavad nad suutma igal ajal tõendada, et nad täidavad oma ametiülesandeid. Nad ei tohi kanda vormiriietust ega relvi.

Artikkel 7

Teabeedastusvorm

1.  Käesolevas protokollis sätestatud tingimustel ja ulatuses edastavad lepinguosalised teineteisele teavet dokumentide, nende tõestatud koopiate, aruannete jms kujul.

2.  Originaaltoimikuid ja -dokumente võib edastada nõudmise korral üksnes siis, kui tõestatud koopiatest ei piisa. Need toimikud ja dokumendid tagastatakse niipea kui võimalik.

3.  Lõikes 1 sätestatud dokumente võib asendada mis tahes elektroonilises vormis oleva teabega, mis on koostatud samal eesmärgil. Igasugust materjalide kasutamiseks vajalikku teavet esitatakse taotluse korral.

Artikkel 8

Abiandmiskohustuse erandid

1.  Lepinguosalised võivad keelduda käesolevas protokollis sätestatud abistamisest, abistada osaliselt või teatavate tingimuste või nõuete täitmisel, kui abistamine

või

2.  Kui taotluse esitanud asutus palub abi, mida ta ise ei suudaks teise lepinguosalise taotluse korral anda, viitab ta sellele asjaolule oma taotluses. Sel juhul otsustab taotluse saanud asutus, kuidas sellisele taotlusele vastata.

3.  Kui abistamisest keeldutakse, tuleb otsusest ja selle põhjustest viivitamata ja kirjalikult teatada taotluse esitanud asutusele.

Artikkel 9

Konfidentsiaalsuskohustus

1.  Igasugune käesoleva protokolli kohaselt mis tahes kujul edastatud teave on salajane. Selle teabe suhtes kehtib ametisaladusehoidmise kohustus ja kaitse, mis laieneb samalaadsetele andmetele vastuvõtva lepinguosalise asjakohaste õigusnormide ja ühenduse asutuste suhtes kohaldatavate vastavate sätete kohaselt.

2.  Isikuandmeid ei edastata, kui on alust arvata, et andmete üleandmine või kasutamine oleks vastuolus lepinguosalise õiguspõhimõtetega, eriti siis, kui seeläbi võidakse rikkuda asjaomase isiku põhilisi inimõigusi. Taotluse korral teatab vastuvõttev lepinguosaline edastavale lepinguosalisele, kuidas ta esitatud teavet kasutas ja millised olid tulemused.

3.  Isikuandmeid võib edastada üksnes tollile ning, kui see on vajalik süüdistuse esitamiseks, riigiprokuratuurile ja kohtuorgani- tele. Muud isikud või ametiasutused võivad sellist teavet saada üksnes edastava ametiasutuse eelneval loal.

4.  Edastav lepinguosaline veendub üleantava teabe õigsuses. Kui selgub, et esitatud teave oli ebaõige või kuulub hävitamisele, teatatakse sellest viivitamata vastuvõtvale lepinguosalisele. Viimane on kohustatud teavet parandama või teabe hävitama.

5.  Kui see ei ole vastuolus üldiste huvidega, võib asjaomane isik taotluse korral saada teavet säilitatavate andmete ja säilitamise eesmärgi kohta.

Artikkel 10

Teabe kasutamine

1.  Saadud teavet kasutatakse üksnes käesoleva protokolli kohaldamiseks ja seda võib kummagi lepinguosalise territooriumil muudel eesmärkidel kasutada üksnes teabe esitanud haldusasutuse eelneval kirjalikul nõusolekul, järgides kõiki selle asutuse kehtestatud piiranguid.

2.  Lõige 1 ei takista teabe kasutamist kohtu- või haldusmenetluses, mis hiljem algatatakse tollialaste õigusaktide täitmatajätmise tõttu.

3.  Lepinguosalised võivad käesoleva protokolli sätete kohaselt saadud teavet ja uuritud dokumente kasutada tõenditena oma tõendusmaterjalides, aruannetes ja ütlustes ning kohtusse antud asjades ja süüdistustes.

Artikkel 11

Eksperdid ja tunnistajad

Taotluse saanud asutuse ametnikul võib talle antud volituste piires lubada olla eksperdiks või tunnistajaks teise lepinguosalise pädevusse kuuluvas kohtu- või haldusmenetluses, mis käsitleb käesoleva protokolliga hõlmatud küsimusi, ja esitada menetluses vajalikke esemeid, dokumente või nende tõestatud koopiaid. Kohtus esinemise taotluses tuleb piiritleda, millistes küsimustes ja millise ametikoha või erialaoskuse tõttu ametnikku küsitletakse.

Artikkel 12

Abistamiskulud

Lepinguosalised loobuvad kõikidest nõuetest teineteisele, mis on seotud käesoleva protokolli kohaste kulutuste hüvitamisega, välja arvatud asjaoludest sõltuvalt kulutused ekspertidele ja tunnistajatele ning sellistele tõlkidele ja tõlkijatele, kes ei ole avalikud teenistujad.

Artikkel 13

Rakendamine

1.  Käesoleva protokolli rakendamise eest vastutavad ühelt poolt Euroopa Ühenduste Komisjoni pädevad talitused ja vajaduse korral liikmesriikide tolliasutused ning teiselt poolt Venemaa tolli keskasutused. Nad otsustavad kõik selle rakendamiseks vajalikud meetmed ja korra, võttes arvesse kehtivaid andmekaitsenorme. Nad võivad soovitada koostöönõukogule muudatusi, mida on nende arvates vaja käesolevas protokollis teha.

2.  Lepinguosalised peavad teineteisega nõu ja teatavad seejärel teineteisele üksikasjalikest rakenduseeskirjadest, mis nad on käesoleva protokolli sätete kohaselt vastu võtnud.

Artikkel 14

Täiendavus

1.  Käesolev protokoll täiendab vastastikuse abi lepinguid, mis on sõlmitud või sõlmitakse ühe või mitme liikmesriigi ja Venemaa vahel, takistamata nende kohaldamist. Samuti ei välista protokoll nende sõlmitud või sõlmitavate lepingute alusel antavat ulatuslikumat vastastikust abi.

2.  Ilma et see piiraks artikli 10 kohaldamist, ei piira need lepingud ühenduse sätteid, millega korraldatakse tolli valdkonnas saadud ühendusele huvi pakkuva teabe edastamist komisjoni pädevate talituste ja liikmesriikide tolliasutuste vahel.

▼M1

Ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Venemaa Föderatsiooni vahelise partnerluse sõlmimist käsitleva

PARTNERLUS- JA KOOSTÖÖLEPINGU PROTOKOLL ( 4 )

Artikkel 1

Austria Vabariik, Soome Vabariik ja Rootsi Kuningriik ühinevad 24. juunil 1994 Kérkyral sõlmitud partnerlus- ja koostöölepinguga, millega sõlmitakse partnerlus ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Venemaa Föderatsiooni vahel (edaspidi „leping“), ning võtavad samal viisil nagu ühenduse teised liikmesriigid vastavalt kas vastu või teadmiseks lepingu tekstid, samuti ühisdeklaratsioonid, kirjavahetuse ning Venemaa Föderatsiooni poolt tehtud deklaratsiooni, mis on lisatud samal kuupäeval alla kirjutatud lõppaktile.

Artikkel 2

Leping, lõppakt ja kõik sellele lisatud dokumendid on koostatud soome ja rootsi keeles. Need on lisatud protokollile ( 5 ) ning on võrdselt autentsed muukeelse lepingu, lõppakti ja sellele lisatud dokumentidega.

Artikkel 3

Käesolev protokoll on koostatud kahes eksemplaris taani, hollandi, inglise, soome, prantsuse, saksa, kreeka, itaalia, portugali, hispaania, rootsi ja vene keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed.

Artikkel 4

Lepinguosalised kiidavad käesoleva protokolli heaks oma menetluste kohaselt.

Käesolev protokoll jõustub teise kuu esimesel päeval, mis järgneb kuupäevale, mil lepinguosalised on teatanud üksteisele lõikes 1 osutatud menetluste lõpuleviimisest.

Hecho en Bruselas, el veintiuno de mayo de mil novecientos noventa y siete.

Udfærdiget i Bruxelles den enogtyvende maj nitten hundrede og syvoghalvfems.

Geschehen zu Brüssel am einundzwanzigsten Mai neunzehnhundertsiebenundneunzig.

Έγινε στις Βρυξέλλες, στις είκοσι μία Μαΐου χίλια εννιακόσια ενενήντα επτά.

Done at Brussels on the twenty-first day of May in the year one thousand nine hundred and ninety-seven.

Fait à Bruxelles, le vingt et un mai mil neuf cent quatre-vingt-dix-sept.

Fatto a Bruxelles, addì ventuno maggio millenovecentonovantasette.

Gedaan te Brussel, de eenentwintigste mei negentienhonderdzevenennegentig.

Feito em Bruxelas, em vinte e um de Maio de mil novecentos e noventa e sete.

Tehty Brysselissä kahdentenakymmenentenäensimmäisenä päivänä toukokuuta vuonna tuhatyhdeksänsataayhdeksänkymmentäseitsemän.

Som skedde i Bryssel den tjugoförsta maj nittonhundranittiosju.

Pour le Royaume de Belgique

Voor het Koninkrijk België

Für das Königreich Belgien

Cette signature engage également la Communauté française, la Communauté flamande, la Communauté germanophone, la Région wallonne, la Région flamande et la Région de Bruxelles-Capitale.

Deze handtekening verbindt eveneens de Vlaamse Gemeenschap, de Franstalige Gemeenschap, de Duitstalige Gemeenschap, het Vlaamse Gewest, het Waalse Gewest en het Brusselse Hoofdstedelijke Gewest.

Diese Unterschrift bindet zugleich die Deutschsprachige Gemeinschaft, die Flämische Gemeinschaft, die Französische Gemeinschaft, die Wallonische Region, die Flämische Region und die Region Brüssel-Hauptstadt.

På Kongeriget Danmarks vegne

Für die Bundesrepublik Deutschland

Για την Ελληνική Δημοκρατία

Por el Reino de España

Pour la République française

Thar ceann na hÉireann

For Ireland

Per la Repubblica italiana

Pour le Grand-Duché de Luxembourg

Voor het Koninkrijk der Nederlanden

Für die Republik Österreich

Pela República Portuguesa

Suomen tasavallan puolesta

För Republiken Finland

För Republiken Finlandia

For the United Kingdom of Great Britain and Northern Ireland

Por las Comunidades Europeas

For De Europæiske Fællesskaber

Für die Europäischen Gemeinschaften

Για τις Ευρωπαϊκές Κοινότητες

For the European Communities

Pour les Communautés européennes

Per le Comunità europee

Voor de Europese Gemeenschappen

Pelas Comunidades Europeias

Euroopan yhteisöjen puolesta

För Europeiska gemenskaperna

▼M2

Partnerlus- ja koostöölepingu, millega sõlmitakse partnerlus ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Venemaa Föderatsiooni vahel,

PROTOKOLL

Et võtta arvesse Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi ühinemist Euroopa Liiduga

Artikkel 1

Tšehhi Vabariik, Eesti, Küpros, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Sloveenia ja Slovakkia on 24. juunil 1994 Kérkyral allakirjutatud partnerlus- ja koostöölepingu, millega sõlmitakse partnerlus ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Venemaa Föderatsiooni vahel (edaspidi “leping”), lepinguosalised ning võtavad samal viisil nagu ühenduse teised liikmesriigid vastu ja arvesse lepingu teksti, samuti ühisdeklaratsioonid, kirjavahetuse ja Venemaa Föderatsiooni deklaratsiooni, mis on lisatud samal kuupäeval allakirjutatud lõppaktile, ning 21. mail 1997 sõlmitud lepingu protokolli, mis jõustus 12. oktoobril 2000.

Artikkel 2

Võttes arvesse hiljutisi institutsioonilisi arenguid Euroopa Liidus, lepivad lepinguosalised kokku, et pärast Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamislepingu kehtivuse lõppemist käsitletakse lepingus esinevaid viiteid Euroopa Söe- ja Teraseühendusele viidetena Euroopa Ühendusele, mis on üle võtnud kõik Euroopa Söe- ja Teraseühenduse sõlmitud lepingutest tulenevad õigused ja kohustused.

Artikkel 3

Käesolev protokoll on lepingu lahutamatu osa.

Artikkel 4

1.  Ühendused Euroopa Liidu Nõukogu liikmesriikide nimel ja Vene Föderatsioon kiidavad käesoleva protokolli heaks oma menetluse kohaselt.

2.  Lepinguosalised teatavad üksteisele eelmises lõikes osutatud menetluse lõpuleviimisest. Kinnitamiskirjad antakse hoiule Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaati.

Artikkel 5

1.  Käesolev protokoll jõustub 1. mail 2004, tingimusel et kõik käesoleva protokolli kinnitamiskirjad on enne seda kuupäeva hoiule antud.

2.  Kui kõiki käesoleva protokolli kinnitamiskirju ei ole enne kõnealust kuupäeva hoiule antud, jõustub käesolev protokoll viimase kinnitamiskirja hoiuleandmisele järgneva kuu esimesel päeval.

3.  Kui kõiki käesoleva protokolli kinnitamiskirju ei ole hoiule antud enne 1. maid 2004, kohaldatakse käesolevat protokolli ajutiselt alates 1. maist 2004.

Artikkel 6

Lepingu tekst, lõppakt ja kõik sellele lisatud dokumendid ning samuti 21. mai 1997 sõlmitud partnerlus- ja koostöölepingu protokoll koostatakse eesti, leedu, läti, malta, poola, slovaki, sloveeni, tšehhi ja ungari keeles.

Need lisatakse käesolevale protokollile ( 6 ) ning on võrdselt autentsed teistes keeltes koostatud lepingu, lõppakti ja sellele lisatud dokumentide ning 21. mail 1997 sõlmitud partnerlus- ja koostöölepingu protokolli tekstiga.

Artikkel 7

Käesolev protokoll on koostatud kahes eksemplaris eesti, hispaania, hollandi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi, ungari ja vene keeles; kõik tekstid on võrdselt autentsed.

Hecho en Luxemburgo, el veintisiete de abril de dos mil cuatro.

V Lucemburku dne dvacátého sedmého dubna dva tisíce čtyři.

Udfærdiget i Luxembourg den syvogtyvende april to tusind og fire.

Geschehen zu Luxemburg am siebenundzwanzigsten April zweitausendundvier.

Kahe tuhande neljanda aasta kahekümne seitsmendal aprillil Luxembourgis.

'Εγινε στo Λουξεμβούργο, στις είκοσι επτά Απριλίου δύο χιλιάδες τέσσερα.

Done at Luxembourg on the twenty‐seventh day of April in the year two thousand and four.

Fait à Luxembourg, le vingt‐sept avril deux mille quatre.

Fatto a Lussemburgo, addì ventisette aprile duemilaquattro.

Luksemburgā, divi tūkstoši ceturtā gada divdesmit septītajā aprīlī.

Priimta du tūkstančiai ketvirtų metų balandžio dvidešimt septintą dieną Liuksemburge.

Kelt Luxembourgban, a kétezer-negyedik év április havának huszonhetedik napján.

Magħmul fil-Lussemburgu fis-sebgħa u għoxrin jum ta' April tas-sena elfejn u erbgħa.

Gedaan te Luxemburg, de zevenentwintigste april tweeduizend vier.

Sporządzono w Luksemburgu, dnia dwudziestego siódmego kwietnia roku dwa tysiące czwartego.

Feito no Luxemburgo, em vinte e sete de Abril de dois mil e quatro.

V Luxemburgu dvadsiateho siedmeho apríla dvetisícštyri.

V Luxembourgu, dne sedemindvajsetega aprila leta dva tisoč štiri.

Tehty Luxemburgissa kahdentenakymmenentenäseitsemäntenä päivänä huhtikuuta vuonna kaksituhattaneljä.

Som skedde i Luxemburg den tjugosjunde april tjugohundrafyra.

Совершенно в Люксембурге двацати седьмого апреля 2004 г.

Por los Estados miembros

Za členské státy

For medlemsstaterne

Für die Mitgliedstaaten

Liikmesriikide nimel

Για τα κράτη μέλη

For the Member States

Pour les États membres

Per gli Stati membri

Dalībvalstu vārdā

Valstybių narių vardu

A tagállamok részéről

Għall-Istati Membri

Voor de lidstaten

W imieniu Państw Członkowskich

Pelos Estados-Membros

Za členské štáty

Za države članice

Jäsenvaltioiden puolesta

På medlemsstaternas vägnar

Аъзо Давлатлар Номидан

Por las Comunidades Europeas

Za Evropská společenství

For De Europæiske Fællesskaber

Für die Europäischen Gemeinschaften

Euroopa ühenduste nimel

Για τις Ευρωπαϊκές Κοινότητες

For the European Communities

Pour les Communautés européennes

Per le Comunità europee

Eiropas Kopienu vārdā

Europos Bendrijų vardu

Az Európai Közösségek részéről

Għall-Komunitajiet Ewropej

Voor de Europese Gemeenschappen

W imieniu Wspólnot Europejskich

Pelas Comunidades Europeias

Za Európske spoločenstvá

Za Evropske skupnosti

Euroopan yhteisöjen puolesta

På Europeiska gemenskapernas vägnar

Европа Xамжамиятлари Номидан

Por la Federación de Rusia

Za Ruskou federaci

For Den Russiske Føderation

Für die Russische Föderation

Venemaa Föderatsiooni nimel

Για τη Ρωσική Ομοσπονδία

For the Russian Federation

Pour la Fédération de Russie

Per la Federazione russa

Krievijas Federācijas vārdā

Rusijos Federacijos vardu

Az Orosz Föderáció részéről

Għall-Federazzjoni Russa

Voor de Russische Federatie

W imieniu Federacji Rosyjskiej

Pela Federação da Rússia

Za Ruskú federáciu

Za Rusko federacijo

Venäjän federaation puolesta

På ryska federationen vägnar

Ўзбекистон Республикаси Номидан

▼M3

Partnerlus- ja koostöölepingu, millega sõlmitakse partnerlus ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Venemaa Föderatsiooni vahel,

PROTOKOLL,

et võtta arvesse Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia ühinemist Euroopa Liiduga

Artikkel 1

Bulgaaria Vabariik ja Rumeenia on 24. juunil 1994. aastal Kérkyral allakirjutatud ning 1. detsembril 1997. aastal jõustunud partnerlus- ja koostöölepingu (millega sõlmitakse partnerlus ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Venemaa Föderatsiooni vahel, edaspidi “leping”) lepinguosalised ning võtavad samal viisil nagu ühenduse teised liikmesriigid vastu lepingu ja lepinguga samal kuupäeval allakirjutatud ning lõppaktile lisatud ühisdeklaratsioonide, deklaratsioonide ja kirjavahetuse ning lepingu 21. mail 1997 allakirjutatud ja 1. detsembril 2000 jõustunud protokolli ning 27. aprillil 2004 allakirjutatud ja 1. märtsil 2005 jõustunud protokolli teksti ja võtavad neid arvesse.

Artikkel 2

Käesolev protokoll on lepingu lahutamatu osa.

Artikkel 3

1.  Ühendused, Euroopa Liidu Nõukogu liikmesriikide nimel ja Venemaa Föderatsioon kiidavad käesoleva protokolli heaks oma menetluste kohaselt.

2.  Lepinguosalised teatavad üksteisele eelmises lõikes osutatud menetluste lõpuleviimisest. Heakskiitmiskirjad antakse hoiule Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaati.

Artikkel 4

1.  Käesolev protokoll jõustub viimase heakskiitmiskirja hoiuleandmisele järgneva kuu esimesel päeval.

2.  Kuni protokolli jõustumise kuupäevani kohaldatakse käesolevat protokolli ajutiselt alates allakirjutamisest.

Artikkel 5

1.  Lepingu, lõppakti ja kõigi sellele lisatud dokumentide ning lepingu 21. mai 1997. aasta protokolli ja 27. aprilli 2004. aasta protokolli tekst koostatakse bulgaaria ja rumeenia keeles.

2.  Need lisatakse käesolevale protokollile ning on võrdselt autentsed teistes keeltes koostatud lepingu, lõppakti ja sellele lisatud dokumentide ning lepingu 21. mai 1997. aasta protokolli ja 27. aprilli 2004. aasta protokolli tekstiga.

Artikkel 6

Käesolev protokoll on koostatud kahes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi, ungari ja vene keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed.

Съставено в Люксембург на двадесет и трети април две хиляди и седма година

Hecho en Luxemburgo, el veintitrés de abril de dos mil siete.

V Lucemburku dne dvacátého třetího dubna dva tisíce sedm.

Udfærdiget i Luxembourg den treogtyvende april to tusind og syv.

Geschehen zu Luxemburg am dreiundzwanzigsten April zweitausendsieben.

Kahe tuhande seitsmenda aasta aprillikuu kahekümne kolmandal päeval Luxembourgis.

Έγινε στο Λουξεμβούργο, στις είκοσι τρεις Απριλίου δύο χιλιάδες επτά.

Done at Luxembourg on the twenty-third day of April in the year two thousand and seven.

Fait à Luxembourg, le vingt-trois avril deux mille sept.

Fatto a Lussemburgo, addì ventitré aprile duemilasette.

Luksemburgā, divi tūkstoši septītā gada divdesmit trešajā aprīlī.

Priimta du tūkstančiai septintųjų metų balandžio dvidešimt trečią dieną Liuksemburge.

Kelt Luxembourgban, a kettőezer hetedik év április havának huszonharmadik napján.

Magħmul fil-Lussemburgu, fit-tlieta u għoxrin jum ta' April tas-sena elfejn u sebgħa

Gedaan te Luxemburg, de drieëntwintigste april tweeduizend zeven.

Sporządzono w Luksemburgu dnia dwudziestego trzeciego kwietnia roku dwa tysiące siódmego.

Feito no Luxemburgo, em vinte e três de Abril de dois mil e sete.

Încheiat la Luxemburg la douăzeci și trei aprilie, anul două mii șapte.

V Luxemburgu dňa dvadsiateho tretieho apríla dvetisíssedem.

V Luxembourgu, triindvajsetega aprila leta dva tisoč sedem.

Tehty Luxemburgissa kahdentenakymmenentenäkolmantena päivänä huhtikuuta vuonna kaksituhattaseitsemän.

Som skedde i Luxemburg den tjugotredje april tjugohundrasju.

Совершено в Люксембурге двадцать третьего апреля две тысячи седьмого года.

За държавите-членки

Por los Estados miembros

Za členské státy

For medlemsstaterne

Für die Mitgliedstaaten

Liikmesriikide nimel

Για τα κράτη μέλη

For the Member States

Pour les États membres

Per gli Stati membri

Dalībvalstu vārdā

Valstybių narių vardu

A tagállamok részéről

Għall-Istati Membri

Voor de lidstaten

W imieniu państw członkowskich

Pelos Estados-Membros

Pentru statele membre

Za členské štáty

Za države članice

Jäsenvaltioiden puolesta

På medlemsstaternas vägnar

За государства-члены

За Европейската общност

Por las Comunidades Europeas

Za Evropská společenství

For De Europæiske Fællesskaber

Für die Europäischen Gemeinschaften

Euroopa ühenduste nimel

Για τις Ευρωπαϊκές Κοινότητες

For the European Communities

Pour les Communautés européennes

Per le Comunità europee

Eiropas Kopienu vārdā

Europos Bendrijų vardu

Az Európai Közösségek részéről

Għall-Komunitajiet Ewropej

Voor de Europese Gemeenschappen

W imieniu Wspólnot Europejskich

Pelas Communidades Europeias

Pentru Comunitatea Europeană

Za Európske spoločenstvá

Za Evropske skupnosti

Euroopan yhteisöjen puolesta

På europeiska gemenskapernas vägnar

За Европейские сообщества

За Руската Федерация

Por la Federación de Rusia

Za Ruskou federaci

For Den Russiske Føderation

Für die Russische Föderation

Venemaa Föderatsiooni nimel

Για τη Ρωσική Ομοσπονδία

For the Russian Federation

Pour la Fédération de russie

Per la Federazione russa

Krievijas Federācijas vārdā

Rusijos Federacijos vardu

Az Orosz Föderáció részéről

Għall-Federazzjoni Russa

Voor de Russische Federatie

W imieniu Federacji Rosyjskiej

Pela Federação da Rússia

Pentru Federația Rusă

Za Ruskú federáciu

Za Rusko federacijo

Venäjän federaation puolesta

För Ryska Federationen

За Российскую Федерацию

▼M4

Partnerlus- ja koostöölepingu, millega sõlmitakse partnerlus ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Venemaa Föderatsiooni vahel, et võtta arvesse Horvaatia Vabariigi ühinemist Euroopa Liiduga,

PROTOKOLL

Artikkel 1

Horvaatia Vabariik ühineb partnerlus- ja koostöölepinguga. Horvaatia Vabariik võtab samal viisil nagu teised liikmesriigid vastu partnerlus- ja koostöölepingu ning sellega samal kuupäeval allakirjutatud ning lõppaktile lisatud ühisdeklaratsioonide, deklaratsioonide ja kirjavahetuse, partnerlus- ja koostöölepingu 21. mai 1997. aasta protokolli, mis jõustus 1. detsembril 2000, partnerlus- ja koostöölepingu 27. aprilli 2004. aasta protokolli, mis jõustus 1. märtsil 2005, ning partnerlus- ja koostöölepingu 23. aprilli 2007. aasta protokolli, mis jõustus 1. mail 2008, teksti ning võtab neid arvesse.

Artikkel 2

Pärast käesolevale protokollile allakirjutamist edastab liit partnerlus- ja koostöölepingu, lõppakti ja kõigi sellele lisatud dokumentide ning partnerlus- ja koostöölepingu 21. mai 1997. aasta, 27. aprilli 2004. aasta ja 23. aprilli 2007. aasta protokollide horvaadikeelse versiooni liikmesriikidele ja Venemaa Föderatsioonile. Alates käesoleva protokolli ajutise kohaldamise kuupäevast on horvaadikeelne versioon autentne samadel tingimustel kui bulgaaria-, eesti-, hispaania-, hollandi-, inglis-, itaalia-, kreeka-, leedu-, läti-, malta-, poola-, portugali-, prantsus-, rootsi-, rumeenia-, saksa-, slovaki-, sloveeni-, soome-, taani-, tšehhi-, ungari- ja venekeelne tekst.

Artikkel 3

Käesolev protokoll on partnerlus- ja koostöölepingu lahutamatu osa.

Artikkel 4

1.  Lepinguosalised kiidavad käesoleva protokolli heaks oma menetluste kohaselt. Lepinguosalised teavitavad üksteist selleks vajalike menetluste lõpuleviimisest. Heakskiitmiskirjad antakse hoiule Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaati.

2.  Käesolev protokoll jõustub viimase heakskiitmiskirja hoiuleandmisele järgneva kuu esimesel päeval.

3.  Käesolevat protokolli kohaldatakse ajutiselt pärast 15 päeva möödumist selle allkirjastamise kuupäevast.

4.  Käesolevat protokolli kohaldatakse lepinguosaliste vahel partnerlus- ja koostöölepingu raames tekkivate suhete suhtes alates Horvaatia Vabariigi Euroopa Liiduga ühinemise kuupäevast.

Artikkel 5

Käesolev protokoll on koostatud kahes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaadi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi, ungari ja vene keeles, kusjuures kõik nimetatud tekstid on võrdselt autentsed.

SELLE KINNITUSEKS on täievolilised esindajad käesolevale protokollile alla kirjutanud.

Съставено в Брюксел на седемнадесети декември две хиляди и четиринадесета година.

Hecho en Bruselas, el diecisiete de diciembre de dos mil catorce.

V Bruselu dne sedmnáctého prosince dva tisíce čtrnáct.

Udfærdiget i Bruxelles den syttende december to tusind og fjorten.

Geschehen zu Brüssel am siebzehnten Dezember zweitausendvierzehn.

Kahe tuhande neljateistkümnenda aasta detsembrikuu seitsmeteistkümnendal päeval Brüsselis.

Έγινε στις Βρυξέλλες, στις δέκα εφτά Δεκεμβρίου δύο χιλιάδες δεκατέσσερα.

Done at Brussels on the seventeenth day of December in the year two thousand and fourteen.

Fait à Bruxelles, le dix-sept décembre deux mille quatorze.

Sastavljeno u Bruxellesu sedamnaestog prosinca dvije tisuće četrnaeste.

Fatto a Bruxelles, addì diciassette dicembre duemilaquattordici.

Briselē, divi tūkstoši četrpadsmitā gada septiņpadsmitajā decembrī.

Priimta du tūkstančiai keturioliktų metų gruodžio septynioliktą dieną Briuselyje.

Kelt Brüsszelben, a kétezer-tizennegyedik év december havának tizenhetedik napján.

Magħmul fi Brussell, fis-sbatax-il jum ta’ Diċembru tas-sena elfejn u erbatax.

Gedaan te Brussel, de zeventiende december tweeduizend veertien.

Sporządzono w Brukseli dnia siedemnastego grudnia roku dwa tysiące czternastego.

Feito em Bruxelas, em dezassete de dezembro de dois mil e catorze.

Întocmit la Bruxelles la șaptesprezece decembrie două mii paisprezece.

V Bruseli sedemnásteho decembra dvetisícštrnásť.

V Bruslju, dne sedemnajstega decembra leta dva tisoč štirinajst.

Tehty Brysselissä seitsemäntenätoista päivänä joulukuuta vuonna kaksituhattaneljätoista.

Som skedde i Bryssel den sjuttonde december tjugohundrafjorton.

Совершено в г. Брюсселе семнадцатого декабря две тысячи четырнадцатого года.

За държавите-членки

Por los Estados miembros

Za členské státy

For medlemsstaterne

Für die Mitgliedstaaten

Liikmesriikide nimel

Για τα κράτη μέλη

For the Member States

Pour les États membres

Za države članice

Per gli Stati membri

Dalībvalstu vārdā –

Valstybių narių vardu

A tagállamok részéről

Għall-Istati Membri

Voor de lidstaten

W imieniu Państw Członkowskich

Pelos Estados-Membros

Pentru statele membre

Za členské štáty

Za države članice

Jäsenvaltioiden puolesta

För medlemsstaterna

За государства-члень

За Европейския съюз

Рог la Unión Europea

Za Evropskou unii

For Den Europæiske Union

Für die Europäische Union

Euroopa Liidu nimel

Για την Ευρωπαϊκή Ένωση

For the European Union

Pour l'Union européenne

Za Europsku uniju

Per l'Unione europea

Eiropas Savienības vārdā –

Europos Sąjungos vardu

Az Európai Unió részéről

Għall-Unjoni Ewropea

Voor de Europese Unie

W imieniu Unii Europejskiej

Pela União Europeia

Pentru Uniunea Europeană

Za Európsku úniu

Za Evropsko unijo

Euroopan unionin puolesta

För Europeiska unionen

За Евроиейский союз

За Европейската общност за атомна енергия

Por la Comunidad Europea de la Energía Atómica

Za Evropské společenství pro atomovou energii

For Det Europæiske Atomenergifællesskab

Für die Europäische Atomgemeinschaft

Euroopa Aatomienergiaühenduse nimel

Για την Ευρωπαϊκή Κοινότητα Ατομικής Ενέργειας

For the European Atomic Energy Community

Pour la Communauté européenne de l'énergie atomique

Za Europsku zajednicu za atomsku energiju

Per la Comunità europea dell'energia atomica

Eiropas Atomenerģijas Kopienas vārdā –

Europos atominės energijos bendrijos vardu

az Európai Atomenergia-közösség részéről

F'isem il-Komunità Ewropea tal-Enerġija Atomika

Voor de Europese Gemeenschap voor Atoomenergie

W imieniu Europejskiej Wspólnoty Energii Atomowej

Pela Comunidade Europeia da Energia Atómica

Pentru Comunitatea Europeană a Energiei Atomice

za Európske spoločenstvo pre atómovú energiu

Za Evropsko skupnost za atomsko energijo

Euroopan atomienergiajärjestön puolesta

För Europeiska atomenergigemenskapen

За Европейское сообщество по атомной знергии

За Руската Федерация

Por la Federación de Rusia

Za Ruskou Federaci

For Den Russiske Føderation

Für die Russische Föderation

Venemaa Föderatsiooni nimel

Για τη Ρωσική Ομοσπονδία

For the Russian Federation

Pour la Fédération de Russie

Per la Federazione Russa

Krievijas Federācijas vārdā –

Rusijos Federacijos vardu

Az Orosz Föderáció részéről

Għall-Federazzjoni Russa

Voor de Russische Federatie

W imieniu Federacji Rosyjskiej

Pela Federação da Rússia

Pentru Federația Rusă

Za Ruskú Federáciu

Za Rusko Federacijo

Venäjän Federaation puolesta

För Ryska Federationen

За Pоссийскую Федерацию

▼B

LÕPPAKT

partnerlus- ja koostööleping, sealhulgas selle lisad ja järgmised protokollid:

Liikmesriikide ja ühenduse täievolilised esindajad ning Venemaa täievolilised esindajad on vastu võtnud allpool loetletud ja käesolevale lõppaktile lisatud ühisdeklaratsioonid:

Liikmesriikide ja ühenduse täievolilised esindajad ning Venemaa täievolilised esindajad on samuti võtnud arvesse järgmise käesolevale lõppaktile lisatud kirjavahetuse:

Venemaa täievoliline esindaja on võtnud arvesse allpool nimetatud ja käesolevale lõppaktile lisatud deklaratsioonid:

Liikmesriikide ja ühenduse täievolilised esindajad on võtnud arvesse allpool nimetatud ja käesolevale lõppaktile lisatud deklaratsiooni:

Hecho en Corfú, el veinticuatro de junio de mil novecientos noventa y cuatro.

Udfærdiget i Corfu den fireogtyvende juni nitten hundrede og fireoghalvfems.

Geschehen zu Korfu am vierundzwanzigsten Juni neunzehnhundertvierundneunzig.

Έγινε στην Κέρκυρα, στις είκοσι τέσσερις Ιουνίου χίλια εννιακόσια ενενήντα τέσσερα.

Done at Corfu on the twenty-fourth day of June in the year one thousand nine hundred and ninety-four.

Fait à Corfou, le vingt-quatre juin mil neuf cent quatre-vingt-quatorze.

Fatto a Corfù, addì ventiquattro giugno millenovecentonovantaquattro.

Gedaan te Korfoe, de vierentwintigste juni negentienhonderd vierennegentig.

Feito em Corfu, em vinte e quatro de Junho de mil novecentos e noventa e quatro.

Pour le Royaume de Belgique

Voor het Koninkrijk België

Für das Königreich Belgien

På Kongeriget Danmarks vegne

Für die Bundesrepublik Deutschland

Για την Ελληνική Δημοκρατία

Por el Reino de España

Pour la République française

Thar cheann Na hÉireann

For Ireland

Per la Repubblica italiana

Pour le Grand-Duché de Luxembourg

Voor het Koninkrijk der Nederlanden

Pela República Portuguesa

For the United Kingdom of Great Britain and Northern Ireland

Por las Comunidades Europeas

For De Europæiske Fællesskaber

Für die Europäischen Gemeinschaften

Για τις Ευρωπαϊκές Κοινότητες

For the European Communities

Pour les Communautés européennes

Per le Comunità europee

Voor de Europese Gemeenschappen

Pelas Comunidades Europeias

Ühisdeklaratsioon III jaotise ja artikli 94 kohta

III jaotise ja artikli 94 kohaldamisel tähendab GATT üldist tolli- ja kaubanduskokkulepet, millele on alla kirjutatud 1947. aastal Genfis, nagu seda on muudetud ja nagu seda kohaldatakse lepingu allakirjutamise kuupäeval, kui lepinguosalised ei lepi teisiti kokku artikli 90 alusel asutatud koostöönõukogus.

Ühisdeklaratsioon artikli 10 kohta

Lepinguosalised lepivad kokku, et artikli 10 lõike 1 sätteid ei kohaldata Venemaa ja kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonide vahel sõlmitud arendus- ja humanitaarotstarveteks antavaid rahastamislaene ja krediiti, tehnilist ja humanitaarabi ja muud sarnast käsitlevate kokkulepete raames Venemaale imporditavate toodete imporditingimuste suhtes, kuivõrd sellised riigid või rahvusvahelised organisatsioonid nõuavad sellise impordi erikohtlemist.

Ühisdeklaratsioon artikli 12 kohta

Kaubavahetust käsitleva III jaotise artikkel 12 käsitleb transiiti. Lepinguosalised on ühel meelel, et artikkel 12 käsitleb üksnes kauba vaba transiiti. See on kooskõlas GATTi tavadega. Transiidiküsimuse võib tõstatada edasistel läbirääkimistel artiklis 43 osutatud veonduslepingute üle.

Ühisdeklaratsioon artikli 17 kohta

Ühendus ja Venemaa kuulutavad, et kaitsesätte (artikkel 17) tekst ei anna GATTi kohast kaitset.

Ühisdeklaratsioon artikli 18 kohta

Artikli 18 ja järgmise lõigu sätete eesmärk ega toime ei ole aeglustada või takistada menetlusi, mis on sätestatud lepinguosaliste asjakohastes õigusaktides, mis käsitlevad dumpingu ja toetuste uurimist.

Lepinguosalised nõustuvad, et tavaväärtuse määramisel võetakse iga kord asjakohaselt arvesse iseloomulikke võrreldavaid eeliseid, mida asjaomased tootjad suudavad tõestada endil olevat selliste tegurite suhtes nagu juurdepääs toormele, tootmismenetlus, tootmiskoha lähedus tarbijatele ja toote eriomadused, ilma et see piiraks lepinguosaliste õigusaktide ja tavade kohaldamist.

Ühisdeklaratsioon artikli 22 lõike 1 teise taande kohta

Ühenduse puhul hõlmavad 1989. aasta lepingu artiklis 6 osutatud õigusnormid muu hulgas Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut ja selle rakendusmäärusi, eelkõige nende tekstide sätteid, millega piiritletakse Euratomi Tarneagentuuri ja Euroopa Ühenduste Komisjoni õigused, volitused ja kohustused.

Ühisdeklaratsioon artikli 24 kohta

Mõiste „nende pereliikmed“ määratletakse asjaomase vastuvõtjariigi riigisiseste õigusaktide kohaselt.

Ühisdeklaratsioon artiklite 26, 32 ja 37 kohta

Lepinguosalised tagavad, et vastavalt kas liikmesriikide või Venemaa õigusnormide alusel väljastatakse viisasid ja elamislube kooskõlas CSCE Bonni kohtumise lõppdokumendi põhimõtetega, et eelkõige hõlbustada ettevõtjate kiiret sissesõitu, viibimist ja liikumist liikmesriikides ja Venemaal. Sellised meetmed käsitlevad eeskätt artiklis 32 nimetatud võtmeisikuid ja artiklis 37 nimetatud piiriüleste teenuste müüjaid ning tagavad, et haldusmenetlused ei tee olematuks ega vähenda kasu, mis tuleneb emmale-kummale lepinguosalisele lepingu nendest artiklitest.

Lepinguosalised nõustuvad, et siinkohal on väga oluline tagasilubamislepingute õigeaegne sõlmimine liikmesriikide ja Venemaa vahel.

Koostöönõukogu vaatab korrapäraselt läbi nendes valdkondades toimunud arengu.

Ühisdeklaratsioon artikli 28 kohta

Ilma et see piiraks artiklite 50 ja 51 sätete kohaldamist, lepivad lepinguosalised kokku, et artikli 28 lõigetes 1 ja 4 sisalduvad sõnad „järgides … õigusnorme“ tähendavad, et kumbki lepinguosaline võib korraldada artiklis 30 määratletud tütarettevõtjate ja filiaalide moodustamise kaudu toimuvat äriühingute asutamist ja filiaalide tegevust, tingimusel et need õigusnormid ei sea reservatsioone, millest tulenev kohtlemine on ebasoodsam kui mis tahes kolmanda riigi äriühingutele või haruettevõtetele võimaldatav.

Ilma et see piiraks 3. ja 4. lisas loetletud varutingimuste ning artiklite 50 ja 51 sätete kohaldamist, lepivad lepinguosalised kokku, et artikli 28 lõigetes 2 ja 3 sisalduvad sõnad „järgides … õigusnorme“ tähendavad, et kumbki lepinguosaline võib korraldada äriühingute tegevust oma territooriumil, tingimusel et need õigusnormid ei sea teise lepinguosalise äriühingute tegevusele uusi reservatsioone, millest tulenev kohtlemine on ebasoodsam kui nende endi äriühingutele või mis tahes kolmanda riigi äriühingutele või tütarettevõtjatele võimaldatav, sõltuvalt sellest, kumb on soodsam.

Ühisdeklaratsioon artikli 29 lõike 3 kohta

Lepinguosalised kinnitavad, et mitte miski artikli 29 lõikes 3 ei takista Venemaad vastu võtmast uusi õigusnorme või meetmeid, millega võrreldes lepingu allakirjutamise kuupäeval valitseva olukorraga tehakse või suurendatakse vahet tema territooriumil asutamise tingimuste osas muudel kui ühenduse äriühingutel ja tema enda äriühingutel.

Ühisdeklaratsioon artikli 30 kohta

Lepinguosalised kinnitavad, et on tähtis tagada, et artikli 30 punktides a ja g nimetatud lubade andmine

Ühisdeklaratsioon artikli 30 punktide a ja g kohta

Artikli 30 punkti a teises lõigus ja punkti g teises lõigus võetakse arvesse finantsteenustele juurdepääsu eripära lepingus kokku lepitud viisil ja nendes sisalduvate mõistete „asutamine“ ja „tegevus“ määratlust kohaldatakse finantsteenuste suhtes üksnes lepingu kohaldamisel.

Ühisdeklaratsioon artikli 30 lõikes b ja artiklis 45 sisalduva mõiste „kontroll“ kohta

Ühisdeklaratsioon artikli 30 punkti h kolmanda lõigu kohta

Võttes arvesse hetkel kehtivaid piiranguid, mis on seotud kaupade ja reisijate siseveoga, lepivad lepinguosalised kokku, et nende piirangute kaotamiseni tähendab „osaliselt merel toimuvad ühendveod“ sellise tegevuse korraldamist.

Ühisdeklaratsioon artikli 31 kohta

Artikli 31 sätted lubavad lepinguosalistel rakendada kõiki meetmeid, mille eesmärk on vältida seda, et kolmanda riigi äriühing kasutab lepinguga loodud võimalusi ja hoiab kõrvale lepinguosaliste meetmetest, mis käsitlevad selle kolmanda riigi äriühingute asutamist lepinguosaliste territooriumil.

Ühisdeklaratsioon artikli 34 lõike 1 kohta

Võttes arvesse, et Venemaa selgitas ühendusele, et teatavatel asjaoludel ja teatavates valdkondades on ühenduse äriühingute Venemaal asuvatele tütarettevõtjatele ja filiaalidele võimaldatav kohtlemine soodsam kui Venemaa äriühingutele üldiselt võimaldatav ehk võrdne kohtlemine, lepivad lepinguosalised kokku, et kui Venemaa võtab meetmeid välismaa äriühingute Venemaal asuvatele tütarettevõtjatele ja filiaalidele võimaldatava kohtlemise ühtlustamiseks võrdse kohtlemisega, ei saa seda käsitleda Venemaa artikli 34 lõikes 1 sisalduva, kõige endast oleneva tegemist eeldava kohustuse rikkumisena.

Ühisdeklaratsioon artikli 34 ja 38 kohta

Lepinguosalised on ühel meelel, et kui emb-kumb neist leiab, et teine ei ole artikli 34 lõikes 2 ja artikli 38 lõikes 3 sisalduvat mõistet „piirab oluliselt rohkem“ õigesti tõlgendanud, võib ta rakendada artiklis 101 sätestatud korda.

Ühisdeklaratsioon artikli 35 kohta

Lepinguosalised on ühel meelel, et artikli 35 lõike 3 punktides a ja b osutatud tegevus ei hõlma tegutsemist veoettevõtjana.

Artikli 39 lõike 2 punkti c teise lõiguga seotud ühisdeklaratsioon sadamate avamise kohta

Teabe põhjal, mis Venemaa on esitanud oma sadamate kohta, mis on avatud välisriikide laevadele, tõdeb ühendus, et Venemaa kavatseb jätkata oma jõupingutusi, et avada välisriikide laevadele rohkem sadamaid. Venemaa võtab arvesse ühenduse põhimõtet, et välisriikide laevadele hoitakse avatuna kõik rahvusvahelisele kaubandusele avatud sadamad. Lepinguosalised leiavad, et sadamate välisriikide laevadele avatuse määr on oluline osa rahvusvaheliste mereveoteenuste vabaks osutamiseks vajalike tingimuste hindamisest. Seetõttu kohustuvad nad koostöönõukogus nõu pidamise teel vähemalt kaks korda aastas läbi vaatama välisriikide laevadele avatud sadamatega seotud olukorra. Kui teatava sadama hoidmisel avatuna välisriikide laevadele tekib tõsiseid raskusi, teatab lepinguosaline, kelle territooriumil asjakohane sadam asub, sellest teisele lepinguosalisele; viimase nõudmisel peetakse nõu tagamaks, et kõik võetavad meetmed mõjutaksid rahvusvaheliste mereveoteenuste osutamise vabadust võimalikult vähe.

Artikli 39 lõike 2 punkti c teise lõiguga seotud ühisdeklaratsioon kolmanda riigi lipu all sõitvate laevade kohta

Lepinguosalised lepivad kokku, et pärast viie aasta möödumist lepingu jõustumisest kaaluvad nad võimalust kohaldada artikli 39 lõike 2 punkti c teise lõigu sätteid kolmanda riigi lipu all sõitvate laevade suhtes, mida käitavad liikmesriigi või Venemaa laevandusettevõtjad või kodanikud.

Ühisdeklaratsioon artikli 44 kohta

Lepingu kohaldamisel tähendab majanduse ühildamise leping teenustekaubanduse üldlepingu V artiklis sätestatud põhimõtete kohast lepingut. Käesoleva lepinguga hõlmatud muude valdkondade kui teenindus puhul tähendab majandusintegratsiooni leping GATTi XXIV artiklis sätestatud põhimõtete kohast lepingut vabakaubanduspiirkondade või tolliliitude loomise kohta.

Ühisdeklaratsioon artikli 46 lõike 2 kohta

Lepinguosalised kinnitavad üksmeelselt, et küsimus, kas tegevus on emma-kumma lepinguosalise territooriumil kas või juhuti seotud avaliku võimu teostamisega, sõltub asjaoludest. Sellistele küsimustele on lihtsam vastata, kui iga kord uurida, kas selline tegevus on seotud

Ühisdeklaratsioon artikli 48 kohta

Asjaolu, et viisat nõutakse üksnes mõne lepinguosalise füüsilistelt isikutelt, ei käsitleta erikohustusest tulenevaid soodustusi kaotava ega vähendavana.

Ühisdeklaratsioon artikli 52 kohta (mõisted)

Jooksvad maksed

Jooksvad maksed – kaupade, teenuste või isikute liikumisega seotud maksed, mis tehakse rahvusvaheliste äritavade kohaselt ja mis ei hõlma korraldusi, mis on sisuliselt jooksva makse ja kapitalitehingu ühendid, nagu maksete edasilükkamised ja ettemaksed, mis on mõeldud lepinguosaliste asjakohastest õigusaktidest kõrvalehoidmiseks.

See määratlus ei takista Venemaad kohaldamast või jõustamast õigusakte, millega nähakse ette, et sellised maksed tuleb teha läbi nende Venemaa pankade, kes on saanud Venemaa Föderatsiooni keskpangalt vajaliku loa selliste toimingute tegemiseks vabalt vahetatavates vääringutes.

Otseinvesteering

Otseinvesteering – investeering, mille eesmärk on luua mõne ettevõttega kestvaid majanduslikke sidemeid, nagu investeering, mis võimaldab asjaomase riigi mitteresidentidel või välisriigi residentidel tegelikult mõjutada ettevõtte juhtimist järgmiste vahendite abil:

Vabalt konverteeritav valuuta

Vabalt konverteeritav valuuta – iga valuuta, mida Rahvusvaheline Valuutafond sellena käsitleb.

Ühisdeklaratsioon artikli 53 lõike 2.2 kohta

Toormed – GATTis määratletud toormed.

Ühisdeklaratsioon artikli 54 kohta

Lepinguosalised lepivad oma pädevuse piires kokku, et lepingu kohaldamisel hõlmab intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomand eelkõige autoriõigust, sealhulgas arvutiprogrammide autoriõigust, ja kaasnevaid õigusi, patentide, tööstusdisainilahenduste, geograafiliste tähiste, päritolunimetuste, kaubamärkide ja teenindusmärkide ning mikrolülituste topoloogiaga seotud õigusi, samuti kaitset kõlvatu konkurentsi eest, nagu on sätestatud tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni artiklis 10a, ja avalikustamata oskusteabe kaitset.

Ühisdeklaratsioon artikli 99 kohta

Lepinguosalised lepivad kokku, et artiklis 99 sätestatud meetmeid ei võeta eesmärgiga moonutada asjakohastel turgudel konkurentsitingimusi ja seeläbi kaitsta kodumaist tootmist.

Ühisdeklaratsioon artikli 101 kohta

Lepinguosalised paluvad koostöönõukogul uurida viivitamata menetluskorda, millest võib kasu olla käesoleva lepingu kohasel vaidluste lahendamisel.

Ühisdeklaratsioon artikli 107 kohta

Lepinguosalised on ühel meelel, et lepingu õigeks kohaldamiseks ja tegelikuks rakendamiseks tähendab selle artiklis 107 sisalduv mõiste „eriti pakilised juhud“ juhtumeid, mil üks lepinguosaline rikub oluliselt lepingut. Lepingu oluline rikkumine seisneb

Ühisdeklaratsioon artikli 107 lõike 2 kohta

Lepinguosalised on ühel meelel, et artikli 107 lõikes 2 nimetatud „asjakohased meetmed“ on rahvusvahelise õiguse kohaselt võetavad meetmed.

Kui lepinguosaline võtab artikli 107 lõike 2 kohasel eriti pakilisel juhul teatava meetme, võib teine lepinguosaline rakendada artiklis 101 sätestatud korda.

Ühisdeklaratsioon artiklite 2 ja 107 kohta

Lepinguosalised deklareerivad, et lepingus sisalduv viide inimõiguste austamisele kui lepingu olulisele osale ja viide eriti pakilistele juhtudele tulenevad järgmisest:

Ühisdeklaratsioon artikli 112 kohta

Lepinguosalised kinnitavad, et kuigi leping asendab 18. detsembri 1989. aasta lepingut, mis käsitleb lepinguosaliste vahelisi suhteid, ei piira ega mõjuta leping mingil viisil enne lepingu jõustumist võetud meetmeid ega nendevahelisi lepinguid, mis on sõlmitud enne jõustumiskuupäeva 1989. aasta lepingu põhjal, sõltuvalt sellistes lepingutes või meetmetes sisalduvatest tingimustest ja kohaldamisajast.

Ühisdeklaratsioon 2. protokolli artikli 6 kohta

mis kuuluvad käesoleva protokolli kohaldamisalasse, nende territooriumil elavale või asuvale adressaadile. Sel juhul kohaldatakse protokolli artikli 5 lõiget 3.

KIRJAVAHETUS

artikli 22 kohta

Venemaa kiri

Lugupeetud härra …

Käesoleva kirja eesmärk on kinnitada, et täna alla kirjutatud partnerlus- ja koostöölepingu artikliga 22 hõlmatud tuumamaterjalidega kauplemises oleme jõudnud järgmisele kokkuleppele.

Venemaa kavatseb olla püsiv, usaldusväärne ja pikaajaline tuumamaterjalide tarnija ühendusse ja ühendus tunnustab seda kavatsust. Venemaa valitsus võtab arvesse, et ühendus käsitleb Venemaad, eelkõige oma tuumatarnepõhimõtete raames, muudest tarnijatest eraldi seisva ja eristatud tarnijana.

Kaubandusraskuste vältimiseks peetakse korrapäraselt või taotluse korral nõu ühenduse ja Venemaa vahelise tuumamaterjalidega kauplemise üle. See nõupidamine võiks hõlmata pidevat ja korrapärast vestlust turusuundumuste ja -ennustuste teemadel.

Nõu peetakse artikli 92 raames.

Nagu partnerlus- ja koostöölepingu artiklis 13 sätestatud, rakendatakse 1989. aasta lepingu artiklis 6 osutatud õigusnorme ühtselt, erapooletult ja õiglaselt.

Viitan meie ühisele soovile hõlbustada igati käimasolevat tuumarelvitustamist. Oleme kokku leppinud kõikide vajalike meetmete võtmises, et pidada kõikide asjaomaste riikidega nõu juhul, kui ilmneb, et asjakohaste kahe- ja mitmepoolsete kokkulepete rakendamine põhjustab või ähvardab põhjustada olulist kahju lepinguosaliste tegevusele.

Teen ettepaneku, et käesolev kiri ja teie vastus moodustavad meie vahel ametliku kokkuleppe.

Austatud härra …, võtke vastu minu suurim lugupidamine.

Venemaa Föderatsiooni valitsuse nimel

Ühenduse kiri

Lugupeetud härra …

Tänan teid teie tänase kirja eest, mille sisu on järgmine:

„Käesoleva kirja eesmärk on kinnitada, et täna alla kirjutatud partnerlus- ja koostöölepingu artikliga 22 hõlmatud tuumamaterjalidega kauplemises oleme jõudnud järgmisele kokkuleppele.

Venemaa kavatseb olla püsiv, usaldusväärne ja pikaajaline tuumamaterjalide tarnija ühendusse ja ühendus tunnustab seda kavatsust. Venemaa valitsus võtab arvesse, et ühendus käsitleb Venemaad, eelkõige oma tuumatarnepõhimõtete raames, muudest tarnijatest eraldi seisva ja eristatud tarnijana.

Kaubandusraskuste vältimiseks peetakse korrapäraselt või taotluse korral nõu ühenduse ja Venemaa vahelise tuumamaterjalidega kauplemise üle. See nõupidamine võiks hõlmata pidevat ja korrapärast vestlust turusuundumuste ja -ennustuste teemadel.

Nõu peetakse artikli 92 raames.

Nagu partnerlus- ja koostöölepingu artiklis 13 sätestatud, rakendatakse 1989. aasta lepingu artiklis 6 osutatud õigusnorme ühtselt, erapooletult ja õiglaselt.

Viitan meie ühisele soovile hõlbustada igati käimasolevat tuumarelvitustamist. Oleme kokku leppinud kõikide vajalike meetmete võtmises, et pidada kõikide asjaomaste riikidega nõu juhul, kui ilmneb, et asjakohaste kahe- ja mitmepoolsete kokkulepete rakendamine põhjustab või ähvardab põhjustada olulist kahju lepinguosaliste tegevusele.

Teen ettepaneku, et käesolev kiri ja teie vastus moodustavad meie vahel ametliku kokkuleppe.“

Kinnitan, et teie kiri ja minu vastus moodustavad meie vahel ametliku kokkuleppe.

Austatud härra …, võtke vastu minu suurim lugupidamine.

Euroopa ühenduste nimel

KIRJAVAHETUS

artikli 52 kohta

Venemaa kiri

Lugupeetud härra …

Viidates partnerlus- ja kostöölepingu artiklile 52, kinnitan, et mitte midagi nimetatud artiklis ei tõlgendata nii, nagu piiraks see ühenduse residentidel nende Venemaale tehtud investeeringute, kaasa arvatud igasugused hüvitised, mis tulenevad sellistest meetmetest nagu sundvõõrandamine, riigistamine või samaväärsed meetmed, ja nendest investeeringutest tuleneva kasumi väljaviimist.

Teen ettepaneku, et käesolev kiri ja teie vastus moodustavad meie vahel ametliku kokkuleppe.

Austatud härra …, võtke vastu minu suurim lugupidamine.

Venemaa Föderatsiooni valitsuse nimel

Ühenduse kiri

Lugupeetud härra …

Tänan teid teie tänase kirja eest, mille sisu on järgmine:

„Viidates partnerlus- ja kostöölepingu artiklile 52, kinnitan, et mitte midagi nimetatud artiklis ei tõlgendata nii, nagu piiraks see ühenduse residentidel nende Venemaale tehtud investeeringute, kaasa arvatud igasugused hüvitised, mis tulenevad sellistest meetmetest nagu sundvõõrandamine, riigistamine või samaväärsed meetmed, ja nendest investeeringutest tuleneva kasumi väljaviimist.

Teen ettepaneku, et käesolev kiri ja teie vastus moodustavad meie vahel ametliku kokkuleppe.“

Kinnitan, et teie kiri ja minu vastus moodustavad meie vahel ametliku kokkuleppe.

Austatud härra …, võtke vastu minu suurim lugupidamine.

Euroopa ühenduste nimel

Ühenduse deklaratsioon artikli 36 kohta

Ühendus deklareerib, et artiklis 36 osutatud piiriülene teenuste osutamine ei eelda teenuse osutaja liikumist teenuse sihtkohariigi territooriumile ega teenuse tarbija liikumist teenuse lähtekohariigi territooriumile.

Ühenduse deklaratsioon artikli 54 kohta

Lepingu sätted ei piira Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide pädevust intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomandi küsimustes.

Venemaa deklaratsioon artikli 36 kohta

Venemaa deklareerib, et artiklit 36 käsitlevas ühenduse deklaratsioonis nimetatud teenuste osutajaid ei saa käsitleda füüsiliste isikutena, kes on ühenduse või Venemaa äriühingu esindajad ja soovivad ajutist sissesõiduluba, et müüa piiriüleseid teenuseid või sõlmida selle äriühingu nimel piiriüleste teenuste müüki käsitlevaid lepinguid.

Ühelt poolt Euroopa Ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Venemaa Föderatsiooni vahelise partnerluse sõlmimist käsitleva partnerlus- ja koostöölepingu allakirjutamise protokoll

Belgia Kuningriigi, Hispaania Kuningriigi, Iirimaa, Itaalia Vabariigi, Kreeka Vabariigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi, Madalmaade Kuningriigi, Portugali Vabariigi, Prantsuse Vabariigi, Saksamaa Liitvabariigi, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi, Taani Kuningriigi, Euroopa Ühenduse, Euroopa Söe- ja Teraseühenduse ja Euroopa Aatomienergiaühenduse täievolilised esindajad ja Venemaa Föderatsiooni täievolilised esindajad kirjutasid alla ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Venemaa Föderatsiooni vahelisele partnerluse sõlmimist käsitlevale partnerlus- ja koostöölepingule 24. juunil 1994 Kérkyral.

Sel puhul deklareeris Prantsuse Vabariik järgmist:

„Prantsuse Vabariik tõdeb, et partnerlus- ja koostööleping Venemaa Föderatsiooniga ei kehti ülemeremaade ja -territooriumide suhtes, kes on Euroopa Ühenduse asutamislepingu kohaselt assotsieerunud Euroopa Ühendusega.“

Prantsuse Vabariigi deklaratsioon on tehtud teatavaks Venemaa Föderatsioonile, kes ei ole vastulauseid esitanud.

Käesolev protokoll avaldatakse Euroopa Ühenduste Teatajas.

---

( 1 ) Euroopa Liidu 11 ametlikus keeles (hispaania, taani, saksa, kreeka, inglise, prantsuse, itaalia, hollandi, portugali, soome, rootsi) koostatud leping avaldati Euroopa Liidu Teatajas L 327, 28.11.1997, lk 3.

Tšehhi-, eesti-, läti-, leedu-, ungari-, malta-, poola-, slovaki- ja sloveenikeelsed versioonid on avaldatud käesolevas 2004. aasta eriväljaandes.

( 2 ) Euroopa Liidu 11 ametlikus keeles (hispaania, taani, saksa, kreeka, inglise, prantsuse, itaalia, hollandi, portugali, soome, rootsi) koostatud leping avaldati Euroopa Liidu Teatajas L 283, 9.11.200, lk 19.

Tšehhi-, eesti-, läti-, leedu-, ungari-, malta-, poola-, slovaki- ja sloveenikeelsed versioonid on avaldatud käesolevas 2004. aasta eriväljaandes.

( 3 ) Euroopa Liidu 11 ametlikus keeles (hispaania, taani, saksa, kreeka, inglise, prantsuse, itaalia, hollandi, portugali, soome, rootsi) koostatud leping avaldati Euroopa Liidu Teatajas L 327, 28.11.1997, lk 3.

Tšehhi-, eesti-, läti-, leedu-, ungari-, malta-, poola-, slovaki- ja sloveenikeelsed versioonid on avaldatud käesolevas 2004. aasta eriväljaandes.

( 4 ) Euroopa Liidu 11 ametlikus keeles (hispaania, taani, saksa, kreeka, inglise, prantsuse, itaalia, hollandi, portugali, soome, rootsi) koostatud leping avaldati Euroopa Liidu Teatajas L 283, 9.11.200, lk 19.

Tšehhi-, eesti-, läti-, leedu-, ungari-, malta-, poola-, slovaki- ja sloveenikeelsed versioonid on avaldatud käesolevas 2004. aasta eriväljaandes.

( 5 ) EÜT L 327, 28.11.1997, lk 3.

( 5 ) Lepingu eesti-, leedu-, läti-, malta-, poola-, slovaki-, sloveeni-, tšehhi- ja ungarikeelne tekst avaldatakse hiljem Euroopa Liidu Teataja eriväljaandes.