Access to European Union law
<a href="https://eur-lex.europa.eu/content/help/eurlex-content/experimental-features.html" target="_blank">More about the experimental features corner</a>
Choose the experimental features you want to try
EUR-Lex
Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

You are here
Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search

Document 01996L0067-20240520

    Consolidated text: Nõukogu direktiiv 96/67/EÜ, 15. oktoober 1996, juurdepääsu kohta maapealse käitluse turule ühenduse lennujaamades

    Access initial legal act
    (

    Legal status of the document In force

    )

    ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/1996/67/2024-05-20

    01996L0067 — ET — 20.05.2024 — 002.001

    Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu

    ►B

    NÕUKOGU DIREKTIIV 96/67/EÜ,

    15. oktoober 1996,

    juurdepääsu kohta maapealse käitluse turule ühenduse lennujaamades

    (ELT L 272 25.10.1996, lk 36)

    Muudetud:

     

     

    Euroopa Liidu Teataja

      nr

    lehekülg

    kuupäev

    ►M1

    EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1882/2003,  29. september 2003,

      L 284

    1

    31.10.2003

    ►M2

    EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS (EL) 2024/1254,  24. aprill 2024,

      L 1254

    1

    30.4.2024



    ▼B

    NÕUKOGU DIREKTIIV 96/67/EÜ,

    15. oktoober 1996,

    juurdepääsu kohta maapealse käitluse turule ühenduse lennujaamades



    Artikkel 1

    Kohaldamisala

    1.  

    Käesolevat direktiivi kohaldatakse vastavalt asutamislepingule liikmesriigi territooriumil asuvate mis tahes lennujaamade suhtes, mis on avatud kaubanduslikuks lennuliikluseks järgmistel tingimustel:

    a) 

    artikli 7 lõike 1 sätted artikli 7 lõikes 2 nimetamata maapealse käitluse liikide suhtes kehtivad kõikides lennujaamades liiklustihedusest sõltumata alates 1. jaanuarist 1998;

    b) 

    artikli 7 lõikes 2 nimetatud maapealse käitluse liikide suhtes kehtivaid sätteid kohaldatakse 1. jaanuarist 1998 nende lennujaamade suhtes, mille aastane vedude maht ei ole väiksem kui 1 miljon reisijat või 25 000 tonni kaupa;

    c) 

    artiklis 6 nimetatud maapealse käitluse liikide suhtes kehtivaid sätteid kohaldatakse 1. jaanuarist 1999 lennujaamade suhtes:

    — 
    mille aastane vedude maht ei ole väiksem kui 3 miljonit reisijat või 75 000 tonni kaupa, või
    — 
    mille vedude maht ei ole olnud väiksem kui 2 miljonit reisijat või 50 000 tonni kaupa kuuekuulise ajavahemiku jooksul enne eelmise aasta 1. aprilli või 1. oktoobrit.
    2.  
    Vastavalt asutamislepingule kohaldatakse käesoleva direktiivi sätteid alates 1. jaanuarist 2001 vastavalt asutamislepingule liikmesriikide territooriumidel asuvate kõikide lennujaamade suhtes, mis on avatud kaubanduslikule lennuliiklusele ja mille aastane vedude maht ei ole väiksem kui 2 miljonit reisijat või 50 000 tonni kaupa, ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist.
    3.  
    Kui lennujaam saavutab ühe käesolevas artiklis nimetatud kaubaveo künnise, saavutamata vastavat reisijate hulka, ei kohaldata käesoleva direktiivi sätteid nende maapealse käitluse teenuste liikide suhtes, mis on ette nähtud eranditult ainult reisijatele.

    ▼M2 —————

    ▼B

    5.  
    Käesoleva direktiivi kohaldamisest Gibraltari lennujaama suhtes ei järeldu, et see kahjustaks Hispaania Kuningriigi ja Ühendkuningriigi õiguslikke positsioone nende vaidluses selle territooriumi suveräänsuse üle, kus lennujaam paikneb.
    6.  
    Käesoleva direktiivi kohaldamine Gibraltari lennujaama suhtes lükatakse edasi selle korra jõustumiseni, mis sisaldub Hispaania Kuningriigi ja Ühendkuningriigi välisministrite 2. detsembril 1987 tehtud ühisdeklaratsioonis. Hispaania Kuningriigi ja Ühendkuningriigi valitsus teavitavad nõukogu selle korra jõustumise kuupäevast.

    Artikkel 2

    Mõisted

    Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

    a) 

    lennujaam - mis tahes maa-ala, mis on kohandatud õhusõidukite maandumiseks, startimiseks ja manööverdamiseks, kaasa arvatud lennuliikluse ja -teenuste nõuete täitmiseks vajalikud abirajatised, sealhulgas kaubanduslike lendude teenindamiseks vajalikud rajatised;

    b) 

    lennujaamasüsteem - kaks või enam kokkukuuluvat lennujaama, mis teenindavad sama linna või linnastut, nagu on osutatud 23. juuli 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 2408/92 (ühenduse lennuettevõtjate juurdepääsu kohta ühendusesisestele lennuliinidele) II lisas;

    c) 

    lennujaama käitaja - organ, kelle eesmärgiks on siseriikliku õiguse alusel ja, olenevalt olukorrast, koos teiste tegevusaladega või mitte, lennujaama infrastruktuuride haldamine ja juhtimine ning asjaomases lennujaamas või lennujaamade süsteemis asuvate erinevate operaatorite tegevuse koordineerimine ja kontroll;

    d) 

    lennujaama kasutaja - iga füüsiline või juriidiline isik, kes vastutab reisijateveo, posti- ja/või kaubaveo eest õhu kaudu kõnealusest lennujaamast või kõnealusesse lennujaama;

    e) 

    maapealne käitlus - lennujaamades lennujaama kasutajatele pakutavad lisas kirjeldatud teenused;

    f) 

    omakäitlus - olukord, kus lennujaama kasutaja osutab otseselt endale üht või mitut liiki maapealse käitluse teenust ja ei sõlmi lepingut kolmanda isikuga selliste teenuste osutamiseks; selles määratluses ei loeta lennujaama kasutajaid omavahel kolmandateks isikuteks, kui:

    — 
    ühele kasutajale kuulub enamusosalus teises kasutajas, või
    — 
    ühele kasutajale kuulub enamusosalus mõlemas kasutajas;
    g) 

    maapealse käitluse teenuste osutaja - iga füüsiline või juriidiline isik, kes osutab kolmandatele isikutele üht või mitut liiki maapealse käitluse teenust.

    Artikkel 3

    Lennujaama käitaja

    1.  
    Kui lennujaama või lennujaamasüsteemi ei juhi ega käita üks organ, vaid mitu eri organit, loetakse käesoleva direktiivi kohaldamisel iga sellist üksust lennujaama käitaja osaks.
    2.  
    Samuti siis, kui mitmel lennujaamal või lennujaamasüsteemil on üks käitaja, vaadeldakse iga sellist lennujaama või lennujaamasüsteemi käesoleva direktiivi kohaldamisel eraldi.
    3.  
    Kui lennujaamade juhtkonnad on ametiasutuse järelevalve või kontrolli all, peab see asutus seoses talle pandud juriidiliste kohustustega tagama käesoleva direktiivi kohaldamise.

    Artikkel 4

    Raamatupidamise lahusus

    1.  
    Kui lennujaama käitaja, lennujaama kasutaja või maapealse käitluse teenuste osutaja osutab maapealse käitluse teenuseid, peab ta rangelt eraldama maapealset käitlust käsitleva raamatupidamise oma muude tegevusalade raamatupidamisest kooskõlas kehtivate kaubandustavadega.
    2.  
    Liikmesriigi määratud sõltumatu revident peab kontrollima, et raamatupidamine oleks sel viisil lahutatud.

    Revident kontrollib samuti, et lennujaama käitaja tegevuses, kes toimib lennujaama valdajana ja maapealse käitluse teenuste osutajana, ei toimuks finantsvoogude liikumist.

    Artikkel 5

    Lennujaama kasutajate komitee

    1.  
    Hiljemalt kaheteistkümne kuu möödumisel käesoleva direktiivi jõustumisest tagavad liikmesriigid, et igas asjaomases lennujaamas on loodud lennujaama kasutajate või lennujaama kasutajaid esindavate organisatsioonide komitee.
    2.  
    Kõigil lennujaama kasutajatel on õigus osaleda selles komitees või soovi korral olla selles esindatud selleks määratud organisatsiooni kaudu.

    Artikkel 6

    Kolmandatele isikutele osutatavad maapealse käitluse teenused

    1.  
    Liikmesriigid võtavad vastavalt artiklile 1 vajalikke meetmeid tagamaks maapealse käitluse teenuste osutajatele vaba juurdepääsu kolmandatele isikutele maapealse käitluse teenuste osutamise turule.

    Liikmesriikidel on õigus nõuda, et maapealse käitluse teenuste osutajad asuksid ühenduses.

    2.  

    Liikmesriigid võivad piirata teenuseosutajate arvu, kellel on lubatud osutada alljärgnevaid maapealse käitluse teenuse liike:

    — 
    pagasikäitlus,
    — 
    perroonikäitlus,
    — 
    kütuse- ja õlikäitlus,
    — 
    kauba ja posti füüsiline käitlus lennujaama terminali ja õhusõiduki vahel kas saabumisel, väljumisel või transiidi puhul.

    Nad ei tohi siiski piirata seda arvu vähem kui kahele igas maapealse käitluse liigis.

    3.  

    Lisaks sellele ei tohi alates 1. jaanuarist 2001 vähemalt üht volitatud teenuste osutajat otseselt ega kaudselt juhtida:

    — 
    lennujaama käitaja,
    — 
    ükski lennujaama kasutaja, kes vedas rohkem kui 25 % reisijaid või kaupa nende teenuste osutajate valimisele eelnenud aasta vedude üldmahust selles lennujaamas,
    — 
    organ, kes kontrollib otseselt või kaudselt selle lennujaama käitajat või mis tahes sellist kasutajat või mida kontrollib otseselt või kaudselt selle lennujaama käitaja või mis tahes selline kasutaja.

    1. juulil 2000 võib liikmesriik siiski taotleda, et käesoleva lõike kohased kohustused lükataks edasi kuni 31. detsembrini 2002.

    Komisjon koos artiklis 10 nimetatud komiteega vaatab sellise taotluse läbi ja võib, arvestades kõnealuse sektori arengut, eriti liiklusmahu ning -voogude olukorda samalaadsetes lennujaamades, võtta vastu otsuse nimetatud taotluse rahuldamise kohta.

    4.  
    Kui liikmesriigid piiravad vastavalt lõikele 2 teenuste osutajate arvu, ei või nad takistada lennujaama kasutajat, olenemata sellest, milline lennujaama osa on talle eraldatud, iga maapealse käitluse liigi osas, mille suhtes kehtivad piirangud, valida vähemalt kahe maapealse käitluse teenuse osutaja vahel tingimustel, mis on sätestatud lõigetes 2 ja 3.

    Artikkel 7

    Omakäitlus

    1.  
    Liikmesriigid võtavad omakäitluse vabaduse tagamiseks vajalikud meetmed artiklis 1 sätestatud korras.
    2.  

    Järgmiste maapealse käitluse teenuste liikide puhul võivad liikmesriigid jätta omakäitluse õiguse mitte vähem kui kahele lennujaama kasutajale tingimusel, et nad valitakse asjakohaste, objektiivsete, läbipaistvate ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel:

    — 
    pagasikäitlus,
    — 
    perroonikäitlus,
    — 
    kütuse- ja õlikäitlus,
    — 
    kauba ja posti füüsiline käitlus lennujaama terminali ja õhusõiduki vahel kas saabumisel, väljumisel või transiidi puhul.

    Artikkel 8

    Tsentraliseeritud infrastruktuurid

    1.  
    Olenemata artiklite 6 ja 7 kohaldamisest, võivad liikmesriigid jätta lennujaama käitajale või muule organile tsentraliseeritud maapealsete teenuste osutamiseks kasutatavate infrastruktuuride juhtimise, kui nende keerukus, maksumus või keskkonnamõju ei võimalda jaotamist või dubleerimist (näiteks pagasi sorteerimise, jäätõrje-, veepuhastuse- ja kütusejaotuse süsteemid). Nad võivad teha selliste infrastruktuuride kasutamise kohustuslikuks maapealse käitluse teenuste osutajatele ja omakäitlusega lennujaama kasutajatele.
    2.  
    Liikmesriigid tagavad, et nende infrastruktuuride juhtimine on läbipaistev, objektiivne ja mittediskrimineeriv, ning kannavad eelkõige hoolt, et maapealse käitluse teenuste osutajatel või omakäitlusega lennujaama kasutajatel oleks juurdepääs nimetatud teenustele käesoleva direktiiviga sätestatud piires.

    Artikkel 9

    Erandid

    1.  

    Kui lennujaama eriomased piirangud ruumi või mahu osas, eriti need, mis tulenevad ülekoormusest ja ruumi kasutusastmest, teevad võimatuks turu avamise ja/või omakäitluse juurutamise käesoleva direktiiviga sätestatud ulatuses, võib kõnealune liikmesriik otsustada:

    a) 

    piirata ühe või enama maapealse käitluse teenuse liigi osutajate arvu, välja arvatud need, millele on viidatud artikli 6 lõikes 2, kogu lennujaamas või selle osas; sellisel juhul kohaldatakse artikli 6 lõigete 2 ja 3 sätteid;

    b) 

    reserveerida ühele teenuse osutajale ühe või enama artikli 6 lõikes 2 nimetatud maapealse käitluse liigi;

    c) 

    reserveerida omakäitlus piiratud arvule lennujaama kasutajatele artikli 7 lõikes 2 nimetamata maapealse käitluse liikide suhtes, tingimusel et sellised kasutajad valitakse asjakohaste, objektiivsete, läbipaistvate ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel;

    d) 

    keelata omakäitlus või piirata seda ühe lennujaama kasutajaga artikli 7 lõikes 2 nimetatud maapealse käitluse liikide osas.

    2.  

    Kõigi lõike 1 alusel tehtavate erandite puhul tuleb:

    a) 

    täpselt kindlaks määrata maapealse käitluse teenuse liik või liigid, mille suhtes erand tehakse, ning seda õigustavad eriomased piirangud olemasoleva ruumi või mahu osas;

    b) 

    lisada nende piirangute kõrvaldamiseks vajalike meetmete plaan.

    Lisaks sellele ei tohi erandid:

    i) 

    põhjendamatult kahjustada käesoleva direktiivi eesmärke;

    ii) 

    põhjustada konkurentsi moonutamist maapealse käitluse teenuse osutajate ja/või omakäitlust teostavate lennujaama kasutajate vahel;

    iii) 

    ulatuda vajalikust kaugemale.

    3.  
    Liikmesriigid teatavad komisjonile kõikidest lõike 1 alusel tehtud eranditest ja neid õigustavatest põhjendustest vähemalt kolm kuud enne erandite jõustumist.

    Komisjon avaldab kokkuvõtte otsustest, millest talle on teatatud, Euroopa Ühenduste Teatajas, ja kutsub huvitatud pooli esitama arvamusi.

    4.  
    Komisjon vaatab hoolikalt läbi liikmesriikide esitatud erandite tegemise otsused. Selleks analüüsib komisjon olukorda üksikasjalikult ja uurib liikmesriikide esitatud asjakohaseid meetmeid, et kontrollida, kas väidetavad piirangud on olemas ning kas on võimatu turgu avada ja/või teostada omakäitlust käesolevas direktiivis sätestatud ulatuses.
    5.  
    Lisaks sellisele läbivaatamisele ja pärast konsultatsioone asjaomase liikmesriigiga võib komisjon kinnitada liikmesriigi otsuse või selle vaidlustada, kui ta leiab, et väidetavate piirangute olemasolu ei ole tõestatud või need ei ole nii tõsised, et õigustada erandi tegemist. Pärast konsulteerimist asjaomase liikmesriigiga võib komisjon nõuda liikmesriigilt erandi kestuse muutmist või piirata selle kasutust lennujaama või lennujaamasüsteemi osale, kus väidetavate piirangute olemasolu on tõestatud.

    Komisjon teeb otsuse hiljemalt kolm kuud pärast liikmesriigilt teate saamist ja see avaldatakse Euroopa Ühenduste Teatajas.

    6.  
    Liikmesriikide lõike 1 kohaselt tehtud erandite kestus ei tohi ületada kolme aastat, välja arvatud lõike 1 punkti b alusel tehtud erandid. Hiljemalt kolm kuud enne nimetatud perioodi lõppu peab liikmesriik tegema uue otsuse mis tahes eranditaotluse kohta, mis peab samuti toimuma käesolevas artiklis sätestatud korras.

    Lõike 1 punkti b alusel tehtud erandite kestus ei tohi ületada kaht aastat. Siiski võib liikmesriik lõike 1 sätete kohaselt taotleda selle perioodi pikendamist veel ühe kaheaastase tähtaja võrra. Komisjon võtab artiklis 10 nimetatud komitee abil vastu otsuse sellise taotluse kohta.

    ▼M1

    Artikkel 10

    Nõuandekomitee

    1.  
    Komisjoni abistab komitee.
    2.  
    Komitee nõustab komisjoni artikli 9 kohaldamisel.
    3.  
    Lisaks sellele võib komitee konsulteerida komisjoniga igas muus küsimuses, mis käsitleb käesoleva direktiivi kohaldamist.
    4.  
    Kui viidatakse käesolevale artiklile, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ ( 1 ) artikleid 3 ja 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.
    5.  
    Komitee võtab vastu oma töökorra.

    ▼B

    Artikkel 11

    Teenuste osutajate valimine

    1.  

    Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid, et korraldada valikumenetlus teenuste osutajate vahel, kellel on lubatud osutada maapealse käitluse teenuseid lennujaamades, kus nende arv on artikli 6 lõikes 2 või artiklis 9 sätestatud juhtudel piiratud. See menetlus peab olema kooskõlas järgmiste põhimõtetega:

    a) 

    kui liikmesriigid nõuavad, et maapealse käitluse teenuste osutajad vastaksid standardtingimustele või tehnospetsifikaatidele, kehtestatakse sellised tingimused või spetsifikaadid pärast konsulteerimist lennujaama kasutajate komiteega. Standardtingimustes või tehnospetsifikaatides kehtestatud valikukriteeriumid peavad olema asjakohased, objektiivsed, läbipaistvad ja mittediskrimineerivad.

    Pärast komisjonile teatamist võib asjaomane liikmesriik lülitada standardtingimustesse või tehnospetsifikaatidesse, millele maapealse käitluse teenuse osutajad peavad vastama, avaliku teenindamise kohustuse selliste lennujaamade osas, kes teenindavad tema territooriumi äärealasid või arengupiirkondi ja ei paku kaubanduslikku huvi, ent on asjaomasele liikmesriigile eluliselt tähtsad;

    b) 

    pakkumismenetlus tuleb välja kuulutada ja avaldada Euroopa Ühenduste Teatajas, sellele võib vastata iga asjast huvitatud maapealse käitluse teenuste osutaja;

    c) 

    maapealse käitluse teenuse osutajaid valivad:

    i) 

    lennujaama käitajad pärast konsultatsioone lennujaama kasutajate komiteega, tingimusel et lennujaama käitaja:

    — 
    ei osuta samasuguseid maapealse käitluse teenuseid, ja
    — 
    ei kontrolli otseselt ega kaudselt ühtegi ettevõtet, kes selliseid teenuseid osutab, ja
    — 
    ei ole osaline üheski sellises ettevõttes;
    ii) 

    kõigil muudel juhtudel liikmesriigi pädevad asutused, kes on sõltumatud asjaomase lennujaama käitajast ja kes peavad esmalt konsulteerima lennujaama kasutajate komitee ja lennujaama käitajaga;

    d) 

    maapealse käitluse teenuste osutajad valitakse kõige rohkem seitsmeks aastaks;

    e) 

    kui maapealse käitluse teenuste osutaja lõpetab oma tegevuse enne selle ajavahemiku lõppu, milleks ta valiti, asendatakse ta sama menetluse alusel.

    2.  

    Kui maapealse käitluse teenuste osutajate arv on piiratud vastavalt artikli 6 lõikele 2 või artiklile 9, võib lennujaama käitaja ise osutada maapealse käitluse teenust, läbimata lõikes 1 sätestatud valikumenetlust. Samuti võib ta lubada ettevõtjal osutada maapealse käitluse teenust kõnealuses lennujaamas, läbimata eespool nimetatud menetlust, kui:

    — 
    ta kontrollib seda ettevõtjat otseselt või kaudselt, või
    — 
    kui see ettevõtja kontrollib teda otseselt või kaudselt.
    3.  
    Lennujaama käitaja informeerib lennujaama kasutajate komiteed selle artikli alusel tehtud otsusest.

    Artikkel 12

    Saarte lennujaamad

    Seoses maapealse käitluse teenuste osutajate valikuga lennujaamas vastavalt artiklile 11 võib liikmesriik laiendada avaliku teenindamise kohustust teistele lennujaamadele selles liikmesriigis tingimusel, et:

    — 
    sellised lennujaamad asuvad sama geograafilise piirkonna saartel, ja
    — 
    iga sellise lennujaama aastane reisijateveo maht ei ole väiksem kui 100 000 reisijat aastas, ja
    — 
    sellise laiendamise on heaks kiitnud komisjon artiklis 10 nimetatud komitee kaasabil.

    Artikkel 13

    Konsultatsioonid

    Liikmesriigid kannavad hoolt, et käesoleva direktiivi kohaldamise suhtes seatakse sisse kohustusliku konsulteerimise kord lennujaama käitaja, lennujaama kasutajate komitee ja maapealse käitluse teenuseid osutavate ettevõtjate vahel. Muu hulgas peavad sellised konsultatsioonid hõlmama nende maapealse käitluse teenuste hinda, mille suhtes on tehtud erand vastavalt artikli 9 lõike 1 punktile b, ja nende teenuste osutamise korraldust. Selliseid konsultatsioone korraldatakse vähemalt kord aastas.

    Artikkel 14

    Loa andmine

    1.  
    Liikmesriigid võivad maapealse käitluse teenuste osutaja või omakäitlust teostava lennujaama kasutaja maapealse käitlustegevuse tingimusena ette näha loa saamise lennujaama käitlejast sõltumatult ametiasutuselt.

    Sellise loa andmise kriteeriumid peavad olema seotud usaldusväärse finantsseisundi ja piisava kindlustuskaitsega, sisseseade, õhusõiduki, seadmete ja personali turvalisuse ja ohutusega, samuti keskkonnakaitsega ja vastavusega asjakohastele sotsiaalõigusnormidele.

    Need kriteeriumid peavad vastama järgmistele põhimõtetele:

    a) 

    neid tuleb kohaldada erinevate maapealse käitluse teenuste osutajate ja lennujaama kasutajate suhtes mittediskrimineerival viisil;

    b) 

    nad peavad vastama soovitud eesmärgile;

    c) 

    nad ei tohi tegelikkuses piirata turulepääsu või omakäitluse vabadust allapoole käesoleva direktiiviga sätestatud taset.

    Need kriteeriumid avalikustatakse ja maapealse käitluse teenuste osutajaid või omakäitlust teostavaid lennujaama kasutajaid teavitatakse eelnevalt loa saamise menetlusest.

    2.  
    Loa andmisest võib keelduda või selle tagasi võtta ainult siis, kui maapealse käitluse teenuste osutaja või omakäitlust teostav lennujaama kasutaja ei vasta oma süü tõttu lõikes 1 nimetatud kriteeriumidele.

    Loa andmisest keeldumise või selle tagasivõtmise põhjused tuleb teatada asjaomasele teenuste osutajale või lennujaama kasutajale ja lennujaama käitajale.

    Artikkel 15

    Tegutsemiseeskiri

    Kui see on vajalik, võib liikmesriik lennujaama käitaja ettepanekul:

    — 
    keelata maapealse käitluse teenuste osutajal või lennujaama kasutajal maapealse käitluse teenuste osutamine või omakäitlus, kui see teenuste osutaja või lennujaama kasutaja ei järgi lennujaama nõuetekohase toimimise tagamiseks talle kohustuslikuks tehtud eeskirju.
    Need eeskirjad peavad vastama järgmistele põhimõtetele:
    a) 

    neid tuleb kohaldada erinevate maapealse käitluse teenuste osutajate ja lennujaama kasutajate suhtes mittediskrimineerival viisil;

    b) 

    nad peavad vastama soovitud eesmärgile;

    c) 

    nad ei tohi tegelikkuses piirata turulepääsu või omakäitluse vabadust allapoole käesoleva direktiiviga sätestatud taset;

    — 
    eriti peavad nad maapealse käitluse teenuste osutajaid lennujaamas kohustama osalema ausal ja mittediskrimineerival viisil siseriiklike õigusnormidega sätestatud avaliku teenindamise kohustuse täitmises, kaasa arvatud kohustus tagada pidev teenindamine.

    Artikkel 16

    Juurdepääs rajatistele ja sisseseadele

    1.  
    Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et maapealse käitluse teenuste osutajad ja omakäitlust teostada soovivad lennujaama kasutajad omavad juurdepääsu lennujaama rajatistele ja sisseseadele nende tegutsemist võimaldaval määral. Kui lennujaama käitaja või vajaduse korral ametiasutus või mõni muu organ, kes seda kontrollib, seab tingimused sellisele juurdepääsule, peavad need tingimused olema asjakohased, objektiivsed, läbipaistvad ja mittediskrimineerivad.
    2.  
    Maapealse käitluse jaoks lennujaamas olemasolev ruum tuleb jagada erinevate maapealse käitluse teenuste osutajate ja omakäitlust teostavate lennujaama kasutajate vahel, kaasa arvatud uustulnukad sellel alal, sellises ulatuses, mis on neile vajalik oma õiguste kasutamiseks ja mis võimaldab tõhusat ja ausat konkurentsi asjakohaste, objektiivsete, läbipaistvate ja mittediskrimineerivate eeskirjade ja kriteeriumide alusel.
    3.  
    Kui juurdepääs lennujaama rajatistele ja sisseseadele on tasuline, määratakse tasumäär vastavalt asjakohastele, objektiivsetele, avalikele ja mittediskrimineerivatele kriteeriumidele.

    Artikkel 17

    Ohutus ja turvalisus

    Käesoleva direktiivi sätted ei mõjuta mingil moel liikmesriikide kohustusi avaliku korra, ohutuse ja turvalisuse suhtes lennujaamades.

    Artikkel 18

    Sotsiaal- ja keskkonnakaitse

    Ilma et see piiraks käesoleva direktiivi kohaldamist ja vastavalt ühenduse õiguse muudele sätetele võivad liikmesriigid võtta vajalikke meetmeid tagamaks töötajate õiguste ning keskkonna kaitset.

    Artikkel 19

    Vastavus siseriiklikele õigusnormidele

    Maapealse käitluse teenuste osutaja liikmesriigi lennujaamas on kohustatud järgima ühenduse õigusega kooskõlas olevaid siseriiklike õigusnormide sätteid.

    Artikkel 20

    Vastastikkuse põhimõte

    1.  

    Ilma et see piiraks ühenduse rahvusvahelisi kohustusi, iga kord, kui ilmneb, et maapealse käitluse või omakäitluse turule pääsu suhtes mõni kolmas riik:

    a) 

    ei kohtle de jure või de facto liikmesriigi maapealse käitluse teenuste osutajaid ja omakäitlust teostavaid lennujaama kasutajaid selliselt, nagu liikmesriigid kohtlevad selle riigi maapealse käitluse teenuste osutajaid ja omakäitlust teostavaid lennujaama kasutajaid; või

    b) 

    ei kohtle de jure või de facto liikmesriigi maapealse käitluse teenuste osutajaid ja omakäitlust teostavaid lennujaama kasutajaid oma siseriiklike tingimuste alusel; või

    c) 

    kohtleb kolmandate riikide maapealse käitluse teenuse osutajaid ja omakäitlust teostavaid lennujaama kasutajaid soodsamalt kui liikmesriikide maapealse käitluse teenuse osutajaid ja omakäitlust teostavaid lennujaama kasutajaid, võib liikmesriik täielikult või osaliselt peatada käesolevast direktiivist tulenevad kohustused selle kolmanda riigi maapealse käitluse teenuste osutajate ja omakäitlust teostavate lennujaama kasutajate suhtes kooskõlas ühenduse õigusega.

    2.  
    Asjaomane liikmesriik informeerib komisjoni igast õiguste või kohustuste tagasivõtmisest või peatamisest.

    Artikkel 21

    Kaebuse esitamise õigus

    Liikmesriigid või vajaduse korral lennujaamade käitajad tagavad, et igal õigustatud huvi omaval isikul on õigus esitada kaebus artikli 7 lõike 2 ja artiklite 11-16 alusel tehtud otsuste või üksikute meetmete suhtes.

    Peab olema võimalik esitada kaebus siseriiklikule kohtule või ametiasutusele, kes ei ole asjaomase lennujaama käitaja ning ei sõltu teda kontrollivast ametiasutusest, kui see on vajalik.

    Artikkel 22

    Teabe esitamine ja läbivaatamine

    Liikmesriigid edastavad komisjonile viimase nõutud teabe aruande koostamiseks käesoleva direktiivi kohaldamise kohta.

    Aruanne, millele on lisatud ettepanekud käesoleva direktiivi läbivaatamise kohta, koostatakse hiljemalt 31. detsembriks 2001.

    Artikkel 23

    Rakendamine

    1.  
    Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt ühe aasta jooksul pärast selle avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas. Liikmesriigid teatavad sellest viivitamata komisjonile.

    Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse meetmetesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

    2.  
    Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

    Artikkel 24

    Jõustumine

    Käesolev direktiiv jõustub 20. päeval pärast selle avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas.

    Artikkel 25

    Adressaadid

    Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.



    LISA

    MAAPEALSE KÄITLUSE TEENUSTE LOETELU

    1.

    Maapealne juhtimine ja järelevalve hõlmab:

    1.1.

    esindus- ja sideteenuseid kohalike ametiasutuste või mis tahes muu üksusega, makseid lennujaama kasutaja nimel ja ametiruumide võimaldamist tema esindajatele;

    1.2.

    lastimise, teadete edastamise ja telekommunikatsiooni kontrolli;

    1.3.

    kaubalaadimisvahendite käitlust, ladustamist ja haldamist;

    1.4.

    kõiki muid järelevalveteenuseid enne lendu, lennu ajal või pärast lendu ja kõiki muid lennujaama kasutaja nõutud haldusteenuseid.

    2.

    Reisijate käitlus hõlmab iga liiki abi saabuvatele, lahkuvatele, ümberistuvatele või transiitreisijatele, kaasa arvatud piletite ja reisidokumentide kontroll, pagasi registreerimine ja selle toimetamine sorteerimispaika.

    3.

    Pagasikäitlus hõlmab pagasi käitlust sorteerimispaigas, selle sorteerimist, ettevalmistust ärasaatmiseks, laadimist ettenähtud veovahendeile ning nendelt mahalaadimist pagasi vedamiseks õhusõidukist sorteerimispaika ja vastupidi, samuti pagasi transporti sorteerimispaigast väljastamispaika.

    4.

    Kauba ja posti käitlus hõlmab:

    4.1.

    kauba puhul: eksport-, transiit- ja importkauba füüsilist käitlust, nendega seotud dokumentide käitlust, tolliprotseduure ja osapoolte vahel kokku lepitud või asjaolude tõttu vajalikke turvaprotseduure;

    4.2.

    posti puhul: saabuva ja väljuva posti füüsilist käitlust, seonduvate dokumentide käitlust ning osapoolte vahel kokku lepitud või asjaolude tõttu vajalikke turvaprotseduure.

    5.

    Perroonikäitlus hõlmab:

    5.1.

    õhusõiduki juhendamist maapinnal saabumisel ja väljumisel; ( *1 )

    5.2.

    abi õhusõiduki sildumisel ja sobivate seadmete käsutusseandmist; (*1) 

    5.3.

    sidepidamist õhusõiduki ja perrooniteeninduse osutaja vahel; (*1) 

    5.4.

    õhusõiduki laadimist ja tühjakslaadimist, kaasa arvatud sobilike seadmetega varustamine ning nende käitamine, samuti meeskonna ja reisijate vedu õhusõiduki ning terminali vahel ning pagasi transporti õhusõiduki ja terminali vahel;

    5.5.

    mootori käivitamiseks vajalike seadmetega varustamist ja nende käitamist;

    5.6.

    õhusõiduki teisaldamist saabumisel ja väljumisel, samuti sobilike seadmetega varustamist ja nende käitamist;

    5.7.

    toidu ja jookide transporti, õhusõidukile laadimist ja sealt mahalaadimist.

    6.

    Õhusõiduki teenindamine hõlmab:

    6.1.

    õhusõiduki puhastamist väljast ja seest ning tualeti- ja veeteenuseid;

    6.2.

    kabiini jahutamist ja soojendamist, lume ja jää eemaldamist, õhusõiduki jäätõrjet;

    6.3.

    salongi varustamist vastavate salongiseadmetega, nende seadmete ladustamist.

    7.

    Kütuse- ja õlikäitlus hõlmab:

    7.1.

    kütuse tankimise ja väljapumpamise operatsioonide korraldamist ja teostamist, kaasa arvatud kütuse ladustamine ning kütusetarnete kvaliteedi ja hulga kontroll;

    7.2.

    õli ja muude vedelike lisamist.

    8.

    Õhusõiduki hooldus hõlmab:

    8.1.

    tavateenindust enne väljalendu;

    8.2.

    lennujaama kasutaja soovitud eriteenindust;

    8.3.

    tagavaraosade ja vastavate seadmete hankimist ja haldamist;

    8.4.

    sobiva parkimis- ja/või angaarikoha tellimist või reserveerimist.

    9.

    Lennutegevus ja meeskonna juhtimine hõlmab:

    9.1.

    ettevalmistust lennuks lähtelennujaamas või mis tahes teises punktis;

    9.2.

    abistamist lennu ajal, kaasa arvatud vajaduse korral ümbersuunamine;

    9.3.

    lennujärgset tegevust;

    9.4.

    meeskonna juhtimist.

    10.

    Maapealne transport hõlmab:

    10.1.

    meeskonna, reisijate, pagasi, kauba ja posti veo korraldamist ning teostamist sama lennujaama eri terminalide vahel, välja arvatud samasugune vedu õhusõiduki ja sama lennujaama territooriumil asuva mis tahes muu punkti vahel;

    10.2.

    igasugust lennujaama kasutaja soovitud erivedu.

    11.

    Toitlustusteenus hõlmab:

    11.1.

    suhtlemist tarnijatega ja haldusjuhtimist;.

    11.2.

    toidu, jookide ja nende ettevalmistamiseks vajalike seadmete ladustamist;

    11.3.

    selliste seadmete puhastamist;

    11.4.

    seadmete, samuti baari- ja toidukaupade ettevalmistamist ja tarnimist.


    ( 1 ) Nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsus 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23).

    ( *1 ) Tingimusel, et neid teenuseid ei osuta lennuliiklusteenistus.

    Top