►B

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 94/20/EÜ,

30. mai 1994,

mootorsõidukite ja nende haagiste mehaaniliste haakeseadiste ning nende kinnitamise kohta kõnesolevatele sõidukitele

(EÜT L 195, 29.7.1994, p.1)

Euroopa Liidu Teataja

  No

page

date

►M1

NÕUKOGU DIREKTIIV 2006/96/EÜ, 20. november 2006,

  L 363

81

20.12.2006

►A1

Akt Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi ühinemistingimuste ja Euroopa Liidu aluslepingutesse tehtavate muudatuste kohta

  L 236

33

23.9.2003

1.1.

Käesolevat direktiivi kohaldatakse mootorsõidukite ja nende haagiste mehaaniliste haakeseadiste ning nende sõidukitele kinnitamise suhtes vastavalt käesoleva direktiivi artiklile 1.

1.2.

Käesolev direktiiv kehtestab nõuded, millele peab autorongides kasutamiseks ettenähtud haakeseadis vastama, et:

1.3.

Haakeseadised klassifitseeritakse vastavalt tüübile ja neis eristatakse:

2.1.

Mootorsõidukite ja haagiste vahelisteks mehaanilisteks haakeseadisteks nimetatakse kõiki sõiduki raami osi ja seadmeid, koormust kandvaid keredetaile ja šassii osi, millega vedukid ja veetavad sõidukid on omavahel ühendatud.

Siia hulka kuuluvad ka kinnitatud või eemaldatavad osad ülalmainitud haakeseadiste ühendamiseks, reguleerimiseks või kasutamiseks.

3.1.1.

Direktiivi 70/156/EMÜ artikli 3 lõike 4 kohase EMÜ tüübikinnitustaotluse mehaanilise haakeseadise kohta esitab tootja.

3.1.2.

Teatise näidis on esitatud III lisas.

3.1.3.

Tüübikinnituskatsete tegemise eest vastutavale tehnilisele teenistusele tuleb esitada:

3.2.1.

Iga punktis 3.1.1 välja toodud teatud haakeseadise näidis, mis on esitatud osa EMÜ tüübikinnituse saamiseks, peab olema märgistatud järgmiselt:

3.2.2.

tehasemärk, kaubanimi või tootja nimi (ja kaubamärk, kui on olemas);

3.2.3.

tüüp ja vajaduse korral versioon;

3.2.4.

piisavalt vaba ruumi EMÜ tüübikinnitusmärgile ja punktis 3.3.4 mõeldud lisaandmetele.

3.3.1.

Kui asjakohased nõuded on täidetud, siis antakse EMÜ tüübikinnitus vastavalt direktiivi 70/156/EMÜ artikli 4 lõikele 3 ning vajaduse korral artikli 4 lõikele 4.

3.3.2.

EMÜ tüübikinnitustunnistuse näidis on esitatud IV lisas.

3.3.3.

Igale kinnituse saanud mehaanilise haakeseadise tüübile antakse tüübikinnitusnumber vastavalt direktiivi 70/156/EMÜ VII lisale. Üks ja seesama liikmesriik ei või anda sama numbrit teisele mehaanilise haakeseadise tüübile.

3.3.4.

Igale mehaanilisele haakeseadisele, mis vastab käesoleva direktiivi kohaselt tüübikinnituse saanud mehaanilise haakeseadise tüübile, tuleb kinnitada tüübikinnituse vormil määratud hästi märgatavas ja kergesti juurdepääsetavas kohas rahvusvaheline tüübikinnitusmärk, mis koosneb:

▼A1

▼B

▼M1

▼A1

▼B

▼A1

▼M1

▼A1

▼B

3.3.5.

Tüübikinnitusmärk peab olema kustutamatu ja selgelt loetav isegi siis, kui haakeseadis on sõidukile paigaldatud.

3.3.6.

Tüübikinnitusmärgi konfiguratsiooni näidised on esitatud käesoleva direktiivi II lisas.

3.4.1.

Käesoleva direktiivi alusel antud tüübikinnituse muutmisel kohaldatakse direktiivi 70/156/EMÜ artikli 5 sätteid.

4.1.1.

Sõidukitüübi direktiivi 70/156/EMÜ artikli 3 lõike 4 kohase EMÜ tüübikinnitustaotluse seoses sõiduki mehaanilise haakeseadisega esitab tootja.

4.1.2.

Teatise näidis on esitatud VIII lisas.

4.1.3.

Tüübikinnituskatsete tegemise eest vastutavale tehnilisele teenistusele tuleb esitada:

4.2.1.

Kui asjakohased nõuded on täidetud, siis antakse EMÜ tüübikinnitus direktiivi 70/156/EMÜ artikli 4 lõigete 3 ja 4 kohaselt.

4.2.2.

EMÜ tüübikinnitustunnistuse näidis on esitatud IX lisas.

4.2.3.

Igale kinnituse saanud sõidukitüübile antakse tüübikinnitusnumber vastavalt direktiivi 70/156/EMÜ VII lisale. Sama liikmesriik ei või anda sama numbrit teisele sõidukitüübile.

4.3.1.

Käesoleva direktiivi alusel antud tüübikinnituse muutmisel kohaldatakse direktiivi 70/156/EMÜ artikli 5 sätteid.

4.3.2.

Sõiduki EMÜ tüübikinnituse omanik võib taotleda selle laiendamist ka muudele haakeseadiste tüüpidele või klassidele.

Pädevad asutused annavad kõnealuse laienduse järgmistel tingimustel:

4.3.3.

Standardsete A, C, D ja G klassi haakeseadiste korral kehtib sõiduki EMÜ tüübikinnitus ka teiste sama klassi haakeseadiste kohta ilma täiendava kinnituste kontrollita ja sõiduki EMÜ tüübikinnituse laiendamiseta.

5.1.

Mootorsõiduki ja haagise vaheline mehaaniline haakeseadis peab olema toodetud ja kinnitatud vastavalt headele inseneritavadele ning see peab kasutamisel olema ohutu.

5.2.

Tööriistu kasutamata peab ühel inimesel olema võimalik sõidukeid ohutult haakida ja lahti haakida. Haagiste korral, mille täismass ületab 3,5 tonni, tohib haakimiseks kasutada ainult automaatseid haakeseadiseid, mis võimaldavad täisautomaatset haakimist.

5.3.

Mehaanilised haakeseadised tuleb konstrueerida ja valmistada nii, et tavalisel kasutamisel koos asjakohase hoolduse ja perioodilise kuluvate osade väljavahetamisega töötavad need rahuldavalt edasi.

5.4.

Igale haakeseadisele peavad olema lisatud paigaldus- ja kasutusjuhendid, mis annavad kompetentsele isikule piisavalt informatsiooni selle sõidukile paigaldamise ja õige kasutamise kohta. Juhendid peavad olema selle liikmesriigi keeles või keeltes, kus seadmeid müügiks pakutakse. Kui haakeseadised on paigaldamiseks toimetatud sõiduki tootjate või kere tootjate kokkumonteerimisliinile, võib iga haakeseadise paigaldamis- ja kasutamisjuhendite kohta kehtivad määrused täitmata jätta. Sel juhul vastutab sõiduki või selle kere tootja selle eest, et sõiduki kasutaja oleks varustatud vajaliku informatsiooniga haakeseadise kasutamise kohta.

5.5.

Materjalidel, mida võib kasutada, peavad olema asjakohased omadused, mis on kindlaks määratud standardites või käesoleva lisa punktis 3.1.2 esitatud dokumentides.

5.6.

Kõik osad, mille purunemine võiks põhjustada kahe sõiduki eraldumise, peavad olema valmistatud terasest. Muid materjale võib kasutada siis, kui tootja suudab tehnilisele teenistusele rahuldaval viisil tõestada, et need on terasega samaväärsed.

5.7.

Kõik haakeseadised peavad olema konstrueeritud kindla mehaanilise kinnituse punktiks ja kui V lisas ei ole esitatud lisatingimusi, siis peab kinnitus haagitud asendis olema fikseeritav vähemalt ühekordse kindla mehaanilise lukustiga.

5.8.

Mehaanilised haakeseadised peavad vastama V lisas esitatud nõuetele.

5.9.

5.10.

Haakeseadiste paigaldust sõidukile tuleb kontrollida vastavalt VII lisas esitatud nõuetele. Käesolevat nõuet tuleb kohaldada nii sõiduki EMÜ tüübikinnituse suhtes, juhul, kui sõidukitüüp on varustatud tootja poolt paigaldatud standardse mehaanilise haakeseadisega, kui ka spetsiifilise sõidukitüübi punktiks konstrueeritud mehaanilise haakeseadise EMÜ tüübikinnituse suhtes.

5.11.

Ülalnimetatud ning V, VI ja VII lisas esitatud nõudeid kohaldatakse vajaduse korral ka muude haakeseadiste suhtes (klass S).

6.1.

Üldjuhul võetakse toodangu vastavust tagavad meetmed direktiivi 70/156/EMÜ artiklis 10 ettenähtud korras.

6.2.

Pädeva asutuse poolt tehtud kontrollimiste tavapärane sagedus on kord aastas.

1.1.

Haakekuulid klassist A peavad kuju ja mõõtmete poolest vastama joonisele 2.

1.2.

Pukseerimiskonksude kuju ja mõõtmed peavad vastama nõuetele, mille sõiduki tootja on esitanud kinnituskohtade ja vajadusel täiendavate kinnitusseadmete kohta.

1.3.

Kui haakekuulid on eemaldatavad, siis peavad kinnituskohad ja nende lukustus olema konstrueeritud kindla mehaanilise kinnituse punktiks.

1.4.

Haakekuulid ja pukseerimiskonksud peavad vastu pidama VI lisa punktis 4.1 esitatud katsetele.

Joonis 2

1.5.

Erinõuded standardsetele haakekuulidele ja ääriktüüpi pukseerimiskonksudele klassidest A 50-1, A 50-2 ja A 50-3.

2.1.

Haakepead klassist B 50 peavad olema konstrueeritud nii, et neid saaks ohutult kasutada käesoleva lisa punktis 1 kirjeldatud haakekuulidega, säilitades seejuures ettekirjutatud omadused.

Haakepead peavad olema konstrueeritud selliselt, et oleks tagatud ohutu haakimine, võttes arvesse ka haakeseadise kulumist.

2.2.

Haakepead peavad vastu pidama VI lisa punktis 4.2 esitatud katsetele.

2.3.

Ühelgi lisaseadmel (nt piduritel, stabilisaatoritel jne) ei tohi mehaanilisele ühendusele olla mistahes kahjulikku mõju.

2.4.

Kui haakepea ei ole sõidukiga ühendatud, peab see horisontaaltasandil pöörduma vähemalt 90° mõlemale poole käesoleva lisa punktis 1 kirjeldatud haakekuuli keskteljest ja kinnitusest. Samaaegselt peab horisontaaltasapinnast üles- ja allapoole jääma vähemalt 20° vaba vertikaalsuunalist liikumisruumi. Samuti peab koos 90° horisontaalse pöördenurgaga olema võimalik 25° keerdumine mõlemas suunas ümber horisontaaltelje. Võimalikud peavad olema järgmised liikumiskombinatsioonid:

kõikide horisontaalsete pöördenurkade korral.

3.6.1.

horisontaalselt 50° nurga all pööratud paremale või vasakule;

3.6.2.

vertikaalselt 6° nurga all pööratud üles või alla;

3.6.3.

aksiaalselt 6° nurga all pööratud paremale või vasakule.

3.9.1.

Veorõnga pöördumise ümber ristitelje peab põhjustama veopoldi kerataoline kuju (ja mitte liigend, vt joonis 6).

3.9.2.

Veopoldi ja veorõnga vahelisest kaugusest tingitud tõuked ja löökkoormused pikiteljel peavad olema summutatud vedrude ja/või summutusseadmetega (v.a C 50-1).

3.9.3.

Mõõtmed peavad vastama joonisele 8 ja tabelile 3.

3.9.4.

Haakeseadised peavad olema sobivad ja tabelis 4 esitatud omaduste suhtes katsetatud.

3.9.5.

Haakeseadis peab olema avatav sellel paikneva käsikangiga (mitte kaugjuhtimisseadmega).

Joonis 5

Haagitud veorõnga minimaalne horisontaalne pöördenurk sõiduki pikitelje suhtes ± 90° ümber veorõnga vertikaaltelje

Joonis 6

Haagitud veorõnga minimaalne vertikaalne pöördenurk veduki horisontaaltasandi suhtes ± 20° ümber veorõnga ristitelje

Joonis 7

Haagitud veorõnga minimaalne aksiaalne pöördenurk veduki horisontaaltasandi suhtes ± 25° ümber veorõnga pikitelje

Joonis 8

Standardse veotiisli haakeseadise mõõtmed (mm) (vt tabel 3).

5.1.

Klassi E veotiislid peavad vastu pidama VI lisa punktis 4.5 esitatud katsetele.

5.2.

Vedukiga haakimiseks võib veotiislid ühendada kas käesoleva lisa punktis 2 esitatud haakepeade või punktis 4 esitatud veorõngastega. Haakepead ja veorõngad võib ühendada kruvide, poltide või keevitusega.

5.3.

Liigendühendusega veotiislid ei tohi maapinnaga kokku puutuda. Kui veotiisel vabastatakse horisontaalasendist, ei tohi see langeda madalamale kui 200 mm maapinnast.

5.4.

5.5.

Kui veotiislid on kombineeritud pealejooksupiduritega, ei tohi kaugus veorõnga keskmest kuni veorõnga vaba varre lõpuni pidurite tööasendis olla väiksem kui 200 mm. Kui veorõnga vars on kõige sisemises asendis, ei tohi see pikkus olla vähem kui 150 mm.

5.6.

Kesktelghaagiste ühendamiseks kasutatavad veotiislid peavad vastu pidama külgjõududele, mis on vähemalt pool nendest vertikaaljõududest, millele suudetakse vastu pidada.

6.1.

Kinnitusraamid peavad võimaldama asjakohase haakeseadise kinnitamise vastava(te)le sõiduki(te)le.

6.2.

Kinnitusraame ei tohi keevitada šassii, kere ega muu sõiduki osa külge.

6.3.

Kinnitusraamid peavad vastu pidama VI lisa punktis 4.3 esitatud katsetele.

7.4.1.

±90° ulatuses vertikaaltelje ümber (ei kehti aktiivse roolimisega varustatud sadulhaakeseadise korral) ja sama ajal,

7.4.2.

±12° ulatuses horisontaaltelje ümber liikumissuunaga risti. See nurk ei pruugi katta vajalikku ulatust liiklemiseks maastikul.

7.4.3.

Lubatud on pöördumine pikitelje ümber kuni ± 3°. Täispööret võimaldava sadulhaakeseadise korral võib see nurk siiski olla suurem eeldusel, et lukustusmehhanismiga saab piirata kuni ± 3° pööret.

7.9.1.

Poolhaagiste aktiivseks roolimiseks kasutatavate roolimiskiilude mõõtmed peavad vastama joonisele 15.

7.9.2.

Roolimiskiilud peavad võimaldama kindla ja ohutu haakimise. Roolimiskiilud peavad olema vedrustatud. Vedrude tugevus peab olema valitud selliselt, et oleks võimalik haakida koormamata poolhaagist ja et täielikult koormatud poolhaagise korral oleks sõidu ajal roolimiskiil haakeseadise äärtega kindlas kontaktis. Sadulhaakeseadise lahtihaakimine peab olema võimalik nii koormatud kui ka koormamata poolhaagise korral.

7.10.1.

Standardsete sadulhaakeseadiste mõõtmed peavad vastama joonisele 14 ja tabelile 7.

7.10.2.

Standardsed sadulhaakeseadised peavad vastama 150 kN väärtusele D ja 20tonnisele väärtusele U ning olema nende suhtes katsetatud.

7.10.3.

Haakeseadist peab olema võimalik vabastada käsikangi abil vahetult haakeseadiselt.

7.10.4.

Standardsed sadulhaakeseadised peavad sobima poolhaagiste aktiivseks roolimiseks roolimiskiilude abil (vt punkt 7.9).

Joonis 14

Standardsete sadulhaakeseadiste mõõtmed (vt tabel 7)

Joonis 15

Vedrustatud roolimiskiilude mõõtmed

8.1.

Klassi H 50 sadulhaakeseadise veopoldid (ISO 337) peavad vastama joonisel 16 esitatud mõõtmetele.

8.2.

Veopoldid peavad vastu pidama VI lisa punktis 4.8 esitatud katsetele.

Joonis 16

Klassi H 50 veopoltide mõõtmed

9.1.

Kui klassi J sadulhaakeseadiste kinnitusplaadid on ette nähtud kasutamiseks standardsete sadulhaakeseadistega, peab neil olema ava, mis vastab joonisel 14 kujutatuga.

9.2.

Standardsete sadulhaakeseadiste punktiks ettenähtud kinnitusplaadid peavad sobima poolhaagiste aktiivseks roolimiseks (roolimiskiilude abil). Mittestandardsete sadulhaakeseadiste punktiks ettenähtud kinnitusplaadid, mis ei sobi aktiivseks roolimiseks, peavad olema vastavalt märgistatud.

9.3.

Sadulhaakeseadiste kinnitusplaadid peavad vastu pidama VI lisa punktis 4.7 esitatud katsetele.

10.2.1.

Automaatse haakimisprotseduuri korral peavad kaugjälgimisseadmed vastavalt punktidele 10.2.2 ja/või 10.2.3 nähtaval viisil näitama haakeseadise suletud ja topeltlukustatud asendit.

10.2.2.

Üleminekut avatud asendist suletud ja topeltlukustatud asendisse peab näitama rohelise nähtava signaaliga.

10.2.3.

Kui näidatakse avatud ja/või mittelukustatud asendit, tuleb kasutada punast nähtavat signaali.

10.2.4.

Kui näidatakse automaatse haakimisprotseduuri lõpetamist, peab kaugjälgimisseade kindlaks tegema, et veopolt on jõudnud topeltlukustatud lõppasendisse.

10.2.5.

Mistahes häire korral ei tohi kaugjälgimissüsteem edastada signaali haakeseadise suletud ja lukustatud seisundist, kui veopolt ei ole jõudnud lõppasendisse.

10.2.6.

Ühe või kahe lukustusseadme avamisel peab roheline nähtav signaal kustuma ja/või punane nähtav signaal süttima.

10.2.7.

Haakeseadisel olevad mehaanilised tunnusmärgid peavad alles jääma.

Kaugjälgimisseadmed peavad igal haakimisel automaatselt aktiveeruma.

10.2.8.

Et vältida juhi tähelepanu hajumist normaalsel sõidul, peab olema võimalik kaugjälgimisseade välja lülitada.

10.2.9.

Kaugjälgimisseadme juhtseadised ja märgutuled peavad olema paigaldatud juhi vaatevälja ning need peavad olema püsivalt ja selgelt tuvastatavad.

10.3.1.

Kui kasutatakse kaugjuhtimisseadet, siis peab kasutusel olema ka punktis 10.2 kirjeldatud kaugjälgimisseade, mis peab samuti näitama haakeseadise avatud seisundit.

10.3.2.

Haakeseadise avamiseks ja sulgemiseks kaugjuhtimisseadme abil peab olema spetsiaalne lüliti (st pealüliti, kang või ventiil). Kui see pealüliti ei asu juhikabiinis, siis ei tohi see olla kohas, kus sellele pääsevad vabalt ligi kõrvalised isikud, või see peab olema lukustatud. Haakeseadise käsitsemine kabiinist saab olla võimalik ainult siis, kui on takistatud selle soovimatu kasutamine (nt juhtimine kahe käega).

Peab olema võimalik veenduda, kas haakeseadise avamine kaugjuhtimisseadme abil on lõpetatud või mitte.

10.3.3.

Kui kaugjuhtimise korral on ettenähtud, et haakeseadise avamisel peab rakendama ka välist jõudu, tuleb juhile korralikult märku anda, millistes tingimustes väline jõud haakeseadise avab. Seda ei ole vaja juhul, kui välist jõudu rakendatakse ainult kaugjuhtimisseadme kasutamisel.

10.3.4.

Kui kaugjuhtimisseadmega avatava haakeseadise avamismehhanism on paigaldatud sõidukist väljapoole, peab selle abil olema võimalik üle vaadata haagitud sõidukite vahele jäävat ala, kuid sellegipoolest ei tohi haakeseadise juhtimiseks olla vajalik sellesse alasse sisenemine.

10.3.5.

Mistahes üksik tõrge kasutamisel või mistahes üksik rike süsteemis ei tohi põhjustada tahtmatut haakeseadise avanemist tavalisel maanteesõidul. Mistahes riketest süsteemis tuleb kohe teavitada või need peavad enne järgmist kasutamist olema ilmselgelt nähtavad näiteks juhtimissüsteemi kasutustakistusena.

10.3.6.

Kaugjuhtimissüsteemi rikke korral peab eriolukorras olema võimalik haakeseadist avada vähemalt ühel muul moel. Kui selleks on vaja kasutada tööriistu, peavad need kuuluma sõiduki tööriistakomplekti. V lisa punktis 3.8 esitatud nõudeid ei kohaldata käsikangide suhtes, mis on ette nähtud haakeseadiste avamiseks ainult avariiolukorras.

10.3.7.

Kaugjuhtimis- ja kaugjälgimisseadmed peavad olema püsivalt ja selgelt tuvastatavad.

1.1.

Haakeseadiste näidised peavad läbima mõlemad katsed, nii tugevus- kui ka ekspluatatsioonikatsed. Tehniline teenistus võib siiski tugevuskatsest loobuda, kui osa lihtne konstruktsioon võimaldab teoreetilist tugevuskontrolli. Teoreetilised katsed peavad andma sama kvaliteediga tulemused kui dünaamilised või staatilised katsed. Lahknevuste korral on määravad dünaamilistel katsetel saadud tulemused. Katsete eest vastutav tehniline teenistus otsustab, milliseid katseid rakendada.

1.2.

Haakeseadise tugevus määratakse dünaamilise katsega (kestvuskatse). Teatavatel juhtudel võivad osutuda tarvilikuks täiendavad staatilised katsed (vt punkt 4).

1.3.

Dünaamilised katsed tuleb teha ligikaudu sinusoidsete koormustsüklitega (vahelduv ja/või pulseeriv), mida rakendatakse materjalile sobival hulgal. Katsel ei tohi tekkida ühtegi pragu ega mõra.

1.4.

Kindlaks määratud staatiliste katsete korral on lubatud ainult kerge jäävdeformatsioon. Pärast koormuse alt vabastamist ei tohi jäävdeformatsioon ületada10 % maksimaalsest deformatsioonist.

1.5.

Dünaamiliste katsete korral baseeruvad koormamiseeldused sõiduki pikiteljesuunalisel horisontaalsel jõukomponendil ja vertikaalsel jõukomponendil. Horisontaalseid jõukomponente ja -momente, mis ei ole sõiduki pikiteljega samasuunalised, ei võeta arvesse, eeldades nende vähest tähtsust.

Kui haakeseadise konstruktsioon või selle kinnitus sõidukile või lisaseadmete (nagu amortisaatorid, kiirhaakeseadised jne) paigaldus põhjustavad lisajõudusid või -momente, võib tehniline teenistus nõuda täiendavaid katseid.

Sõiduki pikiteljesuunaline horisontaalne jõukomponent esitatakse teoreetiliselt kindlaks määratud baasjõuna, mis on I lisa punktis 2.1.18 määratletud väärtusena D. Vertikaalne jõukomponent esitatakse vajadusel haakepunktile mõjuva staatilise vertikaalkoormusena S ja eeldatava vertikaalkoormusena V, mis on määratletud I lisa punktis 2.1.19, või sadulhaakeseadise korral staatilise vertikaalkoormusena U.

1.6.

Iseloomulikud väärtused D, S, V ja U, millel katsed baseeruvad, tuleb esitada tootja poolt EMÜ tüübikinnituseks esitatud taotluses.

2.1.

Nii dünaamiliste kui ka staatiliste katsete punktiks paigaldatakse näidis sobivale katsestendile, millel on olemas jõu rakendamiseks sobivad vahendid, selliselt, et peale katseks määratud jõu ei mõjutaks seda ükski muu täiendav jõud ega moment. Kui tegemist on vahelduva jõuga katsetega, ei tohi rakendatava jõu suund ettenähtud suunast erineda rohkem kui 1° võrra. Pulseerivate ja staatiliste katsete korral peab nurk olema seatud suurima võimaliku jõu järgi. Selle punktiks on tavaliselt vaja liigendit jõu rakenduspunktis (st haakepunktis) ja sellest punktist piisavalt kaugel olevat teist liigendit.

2.2.

Katse sagedus ei tohi ületada 35 Hz. Valitud sagedus peab olema hästi eristatud katsel kasutatavate vahendite, sh ka katseseadme resonantssagedustest. Asünkroonse katsetamise korral peab kahe jõukomponendi vaheline erinevus olema umbes 1–3 %. Terasest valmistatud haakeseadiste korral peab koormustsüklite arv olema 2 × 106. Muudest materjalidest kui terasest valmistatud haakeseadiste korral võib vajalik tsüklite arv olla suurem. Pragude katsetamiseks tuleb kasutada värvi läbitungimismeetodit või muud ekvivalentset meetodit.

2.3.

Vahelduvate jõududega (jõukomponentidega) katsetamisel on keskmine jõu väärtus null. Pulseerivate katsete korral on katsejõud võrdne suurima rakendatava jõuga, minimaalne jõud võib olla kuni 5 % suurimast rakendatavast jõust, kui spetsiifilistes katsetingimustes ei ole märgitud teisiti.

2.4.

Muude kui lõikes 4.2.3 nõutud spetsiaalsete staatiliste katsete korral peab katsejõudu rakendama sujuvalt ja kiiresti ning seda tuleb hoida vähemalt 60 sekundi jooksul.

2.5.

Haakeseadised peavad tavaliselt katsetamisel olema katsestendile kinnitatud võimalikult jäigalt ja sellises asendis, kuidas need kinnitatakse sõidukile. Kinnitusseadmed peavad olema need, mille on kindlaks määranud tootja või paigaldaja haakeseadise kinnitamiseks sõidukile ja/või neil peavad olema samasugused mehaanilised omadused.

2.6.

Eelistatavalt tuleks haakeseadiseid katsetada nende originaaltöötingimustes, nii, nagu need on ette nähtud teel kasutamiseks. Tootja taotlusel ja kokkuleppel tehnilise teenistusega võib haakeseadise elastsed osad neutraliseerida, kui seda nõuab katseprotseduur ja kui see ei mõjuta katse tulemusi ebarealistlikult.

Elastsed osad, mis on ilmselt katsetamisel esinevatest kiirendustest üle kuumenenud, võib katse käigus asendada. Katsejõud tuleb rakendada spetsiaalsete vaherõngasteta seadmete abil.

Av

=

juhttelje mõjuv suurim lubatud teljekoormus (t)

C

=

kesktelghaagise mass (t) (vastavalt I lisa punktile 2.1.18)

D

=

väärtus D (kN) (I lisa punkt 2.1.18)

R

=

täishaagise mass (t) (I lisa punkt 2.1.18)

T

=

veduki mass (t) (I lisa punkt 2.1.18)

FA

=

staatiline tõstejõud (kN)

Fh

=

katsejõu sõiduki pikiteljesuunaline horisontaalne komponent (kN)

Fs

=

katsejõu vertikaalne komponent (kN)

Fq

=

katsejõu horisontaalne komponent, mis ei ole sõiduki pikiteljega samasuunaline (kN)

Fhs res

=

komponentide Fh ja Fs katse resultantjõud (kN)

Fhs res

=

komponentide Fh ja Fq katse resultantjõud (kN)

S

=

staatiline vertikaalkoormus (kg)

U

=

sadulhaakeseadisele mõjuv vertikaalkoormus (t)

V

=

väärtus V (kN) (I lisa punkt 2.1.19)

A

=

kesktelghaagise haakepunktile mõjuva vertikaalkiirenduse ekvivalent veduki tagatelje(telgede) vedrustusest sõltuvalt

e

=

pikisuunaline kaugus eemaldatava haakekuuli haakepunkti ja kinnituskohtade vertikaaltasandi vahel (mm) (vt joonised 22–25)

f

=

vertikaalne kaugus eemaldatava haakekuuli haakepunkti ja kinnituskohtade horisontaaltasandi vahel (mm) (vt joonised 21–25)

g

=

raskusjõust tingitud kiirendus, arvutuslikult 9,81 m/s2

l

=

teoreetiline veotiisli pikkus veorõnga keskme ja telgede keskme vahel (m)

n

=

kaugus veorõnga ja juhttelje keskjoone vahel (mm)

r

=

pöörderaadius (mm)

s

=

rööbe (mm)

x

=

kesktelghaagise laadimisala pikkus (m)

O

=

suurim jõud

U

=

minimaalne jõud

W

=

vahelduv

H

=

horisontaalne

S

=

vertikaalne

4.1.1.

Mehaanilised haakekuulide haakeseadised võivad kuuluda järgmistesse tüüpidesse:

4.1.2.

Peamine katse on vahelduva katsejõuga kestvuskatse. Katsenäidised on haakekuul, haakekuuli kael ja sõidukile kinnitamiseks vajalikud kinnitused. Haakekuul ja pukseerimiskonksud peavad nende tööks ettenähtud asendis olema jäigalt kinnitatud katsestendile, millega on võimalik tekitada vahelduvat jõudu.

4.1.3.

Haakekuuli ja pukseerimiskonksude kinnituskohtade asukohad määrab kindlaks tootja (vt VII lisa punkt 1.2).

4.1.4.

Katsetele esitatud seadmed peavad olema koos kõikide selle juurde kuuluvate konstruktsiooniliste osadega, mis võivad mõjutada selle tugevust (nt pistikupesa plaat, mistahes markeering jne). Katseala lõpeb ankurdamis- või kinnituskohtades. Sõiduki tootja esitab haakeseadise kohta haakekuuli ja kinnituskohtade võrdlusjoonega seotud geomeetrilised asukohad ja need peavad kajastuma katseprotokollis. Veduki tootja peab haakeseadise tootjale esitama kogu vajaliku informatsiooni kõikide ankurdamispunktide suhteliste asukohtade kohta võrdlusjoone suhtes ja neid asukohti kasutatakse katsetel.

4.1.5.

Katsestendile paigaldatud haakeseadist katsetatakse vahelduva koormuse suhtes koormustundlikul katsemasinal (näiteks resonaatoril).

Katsekoormuseks peab olema vahelduv jõud, mis tuleb haakekuulile rakendada 15 ± 1° nurga all, nagu on näidatud joonistel 17 ja/või 18.

Kui haakekuuli kese on vastavalt joonisele 19 kõrgemal võrdlusjoonega paralleelsest joonest, mis läbib kõrgeimaid kõige lähemal asuvaid kinnituskohti, tuleb katse teha nurga all α = -15 ± 1° (vt joonis 17). Kui haakekuuli kese on vastavalt joonisele 19 madalamal võrdlusjoonega paralleelsest joonest, mis läbib kõrgeimaid kõige lähemal asuvaid kinnituskohti, tuleb katse teha nurga all α = +15 ± 1° (vt joonis 18).

Antud nurk on valitud selleks, et vaadelda vertikaalset staatilist ja dünaamilist koormust. Käesolev katsemeetod on kasutatav ainult staatilisel koormusel mitte rohkem kui

Kui nõutakse staatilist koormust üle 120 × D, tuleb katsenurka suurendada 20 kraadini. Dünaamiline katse tuleb teha järgmise katsejõuga:

Fhs res = ±0,6 D

Joonis 17

I katsestend

Joonis 18

II katsestend

Joonis 19

Katsenurga kriteeriumid

Joonis 20

Üks haakekuul

4.1.6.

Seda katseprotseduuri saab erinevat tüüpi haakeseadiste korral (vt punkt 4.1.1) kasutada järgmiselt:

4.2.1.

Põhiline katse on vahelduva katsejõuga kestvuskatse ja staatiline katse (tõstekatse), mis tehakse kõikide katsenäidistega.

4.2.2.

Dünaamiline katse tuleb teha koos sobiva tugevusega haakekuuliga klassist A. Katsestendile tuleb haakekuul ja haakepea kinnitada vastavalt tootja poolt esitatud juhistele ning viisil, mis vastab nende kinnitamisele sõidukile. Peale katsejõu ei tohi näidiseid mõjutada ükski täiendav jõud. Katsejõudu tuleb rakendada kuulpoldi keset läbiva joone suunas ja seda tuleb 15° nurga all suunata taha ja allapoole (vt joonis 26). Kestvuskatse tuleb katsenäidisele teha järgmise katsejõuga:

Fhs res w = 0,6 D

Joonis 26

Dünaamiline katse

4.2.3.

Samuti tuleb teha staatiline tõstekatse. Katsetamisel kasutatava haakekuuli läbimõõt peab olema

jäljendamaks kulunud kuulpolti. Tõstejõudu FA tuleb sujuvalt ja kiiresti suurendada väärtuseni

ja sellisena hoida 10 sekundi jooksul (vt joonis 27). Haakepea ei tohi haakekuulist eralduda ja sellel tohi ilmneda mingeid püsivaid deformatsioone, mis võiksid mõjutada selle töökõlblikkust.

Joonis 27

Tõstekatse

4.3.1.

Katsenäidisele tuleb teha kestvuskatse. Haakeseadis peab olema varustatud kõikide sõidukile ühendamiseks tarvilike kinnitustega. Kõik veotiisli haakeseadise ja sõiduki raami vahele jäävad seadmed (st veotala) peavad olema katsetatud samade jõududega kui haakeseadiski. Standardsete veotiisli haakeseadiste punktiks mõeldud veotalade katsetamisel tuleb vertikaalkoormust rakendada pikisuunalisele kaugusele kinnituskohtade vertikaaltasandist, mis on võrdne vastava standardse haakeseadise asukohaga.

4.3.2.

Dünaamiline katsetamine tuleb teha horisontaalsuunalise vahelduva jõuga Fhw = 0,6 D, mis on rakendatud maapinnaga paralleelsele joonele ja veopoldi keset läbivale veduki keskpikitasandile.

4.3.3.

4.3.3.1.   Kesktelghaagised täismassiga kuni 3,5 tonni (k.a)

Veotiisli haakeseadiseid, mis on mõeldud kasutamiseks kuni 3,5 t täismassiga (k.a) kesktelghaagistega, tuleb vastavalt käesoleva lisa punktis 4.1 kirjeldatud viisile katsetada samuti kui haakekuule ja pukseerimiskonkse.

4.3.3.2.   Kesktelghaagised täismassiga üle 3,5 tonni

Asünkroonsel kestvuskatsel rakendatakse näidisele horisontaal- ja vertikaalsuunalist katsekoormust. Kasutatav horisontaalne joon peab olema veduki keskpikitasandil maapinnaga paralleelsel joonel ja läbima veopoldi keset. Kasutatav vertikaalne joon peab olema veduki keskpikitasandil maapinnaga risti ja läbima veopoldi keset (vt joonis 28).

Veotiisli haakeseadise ja veorõnga katsestendiga kinnitamise vahendid peavad olema sellised, mis vastavalt tootja poolt esitatud juhistele, mis on mõeldud nende kinnitamiseks sõidukile.

Haakepunktile tuleb rakendada järgmisi katsekoormuseid

Katsejõud on vertikaalse ja horisontaalse komponendi geomeetriline summa. See on saavutatav joonise 28 kohase katsestendi konfiguratsiooniga. Vertikaalsed ja horisontaalsed komponendid peavad olema sinusoidi kujuga ja neid tuleb rakendada asünkroonselt, kusjuures nende sageduste erinevus peab jääma vahemikku 1–3 % nii, et resultantjõud moodustuksid igas suunas.

4.3.4.

Veotiisli haakeseadiste korral on vaja katsetada ka sulgurit ja kõiki lukustusseadmeid, rakendades neile avamise suunas 0,25 D staatilist jõudu. Katse ei tohi põhjustada sulguri avanemist ega mistahes kahjustusi. Silindrikujuliste veopoltide korral piisab 0,1 D katsejõust.

Joonis 28

Katsestend veotiisli haakeseadisele (näidis)

4.4.1.

Veorõngad peavad läbima samasuguse dünaamilise katse nagu veotiisli haakeseadisedki. Veorõngastele, mida kasutatakse ainult liigendiga, vaba vertikaalsuunalist liikumist võimaldava veotiisliga varustatud haagiste korral, rakendatakse punktile 4.3.2 vastavat vahelduvat jõudu. Kesktelghaagiste korral kasutatavad veorõngad peavad läbima samad katsed nagu haakekuulid (punkt 4.2), kui haagise mass C on kuni 3,5 tonni (k.a), ja samad katsed nagu veotiisli haakeseadised (punkt 4.3.3.2), kui kesktelghaagise mass C ületab 3,5 tonni.

4.4.2.

Veorõngaid tuleb katsetada sellisel viisil, et vahelduv jõud kanduks ka osadele, mida kasutatakse veorõnga kinnitamiseks veotiislile. Kõik elastsed vahedetailid tuleb fikseerida.

4.5.1.

Veotiislid tuleb katsetada veosilmadega sarnasel viisil (vt peatükk 4.4). Tehniline teenistus võib loobuda tugevuskatsetamisest, kui osade lihtne konstruktsioon võimaldab teoreetilise tugevuskontrolli. Katsejõudude iseloom veotiisli teoreetiliseks kontrolliks kesktelghaagistele täismassiga C kuni 3,5 tonnini kaasa arvatud võetakse standardi ISO 7641/1 (1983) järgi. Katsejõudude iseloom veotiislite teoreetiliseks kontrollimiseks kesktelghaagistele täismassiga C üle 3,5 tonni tuleb arvutada alljärgnevalt:

kus jõuamplituud V on sama mis on toodud I lisa punktis 2.1.19.

Vastavalt kavandatud koormusele tekkivad suurimad lubatud pinged haagistele täismassiga C üle 3,5 tonni peavad olema vastavuses paragrahviga 5.3 ISO 7641/1 standardi järgi. Tugevduseta veotiislitel (sh kaarühendusega) ja täishaagiste veotiislitel tuleb arvesse võtta horisontaalsuunalist jõukomponenti Fhp = 1,0 x D.

4.5.2.

Täishaagiste vertikaalsuunas vaba liikumist omavate veotiislite katsetamisel tuleb lisaks väsimuskatsele või tugevuse teoreetilisele määramisele katsetada neid ka nõtkumistakistusele kas teoreetiliselt kavandatud jõuga 3,0 D või teha nõtkumistest koormusel 3,0 x D. Teoreetilise arvutuse korral peavad lubatavad pinged vastama paragrahvile 5.3 standardi ISO 7641/1 järgi.

4.5.3.

Juhttelje korral tuleb nõtkumistakistus määrata teoeetiliste arvutustega või nõtkumiskatse abil. Haakepunkti keskmesse tuleb suunata horisontaalsuunaline staatiline külgjõud. Selle jõu tugevus valitakse selline, et umbes esitelje keskmesse rakendub moment 0,6 x Av x g (kNm). Lubatud pinged peavad vastama ISO 7641/1 standardi paragrahvile 5.3.

4.6.1.

Põhilised tugevuskatsed on dünaamiline katse ja staatiline katse (tõstekatse). Poolhaagiste aktiivseks roolimiseks ettenähtud sadulhaakeseadised peavad läbima täiendava staatilise katse (paindumiskatse). Katsetamisel peab sadulhaakeseadis olema varustatud kõikide sõidukile kinnitamiseks vajalike kinnitusdetailidega. Kinnitusviis peab olema identne sellega, mida kasutatakse hiljem selle sõidukile kinnitamiseks.

4.6.2.

4.6.3.

Katsestendil tuleb sadulhaakeseadisele rakendada vahelduvat koormust (asünkroonne dünaamiline katse), kus nii horisontaalsed kui ka vertikaalsed pulseerivad jõud peavad mõjuma samaaegselt.

4.8.1.

Näidisele tuleb katsestendil teha dünaamiline vahelduva koormusega katse. Veopoldi katset ei tohi ühendada sadulhaakeseadise katsega. Katse tuleb sooritada nii, et koormus mõjuks ka kinnitustele, mida on vaja veopoldi kinnitamiseks poolhaagisele.

4.8.2.

Tööasendis veopoldile tuleb teha dünaamiline katse, milles rakendatakse horisontaalset jõudu F hw = ± 0,6 · D.

Rakendatud jõud peab läbima 50,8 mm läbimõõduga klassi H 50 veopoldi (vt V lisa joonis 16) väikseima läbimõõduga silindrilise osa keset.

1.1.

Sõiduki tootja määrab, millist tüüpi ja klassi haakeseadiseid võib sõidukitüübile paigaldada, esitades väärtused D, V, ( 7 ) S või U (vajadusel), mis põhinevad sõidukitüübi konstruktsioonil koos kasutamiseks ettenähtud haakeseadise (haakeseadiste) tüübiga/tüüpidega. Vastavalt käesolevale direktiivile kinnitatud haakeseadiste omadused D, V, S või U peavad olema kõnesolevate kombinatsioonide kohta esitatud omadustega võrdsed või neist suuremad.

1.2.

Haakeseadis tuleb sõidukitüübile kinnitada vastavalt sõiduki tootja poolt esitatud paigaldusjuhendile, mille on heaks kiitnud haakeseadise tootja ja tehnilise teenistus. Sõiduki tootja määrab sõidukitüübi haakeseadisele kindlaks sobivad kinnituskohad ja vajadusel ka antud spetsiifilisele sõidukitüübile paigaldatavad pukseerimiskonksud, kinnitusplaadid jms.

1.3.

Üle 3,5 t täismassiga haagiste kinnitamiseks võib kasutada ainult mootorsõidukite külge automaatset haakimist võimaldavaid automaathaakeseadiseid.

1.4.

Klasside B, D, E ja H haakeseadiste kinnitamisel haagisele tuleb väärtuse D arvutamiseks veduki suurima massi T väärtuseks arvestada 32 tonni. Kui haakeseadise väärtus D ei ole piisav väärtuse punktiks T = 32 tonni, peab sellest tuleneva piirangu veduki massile T või autorongi massile märkima haagisele antaval sõiduki EMÜ tüübikinnitustunnistusele (lisa IX).

2.1.1.

Haakekuulid ja pukseerimiskonksud tuleb paigaldada M1-kategooria sõidukitele, alla 3,5 t M2-kategooria sõidukitele ja N1-kategooria sõidukitele viisil, mis tagaks joonisel 30 esitatud kliirensi ja kõrguse mõõtmed. Vastavalt direktiivi 92/53/EMÜ II lisale ei kohaldata käesolevat nõuet maastikusõidukite suhtes.

Joonis 30

Varuruum haakekuulide punktiks

Esitamata detailid tuleb valida sobivalt.

Mõõtmed ja nurgad tuleb kontrollida sobivate mõõteriistadega.

2.1.2.

Sõiduki tootja peab esitama haakekuulide ja pukseerimiskonksude paigaldusjuhendid ning märkima, kas kinnitusalas on vaja mingisuguseid tugevdusi.

2.1.3.

Haakekuuli peab olema võimalik haakida ja lahti haakida, kui haakekuuli pikitelg on haagitava seadme keskjoone suhtes nurga all:

2.1.4.

Kinnitatud haakekuul ei tohi varjata tagumise registreerimisnumbri kohta või nähtavust, vastasel korral peab haakekuul olema eemaldatav ilma eriliste tööriistadeta.

2.2.1.

Klassi B haakepead on ette nähtud haagistele täismassiga kuni 3,5 tonni (k.a). Horisontaalasendis suurima lubatud teljekoormuseni koormatud haagise korral tuleb haakepead paigaldada nii, et haagise haakepunkt oleks 430 ± 35 mm kõrgemal horisontaaltasandist, millel haagise rattad asuvad (vt joonis 31).

Haagiselamute ja kaubaveohaagiste korral peetakse haagise horisontaalasendiks seda, kui põrand või laadimispind on horisontaalne. Kui haagisel puudub selline võrdluspind (nt paadiveohaagised vms), peab haagise tootja esitama vastava võrdlusjoone, mis määratleb horisontaalasendi. Kõrgusnõuet kohaldatakse ainult haagiste suhtes, mis on ette nähtud ühendamiseks punktis 2.1.1 märgitud sõidukitega.

2.2.2.

Haakepeasid peab olema võimalik ohutult käsitseda joonisel 30 esitatud haakekuuli vabas liikumisruumis.

Joonis 31

Haakepea kinnituskõrgus

2.4.1.

Kui veorõngale langev vertikaalkoormus ületab täismassiga ühtlaselt koormatud haagise korral 50 kg, peavad kesktelghaagiste veotiislid olema varustatud reguleeritava kõrgusega tugiseadmetega.

2.4.2.

Veorõngaste ja veotiislite kinnitamisel rohkem kui ühe teljega kesktelghaagistele, mille täismass C ületab 3,5 tonni, peavad need olema varustatud seadmetega teljekoormuse jagamiseks.

2.5.1.

Klassi G 50 sadulhaakeseadiseid ei tohi kinnitada vahetult sõiduki raamile, välja arvatud juhul, kui seda lubab sõiduki tootja. Need tuleb sõidukile kinnitada kinnitusplaatide abil, kusjuures tuleb järgida sõiduki või haakeseadise tootja poolt määratud paigaldusjuhendeid.

2.5.2.

Poolhaagised peavad olema varustatud tugirullide või muu varustusega, mis võimaldaks poolhaagise lahtihaakimist ja selle parkimist. Kui poolhaagised on varustatud selliselt, et haakeseadise ühendus, elektri- ja pidurisüsteemid aktiveeritakse automaatselt, peavad haagistel olema tugirullid, mis tõusevad pärast poolhaagise vedukiga haakimist automaatselt maapinnalt üles.

2.5.3.

Sadulhaakeseadise veopoldi kinnitamine poolhaagise kinnitusplaadile peab toimuma vastavalt sõiduki või haakeseadise tootja juhenditele.

2.5.4.

Kui poolhaagis on varustatud roolimiskiiluga, peab see vastama V lisa punktides 7.9.1 ja 7.9.2 esitatud nõuetele.