This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 01991L0671-20140320
Council Directive of 16 December 1991 relating to the compulsory use of safety belts and child-restraint systems in vehicles (91/671/EEC)
Consolidated text: Nõukogu direktiiv 16. detsember 1991 , turvavööde ja lapse turvasüsteemide kohustusliku kasutamise kohta sõidukites (91/671/EMÜ)
Nõukogu direktiiv 16. detsember 1991 , turvavööde ja lapse turvasüsteemide kohustusliku kasutamise kohta sõidukites (91/671/EMÜ)
1991L0671 — ET — 20.03.2014 — 002.001
Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest
|
NÕUKOGU DIREKTIIV 16. detsember 1991, turvavööde ja lapse turvasüsteemide kohustusliku kasutamise kohta sõidukites (EÜT L 373, 31.12.1991, p.26) |
Muudetud:
|
|
|
Euroopa Liidu Teataja |
||
|
No |
page |
date |
||
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2003/20/EÜ, 8. aprill 2003, |
L 115 |
63 |
9.5.2003 |
|
|
L 59 |
32 |
28.2.2014 |
||
NÕUKOGU DIREKTIIV
16. detsember 1991,
turvavööde ja lapse turvasüsteemide kohustusliku kasutamise kohta sõidukites
(91/671/EMÜ)
EUROOPA ÜHENDUSTE NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 75,
võttes arvesse komisjoni ettepanekut, ( 1 )
võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, ( 2 )
võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust ( 3 )
ning arvestades, et:turvavööde kohustuslikku kasutamist käsitlevad siseriiklikud õigusaktid on liikmesriigiti väga erinevad; seetõttu tuleb kohustuslik kasutamine ühtlustada;
kohustus kasutada alla 3,5tonniste sõidukite puhul turvavöösid tuleks ühtlustada, et tagada liiklejate suurem turvalisus;
direktiivides 76/115/EMÜ ( 4 ) ja 77/541/EMÜ ( 5 ) käsitletakse turvavöösid käsitlevaid tehnilisi nõudeid, mida mootorsõidukites järgima peab, kuid mitte turvavööde kasutamist;
19. detsembri 1984. aasta resolutsiooniga ( 6 ) kohustusid nõukogus kokku tulnud nõukogu ja liikmesriikide valituste esindajad tagama liiklusohutuse meetmete kiire vastuvõtmise ning kutsusid komisjoni üles ettepanekuid esitama;
Euroopa Parlamendi liiklusohutust käsitlevates resolutsioonides ( 7 ) on soovitatud, et turvavööde kasutamine peaks olema kohustuslik kõikidele sõitjatele, sealhulgas lastele, kõikidel teedel ja sõiduki kõikidel istmetel (välja arvatud ühissõidukites);
tuleks ette näha lapse turvasüsteemide kohustuslik kasutamine turvavöödega varustatud istmete puhul;
kuni lapse turvasüsteemide ühenduse ühtlustatud standardite kehtestamiseni tuleb liikmesriikide siseriiklikele nõuetele vastavaid standardeid tunnustada kõikides liikmesriikides;
uuringutest on selgunud, et turvavööta sõitjate jaoks on tagaiste peaaegu sama ohtlik kui esiiste ja et tagaistmel istuvad ilma turvavööta sõitjad suurendavad esiistmel istuvate sõitjate vigastuste ohtu; sellest tulenevalt võiks tagaistmel turvavööde kasutamise kohustuslikuks muutmine surmajuhtumeid ja vigastusi vähendada;
käesolevas direktiivi nimetatud meetmete jõustumise kuupäeva määramisel tuleks anda aega nõutavate rakendussätete kavandamiseks eelkõige nendes liikmesriikides, kus sellealased sätted veel puuduvad,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:
Artikkel 1
1. Käesolevat direktiivi kohaldatakse kõigi teedel kasutamiseks mõeldud, direktiivi 70/156/EMÜ ( 8 ) II lisas määratletud M1-, M2-, M3-, N1-, N2- ja N3-kategooria mootorsõidukite suhtes, mis on vähemalt neljarattalised ja mille valmistajakiirus ületab 25 km/h.
2. Käesolevas direktiivis:
— vastavad M1- ja N1-kategooria sõidukite turvasüsteemide, sealhulgas turvavööde ja lapse turvasüsteemide ning nende osade mõisted direktiivi 77/541/EMÜ ( 9 ) I lisas esitatud mõistetele,
— tähendab mõiste „seljaga sõidu suunas” sõiduki liikumissuunale vastassuunalist asendit.
3. Lapse turvasüsteemid liigitatakse viide kaalurühma:
a) 0 rühm: lapsed kaaluga alla 10 kg;
b) 0+ rühm: lapsed kaaluga alla 13 kg;
c) I rühm: lapsed kaaluga 9-18 kg;
d) II rühm: lapsed kaaluga 15-25 kg;
e) III rühm: lapsed kaaluga 22-36 kg.
4. Lapse turvasüsteemid jaotatakse kahte klassi:
a) integreeritud turvaseadmed, mis koosnevad rihmade kombinatsioonist või painduvatest seadistest, kinnituslukust, reguleerseadisest, kinnitusdetailidest ning mõnel juhul täiendavast istmest ja/või löögikaitsekilbist ning on kinnitatavad integreeritud rihma või rihmade abil;
b) mitteintegreeritud seadmed, mis võivad koosneda osalisest turvasüsteemist, mis moodustab lapse täieliku turvasüsteemi, kui seda kasutatakse koos täiskasvanute jaoks ettenähtud turvavööga, mis ümbritseb lapse keha või hoiab paigal seadme, millesse laps on asetatud.
Artikkel 2
1. M1-, N1-, N2- ja N3-kategooria sõidukid:
i) liikmesriigid nõuavad, et kõik kasutusel olevates M1-, N1-, N2- ja N3-kategooria sõidukites viibijad kasutavad ettenähtud turvasüsteeme.
Lapsed pikkusega kuni 150 cm, kes viibivad turvasüsteemidega varustatud M1-, N1-, N2- ja N3-kategooria sõidukites, kinnitatakse artikli 1 lõike 4 punktides a ja b ettenähtud integreeritud või mitteintegreeritud lapse turvasüsteemiga, mis vastab lapse füüsilistele omadustele kooskõlas:
— artikli 1 lõikes 3 sätestatud lapse turvasüsteemide liigitusega, mis on heaks kiidetud kooskõlas käesoleva lõike punkti c alapunktiga i;
— käesoleva lõike punkti c alapunkti ii kohaselt heakskiidetud lapse turvasüsteemide suurusklassi ja reisija suurima massiga, mille jaoks lapse turvasüsteem on tootja poolt ette nähtud.
M1-, N1-, N2- ja N3-kategooria sõidukites, mis ei ole varustatud turvasüsteemidega:
— ei tohi transportida alla kolme aasta vanuseid lapsi,
— istuvad kolme aasta vanused ja vanemad lapsed pikkusega kuni 150 cm muudel istmetel kui esiistmel, ilma et see piiraks punkti ii kohaldamist;
ii) liikmesriigid võivad oma territooriumil lubada, et lapsed pikkusega vähemalt 135 cm kuni 150 cm kinnitatakse täiskasvanu jaoks mõeldud turvavööga. Need pikkusepiirangud vaadatakse läbi artikli 7b lõikes 2 nimetatud korra kohaselt;
iii) liikmesriigid võivad oma territooriumil siiski lubada, et alapunktides i ja iii nimetatud laste transportimisel taksos ei kasutata lapse turvasüsteemi. Eespool nimetatud lapsed, kelle transportimisel taksos ei kasutata turvasüsteemi, peavad istuma muul istmel kui esiiste;
b) lapsi ei tohi transportida lapse turvasüsteemis, mis asub eesmise turvapadjaga sõitjaistmel ning on seljaga sõidu suunas, kui õhupadi ei ole desaktiveeritud, kaasa arvatud juhtudel, mil turvapadi on automaatselt piisavalt desaktiveeritav;
c) kasutuselolevad lapse turvasüsteemid peavad olema kinnitatud:
i) UNECE eeskirjaga nr 44/03 või direktiiviga 77/541/EMÜ või
ii) UNECE eeskirjaga nr 129
või kõnealuse eeskirja või direktiivi hilisemate muudatustega ettenähtud standardite kohaselt.
Lapse turvasüsteem tuleb paigaldada kooskõlas turvasüsteemi tootja esitatud paigaldusteabega (nt kasutusjuhend, brošüür või elektrooniline väljaanne), milles on osutatud, kuidas ja millistes sõidukitüüpides võib turvasüsteemi ohutult kasutada;
d) kuni 9. maini 2008 võivad liikmesriigid anda loa kasutada lapse turvasüsteeme, mis on kinnitatud turvasüsteemi paigaldamise kuupäeval liikmesriigis kehtivate siseriiklike standardite kohaselt või siseriiklike standardite kohaselt, mis on samaväärsed Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjaga 44/03 või direktiiviga 75/541/EMÜ kehtestatud standarditega.
2. M2- ja M3-kategooria sõidukid:
a) liikmesriigid nõuavad, et kõik kasutuselolevates M2- ja M3-kategooria sõidukites viibijad, kes on kolmeaastased ja vanemad, kasutavad sõidukiistmel ettenähtud turvasüsteeme.
Lapse turvasüsteemid saavad tüübikinnituse lõike 1 punktidega c ja d ettenähtud korras;
b) M2- ja M3-kategooria sõidukites viibivaid kaassõitjaid teavitatakse nõudest, mille kohaselt tuleb liikuva sõiduki istmel kasutada turvavöösid. Nad saavad teavet vähemalt ühel viisil järgmistest:
— juhi kaudu,
— konduktori, reisijuhi või rühma juhiks määratud ametiisiku kaudu,
— audiovisuaalsete vahendite (nt video) abil,
— märkide ja/või piktogrammi abil, mille liikmesriik on kehtestanud lisas esitatud ühenduse kavandi kohaselt ning mis on selgesti nähtav igalt istekohalt.
Artikkel 3
Käesolevat direktiivi kohaldatakse ka kolmandas riigis registreeritud ja ühenduse teedel kasutatavate sõidukite juhtide ja sõitjate suhtes.
▼M1 —————
Artikkel 5
Artiklis 2 sätestatud kohustuste täitmisest on vabastatud isikud, kellele pädev asutus on meditsiiniliste näidustuste tõttu andnud välja asjaomase vabastustõendi. Kõik ühe liikmesriigi pädeva asutuse väljaantud arstitõendid kehtivad ka teistes liikmesriikides; arstitõendil peab olema märgitud selle kehtivusaeg ja seda tuleb nõudmisel volitatud isikutele näidata kooskõlas iga liikmesriigi asjaomaste kehtivate sätetega. Tõendil peab olema järgmine märk:
Artikkel 6
Liikmesriigid võivad komisjoni nõusolekul teha seoses transpordiga oma territooriumil lisaks artikliga 5 sätestatud eranditele ka muid erandeid, et:
— võtta arvesse konkreetseid füüsilisi tingimusi või piiratud kestusega eriolukordi,
— võimaldada teatavat liiki kutsetöö tõhusat tegemist,
— tagada politseile, turvateenistustele või hädaabiteenistustele võimalus oma ülesandeid nõuetekohaselt täita,
— lubada kahe lapse turvasüsteemiga varustatud M1- ja N1-kategooria sõiduki tagaistmele, kus ei ole ruumi kolmanda turvasüsteemi paigaldamiseks, kinnitada täiskasvanu jaoks mõeldud turvavöö abil kolmas laps, kes on kolmeaastane või vanem ning kelle pikkus on kuni 150 cm,
— lubada M1- ja N1-kategooria sõidukite muudel kui esiistmetel kasutada kolmeaastaste või vanemate laste puhul täiskasvanu jaoks mõeldud turvavööd, kui tegemist on lühikese juhuveoga ning sõidukis ei ole lapse turvasüsteemi või kui nende arv ei ole piisav,
— arvesse võtta eritingimusi seoses nende M2- ja M3-kategooria sõidukitega, mida kasutatakse linna ja asulate kohalikus transpordis või milles on lubatud seisukohad.
Artikkel 6a
Liikmesriigid võivad komisjoniga kokkuleppel anda peale artiklitega 5 ja 6 sätestatud erandite ka muid ajutisi erandeid, et juhul, kui asjaomase liikmesriigi eeskirjadega ei ole ette nähtud teisiti, oleks kohaliku transpordi M2- ja M3-kategooria sõidukite istmetel, eriti koolibussides, lubatud transportida suuremat arvu lapsi, kui sõidukites on turvavöödega varustatud istekohti.
Nende erandite kehtivusaeg, mille kehtestavad liikmesriigid, ei tohi olla üle viie aasta alates 9. maist 2003.
Artikkel 6b
Liikmesriigid võivad seoses transpordiga oma territooriumil anda peale artiklitega 5 ja 6 sätestatud erandite ka muid ajutisi erandeid, et juhul, kui asjaomase liikmesriigi eeskirjadega ei ole ette nähtud teisiti, oleks M1- ja N1-kategooria sõidukite muudel kui esiistmetel lubatud transportida suuremat arvu isikuid, kui sõidukites on turvavööde või turvasüsteemidega varustatud istekohti.
Nende erandite kehtivusaeg, mille kehtestab liikmesriik, ei tohi olla üle kuue aasta alates 9. maist 2003.
Artikkel 7
Komisjon esitab 1. augustiks 1994 käesoleva direktiivi rakendamise aruande eelkõige selleks, et teha kindlaks, kas on vaja ohutusmeetmeid karmistada ja neid rohkem ühtlustada. Vajaduse korral lisatakse aruandele ettepanekud, mille kohta nõukogu teeb esimesel võimalusel kvalifitseeritud häälteenamusega otsuse.
Artikkel 7a
1. Tehnika arengut arvesse võttes võib käesoleva direktiivi artikleid 2 ja 6 kohandada artikli 7b lõikes 2 nimetatud korra kohaselt.
2. Komisjon jätkab uuringuid seoses turvasüsteemidega, mis on kõige sobivamad suurendamaks kõigi sõitjate kaitstust iga liiki õnnetuste korral, ning esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettekande kõnealuste uuringute tulemuste ning käesoleva direktiivi kohaldamise kohta, kuid eeskätt erandite kohta, mis liikmesriigid on andnud lähtuvalt artiklist 6, et hinnata vajadust tugevdada ohutusmeetmeid ning suurendada ühtlustamist. Komisjon esitab vajaduse korral kõnealuse aruande põhjal asjakohased ettepanekud.
Artikkel 7b
1. Komisjoni abistab komitee.
2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ ( 10 ) artikleid 5 ja 7, võttes arvesse selle artiklis 8 sätestatut.
Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõikega 6 sätestatud tähtajaks kehtestatakse kolm kuud.
3. Komitee võtab vastu oma töökorra.
Artikkel 8
1. Liikmesriigid jõustavad pärast komisjoniga konsulteerimist käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigusnormid enne 1. jaanuari 1993. Liikmesriigid teatavad sellest viivitamata komisjonile.
2. Kui liikmesriigid kõnealused õigusnormid vastu võtavad, viidatakse nendes käesolevale direktiivile või lisatakse neile selline viide ametliku avaldamise korral. Viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.
3. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud siseriiklike õigusaktide peamiste sätete teksti.
Artikkel 9
Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.
LISA
ÜHENDUSE PIKTOGRAMM, MIS ASETATAKSE DIREKTIIVIGA 91/671/EMÜ HÕLMATAVATE M2- JA M3-KATEGOORIA SÕIDUKITE IGA TURVAVÖÖGA VARUSTATUD ISTME SELGESTI NÄHTAVALE KOHALE
(Värvid: valge kujund sinisel taustal)
( 1 ) EÜT C 298, 23.11.1988, lk 8 ja EÜT C 308, 8.12.1990, lk 11.
( 2 ) EÜT C 96, 17.4.1989, lk 220 ja EÜT C 240, 16.9.1991, lk 74.
( 3 ) EÜT C 159, 26.6.1989, lk 52 ja EÜT C 159, 17.6.1991, lk 56.
( 4 ) Nõukogu 18. detsembri 1975. aasta direktiiv 76/115/EMÜ mootorsõidukite turvavööde kinnituspunkte käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 24, 30.1.1976, lk 6), viimati muudetud direktiiviga 90/629/EMÜ (EÜT L 341, 6.12.1990, lk 14).
( 5 ) Nõukogu 28. juuni 1977. aasta direktiiv 77/541/EMÜ mootorsõidukite turvavöösid ja turvasüsteeme käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 220, 29.8.1977, lk 95), viimati muudetud direktiiviga 90/628/EMÜ (EÜT L 341, 6.12.1990, lk 14).
( 6 ) EÜT L 341, 21.12.1984, lk 1.
( 7 ) EÜT C 104, 16.4.1984, lk 38 ja EÜT C 68, 24.3.1986, lk 35.
( 8 ) Nõukogu 6. veebruari 1970. aasta direktiiv 70/156/EMÜ mootorsõidukite ja nende haagiste tüübikinnitust käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 42, 23.2.1970, lk 1). Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2001/116/EÜ (EÜT L 18, 21.1.2002, lk 1).
( 9 ) Nõukogu 28. juuni 1977. aasta direktiiv 77/541/EMÜ mootorsõidukite turvavöösid ja turvasüsteeme käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 220, 29.8.1977, lk 95). Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2000/3/EÜ (EÜT L 53, 25.2.2000, lk 1).
( 10 ) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.