This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 01991L0628-20030605
Council Directive of 19 November 1991 on the protection of animals during transport and amending Directives 90/425/EEC and 91/496/EEC (91/628/EEC)
Consolidated text: Nõukogu direktiiv, 19. november 1991, mis käsitleb loomade kaitset vedamise ajal ja millega muudetakse direktiive 90/425/EMÜ ja 91/496/EMÜ (91/628/EMÜ)
Nõukogu direktiiv, 19. november 1991, mis käsitleb loomade kaitset vedamise ajal ja millega muudetakse direktiive 90/425/EMÜ ja 91/496/EMÜ (91/628/EMÜ)
No longer in force
1991L0628 — ET — 05.06.2003 — 004.001
Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest
|
NÕUKOGU DIREKTIIV, 19. november 1991, mis käsitleb loomade kaitset vedamise ajal ja millega muudetakse direktiive 90/425/EMÜ ja 91/496/EMÜ (EÜT L 340, 11.12.1991, p.17) |
Muudetud:
|
|
|
Euroopa Liidu Teataja |
||
|
No |
page |
date |
||
|
L 243 |
27 |
25.8.1992 |
||
|
L 148 |
52 |
30.6.1995 |
||
|
L 122 |
1 |
16.5.2003 |
||
Muudetud:
|
C 241 |
21 |
29.8.1994 |
NÕUKOGU DIREKTIIV,
19. november 1991,
mis käsitleb loomade kaitset vedamise ajal ja millega muudetakse direktiive 90/425/EMÜ
ja 91/496/EMÜ
(91/628/EMÜ)
EUROOPA ÜHENDUSTE NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 43,
võttes arvesse komisjoni ettepanekut, ( 1 )
võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, ( 2 )
võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust ( 3 )
ning arvestades, et:Euroopa Parlament kutsus oma 20. veebruari 1987. aasta resolutsioonis loomade heaolu poliitika kohta ( 4 ) komisjoni üles esitama ettepanekuid loomade kaitse kohta vedamise ajal;
tehniliste tõkete kõrvaldamiseks elusloomade kaubanduses ja asjaomaste turukorralduste tõrgeteta toimimise võimaldamiseks on ühendus selles valdkonnas võtnud vastu eeskirjad, tagades asjaomaste loomade kaitse rahuldaval tasemel;
kõik liikmesriigid on ratifitseerinud Euroopa konventsiooni loomade kaitse kohta rahvusvaheliste vedude ajal ja allkirjastanud lisaprotokolli, mis võimaldab ühendusel nimetatud konventsiooniga liituda;
nõukogu 3. detsembri 1982. aasta määrusega (EMÜ) nr 3626/82 (ohustatud looduslike looma ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsiooni (edaspidi “CITES”) ühenduses rakendamise kohta) ( 5 ) reguleeritakse teatavate liikide vedamise tingimusi;
direktiivis 77/489/EMÜ ( 6 ) on sätestatud loomade kaitse rahvusvaheliste vedude ajal; direktiiviga 81/389/EMÜ ( 7 ) on kehtestatud meetmed direktiivi 77/489/EMÜ rakendamiseks ja eelkõige kontroll ühenduse sisepiiridel;
samade eesmärkide saavutamiseks ja eelkõige loomade kaitseks vedamise ajal on vaja siseturu loomise raames muuta direktiivis 90/425/EMÜ ( 8 ) sätestatud eeskirju, muu hulgas silmas pidades selliste eelnevate kontrollide ühtlustamist, mis käsitlevad loomade heaolu vedamise ajal;
selles raamistikus tuleb sätestada loomade vedamise tingimused ühenduses ning ühenduse ja teiste riikide vahel ning kaotada süstemaatiline kontroll ühenduse sisepiiridel;
loomade heaolu huvides tuleks loomade, sealhulgas tapaloomade pikamaavedu vähendada niipalju kui võimalik;
ettepandud eeskirjad peavad tagama loomade tõhusama kaitse vedamise ajal;
seepärast tuleks muuta direktiivi 91/496/EMÜ, ( 9 ) et kohandada seda käesoleva direktiiviga; direktiivid 77/489/EMÜ ja 81/389/EMÜ tuleks tunnistada kehtetuks,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:
I
PEATÜKK
Üldsätted
Artikkel 1
1. Käesolevat direktiivi kohaldatakse järgmiste loomade veo suhtes:
a) koduloomadena peetavad kabjalised, veised, lambad, kitsed ja sead;
b) kodulinnud, puurilinnud ja koduküülikud;
c) kodukassid ja -koerad;
d) muud imetajad ja linnud;
e) muud selgroogsed ja kõigusoojased loomad.
2. Käesolevat direktiivi ei kohaldata:
— vedamisele, mis ei ole kaubandusliku iseloomuga, või üksiku looma suhtes, kellel on kaasas füüsiline isik, kes vastutab looma eest vedamise ajal,
— lemmikloomade vedamisele, kes on koos oma omanikuga erareisil;
b) ilma, et see piiraks asjaomaste siseriiklike õigusaktide kohaldamist, loomade vedamisel:
— kuni 50 kilomeetri ulatuses vedamise algusest kuni sihtkohani või
— loomakasvatajate või nuumajate suhtes, kes kasutavad neile kuuluvaid põllutöömasinaid või transpordivahendeid teatavat liiki loomade veoks geograafiliste tingimuste tõttu seoses mittetulundusliku hooajalise rändkarjatamisega.
Artikkel 2
1. Käesoleva direktiivi kohaldamisel kehtivad vastavalt vajadusele direktiivi 89/662/EMÜ ( 10 ) artikli 2, direktiivide 90/425/EMÜ, 90/675/EMÜ ( 11 ) ja 91/496/EMÜ mõisted.
2. Lisaks kohaldatakse järgmisi mõisteid:
a) transpordivahend – maanteesõidukite, raudteesõidukite, laevade ja õhusõidukite osad, mida kasutatakse loomade laadimiseks, ja vedamiseks, ning maismaa-, mere- või õhutranspordil kasutatavad konteinerid;
b) vedu – transpordivahendi abil teostatav loomade liikumine, mis sisaldab loomade peale- ja mahalaadimist;
c) peatuspaik – koht, kus vedu katkestatakse loomadele puhkuse andmiseks, nende söötmiseks ja jootmiseks;
d) ümberlaadimispaik – koht, kus vedu katkestatakse loomade ümberlaadimiseks ühelt transpordivahendilt teisele;
e) lähtekoht – ilma et see piiraks artikli 1 lõike 2 punkti b sätete kohaldamist, koht, kus loomad laaditakse transpordivahendile esmakordselt või pärast seda, kui loomad on mahalaaditud ►M2 ja neid on majutatud 24 tundi ◄ , joodetud, söödetud ja vajadusel hooldatud, v.a peatuspaik või ümberlaadimispaik.
Vastavalt ühenduse õigusaktidele heakskiidetud müügikohti ja kogumiskeskusi võib samuti käsitada lähtekohtadena:
— kui loomade esimene laadimiskoht on vähem kui 50 kilomeetri kaugusel nimetatud müügikohast või kogumiskeskusest,
— kui esimeses taandes osutatud kaugus on üle 50 kilomeetri, tingimusel et loomadel on olnud puhkeperiood, mille pikkus on kindlaks määratud artiklis 17 sätestatud korras, ja loomi on enne ümberlaadimist joodetud ja söödetud;
f) sihtkoht – koht, kus loomad transpordivahendilt lõplikult maha laaditakse, v.a peatuspaik või ümberlaadimispaik;
g) teekond – loomade vedu lähtekohast sihtkohta;
h) puhkeaeg – pidev ajavahemik teekonna käigus, mille kestel loomi ei veeta transpordivahendiga;
i) vedaja – füüsiline või juriidiline isik, kes veab loomi
— enda nimel või
— kolmanda isiku nimel või
— annab kolmanda isiku käsutusse transpordivahendi loomade veoks,
kui selline vedu on kaubanduslikku laadi ja seda teostatakse tulu saamise eesmärgil.
II
PEATÜKK
Vedu ja kontroll ühenduse territooriumil
Artikkel 3
1. Liikmesriigid tagavad, et:
a) loomade vedu liikmesriikides ja liikmesriikidesse või neist välja toimub vastavalt käesolevale direktiivile loomade puhul, kellele on osutatud:
— artikli 1 punktis a vastavalt lisa I peatüki sätetele,
— artikli 1 punktis b vastavalt lisa II peatüki sätetele,
— artikli 1 punktis c vastavalt lisa III peatüki sätetele,
— artikli 1 punktis d vastavalt lisa IV peatüki sätetele,
— artikli 1 punktis e vastavalt lisa V peatüki sätetele;
— loomade ruuminõuded (laadimistihedus) vastavad vähemalt lisa VI peatükis sätestatud arvudele selles peatükis osutatud loomade ja transpordivahendite osas,
— veo kestus ja puhkeajad ning söötmise ja jootmise ajavahemikud teatavat liiki loomade puhul vastavad lisa VII peatükis sätestatule nimetatud peatükis osutatud loomade osas, ilma et see piiraks määruse (EMÜ) nr 3820/85 ( 12 ) sätete kohaldamist;
b) veetakse ainult loomi, kelle seisund seda võimaldab, ja loomade eest hoolitsemiseks vedamise ajal ja sihtkohta saabumisel on võetud sobivad meetmed. Haigeid ja vigastud loomi ei peeta vedamiseks sobivaks. Käesolevat sätet ei kohaldata juhul, kui:
i) kergelt vigastatud või haigete loomade vedu ei põhjusta neile tarbetuid kannatusi;
ii) loomi veetakse pädeva asutuse poolt heakskiidetud teadustöö eesmärgil;
c) vedamise ajal haigestunud või vigastatud loomadele antakse esmaabi niipea kui võimalik; neile antakse asjakohast veterinaarravi ja vajaduse korral viiakse läbi hädatapmine viisil, mis ei põhjusta loomadele tarbetuid kannatusi.
2. Olenemata lõike 1 punktist b võivad liikmesriigid seoses erakorralise veterinaarravi või hädatapmisega lubada loomade vedamist tingimustel, mis ei vasta käesoleva direktiivi nõuetele. Liikmesriigid tagavad, et sellist vedu lubatakse üksnes juhul, kui kõnealustele loomadele ei põhjustata tarbetuid kannatusi. Vajaduse korral võetakse artiklis 17 sätestatud korras vastu käesoleva lõike rakenduseeskirjad.
3. Ilma et see piiraks lõike 1 punktides a ja b ning käesoleva direktiivi lisas esitatud tingimuste kohaldamist, sätestab nõukogu, toimides komisjoni ettepanekul kvalifitseeritud häälteenamusega, teatavat tüüpi loomade (kabjalised, metslinnud, mereimetajad) vedamisel nende heaolu tagamiseks asjakohased lisatingimused.
Kuni nende sätete rakendamiseni võivad liikmesriigid asutamislepingu üldsätete raames kohaldada asjaomaseid siseriiklikke täiendavaid eeskirju.
Artikkel 4
Liikmesriigid tagavad, et loomad identifitseeritakse ja registreeritakse kogu teekonna jooksul vastavalt direktiivi 90/425/EMÜ artikli 3 lõike 1 punktile c ja et loomadega on kaasas ühenduse või siseriiklike õigusaktidega nõutud tõendid, mis võimaldavad pädeval asutusel kontrollida loomade:
— päritolu ja omandilist kuuluvust,
— lähtekohta ja sihtkohta,
— lähetamise kuupäeva ja kellaaega.
Artikkel 5
A. Liikmesriigid tagavad, et:
1. iga vedaja:
a) on:
i) registreeritud viisil, mis võimaldab pädeval asutusel teha kiiresti kindlaks isiku käesoleva direktiivi nõuete mittetäitmise korral;
ii) omab asukohaliikmesriigi pädeva asutuse luba vedada selgroogseid loomi ühel direktiivi 90/675/EMÜ I lisas osutatud territooriumidest, või kui on tegemist kolmandas riigis asuva ettevõtjaga, siis EL liikmesriigi pädeva asutuse luba, kui veoettevõtja eest vastutav isik on võtnud kirjalikult kohustuse täita ühenduse veterinaariaalaste õigusaktide kehtivaid nõudeid.
See kirjalik kohustus sisaldab eelkõige järgmist:
— punktis 2 osutatud vedaja on võtnud kõik meetmed, mis on vajalikud käesoleva direktiivi nõuete täitmiseks sihtkohani ja eelkõige kolmandasse riiki teostatava ekspordi osas sihtkohani, nagu see on määratletud ühenduse õigusaktides,
— ilma et see piiraks lisa I peatüki A osa punkti 6 alapunkti b sätete kohaldamist, on punkti 2 alapunktis a osutatud personal saanud erikoolituse kas ettevõttes või koolitusasutuses või kellel on samaväärne praktiline kogemus, mis lubab neil kõnealuste loomadega tegeleda ning tagada neile vajaduse korral asjakohase hoolitsuse;
b) ei vea ega lase vedada looma viisil, mis võib tõenäoliselt looma vigastada või talle tarbetuid kannatusi põhjustada;
c) kasutab käesolevas direktiivis osutatud loomade vedamiseks transpordivahendeid, mis tagavad ühenduse nõuete täitmise loomade heaolu osas vedamise ajal ning eelkõige lisas sätestatud ja kooskõlas artikli 13 lõikega 1 sätestatavate nõuete täitmise;
2. vedaja:
a) teeb elusloomade vedamise ülesandeks personalile, kes omab punkti 1 alapunktis a sätestatud vajalikke oskusi, ametialast pädevust ja teadmisi;
b) koostab liikmesriikide vahel kaubeldavate või kolmandatesse riikidesse eksporditavate artikli 1 lõike 1 punktis a osutatud loomade veo puhul, mis kestab üle kaheksa tunni, lisa VIII peatüki näidisele vastava teekonnaplaani, mis lisatakse teekonna ajal veterinaarsertifikaadile ja milles märgitakse ära ka kõik peatus- ja ümberlaadimiskohad.
Kogu vedamise ajaks koostatakse vastavalt punktile c üks teekonnaplaan;
c) esitab punktis b osutatud teekonnaplaani pädevale asutusele, et see saaks koostada veterinaarsertifikaadi, mille järel tuleb selliste sertifikaatide number või numbrid märkida teekonnaplaanile ja selle peab tembeldama lähtekoha veterinaararst, kes peab ka teatama teekonnaplaani olemasolust ANIMO süsteemi kaudu;
d) tagab:
i) et punktis b osutatud teekonnaplaani originaal
— on nõuetekohaselt ja õigeaegselt asjakohaste isikute poolt koostatud ja täidetud,
— on lisatud veterinaarsertifikaadile, mis on loomapartiiga kaasas kogu teekonna kestel;
ii) et vedamise eest vastutav personal
— märgib teekonnaplaanis ajad ja kohad, kus veetavaid loomi teekonna ajal söödeti ja joodeti,
— kui loomi eksporditakse kolmandatesse riikidesse ja vedu kestab ühenduse territooriumil üle kaheksa tunni, laseb teekonnaplaani kinnitada pärast seda, kui heakskiidetud piiriületuspunkti või liikmesriigi poolt määratud väljumispunkti pädev asutus on teostanud kontrolli (pitser ja allkiri) ja kui loomad on üle kontrollitud ja riiklik veterinaararst on hinnanud nad teekonna jätkamiseks sobivaks.
— Liikmesriigid võivad täpsustada, et eespool nimetatud veterinaarkontrollist tulenevad kulud kannab loomi eksportiv ettevõtja,
— tagasitulekul saadab teekonnaplaani tagasi päritolukoha pädevale asutusele.
— Kui loomi eksporditakse kolmandatesse riikidesse meritsi ja vedu kestab üle kaheksa tunni, kohaldatakse samu sätteid;
e) säilitab pädeva asutuse poolt määratud aja jooksul punktis b osutatud teekonnaplaani koopia, mida võib vajaduse korral pädeva asutuse taotlusel esitada kontrollimiseks;
f) kui veo kestus nõuab VII peatüki punktis 4 sätestatu täitmist, tõendab, et vedamise ajal on loomade toidu- ja joogivajaduste rahuldamiseks vastavalt veetavatele liikidele võetud meetmed ka juhul, kui teekonnaplaani on muudetud või kui vedamine on temast mitteolenevatel põhjustel katkestatud;
g) tagab, et loomad veetakse viivitamata sihtkohta;
h) tagab, et lisa VII peatükis nimetamata loomaliike söödetakse ja joodetakse vedamise ajal asjakohaselt sobivate ajavahemike järel, ilma et see piiraks lisa III peatüki sätete järgimist;
3. et punktis 2 osutatud vastutava isiku poolt eelnevalt teatatud peatuspaikasid kontrollitakse korrapäraselt pädeva asutuse poolt, mis peab samuti veenduma, et loomade seisund lubab teekonda jätkata;
4. et loomade söötmise, jootmise ja puhkuse vajaduste rahuldamisega seotud kulud kannavad punktis 1 osutatud ettevõtjad.
B. Käesolevast artiklist tulenev rakenduskord võetakse vastu artiklis 17 sätestatud korras.
Artikkel 6
1. Direktiivi 90/425/EMÜ muudetakse järgmiselt:
a) artikli 1 kolmas lõik asendatakse järgnevaga:
“Käesolev direktiiv ei mõjuta kontrolle, mida tehakse ülesannete raames, mida täidavad ilma diskrimineerimata liikmesriigi õigusaktide üldise kohaldamise eest vastutavad asutused.”
b) A lisa I jakku lisatakse järgnev viide:
“Nõukogu 19. novembri 1991. aasta direktiiv 91/628/EMÜ, mis käsitleb loomade kaitset vedamise ajal ja millega muudetakse direktiive 90/425/EMÜ ja 91/496/EMÜ (EÜT L 340, 11.12.1991, lk 17).”
2. Direktiivi 90/425/EMÜ artiklis 3 osutatud sertifikaate või dokumente täiendatakse vastavalt artiklis 17 sätestatud korrale, et võtta arvesse käesoleva direktiivi nõudeid.
3. Asutustevaheline teabevahetus vastavalt käesoleva direktiivi nõuetele tuleb kaasata direktiivi 90/425/EMÜ artiklis 20 ettenähtud arvutisüsteemi (ANIMO) ning kolmandatest riikidest importimise puhul Shifti projekti vastavalt direktiivi 91/496/EMÜ artikli 12 lõikele 4.
Käesoleva lõike üksikasjalikud rakenduseeskirjad võetakse vastu artiklis 17 sätestatud korras.
Artikkel 7
1. Liikmesriigid tagavad vajalike meetmete võtmise, et vältida või vähendada vedamise ajal tekkivaid viivitusi või loomade kannatusi, kui streigid või muud ettenägematud olukorrad takistavad käesoleva direktiivi kohaldamist. Eelkõike kehtestatakse erikord loomade vedamise kiirendamiseks direktiivi 91/496/EMÜ artiklis 6 osutatud sadamates, lennujaamades, raudteejaamades, sorteerimisjaamades ja piiripunktides tingimustel, mis vastavad käesoleva direktiivi nõuetele.
2. Ilma et see piiraks ühenduse mujal sätestatud loomatervishoiu nõuete kohaldamist, ei peeta loomapartiid reisi jooksul kinni, kui see ei ole loomade heaolu jaoks hädavajalik. Kui loomapartiid on vaja vedamise jooksul kinni pidada kauem kui kaks tundi, tuleb kehtestada asjakohane kord loomade hooldamiseks ning vajadusel nende mahalaadimiseks ja majutamiseks.
Artikkel 8
Liikmesriigid tagavad, et vastavalt direktiivis 90/425/EMÜ sätestatud kontrollimise põhimõtetele ja eeskirjadele kontrollivad pädevad asutused käesoleva direktiivi nõuete järgimist, kontrollides ilma diskrimineerimata:
a) transpordivahendeid ja loomi maanteetranspordi ajal;
b) sihtkohta saabuvaid transpordivahendeid ja loomi;
c) transpordivahendeid ja loomi turgudel, lähtekohtades, peatuspaikades ja ümberlaadimispaikades;
d) saatedokumentide üksikasju.
Selliseid kontrolle tuleb teostada piisava koguse loomadega, keda veetakse igal aastal igas liikmesriigis, ja neid võib teostada üheaegselt teistel eesmärkidel läbiviidavate kontrollidega.
Iga liikmesriigi pädev asutus esitab komisjonile aastaaruande, milles märgib ära eelmisel kalendriaastal teostatud kontrollide arvu vastavalt punktidele a, b, c ja d ning lisades kõikide registreeritud rikkumiste üksikasjad ja sellest tulenevalt pädeva asutuse võetud meetmed.
Lisaks sellele võib kontrolle läbi viia ka liikmesriigi territooriumil loomade vedamise ajal, kui liikmesriigi pädeval asutusel on teavet, mis lubab kahtlustada rikkumist.
Käesolev artikkel ei mõjuta kontrolle, mis tehakse ülesannete raames, mida täidavad ilma diskrimineerimata liikmesriigi seaduste üldise kohaldamise eest vastutavad asutused.
Artikkel 9
1. Kui vedamise ajal ilmneb, et käesoleva direktiivi sätteid ei ole järgitud või ei järgita, nõuab selle koha pädev asutus, kus rikkumine avastati, transpordivahendi eest vastutavalt isikult meetmete võtmist, mida pädev asutus peab vajalikuks asjaomaste loomade heaolu tagamiseks.
Olenevalt iga juhtumi asjaoludest võivad sellised meetmed sisaldada:
a) vedamise lõpetamist või loomade kõige otsemat teed lähtekohta tagasisaatmist, tingimusel et see ei põhjusta loomadele tarbetuid kannatusi;
b) kuni probleemi lahendamiseni loomadele nõuetekohase majutuse korraldamist koos asjakohase hooldusega;
c) loomade humaanse tapmise korraldamist. Nende loomade korjuste sihtkoht ja kasutus reguleeritakse direktiivis 64/433/EMÜ ( 13 ) ettenähtud sätetega.
Igast vastavalt teisele lõigule võetud meetmest teavitab pädev asutus ANIMO võrgu kaudu vastavalt korrale, sealhulgas finantskord, mis kehtestatakse artiklis 17 sätestatud korras.
2. Kui transpordivahendi eest vastutav isik ei järgi pädeva asutuse juhtnööre, korraldab asutus viivitamatult kõnealuste meetmete võtmise ja katab nende kulud asjakohasel viisil.
3. Käesolev direktiiv ei mõjuta liikmesriikides kehtivate siseriiklike õigusaktidega ettenähtud edasikaebeõigust pädevate asutuste tehtud otsuste peale.
Liikmesriigi pädevate asutuste tehtud otsustest ja nende põhjustest teatatakse kauba saatjale või saatja esindajale ja lähteliikmesriigi pädevale asutusele.
Kauba saatja või tema esindaja taotluse korral edastatakse talle kirjalikult nimetatud otsused ja nende põhjendused koos üksikasjadega sihtliikmesriigi õigusaktidega lubatud edasikaebeõiguse, menetluskorra ja -tähtaegade kohta.
Vaidluse korral võivad kaks asjaomast poolt vastastikusel kokkuleppel ühe kuu jooksul esitada vaidlusaluse küsimuse komisjoni koostatud ühenduse ekspertide nimekirjas olevale eksperdile hinnangu saamiseks.
Ekspert esitab oma arvamuse 72 tunni jooksul. Pooled järgivad eksperdi arvamust, võttes arvesse ühenduse veterinaaria-alaseid õigusakte.
Artikkel 10
1. Komisjoni eksperdid võivad käesoleva direktiivi ühtseks kohaldamiseks vajalikul määral teha kohapealseid kontrollimisi. Seejuures võivad nad läbi viia mittediskrimineerivaid pistelisi kontrolle tagamaks, et pädev asutus teostab järelevalvet käesoleva direktiivi nõuete täitmise üle.
Komisjon teatab liikmesriikidele kontrolli tulemustest.
2. Lõikes 1 osutatud kontrollid viiakse läbi koostöös pädeva asutusega.
3. Liikmesriik, kelle territooriumil kontrollimine toimub, tagab ekspertidele nende ülesande täitmiseks vajaliku abi.
4. Käesoleva artikli kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad võetakse vastu artiklis 17 sätestatud korras.
III
PEATÜKK
Import kolmandatest riikidest
Artikkel 11
1. Direktiivis 91/496/EMÜ sätestatud eeskirju kohaldatakse eelkõige kontrollide korraldamise ja neile järgnevate meetmete suhtes.
2. Käesoleva direktiiviga hõlmatud kolmandatest riikidest pärit elusloomade importi, transiiti ja vedu ühenduse territooriumile ja läbi selle lubatakse ainult juhul, kui vedaja:
— kohustub kirjalikult järgima käesoleva direktiivi nõudeid, eelkõige artiklis 5 osutatuid, ja on võtnud nende järgimiseks meetmeid,
— esitab vastavalt artiklile 5 koostatud teekonnaplaani.
3. Piiripunkti riiklik veterinaararst peab lisaks lõike 2 nõuete järgimise kontrollimisele kontrollima ka loomade heaolu nõuete täitmist. Kui ta tuvastab, et loomade söötmise ja jootmise nõudeid ei ole täidetud, võtab ta ettevõtja kulul artiklis 9 sätestatud meetmed.
4. Direktiivi 91/496/EMÜ artikli 4 lõike 1 kolmandas taandes osutatud sertifikaati või dokumente täiendatakse vastavalt artiklis 17 sätestatud korrale, et võtta arvesse käesoleva direktiivi nõudeid.
Kuni nende meetmete vastuvõtmiseni kohaldatakse asutamislepingu üldsätete raames asjaomaseid siseriiklikke eeskirju.
IV
PEATÜKK
Lõppsätted
Artikkel 12
Direktiivis 89/608/EMÜ ( 14 ) sätestatud eeskirju ja korda kohaldatakse käesoleva direktiivi kohaldamisel mutatis mutandis.
Artikkel 13
1. Komisjon esitab enne 31. detsembrit 1995 nõukogule ettepanekud nende normide kinnitamiseks, millele transpordivahendid peavad vastama. Nõukogu teeb nende ettepanekute kohta otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega.
2. Nõukogu sätestab komisjoni ettepaneku alusel kvalifitseeritud häälteenamusega enne 30. juunit 1996 ühenduse kriteeriumid, millele peavad vastama peatuspaigad vastuvõtustruktuuri, söötmise, jootmise, peale- ja mahalaadimise osas, ja vajaduse korral teatavat liiki loomade majutamise osas ning samuti sellistele peatuspaikadele kohaldatavate tervishoiunõuete osas.
3. Enne 31. detsembrit 1999 esitab komisjon nõukogule aruande liikmesriikide omandatud kogemuste kohta alates käesoleva direktiivi rakendamisest, lisades võimaluse korral ettepanekud, mille kohta nõukogu teeb otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega.
4. Kuni lõigetes 1 ja 2 osutatud sätete kohaldamiseni kohaldatakse asutamislepingu üldsätete raames asjaomaseid siseriiklike eeskirju.
Artikkel 14
Käesoleva direktiivi lisasid võib nõukogu muuta komisjoni ettepanekul kvalifitseeritud häälteenamusega, pidades eelkõige silmas nende kohandamist vastavalt teaduse ja tehnoloogia arengule.
Artikkel 15
Vastavalt artiklis 17 sätestatud korrale võib ühenduse õigusaktidega ettenähtud sertifikaatidele või saatedokumentidele artiklis 1 osutatud loomade vedamise korral lisada direktiivi 90/425/EMÜ artikli 2 lõike 6 tähenduses määratletud pädeva asutuse tõendi käesolevas direktiivis esitatud nõuete täitmise kohta.
Artikkel 16
1. Liikmesriigid võivad vabastada käesoleva direktiivi sätetest loomade vedamise direktiivi 90/675/EMÜ I lisas osutatud territooriumide teatud osades, et võtta arvesse nende kaugust ühenduse mandriosast.
2. Nimetatud võimalust kasutavad liikmesriigid teatavad nende poolt võetud meetmetest teistele liikmesriikidele ja komisjonile alalises veterinaarkomitees.
Artikkel 17
1. Komisjoni abistab määruse (EÜ) nr 178/2002 ( 15 ) artikli 58 kohaselt moodustatud alaline toiduahela ja loomatervishoiu komitee.
2. Kui viidatakse käesolevale artiklile, artikleid 5 ja 7. kohaldatakse 1999/468/EÜ ( 16 ) otsuse.
Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõikes 6 sätestatud tähtajaks kehtestatakse kolm kuud.
3. Komitee võtab vastu oma töökorra.
Artikkel 18
1. Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud erimeetmed füüsiliste või juriidiliste isikute karistamiseks käesoleva määruse rikkumise korral.
2. Ilma et see piiraks muude määratud sanktsioonide kohaldamist, võib liikmesriik käesoleva direktiivi korduva rikkumise või juhul, kui rikkumine tekitab loomadele tõsiseid kannatusi, võtta vajalikke meetmeid täheldatud puuduste kõrvaldamiseks, sealhulgas artikli 5 A osa lõike 1 punkti a alapunktis ii osutatud loa peatamine või isegi tühistamine.
Õigusnormide ülevõtmisel oma siseriiklikesse õigusaktidesse sätestavad liikmesriigid meetmed, mida nad võtavad täheldatud puuduste kõrvaldamiseks.
3. Kui transiidiliikmesriigis või sihtliikmesriigis tuvastab ühe sellise liikmesriigi pädev asutus, et veoettevõtja ei täida käesoleva direktiivi sätteid, võtavad nad viivitamata ühendust loa väljastanud liikmesriigi pädeva asutusega. Viimane võtab kõik vajalikud meetmed, eelkõige lõikes 2 sätestatud. Ta teatab vastuvõetud otsusest ja selle põhjustest selle liikmesriigi pädevale asutusele, kus rikkumine tuvastati, ja komisjonile.
Komisjon teavitab sellest korrapäraselt teisi liikmesriike.
4. Liikmesriigid osutavad kooskõlas direktiivis 89/608/EMÜ ( 17 ) kehtestatud sätetega üksteisele käesoleva direktiivi kohaldamisel vastastikust abi, et tagada eelkõige käesoleva artikli täitmine.
Kui tuvastatakse tõsised või korduvad rikkumised, võib liikmesriik, kus rikkumised tuvastati, pärast seda, kui kõik vastastikuse abi võimalused on ära kasutatud ning pooled ja komisjon on omavahel ühendust võtnud, keelata rikkumisega seotud vedajal ajutiselt loomade vedamine oma territooriumil.
5. Käesolev artikkel ei mõjuta kriminaalõigusmeetmete suhtes kohaldatavaid siseriiklikke eeskirju.
Artikkel 19
Käesoleva direktiivi kohaldamine ei muuda tollialastest õigusaktidest tulenevaid kohustusi.
Artikkel 20
Direktiiv 77/489/EMÜ ja 81/389/EMÜ tunnistatakse kehtetuks hiljemalt alates artiklis 21 nimetatud kuupäevast.
Artikkel 21
1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigusnormid enne 1. jaanuari 1993. Nad teatavad sellest viivitamata komisjonile.
2. Kui liikmesriigid võtavad vastu lõikes 1 osutatud meetmed, sisaldavad need viidet käesolevale direktiivile või lisatakse selline viide nende ametliku avaldamise korral. Viitamise vormi kehtestavad liikmesriigid.
Artikkel 22
Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.
LISA
I PEATÜKK
KODULOOMADENA PEETAVAD KABJALISED, VEISED, LAMBAD, KITSED JA SEAD
A. Üldsätted
1. Tiineid loomi, kes võivad poegida vedamise ajal, või loomi, kes on poeginud viimase 48 tunni jooksul, ning vastsündinud loomi, kelle naba ei ole veel täielikult paranenud, ei peeta vedamiseks sobivaks. ►A1 Rootsi võib alates ühinemislepingu jõustumise kuupäevast kolm aastat kestva üleminekuaja vältel siiski säilitada oma rangemad siseriiklikud eeskirjad tiinete lehmade ja vastsündinud vasikate transpordi suhtes, mille lähte- ja sihtkoht on tema territooriumil. ◄
a) Loomadele võimaldatakse piisavalt ruumi, et nad saaksid seista loomulikus asendis, ja vajadusel püstitakse sisevaheseinad, et kaitsta loomi transpordivahendi liikumise puhul. Loomadele võimaldatakse lamamisruum, kui loomade kaitse eritingimustega ei ole sätestatud teisiti.
b) Transpordivahendid ja konteinerid on ehitatud ja neid kasutatakse viisil, mis kaitseb loomi halva ilma ja ilmastikutingimuste oluliste kõikumiste eest. Ventilatsioon ja õhu hulk peab olema vastavuses veotingimuste ja veetavate loomaliikidega.
Loomade veoruumis ja selle igal korrusel peab olema piisavalt ruumi, et tagada piisav ventilatsioon loomade kohal ka siis, kui loomad püsti seisavad, mitte mingil juhul takistades nende loomulikku liikumist.
c) Transpordivahendid ja konteinerid peavad olema kergesti puhastatavad, põgenemiskindlad ning ehitatud ja kasutatavad viisil, mis väldib loomade vigastamist ja tarbetuid kannatusi ning kindlustaks nende turvalisuse vedamise ajal. Konteinerid, milles loomi veetakse, tuleb tähistada tähisega, mis näitab elusloomade vedamist, ja märgiga, mis näitab loomade seisusuunda. Konteinerid peavad võimaldama loomade jälgimist ja hooldamist ning olema paigutatud viisil, mis ei takistaks ventilatsiooni. Vedamise ja teisaldamise ajal peavad konteinerid olema püstises asendis ning kaitstud põrutuste ja raputamise eest.
d) Vedamise ajal tuleb loomi joota ja anda neile sobivat sööta VII peatükis sel eesmärgil sätestatud ajavahemike järel.
e) Kabjalised peavad vedamise ajal kandma päitseid. Seda sätet ei pea kohaldama väljaõpetamata varssade või eraldi latrites veetavate loomade puhul.
f) Kui loomad on lõastatud, peavad köied või muud kasutatavad kinnitusvahendid olema küllaldaselt tugevad, et mitte puruneda tavapäraste veotingimuste korral, ja nii pikad, et loomadel oleks vajaduse korral võimalik lamada ning süüa ja juua, ning need peavad olema valmistatud viisil, mis välistab kägistamise või vigastamise ohu. Loomi ei tohi lõastada sarvi või ninarõngaid pidi.
g) Kabjalisi tuleb vedada eraldi latrites või konteinerites, mis on konstrueeritud viisil, mis kaitseb loomi põrutuste eest. Nimetatud loomi võib siiski vedada rühmades; sellisel juhul tuleb hoolitseda selle eest, et loomi, kes on teineteise suhtes vaenulikud, ei veetaks koos või kui neid veetakse koos, oleksid nende tagumised kabjad rautamata.
h) Kabjalisi ei veeta mitmekorruselistes sõidukites.
a) Kui mitut liiki loomi veetakse sama transpordivahendiga, peavad nad olema eraldatud vastavalt liigile, v.a loomad, kes on harjunud koos olema ja kelle lahutamine põhjustaks neile kannatusi. Lisaks sellele tuleb võtta erimeetmed, et vältida ohte, mis võiksid tuleneda üksteise suhtes loomulikult vaenulike loomade vedamisest samas partiis. Erinevas vanuses loomade vedamisel samas transpordivahendis tuleb täiskasvanud loomad ja noorloomad eraldada; seda piirangut ei kohaldata siiski imetavate emasloomade suhtes, keda veetakse koos järeltulijatega. Kastreerimata täiskasvanud isasloomad eraldatakse emasloomadest. Täiskasvanud tõukuldid eraldatakse üksteisest. Sama kehtib täkkude suhtes. Neid sätteid kohaldatakse, kui loomi ei ole kasvatatud ühtsetes rühmades või kui nad ei ole üksteisega harjunud.
b) Transpordivahendi osadesse, kus veetakse loomi, ei laadita kaupu, mis võiksid piirata loomade heaolu.
4. Loomade peale- ja mahalaadimiseks kasutatakse sobivaid vahendeid (sillad, rambid, trepid). Nende vahendite põrandakatted peavad olema ehitatud viisil, mis hoiab ära libisemise, ja vahendid peavad vajadusel olema varustatud küljekaitsetega. Vedamise ajal ei tohi loomi mehhaaniliste vahenditega püsti hoida, tõsta ega tõmmata peast, sarvedest, jalgadest, sabast ega karvkattest. Lisaks sellele tuleks võimaluse korral vältida uimastuselektroodide kasutamist.
5. Transpordivahendi või konteineri põrand peab olema piisavalt tugev, et kanda veetavate loomade raskust; see peab olema libisemist takistava pinnaga; kui põrandal on vahesid või auke, peavad need olema täiesti tasased, et vältida loomade vigastamist. Põrand peab olema kaetud väljaheidete imamiseks piisava allapanuga, kui seda ei korraldata muul, vähemalt sama tõhusal viisil või kui väljaheiteid korrapäraselt ei eemaldata.
6. Et kindlustada loomadele vedamise ajal vajalik hooldus, peab loomapartiiga kaasas olema saatja, v.a järgmistel juhtudel:
a) loomi veetakse konteinerites, mis on kinnitatud, piisavalt ventileeritud ja vajaduse korral sisaldavad ümberminemise ohuta jaoturites piisavalt toitu ja vett teekonna kahekordse oodatava pikkuse jaoks;
b) vedaja täidab saatja ülesandeid;
c) lähetaja on määranud esindaja loomade hooldamiseks vastavates peatuspaikades.
a) Saatja või lähetaja esindaja hooldab, söödab, joodab ja vajadusel lüpsab loomi.
b) Lakteerivaid lehmi lüpstakse ligikaudu 12 tunniste, ent mitte enam kui 15 tunniste ajavahemike järel.
c) Saatjal peab vajaduse korral olema oma ülesannete täitmiseks sobiv valgusti.
8. Loomad laaditakse ainult täielikult puhastatud ja vajaduse korral desinfitseeritud transpordivahenditesse. Surnud loomad, allapanu ja väljaheited eemaldatakse nii kiiresti kui võimalik.
B. Raudteetranspordi erisätted
9. Raudteevagunid, milles loomi veetakse, tuleb tähistada tähisega, mis näitab elusloomade vedamist, v.a juhul, kui loomi veetakse konteinerites. Kui loomade vedamiseks kohandatud vaguneid ei ole saadaval, veetakse loomi kaetud vagunites, mis saavad sõita suure kiirusega ja millel on piisavalt suured õhuavad või ventilatsioonisüsteem, mis on tõhus ka väikesel kiirusel. Vagunite siseseinad peavad olema puidust või muust sobivast materjalist, täiesti siledad ja varustatud sobival kõrgusel olevate rõngaste või poomidega, mille külge saab loomi vajadusel lõastada.
10. Kui loomi ei veeta eraldi latrites, tuleb kabjalised lõastada nii, et nad on kõik peadega ühes suunas või teineteise poole. Varssu ja väljaõpetamata loomi ei lõastata.
11. Suured loomad laaditakse viisil, mis võimaldab saatjal nende vahel liikuda.
12. Kui vastavalt punkti 3 taandele a on nõutud loomade eraldamist, võib selleks lõastada loomad vaguni erinevatesse osadesse, kui selleks on piisavalt ruumi, või eraldada loomad sobivate vaheseinte abil.
13. Rongide koostamisel ja vagunite muu liikumise puhul tuleb võtta kõik meetmed, et vältida loomadega vagunite rappumist.
C. Maanteetranspordi erisätted
14. Sõidukid peavad olema põgenemiskindlad ja ehitatud viisil, mis tagaks loomade turvalisuse, ning olema varustatud katusega, mis kindlustaks tõhusa kaitse ilmastiku eest. ►A1 Alates ühinemislepingu jõustumise kuupäevast kaks aastat kestva üleminekuaja vältel ei nõuta siiski kohustust transportida porosid katuse all. Pärast teadusliku veterinaarkomitee arvamuse saamist võib komisjon vastavalt artiklis 17 sätestatud korrale otsustada selle erandi säilitada. ◄
15. Tavapäraselt lõastatuna veetavate suurte loomade vedamiseks kasutatavates sõidukites peavad olema lõastamisvahendid. Kui sõidukid peavad olema osadeks eraldatud, on vaheseinad jäiga konstruktsiooniga.
16. Sõidukid peavad olema varustatud artikli 4 nõuetele vastavate vahenditega.
D. Veetranspordi erisätted
17. Laev peab olema sisustatud nii, et loomi saaks vedada, tekitamata neile vigastusi ja tarbetuid kannatusi.
18. Loomi ei veeta avatud tekil, v.a pädeva asutuse poolt heakskiidetud, piisavalt kinnitatud ning mere ja ilmastiku eest piisavat kaitset võimaldatavates konteinerites või muudes ehitistes.
19. Loomad peavad olema lõastatud või paigutatud aedikutesse või konteineritesse.
20. Loomade aedikute, konteinerite või sõidukite vahel peavad olema ligipääsu võimaldavad vahekäigud. Asjakohased valgustusvahendid peavad olema olemas.
21. Loomadega peab kaasas olema piisav arv saatjaid, arvestades veetavate loomade arvu ja reisi kestust.
22. Sõiduki kõikides osades, kus loomi hoitakse, peab olema äravool ja sõiduk tuleb hoida puhtana.
23. Loomade tapmiseks vajaduse korral kasutatakse pädeva asutuse poolt heakskiidetud vahendeid.
24. Laevad, mida kasutatakse loomade vedamiseks, varustatakse enne mereleminekut piisava koguse joogiveega, kui neil puudub selle tootmist võimaldav sobiv süsteem, ja sobiva söödaga, pidades silmas veetavate loomade liiki ja arvu ning reisi kestust.
25. Haigete või vigastatud loomade eraldamiseks reisi ajal ning vajaduse korral neile esmaabi andmiseks võetakse meetmed.
a) Kui loomi veetakse laevadel veetavates raudteevagunites, pööratakse erilist tähelepanu loomadele piisava ventilatsiooni tagamisele vedamise ajal. Lõikeid 17—19 ei kohaldata praamlaevadel või muudel sellistel laevadel olevatele raudteevagunitele või maanteesõidukitele laaditud loomade vedamisel.
b) Kui loomi veetakse laevadel olevates maanteesõidukites, võetakse järgmised meetmed:
i) loomade veoruum tuleb kindlalt kinnitada sõiduki külge; sõiduk ja loomade veoruum peab olema varustatud asjakohaste kinnitusvahenditega, mis võimaldaks need kindlalt kinnitada laeva külge. Veeremilaeva kaetud tekil tuleb tagada piisav ventilatsioon vastavalt veetavate sõidukite arvule. Võimaluse korral tuleks loomi vedav sõiduk paigutada värske õhu sisselaskeava lähedale;
ii) loomade veoruumil peab olema piisavalt õhuavasid või muid vahendeid piisava ventilatsiooni tagamiseks, pidades silmas, et õhu juurdepääs laeva suletud autotekile on piiratud. Loomade veoruumis ja selle igal korrusel peab olema piisavalt ruumi, et tagada piisav ventilatsioon loomade kohal ka siis, kui loomad püsti seisavad;
iii) loomade veoruumi igale osale peab olema otsene juurdepääs, mis võimaldaks loomi reisi ajal vajadusel hooldada, sööta ja joota.
E. Õhutranspordi erisätted
27. Loomi veetakse liigile kohastes konteinerites, aedikutes või latrites, mis vastavad vähemalt IATA viimastele elusloomi käsitlevatele eeskirjadele.
28. Võetakse ettevaatusabinõud kõrgete või madalate temperatuuride vältimiseks pardal, pidades silmas erinevaid loomaliike. Lisaks sellele tuleb vältida õhurõhu suuremaid muutusi.
29. Kaubalennukites peab kaasas olema pädeva asutuse poolt heakskiidetud vahend loomade hädatapmiseks.
II PEATÜKK
KODULINNUD, PUURILINNUD JA KODUKÜÜLIKUD
30. Kodulindude, puurilindude ja koduküülikute veo puhul kohaldatakse mutatis mutandis I peatüki järgmisi sätteid: lõike 2 punktid a, b ja c, lõiked 3, 5, 6, 8, 9, 13, 17—22, 24 ja 26—29.
31. Loomadel peab olema piisavas koguses süüa ja vett, v.a juhtudel, kui:
i) teekond kestab alla 12 tunni, arvestamata peale- ja mahalaadimise aega;
ii) teekond kestab igat liiki tibude puhul alla 24 tunni tingimusel, et see lõpeb 72 tunni jooksul pärast koorutamist.
III PEATÜKK
KODUKASSID JA KODUKOERAD
32. Ilma et see piiraks artikli 1 lõike 2 punkti a kohaldamist, kohaldatakse kodukasside ja kodukoerte vedamise puhul mutatis mutandis I peatüki järgnevaid sätteid: lõige 1, lõike 2 punktid a, b ja c, lõiked 3, 5, 6, lõike 7 punktid a ja c, lõiked 8, 9, 12, 13, 15 ja 17—29.
33. Veetavaid loomi söödetakse mitte enam kui 24 tunniste ajavahemike järel ja joodetakse mitte enam kui 12 tunniste ajavahemike järel. Söötmise ja jootmise kohta peavad olema selged kirjalikud juhtnöörid. Indlevad emasloomad tuleb isasloomadest lahus hoida.
IV PEATÜKK
MUUD IMETAJAD JA LINNUD
|
34. |
a) Käesoleva peatüki sätteid kohaldatakse eelmiste peatükkidega hõlmamata imetajate ja lindude vedamisel. b) Käesolevas peatükis käsitletud liikide vedamisel kohaldatakse mutatis mutandis I peatüki järgnevaid sätteid: lõige 1, lõike 2 punktid a, b ja c, lõike 3 punkt b, lõiked 4, 5, 6, lõike 7 punktid a ja c, lõiked 8, 9 ja 13—29. |
|
35. |
Ilma et see piiraks artikli 3 lõike 1 punkti b kohaldamist, veetakse ainult terveid ja vedamiseks sobivaid loomi. Loomi, kes on ilmselt tiinuse lõppjärgus või kes on hiljuti poeginud, ning poegi, kes on võimetud iseseisvalt toituma ja kes on emasloomast lahus, ei loeta vedamiseks sobivaks. Neist sätetest võib erandeid teha erijuhtumitel, kui loomade huvides on neid vaja vedada kohta, kus neile saab anda asjakohast ravi. |
|
36. |
Rahusteid võib anda ainult erijuhtudel ja veterinaararsti otsese järelevalve all. Andmed antud rahustite kohta peavad loomaga kuni sihtkohani kaasas olema. |
|
37. |
Loomi veetakse ainult selleks ehitatud transpordivahendites, millele on vajadusel kinnitatud teade selle kohta, et neis veetakse metsloomi, kartlikke või ohtlikke loomi. Lisaks sellele peavad loomadega kaasas olema selged kirjalikud juhtnöörid loomade söötmise, jootmise ja vajaliku erihoolduse kohta. CITESiga hõlmatud loomi veetakse vastavalt viimastele CITESi suunistele elusate metsloomade ja elustaimede vedamise ja vedamiseks ettevalmistamise kohta. Õhutranspordi korral veetakse neid vähemalt vastavalt IATA viimastele elusloomade vedamist käsitlevatele juhtnööridele. Loomad saadetakse sihtkohta nii kiiresti kui võimalik. |
|
38. |
Selle peatükiga hõlmatud loomi tuleb hooldada vastavalt lõikes 37 osutatud juhtnööridele ja suunistele. |
|
39. |
Enne vedamist tuleb loomade ettevalmistamiseks ette näha piisav ajavahemik, mille jooksul loomad viiakse vajaduse korral konteinerisse järk-järgult. |
|
40. |
Samasse konteinerisse ei tohi panna eri liiki loomi. Lisaks sellele ei panda samasse konteinerisse sama liiki loomi, v.a juhul, kui on teada, et nad sobivad kokku. |
|
41. |
Sarvloomi ei veeta, kui sarved ei ole veel sarvestunud. |
|
42. |
Linde hoitakse hämaras. |
|
43. |
Ilma et see piiraks artikli 3 lõike 3 kohaselt võetavate erimeetmete kohaldamist, veetakse mereimetajaid vajaliku kvalifikatsiooniga saatja pideva tähelepanu all. Konteinereid ei asetata üksteise peale. |
|
44. |
a) Konteineri kõikides seintes peavad olema sobiva suurusega augud, et tagada piisav õhutus igal ajal. Aukude suurus peab olema selline, et loomad ei puutuks kokku konteinerit teisaldavate inimestega ega vigastaks end. b) Konteineri kõikide seinte, katuse ja põhja külge kinnitatakse sobiva suurusega vaheliistud, et tagada loomadele vaba õhu juurdepääs, kui konteinerid on lähestikku või üksteise peal. |
|
45. |
Loomi ei tohiks hoida toiduainete lähedal ega kõrvalistele isikutele ligipääsetavas kohas. |
V PEATÜKK
MUUD SELGROOGSED JA KÕIGUSOOJASED LOOMAD
46. Muid selgroogseid ja kõigusoojaseid loomi tuleb vedada konteinerites ja tingimustel, mis on eelkõige ruumi, ventilatsiooni, temperatuuri, turvalisuse ning vee ja hapniku varude suhtes asjaomasele liigile sobivad. CITESiga hõlmatud loomi veetakse vastavalt CITESi juhtnööridele elusate metsloomade ja elustaimede vedamise ja vedamiseks ettevalmistamise kohta. Õhutranspordi korral veetakse neid vähemalt vastavalt IATA viimastele elusloomade vedamist reguleerivatele eeskirjadele. Loomad saadetakse sihtkohta nii kiiresti kui võimalik.
VI PEATÜKK
47. LAADIMISTIHEDUS
A. KODUKABJALISED
Raudteetransport
|
Täiskasvanud hobused |
1,75 m2 (0,7 × 2,5 m) (1) |
|
Noorhobused (6-24 kuud) (kuni 48 tunni pikkuseks teekonnaks) |
1,2 m2 (0,6 × 2 m) |
|
Noorhobused (6-24 kuud) (üle 48 tunni pikkuseks teekonnaks) |
2,4 m2 (1,2 × 2 m) |
|
Ponid (alla 144 cm) |
1 m2 (0,6 × 1,8) |
|
Varsad (0-6 kuud) |
1,4 m2 (1 × 1,4 m) |
|
(1) Vagunite standardne kasutatav laius on 2,6-2,7 m. NB:Pikaajalise veo korral peab varssadel ja noorhobustel olema võimalus pikali heita. |
|
Need arvud võivad varieeruda maksimaalselt 10 % täiskasvanud hobuste ja ponide puhul ning maksimaalselt 20 % noorhobuste ja varssade puhul, sõltuvalt mitte ainult hobuste kaalust ja suurusest, vaid ka nende füüsilisest seisundist, ilmastikutingimustest ja eeldatavast veo kestusest.
Maanteetransport
|
Täiskasvanud hobused |
1,75 m2 (0,7 × 2,5 m) |
|
Noorhobused (6-24 kuud) (kuni 48 tunni pikkuseks teekonnaks) |
1,2 m2 (0,6 × 2 m) |
|
Noorhobused (6-24 kuud) (üle 48 tunni pikkuseks teekonnaks) |
2,4 m2 (1,2 × 2 m) |
|
Ponid (alla 144 cm) |
1 m2 (0,6 × 1,8) |
|
Varsad (0-6 kuud) |
1,4 m2 (1 × 1,4 m) |
|
NB:Pikaajalise veo korral peab varssadel ja noorhobustel olema võimalus pikali heita. |
|
Need arvud võivad varieeruda maksimaalselt 10 % täiskasvanud hobuste ja ponide puhul ning maksimaalselt 20 % noorhobuste ja varssade puhul, sõltuvalt mitte ainult hobuste kaalust ja suurusest, vaid ka nende füüsilisest seisundist, ilmastikutingimustest ja eeldatavast veo kestusest.
Õhutransport
Hobuste laadimistihedus pindala suhtes
|
0-100 kg |
0,42 m2 |
|
100-200 kg |
0,66 m2 |
|
200-300 kg |
0,87 m2 |
|
300-400 kg |
1,04 m2 |
|
400-500 kg |
1,19 m2 |
|
500-600 kg |
1,34 m2 |
|
600-700 kg |
1,51 m2 |
|
700-800 kg |
1,73 m2 |
Meretransport
|
Eluskaal kilogrammides |
m2/loom |
|
200/300 |
0,90/1,175 |
|
300/400 |
1,175/1,45 |
|
400/500 |
1,45/1,725 |
|
500/600 |
1,725/2 |
|
600/700 |
2/2,25 |
B. VEISED
Raudteetransport
|
Kategooria |
Ligikaudne kaal (kilogrammides) |
Pindala (m2) looma kohta |
|
Väikesed vasikad |
55 |
0,30-0,40 |
|
Keskmise suurusega vasikad |
110 |
0,40-0,70 |
|
Rasked vasikad |
200 |
0,70-0,95 |
|
Keskmise suurusega veised |
325 |
0,95-1,30 |
|
Rasked veised |
550 |
1,30-1,60 |
|
Väga rasked veised |
>700 |
[>1,60] |
Need arvud võivad varieeruda, sõltuvalt mitte ainult loomade kaalust ja suurusest, vaid ka nende füüsilisest seisundist, ilmastikutingimustest ja eeldatavast veo kestusest.
Maanteetransport
|
Kategooria |
Ligikaudne kaal (kilogrammides) |
Pindala (m2) looma kohta |
|
Väikesed vasikad |
50 |
0,30-0,40 |
|
Keskmise suurusega vasikad |
110 |
0,40-0,70 |
|
Rasked vasikad |
200 |
0,70-0,95 |
|
Keskmise suurusega veised |
325 |
0,95-1,30 |
|
Rasked veised |
550 |
1,30-1,60 |
|
Väga rasked veised |
>700 |
[>1,60] |
Need arvud võivad varieeruda, sõltuvalt mitte ainult loomade kaalust ja suurusest, vaid ka nende füüsilisest seisundist, ilmastikutingimustest ja eeldatavast veo kestusest.
Õhutransport
|
Kategooria |
Ligikaudne kaal (kilogrammides) |
Pindala (m2) looma kohta |
|
Vasikad |
50 |
0,23 |
|
70 |
0,28 |
|
|
Veised |
300 |
0,84 |
|
500 |
1,27 |
Meretransport
|
Eluskaal kilogrammides |
m2/looma kohta |
|
200/300 |
0,81/1,0575 |
|
300/400 |
1,0575/1,305 |
|
400/500 |
1,305/1,5525 |
|
500/600 |
1,5525/1,8 |
|
600/700 |
1,8/2,025 |
Tiinetele loomadele tuleb võimaldada 10 % rohkem ruumi.
C. LAMBAD/KITSED
Raudteetransport
|
Kategooria |
Kehamass kilogrammides |
Pindala (m2) looma kohta |
|
Pügatud lambad |
< 55 |
0,20-0,30 |
|
> 55 |
>0,30 |
|
|
Pügamata lambad |
< 55 |
0,30-0,40 |
|
> 55 |
>0,40 |
|
|
Lõpptiined uted |
< 55 |
0,40-0,50 |
|
> 55 |
>0,50 |
|
|
Kitsed |
< 35 |
0,20-0,30 |
|
35-55 |
0,30-0,40 |
|
|
> 55 |
0,40-0,75 |
|
|
Lõpptiined kitsed |
< 55 |
0,40-0,50 |
|
> 55 |
>0,50 |
Eespool nimetatud pindalad võivad varieeruda sõltuvalt loomade tõust, suurusest, füüsilisest seisundist ja karva pikkusest ning samuti ilmastikutingimustest ja veo kestusest.
Maanteetransport
|
Kategooria |
Kehamass kilogrammides |
Pindala (m2) looma kohta |
|
Pügatud lambad ning 26-kilosed ja raskemad talled |
< 55 |
0,20-0,30 |
|
> 55 |
>0,30 |
|
|
Pügamata lambad |
< 55 |
0,30-0,40 |
|
> 55 |
>0,40 |
|
|
Lõpptiined uted |
< 55 |
0,40-0,50 |
|
> 55 |
>0,50 |
|
|
Kitsed |
< 35 |
0,20-0,30 |
|
35-55 |
0,30-0,40 |
|
|
> 55 |
0,40-0,75 |
|
|
Lõpptiined kitsed |
< 55 |
0,40-0,50 |
|
> 55 |
>0,50 |
Eespool nimetatud pindalad võivad varieeruda sõltuvalt loomade tõust, suurusest, füüsilisest seisundist ja karva pikkusest ning samuti ilmastikutingimustest ja veo kestusest. Märkus: väikeste tallede jaoks võib arvestada alla 0,2 m2 looma kohta.
Õhutransport
Lammaste ja kitsede laadimistihedus pindala suhtes:
|
Keskmine kaal (kilogrammides) |
Pindala lamba/kitse kohta (m2) |
|
25 |
0,20 |
|
50 |
0,30 |
|
75 |
0,40 |
Meretransport
|
Kehamass kilogrammides |
m2/looma kohta |
|
20/30 |
0,24/0,265 |
|
30/40 |
0,265/0,290 |
|
40/50 |
0,290/0,315 |
|
50/60 |
0,315/0,34 |
|
60/70 |
0,34/0,39 |
D. SEAD
Raudtee- ja maanteetransport
Kõikidel sigadel peab olema võimalus vähemalt pikali heita ja püsti tõusta seisvasse asendisse.
Nende minimaalsete nõuete täitmiseks ei tohiks umbes 100 kg kaaluvate sigade laadimistihedus ületada 235 kg/m2.
Sigade tõust, suurusest ja füüsilisest seisundist võib olla tingitud, et eespool nimetatud minimaalset nõutavat pindala tuleb suurendada; samuti võib osutuda vajalikuks maksimaalne 20 % suurendamine sõltuvalt ilmastikutingimustest ja veo kestusest.
Õhutransport
Laadimistihedus peab olema suhteliselt suur, et välistada vigastusi õhkutõusmisel või maandumisel või turbulentsuse korral, kuigi kõigil loomadel peab olema võimalus pikali heita. Laadimistiheduse üle otsustamisel tuleb arvesse võtta kliimat, kogu veo kestust ja saabumise aega.
|
Keskmine kaal |
Pindala sea kohta |
|
15 kg |
0,13 m2 |
|
25 kg |
0,15 m2 |
|
50 kg |
0,35 m2 |
|
100 kg |
0,51 m2 |
Meretransport
|
Kehamass kilogrammides |
m2/looma kohta |
|
10 või vähem |
0,20 |
|
20 |
0,28 |
|
45 |
0,37 |
|
70 |
0,60 |
|
100 |
0,85 |
|
140 |
0,95 |
|
180 |
1,10 |
|
270 |
1,50 |
E. KODULINNUD
|
Kategooria |
Ruum |
|
Ühepäevased tibud |
21-25 cm2 tibu kohta |
|
Alla 1,6 kg kaaluvad kodulinnud |
180-200 cm2/kg |
|
1,6 kg ja rohkem, kuid alla 3 kg kaaluvad kodulinnud |
160 cm2/kg |
|
3 kg ja rohkem, kuid alla 5 kg kaaluvad kodulinnud |
115 cm2/kg |
|
5 kg ja rohkem kaaluvad kodulinnud |
105 cm2/kg |
Need arvud võivad varieeruda, sõltuvalt mitte ainult lindude kaalust ja suurusest, vaid ka nende füüsilisest seisundist, ilmastikutingimustest ja eeldatavast veo kestusest.
VII PEATÜKK
48. Jootmise and söötmise vahemik, veo kestus ja puhkeajad
1. Käesolevas peatükis sätestatud nõuded kehtivad artikli 1 lõike 1 punktis a loetletud loomaliikide vedamisel, välja arvatud õhutranspordi puhul, mille suhtes kohaldatakse I peatüki E osa punktides 27-29 sätestatud nõudeid.
2. Punktis 1 osutatud liikide hulka kuuluvate loomade vedu ei tohi kesta üle kaheksa tunni.
3. Punktis 2 osutatud veo maksimaalset kestust võib pikendada, kui transpordivahend vastab järgmistele lisanõuetele:
— põrandal on piisavalt allapanu,
— transpordivahendis on sobiv sööt vastavalt veetavatele loomaliikidele ja veo kestusele,
— loomadele on otsene juurdepääs,
— transpordivahendis on piisav ventilatsioon, seda võib reguleerida sõltuvalt temperatuurist (sise- ja välistemperatuur),
— transpordivahendis on teisaldatavad paneelid eraldi lahtrite moodustamiseks,
— sõidukitel on seadmed veevarustusesüsteemiga ühendamiseks peatuste ajal,
— sigade vedamiseks ettenähtud veokitel peab olema piisavalt vett sigade jootmiseks teekonna ajal.
4. Jootmise ja söötmise ajavahemikud, veo kestus ja puhkeajad maateesõidukite kasutamisel, mis vastavad punkti 3 nõuetele, on määratletud järgmiselt:
a) Võõrutamata vasikatele, lamba- ja kitsetalledele ning varssadele, kes on veel piimadieedil, ja võõrutamata põrsastele tuleb pärast üheksatunnist vedamist anda vähemalt ühetunnine puhkeaeg, mis on piisav selleks, et anda neile eelkõige vedelikku ja vajaduse korral ka sööta. Pärast sellist puhkeaega võib neid jällegi vedada üheksa tundi.
b) Sigu võib vedada maksimaalselt 24 tundi. Vedamise ajal peab neil olema pidev juurdepääs veele.
c) Kodukabjalisi (välja arvatud registreeritud hobuslased direktiivi 90/426/EMÜ ( 18 ) tähenduses) võib vedada maksimaalselt 24 tundi. Vedamise ajal tuleb neile anda vedelikku ja vajaduse korral sööta iga kaheksa tunni järel.
d) Kõikidele teistele punktis 1 osutatud liikidesse kuuluvatele loomadele tuleb pärast 14-tunnist teekonda anda vähemalt ühetunnine puhkeaeg, mis on piisav selleks, et anda neile eelkõige vedelikku ja vajaduse korral ka sööta. Pärast sellist puhkeaega võib neid vedada veel 14 tundi.
5. Pärast sätestatud veo kestust tuleb loomad maha laadida, sööta ja joota ning lasta neil puhata vähemalt 24 tundi.
6. Loomi ei tohi vedada rongiga, kui veo suurim kestus ületab punktis 2 sätestatud veo kestuse. Punktis 4 sätestatud veo kestusi rakendatakse siiski vaid juhul, kui punktides 3 ja 4 sätestatud tingimused on täidetud, välja arvatud puhkeajad.
a) Loomi ei tohi vedada meritsi, kui veo maksimaalne kestus ületab punktis 2 sätestatud kestuse, kui punktides 3 ja 4 sätestatud tingimused ei ole täidetud, välja arvatud veo kestused ja puhkeajad.
b) Meretranspordi puhul regulaarse otseühenduse abil ühenduse kahe geograafilise punkti vahel, milleks kasutatakse sõidukeid, mis laaditakse laevadele ilma loomi maha laadimata, tuleb loomadele pärast mahalaadimist sihtkoha sadamas või selle vahetus läheduses anda 12 tundi puhkust, kui veo kestus merel on selline, et see kuulub punktides 2-4 sätestatud üldkava alla.
8. Loomade huvides võib punktides 3 ja 4 ning punkti 7 alapunktis b osutatud veo kestust pikendada kahe tunni võrra, võttes arvesse eelkõige sihtkoha lähedust.
9. Ilma et see piiraks punktide 3-8 sätete kohaldamist, on liikmesriikidel õigus kehtestada tapaloomade vedamise maksimaalseks kestuseks kaheksa tundi, mida ei saa pikendada, kui vedamine toimub ainult lähtekohast sihtkohta, kusjuures mõlemad kohad asuvad nende oma territooriumil.
VIII PEATÜKK
TEEKONNAPLAAN
( 1 ) EÜT C 214, 21.8.1989, lk 36 ja EÜT C 154, 23.6.1990, lk 7.
( 2 ) EÜT C 113, 7.5.1990, lk 206.
( 3 ) EÜT C 56, 7.3.1990, lk 29.
( 4 ) EÜT C 76, 7.3.1987, lk 185.
( 5 ) EÜT L 384, 31.12.1982, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EMÜ) nr 197/90 (EÜT L 29, 31.1.1990, lk 1).
( 6 ) EÜT L 200, 8.8.1977, lk 10.
( 7 ) EÜT L 150, 6.6.1981, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud määrusega (EMÜ) nr 3768/85 (EÜT L 362, 31.12.1985, lk 8).
( 8 ) EÜT L 224, 18.8.1990, lk 29. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 91/496/EMÜ (EÜT L 268, 24.9.1991, lk 56).
( 9 ) EÜT L 268, 24.9.1991, lk 56.
( 10 ) EÜT L 395, 30.12.1989, lk 13. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 91/496/EMÜ (EÜT L 268, 24.9.1991, lk 56).
( 11 ) EÜT L 373, 31.12.1990, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 91/496/EMÜ (EÜT L 268, 24.9.1991, lk 56).
( 12 ) EÜT L 370, 31.12.1985, lk 1.
( 13 ) Muudetud ja konsolideeritud direktiiviga 91/497/EMÜ (EÜT L 268, 24.9.1991, lk 68).
( 14 ) EÜT L 351, 2.12.1989, lk 34.
( 15 ) EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1.
( 16 ) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.
( 17 ) EÜT L 351, 2.12.1989, lk 34.
( 18 ) EÜT C 224, 18.8.1990, lk 29.