EUR-Lex - 01991L0067-20030605 - EN

NÕUKOGU DIREKTIIV,

28. jaanuar 1991,

mis käsitleb loomatervishoiunõudeid akvakultuurloomade ja -toodete turuleviimise suhtes

(91/67/EMÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 43,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut ( 1 ),

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust ( 2 ),

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust ( 3 )

ning arvestades, et:

akvakultuurloomad ja -tooted on esitatud asutamislepingu II lisa loetelus;

akvakultuurloomade aretamine ja kasvatamine ning akvakultuurloomade ja -toodete turuleviimine kujutab endast kalandussektoris töötavate inimeste sissetulekuallikat;

selle sektori ratsionaalse arengu tagamiseks ja tootlikkuse suurendamiseks tuleb sätestada ühenduse tasandil selle sektori tervishoiueeskirjad;

selles kontekstis on vaja aidata kaasa siseturu väljakujundamisele, vältides nakkushaiguste levikut;

akvakultuurloomade tervislik seisund ei ole kogu ühenduse territooriumil ühesugune; seepärast tuleb asjaomase territooriumi osade käsitlemisel viidata vööndite kontseptsioonile;

tuleks sätestada kriteeriumid ja menetlused sellistele vöönditele heakskiidu andmiseks, selle säilitamiseks, peatamiseks, taastamiseks ja tühistamiseks;

tuleks viidata ka loomade tervisliku seisundi põhjal eristaatust omavate kasvanduste kontseptsioonile;

tuleks sätestada kriteeriumid ja menetlused sellistele kasvandustele heakskiidu andmiseks, selle säilitamiseks, peatamiseks, taastamiseks ja tühistamiseks;

on vaja sätestada ühenduse nõuded akvakultuurloomade ja -toodete kolmandatest riikidest impordi kohta; need nõuded peavad tagama piisavad kaitsemeetmed;

tuleks sisse seada ühenduse kontrollisüsteem, et kontrollida käesoleva direktiivi järgimist;

tuleks läbi viia teaduslikke uuringuid, mis võimaldaksid tulevikus käes-olevas direktiivis sätestatud eeskirju täiendada;

tuleks ette näha kord tiheda ja tõhusa koostöö sisseseadmiseks komisjoni ja liikmesriikide vahel alalises veterinaarkomitees,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

PEATÜKK

Üldsätted

Artikkel 1

Käesolev direktiiv määratleb akvakultuurloomade ja -toodete turuleviimist reguleerivad loomatervishoiunõuded.

Käesolevat direktiivi kohaldatakse, ilma et see piiraks liikide kaitset käsitlevate ühenduse või siseriiklike sätete kohaldamist.

Artikkel 2

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

1. akvakultuurloomad – kasvandustest pärit elusad kalad, koorikloomad või limused sealhulgas need, mis on pärit loodusest, aga ette nähtud kasvandustes pidamiseks;

2. akvakultuuritooted – akvakultuurloomadelt saadavad tooted, mis on mõeldud kas kasvatamiseks, nagu näiteks mari ja sugurakud, või inimtoiduks;

3. kalad, koorikloomad või limused – mis tahes kalad, koorikloomad või limused mis tahes arengustaadiumis;

4. kasvandus – mis tahes ettevõte või üldiselt mis tahes geograafiliselt määratletud süsteem, kus akvakultuurloomi turuleviimiseks kasvatatakse või peetakse;

5. heakskiidetud kasvandus – kasvandus, mis vastab olenevalt asjaoludest C lisa punkti I, II või III nõuetele ning on sellisena heaks kiidetud vastavalt artiklile 6;

6. heakskiidetud vöönd – vöönd, mis vastab olenevalt asjaoludest B lisa punkti I, II või III sätetele ning on sellisena heaks kiidetud vastavalt artiklile 5;

7. heakskiidetud labor – liikmesriigi territooriumil asuv labor, mis on määratud pädeva asutuse poolt selleks, et omal vastutusel viia läbi käes-olevas direktiivis ette nähtud diagnostilisi teste;

8. riiklik teenistus – veterinaarteenistus või mis tahes muu samaväärsel tasemel teenistus, mille on määranud liikmesriigi või kolmanda riigi pädev asutus ning mis vastutab käesolevas direktiivis sätestatud kontrolli läbiviimise eest;

9. veterinaarkontroll – riik-liku teenistuse või teenistuste visiit veterinaarse seisundi kontrolli läbiviimiseks kasvanduses või vööndis;

10. turuleviimine – ühenduses müügiks hoidmine või esitlemine, müügiks pakkumine, müük, tarnimine, üleandmine või muul viisil turuleviimine, välja arvatud jaemüük.

PEATÜKK

Akvakultuurloomade ja -toodete turuleviimine ühenduses

Artikkel 3

1. Akvakultuurloomade turuleviimise kohta kehtivad järgmised üldnõuded:

a) neil ei tohi ilmneda laadimispäeval mingeid haiguse kliinilisi tunnuseid;

b) nad ei tohi olla mõeldud hävitamiseks või tapmiseks A lisas loetletud haiguse likvideerimise kava kohaselt;

c) nad ei tohi olla pärit kasvandusest, mille suhtes kohaldatakse loomatervishoiuga seotud põhjustel keeldu, ning nad ei tohi olla puutunud kokku sellisest kasvandusest pärit loomadega, eriti kasvandusest, mille suhtes kohaldatakse kontrollimeetmeid komisjoni 24. juuni 1993. aasta direktiivi 93/53/EMÜ, millega on sisse seatud minimaalsed ühenduse meetmed teatavate kalahaiguste tõrjeks, alusel ( 4 ).

2. Aretamiseks turuleviidavad akvakultuuritooted (mari ja sugurakud) peavad olema pärit loomadelt, kes vastavad lõikes 1 sätestatud nõuetele.

3. Inimtoiduks turuleviidavad akvakultuuritooted peavad olema pärit loomadelt, kes vastavad lõike 1 punktis a sätestatud nõuetele.

4. Käesolevat artiklit kohaldatakse, ilma et see piiraks direktiivi 93/53/EMÜ sätteid seoses teatavate kalahaiguste, eriti I loetelu haiguste, tõrjega.

Artikkel 4

Akvakultuurloomad tuleb lähetada võimalikult lühikese perioodi jooksul sihtkohta, kasutades transpordivahendeid, mis on puhastatud ja vajaduse korral eelnevalt desinfitseeritud lähteliikmesriigis ametlikult lubatud desinfektsioonivahendiga.

Vee kasutamisel maitsiveol on sõidukid konstrueeritud selliselt, et transportimisel ei voolaks vesi sõidukist välja. Transportida tuleb selliselt, et tagada tõhusalt loomade tervise kaitse, eelkõige vett vahetades. Vett tuleb vahetada kohtades, mis vastavad D lisa nõuetele. Selliste kohtade loetelud ja nende järgnevatest parandustest peab iga liikmesriik teatama komisjonile, kes edastab selle teabe teistele liikmesriikidele.

Artikkel 5

1. Et saada A lisa II loetelu tulbas 1 osutatud ühe või mitme haiguse puhul heakskiidetud vööndi staatus, esitab liikmesriik komisjonile:

— kõik asjakohased põhjendused seoses tingimustega, mis on olenevalt asjaoludest sätestatud B lisa I jao punktis B, II jao punktis B või III jao punktis B,

— siseriiklikud eeskirjad, mis tagavad olenevalt asjaoludest B lisa I jao punktis C, II jao punktis C või III jao punktis C sätestatud tingimuste järgimise.

2. Komisjon kontrollib lõikes 1 osutatud teavet. Komisjon kasutab sellist teavet vööndi heakskiitmiseks artiklis 26 sätestatud korras. Kui riiklik teenistus tühistab oma heakskiidu vastavalt B lisa I jao punkti D alapunktile 5, II jao punktile D või III jao punkti D alapunktile 5, tühistab komisjon oma heakskiitva otsuse. Vööndi heakskiidu taastamine toimub artiklis 26 sätestatud korras.

3. Komisjon koostab heakskiidetud vööndite loetelu. Ta teeb loetelus parandusi, et võtta arvesse uusi heakskiite või heakskiitude tühistamisi. Komisjon edastab loetelu ja selle kõik parandused liikmesriikidele.

Artikkel 6

1. Et saada A lisa II loetelu tulbas 1 osutatud ühe või mitme haiguse puhul heakskiidetud staatus kasvandusele, mis asub heakskiitmata vööndis, esitab liikmesriik komisjonile:

— kõik asjakohased põhjendused seoses tingimustega, mis on olenevalt asjaoludest sätestatud C lisa I jao punktis A, II jao punktis A või III jao punktis A,

— siseriiklikud eeskirjad, mis tagavad olenevalt asjaoludest C lisa I jao punktis B, II jao punktis B või III jao punktis B sätestatud tingimuste järgimise.

2. Heakskiitmata vööndis asuva kasvanduse heakskiitmist või heakskiidu taastamist taotlevate dokumentide saamisel on komisjonil aega ühe kuu jooksul nende dokumentidega tutvuda. Sellisel tutvumisel arvestatakse lõikes 1 mainitud teavet ja kui see on asjakohane, siis ka kohapealset kontrolli, mis on läbi viidud vastavalt artiklis 17 sätestatule.

Kui sellise tutvumise tulemusena tehakse soodsad järeldused, edastab komisjon need liikmesriikidele. Liikmesriigid teevad oma märkused teatavaks kahe nädala jooksul.

Pärast selle aja möödumist kiidab komisjon kasvanduse heaks või taastab heakskiidu, kui märkusi ei ole tehtud või kui liikmesriikide märkused ei ole vastuolus komisjoni järeldustega.

Komisjoni järelduste ja liikmesriikide märkuste vaheliste oluliste erinevuste olemasolul või kui komisjon peab pärast dokumentidega tutvumist vajalikuks mitte anda ega taastada heakskiitu, võib komisjon kahe kuu jooksul esitada selle küsimuse alalisele veterinaarkomiteele ja saada selle arvamuse. Sellisel juhul antakse või taastatakse heakskiit artiklis 26 sätestatud korras.

Kui vastavalt C lisa I jao punktile C, II jao punktile C või III jao punktile C tühistab riiklik teenistus kasvanduse heakskiidu, tühistab komisjon heakskiitva otsuse.

3. Komisjon koostab heakskiidetud kasvanduste loetelu. Ta teeb loetelus parandusi, et võtta arvesse uusi heakskiite või heakskiitude tühistamisi. Komisjon edastab loetelu ja selle kõik parandused liikmesriikidele.

Artikkel 7

1. A lisa II loetelu tulbas 2 osutatud haigustele vastuvõtlikku liiki eluskalade, nende marja või sugurakkude turuleviimise suhtes kehtivad järgmised täiendavad garantiid:

a) kui need tuuakse heakskiidetud vööndi, siis peab nendega vastavalt artiklile 11 kaasas olema liikumisdokument, mis vastab E lisa 1. või 2. peatükis sätestatud näidisele, mis tõendab, et nad on pärit heakskiidetud vööndist või heakskiidetud kasvandusest. Kuni artiklis 28 sätestatud läbivaatuse tulemuste saamiseni fikseeritakse artiklis 26 sätestatud korras täiendavad garantiid, mida tuleb täita heakskiitmata vööndis asuvast heakskiidetud kasvandusest pärit kalade toomiseks heakskiidetud vööndi. Kuni sellise otsuse saamiseni kehtivad edasi siseriiklikud eeskirjad, mis peavad olema vastavuses asutamislepingu üldsätetega;

b) kui need tuuakse kasvandusse, mis ei asu küll heakskiidetud vööndis, kuid vastab C lisa I jaos sätestatud tingimustele, peab nendega vastavalt artiklile 11 kaasas olema liikumisdokument, mis vastab E lisa 1. või 2. peatükis sätestatud näidisele, mis tõendab, et nad on pärit heakskiidetud vööndist või sihtkasvandusega samasuguse tervisliku seisundiga kasvandusest.

2. Komisjon võib artiklis 26 sätestatud korras kohandada või jätta välja lõikes 1 osutatud täiendavad garantiid sõltuvalt loomade tervisliku seisundi kujunemisest ühenduses, eelkõige selleks, et võtta arvesse A lisa I loetelu tulbas 1 osutatud haiguse likvideerimise meetmete tulemusi.

Artikkel 8

1. A lisa II loetelu tulbas 2 osutatud elusate karploomade turuleviimise suhtes kehtivad järgmised täiendavad garantiid:

a) nende ümberpaigutamisel heakskiidetud rannikuvööndisse peab nendega vastavalt artiklile 11 kaasas olema liikumisdokument, mis vastab E lisa 3. või 4. peatükis sätestatud näidisele, mis tõendab, et nad on olenevalt asjaoludest pärit heakskiidetud rannikuvööndist või heakskiitmata rannikuvööndis asuvast heakskiidetud kasvandusest;

b) nende ümberpaigutamisel kasvandusesse, mis ei asu küll heakskiidetud rannikuvööndis, kuid vastab C lisa III jaos esitatud tingimustele, peab nendega vastavalt artiklile 11 kaasas olema liikumisdokument, mis vastab E lisa 3. või 4. peatükis sätestatud näidisele, mis tõendab, et nad on pärit heakskiidetud rannikuvööndist või sihtkasvandusega samasuguse tervisliku seisundiga kasvandusest.

2. Komisjon võib artiklis 26 sätestatud korras kohandada või jätta välja lõikes 1 osutatud täiendavad garantiid ühenduses olevate loomade tervisliku seisundi põhjal.

Artikkel 9

Heakskiitmata vööndist pärit ja inimtoiduks mõeldud akvakultuurloomade ja -toodete heakskiidetud vööndis turuleviimise suhtes kehtivad järgmised nõuded:

1. A lisa II loetelu tulbas 1 osutatud haiguste suhtes vastuvõtlikud kalad tuleb tappa ja nende siseelundid tuleb eemaldada enne lähetamist.

Kuni artiklis 28 sätestatud läbivaatuse tulemuste saamiseni ei ole siseelundite eemaldamise kohustus siiski nõutav, kui kalad on pärit heakskiitmata vööndis asuvast heakskiidetud kasvandusest. Erandeid sellest põhimõttest võib vastu võtta artiklis 26 sätestatud korras.

Kuni sellise otsuse saamiseni kehtivad edasi siseriiklikud eeskirjad, mis peavad olema vastavuses asutamislepingu üldsätetega.

2. A lisa II loetelu tulbas 1 osutatud haiguste suhtes vastuvõtlikud elusad karploomad tuleb lähetada kas otseselt inimtoiduks või konserveerimistööstusele ning neid võib ümber paigutada ainult siis, kui:

— nad on pärit heakskiitmata rannikuvööndis asuvast heakskiidetud kasvandusest või

— nad on ajutiselt paigutatud säilitustiikidesse või puhastuskeskustesse, mis on spetsiaalselt varustatud ja selleks pädeva asutuse poolt heaks kiidetud ning mille juurde kuulub eelkõige jääkvete töötlemis- ja desinfektsioonisüsteem. Sellise heakskiitmise tingimused määrab komisjoni artiklis 26 sätestatud korras.

3. Komisjon rakendab artiklis 26 sätestatud korras vajaduse korral asjakohaseid meetmeid, et tagada käesoleva artikli ühtne järgimine.

Artikkel 10

1. Kui liikmesriik koostab või on koostanud programmi, mis on mõeldud selleks, et võimaldada järgnevalt algatada artikli 5 lõikega 1 ja artikli 6 lõikega 1 ette nähtud menetlusi, esitab ta komisjonile oma programmi, piiritledes eelkõige:

— asjaomase kasvanduse või asjaomaste kasvanduste geograafilise vööndi,

— riiklike teenistuste poolt programmi nõuetekohaseks elluviimiseks rakendatavad meetmed,

— heakskiidetud laborite poolt järgitava korra, nende arvu ja asukoha,

— A lisa I ja II loetelude tulbas 1 osutatud haiguse või haiguste esinemise,

— meetmed, mis on sätestatud nende haiguste vastu võitlemiseks nende avastamisel.

2. Komisjon kontrollib liikmesriikide poolt esitatud programme. Programmid kiidetakse heaks artiklis 26 sätestatud korras. Pärast programmide vastuvõtmist tuuakse akvakultuurloomad ja -tooted programmides osutatud vöönditesse või kasvandustesse artiklites 7 ja 8 sätestatud eeskirjade kohaselt.

3. Liikmesriikide poolt esitatud programme võib parandada või täiendada artiklis 26 sätestatud korras. Samas korras võib komisjon heaks kiita paranduse või täienduse heakskiidetud prog-rammis või lõikes 2 osutatud eeskirjadega ette nähtud garantiides.

Artikkel 11

1. Artiklites 7 ja 8 osutatud liikumisdokumendid peab olema koostanud riiklik teenistus lähtepunktis sihtkoha ametlikus keeles või keeltes 48 tunni jooksul enne laadimist. Need peavad olema koostatud ühel lehel väljastamiseks ühele kaubasaajale. Need kehtivad kümme päeva.

2. Akvakultuurloomade ja -toodete iga kaubasaadetis peab olema selgesti identifitseeritud, et oleks võimalik teha kindlaks päritolukasvandus ja, kui see on asjakohane, tõendada loomade või toodete vastavust kaasasolevas liikumisdokumendis sisalduvale teabele. Selline teave võib olla kas otse konteineril või sellele kinnitatud sildil või liikumisdokumendil.

Artikkel 12

1. Kui liikmesriik koostab või on koostanud vabatahtliku või kohustusliku kontrolliprogrammi A lisa III loetelu tulbas 1 osutatud ühe haiguse kohta, esitab ta programmi komisjonile, näidates eelkõige ära:

— haiguse leviku liikmesriikides,

— programmi põhjenduse, võttes arvesse haiguse tähtsust ja programmi tõenäolist kasumlikkust selle kulude suhtes,

— geograafilise piirkonna, kus programmi rakendatakse,

— asutatavate kasvanduste seisundi ning standardid, sealhulgas kontrollimenetlused, mille kasvandused peavad igas kategoorias saavutama,

— eeskirjad, mis kehtivad madalama tervisliku seisundiga loomade sisenemisel kasvandusesse,

— võetavad meetmed, kui kasvandus mingil põhjusel oma seisundi kaotab,

— programmi üle järelevalve teostamise menetlused.

2. Komisjon kontrollib liikmesriikide poolt esitatud programmi. Programmid võidakse heaks kiita artiklis 26 sätestatud korras. Üldised või spetsiifilised täiendavad garantiid, mida võidakse nõuda akvakultuurloomade ja -toodete toomiseks riiklikult kontrollitud vöönditesse või kasvandustesse, määratletakse samas korras.

▼A1

4. Komisjon vaatab võimalikult kiiresti läbi Rootsi esitatud programmid seoses nakkava pankreaatilise nekroosi (IPN), korünebakterioosi või BKD, furunkuloosi ja jersinioosi või red-mouth haiguse või ERMga. Kui see on õigustatud, võidakse pärast seda läbivaatamist kohaldada lõike 2 sätteid. Lõikega 2 ette nähtud asjakohased otsused võetakse vastu nii kiiresti kui võimalik. Kuni nende otsuste tegemiseni võib Rootsi ühe aasta jooksul alates ühinemislepingu jõustumisest kohaldada eespool osutatud haiguse suhtes oma siseriiklikke eeskirju, mis olid jõus enne seda kuupäeva. Vajaduse korral võidakse seda ühe aasta pikkust aega pikendada vastavalt artiklis 26 sätestatud korrale.

Artikkel 13

▼M4

1. Kui liikmesriik käsitleb oma territooriumi või selle osa vabana A lisa III loetelu tulbas 1 loetletud haigustest, esitab ta komisjonile asjakohased põhjendused, sätestades eelkõige:

— haiguse nimetuse ja selle varasema esinemise selles liikmesriigis,

— mikrobioloogilistel või patoloogilistel leidudel või parasiitide kindlakstegemisel, ning tõsiasjal, et haiguse puhkemisest tuleb kohustuslikult teatada pädevatele asutustele,

— ajavahemiku, mille jooksul on vaatlusi tehtud,

— kontrollikorra tõendamaks, et asjaomane piirkond jääb sellest haigusest vabaks.

Komisjon määratleb üldkriteeriumid käesoleva lõike ühtse rakendamise tagamiseks artiklis 26 sätestatud korras.

2. Artiklis 26 sätestatud korras tutvub komisjon liikmesriigi poolt edastatud põhjendustega ja määratleb vööndid, mida loetakse kõnealusest haigusest vabaks, ja haiguse suhtes vastuvõtlikud liigid ja täiendavad garantiid, mida võidakse nõuda nendesse piirkondadesse akvakultuuriloomade ja -toodete sissetoomiseks. Sellistesse vöönditesse sissetoodava eluskala, karp- või koorikloomade ja, kui see on asjakohane, nende marja ja sugurakkudega, peab kaasas olema liikumisdokument, mis vastab artiklis 26 sätestatud korras koostatud näidisele ja mis tõendab nende vastavust sellistele täiendavatele garantiidele.

3. Asjaomased liikmesriigid teavitavad komisjoni kõikidest muutustest lõikes 1 määratletud haigusega seotud üksikasjades. Lõike 2 kohaselt määratletud garantiisid võib sellise teavitamisega seoses muuta või tühistada artiklis 27 esitatud korras.

▼A1

4. Komisjon vaatab võimalikult kiiresti läbi Rootsi esitatud argumendid seoses karpkalade kevadvireemiaga (SVC). Kui see on õigustatud, võidakse pärast seda läbivaatamist kohaldada lõike 2 sätteid,. Lõikega 2 ette nähtud asjakohased otsused võetakse vastu nii kiiresti kui võimalik. Kuni nende otsuste tegemiseni võib Rootsi ühe aasta jooksul alates ühinemislepingu jõustumisest kohaldada eespool osutatud haiguse suhtes oma siseriiklikke eeskirju, mis olid jõus enne kõnealust kuupäeva. Vajaduse korral võidakse seda ühe aasta pikkust aega pikendada vastavalt artiklis 26 sätestatud korrale.

Artikkel 14

1. Ilma et see piiraks A lisa III loetelu tulbas 1 osutatud haigustega seotud nõuete, mis on kehtestatud artiklites 12 ja 13, kohaldamist, kehtivad A lisa II loetelu tulbas 2 osutatud haigustele vastuvõtlikku liiki mittekuuluvate elusate kasvandusest pärit kalade, samuti nende marja ja sugurakkude turuleviimise suhtes järgmised täiendavad nõuded:

a) nende toomisel heakskiidetud vööndisse peab nendega vastavalt artiklile 11 kaasas olema liikumisdokument, mis vastab artiklis 26 sätestatud korras koostatavale näidisele, mis tõendab, et nad on pärit samasuguse tervisliku seisundiga vööndist, heakskiitmata vööndis asuvast heakskiidetud kasvandusest või kasvandusest, mis võib asuda heakskiitmata vööndis, tingimusel et sellises kasvanduses ei ole kalu, mis kuuluvad A lisa II loetelu tulbas 2 osutatud haigustele vastuvõtlikku liiki, ning see ei ole ühenduses vooluveekoguga ega ranniku- või estuaarivetega.

Kuni artiklis 28 sätestatud läbivaatuse tulemuste saamiseni võivad liikmesriigid artiklis 26 sätestatud korras taotleda erandit eelmisest punktist, eriti selleks, et keelata heaskiidetud vööndisse tuua käesolevas lõikes osutatud kalu, mis on pärit heakskiitmata vööndis asuvast heakskiidetud kasvandusest, tingimusel et sellises kasvanduses ei ole kalu, mis kuuluvad A lisa II loetelu tulbas 2 osutatud haigustele vastuvõtlikku liiki, ning see ei ole ühenduses vooluveekoguga ega ranniku- või estuaarivetega. Selle sätte ühtse järgmise tagamiseks fikseeritakse asjakohased tingimused ja meetmed samas korras. Kuni nende otsuste tegemiseni kehtivad edasi asjakohased siseriiklikud eeskirjad, mis peavad olema vastavuses asutamislepingu üldsätetega;

b) nende toomisel küll heakskiitmata vööndis asuvasse, kuid C lisa tingimustele vastavasse kasvandusesse peab nendega vastavalt artiklile 11 kaasas olema liikumisdokument, mis vastab artiklis 26 sätestatud korras koostatavale näidisele, mis tõendab, et nad on pärit heakskiidetud vööndist, samasuguse tervisliku seisundiga kasvandusest või heakskiitmata vööndis asuvast kasvandusest, tingimusel et sellises kasvanduses ei ole kalu, mis kuuluvad A lisa II loetelu tulbas 2 osutatud haigustele vastuvõtlikku liiki, ning see ei ole ühenduses vooluveekoguga ega ranniku- või estuaarivetega.

2. Lõikes 1 sätestatud nõudeid kehtivad kasvatatud karploomade, mis ei kuulu A lisa II loetelu tulbas 2 osutatud vastuvõtlike liikide hulka, turuleviimise suhtes.

3. Ilma et see piiraks A lisa III loetelu tulbas 1 osutatud haigustega seotud nõuete kohaldamist, mis on kehtestatud artiklites 12 ja 13, kehtivad looduslike kalade, limuste või koorikloomade, nende marja või sugurakkude suhtes järgmised täiendavad nõuded:

c) kui selliseid loomi püütakse süvameres ja neid kasutatakse aretamiseks heakskiidetud vööndites ja heakskiidetud kasvandustes, tuleb nad panna karantiini riikliku teenistuse järelevalve all olevates kohastes rajatistes ja kohastel tingimustel, mis määratakse kindlaks artiklis 26 sätestatud korras.

4. Lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatud nõudeid ei kohaldata, kui praktiline kogemus ja/või teaduslikud tõendid on näidanud, et A lisa II loetelu tulbas 2 osutatud vastuvõtlike liikide hulka mittekuuluvate akvakultuuriloomade, nende marja ja sugurakkude toomisel heakskiitmata vööndist heakskiidetud vööndisse, ei toimu haiguse passiivset levikut.

Komisjon kehtestab artiklis 26 sätestatud korras akvakultuuriloomade loetelu, mille suhtes kohaldatakse esimeses lõigus osutatud erandit ja vajadusel muudab seda loetelu, arvestades teaduslikku ja tehnoloogilist arengut. Samas korras kehtestatakse ja muudetakse eritingimusi kõnealuste loomade turustamiseks, sealhulgas nõutava saatedokumendi näidist.

5. Käesolevat artiklit ei kohaldata alaliselt akvaariumis hoitavate dekoratiivsete troopiliste kalade suhtes.

Artikkel 15

Proovivõtuplaanid ja diagnostikameetodid, mida kasutatakse A lisa tulbas 1 osutatud haiguste avastamiseks ja nende esinemise kinnitamiseks, kehtestatakse artiklis 26 sätestatud korras. Proovivõtuplaanid peavad arvesse võtma looduslike kalade, koorikloomade ja limuste esinemist veekeskkonnas.

Artikkel 16

1. Eeskirjad, mis on ette nähtud nõukogu 11. detsembri 1989. aasta direktiiviga 89/662/EMÜ, mis käsitleb veterinaarkontrolli ühendusesiseses kaubanduses, pidades silmas siseturu väljakujundamist ( 5 ) seoses inimtoiduks mõeldud akvakultuuritoodetega, ning nõukogu 26. juuni 1990. aasta direktiiviga 90/425/EMÜ, mis käsitleb veterinaar- ja zootehnilist kontrolli teatavate elusloomade ja toodete ühendusesisesel kaubastamisel, pidades silmas siseturu väljakujundamist ( 6 ) seoses akvakultuurloomade ja -toodete turuleviimisega, kehtivad eelkõige vastavate tegevuste korraldamise ja läbiviimise suhtes, järgnedes sihtkoha liikmesriigi poolt teostatavale kontrollile ning rakendatavatele kaitsemeetmetele. ►M4 Lisaks koostab komisjon artiklis 26 sätestatud korras sertifikaatide näidised, mis peavad akvakultuuriloomadel, nende marjal ja sugurakkudel ühendusesiseses kaubanduses heakskiitmata vööndite vahel kaasas olema haiguste suhtes, millele on osutatud A lisa II loetelus, ja otsustab tegevuse üle pädevaid asutusi ühendava arvutisüsteemi “ANIMO” laiendamiseks, et see hõlmaks eespool nimetatud loomade ja toodete kaubandust. ◄

2. Direktiivi 89/662/EMÜ muudetakse järgmiselt:

a) A lisale lisatakse järgmine taane:

“— nõukogu 28. jaanuari 1991. aasta direktiiv 91/67/EMÜ, mis käsitleb loomatervishoiunõudeid akvakultuurloomade ja -toodete turuleviimise suhtes (EÜT L 46, 19.2.1991, lk 1)”

;

b) B lisast jäetakse välja järgmine taane:

“— inimtoiduks mõeldud akvakultuuritooted.”

3. Direktiivi 90/425/EMÜ A lisa punktile I lisatakse järgmine viide:

“Nõukogu 28. jaanuari 1991. aasta direktiiv 91/67/EMÜ, mis käsitleb loomatervishoiunõudeid akvakultuurloomade ja -toodete turuleviimise suhtes (EÜT L 46, 19.2.1991, lk 1)”

Artikkel 17

1. Kui see on vajalik käesoleva direktiivi ühtseks kohaldamiseks, võivad komisjoni veterinaareksperdid viia läbi kohapealset kontrolli koostöös pädevate asutustega. Liikmesriigid, kelle territooriumil kontrolli läbi viiakse, annavad ekspertidele kogu ülesande täitmiseks vajaliku abi. Komisjon teavitab liikmesriike sellise kontrolli tulemustest.

2. Üldsätted käesoleva artikli kohaldamiseks võetakse vastu artiklis 26 sätestatud korras.

Käesoleva artikliga ette nähtud kontrolli ajal järgitavad eeskirjad koostatakse samas korras.

PEATÜKK

Kolmandatest riikidest pärit importi reguleerivad eeskirjad

Artikkel 18

Ühendusse imporditavad akvakultuurloomad ja -tooted peavad vastama artiklites 19, 20 ja 21 sätestatud tingimustele.

Artikkel 19

1. Akvakultuurloomad ja -tooted peavad olema pärit kolmandatest riikidest või nende osadest, mis on kantud komisjoni poolt artiklis 26 sätestatud korras koostatud loetellu. Seda loetelu võib täiendada või parandada samas korras.

2. Otsustades selle üle, kas kolmas riik või selle osa võib olla lõikes 1 osutatud loetelus, tuleks arvesse võtta eelkõige järgmist:

a) akvakultuurloomade tervislikku seisundit, pöörates erilist tähelepanu eksootilistele loomahaigustele ja kolmanda riigi keskkonnaseisundile, mis võivad ohustada liikmesriikide kariloomade tervist;

b) kolmanda riigi poolt esitatava teabe laekumise korrapärasust ja kiirust nakkushaiguste, eriti rahvusvahelise episootiaameti B loetelus nimetatud haiguste esinemise kohta tema territooriumil;

c) akvakultuurloomade haiguste ennetamise ja tõrje eeskirju kolmandas riigis;

d) riiklike teenistuste struktuuri ja volitusi kolmandas riigis;

e) akvakultuurloomade nakkushaiguste ennetamise ja tõrje meetmete korraldamist ja rakendamist;

f) tagatisi, mida kolmas riik võib seoses käesolevas direktiivis sätestatud eeskirjadega anda.

3. Lõikes 1 osutatud loetelu ja kõik selle muudatused avaldatakse Euroopa Ühenduste Teatajas.

4. Juhul kui 1. jaanuariks 1994 ei ole vastu võetud otsust lõikes 1 osutatud loetelu koostamise kohta, võib artiklis 26 sätestatud korras vastu võtta asjakohased üleminekumeetmed kolmeaastaseks perioodiks.

Artikkel 20

1. Iga kolmanda riigi puhul peavad akvakultuurloomad ja -tooted vastama tervishoiunõuetele, mis on vastu võetud artiklis 26 sätestatud korras.

2. Olenevalt loomade tervislikust seisundist asjaomases kolmandas riigis, võivad lõikes 1 osutatud tingimuste hulka kuuluda eelkõige:

— kolmanda riigi mingist osast pärit oleva impordi piirangud,

— piirangud teatavate liikide puhul, mis on mis tahes arengustaadiumis,

— toodete suhtes kohaldatava ravi ettekirjutus, näiteks marja desinfitseerimine,

— selliste loomade või toodete kasutamise ettekirjutus,

— importimise järel rakendatavad meetmed, nagu karantiin või marja desinfitseerimine.

3. Kuni käesolevas direktiivis sätestatud imporditingimuste kehtestamiseni tagavad liikmesriigid, et akvakultuuriloomade ja -toodete kolmandatest riikidest impordi suhtes kohaldatakse vähemalt samaväärseid tingimusi, kui kohaldatakse ühenduse toodete tootmisele ja turuleviimisele.

Artikkel 21

1. Akvakultuurloomade ja -toodetega peab olema kaasas sertifikaat, mis on koostatud eksportiva kolmanda riigi riiklike teenistuste poolt. See tõend peab:

a) olema väljastatud kaubasaadetise laadimise päeval lähetamiseks sihtliikmesriiki;

b) olema originaaldokumendina kaubasaadetisega kaasas;

c) kinnitama, et akvakultuurloomad ja teatavad kalatooted vastavad käesoleva direktiivi nõuetele vastavalt sellele kolmandast riigist pärineva impordi suhtes sätestatud nõuetele;

d) kehtima kümme päeva;

e) olema koostatud ühel lehel;

f) olema koostatud ühele kaubasaajale.

2. Lõikes 1 osutatud sertifikaat peab vastama artiklis 26 sätestatud korras kehtestatud näidisele.

Artikkel 22

Kontrolli viivad kohapeal läbi liikmesriikide ja komisjoni veterinaareksperdid, et teha kindlaks, kas käesoleva direktiivi ja eelkõige selle artiklite 19 ja 20 nõudeid kohaldatakse praktikas.

Liikmesriikide eksperdid, kellele antakse ülesanne sellist kontrolli läbi viia, määrab komisjon, tegutsedes liikmesriikide ettepanekute põhjal.

Kontroll viiakse läbi ühenduse nimel, kes kannab kõik sellega seotud kulud.

Sellise kontrolli sagedus ja kord määratakse artiklis 26 sätestatud korras.

▼M3

Artikkel 23

Direktiivides 91/496/EMÜ ja 97/78/EÜ sätestatud põhimõtteid ja eeskirju kohaldatakse eelkõige liikmesriikide poolt tehtavate kontrollide korraldamise ja järelevalve ning rakendatavate kaitsemeetmete osas.

▼M3 —————

PEATÜKK

Lõppsätted

Artikkel 25

C ja E lisasid võib muuta artiklis 26 sätestatud korras.

A, B ja C lisasid muudab ainult nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal kvalifitseeritud häälteenamusega, eelkõige silmas pidades nende kohandamist tehnika arenguga.

▼M5

Artikkel 26

1. Komisjoni abistab määruse (EÜ) nr 178/2002 ( 7 ) artikli 58 kohaselt moodustatud alaline toiduahela ja loomatervishoiu komitee.

2. Kui viidatakse käesolevale artiklile, artikleid 5 ja 7. kohaldatakse 1999/468/EÜ ( 8 ) otsuse.

Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõikes 6 sätestatud tähtajaks kehtestatakse kolm kuud.

3. Komitee võtab vastu oma töökorra.

Artikkel 27

1. Komisjoni abistab alaline toiduahela ja loomatervishoiu komitee.

2. Kui viidatakse käesolevale artiklile, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7.

Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõikes 6 sätestatud tähtajaks kehtestatakse 15 päeva.

Artikkel 28

Nõukogu peab A lisas esitatud haiguste loeteluga seoses enne 1. juulit 1992 ja heakskiitmata vööndis asuvate heakskiidetud kasvanduste tervisliku seisundiga seoses enne 1. jaanuari 1997 komisjoni aruande põhjal saadud kogemuste kohta, mis on koostatud pärast veterinaaria teaduskomitee arvamuse saamist ning millega on kaasas kõik ettepanekud, mille kohta teeb ta otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega, vaatama läbi käesoleva direktiivi sätted ja eelkõige need sätted, mis käsitlevad heakskiitmata vööndites asuvatest heakskiidetud kasvandustest pärit eluskalade turustamist.

▼A1

Artikkel 28a

Alates ühinemislepingu jõustumise kuupäevast kolm aastat kestva üleminekuperioodi vältel ei lubata Soome ega Soomest välja saata kasvatamiseks või aretamiseks ette nähtud kalu ning nende marjateri ja sugurakke.

Artikkel 28b

Vastavalt artiklis 26 sätestatud korrale võidakse vastu võtta asjakohaseid otsuseid tunnustamaks Rootsi ja Soome esitatud programme seoses A lisa II loetelus osutatud haigustega. Need otsused jõustuvad vastavalt vajadusele kas ühinemisel või artikliga 28a ette nähtud üleminekuaegade jooksul. Selles suhtes vähendatakse B lisa jaotisega I.B ette nähtud nelja-aastane periood Soome jaoks kolmele aastale, mille vältel iga majand läbib kaks testi.

Artikkel 29

1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigusnormid hiljemalt 1. jaanuaril 1993.

2. Kui liikmesriigid lõikes 1 osutatud meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse meetmetesse või nende meetmete ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

Artikkel 30

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

A LISA

KALADE, LIMUSTE JA KOORIKLOOMADE HAIGUSTE/PATOGEENIDE LOETELU

1	2
Haigus/patogeen	Haigusele vastuvõtlikud liigid
I LOETELU
Kalad
Lõhe nakkav aneemia (ISA)	Atlandi lõhe (Salmo salar)
II LOETELU
Kalad
Viiruslik hemorraagiline septitseemia (VHS)	Lõhelised, harjus (Thymallus thymallus); siig (Coregonus spp.); haug (Esox lucius); kammeljas (Scophthalmus maximus);
Nakkuslik vereloomenekroos (IHN)	Lõhelised; haug (Esox lucius)
Karploomad
Bonamia ostreae	Euroopa auster (Ostrea edulis)
Marteilla refringens	Euroopa auster (Ostrea edulis)
III LOETELU
Kalad
Nakkuslik pankrease nekroos (IPN) Karpkala kevadvireemia (SVC) Bakteriaalne neeruhaigus (BKD) (Renibacterium salmonidarum) Furunkuloos (Aeromonas salmonicida) Enteraalne punase suu haigus (ERM) (Yersinia ruckeri) Gyrodactylus salaris	Täpsustada artiklites 12 ja 13 osutatud programmis
Koorikloomad
Jõevähi katk (Aphanomyces astaci)

B LISA

HEAKSKIIDETUD VÖÖNDID

I. Kalade mandrivööndid (A lisa ►M1 ————— ◄ ja II tulp 2)

A. Mandrivööndite mõiste

Mandrivöönd koosneb

— territooriumi osast, mis koosneb kogu valglast veeteede allikatest kuni estuaarini või rohkem kui ühest valglast, kus kalu kasvatatakse, peetakse või püütakse või

— valgla osast alates veeteede allikatest kuni loodusliku või kunstliku tõkkeni, mis takistab kalade rännet sellest tõkkest allavoolu.

Mandrivööndi suurus ja geograafiline asend peavad olema sellised, et teisese saastumise võimalused, näiteks kalade rände puhul, on vähendatud miinimumini. Selleks võib olla vaja rajada puhvervöönd, milles viiakse läbi seireprogramm heakskiidetud vööndi staatust saamata.

B. Heakskiidu andmine

Et saada heakskiidetud staatust, peab mandrivöönd vastama järgmistele nõuetele:

1. ühelgi kalal ei ole vähemalt nelja aasta jooksul ilmnenud mingeid kliinilisi või muid ühe või mitme haiguse tunnuseid, millele on viidatud A lisa ►M1 ————— ◄ ja II tulbas 1;

2. kõik mandrivööndis olevad kasvandused kuuluvad riiklike teenistuste järelevalve alla. Kahe aasta jooksul tuleb läbi viia kaks veterinaarkontrolli aastas.

Veterinaarkontroll tuleb läbi viia aastaaegadel, mil veetemperatuur soodustab selliste haiguste arengut. Veterinaarkontroll peab sisaldama vähemalt:

— kalade kontrolli, kelle puhul ilmnevad kõrvalekalded,

— proovide võtmist vastavalt artiklis 15 sätestatud korras ellukutsutud programmile; proovid tuleb saata võimalikult kiiresti heakskiidetud laborisse asjaomaste patogeenide suhtes kontrolliks.

Vööndid, millel on kronoloogiline register A lisa II loetelu tulbas 1 osutatud haiguste puudumise kohta, võivad siiski saada heakskiidetud staatuse, kui:

a) nende geograafiline asend ei võimalda haiguste hõlpsat sissepääsemist;

b) ametlik haigustõrjesüsteem on kehtinud pikema perioodi, vähemalt kümne aasta jooksul, mille kestel:

— on peetud kõigi kasvanduste üle regulaarset järelevalvet,

— on rakendatud haigustest teatamise süsteemi,

— ei ole teatatud ühestki haigusjuhust,

— kehtivate normide alusel võis vööndisse sisse tuua ainult mittenakatanud vöönditest või kasvandustest pärit kalamarja ja sugurakke, mida kontrollitakse ametlikult ja mille suhtes kehtivad samaväärsed tervishoiugarantiid.

Esimeses lõigus viidatud 10aastast perioodi võib lühendada viiele aastale taotleva liikmesriigi riikliku teenistuse poolt läbiviidud kontrolli tulemusel, tingimusel et lisaks esimeses lõigus viidatud nõuetele on kõigi eespool osutatud kasvanduste regulaarne järelevalve hõlmanud vähemalt kahte veterinaarkontrolli aastas, mis on sisaldanud vähemalt:

— kalade kontrolli, kelle puhul ilmnevad kõrvalekalded,

— proovide võtmist vähemalt 30 kalalt igal visiidil.

Liikmesriigid, kes soovivad kasutada kronoloogiliste registritega seotud sätteid peavad oma taotluse esitama hiljemalt 31. detsembril 1996;

3. kui mandrivööndis ei ole heakskiitmisele kuuluvat kasvandust, peavad riiklikud teenistused viima läbi valgla alumisest osast pärit kalade veterinaarkontrolli kaks korda aastas nelja aasta jooksul vastavalt lõikele 2;

4. veterinaarkontrolli käigus võetud kalade laboratoorse uuringu tulemused on asjaomaste patogeenide suhtes negatiivsed;

5. kui liikmesriik on taotlenud naaberliikmesriigist alguse saava valgla või valgla osa või kahe liikmesriigi vahel jagatava valgla või valgla osa heakskiitmist, siis kohaldatakse järgmisi sätteid:

— kaks asjaomast liikmesriiki peaksid samaaegselt esitama heakskiitmise taotlused artiklites 5 või 10 sätestatud korras,

— komisjon sätestab artiklis 26 sätestatud korras pärast taotluste läbivaatamist ja kontrollimist ning tervisliku seisundi hindamist vajaduse korral sellise heakskiidu andmiseks vajalikud muud sätted.

Kooskõlas direktiiviga 89/608/EMÜ ( 9 ) osutavad liikmesriigid üksteisele vastastikust abi käesoleva direktiivi ja eriti käesoleva lõike rakendamisel.

C. Heakskiidu säilitamine

Heakskiidu säilitamise kohta kehtivad järgmised nõuded:

1. vööndisse toodavad kalad peavad olema pärit mõnest muust heakskiidetud vööndist või heakskiidetud kasvandusest;

▼M4

2. iga kasvandus peab läbi viima kaks veterinaarkontrolli aastas vastavalt punkti B alapunktile 2, välja arvatud ilma sugukarjata kasvandused, mida tuleb kontrollida üks kord aastas. Proove võetakse igal aastal siiski rotatsiooni korras 50 % kalakasvandustes, mis asuvad mandrivööndis;

3. veterinaarkontrolli käigus proovideks võetud kalade laboratoorsete uuringute tulemused peavad olema A lisa ►M1 ————— ◄ ja II tulbas 1 osutatud haiguste tekitajate suhtes negatiivsed;

4. kalakasvatajad või kalade sissetoomise eest vastutavad isikud peavad pidama registrit, mis sisaldab kogu teavet, mis on vajalik kalade tervisliku seisundi pidevaks jälgimiseks.

D. Heakskiidu peatamine, taastamine ja tühistamine

1. Mis tahes ebatavalisest surmajuhtumist või muust sümptomist, mis võib anda põhjust kahtlustada A lisa ►M1 ————— ◄ ja II tulbas 1 osutatud haiguse puhangut kalade hulgas, tuleb riiklikku teenistust teavitada võimalikult kiiresti. ►M2 Viimane peatab viivitamata vööndi heakskiidu, tingimusel et see osa vööndist, millel on heakskiidetud staatus vastab endiselt punktis A sätestatud määratlusele. ◄

2. Vähemalt kümne haige kala proov tuleb saata heakskiidetud laborisse asjaomaste patogeenide suhtes analüüsimiseks. Analüüside tulemused tuleb viivitamata edastada riiklikule teenistusele.

3. Kui tulemused on asjaomaste patogeenide suhtes negatiivsed, kuid positiivsed muul põhjusel, siis riik-lik teenistus taastab heakskiidu.

Kui tulemused on jällegi negatiivsed või kui rohkem haigeid kalu ei ole, siis riiklik teenistus taastab heakskiidu.

5. Kui tulemused on positiivsed, siis tühistab riiklik teenistus alapunktis 1 viidatud vööndi, vööndi osa heakskiidu.

6. Alapunktis 1 viidatud vööndi või vööndi osa heakskiidu taastamise suhtes kehtivad järgmised nõuded:

a) haiguspuhangu esinemisel:

— kõik kalad nakatunud kasvandustes peavad olema tapetud ning nakatunud või saastunud kalad peavad olema hävitatud,

— rajatised ja seadmed peavad olema desinfitseeritud vastavalt riikliku teenistuse poolt heaks kiidetud menetlustele;

b) pärast haiguspuhangu kõrvaldamist tuleb jällegi järgida punktis B esitatud nõudeid.

7. Pädev keskasutus teavitab komisjoni ja teisi liikmesriike alapunktis 1 viidatud vööndite või vööndite osade heakskiidu peatamisest, taastamisest või tühistamisest.

II. Kalade rannikuvööndid (A lisa ►M1 ————— ◄ ja II tulp 2)

Rannikuvöönd koosneb geograafiliselt täpselt piiritletud ranniku või merevee või estuaari alast, milles on ühtlased veeolud või selliste veeoludega alade rühmast. Vajaduse korral võidakse rannikuvööndi käsitada koosnevana ranniku või merevee või estuaari alast, mis asub kahe voolveekogu suudme vahel, või ranniku, merevee või estuaari alast, kus on üks või mitu kasvandust, tingimusel et kasvanduse või kasvanduste mõlemale poolele jääb puhvervöönd, mille suuruse sätestab komisjon iga juhtumi puhul eraldi artiklis 26 sätestatud korras.

B.	Heakskiidu andmine Heakskiidetud staatuse saamiseks peab kalade rannikuvöönd vastama I jao punktis B viidatud mandrivööndite suhtes kehtestatud nõuetele.

C.	Staatuse säilitamine Rannikuvööndi heakskiidu säilitamise suhtes kehtivad I jao punktis C sätestatud nõuded.

Heakskiidu peatamine, taastamine ja tühistamine

Need eeskirjad on identsed I jao punktis D sätestatud eeskirjadega; kuid kui vöönd koosneb veealade rühmast, siis võib heakskiidu peatamine, taastamine ning tühistamine olla seotud vaid osaga rühmast, kui selline osa on geograafiliselt täpselt piiritletud ning selles on ühtlased veeolud, tingimusel et osa, mille suhtes heakskiit säilib, vastab endiselt punkti A määratlusele.

III. Limuste rannikuvööndid (A lisa ►M1 ————— ◄ ja II tulp 2)

A.	Rannikuvöönd peab vastama II jao punktis A sätestatud definitsioonile.

Heakskiidu andmine

Heakskiidu saamiseks peab rannikuvöönd vastama järgmistele nõuetele:

1. ühegi limuse puhul ei ole vähemalt kahe aasta jooksul ilmnenud mingeid kliinilisi või muid ühe või mitme A lisa ►M1 ————— ◄ ja II tulbas 1 osutatud haiguse tunnuseid;

2. kõik rannikuvööndi kasvandused on riiklike teenistuste järelevalve all. Veterinaarkontrolli viiakse läbi ajavahemike tagant, mis vastavad asjaomaste patogeenide arengule.

Sellise kontrolli käigus võetakse proove ja saadetakse need viivitamata heakskiidetud laborisse asjaomaste patogeenide suhtes analüüsimiseks;

3. kui mandrivööndis ei ole kasvandust, siis peab riiklik teenistus esitama limused veterinaarkontrolliks vastavalt alapunktile 2 ajavahemike tagant, mis vastavad asjaomaste patogeenide arengule. Kui aga fauna üksikasjalik uurimine näitab, et vööndid ei sisalda mingeid vektor-, haigusekandja ega haigustele vastuvõtlikku liiki limuseid, võib riiklik teenistus vööndi heaks kiita enne mis tahes limuste sissetoomist;

4. riiklike teenistuste poolt veterinaarkontrolli käigus kogutud limuste laboratoorsed uuringud on andnud asjaomaste patogeenide puhul negatiivseid tulemusi.

Vööndite puhul, millel on kronoloogiline register A lisa ►M1 ————— ◄ ja II tulbas 1 osutatud haiguste puudumise kohta, võidakse seda teavet heakskiidu andmisel arvesse võtta.

Heakskiidu säilitamine

Heakskiidu säilitamise suhtes kehtivad järgmised nõuded:

1. rannikuvööndisse toodud limused peavad olema pärit mõnest muust heakskiidetud rannikuvööndist või heakskiitmata rannikuvööndites asuvatest heakskiidetud kasvandustest;

2. igas kasvanduses tuleb läbi viia veterinaarkontroll vastavalt punkti B alapunktile 2 ajavahemike järel, mis vastavad asjaomaste patogeenide arengule;

3. veterinaarkontrolli käigus prooviks võetud limuste laboratoorsete uuringute tulemused peavad olema negatiivsed A lisa ►M1 ————— ◄ ja II tulbas 1 viidatud haiguste tekitajate suhtes;

4. limusekasvatajad või limuste sissetoomise eest vastutavad isikud peavad pidama registrit, mis sisaldab kogu teavet, mis on vajalik limuste tervisliku seisundi pidevaks jälgimiseks.

Heakskiidu peatamine, taastamine ja tühistamine

1. Mis tahes ebatavalisest surmajuhtumist või muust sümptomist, mis võib anda põhjust kahtlustada A lisa II loetelu tulbas 1 osutatud haiguse puhangut limuste hulgas, tuleb riiklikku teenistust teavitada võimalikult kiiresti. ►M2 Viimane peatab viivitamata vööndi heakskiidu või, kui vöönd koosneb veealade rühmast, siis selle rühma selle osa, mis on geograafiliselt täpselt piiritletud ning milles on ühtlased veeolud, heakskiidu, tingimusel et osa, mille suhtes heakskiit säilib, vastab endiselt punkti A määratlusele. ◄

2. Haigete limuste proov tuleb saata heakskiidetud labori asjaomaste patogeenide suhtes analüüsimiseks.

Analüüside tulemused tuleb viivitamata edastada riiklikule teenistusele.

3. Kui tulemused on asjaomaste patogeenide suhtes negatiivsed, kuid positiivsed muul põhjusel, siis heakskiit taastatakse.

4. Kui aga diagnoosi ei ole võimalik anda, tuleb täiendav veterinaarkontroll läbi viia 15 päeva jooksul pärast esimest proovivõtmist ning koguda tuleb piisavalt suur arv haigeid limuseid ja saata need heakskiidetud laborisse asjaomaste patogeenide suhtes analüüsimiseks. Kui tulemused on jällegi negatiivsed või kui rohkem haigeid limuseid ole, siis riiklik teenistus taastab heakskiidu.

5. Kui tulemused on positiivsed, siis tühistab riiklik teenistus alapunktis 1 viidatud vööndi või vööndi osa heakskiidu.

6. Alapunktis 1 viidatud vööndi või vööndi osa heakskiidu taastamise suhtes kehtivad järgmised nõuded:

a) haiguspuhangu esinemisel:

— nakatunud või saastunud limused peavad olema hävitatud,

— rajatised ja seadmed peavad olema desinfitseeritud vastavalt riikliku teenistuse poolt heaks kiidetud menetlustele;

b) pärast haiguspuhangu kõrvaldamist tuleb jällegi järgida punktis B esitatud nõudeid.

7. Pädev keskasutus teavitab komisjoni ja teisi liikmesriike alapunktis 1 viidatud vööndite või vööndite osade heakskiidu peatamisest, taastamisest või tühistamisest.

C LISA

HEAKSKIITMATA VÖÖNDIS ASUVAD HEAKSKIIDETUD KASVANDUSED

I. Mandrivööndi kalakasvandused (A lisa ►M1 ————— ◄ ja II tulp 2)

A. Heakskiidu andmine

Kasvanduse heakskiitmiseks peab see vastama järgmistele nõuetele:

1) veevarustus peab toimuma kaevust, puuraugust või allikast. Kui selline veevarustus asub kasvandusest kaugemal, tuleb vesi juhtida farmi otse ning läbi kanalite, torujuhtme või kokkuleppel riikliku teenistusega läbi avatud kanali või loodusliku juhtme, tingimusel et see ei kujuta endast nakkusallikat kasvandusele ning ei võimalda looduslike kalade sissepääsemist. Veekanal peab olema kasvanduse või, kui see pole võimalik, riikliku teenistuse kontrolli all;

2) kasvandusel peab olema looduslik või kunstlik tõke, mis paikneb allavoolu ning takistab kaladel asjaomasesse kasvandusse siseneda;

3) vajaduse korral peab kasvandus olema kaitstud vee üleujutuse ja sissetungimise eest;

4) kasvandus peab mutatis mutandis vastama B lisa I jao punkti B nõuetele. Peale selle, kui heakskiitu taotletakse ametliku kontrollisüsteemi kronoloogilise registri olemasolu alusel 10aastaseks perioodiks, peab kasvandus vastama järgmistele täiendavatele tingimustele:

— selles tuleb vähemalt üks kord aastas viia läbi kliiniline inspektsioon ning võtta proove, mida tuleb kontrollida patogeenide suhtes selleks heakskiidetud laboris;

5) riiklik teenistus võib selle suhtes kehtestada täiendavaid meetmeid, kui seda peetakse vajalikuks haiguste sissetoomise ärahoidmiseks. Sellised meetmed võivad sisaldada kasvanduse, milles viiakse läbi seireprogrammi, ümber puhvervööndi rajamist, ja kaitset võimalike patogeenikandjate või vektorite sissetungimise eest;

6) sellest olenemata:

a) uus kasvandus, mis vastab punktides 1, 2, 3 ja 5 viidatud nõuetele, kuid mis alustab oma tegevust heakskiidetud vööndist või heakskiitmata vööndis asuvast heakskiidetud kasvandusest pärit kala, marja või sugurakkudega, võib saada heakskiidu ilma heakskiidu saamiseks nõutavat proovivõtmise etappi läbimata;

b) kasvandus, mis vastab punktides 1, 2, 3 ja 5 viidatud nõuetele, mis pärast vaheaega taasalustab oma tegevust heakskiidetud vööndist või heakskiitmata vööndis asuvast heakskiidetud kasvandusest pärit kala, marja või sugurakkudega, võib saada heakskiidu ilma heakskiidu saamiseks nõutavat proovivõtmise etappi läbimata, tingimusel et:

— kasvanduse tervishoiualane olukord on selle tegevuse viimase nelja aasta jooksul olnud riiklikule teenistusele teada; kui asjaomane kasvandus on tegutsenud vähem kui neli aastat, võetakse siiski arvesse tegelikku tegutsemisperioodi,

— kasvanduses ei ole võetud loomade tervishoiu tagamise meetmeid A lisa II loetelus toodud haiguste suhtes ning kasvanduses ei ole varem neid haigusi esinenud,

— enne kala, marja või sugurakkude kasvandusse sissetoomist on kasvandus puhastatud ja desinfitseeritud ja järgnevalt tühjendatud ametliku järelevalve all minimaalselt 15 päevaks.

B. Heakskiidu säilitamine

Heakskiidu säilitamise suhtes kehtivad B lisa I jao punktis C esitatud nõuded. Siiski tuleb kord aastas proove võtta.

C. Heakskiidu peatamine, taastamine ja tühistamine

Kohaldatakse B lisa I jao punktis D sätestatud nõudeid.

II. Rannalähedased kalakasvandused (A lisa ►M1 ————— ◄ ja II tulp 2)

A. Heakskiidu andmine

Heakskiidu saamiseks peab kasvandus vastama järgmistele nõuetele.

1. Selle veevarustussüsteem peab võimaldama A lisa II loetelu tulbas 1 osutatud haiguste tekitajate hävitamist; käesolevate normide ühtseks kohaldamiseks nõutavad kriteeriumid ja eelkõige need kriteeriumid, mis on seotud süsteemi nõuetekohase toimimisega, kehtestatakse artiklis 26 sätestatud korras.

2. See peab vastama mutatis mutandis B lisa II jao punktis B sätestatud nõuetele.

3. Sellest olenemata:

a) uus kasvandus, mis vastab punktides 1 ja 2 viidatud nõuetele, kuid mis alustab oma tegevust heakskiidetud vööndist või heakskiitmata vööndis asuvast heakskiidetud kasvandusest pärit kala, marja või sugurakkudega, võib saada heakskiidu ilma heakskiidu saamiseks nõutavat proovivõtmise etappi läbimata;

b) kasvandus, mis vastab punktides 1 ja 2 viidatud nõuetele, mis pärast vaheaega taasalustab oma tegevust heakskiidetud vööndist või heakskiitmata vööndis asuvast heakskiidetud kasvandusest pärit kala, marja või sugurakkudega, võib saada heakskiidu ilma heakskiidu saamiseks nõutavat proovivõtmise etappi läbimata, tingimusel et:

— kasvanduses ei ole võetud loomade tervishoiu tagamise meetmeid A lisa II loetelus toodud haiguste suhtes ning kasvanduses ei ole varem neid haigusi esinenud,

— enne kala, marja või sugurakkude kasvandusse sissetoomist on kasvandus puhastatud ja desinfitseeritud ja järgnevalt tühjendatud ametliku järelevalve all minimaalselt 15 päevaks.

B. Heakskiidu säilitamine

Heakskiidu säilitamise suhtes kehtivad mutatis mutandis B lisa II jao punktis C esitatud nõuded.

C. Heakskiidu peatamine, taastamine ja tühistamine

Kohaldatakse mutatis mutandis B lisa II jao punktis D sätestatud nõudeid.

III. Rannalähedased limusekasvandused (A lisa ►M1 ————— ◄ ja II tulp 2)

A. Heakskiidu andmine

Heakskiidu saamiseks peab kasvandus vastama järgmistele nõuetele.

2. See peab vastama mutatis mutandis B lisa III jao punkti B alapunktides 1, 2 ja 4 sätestatud nõuetele.

3. Sellest olenemata:

a) uus kasvandus, mis vastab punktides 1 ja 2 viidatud nõuetele, kuid mis alustab oma tegevust heakskiidetud vööndist või heakskiitmata vööndis asuvast heakskiidetud kasvandusest pärit limustega, võib saada heakskiidu ilma heakskiidu saamiseks nõutavat proovivõtmise etappi läbimata;

b) kasvandus, mis vastab punktides 1 ja 2 viidatud nõuetele, mis pärast vaheaega taasalustab oma tegevust heakskiidetud vööndist või heakskiitmata vööndis asuvast heakskiidetud kasvandusest pärit limustega, võib saada heakskiidu ilma heakskiidu saamiseks nõutavat proovivõtmise etappi läbimata, tingimusel et:

— kasvanduse tervishoiualane olukord on selle tegevuse viimase kahe aasta jooksul olnud riiklikule teenistusele teada,

— kasvanduses ei ole võetud loomade tervishoiu tagamise meetmeid A lisa II loetelus toodud haiguste suhtes ning kasvanduses ei ole varem neid haigusi esinenud,

— enne limuste kasvandusse sissetoomist on kasvandus puhastatud ja desinfitseeritud ja järgnevalt tühjendatud ametliku järelevalve all minimaalselt 15 päevaks.