This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 01985L0611-20080320
Council Directive of 20 December 1985 on the coordination of laws, regulations and administrative provisions relating to undertakings for collective investment in transferable securities (UCITS) (85/611/EEC)
Consolidated text: Nõukogu direktiiv, 20. detsember 1985, avatud investeerimisfonde (UCITS) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (85/611/EMÜ)
Nõukogu direktiiv, 20. detsember 1985, avatud investeerimisfonde (UCITS) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (85/611/EMÜ)
No longer in force
1985L0611 — ET — 20.03.2008 — 007.001
Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest
|
NÕUKOGU DIREKTIIV, 20. detsember 1985, avatud investeerimisfonde (UCITS) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (EÜT L 375, 31.12.1985, p.3) |
Muudetud:
|
|
|
Euroopa Liidu Teataja |
||
|
No |
page |
date |
||
|
L 100 |
31 |
19.4.1988 |
||
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 95/26/EÜ, 29. juuni 1995, |
L 168 |
7 |
18.7.1995 |
|
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2000/64/EÜ, 7. november 2000, |
L 290 |
27 |
17.11.2000 |
|
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2001/107/EÜ, 21. jaanuar 2002, |
L 41 |
20 |
13.2.2002 |
|
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2001/108/EÜ, 21. jaanuar 2002, |
L 41 |
35 |
13.2.2002 |
|
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2004/39/EÜ, 21. aprill 2004, |
L 145 |
1 |
30.4.2004 |
|
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2005/1/EÜ, EMPs kohaldatav tekst 9. märts 2005, |
L 79 |
9 |
24.3.2005 |
|
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2008/18/EÜ, 11. märts 2008, |
L 76 |
42 |
19.3.2008 |
|
NÕUKOGU DIREKTIIV,
20. detsember 1985,
avatud investeerimisfonde (UCITS) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta
(85/611/EMÜ)
EUROOPA ÜHENDUSTE NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 57 lõiget 2,
võttes arvesse komisjoni ettepanekut, ( 1 )
võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, ( 2 )
võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust ( 3 )
ning arvestades, et:liikmesriikide avatud investeerimisfonde (UCITS) käsitlevad seadused on riigiti märgatavalt erinevad, eriti selliste fondide suhtes kehtestatud kohustuste ja järelevalve osas. Need erinevused kahjustavad fondide konkurentsitingimusi ega taga osakuomanikele võrdväärset kaitset;
avatud investeerimisfonde (UCITS) reguleerivad siseriiklikud seadused tuleb kooskõlastada, eesmärgiga lähendada selliste fondide konkurentsitingimusi ühenduse tasandil, kusjuures samal ajal tuleb tagada osakuomanikele tõhusam ja ühtsem kaitse; selline kooskõlastamine võimaldab ühes liikmesriigis paikneval avatud investeerimisfondil (UCITS) oma osakuid teistes liikmesriikides hõlpsamini turustada;
nende eesmärkide saavutamine hõlbustab avatud investeerimisfondide (UCITS) osakute vaba ringlemise piirangute kõrvaldamist ühenduses ning selline kooskõlastamine aitab luua Euroopa kapitaliturgu;
neid eesmärke silmas pidades on soovitav kehtestada ühised põhireeglid reguleerimaks liikmesriikides asuvatele avatud investeerimisfondidele (UCITS) tegevusloa andmist, nende järelevalvet, struktuuri ja äritegevust ning infot, mida need fondid peavad avaldama;
selliste ühiste reeglite kehtestamine on liikmesriikides paiknevaile avatud investeerimisfondidele (UCITS) piisav tagatis, mis võimaldab neil, kapitali liikumist reguleerivate sätete alusel, oma osakuid turustada teistes liikmesriikides, ilma et need teised liikmesriigid saaksid osakuid turustavaile fondidele või nende osakutele kohaldada mis tahes muid sätteid kui neid, mis neis riikides, kus osakuid turustatakse, kuuluvad käesoleva direktiiviga reguleeritavasse valdkonda; kui ühes liikmesriigis asuv avatud investeerimisfond (UCITS) turustab oma osakuid mõnes teises liikmesriigis, peab ta sellest hoolimata tegema kõik vajaliku kindlustamaks, et selles liikmesriigis, kus osakuid turustatakse, saavad osakuomanikud oma finantsõigusi hõlpsasti kasutada ning on varustatud vajaliku infoga;
liikmesriikide seaduste kooskõlastamine peaks algul piirduma mitte kinniste, vaid avatud tüüpi investeerimisfondidega (UCITS), mis pakuvad oma osakuid avalikuks müügiks ühenduses ja mille ainus eesmärk on investeerimine vabalt kaubeldavatesse väärtpabereisse (mis olemuselt on väärtpaberibörsil ametlikult noteeritud või samasugusel reguleeritud turul kauplemiseks lubatud vabalt kaubeldavad väärtpaberid); käesolevas direktiivis hõlmamata avatud investeerimisfondide (UCITS) tegevuse reguleerimine tekitab mitmesuguseid probleeme, mida tuleb lahendada muude sätete abil, ning seetõttu jääb selliseid fonde puudutav kooskõlastamine hilisemale etapile; kuni sellise kooskõlastamiseni võib iga liikmesriik muu hulgas ette näha avatud investeerimisfondide (UCITS) liigid, mis oma investeerimis- ja laenupoliitika tõttu jäävad käesoleva direktiivi kohaldamisalast välja, ning sätestada niisugused erireeglid, mille alusel selliste avatud investeerimisfondide (UCITS) äritegevust selle riigi territooriumil korraldatakse;
selliste osakute vaba turustamine, mis on välja lastud avatud investeerimisfondide (UCITS) poolt, kellel on lubatud investeerida 100 % oma varast ühe ja sama emitendi (riigi, kohalike ametivõimude jne) välja lastud vabalt kaubeldavatesse väärtpaberitesse, ei tarvitse otse või kaudselt avaldada segavat mõju kapitalituru toimimisele või liikmesriikide finantseerimisele ega tarvitse luua seda laadi majandusolukordi, mille kujunemist asutamislepingu artikli 68 lõikega 3 püütakse takistada;
tuleb silmas pidada eriolukorda Kreeka Vabariigi ja Portugali Vabariigi finantsturgudel ja võimaldada neile riikidele lisaaega käesoleva direktiivi rakendamiseks,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:
I JAGU
Üldsätted ja reguleerimisala
Artikkel 1
1. Liikmesriigid kohaldavad käesolevat direktiivi avatud investeerimisfondide (UCITS) suhtes, mis paiknevad nende territooriumil.
2. Avatud investeerimisfondid (UCITS) on käesolevas direktiivis ja vastavalt artiklile 2 fondid:
— mille ainus eesmärk on avalikkuselt saadud kapitali ühine investeerimine artikli 19 lõikes 1 nimetatud vabalt kaubeldavatesse väärtpaberitesse ja/või teistesse likviidsetesse finantspõhivaradesse ning mis tegutseb riski hajutamise põhimõttel, ja
— mille osakud ostetakse või võetakse osakuomanike nõudmisel tagasi otse või kaudselt nende fondide varast. Meetmeid, mida avatud investeerimisfond (UCITS) rakendab kindlustamaks, et tema osakute börsimaksumus ei erineks oluliselt nende puhasmaksumusest, vaadeldakse võrdväärsena sellise tagasiostmise või tagasivõtmisega.
3. Sellise fondi võib asutada vastavalt seadusele kas lepinguõiguse (fondivalitseja juhitavad lepingulised fondid) või investeerimisfondide õiguse (avatud investeerimisfondid) või põhikirja (investeerimisühingud) alusel.
Käesolevas direktiivis tähendatud “lepingulised fondid” hõlmavad ka avatud investeerimisfonde.
4. Käesolev direktiiv ei kehti investeerimisühingute kohta, mille vara on tütarühingute vahendusel investeeritud põhiliselt muul viisil kui vabalt kaubeldavatesse väärtpaberitesse.
5. Liikmesriigid keelavad avatud investeerimisfondidel (UCITS), mille kohta kehtib käesolev direktiiv, muuta end avatud investeerimisfondideks, mille suhtes käesolev direktiiv ei kehti.
6. Kui kapitali liikumist reguleerivates sätetes ning artiklites 44, 45 ja artikli 52 lõikes 2 ei ole sätestatud teisiti, ei või liikmesriigid teises liikmesriigis paiknevate avatud investeerimisfondide (UCITS) või nende väljalastud osakute suhtes kohaldada muid kui ainult käesoleva direktiivi sätteid juhul, kui need avatud investeerimisfondid (UCITS) turustavad oma osakuid selle liikmesriigi territooriumil.
7. Piiramata lõike 6 kohaldamist, võib liikmesriik kehtestada oma territooriumil paiknevate avatud investeerimisfondide (UCITS) suhtes käesoleva direktiivi artiklis 4 ja järgmistes artiklites sätestatud nõuetest rangemad nõuded või lisanõuded, tingimusel et need on üldkohaldatavad ega ole vastuolus käesoleva direktiivi sätetega.
8. Käesoleva direktiivi kohaldamisel on “vabalt kaubeldavad väärtpaberid”:
— äriühingute aktsiad ja teised väärtpaberid, mis on võrdväärsed äriühingute aktsiatega (“aktsiad”),
— võlakirjad ja muud väärtpaberistatud võla vormid (“võlakirjad”),
— kõik muud kaubeldavad väärtpaberid, millega kaasneb õigus märkimise või vahetuse teel omandada nimetatud vabalt kaubeldavaid väärtpabereid,
välja arvatud artiklis 21 nimetatud meetodid ja instrumendid.
9. Käesoleva direktiivi kohaldamisel on “rahaturuinstrumendid” likviidsed instrumendid, millega tavaliselt kaubeldakse rahaturul ning mille väärtus on igal ajahetkel täpselt kindlaks määratav.
Artikkel 1a
Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:
1) depoopank — mis tahes asutus, kes täidab artiklites 7 ja 14 nimetatud ülesandeid ning kelle suhtes kohaldatakse teisi IIIa ja IVa jao sätteid;
2) fondivalitseja — mis tahes äriühing, kelle korrapäraseks majandustegevuseks on avatud investeerimisfondide (UCITS), st avatud investeerimisfondide (unit trust)/lepinguliste fondide ja/või investeerimisühingute valitsemine (avatud investeerimisfondide (UCITS) ühisportfellide haldamine); nimetatu hõlmab II lisas sätestatud ülesandeid;
3) fondivalitseja päritoluliikmesriik — liikmesriik, kus on fondivalitseja registrijärgne asukoht;
4) fondivalitseja vastuvõttev liikmesriik — liikmesriik, mis ei ole fondivalitseja päritoluliikmesriik ning kus tal on filiaal või kus ta osutab teenuseid;
5) avatud investeerimisfondi (UCITS) päritoluliikmesriik –
a) avatud investeerimisfondi (unit trust)/lepingulise fondina asutatud avatud investeerimisfondi (UCITS) puhul liikmesriik, kus on fondivalitseja registrijärgne asukoht,
b) investeerimisühinguna asutatud avatud investeerimisfondi (UCITS) puhul liikmesriik, kus on investeerimisühingu registrijärgne asukoht;
6) avatud investeerimisfondi (UCITS) vastuvõttev liikmesriik — liikmesriik, mis ei ole avatud investeerimisfondi (UCITS) päritoluliikmesriik ning kus turustatakse avatud investeerimisfondi (unit trust)/lepingulise fondi või investeerimisühingu osakuid;
7) filiaal — tegevuskoht, mis on fondivalitseja osa, ei ole iseseisev juriidiline isik ja pakub teenuseid, mille osutamiseks fondivalitsejal on tegevusluba; kõiki tegevuskohti, mille teises liikmesriigis paikneva peakontoriga fondivalitseja on ühes liikmesriigis asutanud, käsitatakse ühe filiaalina;
8) pädevad asutused — asutused, mille iga liikmesriik määrab vastavalt käesoleva direktiivi artiklile 49;
9) märkimisväärne seos — direktiivi 95/26/EÜ ( 4 ) artikli 2 lõikes 1 nimetatud olukord;
10) oluline osalus — otsene või kaudne osalus fondivalitsejas, mis esindab 10 % või rohkem kapitalist või hääleõigusest või mis võimaldab avaldada olulist mõju selle fondivalitseja valitsemisele, milles osalust omatakse.
Käesoleva määratluse kohaldamisel võetakse arvesse direktiivi 88/627/EMÜ ( 5 ) artiklis 7 nimetatud hääleõigust;
11) investeerimisteenuste direktiiv — nõukogu 10. mai 1993. aasta direktiiv 93/22/EMÜ väärtpaberiturul pakutavate investeerimisteenuste kohta; ( 6 )
12) emaettevõtja — direktiivi 83/349/EMÜ ( 7 ) artiklites 1 ja 2 määratletud emaettevõtja;
13) tütarettevõtja — direktiivi 83/349/EMÜ artiklites 1 ja 2 määratletud tütarettevõtja; kõiki tütarettevõtja tütarettevõtjaid loetakse samuti kõnealuste ettevõtjate emaettevõtja tütarettevõtjateks;
14) algkapital — direktiivi 2000/12/EÜ ( 8 ) artikli 34 lõike 2 punktides 1 ja 2 määratletud kapital;
15) omavahendid — direktiivi 2000/12/EÜ V jaotise 2. peatüki 1. jaos määratletud omavahendid; seda määratlust võib siiski direktiivi 93/6/EMÜ ( 9 ) V lisas kirjeldatud asjaoludel muuta.
Artikkel 2
1. Käesolevat direktiivi ei kohaldata järgmiste avatud investeerimisfondide (UCITS) suhtes:
— kinnised investeerimisfondid (UCITS),
— avatud investeerimisfondid (UCITS), mis suurendavad kapitali ühenduse piires või selle mis tahes osas, sealjuures oma osakuid avalikuks müügiks pakkumata,
— avatud investeerimisfondid (UCITS), mille osakuid võib fonditingimuste või investeerimisühingu põhikirja alusel avalikult müüa ainult mitteliikmesriikides,
— seda liiki avatud investeerimisfondid (UCITS), mis on ette nähtud liikmesriikide eeskirjadega, kus nad asuvad, millele nende investeerimis- ja laenupoliitikat silmas pidades ei sobi V jaos ning artiklis 36 sätestatud eeskirjad.
2. Viis aastat pärast käesoleva direktiivi rakendamist esitab komisjon nõukogule aruande lõike 1, eriti selle neljanda taande rakendamise kohta. Vajaduse korral paneb ta ette sobivaid meetmeid reguleerimisala laiendamiseks.
Artikkel 3
Käesolevas direktiivis peetakse avatud investeerimisfondi (UCITS) paiknevaks selles liikmesriigis, kus asub investeerimisühingu või lepingulise fondi fondivalitseja registrisse kantud asukoht. Liikmesriigid peavad nõudma, et peakontor asuks samas liikmesriigis, kus registrisse kantud asukoht.
II JAGU
Avatud investeerimisfondile (UCITS) tegevusloa väljastamine
Artikkel 4
1. Avatud investeerimisfond (UCITS) võib tegutseda ainult selle liikmesriigi, kus ta paikneb, pädevatelt ametiasutustelt (edaspidi “pädevad ametiasutused”) saadud tegevusloa alusel.
Selline tegevusluba kehtib kõigis liikmesriikides.
2. Lepingulisele fondile väljastatakse tegevusluba ainult juhul, kui pädevad ametiasutused on kinnitanud fondivalitseja, fonditingimused ja depoopanga valiku. Investeerimisühingule väljastatakse tegevusluba ainult juhul, kui pädevad ametiasutused on kinnitanud nii tema põhikirja kui ka depoopanga valiku.
3. Pädevad asutused võivad avatud investeerimisfondile (UCITS) tegevusloa andmisest keelduda, kui fondivalitseja või investeerimisühing ei vasta käesoleva direktiivi vastavalt III või IV jaos sätestatud eeltingimustele.
Pädevad asutused võivad avatud investeerimisfondile (UCITS) tegevusloa andmisest keelduda ka juhul, kui depoopanga juhatajad ei ole piisavalt hea mainega või ei ole valitsetavat liiki avatud investeerimisfondide alal piisavalt kogenud. Sel eesmärgil tuleb depoopankade juhatajate ning kõigi neid ametikohustuste täitmisel asendavate isikute nimed viivitamata edastada pädevatele asutustele.
Juhatajad on isikud, kes seaduse või põhikirja alusel esindavad depoopanka või kes tegelikult juhivad depoopanga tegevust.
3a. Pädevad asutused ei anna tegevusluba, kui avatud investeerimisfondi õiguslikult (nt fonditingimuste või põhikirja sättega) takistatakse oma osakuid turustamast päritoluliikmesriigis.
4. Ilma pädevate ametiasutuste heakskiiduta ei tohi asendada fondivalitsejat ega depoopanka, muuta fonditingimusi ega investeerimisühingu põhikirja.
III JAGU
Nõuded fondivalitsejatele
A
jaotis
Majandustegevuse alustamise tingimused
Artikkel 5
1. Fondivalitseja võib majandustegevust alustada üksnes päritoluliikmesriikide pädevate asutuste eelnevalt antud ametliku tegevusloa alusel. Käesoleva direktiivi kohaselt fondivalitsejale antud tegevusluba kehtib kõikides liikmesriikides.
2. Fondivalitseja ei tohi tegutseda muudel tegevusaladel peale käesoleva direktiivi alusel tegevusloa saanud avatud investeerimisfondide (UCITS) valitsemise, välja arvatud teiste käesoleva direktiiviga hõlmamata ühisinvesteerimisettevõtjate täiendav valitsemine, mille puhul fondivalitseja suhtes kohaldatakse usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalvet, kuid mille osakuid ei tohi vastavalt käesolevale direktiivile turustada teistes liikmesriikides.
Käesoleva direktiivi kohaldamisel hõlmab avatud investeerimisfondide (unit trust)/lepinguliste fondide ja investeerimisühingute valitsemine II lisas nimetatud ülesandeid, kusjuures see loetelu ei ole lõplik.
3. Erandina lõikest 2 võivad liikmesriigid lubada fondivalitsejatel lisaks avatud investeerimisfondide (unit trust)/lepinguliste fondide ja investeerimisühingute valitsemisele osutada järgmisi teenuseid:
a) investeerimisportfellide, sealhulgas pensionifondide portfellide haldamine vastavalt investorite antud volitustele diskretsiooni alusel kliendipõhiselt, kui nimetatud portfellid sisaldavad üht või mitut investeerimisteenuste direktiivi lisa B jaos loetletud instrumenti,
b) kõrvalteenustena:
— investeerimise nõustamine seoses investeerimisteenuste direktiivi lisa B jaos loetletud ühe või mitme instrumendiga,
— ühisinvesteerimisettevõtjate osakute hoidmine ja haldamine.
Mingil juhul ei tohi fondivalitsejatele anda käesoleva direktiivi alusel tegevusluba üksnes käesolevas lõikes nimetatud teenuste ega kõrvalteenuste osutamiseks, kui neil ei ole tegevusluba punktis a nimetatud teenuse osutamiseks.
4. Euroopa Parlamendi ja nõukogu … direktiivi 2004//EÜ ( 10 ) finantsinstrumentide turgude kohta ( 11 ) artikli 2 lõiget 2, artikleid 12, 13 ja 19 kohaldatakse käesoleva artikli lõikes 3 nimetatud teenuste osutamise suhtes fondivalitsejate poolt.
Artikkel 5a
1. Ilma et see piiraks siseriiklikes õigusaktides sätestatud muude üldkohaldatavate tingimuste kohaldamist, annavad pädevad asutused fondivalitsejale tegevusloa vaid juhul, kui:
a) fondivalitseja algkapital on vähemalt 125 000 eurot;
— Kui fondivalitseja portfellide väärtus ületab 250 000 000 eurot, peab fondivalitseja lisama täiendavaid omavahendeid. Nimetatud täiendavate omavahendite summa on 0,02 % summast, mille võrra fondivalitseja portfellide väärtus ületab 250 000 000 eurot. Nõutava algkapitali ja täiendavate vahendite kogusumma ei ületa siiski 10 000 000 eurot.
— Käesoleva lõike kohaldamisel käsitatakse fondivalitseja portfellidena järgmisi portfelle:
—i) fondivalitseja valitsetavad avatud investeerimisfondid (unit trust)/lepingulised fondid, sealhulgas portfellid, mille haldamise ta on delegeerinud, kuid mitte portfellid, mille haldamine on talle delegeeritud;
ii) investeerimisühingud, mille fondivalitsejaks kõnealune fondivalitseja on määratud;
iii) teised fondivalitseja valitsetavad ühisinvesteerimisettevõtjad, sealhulgas portfellid, mille haldamise ta on delegeerinud, kuid mitte portfellid, mille haldamine on talle delegeeritud.
— Olenemata nimetatud nõuete summast ei tohi fondivalitseja omavahendid ühelgi juhul olla väiksemad direktiivi 93/6/EMÜ IV lisas sätestatud summast.
— Liikmesriigid võivad lubada fondivalitsejatel lisamata jätta kuni 50 % esimeses taandes nimetatud täiendavatest omavahenditest, kui neil on kõnealusele summale krediidiasutuse või kindlustusseltsi garantii. Nimetatud krediidiasutuse või kindlustusseltsi registrijärgne asukoht peab olema liikmesriigis või sellises mitteliikmesriigis, mille suhtes kohaldatakse usaldatavusnormatiive, mida pädevad asutused peavad võrdväärseks ühenduse õigusaktides sätestatutega.
— Hiljemalt 13. veebruaril 2005 esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande nimetatud kapitalinõude kohaldamise kohta, lisades vajaduse korral ettepanekud selle muutmiseks;
b) fondivalitseja majandustegevust tegelikult juhtivad isikud on piisavalt hea mainega ning fondivalitseja valitsetavat liiki avatud investeerimisfondide (UCITS) alal piisavalt kogenud. Sel eesmärgil tuleb nende isikute ning kõikide neid ametikohustuste täitmisel asendavate isikute nimed viivitamata edastada pädevatele asutustele. Fondivalitseja majandustegevust peavad juhtima vähemalt kaks nimetatud tingimustele vastavat isikut;
c) tegevusloa taotlusele on lisatud tegevuskava, kus muu hulgas on esitatud fondivalitseja organisatsiooniline struktuur;
d) peakontor ja registrijärgne asukoht on ühes ja samas liikmesriigis.
2. Kui aga rahaasutuse ja mõne teise füüsilise või juriidilise isiku vahel on märkimisväärne seos, annavad pädevad asutused tegevusloa ainult sel juhul, kui nimetatud seos ei takista nende tõhusat järelevalvet.
Samuti keelduvad pädevad asutused tegevusloa andmisest, kui fondivalitsejaga märkimisväärselt seotud ühe või enama füüsilise või juriidilise isiku tegevust reguleerivad mitteliikmesriigi õigusnormid või nimetatud õigusaktide rakendamisega seotud raskused takistavad nende tõhusat järelevalvet.
Pädevad asutused nõuavad, et fondivalitsejad esitaksid neile teabe, mis on vajalik selleks, et pidevalt jälgida käesolevas lõikes toodud tingimuste täitmist.
3. Taotlejale teatatakse kuue kuu jooksul pärast nõuetekohase taotluse esitamist, kas tegevusluba antakse või mitte. Tegevusloa andmisest keeldumist põhjendatakse.
4. Fondivalitseja võib majandustegevust alustada kohe, kui tegevusluba on antud.
5. Pädevad asutused võivad käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvale fondivalitsejale antud tegevusloa tühistada ainult juhul, kui see fondivalitseja:
a) ei ole tegevusluba kasutanud 12 kuu jooksul, selgesõnaliselt loobub tegevusloast või on käesoleva direktiiviga reguleeritava tegevuse lõpetanud rohkem kui kuus kuud tagasi, juhul kui kõnealune liikmesriik ei ole ette näinud, et sellistel juhtudel kaotab tegevusluba kehtivuse;
b) on saanud tegevusloa valeandmete esitamise alusel või mõnel muul ebaausal teel;
c) ei vasta enam nendele tingimustele, mille alusel tegevusluba on antud;
d) ei vasta enam direktiivi 93/6/EMÜ sätetele, kui tegevusluba hõlmab ka käesoleva direktiivi artikli 5 lõike 3 punktis a nimetatud portfellide diskretsiooni alusel haldamise teenust;
e) on jämedalt ja/või järjekindlalt rikkunud käesoleva direktiivi alusel vastuvõetud sätteid;
f) vastab ühele juhtudest, mille puhul siseriiklikud õigusaktid näevad ette tegevusloa tühistamise.
Artikkel 5b
1. Pädevad asutused ei anna tegevusluba fondivalitseja majandustegevuse alustamiseks enne, kui neile on teatatud kõigi kaudselt või otseselt fondivalitsejas olulist osalust omavate füüsilisest ja juriidilisest isikust aktsionäride või liikmete nimed ning nende osaluste suurus.
Pädevad asutused keelduvad tegevusloa andmisest, kui nad fondivalitseja aruka ja usaldusväärse juhtimise tagamise vajadusest lähtudes ei ole veendunud eespool nimetatud aktsionäride või liikmete sobivuses.
2. Selliste fondivalitsejate filiaalide suhtes, mille registrijärgne asukoht on väljaspool Euroopa Liitu ja mis alustavad majandustegevust või juba tegutsevad, ei kohalda liikmesriigid sätteid, millega kaasneks soodsam kohtlemine kui see, mis saab osaks selliste fondivalitsejate filiaalidele, mille registrijärgne asukoht on liikmesriikides.
3. Teise asjassepuutuva liikmesriigi pädevate asutustega peetakse enne fondivalitsejale tegevusloa andmist nõu, kui see fondivalitseja on:
a) teise sellise fondivalitseja, investeerimisühingu, krediidiasutuse või kindlustusseltsi tütarettevõtja, kellele on tegevusluba antud teises liikmesriigis,
b) teise sellise fondivalitseja, investeerimisühingu, krediidiasutuse või kindlustusseltsi emaettevõtja tütarettevõtja, kellele on tegevusluba antud teises liikmesriigis,
c) samade füüsiliste või juriidiliste isikute kontrolli all, kelle kontrolli all on mõni teine fondivalitseja, investeerimisühing, krediidiasutus või kindlustusselts, kellele on tegevusluba antud teises liikmesriigis.
B
jaotis
Suhted kolmandate riikidega
Artikkel 5c
1. Suhteid kolmandate riikidega reguleeritakse vastavalt investeerimisteenuste direktiivi artikliga 7 ettenähtud asjaomastele eeskirjadele.
Käesoleva direktiivi kohaldamisel käsitatakse investeerimisteenuste direktiivi artiklis 7 sisalduvaid väljendeid “ühing/investeerimisühing” ja “investeerimisühingud” vastavalt väljenditena “fondivalitseja” ja “fondivalitsejad”; investeerimisteenuste direktiivi artikli 7 lõike 2 väljendit “investeerimisteenuseid osutama” käsitatakse väljendina “teenuseid osutama”.
2. Liikmesriigid teavitavad komisjoni ka kõikidest üldistest probleemidest, mis avatud investeerimisfondidel (UCITS) tekivad oma osakute turustamisel mis tahes kolmandas riigis.
C
jaotis
Tegutsemistingimused
Artikkel 5d
1. Fondivalitseja päritoluliikmesriigi pädevad asutused nõuavad, et neilt tegevusloa saanud fondivalitseja täidaks järjekindlalt käesoleva direktiivi artikli 5 ning artikli 5a lõigete 1 ja 2 tingimusi. Fondivalitseja omavahendite summa ei tohi langeda allapoole artikli 5a lõike 1 punktis a nimetatud taset. Kui see siiski peaks juhtuma, võivad pädevad asutused õigustavatel asjaoludel lubada nendel äriühingutel selleks ettenähtud aja jooksul olukorda parandada või nende tegevuse lõpetada.
2. Fondivalitseja usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalve eest vastutavad päritoluliikmesriigi pädevad asutused, olenemata sellest, kas fondivalitseja asutab filiaali või osutab teenuseid teises liikmesriigis või mitte; eelöeldu ei piira käesoleva direktiivi nende sätete kohaldamist, mille alusel vastutavad vastuvõtva riigi asutused.
Artikkel 5e
1. Olulise osaluse puhul fondivalitsejas kohaldatakse eeskirju, mis on ette nähtud investeerimisteenuste direktiivi artikliga 9.
2. Käesoleva direktiivi kohaldamisel käsitatakse investeerimisteenuste direktiivi artiklis 9 sisalduvaid väljendeid “ühing/investeerimisühing” ja “investeerimisühingud” vastavalt väljenditena “fondivalitseja” ja “fondivalitsejad”.
Artikkel 5f
1. Iga päritoluliikmesriik koostab usaldatavusnormatiivid, mida fondivalitsejad peavad käesoleva direktiivi alusel tegevusloa saanud avatud investeerimisfonde (UCITS) valitsedes alati järgima.
Eelkõige nõuavad päritoluliikmesriigi pädevad asutused, pidades silmas fondivalitseja valitsetavate avatud investeerimisfondide (UCITS) iseloomu, et fondivalitseja vastaks järgmistele tingimustele:
a) sellel on kindel juhtimis- ja raamatupidamiskord ning elektroonilise andmetöötluse kontrolli- ja järelevalvesüsteem ning nõuetekohased sisekontrollimehhanismid, sealhulgas eelkõige eeskirjad töötajate tehtavate isiklike tehingute kohta või omavahendite investeerimiseks finantsinstrumentidesse tehtavate investeeringute hoidmise ja haldamise kohta, mis muu hulgas tagavad, et kõikide fondiga seotud tehingute päritolu, osapooli, iseloomu ning tegemise aega ja kohta on võimalik hiljem tuvastada ning et fondivalitseja valitsetavate avatud investeerimisfondide (unit trust)/lepinguliste fondide või investeerimisühingute vara investeeritakse fonditingimuste või põhikirja ning kehtivate õigusaktide kohaselt;
b) see on üles ehitatud ja korraldatud nii, et oleks miinimumini vähendatud risk, et huvide konflikt fondivalitseja ja tema klientide, kahe kliendi, kliendi ja avatud investeerimisfondi (UCITS) või kahe avatud investeerimisfondi (UCITS) vahel kahjustab avatud investeerimisfondide (UCITS) või klientide huve. Filiaali asutamise korral ei tohi organisatsiooniline korraldus olla vastuolus vastuvõtvas liikmesriigis kehtiva huvide konflikti käsitleva tegutsemiseeskirjaga.
2. Fondivalitseja, kelle tegevusluba hõlmab ka artikli 5 lõike 3 punktis a nimetatud portfellide diskretsiooni alusel haldamise teenust:
— ei tohi investeerida investori kogu portfelli või osa sellest tema valitsetavate avatud investeerimisfondide (unit trust)/lepinguliste fondide või investeerimisühingute osakutesse, kui klient ei ole selleks eelnevalt andnud üldist nõusolekut,
— kuulub artikli 5 lõikes 3 nimetatud teenuste puhul investeeringute tagamise skeeme käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. märtsi 1997. aasta direktiivi 97/9/EÜ kohaldamisalasse ( 12 ).
Artikkel 5g
1. Kui fondivalitseja majandustegevuse tõhustamiseks lubavad liikmesriigid fondivalitsejatel delegeerida ühe või mitu oma ülesannet kolmandatele isikutele, peavad täidetud olema järgmised eeltingimused:
a) pädevat asutust tuleb nõuetekohaselt teavitada;
b) volitus ei tohi mõjutada fondivalitseja järelevalve tõhusust ega mingil juhul takistada fondivalitseja tegevust ega avatud investeerimisfondide (UCITS) valitsemist oma investorite parimates huvides;
c) kui volitus seondub investeeringute haldamisega, võib volitada üksnes ettevõtjaid, kelle tegevusluba või registrisse kantud tegevusala hõlmab varahaldust ning kelle suhtes kohaldatakse usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalvet; volitus peab olema kooskõlas fondivalitsejate korrapäraselt kehtestatavate investeeringute jaotamise kriteeriumidega;
d) kui volitus seondub investeeringute haldamisega ning antakse kolmanda riigi ettevõtjale, peab olema tagatud asjaomaste järelevalveasutuste koostöö;
e) investeeringute haldamiseks põhitegevusena ei tohi volitada depoopanka ega ühtki muud ettevõtjat, kelle huvid võivad olla konfliktis fondivalitseja või osakuomanike huvidega;
f) olemas on meetmed, mis võimaldavad fondivalitseja majandustegevust juhtivatel isikutel alati tõhusalt jälgida volitatud ettevõtja tegevust;
g) volitus ei takista fondivalitseja majandustegevust juhtivatel isikutel tema ülesandeid täitma delegeeritud ettevõtjale mis tahes ajal lisajuhiseid andmast ning volitust viivitamata tagasi võtmast, kui see on investorite huvides;
h) delegeeritavate ülesannete iseloomu silmas pidades peab volitatud ettevõtja olema pädev ning võimeline kõnealuseid ülesandeid täitma;
i) avatud investeerimisfondi (UCITS) emissiooniprospektis on märgitud, milliseid ülesandeid fondivalitsejal on lubatud delegeerida.
2. Asjaolu, et fondivalitseja delegeeris teatavad ülesanded kolmandatele isikutele, ei mõjuta mingil viisil fondivalitseja ja depoopanga vastutust, samuti ei tohi fondivalitseja oma ülesandeid delegeerida sellisel määral, et ta ise muutub fiktiivseks äriühinguks.
Artikkel 5h
Iga liikmesriik koostab tegutsemiseeskirja, mida nimetatud liikmesriigis tegevusloa saanud fondivalitsejad peavad alati täitma. Selles eeskirjas tuleb rakendada vähemalt järgmistes taanetes esitatud põhimõtteid. Nimetatud põhimõtted tagavad, et fondivalitseja:
a) tegutseb ausalt ja õiglaselt, võttes majandustegevuses kõigiti arvesse valitsetavate avatud investeerimisfondide (UCITS) huve ja turu terviklikkust;
b) tegutseb piisava vilumuse, ettevaatuse ja hoolikusega, võttes kõigiti arvesse valitsetavate avatud investeerimisfondide (UCITS) huve ja turu terviklikkust;
c) omab nõuetekohaseks majandustegevuseks vajalikke vahendeid ja tegevuskorraldust ning kasutab neid tõhusalt;
d) püüab vältida huvide konflikti, ja kui see ei ole võimalik, tagab valitsetavatele avatud investeerimisfondidele (UCITS) õiglase kohtlemise;
e) järgib kõiki tema majandustegevust reguleerivaid nõudeid, et kõigiti edendada oma investorite huve ja turu terviklikkust.
D
jaotis
Asutamisõigus ja teenuste osutamise vabadus
Artikkel 6
1. Liikmesriigid tagavad, et käesoleva direktiivi alusel teise liikmesriigi pädevatelt asutustelt tegevusloa saanud fondivalitseja saab nende territooriumil tegelda tegevusloas märgitud tegevusalaga, asutades filiaali või kasutades teenuste osutamise vabadust.
2. Liikmesriigid ei tohi filiaali asutamiseks või teenuste osutamiseks nõuda tegevusluba, mistahes asutamiskapitali või mõne muu samaväärse nõude täitmist.
Artikkel 6a
1. Lisaks artiklitega 5 ja 5a kehtestatud tingimuste täitmisele teatab iga fondivalitseja, kes soovib teise liikmesriigi territooriumil oma filiaali asutada, sellest oma päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele.
2. Liikmesriigid nõuavad igalt fondivalitsejalt, kes soovib teise liikmesriigi territooriumil filiaali asutada, lõikes 1 ettenähtud teates järgmiste andmete ja dokumentide esitamist:
a) liikmesriik, mille territooriumil fondivalitseja kavatseb filiaali asutada;
b) tegevuskava, kus on esitatud kavandatavad tegevusalad ja teenused vastavalt artikli 5 lõigetele 2 ja 3 ning filiaali organisatsiooniline struktuur;
c) aadress vastuvõtvas liikmesriigis, kust on võimalik dokumente saada;
d) filiaali juhtimise eest vastutavate isikute nimed.
3. Kui päritoluliikmesriigi pädevatel asutustel ei ole kavandatavaid tegevusalasid arvesse võttes kahtlusi fondivalitseja haldusstruktuuri või varalise seisundi adekvaatsuse suhtes, edastavad nad kolme kuu jooksul pärast kogu lõikes 2 märgitud teabe saamist need vastuvõtva liikmesriigi pädevatele asutustele ja teatavad sellest asjaomasele fondivalitsejale. Nad edastavad ka kõik üksikasjad tagatissüsteemide kohta, mida kavatsetakse rakendada investorite kaitseks.
Kui päritoluliikmesriigi pädevad asutused keelduvad edastamast lõikes 2 nimetatud teavet vastuvõtva liikmesriigi pädevatele asutustele, teatavad nad keeldumise põhjused asjaomasele fondivalitsejale kahe kuu jooksul pärast kogu teabe saamist. Sellest keeldumise või vastamata jätmise korral on fondivalitsejal õigus pöörduda päritoluliikmesriigi kohtute poole.
4. Enne fondivalitseja filiaali majandustegevuse alustamist valmistuvad vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused kahe kuu jooksul pärast lõikes 2 nimetatud teabe saamist fondivalitseja järelevalveks ning esitavad vajaduse korral tingimused, sealhulgas artiklites 44 ja 45 nimetatud vastuvõtvas liikmesriigis kehtivad eeskirjad ning artikli 5 lõikes 3 nimetatud portfelli haldamise teenuse ning investeerimise nõustamise ja investeeringute hoidmise teenuse osutamise puhul järgitava tegutsemiseeskirja, mida vastuvõtvas liikmesriigis sellise majandustegevuse puhul üldistes huvides tuleb täita.
5. Filiaali võib asutada ja see võib majandustegevust alustada pärast teate saamist vastuvõtva liikmesriigi pädevatelt asutustelt või, kui need asutused ei ole teatist saatnud, pärast lõikes 4 sätestatud tähtaja möödumist. Nimetatud hetkest võib fondivalitseja alustada ka tema poolt valitsetavate käesoleva direktiiviga hõlmatud avatud investeerimisfondide (unit trust)/lepinguliste fondide ja investeerimisühingute osakute levitamist, kui vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused ei näita enne nimetatud kahekuulise tähtaja möödumist päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele saadetud põhjendatud otsuses, et osakute turustamise korraldus ei ole kooskõlas artikli 44 lõikes 1 ja artiklis 45 nimetatud sätetega.
6. Juhul kui vastavalt lõike 2 punktidele b, c või d edastatud andmed muutuvad, teatab fondivalitseja sellest muudatusest kirjalikult nii päritoluliikmesriigi kui ka vastuvõtva liikmesriigi pädevatele asutustele vähemalt üks kuu enne muudatuse tegemist, et päritoluliikmesriigi pädevad asutused saaksid vastu võtta lõike 3 kohase otsuse ja vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused lõike 4 kohase otsuse muudatuse kohta.
7. Juhul kui vastavalt lõike 3 esimesele lõigule edastatud andmed muutuvad, teatavad päritoluliikmesriigi pädevad asutused sellest vastuvõtva liikmesriigi pädevatele asutustele.
Artikkel 6b
1. Kui fondivalitseja soovib esimest korda alustada majandustegevust teise liikmesriigi territooriumil teenuste osutamise vabadust kasutades, edastab ta oma päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele järgmise teabe:
a) liikmesriik, mille territooriumil fondivalitseja kavatseb tegutseda;
b) tegevuskava, milles on nimetatud artikli 5 lõigetes 2 ja 3 osutatud kavandatavad tegevusalad ja teenused.
2. Päritoluliikmesriigi pädevad asutused edastavad ühe kuu jooksul pärast lõikes 1 märgitud teabe saamist selle vastuvõtva liikmesriigi pädevatele asutustele.
Nad edastavad ka kõik üksikasjad võimalike rakendatavate tagatissüsteemide kohta, mis on ette nähtud investorite kaitseks.
3. Fondivalitseja võib seejärel alustada majandustegevust vastuvõtvas liikmesriigis olenemata artikli 46 sätetest.
Vajaduse korral esitavad vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused pärast lõikes 1 nimetatud teabe saamist fondivalitsejale tingimused, sealhulgas artikli 5 lõikes 3 nimetatud portfelli haldamise teenuse ning investeerimise nõustamise ja investeeringute hoidmise teenuse osutamise puhul järgitava tegutsemiseeskirja, mida fondivalitseja vastuvõtvas liikmesriigis üldistes huvides peab täitma.
4. Juhul kui vastavalt lõike 1 punktile b edastatud teabe sisu muudetakse, teatab fondivalitseja sellest muudatusest kirjalikult nii päritoluliikmesriigi kui ka vastuvõtva liikmesriigi pädevatele asutustele enne muudatuse tegemist, et vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused saaksid vajaduse korral teatada fondivalitsejale muudatustest või täiendustest, mida tuleb teha lõike 3 kohaselt edastatud teabes.
5. Fondivalitseja suhtes kohaldatakse käesolevas artiklis sätestatud teatamise korda ka juhtudel, kui ta on volitanud kolmanda isiku vastuvõtvas liikmesriigis osakuid turustama.
Artikkel 6c
1. Vastuvõtvad liikmesriigid võivad statistika eesmärgil nõuda, et kõik fondivalitsejad, kellel on filiaal nende territooriumil, esitaksid oma sealse tegevuse kohta korrapäraselt aruande vastuvõtvate liikmesriikide pädevatele asutustele.
2. Käesolevas direktiivis sätestatud kohustusi täites võivad vastuvõtvad liikmesriigid sel eesmärgil nõuda fondivalitsejate filiaalidelt samade andmete esitamist, mida nõutakse oma riigi fondivalitsejatelt.
Vastuvõtvad liikmesriigid võivad nõuda teenuste osutamise vabadust kasutades nende territooriumil tegutsevatelt fondivalitsejatelt teavet, mis on vajalik, et jälgida, kuidas need järgivad nende suhtes vastuvõtvas liikmesriigis kohaldatavate normide nõudeid, kuid need nõuded ei tohi olla rangemad nõuetest, mille liikmesriik on kehtestanud selleks, et kontrollida, kuidas järgivad samu norme fondivalitsejad, kes on asutatud selles liikmesriigis.
3. Kui vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused teevad kindlaks, et fondivalitseja, kellel on filiaal või kes osutab teenuseid selle riigi territooriumil, rikub õigusnorme, mis on kõnealuses liikmesriigis vastu võetud käesoleva direktiivi nende sätete alusel, mis annavad volitused vastuvõtva liikmesriigi pädevatele asutustele, nõuavad kõnealused asutused asjaomaselt fondivalitsejalt eeskirjade eiramise lõpetamist.
4. Kui asjaomane fondivalitseja ei astu vajalikke samme, teavitavad vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused sellest päritoluliikmesriigi pädevaid asutusi. Viimased võtavad võimalikult kiiresti kõik asjakohased meetmed tagamaks, et kõnealune fondivalitseja lõpetab eeskirjade eiramise. Nende meetmete laad teatatakse vastuvõtva liikmesriigi pädevatele asutustele.
5. Kui fondivalitseja jätkab vastuvõtvas liikmesriigis kehtivate lõikes 2 märgitud õigusnormide rikkumist hoolimata päritoluliikmesriigi võetud meetmetest või seetõttu, et need meetmed osutuvad ebapiisavaks või neid ei saa vastuvõtvas liikmesriigis rakendada, võib vastuvõttev liikmesriik pärast päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele teatamist võtta asjakohaseid meetmeid edasise rikkumise takistamiseks või selle eest karistamiseks ning vajaduse korral kõnealuse fondivalitseja edasiste tehingute sooritamise tõkestamiseks oma territooriumil. Liikmesriigid tagavad, et nende territooriumil on võimalik fondivalitsejatele nende meetmete võtmiseks vajalikke õigusdokumente üle anda.
6. Eespool sätestatu ei mõjuta vastuvõtvate liikmesriikide õigust võtta asjakohaseid meetmeid, et takistada üldistes huvides vastuvõetud õigusnormide rikkumist nende territooriumil või selle eest karistada. Nimetatud meetmete hulka kuulub võimalus takistada rikkuval fondivalitsejal algatada uusi tehinguid antud liikmesriigi territooriumil.
7. Lõigete 4, 5 ja 6 alusel võetud meetmed, mis sisaldavad sanktsioone või fondivalitseja tegevuse piiranguid, peavad olema hästi põhjendatud ning neist tuleb teatada asjaomasele fondivalitsejale. Iga sellise meetme võib vaidlustada selle meetme võtnud liikmesriigi kohtutes.
8. Enne lõigetes 3, 4 ja 5 sätestatud menetluse rakendamist võivad vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused edasilükkamatul juhul võtta mis tahes ettevaatusmeetmeid, et kaitsta investorite ja muude selliste isikute huve, kellele osutatakse teenuseid. Komisjoni ja teiste asjaomaste liikmesriikide pädevaid asutusi tuleb sellistest meetmetest teavitada nii kiiresti kui võimalik.
Pärast konsulteerimist asjaomaste liikmesriikide pädevate asutustega võib komisjon otsustada, et kõnealune liikmesriik peab võetud meetmeid muutma või need tühistama.
9. Tegevusloa tühistamisest teatatakse vastuvõtva liikmesriigi pädevatele asutustele, kes võtavad vajalikud meetmed, et takistada asjaomast fondivalitsejat algatamast uusi tehinguid kõnealuse riigi territooriumil ja kaitsta investorite huve. ►M7 Iga kahe aasta järel esitab komisjon ettekande selliste juhtumite kohta. ◄
10. Liikmesriigid teatavad komisjonile, mitu korda ja missugusel juhul on esinenud artikli 6a kohast keeldumist või on võetud meetmeid vastavalt lõikele 5. ►M7 Iga kahe aasta järel esitab komisjon ettekande selliste juhtumite kohta. ◄
IIIa JAGU
Nõuded depoopangale
Artikkel 7
1. Lepingulise fondi vara tuleb anda depoopanka hoiule.
2. Depoopanga artiklis 9 tähendatud vastutust ei mõjuta asjaolu, et depoopank on kogu talle hoiule antud vara või osa sellest varast andnud kolmanda isiku valdusse.
3. Peale selle tuleb depoopangal:
a) tagada, et lepingulise fondi nimel või fondivalitseja poolt sooritatud osakute müük, väljalaskmine, tagasiostmine, tagasivõtmine ja tühistamine toimuks kooskõlas seaduse ja fonditingimustega;
b) tagada, et osakute maksumuse väljaarvestamine toimuks kooskõlas seaduse ja fonditingimustega;
c) täita fondivalitseja korraldusi, kui need pole vastuolus seaduse ja fonditingimustega;
d) tagada, et lepingulise fondi varaga seotud tehingute korral kantakse investeerimisfondile teenustasu üle tavapärase ajavahemiku jooksul;
e) tagada, et lepingulise fondi sissetulekut kasutatakse kooskõlas seaduse ja fonditingimustega.
Artikkel 8
1. Depoopanga registrisse kantud asukoht peab olema selles liikmesriigis, kus on fondivalitseja registrisse kantud asukoht, või juhul kui depoopanga registrisse kantud asukoht on teises liikmesriigis, peab ta ise asutatama sellesse liikmesriiki, kus on fondivalitseja registrisse kantud asukoht.
2. Depoopank peab olema avalikule kontrollile alluv asutus. Ta peab pakkuma ka piisavaid rahalisi ja kutsetagatisi, et olla võimeline depoopangana tõhusalt tegutsema ja täitma sellest tulenevaid kohustusi.
3. Liikmesriigid määravad kindlaks, millistel lõikes 2 tähendatud liiki asutustel on õigus tegutseda depoopangana.
Artikkel 9
Depoopank kannab kooskõlas selle riigi seadustega, kus paikneb fondivalitseja registrisse kantud asukoht, vastutust fondivalitseja ning osakuomanike ees igasuguse neile tekkinud kahjumi eest, mille põhjuseks on depoopanga õigustamatu toimetulematus oma kohustustega või nende väär täitmine. Vastutust osakuomanike ees võib nõuda kas otse või kaudselt fondivalitseja kaudu, sõltuvalt depoopanga, fondivalitseja ja osakuomanike suhete õiguslikust iseloomust.
Artikkel 10
1. Üks ja sama äriühing ei saa tegutseda niihästi fondivalitsejana kui ka depoopangana.
2. Fondivalitsejal ning depoopangal tuleb oma ülesandeid täites tegutseda sõltumatult ja üksnes osakuomanike huvides.
Artikkel 11
Seadus ja fonditingimused sätestavad fondivalitseja ja depoopanga asendamise tingimused ning eeskirjad, mis tagavad osakuomanike kaitse sellise asendamise puhul.
IV JAGU
Nõuded investeerimisühingutele
A
jaotis
Majandustegevuse alustamise tingimused
Artikkel 12
Investeerimisühing võib majandustegevust alustada üksnes päritoluliikmesriikide pädevate asutuste eelnevalt antud ametliku tegevusloa alusel.
Liikmesriigid määravad õigusliku vormi, mille investeerimisühing peab võtma.
Artikkel 13
Investeerimisühingud ei või arendada muud, kui artikli 1 lõikes 2 tähendatud tegevust.
Artikkel 13a
1. Ilma et see piiraks siseriiklikes õigusaktides sätestatud üldkohaldatavate tingimuste kohaldamist, ei anna pädevad asutused tegevusluba investeerimisühingule, kes ei ole määranud fondivalitsejat, kui investeerimisühingul ei ole piisavat, vähemalt 300 000 euro suurust algkapitali.
Kui investeerimisühing ei ole määranud käesoleva direktiivi alusel tegevusloa saanud fondivalitsejat, kohaldatakse lisaks järgmist:
— tegevusluba ei anta, kui tegevusloa taotlusele ei ole lisatud tegevuskava, kus muu hulgas on esitatud investeerimisühingu organisatsiooniline struktuur;
— investeerimisühingu juhatajad peavad olema piisavalt hea mainega ning piisavalt kogenud seda liiki majandustegevuse alal, mida investeerimisühing teostab. Sellega seoses tuleb juhatajate ning kõikide neid ametikohustuste täitmisel asendavate isikute nimed viivitamata edastada pädevatele asutustele. Investeerimisühingu majandustegevust peavad juhtima vähemalt kaks eespool nimetatud tingimustele vastavat isikut. Juhatajad on isikud, kes seaduse või põhikirja alusel investeerimisühingut esindavad või investeerimisühingu tegevust tegelikult juhivad;
— kui investeerimisühingu ja mõne teise füüsilise või juriidilise isiku vahel on märkimisväärne seos, annavad pädevad asutused tegevusloa ainult sel juhul, kui nimetatud seos ei takista nende tõhusat järelevalvet.
Samuti keelduvad pädevad asutused tegevusloa andmisest, kui investeerimisühinguga märkimisväärselt seotud ühe või enama füüsilise või juriidilise isiku tegevust reguleerivad mitteliikmesriigi õigusnormid või nimetatud õigusaktide rakendamisega seotud raskused takistavad nende tõhusat järelevalvet.
Pädevad asutused nõuavad, et investeerimisühingud esitaksid neile nõutava teabe.
2. Taotlejale teatatakse kuue kuu jooksul pärast nõuetekohase taotluse esitamist, kas tegevusluba antakse või mitte. Tegevusloa andmisest keeldumist põhjendatakse.
3. Investeerimisühing võib majandustegevust alustada kohe, kui tegevusluba on antud.
4. Pädevad asutused võivad käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvale investeerimisühingule antud tegevusloa tühistada ainult juhul, kui see investeerimisühing:
a) ei ole tegevusluba kasutanud 12 kuu jooksul, selgesõnaliselt loobub tegevusloast või on käesoleva direktiiviga reguleeritava tegevuse lõpetanud rohkem kui kuus kuud tagasi, juhul kui kõnealune liikmesriik ei ole ette näinud, et sellistel juhtudel kaotab tegevusluba kehtivuse;
b) on saanud tegevusloa valeandmete esitamise alusel või mõnel muul ebaausal teel;
c) ei vasta enam nendele tingimustele, mille alusel tegevusluba on antud;
d) on jämedalt ja/või järjekindlalt rikkunud käesoleva direktiivi alusel vastuvõetud sätteid;
e) vastab ühele juhtudest, mille puhul siseriiklikud õigusaktid näevad ette tegevusloa tühistamise.
B
jaotis
Tegutsemistingimused
Artikkel 13b
Artikleid 5g ja 5h kohaldatakse investeerimisühingute suhtes, kes ei ole määranud käesoleva direktiivi alusel tegevusloa saanud fondivalitsejat. Käesoleva artikli kohaldamisel käsitatakse mõistet “fondivalitseja” mõistena “investeerimisühing”.
Investeerimisühingud võivad hallata ainult oma portfelli vara ning neid ei tohi mingil juhul volitada haldama kolmanda isiku vara.
Artikkel 13c
Iga päritoluliikmesriik koostab usaldatavusnormatiivid, mida investeerimisühingud, kes ei ole määranud käesoleva direktiivi alusel tegevusloa saanud fondivalitsejat, peavad alati järgima.
Eelkõige nõuavad päritoluriigi pädevad asutused, pidades silmas ka investeerimisühingu iseloomu, et ühingul on kindel juhtimis- ja raamatupidamiskord ning elektroonilise andmetöötluse kontrolli- ja järelevalvesüsteem ning nõuetekohased sisekontrollimehhanismid, sealhulgas eelkõige eeskirjad töötajate tehtavate isiklike tehingute kohta või omavahendite investeerimiseks finantsinstrumentidesse tehtavate investeeringute hoidmise ja haldamise kohta, mis muu hulgas tagavad, et kõikide ühinguga seotud tehingute päritolu, osapooli, iseloomu ning tegemise aega ja kohta on võimalik hiljem tuvastada ning et investeerimisühingu vara investeeritakse põhikirja ning kehtivate õigusaktide kohaselt.
IVa JAGU
Nõuded depoopangale
Artikkel 14
1. Investeerimisühingu vara tuleb anda depoopanka hoiule.
2. Depoopanga artiklis 16 tähendatud vastutust ei mõjuta asjaolu, et depoopank on kogu talle hoiule antud vara või osa sellest varast andnud kolmanda isiku valdusse.
3. Peale selle tuleb depoopangal:
a) tagada, et äriühingu poolt või tema nimel sooritatud osakute müük, väljalaskmine, tagasiostmine, tagasivõtmine ja tühistamine toimub kooskõlas seaduse ja äriühingu põhikirjaga;
b) tagada, et äriühingu varaga seotud tehingute puhul kantakse talle teenustasu üle tavapärase ajavahemiku jooksul;
c) tagada, et äriühingu sissetulekut kasutatakse kooskõlas seaduse ja äriühingu põhikirjaga.
4. Liikmesriik võib otsustada, et käesoleva direktiivi tähenduses ei nõuta depoopanka investeerimisühingutelt, kes paiknevad tema territooriumil ja turustavad oma osakuid üksnes ühe või mitme väärtpaberibörsi kaudu, kus nende osakud on ametlikult noteeritud.
Artikleid 34, 37 ja 38 ei kohaldata selliste äriühingute suhtes. Kuid selliste äriühingute vara hindamise eeskiri peab olema seaduse või äriühingu põhikirjaga kindlaks määratud.
5. Liikmesriik võib otsustada, et tema territooriumil paiknevailt investeerimisühinguilt, mis turustavad vähemalt 80 % oma osakutest ühe või mitme neile põhikirjaga määratud väärtpaberibörsi kaudu, ei nõuta depoopanka käesoleva direktiivi tähenduses tingimusel, et nende osakud on ametlikuks noteerimiseks vastu võetud nende liikmesriikide väärtpaberibörsidel, kelle territooriumil osakuid turustatakse, ning kõik tehingud, mis selline äriühing võib börsiväliselt sooritada, tehakse üksnes börsikursi alusel. Äriühingu põhikiri peab täpsustama väärtpaberibörsi riigis, kus osakuid turustatakse ja kus kehtivad kursid määravad selle äriühingu börsiväliste tehingute kursid selles riigis.
Liikmesriik kasutab eelmises lõigus sätestatud võimalust ära ainult juhul, kui ta arvestab, et osakuomanike kaitse on võrdväärne avatud investeerimisfondide (UCITS) osakuomanike kaitsega, kellel on depoopank käesoleva direktiivi tähenduses.
Eelkõige peavad sellised äriühingud ja artiklis 4 tähendatud äriühingud:
a) põhikirjas kindlaks määrama oma osakute puhasmaksumuse arvutamise meetodid, juhul kui see ei ole seadusega sätestatud;
b) sekkuma turul, et takistada oma osakute börsikursi hälbimist üle 5 % nende osakute puhasmaksumusest;
c) kindlaks määrama oma osakute puhasmaksumuse, selle vähemalt kaks korda nädalas pädevatele ametiasutustele teatavaks tegema ja kaks korda kuus trükis avaldama.
Sõltumatu audiitor peab kinnitama vähemalt kaks korda kuus, et osakute maksumuse arvutamine toimub kooskõlas seaduse ja äriühingu põhikirjaga. Audiitor peab sellistel juhtudel kindlaks tegema, et äriühingu vara investeeritakse seaduse ja äriühingu põhikirjaga sätestatud korras.
6. Liikmesriigid informeerivad komisjoni sellest, millised äriühingud kasutavad lõigetes 4 ja 5 sätestatud vabastusi.
▼M7 —————
Artikkel 15
1. Depoopanga registrisse kantud asukoht peab olema samas liikmesriigis, kus on investeerimisühingu registrisse kantud asukoht, või juhul kui depoopanga registrisse kantud asukoht on teises liikmesriigis, peab depoopank ise asutatama sellesse liikmesriiki, kus on investeerimisühingu registrisse kantud asukoht.
2. Depoopank peab olema avalikule kontrollile alluv asutus. Ta peab pakkuma ka piisavaid finants- ja kutsetagatisi, et olla võimeline depoopangana tõhusalt tegutsema ja täitma sellest tulenevaid kohustusi.
3. Liikmesriigid määravad kindlaks, millistel lõikes 2 tähendatud liiki asutustel on õigus tegutseda depoopangana.
Artikkel 16
Depoopank kannab kooskõlas selle riigi seadustega, kus paikneb investeerimisühingu registrisse kantud asukoht, vastutust investeerimisühingu ning osakuomanike ees igasuguse neile tekkinud kahjumi eest, mille põhjuseks on depoopanga õigustamatu toimetulematus oma kohustustega või nende väär täitmine.
Artikkel 17
1. Üks ja sama äriühing ei saa tegutseda niihästi investeerimisühinguna kui ka depoopangana.
2. Oma ülesandeid täites tegutseb depoopank üksnes osakuomanike huvides.
Artikkel 18
Seadus ja investeerimisühingu põhikiri sätestavad depoopanga asendamise tingimused ja eeskirjad, mis tagavad osakuomanike kaitse sellise asendamise puhul.
V JAGU
Avatud investeerimisfondide (UCITS) investeerimispoliitikaga seotud kohustused
Artikkel 19
1. Lepinguline fond või investeerimisühing võib investeerida üksnes:
a) vabalt kaubeldavad väärtpaberid ja rahaturuinstrumendid, mida noteeritakse või millega kaubeldakse reguleeritud turul, nagu see on määratletud investeerimisteenuste direktiivi artikli 1 lõikes 13, ja/või
b) vabalt kaubeldavatesse väärtpaberitesse ►M5 ja rahaturuinstrumendid ◄ , millega kaubeldakse liikmesriigi teisel reguleeritud turul, mis tegutseb korrapäraselt ning on tunnustatud ja üldsusele avatud, ja/või
c) vabalt kaubeldavatesse väärtpaberitesse ►M5 ja rahaturuinstrumendid ◄ , mis on mitteliikmesriigi väärtpaberibörsil ametlikult noteeritud või millega kaubeldakse mitteliikmesriigi teisel reguleeritud turul, mis tegutseb korrapäraselt ning on tunnustatud ja üldsusele avatud, tingimusel et väärtpaberibörsi või turu valik on pädevate ametiasutuste poolt heaks kiidetud või seaduse, fonditingimuste või investeerimisühingu põhikirjaga sätestatud;
d) hiljuti välja lastud vabalt kaubeldavatesse väärtpaberitesse, eeldusel et:
— väljalaske tingimused sisaldavad kohustust taotleda ametlikku noteerimist väärtpaberibörsil või muul reguleeritud turul, mis tegutseb korrapäraselt ning on tunnustatud ja üldsusele avatud, tingimusel et selle väärtpaberibörsi või turu valik on pädevate ametiasutuste poolt heaks kiidetud või seaduse, fonditingimuste või investeerimisühingu põhikirjaga sätestatud,
— selline luba on tagatud aasta jooksul pärast väljalaset, ►M5 ja/või ◄
e) vastavalt käesolevale direktiivile tegevusloa saanud avatud investeerimisfondide (UCITS) ja teiste artikli 1 lõike 2 esimese ja teise taande määratlusele vastavate liikmesriikides või mujal asuvate ühisinvesteerimisettevõtjate osakud, tingimusel et:
— nimetatud teised ühisinvesteerimisettevõtjad on saanud tegevusloa õigusaktide alusel, milles sätestatakse, et nende suhtes kohaldatakse järelevalvet, mida avatud investeerimisfondide (UCITS) alal pädevad asutused peavad võrdväärseks ühenduse õigusaktides sätestatud järelevalvega, ning et asutuste vaheline koostöö on piisavalt tagatud,
— teiste ühisinvesteerimisettevõtjate osakuomanike kaitse tase on võrdväärne avatud investeerimisfondide (UCITS) osakuomanikele ettenähtud kaitse tasemega, ning eelkõige on varade eraldatuse, laenuvõtmise või laenuandmise ning vabalt kaubeldavate väärtpaberite ja rahaturuinstrumentide katteta müügiga seotud eeskirjad võrdväärsed käesoleva direktiivi nõuetega,
— ühisinvesteerimisettevõtja majandustegevuse kohta esitatakse poolaasta- ja aastaaruanded, mis võimaldavad hinnata aruandlusperioodi aktivaid ja passivaid, tulusid ning tehinguid,
— selle avatud investeerimisfondi (UCITS) või muu ühisinvesteerimisettevõtja varadest, mille osakute omandamist kavandatakse, võib asjaomaste fonditingimuste või põhikirja kohaselt teiste avatud investeerimisfondide (UCITS) või teiste ühisinvesteerimisettevõtjate osakutesse investeerida kokku kuni 10 %, ja/või
f) hoiused krediidiasutustes, mis on nõudmisel tagastatavad või väljavõetavad ning mille tähtaeg on kuni 12 kuud, tingimusel et krediidiasutuse registrijärgne asukoht on liikmesriigis, või kui krediidiasutuse registrijärgne asukoht on mitteliikmesriigis, tingimusel et selle suhtes kohaldatakse usaldatavusnormatiive, mida avatud investeerimisfondide (UCITS) alal pädevad asutused peavad võrdväärseks ühenduse õigusaktides sätestatud normatiividega, ja/või
g) tuletisinstrumendid, sealhulgas võrdväärsed sularahas makstavad finantsinstrumendid, millega kaubeldakse punktides a, b ja c nimetatud reguleeritud turul; ja/või börsivälised tuletisinstrumendid, tingimusel et:
— nende aluseks on käesolevas lõikes käsitletavad instrumendid, finantsindeksid, intressimäärad, valuutakursid või valuutad, millesse avatud investeerimisfond (UCITS) võib investeerida vastavalt oma investeerimiseesmärkidele, mis on sätestatud avatud investeerimisfondi (UCITS) fonditingimustes või põhikirjas,
— börsiväliste tuletisinstrumentidega tehtavate tehingute vastaspooled on asutused, kelle suhtes kohaldatakse usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalvet ja kes kuuluvad avatud investeerimisfondide (UCITS) alal pädevate asutuste heakskiidetud kategooriatesse, ning
— börsiväliste tuletisinstrumentide suhtes kohaldatakse usaldusväärset ja kontrollitavat igapäevast hindamist ning neid on võimalik avatud investeerimisfondi (UCITS) algatusel igal ajal nende õiglase väärtusega müüa, rahaks vahetada või tasaarvestusega lõpetada ja/või
h) muud artikli 1 lõike 9 alla kuuluvad rahaturuinstrumendid peale reguleeritud turul kaubeldavate instrumentide, kui nende emiteerimine või emitent ise on reguleeritud investorite ja hoiuste kaitseks, ning nende:
— emitendiks või garanteerijaks on liikmesriigi riiklik, piirkondlik või kohalik asutus või keskpank, Euroopa Keskpank, Euroopa Liit või Euroopa Investeerimispank, mitteliikmesriik või föderaalriigi puhul föderatsiooni üks liige või selline avalik-õiguslik rahvusvaheline organisatsioon, millesse kuulub vähemalt üks liikmesriik, või
— emitendiks on ettevõtja, mille kõikide väärtpaberitega kaubeldakse punktides a, b või c nimetatud reguleeritud turul, või
— emitendiks või garanteerijaks on üksus, mille suhtes kohaldatakse ühenduse õigusaktides sätestatud kriteeriumidele vastavat usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalvet, või üksus, mille suhtes kohaldatakse usaldatavusnormatiive, mida pädevad asutused peavad vähemalt sama rangeks ühenduse õigusaktides sätestatud normatiividega, ning need normatiivid on täidetud; või
— emitendiks on avatud investeerimisfondide (UCITS) alal pädevate asutuste heakskiidetud kategooriatesse kuuluvad teised asutused, kui investeeringute suhtes neisse instrumentidesse kohaldatakse vähemalt samaväärset investorite kaitset, kui on ette nähtud esimese, teise ja kolmanda taandega, ning kui emitendiks on äriühing, kelle kapital ja reservid moodustavad vähemalt 10 miljonit eurot ning kes esitab ja avaldab oma aastaaruanded kooskõlas direktiiviga 78/660/EMÜ, ( 13 ) või üksus, mis tegeleb kontsernis, millesse kuulub üks või mitu äriühingut, mille väärtpaberid on börsil noteeritud, selle kontserni finantseerimisega, või üksus, mis tegeleb panga likviidsusliini kasutavate väärtpaberistamisvahendite finantseerimisega.
2. Siiski:
a) avatud investeerimisfond (UCITS) võib mitte üle 10 % oma varast investeerida muudesse, lõikes 1 tähendamata vabalt kaubeldavatesse väärtpaberitesse ►M5 ja rahaturuinstrumendid ◄ ;
▼M5 —————
c) investeerimisühing võib omandada kinnis- ja vallasvara, mis on oluliselt tähtis tema otseses äritegevuses;
d) avatud investeerimisfond (UCITS) ei tohi omandada väärismetalle ega nende sertifikaate.
▼M5 —————
4. Lepingulised fondid ja investeerimisühingud võivad omada lisakäibekapitali.
▼M5 —————
Artikkel 21
1. Fondivalitseja või investeerimisühing peab kasutama riskijuhtimismenetlust, mis võimaldab igal ajal jälgida ja mõõta positsioonide riske ning nende mõju portfelli üldisele riskiprofiilile; ta peab kasutama menetlust börsiväliste tuletisinstrumentide täpseks ja sõltumatuks hindamiseks. Ta peab pädevatele asutustele korrapäraselt ning vastavalt nende kehtestatud üksikasjalikele eeskirjadele teatavaks tegema tuletisinstrumentide liigid, nendega seotud riskid, koguselised piirmäärad ning tuletisinstrumentidega tehtavate tehingutega seotud riskide hindamise meetodid iga valitsetava avatud investeerimisfondi (UCITS) kohta.
2. Liikmesriigid võivad lubada avatud investeerimisfondidel (UCITS) kasutada liikmesriikide seatud tingimusi ja piirmäärasid arvestades vabalt kaubeldavate väärtpaberite ning rahaturuinstrumentidega seotud võtteid ja instrumente, tingimusel et selliseid võtteid ja instrumente kasutatakse portfelli tõhusaks haldamiseks. Kui need toimingud on seotud tuletisinstrumentide kasutamisega, peavad eespool nimetatud tingimused ja piirmäärad vastama käesoleva direktiivi sätetele.
Mingil juhul ei tohi need toimingud põhjustada avatud investeerimisfondi (UCITS) kõrvalekaldumist investeerimiseesmärkidest, mis on sätestatud avatud investeerimisfondi (UCITS) fonditingimustes, põhikirjas või emissiooniprospektis.
3. Avatud investeerimisfond (UCITS) tagab, et tema tuletisinstrumentidega seotud üldrisk ei ületa tema portfelli puhasväärtust.
Riski arvutamisel võetakse arvesse tuletisväärtpaberite alusvara hetkeväärtust, vastaspoole riski, turu tulevikusuundumusi ning positsioonide rahaks vahetamise aega. Nimetatut kohaldatakse ka järgmiste lõikude suhtes.
Avatud investeerimisfond (UCITS) võib oma investeerimispoliitika raames ning artikli 22 lõikega 5 ettenähtud piirmäärasid arvestades investeerida tuletisinstrumentidesse, kui nende alusvaraga seotud kogurisk ei ületa artiklis 22 sätestatud investeerimispiiranguid. Kui avatud investeerimisfond (UCITS) investeerib indeksipõhistesse tuletisinstrumentidesse, võivad liikmesriigid lubada neid investeeringuid mitte käsitleda vastavalt artiklis 22 sätestatud piirmääradele.
Kui vabalt kaubeldav väärtpaber või rahaturuinstrument sisaldab tuletisinstrumenti, tuleb viimast käesoleva artikli nõuete täitmisel arvesse võtta.
4. Liikmesriigid saadavad komisjonile hiljemalt 13. veebruariks 2004 kogu teabe lõikes 3 nimetatud riskide arvutamise viiside kohta, sealhulgas vastaspoole riski kohta börsiväliste tuletisinstrumentidega tehtavate tehingute puhul, ning seda reguleerivate õigusaktide edaspidised muudatused. Komisjon edastab selle teabe teistele liikmesriikidele. ►M7 Euroopa väärtpaberikomitee võib sellise teabe üle arvamusi vahetada. ◄
Artikkel 22
1. Avatud investeerimisfond (UCITS) ei või ühe ja sama asutuse emiteeritud vabalt kaubeldavatesse väärtpaberitesse või rahaturuinstrumentidesse investeerida rohkem kui 5 % oma varast. Avatud investeerimisfond (UCITS) ei või ühte ja samasse asutusse hoiustena investeerida üle 20 % oma varast.
Avatud investeerimisfondi (UCITS) vastaspoole risk ei tohi börsiväliste tuletisinstrumentidega tehtava tehingu puhul ületada:
— 10 % tema varast, kui vastaspooleks on artikli 19 lõike 1 punktis f nimetatud krediidiasutus,
— 5 % tema varast muudel juhtudel.
2. Liikmesriigid võivad lõike 1 esimeses lauses sätestatud 5 % piirmäära suurendada kuni 10 %ni. Kõigi selliste emitentide vabalt kaubeldavate väärtpaberite ja rahaturuinstrumentide koguväärtus, millest igasse on avatud investeerimisfond (UCITS) investeerinud üle 5 % oma varast, ei tohi sel juhul ületada 40 % tema vara väärtusest. Nimetatud piirmäära ei kohaldata hoiuste suhtes ja börsiväliste tuletisinstrumentidega tehtavate tehingute suhtes, kui need tehakse finantsasutustega, kelle suhtes kohaldatakse usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalvet.
Olenemata lõikes 1 sätestatud üksikutest piirmääradest, ei tohi avatud investeerimisfondil (UCITS) samal ajal olla:
— investeeringuid vabalt kaubeldavatesse väärtpaberitesse või rahaturuinstrumentidesse,
— hoiuseid ja/või
— börsiväliste tuletisinstrumentidega tehtavatest tehingutest tulenevaid riske,
mis ületavad 20 % tema vara väärtusest, kui emitendiks, hoiuse vastuvõtjaks või tehingu pooleks on sama asutus.
3. Liikmesriigid võivad lõike 1 esimese lausega ettenähtud 5 % piirmäära suurendada kuni 35 %ni, kui vabalt kaubeldavad väärtpaberid või rahaturuinstrumendid on emiteerinud või garanteerinud liikmesriik, tema kohalik asutus, mitteliikmesriik või selline avalik-õiguslik rahvusvaheline organisatsioon, millesse kuulub vähemalt üks liikmesriik.
4. Liikmesriigid võivad lõike 1 esimese lausega ettenähtud 5 % piirmäära teatavate võlakirjade puhul suurendada kuni 25 %ni, kui need on emiteerinud krediidiasutus, mille registrijärgne asukoht on liikmesriigis ja mille suhtes kohaldatakse vastavalt õigusaktidele võlakirjaomanike kaitseks kavandatud erilist avalikku järelevalvet. Eriti tuleb selliste võlakirjade emiteerimisest tulenevad summad vastavalt õigusaktidele investeerida varasse, mis kogu võlakirjade kehtivusaja vältel suudab tagada võlakirjadega seotud nõuded ja mida emitendi maksejõuetuse korral kasutataks esmajärjekorras põhisumma tagasimaksmiseks ning kogunenud intresside tasumiseks.
Kui avatud investeerimisfond (UCITS) investeerib üle 5 % oma varast esimeses lõigus osutatud võlakirjadesse, mille on emiteerinud sama emitent, ei tohi nende investeeringute koguväärtus ületada 80 % avatud investeerimisfondi (UCITS) vara väärtusest.
Liikmesriigid peavad esitama komisjonile nimekirja eespool osutatud võlakirjakategooriatest ja emitentide kategooriatest, kellel on vastavalt õigusaktidele ja esimeses lõigus nimetatud järelevalvele õigus emiteerida eespool sätestatud kriteeriumidele vastavaid võlakirju. Nimekirjadele lisatakse teatis antavate garantiide staatuse kohta. Komisjon edastab selle teabe viivitamata teistele liikmesriikidele koos kõigi märkustega, mida ta peab asjakohaseks, ning teeb nimetatud teabe ü ldsusele kättesaadavaks. ►M7 Euroopa väärtpaberikomitee võib selliste teatiste üle arvamusi vahetada. ◄
5. Lõigetes 3 ja 4 osutatud vabalt kaubeldavaid väärtpabereid ja rahaturuinstrumente ei võeta arvesse lõikes 2 osutatud 40 % piirmäära kohaldamisel.
Lõigetes 1, 2, 3 ja 4 sätestatud piirmäärasid ei saa ühendada ning seega ei tohi lõigete 1, 2, 3 ja 4 alusel tehtavate investeeringute kogumaht vabalt kaubeldavatesse väärtpaberitesse või rahaturuinstrumentidesse, hoiustesse või tuletisinstrumentidesse mingil juhul ületada 35 % avatud investeerimisfondi (UCITS) varast, kui emitendiks, hoiuse vastuvõtjaks või tehingu pooleks on üks ja sama asutus.
Äriühinguid, mis on koondatud ühte kontserni direktiivis 83/349/EMÜ ( 14 ) või tunnustatud rahvusvahelistes raamatupidamiseeskirjades määratletud kontserniaruande koostamiseks, käsitatakse käesolevas artiklis esitatud piirmäärade arvutamisel ühe asutusena.
Liikmesriigid võivad lubada ühe kontserni vabalt kaubeldavatesse väärtpaberitesse ja rahaturuinstrumentidesse kumulatiivselt investeerida kuni 20 %.
Artikkel 22a
1. Ilma et see piiraks artiklis 25 sätestatud piirmäärade kohaldamist, võivad liikmesriigid artikliga 22 ettenähtud piirmäärasid ühe ja sama asutuse emiteeritud aktsiatesse ja/või võlakirjadesse investeerimise puhul suurendada kuni 20 %ni, kui fonditingimuste või põhikirja kohaselt on avatud investeerimisfondi (UCITS) investeerimispoliitika eesmärgiks järgida mõne sellise aktsia- või võlakirjaindeksi koostist, mida on tunnustanud pädev asutus, tingimusel et:
— selle koostis on piisavalt mitmekülgne,
— indeks kajastab adekvaatselt olukorda turul, millele ta osutab,
— see avaldatakse nõuetekohasel viisil.
2. Liikmesriigid võivad lõikes 1 sätestatud piirmäära suurendada kuni 35 %ni, kui see on tingitud erandlikest turutingimustest eelkõige sellistel reguleeritud turgudel, kus teatavad vabalt kaubeldavad väärtpaberid või rahaturuinstrumendid tugevalt domineerivad. Nimetatud piirmäärani investeerimine on lubatud üksnes ühe emitendi puhul.
Artikkel 23
1. Kõrvale kaldudes artiklist 22 ja ilma et see mõjutaks asutamislepingu artikli 68 lõike 3 kohaldamist, võivad liikmesriigid lubada avatud investeerimisfondidel (UCITS), kooskõlas riski hajutamise põhimõttega, kuni 100 % oma varast investeerida mitmesugustesse vabalt kaubeldavatesse väärtpaberitesse, mille väljalaskja või garanteerija on liikmesriik, tema kohalikud ametivõimud, mitteliikmesriik või avalik-õiguslikud rahvusvahelised organid, mille liikmete hulka kuulub üks või mitu liikmesriiki.
Pädevad ametiasutused lubavad sellist kõrvalekallet ainult juhul, kui nad arvestavad, et avatud investeerimisfondide (UCITS) osakuomanike kaitse on võrdväärne osakuomanike kaitsega nendes avatud investeerimisfondides (UCITS), mis peavad kinni artiklis 22 sätestatud piiridest.
Selline avatud investeerimisfond (UCITS) peab omama vähemalt kuue eri väljalaske vabalt kaubeldavaid väärtpabereid, kuid ühe ja sama väljalaske vabalt kaubeldavad väärtpaberid ►M5 ja rahaturuinstrumendid ◄ ei tohi moodustada üle 30 % tema vara kogumaksumusest.
2. Lõikes 1 tähendatud avatud investeerimisfondid (UCITS) peavad fonditingimustes või investeerimisühingu põhikirjas selgelt ära märkima riigid, kohalikud ametivõimud või avalik-õiguslikud rahvusvahelised organid, kelle väljalastud või garanteeritud väärtpaberitesse nad kavatsevad investeerida üle 35 % oma varast; sellised fonditingimused või investeerimisühingu põhikiri peavad olema pädevate ametiasutuste poolt kinnitatud.
3. Lisaks peab iga lõikes 1 tähendatud avatud investeerimisfond (UCITS) oma emissiooniprospektis ja kõigis reklaamiväljaannetes avaldama selgesti eristatava teate, selleks et sellisele kinnitusele tähelepanu juhtida, ning ära märkima riigid, kohalikud ametivõimud või avalik-õiguslikud rahvusvahelised organid, kelle väärtpaberitesse ta kavatseb investeerida või on investeerinud üle 35 % oma varast.
Artikkel 24
1. Avatud investeerimisfond (UCITS) võib omandada artikli 19 lõike 1 punktis e nimetatud avatud investeerimisfondide (UCITS) või teiste ühisinvesteerimisettevõtjate osakuid, tingimusel et ta investeerib ühe avatud investeerimisfondi (UCITS) või muu ühisinvesteerimisettevõtja osakutesse kuni 10 % oma varast. Liikmesriigid võivad seda piirmäära suurendada kuni 20 %ni.
2. Nende ühisinvesteerimisettevõtjate osakutesse tehtud investeeringud, mis ei ole avatud investeerimisfondid (UCITS), võivad kokku moodustada 30 % avatud investeerimisfondi (UCITS) varast.
Kui avatud investeerimisfond (UCITS) on omandanud avatud investeerimisfondi (UCITS) ja/või muu ühisinvesteerimisettevõtja osakuid, võivad liikmesriigid lubada asjaomaste avatud investeerimisfondide (UCITS) või muude ühisinvesteerimisettevõtjate vara artiklis 22 sätestatud piirmääradega seoses mitte ühendada.
3. Kui avatud investeerimisfond (UCITS) investeerib sellise teise avatud investeerimisfondi (UCITS) ja/või ühisinvesteerimisettevõtja osakutesse, mida valitseb otse või volituse alusel sama fondivalitseja või mõni muu äriühing, kellega fondivalitseja on seotud ühise juhtimise või järelevalve või olulise otsese või kaudse osaluse kaudu, ei tohi see fondivalitseja või muu äriühing võtta märkimis- või tagasimüügitasu avatud investeerimisfondi (UCITS) investeeringutelt selle teise avatud investeerimisfondi (UCITS) või ühisinvesteerimisettevõtja osakutesse.
Avatud investeerimisfond (UCITS), mis investeerib olulise osa oma varast teise avatud investeerimisfondi (UCITS) ja/või ühisinvesteerimisettevõtjasse, avaldab oma emissiooniprospektis maksimaalsed valitsemistasud, mida võivad võtta tema ise ning teised avatud investeerimisfondid (UCITS) ja/või ühisinvesteerimisettevõtjad, millesse ta kavatseb investeerida. Majandusaasta aruandes märgitakse valitsemistasude maksimaalne protsent, mida võivad võtta avatud investeerimisfond (UCITS) ise ning teised avatud investeerimisfondid (UCITS) ja/või ühisinvesteerimisettevõtjad, millesse ta kavatseb investeerida.
Artikkel 24a
1. Emissiooniprospektis märgitakse, millist liiki vara avatud investeerimisfondil (UCITS) on lubatud investeerida. Selles nimetatakse, kas tehingud tuletisinstrumentidega on lubatud; sellisel juhul peab see sisaldama selgesti eristatavat teadet, kas nimetatud tehinguid võib kasutada turvamiseks või investeerimiseesmärkide saavutamiseks, ning tuletisinstrumentide kasutamise võimalikku mõju riskiprofiilile.
2. Kui avatud investeerimisfond (UCITS) investeerib peamiselt mõnesse artiklis 19 nimetatud liiki varasse, v.a vabalt kaubeldavad väärtpaberid ja rahaturuinstrumendid, või järgib vastavalt artiklile 22a mõnd aktsia- või võlakirjaindeksit, peab tema emissiooniprospektis ja vajaduse korral kõikides muudes reklaamväljaannetes olema selgesti eristatav teade, mis juhib tähelepanu sellisele investeerimispoliitikale.
3. Kui avatud investeerimisfondi (UCITS) vara puhasväärtus võib seoses portfelli sisu või portfelli haldamiseks kasutatavate võtetega tugevasti kõikuda, peab tema emissiooniprospektis ja vajaduse korral kõikides muudes reklaamväljaannetes olema selgesti eristatav teade, mis juhib tähelepanu sellisele iseärasusele.
4. Investori taotlusel peab fondivalitseja andma ka lisateavet avatud investeerimisfondi (UCITS) riskijuhtimises kohaldatavate koguseliste piirmäärade, riskijuhtimiseks valitud võtete ning peamiste instrumendiliikide riskide ja tulususe viimase aja suundumuste kohta.
Artikkel 25
1. Investeerimisühing või fondivalitseja, kelle tegevus seondub kõigi tema juhitud ja käesoleva direktiivi reguleerimisalasse kuuluvate lepinguliste fondidega, ei või omandada hääleõigusega seotud aktsiaid, mis võimaldaksid tal avaldada märkimisväärset mõju väljalaskja juhtimisele.
Edasise kooskõlastamiseni võtavad liikmesriigid arvesse teiste liikmesriikide õigusaktides sätestatud reeglid, mis määratlevad esimese lõigu sõnastatud põhimõtte.
2. Peale selle ei või investeerimisühing või lepinguline fond omandada rohkem kui:
— 10 % ühe ja sama väljalaskja hääleõiguseta aktsiaid,
— 10 % ühe ja sama väljalaskja võlatagatisi,
— 25 % ühe ja sama avatud investeerimisfondi (UCITS) ja/või ühisinvesteerimisettevõtja osakuid artikli 1 lõike 2 esimese ja teise taande tähenduses,
— 10 % ühe ja sama emitendi rahaturuinstrumente.
Teises, kolmandas ja neljandas taandes sätestatud piirmäärasid võib soetamise ajal mitte arvestada, kui võlakirjade või rahaturuinstrumentide kogumaksumust või emiteeritavate väärtpaberite puhasmaksumust ei saa sellel ajal välja arvutada.
3. Liikmesriigid võivad loobuda kohaldamast lõikeid 1 ja 2:
a) liikmesriigi või tema kohalike ametivõimude väljalastud või tagatud vabalt kaubeldavate väärtpaberite ►M5 ja rahaturuinstrumentide ◄ suhtes;
b) mitteliikmesriigi väljalastud või tagatud vabalt kaubeldavate väärtpaberite ►M5 ja rahaturuinstrumentide ◄ suhtes;
c) vabalt kaubeldavate väärtpaberite ►M5 ja rahaturuinstrumentide ◄ suhtes, mille väljalaskjaks on avalik-õiguslikud rahvusvahelised organid, mille liikmete hulka kuulub üks või mitu liikmesriiki;
d) avatud investeerimisfondile (UCITS) kuuluva sellise äriühingu suhtes, mis on asutatud miteliikmesriigis ja mis investeerib oma vara põhiliselt väärtpabereisse, mille väljalaskjatel on registrisse kantud asukohad selles riigis, juhul kui selle riigi õigusaktide alusel on selline osalus avatud investeerimisfondi (UCITS) ainus võimalus selle riigi väljalaskjate väärtpabereisse investeerida. See erand kehtib siiski ainult juhul, kui mitteliikmesriigi äriühing oma investeerimispoliitikas järgib artiklites 22 ja 24 ning artikli 25 lõigetes 1 ja 2 sätestatud piire. Juhul kui ületatakse artiklites 22 ja 24 sätestatud piirid, kohaldatakse artiklit 26 mutatis mutandis;
e) investeerimisühingule või investeerimisühingutele kuuluvate selliste tütarettevõtjate aktsiate suhtes, mille ainsaks tegevusalaks on osakuomanike taotlusel osakute tagasiostmisega seotud valitsemis-, nõustamis- või turundustegevus üksnes investeerimisühingu või investeerimisühingute nimel oma asukohariigis.
Artikkel 26
1. Käesolevas jaos sätestatud piirmäärasid ei pea avatud investeerimisfondid (UCITS) järgima oma vara hulka kuuluvate vabalt kaubeldavate väärtpaberite või rahaturuinstrumentidega seotud märkimisõiguse rakendamise puhul.
Riskihajutamise põhimõtte järgimist tagades võivad liikmesriigid lubada hiljuti tegevusloa saanud avatud investeerimisfondidel (UCITS) kuue kuu jooksul alates tegevusloa väljastamise kuupäevast kõrvale kalduda artiklitest 22, 22a, 23 ja 24.
2. Kui lõikes 1 tähendatud piirid ületatakse avatud investeerimisfondist (UCITS) olenemata põhjustel või märkimisõiguse rakendamise tulemusena, tuleb avatud investeerimisfondil (UCITS) esmatähtsa ülesandena likvideerida see olukord, igati osakuomanike huve arvestades.
VI JAGU
Osakuomanike informeerimisega seotud kohustused
A.
Emissiooniprospekti ja perioodiliste aruannete avaldamine
Artikkel 27
1. Investeerimisühing ja fondivalitseja — iga tema valitsetava avatud investeerimisfondi (unit trust) ja lepingulise fondi kohta — peavad trükis avaldama:
— lihtsustatud emissiooniprospekti,
— täieliku emissiooniprospekti,
— aastaaruande iga majandusaasta kohta,
— poolaastaaruande majandusaasta esimese kuue kuu kohta.
2. Aasta- ja poolaastaaruanded tuleb avaldada järgmiste ajavahemike jooksul, arvates aruandeperioodi lõpust:
— aastaaruande puhul neli kuud,
— poolaastaaruande puhul kaks kuud.
Artikkel 28
1. Nii lihtsustatud kui ka täielik emissiooniprospekt peavad sisaldama teavet, mis võimaldab investoritel neile pakutavat investeeringut ning eelkõige sellega seotud riske teadlikult hinnata. Nimetatud teave peab sõltumata instrumentidest, millesse investeeritakse, sisaldama selgesõnalist ja hõlpsasti mõistetavat selgitust fondi riskiprofiili kohta.
2. Täielik emissiooniprospekt peab sisaldama vähemalt käesoleva direktiivi I lisa A loendis esitatud teavet, juhul kui see juba ei sisaldu artikli 29 lõike 1 kohaselt täielikule emissiooniprospektile lisatud fonditingimustes või põhikirjas.
3. Lihtsustatud emissiooniprospekt peab kokkuvõtlikult sisaldama käesoleva direktiivi I lisa C loendis sätestatud olulist teavet. See liigendatakse ja kirjutatakse viisil, mis võimaldab tavainvestoril seda hõlpsasti mõista. Liikmesriigid võivad lubada lisada lihtsustatud emissiooniprospekti äravõetava osana täielikule emissiooniprospektile. Lihtsustatud emissiooniprospekti võib kasutada turustusvahendina, mida kasutatakse kõikides liikmesriikides tõlgituna, ent muude muudatusteta. Liikmesriigid ei või seepärast nõuda lisadokumentide või -teabe lisamist.
4. Nii täieliku kui ka lihtsustatud emissiooniprospekti võib koondada kirjalikku dokumenti või sellega võrdväärse õigusliku staatusega püsivale andmekandjale, mille on heaks kiitnud pädevad asutused.
5. Majandusaasta aruanne peab sisaldama bilanssi või varade ja kohustuste aruannet, majandusaasta üksikasjalikku kasumiaruannet, majandusaasta tegevusaruannet ja käesoleva direktiivi I lisa B loendis sisalduvat teavet ning kogu muud olulist teavet, mis võimaldab investoritel avatud investeerimisfondi (UCITS) tegevuse arengut ja tulemusi teadlikult hinnata.
6. Poolaastaaruanne peab sisaldama vähemalt käesoleva direktiivi I lisa B loendi peatükkides I–IV sisalduvat teavet; kui avatud investeerimisfond (UCITS) on maksnud või teeb ettepaneku maksta vahedividende, peavad arvandmetes kajastuma kõnealuse poolaasta tulemused pärast kõigi maksude tasumist ja makstud või maksta kavatsetavad vahedividendid.
Artikkel 29
1. Fonditingimused või investeerimisühingu põhikiri moodustab täieliku emissiooniprospekti lahutamatu osa ja peab olema sellele lisatud.
2. Lõikes 1 tähendatud dokumente ei ole vaja täielikule emissiooniprospektile lisada juhul, kui osakuomanikule on teatatud, et taotluse korral saadetakse talle need dokumendid, või talle teatatakse koht, kus ta võib nende dokumentidega tutvuda igas liikmesriigis, mille turule talle kuuluvad osakud paigutatakse.
Artikkel 30
Lihtsustatud ja täieliku emissiooniprospekti olulised andmed peavad olema ajakohastatud.
Artikkel 31
Aastaaruande arvandmed peavad olema auditeeritud ühe või enama isiku poolt, kes on seadusega volitatud aruandeid auditeerima kooskõlas 10. aprilli 1984. aasta direktiiviga 84/253/EMÜ raamatupidamisdokumentide põhikirjalise auditeerimise eest vastutavate isikute tunnustamise kohta, ( 15 ) mis põhineb Euroopa Majandusühenduse asutamislepingu artikli 54 lõike 3 punktil g. Audiitori aruanne koos kõigi reservatsioonidega esitatakse täielikult aastaaruandes.
Artikkel 32
Avatud investeerimisfondid (UCITS) peavad saatma lihtsustatud ja täielikud emissiooniprospektid koos kõigi neis tehtud muudatustega ning ka aastaaruanded ja poolaastaaruanded pädevatele asutustele.
Artikkel 33
1. Lihtsustatud emissiooniprospekt tuleb märkijatele anda tasuta enne lepingu sõlmimist.
Peale selle tuleb märkijatele taotluse korral tasuta anda täielik emissiooniprospekt ja poolaastaaruanne.
2. Osakuomanike taotluse korral antakse neile tasuta aastaaruanne ja poolaastaaruanne.
3. Aastaaruanne ja poolaastaaruanne peavad olema üldsusele kättesaadavad sellistes kohtades või selliste muude vahendite kaudu, mille on heaks kiitnud pädevad asutused ja mis on märgitud lihtsustatud ja täielikus emissiooniprospektis.
B.
Muu info avaldamine
Artikkel 34
Avatud investeerimisfond (UCITS) peab iga kord, kui ta laseb välja, müüb, ostab või võtab tagasi oma osakuid, ning vähemalt kaks korda kuus avalikustama oma osakute väljalaske-, müügi-, tagasiostu- või tagasivõtukursi. Pädevad ametiasutused võivad lubada avatud investeerimisfondil (UCITS) vähendada avalikustamise sagedust ühele korrale kuus, tingimusel et selline kõrvalekalle ei kahjusta osakuomanike huve.
Artikkel 35
Kogu avatud investeerimisfondi (UCITS) osakuid ostma õhutav reklaam peab sisaldama märget emissiooniprospektide olemasolu kohta ning teavet kohtadest, kus üldsus võib neid omandada või nendega tutvuda.
VII JAGU
Avatud investeerimisfondide (UCITS) üldised kohustused
Artikkel 36
1. Laenu võtta ei tohi:
— investeerimisühing,
— fondivalitseja ega lepingulise fondi nimel toimiv depoopank.
Avatud investeerimisfond (UCITS) võib siiski omandada välisvaluutat kompensatsioonilaenu (“back-to-back”-laen) abil.
2. Kõrvale kaldudes lõikest 1, võib liikmesriik lubada avatud investeerimisfondil (UCITS) võtta laenu:
a) kuni 10 %:
— oma varast, kui on tegemist investeerimisühinguga,
— fondiväärtusest, kui on tegemist lepingulise fondiga,
tingimusel et laen võetakse ajutiselt;
b) kuni 10 % varast, kui on tegemist investeerimisühinguga, tingimusel et laenu võetakse võimaldamaks soetada otseses äritegevuses möödapääsmatult vajalikku kinnisvara; sellisel juhul ei tohi võetud laenu ja punktis a tähendatud laenu kogusumma mitte mingil juhul ületada 15 % laenuvõtja varast.
Artikkel 37
1. Avatud investeerimisfond (UCITS) on osakuomaniku nõudmisel kohustatud oma osakud tagasi ostma või tagasi võtma.
2. Kõrvale kaldudes lõikest 1:
a) võib avatud investeerimisfond (UCITS) seaduses, fonditingimustes või investeerimisühingu põhikirjas sätestatud juhtudel ja korras ajutiselt peatada oma osakute tagasiostmise või tagasivõtmise. Peatamist võib ette näha ainult erijuhtudel, kui olukord seda nõuab ning osakuomanike huvides on peatamine õigustatud;
b) liikmesriigid võivad osakuomanike või avalikkuse huvides anda pädevatele ametiasutustele loa nõuda osakute tagasiostmise või tagasivõtmise peatamist.
3. Lõike 2 punktis a mainitud juhtudel on avatud investeerimisfond (UCITS) kohustatud oma otsusest viivitamata teatama pädevatele ametiasutustele ja kõigi nende liikmesriikide ametivõimudele, kus ta oma osakuid turustab.
Artikkel 38
Avatud investeerimisfondi (UCITS) vara hindamise ning tema osakute müügi- või väljalaskekursi ja tagasiostu- või tagasivõtukursi arvutamise reeglid tuleb sätestada seaduse, fonditingimuste või investeerimisühingu põhikirjaga.
Artikkel 39
Lepingulise fondi või investeerimisühingu tulude jaotamine või reinvesteerimine toimub kooskõlas seaduse ja fonditingimuste või investeerimisühingu põhikirjagaga.
Artikkel 40
Avatud investeerimisfondi (UCITS) osakut ei tohi välja lasta juhul, kui väljalaske puhasväärtuse ekvivalent pole tavapärase tähtaja jooksul avatud investeerimisfondi (UCITS) varasse laekunud. See säte ei välista tasuta osakute jaotamist.
Artikkel 41
1. Ilma et see piiraks artiklite 19 ja 21 kohaldamist, ei tohi:
— investeerimisühing ega
— fondivalitseja või lepingulise fondi nimel tegutsev depoopank
anda laene ega tegutseda kolmanda isiku tagajana.
2. Lõige 1 ei takista neil ettevõtjatel omandada artikli 19 lõike 1 punktides e, g ja h nimetatud vabalt kaubeldavaid väärtpabereid, rahaturuinstrumente või muid finantsinstrumente, mis on täielikult välja maksmata.
Artikkel 42
Vabalt kaubeldavate väärtpaberite, rahaturuinstrumentide või muude artikli 19 lõike 1 punktides e, g ja h nimetatud finantsinstrumentide katteta müüki ei tohi teostada:
— investeerimisühing,
— avatud investeerimisfondi (unit trust) nimel tegutsev fondivalitseja või depoopank.
Artikkel 43
Seaduse või fonditingimustega sätestatakse tasud ja kulud, mis fondivalitseja on volitatud lepingulisele fondile määrama, ja selliste tasude väljaarvutamise viis.
Seaduse või investeerimisühingu põhikirjaga tuleb ette näha kulu liik, mis äriühing peab maksma.
VIII JAGU
Erisätted, mida kohaldatakse avatud investeerimisfondide (UCITS) suhtes, kes ei turusta oma osakuid mitte selles liikmesriigis, kus nad paiknevad, vaid teistes liikmesriikides
Artikkel 44
1. Avatud investeerimisfond (UCITS), kes turustab oma osakuid mõnes teises liikmesriigis, peab järgima selles riigis kehtivaid õigus- ja haldusnorme, mis ei kuulu käesoleva direktiiviga reguleeritavasse valdkonda.
2. Avatud investeerimisfondid (UCITS) võivad reklaamida oma osakuid liikmesriigis, kus neid turustatakse. Nad peavad järgima selles riigis reklaamitegevust reguleerivaid sätteid.
3. Lõigete 1 ja 2 sätteid tuleb kohaldada diskrimineerimiseta.
Artikkel 45
Artiklis 44 tähendatud juhul tuleb avatud investeerimisfondil (UCITS) kooskõlas selles liikmesriigis kehtivate õigus- ja haldusnormidega, kus osakuid turustatakse, võtta muu hulgas vajalikke meetmeid kindlustamaks selles riigis kättesaadavad võimalused osakuomanikele maksete tegemiseks, osakute tagasiostmiseks või tagasivõtmiseks ning info saamiseks, mida avatud investeerimisfondid (UCITS) on kohustatud osakuomanikele andma.
Artikkel 46
Kui avatud investeerimisfond (UCITS) kavatseb osakuid turustada muus liikmesriigis kui see, kus on tema registrijärgne asukoht, peab ta sellest kõigepealt teatama selle teise liikmesriigi pädevatele asutustele. Ta peab nimetatud asutustele samas saatma ka:
— pädevate asutuste kinnituse selle kohta, et ta täidab käesoleva direktiiviga kehtestatud tingimusi,
— oma fonditingimused või põhikirja,
— oma täieliku ja lihtsustatud emissiooniprospekti,
— vajaduse korral oma viimase aastaaruande ja sellele järgneva poolaastaaruande,
— üksikasjad osakute turustamise korralduse kohta kõnealuses teises liikmesriigis.
Investeerimisühing või fondivalitseja võib alustada oma osakute turustamist selles teises liikmesriigis kaks kuud pärast sellist teatamist, kui asjaomase liikmesriigi asutused ei teata oma põhjendatud otsuses, mis on tehtud enne eespool nimetatud kahe kuu möödumist, et osakute turustamise korraldus on vastuolus artikli 44 lõikes 1 ja artiklis 45 osutatud sätetega.
Artikkel 47
Kui avatud investeerimisfond (UCITS) turustab oma osakuid muus liikmesriigis kui see, kus on tema registrijärgne asukoht, peab ta nimetatud teises liikmesriigis levitama oma täielikku ja lihtsustatud emissiooniprospekti, aasta- ja poolaastaaruannet ning artiklites 29 ja 30 sätestatud muud teavet sama menetluse kohaselt, mis on ette nähtud tema päritoluliikmesriigis.
Need dokumendid tehakse kättesaadavaks ühes või mitmes vastuvõtva liikmesriigi ametlikus keeles või vastuvõtva liikmesriigi pädevate asutuste heakskiidetud keeles.
Artikkel 48
Avatud investeerimisfond (UCITS) võib ühenduses tegutsemiseks kasutada sedasama üldnimetust (näiteks investeerimisühing või lepinguline fond), mida ta kasutab liikmesriigis, kus ta asub. Võimaliku segaduse korral võib liikmesriik, kus avatud investeerimisfond (UCITS) oma osakuid turustab, selguse huvides nõuda nimega kaasnevaid, selgitavaid lisaandmeid.
IX JAGU
Tegevuslubade ja järelevalve eest vastutavaid ametiasutusi puudutavad sätted
Artikkel 49
1. Liikmesriigid määravad ametiasutused, kes peavad täitma käesoleva direktiiviga sätestatud kohustused. Nad informeerivad sellest komisjoni, näidates ära kohustuste jaotumise.
2. Lõikes 1 tähendatud ametiasutused peavad olema riigiasutused või riigiasutuste poolt määratud organid.
3. Selle riigi ametiasutused, kus avatud investeerimisfond (UCITS) asub, on pädevad järelevalvet korraldama avatud investeerimisfondi (UCITS) üle. VIII jaos sätestatu järgimist on pädevad kontrollima siiski selle riigi ametiasutused, kus avatud investeerimisfond (UCITS) kooskõlas artikliga 44 oma osakuid turustab.
4. Asjassepuutuvatele ametiasutustele tuleb anda kõik ülesannete täitmiseks vajalikud volitused.
Artikkel 50
1. Artiklis 49 tähendatud liikmesriikide ametiasutused teevad oma ülesannete täitmisel tihedat koostööd ja peavad ainuüksi sel eesmärgil edastama üksteisele kogu nõutava info.
2. Liikmesriigid sätestavad, et kõik isikud, kes töötavad või on töötanud pädevate ametiasutuste heaks, samuti nimetatud pädevate ametiasutuste käest väljaõppe saanud audiitorid ja eksperdid alluvad ametisaladuse hoidmise kohustusele. See saladus tähendab, et nad ei tohi konfidentsiaalset informatsiooni, mida nad oma ametikohustuste täitmisel võivad saada, teatavaks teha ühelegi teisele isikule või ametiasutusele, välja arvatud niisugusel kokkuvõtlikul või üldistatud kujul, kus avatud investeerimisfonde (UCITS), fondivalitsejaid ja depoopanku (edaspidi nimetatud nende äritegevusele kaasaaitavateks äriühinguteks) eraldi identifitseerida pole võimalik; see ei puuduta kriminaalõiguse valdkonda kuuluvaid kohtuasju.
Sellest hoolimata võib avatud investeerimisfondi (UCITS) või selle äritegevusele kaasaaitava äriühingu pankroti või sundlikvideerimise puhul tsiviil- või ärimenetluse käigus avalikustada konfidentsiaalset informatsiooni, mis ei puuduta selle ettevõtja päästmise katsetega seotud kolmandaid isikuid.
3. Lõige 2 ei takista erinevate liikmesriikide pädevatel ametiasutustel vahetada informatsiooni vastavalt käesolevale direktiivile või avatud investeerimisfondide (UCITS) või nende äritegevusele kaasaaitavate äriühingute kohta kehtivatele muudele direktiividele. Nimetatud informatsiooni kohta kehtib lõikes 2 kehtestatud ametisaladuse hoidmise kohustus.
4. Liikmesriigid võivad sõlmida kolmandate riikide pädevate asutuste või lõigetes 6 ja 7 määratletud kolmandate riikide asutuste või organitega teabevahetust sätestavaid koostöölepinguid ainult tingimusel, et edastatava informatsiooni kohta kehtivad vähemalt samaväärsed ametisaladuse hoidmise tagatised, kui on nimetatud käesolevas artiklis. Sellise teabevahetuse eesmärk peab olema nimetatud ametiasutuste või organite järelevalvefunktsiooni täitmine.
Kui teave pärineb teisest liikmesriigist, võib seda avalikustada üksnes teabe edastanud pädevate asutuste selgesõnalisel nõusolekul ja üksnes eesmärkidel, millega need asutused on nõustunud.
5. Lõigete 2 või 3 kohaselt konfidentsiaalset informatsiooni saavad pädevad ametiasutused võivad seda kasutada ainult oma ametikohustuste täitmisel:
— kontrollimaks, kas avatud investeerimisfondid (UCITS) või nende äritegevusele kaasaaitavad äriühingud täidavad äri alustamise tingimusi, ning hõlbustamaks nimetatud äri-, haldus- ja raamatupidamistoimingute juhtimise ning sisekontrolli mehhanismide jälgimist,
— rakendamaks sanktsioone,
— haldusvaidluse kaebuses pädeva ametiasutuse otsuse peale, või
— artikli 51 lõike 2 kohaselt algatatud kohtuvaidluste puhul.
6. Lõiked 2 ja 5 ei välista informatsiooni vahetamist:
a) ühe liikmesriigi piires, kus on kaks või enam pädevat ametiasutust, või
b) ühe liikmesriigi piires või eri liikmesriikide vahel ning pädevate ametiasutuste ja
— selliste ametiasutuste vahel, kellel on krediidiasutuste, investeerimisühingute, kindlustusseltside ja muude rahandusasutuste riikliku järelevalve kohustus, ning samuti ametiasutuste vahel, kes vastutavad rahaturgude järelevalve eest,
— organite vahel, kes on seotud avatud investeerimisfondide (UCITS) ja nende äritegevusele kaasaaitavate äriühingute likvideerimise või pankroti ning muude selliste menetlustega,
— kindlustusseltside, krediidiasutuste, investeerimisühingute ja muude finantseerimisasutuste raamatupidamisaruannete korralise auditeerimise eest vastutavate isikute vahel, kui nad täidavad oma järelevalveülesandeid, või informatsiooni avalikustamist hüvitusstruktuure haldavatele organitele tööülesannete täitmiseks. Nimetatud informatsiooni kohta kehtib lõikes 2 kehtestatud ametisaladuse hoidmise kohustus.
7. Olenemata lõigetest 2—5, võivad liikmesriigid lubada informatsiooni vahetamist pädevate ametiasutuste ja
— ametiasutuste vahel, kes vastutavad nende organite kontrollimise eest, kes on seotud rahaasutuste likvideerimise või pankroti ning muude selliste menetlustega, või
— ametiasutuste vahel, kes vastutavad nende isikute kontrollimise eest, kellele on ülesandeks tehtud kindlustusseltside, krediidiasutuste, investeerimisühingute ja muude finantseerimisasutuste raamatupidamisaruannete korraline auditeerimine.
Liikmesriigid, kes kasutavad esimeses lõigus ettenähtud võimalust, nõuavad vähemalt järgmiste tingimuste täitmist:
— nimetatud informatsioon on mõeldud esimeses lõigus osutatud kontrolli teostamiseks,
— selles seoses saadud informatsiooni kohta kehtib lõikes 2 kehtestatud ametisaladuse hoidmise kohustus,
— kui informatsioon pärineb mõnest teisest liikmesriigist, võib seda avalikustada ainult selgesõnalisel kokkuleppel informatsiooni avaldanud pädevate ametiasutustega ja üksnes nende ametiasutustega kokkulepitud eesmärkidel.
Liikmesriigid teevad komisjonile ja teistele liikmesriikidele teatavaks nende ametiasutuste nimed, kes vastavalt käesolevale lõikele võivad informatsiooni saada.
8. Olenemata lõigetest 2—5, võivad liikmesriigid finantssüsteemi stabiilsuse ja ühtsuse tugevdamise eesmärgil anda loa informatsiooni vahetamiseks pädevate ametiasutuste ja nende ametiasutuste või organite vahel, kes seaduse järgi vastutavad äriühinguõiguse rikkumiste tuvastamise ja uurimise eest.
Liikmesriigid, kes kasutavad esimeses lõigus ettenähtud võimalust, nõuavad vähemalt järgmiste tingimuste täitmist:
— nimetatud informatsioon on mõeldud esimeses lõigus osutatud kontrolli teostamiseks,
— selles seoses saadud informatsiooni kohta kehtib lõikes 2 kehtestatud ametisaladuse hoidmise kohustus,
— kui informatsioon pärineb mõnest teisest liikmesriigist, võib seda avalikustada ainult selgesõnalisel kokkuleppel informatsiooni avaldanud pädevate ametiasutustega ja üksnes nende ametiasutustega kokkulepitud eesmärkidel.
Kui ühe liikmesriigi pädevad ametiasutused või organid, millele on osutatud esimeses lõigus, täidavad oma tuvastamis- ja uurimisülesandeid selleks ametisse nimetatud eripädevusega isikute kaasabil, kes riiklikus sektoris ei tööta, võib esimeses lõigus ettenähtud informatsiooni vahetamise võimalus laieneda nimetatud isikutele teises lõigus kindlaksmääratud tingimustel.
Teise lõigu viimase alapunkti rakendamiseks teatavad esimeses lõigus nimetatud ametiasutused või organid informatsiooni avalikustanud pädevatele ametiasutustele nende isikute nimed ja täpsed kohustused, kellele nimetatud informatsioon tuleb saata.
Liikmesriigid teevad komisjonile ja teistele liikmesriikidele teatavaks nende ametiasutuste ja organite nimed, kes vastavalt käesolevale lõikele võivad nimetatud informatsiooni saada.
Enne 2000. aasta 31. detsembrit koostab komisjon ettekande käesoleva lõike sätete kohaldamise kohta.
9. Käesolev artikkel ei takista pädeval ametiasutusel edastamast keskpankadele ja teistele rahandusasutustega samasugustes ülesannetes olevatele organitele nende tööülesannete täitmiseks mõeldud informatsiooni, samuti ei takista see neid ametiasutusi ega organeid edastamast pädevatele ametiasutustele lõike 5 kohaldamiseks vajalikku informatsiooni. Selles seoses saadud informatsiooni kohta kehtib käesolevas artiklis kehtestatud ametisaladuse hoidmise kohustus.
10. Käesolev artikkel ei takista pädevatel ametiasutustel edastamast lõigetes 2—5 osutatud informatsiooni arvelduskojale või mõnele teisele oma liikmesriigi turu tarbeks siseriikliku õiguse alusel asutatud arveldus- ja tasaarveldusteenuseid osutavale organile, eeldades et nimetatud informatsiooni edastamine on vajalik selleks, et tagada nende organite õige funktsioneerimine, kui turul osalejad ei täida kohustusi või võivad neid mitte täita. Selles seoses saadud informatsiooni kohta kehtib lõikes 2 kehtestatud ametisaladuse hoidmise kohustus. Liikmesriigid tagavad siiski, et lõike 3 alusel saadud informatsiooni ei tohi selles lõikes osutatud asjaoludel avalikustada ilma informatsiooni avalikustanud pädevate ametiasutuste selgesõnalise nõusolekuta.
11. Olenemata lõigetes 2 ja 5 osutatud sätetest, võivad liikmesriigid seaduses ettenähtud juhtudel anda teatud informatsiooni avalikustamise loa teistele keskvalitsuse asutustele, kes vastutavad avatud investeerimisfondide (UCITS) ja nende äritegevusele kaasaaitavate äriühingute, krediidiasutuste, finantseerimisasutuste, investeerimisühingute ning kindlustusseltside kohta käiva järelevalvealase seadusandluse eest, ning nende asutuste nimel tegutsevatele inspektoritele.
Sellistel tingimustel võib informatsiooni avalikustada siiski ainult selleks, et kontrollida usaldatavusnormatiivide täitmist.
Vaatamata eeltoodule sätestavad liikmesriigid, et lõigete 3 ja 6 alusel saadud informatsiooni ei tohi kunagi avalikustada käesolevas lõikes nimetatud asjaoludel, välja arvatud selgesõnalisel kokkuleppel informatsiooni avalikustanud pädevate ametiasutustega.
Artikkel 50a
1. Liikmesriigid sätestavad vähemalt, et:
— anda tunnistust tegevusloa andmise tingimuste või spetsiaalselt rahaasutuste tegevust sätestavate õigus- ja haldusnormide olulisest rikkumisest,
— kahjustada rahaasutuse edasist tegevust, või
— viia raamatupidamisaruannete kinnitamata jätmiseni või tuua kaasa lisatingimusi;
b) samuti on nimetatud isik kohustatud ette kandma kõikidest temale tööülesannete täitmisel teatavaks saanud punktis a kirjeldatud asjaoludest ja otsustest äriühingus, millel on kontrollisuhetest tulenevalt püsivad sidemed sellise rahaasutusega, kus ta oma eespool nimetatud tööülesandeid täidab.
2. Kui isikud, kellele direktiiv 84/253/EMÜ selleks loa annab, edastavad pädevatele ametiasutustele kõikide lõikes 1 osutatud asjaolude või otsuste kohta informatsiooni heauskselt, ei käsitleta seda lepinguga või õigus- ja haldusnormidega informatsiooni avaldamisele kehtestatud piirangute rikkumisena ning nimetatud isikud ei kanna selle eest mingit vastutust.
Artikkel 51
1. Artiklis 49 tähendatud ametiasutused peavad põhjendama igat tegevusluba keelavat ja igat eitavat otsust, mis tehakse käesoleva direktiivi rakendamiseks üldisi meetmeid võttes ning põhjendusetaotlejatele edastama.
2. Liikmesriigid kannavad hoolt, et kooskõlas käesoleva direktiiviga õigus- ja haldusnormide alusel tehtud avatud investeerimisfonde (UCITS) puudutavaid otsuseid on õigus kohtusse kaevata; sama kehtib juhul, kui avatud investeerimisfondi (UCITS) tegevusloa taotlusele, mis sisaldab kogu kehtivatele sätetega nõutavat infot, ei järgne otsust kuue kuu jooksul arvestades taotluse esitamisest.
Artikkel 52
1. Ainult selle liikmesriigi asutustel, kus avatud investeerimisfond (UCITS) asub, on õigus tema suhtes meetmeid võtta, juhul kui ettevõte rikub õigus- ja haldusnorme või investeerimisfondi eeskirjas või investeerimisühingu põhikirjas sätestatud norme.
2. Selle liikmesriigi asutused, kus avatud investeerimisfondi (UCITS) osasid turustatakse, võivad siiski tema suhtes meetmeid võtta, juhul kui ettevõte rikub VIII jao sätteid.
3. Selle liikmesriigi asutused, kus avatud investeerimisfond (UCITS) paikneb, peavad avatud investeerimisfondi (UCITS) tegevusloast ilma jätvast otsusest või tema suhtes võetud muudest tõsistest meetmetest või igast tema suhtes rakendatavast tagasiostu või tagasivõtu peatamisest viivitamata teatama nende liikmesriikide asutustele, kus kõnealuse avatud investeerimisfondi (UCITS) osasid turustatakse.
Artikkel 52a
1. Kui fondivalitseja tegutseb teenuseid osutades või filiaalide asutamise kaudu ühes või mitmes vastuvõtvas liikmesriigis, teevad kõikide asjassepuutuvate liikmesriikide pädevad asutused tihedat koostööd.
Taotluse korral annavad nad üksteisele kogu selliste fondivalitsejate juhtimist ja omandilist kuuluvust käsitleva teabe, mis võib hõlbustada järelevalvet, ja kogu teabe, mis võib hõlbustada selliste fondivalitsejate jälgimist. Eelkõige teevad päritoluliikmesriigi asutused koostööd tagamaks, et vastuvõtva liikmesriigi asutused saaksid koguda artikli 6c lõikes 2 märgitud andmeid.
2. Niivõrd kuivõrd see on vajalik järelevalveõiguse teostamiseks, teavitavad vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused päritoluliikmesriigi pädevaid asutusi kõigist vastuvõtva liikmesriigi vastavalt artikli 6c lõikele 6 võetud meetmetest, mis käsitlevad fondivalitseja suhtes rakendatud sanktsioone või fondivalitseja tegevuse piiramist.
Artikkel 52b
1. Iga vastuvõttev liikmesriik tagab, et kui teises liikmesriigis tegevusloa saanud fondivalitseja tegutseb tema territooriumil filiaali kaudu, saavad fondivalitseja päritoluliikmesriigi pädevad asutused pärast vastuvõtva liikmesriigi pädevate asutuste teavitamist kas ise või selleks volitatud isikute kaudu artiklis 52a märgitud teavet kohapeal kontrollida.
2. Fondivalitseja päritoluliikmesriigi pädevad asutused võivad ka paluda, et fondivalitseja vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused korraldaksid sellise kontrollimise. Vastava taotluse saanud asutused peavad, tegutsedes neile antud volituste raames, ise kontrollimist korraldama või lubama seda teha taotluse esitanud asutustel või audiitoritel või ekspertidel.
3. Käesolev artikkel ei mõjuta vastuvõtva liikmesriigi pädevate asutuste õigust käesolevast direktiivist tulenevate kohustuste täitmise raames kohapeal kontrollida nende territooriumil asutatud filiaale.
X JAGU
Euroopa väärtpaberikomitee
▼M7 —————
Artikkel 53a
Komisjon võtab vastu käesoleva direktiivi tehnilised muudatused järgmistes valdkondades:
a) määratluste selgitamine käesoleva direktiivi ühtse kohaldamise tagamiseks kogu ühenduses;
b) terminite ühtlustamine ja määratluste vormistamine kooskõlas hilisemate avatud investeerimisfonde ja nendega seotud küsimusi reguleerivate õigusaktidega.
Meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, võetakse vastu vastavalt artikli 53b lõikes 2 sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.
Artikkel 53b
1. Komisjoni abistab Euroopa väärtpaberikomitee, mis on asutatud komisjoni otsusega 2001/528/EÜ. ( 18 )
2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.
XI JAGU
Üleminekusätted, kõrvalekalded ja lõppsätted
Artikkel 54
Üksnes Taani avatud investeerimisfondide (UCITS) puhul käsitletakse Taanis väljalastud pantebreve'i artikli 19 lõike 1 punktis b tähendatud vabalt kaubeldavate väärtpaberite ekvivalendina.
Artikkel 55
Kõrvale kaldudes artikli 7 lõikest 1 ja artikli 14 lõikest 1 võivad pädevad asutused lubada nendel avatud investeerimisfondidel (UCITS), millel kooskõlas riigi siseõigusega oli käesoleva direktiivi vastuvõtmise kuupäeval kaks või enam depoopanka, säilitada olemasolev arv depoopanku juhul, kui need pädevad asutused saavad tagatise, et artikli 7 lõike 3 ja artikli 14 lõike 3 alusel ette nähtud ülesandeid tegelikult täidetakse.
Artikkel 56
1. Kõrvale kaldudes artiklist 6 võivad liikmesriigid anda fondivalitsejatele loa välja lasta esitajasertifikaate, mis esindavad teiste äriühingute registreeritud väärtpabereid.
2. Liikmesriigid võivad anda nendele fondivalitsejatele, kes käesoleva direktiivi vastuvõtmise kuupäeval arendavad artiklis 6 sätestatu kõrval ka muud tegevust, anda loa seda äritegevust jätkata viie aasta jooksul arvates kõnealusest kuupäevast.
Artikkel 57
1. Liikmesriigid rakendavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud meetmed hiljemalt 1. oktoobril 1989. Nad informeerivad sellest viivitamata komisjoni.
2. Liikmesriigid võivad käesoleva direktiivi rakendamise kuupäeval olemasolevatele avatud investeerimisfondidele (UCITS) anda uute siseriiklike õigusnormide täitmiseks aega kuni 12 kuud alates kõnealusest kuupäevast.
3. Kreeka Vabariigil ja Portugali Vabariigil lubatakse käesoleva direktiivi rakendamine edasi lükata hiljemalt 1. aprillini 1992.
Üks aasta enne seda kuupäeva esitab komisjon nõukogule aruande direktiivi rakendamise käigu ja kõigi raskuste kohta, millega Kreeka Vabariik või Portugali Vabariik võivad direktiivi rakendamise käigus kokku puutuda esimeses lõigus tähendatud kuupäevaks.
Komisjon teeb vajaduse korral nõukogule ettepaneku pikendada direktiivi rakendamise tähtaega kõige rohkem nelja aasta võrra.
Artikkel 58
Liikmesriigid tagavad, et nad edastavad komisjonile nende poolt käesolevas direktiivis käsitletud valdkonnas vastu võetavate põhiliste õigus- ja haldusnormide tekstid.
Artikkel 59
Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.
►M4 I ◄ LISA
LOEND A
|
1. Info lepingulise fondi kohta |
1. Info fondivalitseja kohta |
1. Info investeerimisühingu kohta |
|
1.1. Nimi |
1.1. Nimetus või ärinimi, õiguslik vorm, registrisse kantud asukoht ja peakontor, kui see erineb registrisse kantud asukohast. |
1.1. Nimetus või ärinimi, õiguslik vorm, registrisse kantud asukoht ja peakontor, kui see erineb registrisse kantud asukohast. |
|
1.2. Lepingulise fondi asutamiskuupäev. Tegevuse tähtaeg, kui see on piiratud. |
1.2. Fondivalitseja asutamise kuupäev. Tegevuse tähtaeg, kui see on piiratud. |
1.2. Investeerimisühingu asutamise kuupäev. Tegevuse tähtaeg, kui see on piiratud. |
|
1.3. Kui fondivalitseja haldab teisi lepingulisi fonde, siis need teised lepingulised fondid. |
1.3. Kui investeerimisühingul on eri investeerimisosakondi, märge nende osakondade kohta. ◄ |
|
|
1.4. Koht, kust on võimalik saada fonditingimusi, kui seda pole lisatud, ning perioodilisi aruandeid. |
1.4. Koht, kust võib saada investeerimisühingu põhikirja, kui seda pole lisatud, ning perioodilisi aruandeid. |
|
|
1.5. Lühiandmed lepingulise fondi suhtes kohaldatava maksusüsteemi kohta, kui need puudutavad osakuomanikke. Andmed selle kohta, kas tehakse mahaarvatisi avatud investeerimisfondi poolt osakuomanikele makstavalt tulult ja kapitali kasvutulult. |
1.5. Lühiandmed investeerimisühingu suhtes kohaldatava maksusüsteemi kohta, kui need puudutavad osakuomanikke. Andmed selle kohta, kas tehakse mahaarvatisi investeerimisühingu poolt osakuomanikele makstavalt tulult ja kapitali kasvutulult. |
|
|
1.6. Raamatupidamisarvestuse kuupäev ja tulu jaotamise sagedus. |
1.6. Raamatupidamisarvestuse kuupäev ja tulu jaotamise sagedus. |
|
|
1.7. Artiklis 31 tähendatud raamatupidamisandmete auditeerimise eest vastutavate isikute nimed. |
1.7. Artiklis 31 tähendatud raamatupidamisandmete auditeerimise eest vastutavate isikute nimed. |
|
|
1.8. Fondivalitseja haldus-, juhtimis- ja järelevalveorganite liikmete nimed ja ametid. Andmed nende põhitegevuse kohta väljaspool fondivalitsejat, kui see on tähtis fondivalitseja seisukohalt. |
1.8. Investeerimisühingu haldus-, juhtimis- ja järelevalveorganite liikmete nimed ja ametid. Andmed nende põhitegevuse kohta väljaspool investeerimisühingut, kui see on tähtis investeerimisühingu seisukohast. |
|
|
1.9. Märgitud kapitali suurus, sissemakstud kapitali nimetamisega. |
1.9. Kapital |
|
|
1.10. Andmed osakute liikide ja põhitunnuste kohta, eelkõige: — õiguse liik (asja-, võlanõude- või muu õigus), mida osak esindab, — originaalväärtpaberid või sertifikaadid omandiõigust tõendavate dokumentidena; kanne registris või raamatupidamiskontos, — osakute tunnused: nimelised või esitajaosakud. Mis tahes esineda võivad väärtpaberite klassid, — osakuomanike hääleõiguste kirjeldus, kui need on olemas, — asjaolud, mille puhul võib otsustamisele tulla lepingulise fondi likvideerimine ja likvideerimise kord, eelkõige seoses osakuomanike õigustega. |
1.10. Andmed osakute liikide ja põhitunnuste kohta, eelkõige: — originaalväärtpaberid või sertifikaadid omandiõigust tõendavate dokumentidena; kanne registris või raamatupidamiskontos, — osakute tunnused: nimelised või esitajaosakud. Mis tahes esineda võivad väärtpaberite klassid, — osakuomanike hääleõiguste kirjeldus, — asjaolud, mille puhul võib otsustamisele tulla investeerimisühingu likvideerimine ja likvideerimise kord, eelkõige seoses osakuomanike õigustega. |
|
|
1.11. Võimaluse korral väärtpaberibörsid või turud, kus osakuid noteeritakse või nendega kaubeldakse. |
1.11. Võimaluse korral väärtpaberibörsid või turud, kus osakuid noteeritakse või nendega kaubeldakse. |
|
|
1.12. Osakute väljalaskmise ning müümise kord ja tingimused. |
1.12. Osakute väljalaskmise ning müümise kord ja tingimused. |
|
|
1.13. Osakute tagasiostmise ja tagasivõtmise kord ja tingimused ning asjaolud, mille puhul tagasiostmine ja tagasivõtmine võidakse peatada. |
1.13. Osakute tagasiostmise ja tagasivõtmise kord ja tingimused ning asjaolud, mille puhul tagasiostmine ja tagasivõtmine võidakse peatada. ►M4 Kui investeerimisühingul on eri investeerimisosakondi, teave selle kohta, kuidas osakuomanik saab siirduda ühest osakonnast teise ning sel juhul võetavate tasude kohta. ◄ |
|
|
1.14. Kasumi kindlakstegemise ja kasutamise reeglite kirjeldus. |
1.14. Kasumi kindlakstegemise ja kasutamise reeglite kirjeldus. |
|
|
1.15. Lepingulise fondi investeerimiseesmärgid, kaasa arvatud selle finantseesmärgid (näiteks kapitali kasv või tulu), investeerimispoliitika (näiteks spetsialiseerumine geograafilisele alale või majandussektorile), selle investeerimispoliitika mis tahes piirangud ning mis tahes metoodika, vahendid või krediidivõime, mida lepingulise fondi juhtimises võib kasutada. |
1.15. Investeerimisühingu investeerimiseesmärgid, kaasa arvatud selle finantseesmärgid (näiteks kapitali kasv või tulu), investeerimispoliitika (näiteks spetsialiseerumine geograafilisele alale või majandussektorile), selle investeerimispoliitika mis tahes piirangud ning mis tahes metoodika, vahendid või krediidivõime, mida investeerimisühingu juhtimises võib kasutada. |
|
|
1.16. Vara hindamise reeglid. |
1.16. Vara hindamise reeglid. |
|
|
1.17. Osakute müügi- või väljalaskehinna ning tagasiostu- või tagasivõtuhinna määramine, eelkõige: — nende hindade arvutamise meetod ja sagedus, — info osakute müümise või väljalaskmise ning tagasiostmise või tagasivõtmisega seotud kulude kohta, — nende hindade avaldamise, viis, koht ja sagedus. |
1.17. Osakute müügi- või väljalaskehinna ning tagasiostu- või tagasivõtuhinna määramine, eelkõige: — nende hindade arvutamise meetod ja sagedus, — info osakute müümise või väljalaskmise ning tagasiostmise või tagasivõtmisega seotud kulude kohta, — nende hindade avaldamise, viis, koht ja sagedus. (1) |
|
|
1.18. Info lepingulise fondi poolt fondivalitsejale, depoopangale või kolmandatele isikutele tasu maksmise ning kulude hüvitamise viisi, suuruse ja väljaarvutamise kohta. |
1.18. Info investeerimisühingu poolt oma direktoritele ja haldus-, juht- ja järelevalveorganite liikmetele, depoopangale või kolmandatele isikutele makstava tasu maksmise ja kulude hüvitamise viisi, suuruse ja väljaarvutamise kohta. |
|
|
(1) Käesoleva direktiivi artikli 14 lõikes 5 mõeldud investeerimisühingud näitavad ära ka: — osakute puhasmaksumuse arvutamise meetodi ja sageduse, — selle väärtuse avaldamise viisi, koha ja sageduse, — väärtpaberibörsi turustavas riigis, mille noteering määrab selles riigis börsiväliste tehingute hinna. |
||
2. Info depoopanga kohta:
2.1. nimetus või ärinimi, õiguslik vorm, registrisse kantud asukoht ja peakontor, kui see erineb registrisse kantud asukohast;
2.2. põhitegevus.
3. Info konsultatsioonifirmade või väljaspool äriühingut olevate nõunike kohta investeeringute alal, kes nõustavad lepingu alusel, mille eest tasutakse vabalt kaubeldavatesse väärtpaberitesse avatud investeerimisfondide (UCITS) varast:
3.1. konsultatsioonifirma nimetus või ärinimi või nõuniku nimi;
3.2. fondivalitseja või investeerimisühinguga sõlmitud lepingu olulised tingimused, mis võivad olla osakuomanikele tähtsad, välja arvatud tasustamist puudutavad tingimused;
3.3. muu oluline tegevus.
4. Info osakuomanikele väljamaksete tegemise korra, osakute tagasiostmise või tagasivõtmise ja avatud investeerimisfondi (UCITS) puudutava info kättesaadavaks tegemise kohta. Sellist infot tuleb igal juhul anda liikmesriigis, kus avatud investeerimisfond (UCITS) paikneb. Juhul, kui osakuid turustatakse mõnes teises liikmesriigis, antakse seda liikmesriiki puudutavat infot lisaks seal avaldatavas emissiooniprospektis.
5. Muu investeerimisteave
5.1. avatud investeerimisfondi (unit trust)/lepingulise fondi või investeerimisühingu senine käekäik (kui võimalik) — nimetatud teabe võib paigutada emissiooniprospekti või sellele lisada;
5.2. tüüpinvestori profiil, kelle jaoks avatud investeerimisfond (unit trust)/lepinguline fond või investeerimisühing on loodud.
6. Majandusteave
6.1. võimalikud muud kulud või tasud peale punktis 1.17 nimetatud tasude, näidates eraldi osakuomaniku tasutavad kulud ja tasud ning avatud investeerimisfondi (unit trust)/lepingulise fondi või investeerimisühingu varast tasutavad kulud või tasud.
LOEND B
Info, mis peab sisalduma perioodilistes aruannetes
I. Bilanss
— vabalt kaubeldavad väärtpaberid,
— artikli 19 lõike 2 punktis b tähendatud liiki võlakohustused,
— pangakonto saldod,
— muu vara,
— vara kogumaksumus,
— kohustused,
— vara puhasmaksumus.
II. Ringluses olevate osakute arv
III. Vara puhasmaksumus osaku kohta
IV. Väärtpaberiportfell, järgmiselt liigitatuna:
a) väärtpaberibörsil ametlikult noteeritud vabalt kaubeldavad väärtpaberid;
b) vabalt kaubeldavad väärtpaberid, millega kaubeldakse mõnel teisel reguleeritud turul;
c) artikli 19 lõike 1 punktis d tähendatud liiki hiljuti välja lastud vabalt kaubeldavad väärtpaberid;
d) artikli 19 lõike 2 punktis a tähendatud muud liiki vabalt kaubeldavad väärtpaberid;
e) kooskõlas artikli 19 lõike 2 punktiga b võrdväärsena käsitletavad võlakohustused;
analüüsituna kõige sobivamate kriteeriumide alusel, silmas pidades avatud investeerimisfondide (UCITS) investeerimispoliitikat (näiteks majanduslike, geograafiliste ja valuutakriteeriumide alusel) kui netovara protsenti; iga eespoolnimetatud investeeringu puhul tuleks ära nimetada osak, mida ta esindab avatud investeerimisfondi (UCITS) vara kogumaksumuses.
Andmed väärtpaberiportfelli struktuuri muutumiste kohta aruandeperioodil.
V. Andmed avatud investeerimisfondi (UCITS) vara arengu kohta aruande perioodil, kaasa arvatud:
— investeeringute tulu,
— muu tulu,
— juhtimiskulud,
— depoopanga kulud,
— muud kulud ja maksud,
— puhastulu,
— tulude jaotamine ning reinvesteeritud tulu,
— kapitalikonto muutused,
— investeeringute kallinemine või odavnemine,
— mis tahes muud avatud investeerimisfondi (UCITS) vara ja kohustusi mõjutavad muutused.
VI. Võrdlustabel kolme viimase majandusaasta kohta, kuhu iga majandusaasta lõpul lisatakse iga majandusaasta kohta:
— kogu vara puhasmaksumus,
— vara puhasmaksumus osaku kohta.
VII. Andmed avatud investeerimisfondi (UCITS) aruandeperioodi kestel artikli 21 tähenduses sooritatud tehingutest tuleneva börsikohustuste summa kohta tehinguliikide järgi.
LOEND C
Lihtsustatud emissiooniprospekti sisu
Avatud investeerimisfondi (UCITS) lühitutvustus
— millal avatud investeerimisfond (unit trust)/lepinguline fond või investeerimisühing loodi ning liikmesriik, kus investeerimisfond (unit trust)/lepinguline fond või investeerimisühing on registrisse kantud/asutatud,
— kui avatud investeerimisfondil (UCITS) on eri investeerimisüksusi, märge selle asjaolu kohta,
— fondivalitseja (võimaluse korral),
— eeldatav tegutsemisaeg (võimaluse korral),
— depoopank,
— audiitorid,
— avatud investeerimisfondi (UCITS) edendav finantsgrupp (nt pank).
Investeerimisteave
— avatud investeerimisfondi (UCITS) eesmärkide lühitutvustus,
— avatud investeerimisfondi (unit trust)/lepingulise fondi või investeerimisühingu investeerimispoliitika ning lühike hinnang fondi riskiprofiilile (sh võimaluse korral teave vastavalt artiklile 24a ning investeerimisüksuste kaupa),
— võimaluse korral avatud investeerimisfondi (unit trust)/lepingulise fondi või investeerimisühingu senine käekäik ning hoiatus, et see ei näita tulevast käekäiku — nimetatud teabe võib paigutada emissiooniprospekti või sellele lisada,
— tüüpinvestori profiil, kelle jaoks avatud investeerimisfond (unit trust)/lepinguline fond või investeerimisühing on loodud.
Majandusteave
— maksukorraldus,
— märkimise ja tagasimüügi komisjonitasud,
— muud võimalikud kulud või tasud, näidates eraldi osakuomaniku tasutavad kulud ja tasud ning avatud investeerimisfondi (unit trust)/lepingulise fondi või investeerimisühingu varadest tasutavad kulud või tasud.
Kauplemisteave
— kuidas osakuid osta,
— kuidas osakuid müüa,
— kui avatud investeerimisfondil (UCITS) on eri investeerimisosakondi, kuidas siirduda ühest investeerimisosakonnast teise ning sel juhul võetavad tasud,
— võimaluse korral avatud investeerimisfondide (UCITS) osakutelt dividendide maksmise tähtaeg ja kord,
— hindade avaldamise või kättesaadavaks tegemise koht, viis ja sagedus.
Lisateave
— teatis, et taotluse korral on võimalik enne lepingu sõlmimist ning pärast seda tasuta saada täielik emissiooniprospekt, aastaaruanne ja poolaastaaruanne,
— pädev asutus,
— märge kontaktpunkti kohta (isik/osakond, ajad jne), kust vajaduse korral saab lisaselgitusi,
— emissiooniprospekti avaldamise kuupäev.
II LISA
Ühisportfelli haldamisega seotud ülesanded:
— Investeeringute haldamine.
— Haldamine:
—a) õigusteenused ja fondivalitsemisega seotud raamatupidamisteenused;
b) klientide päringud;
c) väärtuse ja hinna määramine (sh maksudeklaratsioonid);
d) õigusnormidele vastavuse järelevalve;
e) osakuomanike registri pidamine;
f) tulu jaotamine;
g) osakute emiteerimine ja väljaostmine;
h) lepingutega seotud arveldamine (sh tõendite saatmine);
i) dokumentide säilitamine.
— Turustamine.
( 1 ) EÜT C 171, 26.7.1976, lk 1.
( 2 ) EÜT C 57, 7.3.1977, lk 31.
( 3 ) EÜT C 75, 26.3.1977, lk 10.
( 4 ) EÜT L 168, 18.7.1995, lk 7.
( 5 ) EÜT L 348, 17.12.1988, lk 62.
( 6 ) EÜT L 141, 11.6.1993, lk 27. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2000/64/EÜ (EÜT L 290, 17.11.2000, lk 27).
( 7 ) EÜT L 193, 18.7.1983, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud 1994. aasta ühinemisaktiga.
( 8 ) EÜT L 126, 26.5.2000, lk 1. Direktiivi on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2000/28/EÜ (EÜT L 275, 27.10.2000, lk 37).
( 9 ) EÜT L 141, 11.6.1993, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 98/33/EÜ (EÜT L 204, 21.7.1998, lk 29).
( 10 ) Ametlike Väljaannete Talitus lisab viite käesolevale direktiivile.
( 11 ) ELT L.
( 12 ) EÜT L 84, 26.3.1997, lk 22.
( 13 ) Nõukogu 25. juuli 1978. aasta neljas direktiiv 78/660/EMÜ, mis põhineb asutamislepingu artikli 54 lõike 3 punktil g ja käsitleb teatavat liiki äriühingute raamatupidamise aastaaruandeid (EÜT L 222, 14.8.1978, lk 11). Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 1999/60/EÜ (EÜT L 162, 26.6.1999, lk 65).
( 14 ) Nõukogu 13. juuni 1983. aasta seitsmes direktiiv 83/349/EMÜ, mis põhineb asutamislepingu artikli 54 lõike 3 punktil g ja käsitleb konsolideeritud aastaaruandeid (EÜT L 193, 18.7.1983, lk 1). Direktiivi on viimati muudetud 1994. aasta ühinemisaktiga.
( 15 ) EÜT L 126, 12.5.1984, lk 20.
( 16 ) EÜT L 126, 12.5.1984, lk 20.
( 17 ) EÜT L 222, 14.8.1978, lk 11. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 90/605/EMÜ (EÜT L 317, 16.11.1990, lk 60).
( 18 ) EÜT L 191, 13.7.2001, lk 45. Otsust on muudetud otsusega 2004/8/EÜ (ELT L 3, 7.1.2004, lk 33).