Access to European Union law
<a href="https://eur-lex.europa.eu/content/help/eurlex-content/experimental-features.html" target="_blank">More about the experimental features corner</a>
Choose the experimental features you want to try
EUR-Lex
Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

You are here
Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search

Document 01984A0512(01)-20111130

    Consolidated text: Kaupade piirikontrolli kooskõlastamise rahvusvaheline konventsioon PREAMBUL

    Access initial legal act
    (

    Legal status of the document In force

    )

    Access current version (27/05/2021)

    ELI: http://data.europa.eu/eli/convention/1984/1262/2011-11-30

    01984A0512(01) — ET — 30.11.2011 — 001.002

    Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu

    ►B

    KAUPADE PIIRIKONTROLLI KOOSKÕLASTAMISE RAHVUSVAHELINE KONVENTSIOON

    PREAMBUL

    (ELT L 126 12.5.1984, lk 3)

    Muudetud:

     

     

    Euroopa Liidu Teataja

      nr

    lehekülg

    kuupäev

    ►M1

    NÕUKOGU OTSUS, 25. september 2008,

      L 55

    21

    27.2.2009

    ►M2

    Genfis 21. oktoobril 1982 sõlmitud kaupade piirikontrolli tingimuste kooskõlastamise rahvusvahelise konventsiooni (kooskõlastamise konventsioon) ( 1 ) muutmine 

      L 317

    13

    30.11.2011



    ▼B

    KAUPADE PIIRIKONTROLLI KOOSKÕLASTAMISE RAHVUSVAHELINE KONVENTSIOON

    PREAMBUL



    KONVENTSIOONIOSALISED,

    SOOVIDES parandada kaupade rahvusvahelist liikumist,

    PIDADES SILMAS vajadust soodustada kaupade liikumist üle piiride,

    NENTIDES, et kontrollmeetmeid kohaldavad piiridel eri kontrollteenistused,

    TUNNISTADES, et nimetatud kontrolli teostamise tingimusi on selle otstarvet, nõuetekohast rakendamist ja tõhusust kahjustamata võimalik suures ulatuses kooskõlastada,

    OLLES VEENDUNUD, et piirikontrolli kooskõlastamine on nimetatud eesmärkide saavutamise oluline vahend,

    ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:



    I PEATÜKK

    ÜLDSÄTTED

    Artikkel 1

    Mõisted

    Käesoleva konventsiooni kohaldamisel kasutatakse järgmisi mõisteid:

    a) 

    toll — riiklik teenistus, mis vastutab tolliseaduste kohaldamise ning impordi- ja ekspordilõivude ning -maksude kogumise eest ja vastutab ka teiste, muu hulgas kauba transpordi, transiidi ja ekspordiga seotud õigusnormide kohaldamise eest;

    b) 

    tollikontroll — meetmed, mida võetakse õigusnormide täitmise tagamiseks ning mille rakendamise eest toll vastutab;

    c) 

    sanitaar-meditsiiniline kontroll — kontroll, mida tehakse isikute elu ja tervise kaitsmiseks, välja arvatud veterinaarkontroll;

    d) 

    veterinaarkontroll — loomade ja loomsete saaduste suhtes kohaldatav sanitaarkontroll, mille eesmärk on kaitsta inimeste ja loomade elu ja tervist, samuti loomahaiguste kandjatena toimida võivate esemete või kauba kontroll;

    e) 

    fütosanitaarkontroll — kontroll, mille eesmärk on vältida taime- ja taimsete saaduste kahjurite levikut ning üle riigipiiride liikumist;

    f) 

    tehnilistele standarditele vastavuse kontroll — kontroll, mille eesmärk on tagada, et kaup vastab asjaomaste õigusnormidega ettenähtud rahvusvahelistele ja siseriiklikele miinimumstandarditele;

    g) 

    kvaliteedikontroll — mistahes eespool loetlemata kontroll, mille eesmärk on tagada, et kaup vastab asjaomaste õigusnormidega ette nähtud rahvusvahelistele või siseriiklikele minimaalsetele kvaliteedinõuetele;

    h) 

    kontrolliteenistus — mis tahes teenistus, mis vastutab kõikide või mõningate eespool loetletud kontrollide ja muude kauba impordi, ekspordi või transiidi suhtes regulaarselt kohaldatava kontrolli eest.

    Artikkel 2

    Eesmärk

    Kaupade rahvusvahelise liikumise soodustamiseks on käesoleva konventsiooni eesmärk vähendada nõutavaid formaalsusi ning kontrollide arvu ja kestust eelkõige siseriiklike ja rahvusvaheliste kontrolliprotseduuride ning nende rakendamise meetodite kooskõlastamise kaudu.

    Artikkel 3

    Reguleerimisala

    1.  
    Käesolevat konventsiooni kohaldatakse kõikide imporditavate või eksporditavate või transiitkaupade suhtes, mida veetakse üle ühe või enama mere-, õhu- või maismaapiiri.
    2.  
    Käesolevat konventsiooni kohaldatakse kõikide konventsiooniosaliste kontrolliteenistuste suhtes.



    II PEATÜKK

    PROTSEDUURIDE KOOSKÕLASTAMINE

    Artikkel 4

    Kontrollide kooskõlastamine

    Konventsiooniosalised kohustuvad tolli- ja muude kontrolliteenistuste töö korraldama võimalikult suures ulatuses kooskõlastatud viisil.

    Artikkel 5

    Asutuste vahendid

    Kontrolliteenistuste rahuldava toimimise tagamiseks jälgivad konventsiooniosalised nii palju kui võimalik ja siseriiklike õigusaktide raames, et teenistustele tagatakse:

    a) 

    liikluse nõuetega kooskõlas olev piisav arv kvalifitseeritud personali;

    b) 

    kontrollimiseks sobivad seadmed ja vahendid, võttes arvesse transpordiliike, kontrollitavat kaupa ning liikluse nõudeid;

    c) 

    ametiisikute ametlikud käitumisjuhised rahvusvaheliste lepingute ja kokkulepete ning kehtivate siseriiklike õigusnormide järgimiseks.

    Artikkel 6

    Rahvusvaheline koostöö

    Konventsiooniosalised kohustuvad tegema vastastikku koostööd ning taotlema vajalikku koostööd pädevatelt rahvusvahelistelt organisatsioonidelt, et saavutada käesoleva konventsiooni eesmärke ning üritada vajaduse korral sõlmida uusi mitme- või kahepoolseid lepinguid või kokkuleppeid.

    Artikkel 7

    Naaberriikide koostöö

    Igakordsel ühise maismaapiiri ületamisel võtavad asjaomased konventsiooniosalised võimaluse korral kohaseid meetmeid kauba piiriületuse hõlbustamiseks ning püüavad eelkõige:

    a) 

    korraldada kauba ja dokumentide ühist kontrolli ühiste vahenditega;

    b) 

    tagada, et kooskõlas oleksid:

    — 
    piiripunktide lahtiolekuajad,
    — 
    seal tegutsevad kontrolliteenistused,
    — 
    aktsepteeritavad või kasutatavad kaubakategooriad, transpordiliigid ja rahvusvahelised tollitransiidiprotseduurid.

    Artikkel 8

    Teabevahetus

    Konventsiooniosalised saadavad taotluse korral üksteisele teavet, mis on vajalik käesoleva konventsiooni kohaldamiseks lisades nimetatud tingimustel.

    Artikkel 9

    Dokumendid

    1.  
    Konventsiooniosalised püüavad omavahel ning koostöös pädevate rahvusvaheliste organisatsioonidega juurutada ÜRO näidisvormile vastavaid dokumente.
    2.  
    Konventsiooniosalised tunnustavad mistahes asjakohase tehnilise protsessi abil valmistatud dokumente, tingimusel et need on kooskõlas ametlike vormi-, autentsus- ja sertifitseerimisnõuetega ning on loetavad ja arusaadavad.
    3.  
    Konventsiooniosalised tagavad vajalike dokumentide koostamise ja kinnitamise ranges kooskõlas asjaomaste õigusnormidega.



    III PEATÜKK

    SÄTTED TRANSIIDI KOHTA

    Artikkel 10

    Transiitkaup

    1.  
    Võimaluse korral käsitlevad konventsiooniosalised transiitkaupa, eelkõige rahvusvahelisel tollitransiidiprotseduuril olevat kaupa lihtsalt ja kiiresti, piirates selle kontrollimist vaid juhtudega, kus selleks annavad põhjust tegelikud asjaolud või ohud. Lisaks võtavad nad arvesse sisemaariikide olukorda. Nad püüavad pakkuda rahvusvahelisel tollitransiidiprotseduuril oleva kauba tollist läbilaskmiseks pikemaid lahtiolekuaegu ning olemasolevate tollipunktide pädevuse laiendamist.
    2.  
    Nad püüavad igal võimalikul viisil soodustada konteinerites või muudes nõuetekohast turvalisust pakkuvates laadimisvahendites veetava kauba transiiti.



    IV PEATÜKK

    MUUD SÄTTED

    Artikkel 11

    Avalik kord

    1.  
    Ükski käesoleva konventsiooni säte ei takista kohaldamast impordi, ekspordi või transiidi suhtes keelde või piiranguid, mille eesmärk on tagada avalik kord, eelkõige avalik julgeolek, kõlblus ja tervisekaitse ning keskkonna, kultuuripärandi, tööstus-, kaubandus- ja intellektuaalomandi kaitse.
    2.  
    Siiski püüavad konventsiooniosalised igal võimalusel ning ilma, et see mõjutaks kontrolli tõhusust, kohaldada lõikes 1 nimetatud meetmete rakendamisega seotud kontrollide suhtes käesoleva konventsiooni sätteid, muu hulgas artiklite 6–9 sätteid.

    Artikkel 12

    Erakorralised meetmed

    1.  
    Erakorralised meetmed, mida konventsiooniosalistel võib olla tarvis konkreetsete asjaolude tõttu kehtestada, peavad vastama nende kehtestamise põhjustele ning need tuleb peatada või kehtetuks tunnistada pärast nimetatud põhjuste äralangemist.
    2.  
    Kui võimalik ning ilma, et see mõjutaks nimetatud meetmete tõhusust, avaldavad konventsiooniosalised nimetatud meetmeid käsitlevad sätted.

    Artikkel 13

    Lisad

    1.  
    Käesoleva konventsiooni lisad on konventsiooni lahutamatu osa.
    2.  
    Konventsioonile võib artiklites 22 ja 24 sätestatud korras lisada muude kontrollivaldkondadega seotud lisasid.

    Artikkel 14

    Suhe teiste lepingutega

    Ilma, et see mõjutaks artikli 6 sätete kohaldamist, ei ole käesolev konventsioon ülimuslik õiguste ja kohustuste suhtes, mis tulenevad konventsiooniosaliste poolt enne käesoleva konventsiooniga ühinemist sõlmitud lepingutest.

    Artikkel 15

    Käesolev konventsioon ei takista suuremate soodustuste kohaldamist, mida kaks või enam konventsiooniosalist soovivad üksteisele anda, ega artiklis 16 osutatud konventsiooniosalisi piirkondlikke majandusintegratsiooni organisatsioone kohaldamast oma õigusnorme kontrolli suhtes oma sisepiiridel, tingimusel et see ei vähenda mingil viisil käesolevast konventsioonist tulenevaid soodustusi.

    Artikkel 16

    Allakirjutamine, ratifitseerimine, vastuvõtmine, kinnitamine ja ühinemine

    1.  
    Käesolev konventsioon, mis deponeeritakse ÜRO peasekretärile, on ühinemiseks avatud kõikidele riikidele ning piirkondlikele majandusintegratsiooni organisatsioonidele, mille liikmeteks on suveräänsed riigid, kes on pädevad läbi rääkima, sõlmima ja kohaldama rahvusvahelisi lepinguid käesoleva konventsiooniga hõlmatud küsimustes.
    2.  
    Lõikes 1 nimetatud piirkondlikud majandusintegratsiooni organisatsioonid võivad nende pädevusse kuuluvates küsimustes teostada omalt poolt õigusi ja täita kohustusi, mis käesoleva konventsiooniga on muul juhul määratud nende liikmesriikidele, kes on käesoleva konventsiooniga ühinenud. Sellisel juhul ei ole nimetatud organisatsioonide liikmesriikidel õigust nimetatud-õigusi, sealhulgas hääleõigust, iseseisvalt teostada.
    3.  

    Riigid ja eespool nimetatud piirkondlikud majandusintegratsiooni organisatsioonid võivad saada käesoleva konventsiooni osalisteks:

    a) 

    deponeerides allakirjutatud ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või kinnitamiskirja või

    b) 

    deponeerides ühinemiskirja.

    4.  
    Käesolev konventsioon on lõikes 1 osutatud riikidele ja piirkondlikele majandusintegratsiooni organisatsioonidele allakirjutamiseks avatud 1. aprillist 1983 kuni 31. märtsini 1984 ÜRO Genfi kontoris.
    5.  
    Alates 1. aprillist 1983 on konventsioon avatud ühinemiseks.
    6.  
    Ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, kinnitamis- või ühinemiskirjad deponeeritakse ÜRO peasekretärile.

    Artikkel 17

    Jõustumine

    1.  
    Konventsioon jõustub kolm kuud pärast kuupäeva, mil viis riiki on deponeerinud oma ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, kinnitamis- või ühinemiskirjad.
    2.  
    Pärast seda, kui viis riiki on deponeerinud oma ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, kinnitamis- või ühinemiskirjad, jõustub käesolev konventsioon edasiste konventsiooniosaliste suhtes kolm kuud pärast nende ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, kinnitamis- või ühinemiskirjade deponeerimist.
    3.  
    Pärast käesoleva konventsiooni muudatuste jõustumist deponeeritud ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, kinnitamis- või ühinemiskirju käsitatakse kehtivana muudetud konventsiooni suhtes.
    4.  
    Iga ratifitseerimis- või ühinemiskiri, mis on deponeeritud pärast muudatuse vastuvõtmist artikliga 22 ettenähtud korras, kuid enne selle jõustumist, käsitatakse kehtivana muudetud konventsiooni suhtes muudatuse jõustumise kuupäevast alates.

    Artikkel 18

    Denonsseerimine

    1.  
    Iga osaline võib käesoleva konventsiooni denonsseerida, teatades sellest ÜRO peasekretärile.
    2.  
    Denonsseerimine jõustub kuus kuud pärast seda, kui peasekretär on sellekohase teate kätte saanud.

    Artikkel 19

    Lõppemine

    Kui konventsiooniosalisi riike on pärast käesoleva konventsiooni jõustumist mis tahes 12 järgneva kuu jooksul vähem kui viis, kaotab käesolev konventsioon selle 12kuulise ajavahemiku lõppedes kehtivuse.

    Artikkel 20

    Vaidluste lahendamine

    1.  
    Mistahes käeoleva konventsiooni tõlgendamise või kohaldamisega seotud vaidlused kahe või enama konventsiooniosalise vahel lahendatakse võimaluse korral nendevaheliste läbirääkimiste teel või muul viisil.
    2.  
    Mistahes käeoleva konventsiooni tõlgendamise või kohaldamisega seotud vaidlused kahe või enama konventsiooniosalise vahel, mida ei saa lahendada käesoleva artikli lõikes 1 osutatud viisil, suunatakse lahendamiseks vahekohtule, mis koosneb järgmistest liikmetest: vaidluse iga osapool määrab vahekohtuniku ja need vahekohtunikud määravad kolmanda vahekohtuniku, kes on esimeheks. Kui kolme kuu jooksul pärast taotluse saamist ei ole üks osapooltest vahekohtunikku määranud või kui vahekohtunikud ei ole valinud esimeest, võib iga osapool paluda ÜRO peasekretäril määrata vahekohtunik või vahekohtu esimees.
    3.  
    Lõike 2 sätte alusel moodustatud vahekohtu otsus on lõplik ning kohustuslik kõikidele vaidluse osapooletele.
    4.  
    Vahekohus kehtestab oma menetluskorra.
    5.  
    Vahekohus võtab otsuseid vastu enamushääletuse põhimõttel ning vaidluse osapoolte vahelistest lepingutest ja üldisest rahvusvahelisest õigusest lähtudes.
    6.  
    Vaidluse iga osapool võib esitada otsuse tõlgendamise ja täitmisega seoses tekkinud lahkarvamuse kõnealuse otsuse teinud vahekohtule lahendamiseks.
    7.  
    Vaidluse iga osapool kannab enda nimetatud vahekohtuniku ning tema vahekohtumenetluse esindaja kulud; esimehe kulud ja muud kulud kannavad vaidluse osapooled võrdsetes osades.

    Artikkel 21

    Reservatsioonid

    1.  
    Iga konventsiooniosaline võib käesolevale konventsioonile alla kirjutades, seda ratifitseerides, vastu võttes või kinnitades või sellega ühinedes teatada, et ei loe ennast seotuks käesoleva konventsiooni artikli 20 lõigetega 2-7. Teised konventsiooniosalised ei ole seotud nende lõigetega konventsiooniosalise suhtes, kes on sellise reservatsiooni teinud.
    2.  
    Iga käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud reservatsiooni teinud konventsiooniosaline võib millal tahes sellise reservatsiooni tühistada, teatades sellest ÜRO peasekretärile.
    3.  
    Ükski reservatsioon peale käesoleva artikli lõikes 1 ettenähtu ei ole selle konventsiooni suhtes lubatud.

    Artikkel 22

    Käesoleva konventsiooni muutmise kord

    1.  
    Käesolevat konventsiooni, sealhulgas selle lisasid, võib muuta konventsiooniosalise ettepanekul käesolevas artiklis kindlaksmääratud korras.
    2.  
    Kõik käesoleva konventsiooni muudatusettepanekud vaatab 7. lisas ettenähtud korras läbi kõikidest konventsiooniosalistest moodustatud halduskomitee. Iga halduskomitee kohtumisel arutatud või ettevalmistatud ning vastuvõetud muudatuse edastab ÜRO peasekretär heakskiitmiseks konventsiooniosalistele.
    3.  
    Vastavalt eelmisele lõikele edastatud muudatusettepanek jõustub kõigi konventsiooniosaliste suhtes kolme kuu möödumisel muudatusettepaneku edastamise kuupäevale järgnenud 12kuuse ajavahemiku lõpust, kui selle aja jooksul ei ole konventsiooniosaline riik või piirkondlik majandusintegratsiooni organisatsioon, kes tegutseb käesoleva konventsiooni artikli 16 lõikes 2 sätestatud tingimustel, edastanud ÜRO peasekretärile muudatusettepaneku kohta ühtegi vastuväidet.
    4.  
    Kui muudatusettepanekule on edastatud vastuväide vastavalt käesoleva artikli lõikele 3, siis ei loeta muudatusettepanekut vastuvõetuks ja sellel ei ole õiguslikku jõudu.

    Artikkel 23

    Arupärimised, teadaanded ja vastuväited

    ÜRO peasekretär teeb kõikidele konventsiooniosalistele ja kõikidele riikidele teatavaks iga artikli 22 kohase taotluse, teate või vastuväite ning iga muudatuse jõustumise kuupäeva.

    Artikkel 24

    Konventsiooni läbivaatamise konverents

    Kui konventsioon on viis aastat kehtinud, võib konventsiooniosaline sellest ÜRO peasekretärile teatades taotleda konventsiooni läbivaatamiseks konverentsi kokkukutsumist, nimetades ettepanekud, mida konverents peaks arutama. Niisugusel juhul:

    i) 

    teatab ÜRO peasekretär taotlusest kõikidele konventsiooniosalistele ning kutsub neid esitama kolme kuu jooksul oma kommentaare esitatud ettepanekute kohta ning esitama muid ettepanekuid, mida nad sooviksid konverentsil arutada;

    ii) 

    teeb ÜRO peasekretär konventsiooniosalistele teatavaks ka kõik teised tehtud ettepanekud ning kutsub kokku läbivaatamise konverentsi, kui kuue kuu jooksul alates teate saatmisest teatab vähemalt üks kolmandik konventsiooniosalistest ÜRO peasekretärile, et nad on nimetatud konverentsi kokkukutsumisega nõus;

    iii) 

    kui aga ÜRO peasekretär leiab, et läbivaatamisettepanekut võib käsitada artikli 22 lõike 1 kohase muudatusettepanekuna, võib ta kokkuleppel ettepaneku teinud konventsiooniosalisega rakendada läbivaatamismenetluse asemel artikliga 22 ette nähtud muutmismenetlust.

    Artikkel 25

    Teatised

    Lisaks artiklites 23 ja 24 sätestatud teadetele ja teadaannetele teatab ÜRO peasekretär kõikidele riikidele:

    a) 

    allakirjutamisest, ratifitseerimisest, vastuvõtmisest, kinnitamisest ja ühinemisest artikli 16 alusel;

    b) 

    käesoleva konventsiooni jõustumise kuupäeva vastavalt artiklile 17;

    c) 

    denonsseerimisest artikli 18 alusel;

    d) 

    käesoleva konventsiooni kehtivuse lõppemisest artikli 19 alusel;

    e) 

    reservatsioonidest artikli 21 alusel.

    Artikkel 26

    Autentsed tõestatud koopiad

    Pärast 31. märtsi 1984 saadab ÜRO peasekretär igale konventsiooniosalisele ja igale riigile, mis ei ole konventsiooniosaline, käesoleva konventsiooni kaks autentset tõestatud koopiat.

    Genfis ühe tuhande üheksasaja kaheksakümne teise aasta oktoobrikuu kahekümne esimesel päeval ühes originaalis, mille hispaania-, inglis-, prantsus- ja venekeelne tekst on võrdselt autentsed.

    Selle kinnituseks on täievolilised esindajad käesolevale konventsioonile alla kirjutanud.

    1. LISA

    TOLLIKONTROLLI JA MUUDE KONTROLLIDE KOOSKÕLASTAMINE

    Artikkel 1

    Põhimõtted

    1.  
    Kuna toll tegutseb kõikidel piiridel ning tollikontroll on üldise iseloomuga, tuleb muu kontroll võimalusel korraldada tollikontrolliga kooskõlastatult.
    2.  
    Nimetatud põhimõtte rakendamisel on vajadusel võimalik kõik või mõned kontrollid teha mujal kui piiril, kui kasutatavad protseduurid soodustavad kaupade rahvusvahelist liikumist.

    Artikkel 2

    1.  
    Tolli teavitatakse täielikult õigusnormidega ette nähtud nõuetest, mis võivad kaasa tuua muude kontrollide kui tollikontrolli korraldamise.
    2.  
    Kui muud kontrollid leitakse olevat vajalikud, tagab toll kõikide asjaomaste teenistuste teavitamise ning teeb nendega koostööd.

    Artikkel 3

    Kontrolli korraldamine

    1.  
    Kui samas kohas tuleb teha mitu kontrolli, korraldavad pädevad teenistused nii, et kontrollida saab võimalusel üheaegselt või minimaalse viivitusega. Nad püüavad kooskõlastada dokumentide ja andmetega seotud nõuded.
    2.  
    Eelkõige võtavad pädevad teenistused kõik vajalikud meetmed, et kontrollimise kohas oleks olemas vajalik personal ja vahendid.
    3.  
    Toll võib pädevatelt asutustelt selleks saadud selgesõnalise volituse alusel ise täielikult või osaliselt teha kontrolli, mille eest vastutavad nimetatud teenistused. Sel juhul peavad need teenistused jälgima, et tollile antaks tarvilikud vahendid.

    Artikkel 4

    Kontrolli tulemus

    1.  
    Kõikides käesolevas konventsioonis käsitletavates küsimustes vahetavad kontrolliteenistused ja toll kogu vajaliku teabe nii kiiresti kui võimalik, et tagada kontrolli tõhusus.
    2.  
    Kontrolli tulemuste põhjal teeb pädev teenistus otsuse kauba edasise käsitlemise kohta ning teavitab vajadusel muu kontrolli eest vastutavaid teenistusi. Nimetatud otsuse alusel rakendab toll kauba suhtes asjakohast tolliprotseduuri.

    2. LISA

    SANITAAR-MEDITSIINILINE KONTROLL

    Artikkel 1

    Põhimõtted

    Olenemata kontrollimise kohast, peab sanitaar-meditsiiniline kontroll olema kooskõlas käesoleva konventsiooni ning eelkõige selle 1. lisa sätetega.

    Artikkel 2

    Teavitamine

    Iga konventsiooniosaline tagab, et iga huvitatud isik saaks viivitamata teavet järgmistes küsimustes:

    — 
    sanitaar-meditsiinilise kontrolli alla kuuluv kaup,
    — 
    kohad, kus kaupa saab kontrollimiseks esitada,
    — 
    sanitaar-meditsiinilist kontrolli käsitlevate õigusaktidega ette nähtud nõuded ning nende kohaldamise üldine kord.

    Artikkel 3

    Kontrolli korraldamine

    1.  
    Kontrollteenistused tagavad, et piiripunktides on sanitaar-meditsiinilise kontrolli teostamiseks vajalikud vahendid.
    2.  
    Sanitaar-meditsiinilist kontrolli võib teha ka riigi sees, kui esitatud sertifikaatide ja kasutatava transpordiviisi järgi on selge, et kaup ei saa veo käigus rikneda ega saastet põhjustada.
    3.  
    Konventsiooniosalised püüavad kehtivate konventsioonide raames võimaluse korral vähendada kergrikneva kauba füüsilist kontrolli teekonna ajal.
    4.  
    Kui kaup tuleb sanitaar-meditsiinilise kontrolli tulemuste saabumiseni kinni pidada, korraldavad konventsiooniosaliste pädevad kontrolliteenistused, et säilitamine toimuks kauba säilimist võimaldavates tingimustes ning tooks kaasa võimalikult vähe tolliformaalsusi.

    Artikkel 4

    Transiitkaup

    Konventsiooniosalised püüavad kehtivate konventsioonide raames võimaluse korral loobuda kauba sanitaar-meditsiinilisest kontrollist, kui seda veetakse transiidina sellistes tingimustes, mille puhul saasteohtu ei ole.

    Artikkel 5

    Koostöö

    1.  
    Sanitaar-meditsiinilise kontrolli teenistused teevad koostööd teiste konventsiooniosaliste asjaomaste teenistustega, et kiirendada sanitaar-meditsiinilise kontrolli alla kuuluva kergrikneva kauba piiriületust muu hulgas kasuliku teabe vahetamise kaudu.
    2.  
    Kui sanitaar-meditsiinilise kontrolli käigus peetakse kinni kergrikneva kauba saadetis, püüab pädev teenistus sellest võimalikult lühikese tähtaja jooksul teatada eksportiva riigi asjaomasele teenistusele, nimetades kinnipidamise põhjused ning kauba suhtes võetud meetmed.

    3. LISA

    VETERINAARKONTROLL

    Artikkel 1

    Põhimõtted

    Olenemata kontrollimise kohast, peab veterinaarkontroll olema kooskõlas käesoleva konventsiooni ning eelkõige selle 1. lisa sätetega.

    Artikkel 2

    Mõisted

    Käesoleva konventsiooni artikli 1 punktis d määratletud veterinaarkontroll hõlmab ka loomade ja loomsete saaduste transpordivahendite ja -tingimuste kontrolli. See võib hõlmata ka kontrolle, mis rajanevad kvaliteedistandarditel või muudel sätetel, näiteks kontroll ohustatud liikide kaitseks, mida selle tõhususe huvides tehakse sageli koos veterinaarkontrolliga.

    Artikkel 3

    Teavitamine

    Iga konventsiooniosaline tagab, et iga huvitatud isik saaks viivitamata teavet järgmistes küsimustes:

    — 
    veterinaarkontrolli alla kuuluv kaup,
    — 
    kohad, kus kaupa saab kontrollimiseks esitada,
    — 
    haigused, millest teatamine on kohustuslik,
    — 
    veterinaarkontrolli käsitlevate õigusaktidega ette nähtud nõuded ning nende kohaldamise üldine kord.

    Artikkel 4

    Kontrolli korraldamine

    1.  

    Konventsiooniosalised püüavad:

    — 
    vajaduse ja võimaluse korral rajada kohased veterinaarinspektsiooni tingimused, mis on kooskõlas liikluse nõuetega,
    — 
    soodustada kauba liikumist eelkõige veterinaar- ja tolliteenistuste tööaegade kooskõlastamise ja kokkuleppe kaudu teha kontrolli väljaspool tavapärast tööaega, kui kauba saabumisest on ette teatatud.
    2.  
    Loomsete saaduste veterinaarkontrolli võib teha riigi sees tingimusel, et seda on võimalik tõendada ning et kasutatavad transpordivahendid ei võimalda saadustel veo käigus rikneda ega saastet põhjustada.
    3.  
    Konventsiooniosalised püüavad kehtivate konventsioonide raames nii palju kui võimalik vähendada kergrikneva kauba füüsilist kontrollimist teekonna jooksul.
    4.  
    Kui kaup tuleb veterinaarkontrolli tulemuste saabumiseni kinni pidada, korraldavad konventsiooniosaliste pädevad kontrolliteenistused, et säilitamine toimuks võimalikult väheste tolliformaalsustega ning tingimustes, mis tagavad karantiiniohutuse ja kauba säilimise.

    Artikkel 5

    Transiitkaup

    Konventsiooniosalised püüavad kehtivate konventsioonide raames võimaluse korral loobuda loomsete saaduste veterinaarkontrollist, kui neid veetakse transiidina sellistes tingimustes, mille puhul saasteohtu ei ole.

    Artikkel 6

    Koostöö

    1.  
    Veterinaarkontrolliteenistused teevad koostööd teiste konventsiooniosaliste asjaomaste teenistustega, et kiirendada veterinaarkontrolli alla kuuluvate toodete piiriületust muu hulgas kasuliku teabe vahetamise kaudu.
    2.  
    Kui veterinaarkontrolli käigus peetakse kinni kergrikneva kauba saadetis, püüab pädev teenistus sellest võimalikult lühikese tähtaja jooksul teatada eksportiva riigi asjaomasele teenistusele, nimetades kinnipidamise põhjused ning kauba suhtes võetud meetmed.

    4. LISA

    FÜTOSANITAARKONTROLL

    Artikkel 1

    Põhimõtted

    Olenemata kontrollimise kohast, peab fütosanitaarkontroll olema kooskõlas käesoleva konventsiooni ning eelkõige selle 1. lisa sätetega.

    Artikkel 2

    Mõisted

    Käesoleva konventsiooni artikli 1 punktis e määratletud fütosanitaarkontroll hõlmab ka taimede ja taimsete saaduste transpordivahendite ja -tingimuste kontrolli. See võib hõlmata ka ohustatud taimeliikide kaitseks võetavaid meetmeid.

    Artikkel 3

    Teavitamine

    Iga konventsiooniosaline tagab, et iga huvitatud isik saaks viivitamata teavet järgmistes küsimustes:

    — 
    fütosanitaarsete eritingimuste alla kuuluv kaup,
    — 
    kohad, kus taimi või taimseid saadusi saab kontrollimiseks esitada,
    — 
    nimekiri taime- ja taimsete saaduste kahjuritest, mille suhtes kehtivad keelud ja piirangud,
    — 
    fütosanitaarkontrolli käsitlevate õigusaktidega ette nähtud nõuded ning nende kohaldamise üldine kord.

    Artikkel 4

    Kontrolli korraldamine

    1.  

    Konventsiooniosalised püüavad:

    — 
    vajaduse ja võimaluse korral rajada kohased fütosanitaarkontrolli tingimused, mis on kooskõlas liikluse nõuetega,
    — 
    soodustada kauba liikumist eelkõige fütosanitaar- ja tolliteenistuste tööaegade kooskõlastamise ja kokkuleppe kaudu kontrollida kergriknevat kaupa väljaspool tavapärast tööaega, kui kauba saabumisest on ette teatatud.
    2.  
    Taimede ja taimsete saaduste fütosanitaarkontrolli võib teha riigi sees tingimusel, et seda on võimalik tõendada ning et kasutatavad transpordivahendid ei võimalda kaupadel veo käigus rikneda ega nakatumist põhjustada.
    3.  
    Konventsiooniosalised püüavad kehtivate konventsioonide raames nii palju kui võimalik vähendada kergriknevate taimede ja taimsete saaduste füüsilist kontrollimist teekonna jooksul.
    4.  
    Kui kaup tuleb fütosanitaarkontrolli tulemuste saabumiseni kinni pidada, korraldavad konventsiooniosaliste pädevad kontrolliteenistused, et säilitamine toimuks võimalikult väheste tolliformaalsustega ning tingimustes, mis tagavad karantiiniohutuse ja kauba säilimise.

    Artikkel 5

    Transiitkaup

    Konventsiooniosalised püüavad kehtivate konventsioonide raames võimaluse korral loobuda transiitkaupade fütosanitaarkontrollist, välja arvatud juhul, kui see on vajalik nende oma taimede kaitsmiseks.

    Artikkel 6

    Koostöö

    1.  
    Fütosanitaarkontrolli teenistused teevad koostööd teiste konventsiooniosaliste asjaomaste teenistustega, et kiirendada fütosanitaarkontrolli alla kuuluvate kergriknevate taimede ja taimsete saaduste piiriületust muu hulgas kasuliku teabe vahetamise kaudu.
    2.  
    Kui fütosanitaarkontrolli käigus peetakse kinni kergrikneva kauba saadetis, püüab pädev teenistus sellest võimalikult lühikese tähtaja jooksul teatada eksportiva riigi asjaomastele teenistusele, nimetades kinnipidamise põhjused ning kauba suhtes võetud meetmed.

    5. LISA

    TEHNILISTELE STANDARDITELE VASTAVUSE KONTROLL

    Artikkel 1

    Põhimõtted

    Olenemata kontrollimise kohast, peab tehnilistele standarditele vastavuse kontroll olema kooskõlas käesoleva konventsiooni ning eelkõige selle 1. lisa sätetega.

    Artikkel 2

    Teavitamine

    Iga konventsiooniosaline tagab, et iga huvitatud isik saaks viivitamata teavet järgmistes küsimustes:

    — 
    kohaldatavad standardid,
    — 
    kohad, kus kaupa saab kontrollimiseks esitada,
    — 
    tehnilistele standarditele vastavuse kontrolli käsitlevate õigusaktidega ette nähtud nõuded ning nende kohaldamise üldine kord.

    Artikkel 3

    Standardite ühtlustamine

    Rahvusvaheliste standardite puudumise korral püüavad siseriiklikke standardeid kohaldavad konventsiooniosalised neid rahvusvaheliste lepingute abil ühtlustada.

    Artikkel 4

    Kontrolli korraldamine

    1.  

    Konventsiooniosalised püüavad:

    — 
    vajaduse ja võimaluse korral rajada kohased tehnilistele standarditele vastavuse kontrolli tingimused, mis on kooskõlas liikluse nõuetega,
    — 
    soodustada kauba liikumist eelkõige tehnilistele standarditele vastavuse kontrolli teenistuste ja tolliteenistuste tööaegade kooskõlastamise ja kokkuleppe kaudu kontrollida kergriknevat kaupa väljaspool tavapärast tööaega, kui kauba saabumisest on ette teatatud.
    2.  
    Tehnilistele standarditele vastavuse kontrolli võib teha riigi sees tingimusel, et seda on võimalik tõendada ning et kasutatavad transpordivahendid ei võimalda kaubal, eelkõige kergrikneval kaubal, veo käigus rikneda.
    3.  
    Konventsiooniosalised püüavad kehtivate konventsioonide raames nii palju kui võimalik vähendada kergrikneva kauba tehnilistele standarditele vastavuse kontrollimist teekonna jooksul.
    4.  
    Konventsiooniosalised korraldavad tehnilistele standarditele vastavuse kontrolli, kooskõlastades igal võimalusel nimetatud kontrolli eest vastutava teenistuse protseduure teiste kontrollide ja inspektuuri eest vastutavate teenistuste protseduuridega.
    5.  
    Kergrikneva kauba puhul, mis peetakse kinni tehnilistele standarditele vastavuse kontrolli tulemuste selgumiseni, korraldavad konventsiooniosaliste pädevad kontrolliteenistused, et kauba säilitamine või transpordivahendite parkimine toimuks väheste tolliformaalsustega ning tingimustes, mis tagavad kauba säilimise.

    Artikkel 5

    Transiitkaup

    Transiitkauba suhtes tehnilistele standarditele vastavuse kontrolli tavaliselt ei kohaldata.

    Artikkel 6

    Koostöö

    1.  
    Tehnilistele standarditele vastavuse kontrolli teenistused teevad koostööd teiste konventsiooniosaliste asjaomaste teenistustega, et kiirendada tehnilistele standarditele vastavuse kontrolli alla kuuluva kergrikneva kauba piiriületust muu hulgas kasuliku teabe vahetamise kaudu.
    2.  
    Kui tehnilistele standarditele vastavuse kontrolli käigus peetakse kinni kergrikneva kauba saadetis, püüab pädev teenistus sellest võimalikult lühikese tähtaja jooksul teatada eksportiva riigi asjaomasele teenistusele, nimetades kinnipidamise põhjused ning kauba suhtes võetud meetmed.

    6. LISA

    KVALITEEDIKONTROLL

    Artikkel 1

    Põhimõtted

    Olenemata kontrollimise kohast, peab kvaliteedikontroll olema kooskõlas käesoleva konventsiooni ning eelkõige selle 1. lisa sätetega.

    Artikkel 2

    Teavitamine

    Iga konventsiooniosaline tagab, et iga huvitatud isik saaks viivitamata teavet järgmistes küsimustes:

    — 
    kohad, kus kaupa saab kontrollimiseks esitada,
    — 
    kvaliteedikontrolli käsitlevate õigusaktidega ette nähtud nõuded ning nende kohaldamise üldiwe kord.

    Artikkel 3

    Kontrolli korraldamine

    1.  

    Konventsiooniosalised püüavad:

    — 
    vajaduse ja võimaluse korral rajada kohased kvaliteedikontrolli jaamad, mis on kooskõlas liikluse nõuetega,
    — 
    soodustada kauba liikumist eelkõige kvaliteedikontrolli jaamade ja tolliteenistuste tööaegade kooskõlastamise ja kokkuleppe kaudu kontrollida kergriknevat kaupa väljaspool tavapärast tööaega, kui kauba saabumisest on ette teatatud.
    2.  
    Kvaliteedikontrolli võib teha riigi sees tingimusel, et kasutatavad protseduurid soodustavad kaupade rahvusvahelist liikumist.
    3.  
    Konventsiooniosalised püüavad kehtivate konventsioonide raames nii palju kui võimalik vähendada kergrikneva kauba füüsilist kontrollimist teekonna jooksul.
    4.  
    Konventsiooniosalised korraldavad kvaliteedikontrolli, kooskõlastades igal võimalusel nimetatud kontrolli eest vastutava teenistuse protseduure teiste kontrollide ja inspektuuri eest vastutavate teenistuste protseduuridega.

    Artikkel 4

    Transiitkaup

    Transiitkauba suhtes kvaliteedikontrolli tavaliselt ei kohaldata.

    Artikkel 5

    Koostöö

    1.  
    Kvaliteedikontrolli teenistused teevad koostööd teiste konventsiooniosaliste asjaomaste teenistustega, et kiirendada kvaliteedikontrolli alla kuuluva kergrikneva kauba piiriületust muu hulgas kasuliku teabe vahetamise kaudu.
    2.  
    Kui kvaliteedikontrolli käigus peetakse kinni kergrikneva kauba saadetis, püüab pädev teenistus sellest võimalikult lühikese tähtaja jooksul teatada eksportiva riigi asjaomasele teenistusele, nimetades kinnipidamise põhjused ning kauba suhtes võetud meetmed.

    7. LISA

    KONVENTSIOONI ARTIKLIS 22 NIMETATUD HALDUSKOMITEE KODUKORD

    Artikkel 1

    Liikmed

    Halduskomitee liikmeteks on käesoleva konventsiooni osalised.

    Artikkel 2

    Vaatlejad

    1.  
    Halduskomitee võib otsustada kutsuda selliste riikide pädevaid asutusi või selliste rahvusvaheliste organisatsioonide esindajaid, mis ei ole konventsiooni osalised, osalema neid huvitavate küsimuste puhul komitee istungitel vaatlejatena.
    2.  
    Ilma et see piiraks artikli 1 kohaldamist, on lõikes 1 nimetatud rahvusvahelistel organisatsioonidel, kes on käesoleva konventsiooni lisades käsitletavates küsimustes pädevad, õigus halduskomitee töös vaatlejatena osaleda.

    Artikkel 3

    Sekretariaat

    Komitee sekretariaadi tagab Euroopa Majanduskomisjoni täitevsekretär.

    Artikkel 4

    Koosolekukutsed

    Euroopa Majanduskomisjoni täitevsekretär kutsub komitee kokku:

    i) 

    kaks aastat pärast konventsiooni jõustumist;

    ii) 

    edaspidi komitee määratud kuupäeval, kuid mitte harvemini kui iga viie aasta järel;

    iii) 

    vähemalt kahe konventsiooniosalise pädevate ametite taotluse korral.

    Artikkel 5

    Juhatus

    Komitee valib igal istungil omale esimehe ja aseesimehe.

    Artikkel 6

    Kvoorum

    Otsuste vastuvõtmiseks vajalik kvoorum on vähemalt üks kolmandik konventsiooni osalisriikidest.

    Artikkel 7

    Otsused

    i) 

    Ettepanekud pannakse hääletusele.

    ii) 

    Igal osalisriigil, kes osaleb istungil, on üks hääl.

    iii) 

    Kui kohaldatakse artikli 16 lõiget 2, on piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioonil, kes on käesoleva konventsiooni osaline, hääletamisel sama palju hääli kui selle organisatsiooni liikmesriikide, kes on ühtlasi käesoleva konventsiooni osalisriigid, häälte koguarv. Viimasel juhul ei ole nimetatud liikmesriikidel hääleõigust.

    iv) 

    Ettepanekud võetakse vastu istungil osalevate ning punktides ii ja iii sätestatud korras hääletavate liikmete lihthäälteenamusega, välja arvatud punkti v kohaldamise puhul.

    v) 

    Käesoleva konventsiooni muudatused võetakse vastu istungil osalevate ning punktides ii ja iii sätestatud korras hääletavate liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega.

    Artikkel 8

    Aruanne

    Enne istungi lõpetamist võtab komitee vastu istungi aruande.

    Artikkel 9

    Täiendavad sätted

    Vastavate sätete puudumise korral käesolevas lisas kohaldatakse Euroopa Majanduskomisjoni töökorda, kui komitee ei otsusta teisiti.

    ▼M1

    KAUPADE PIIRIKONTROLLI TINGIMUSTE KOOSKÕLASTAMISE RAHVUSVAHELISE KONVENTSIOONI 8. LISA

    PIIRIÜLETUSMENETLUSTE HÕLBUSTAMINE RAHVUSVAHELISEL MAANTEEVEOL



    Artikkel 1

    Põhimõtted

    Käesoleva lisa eesmärk on konventsiooni sätteid ja eelkõige selle 1. lisa sätteid täiendades määratleda meetmed, mis tuleb rakendada rahvusvahelise maanteeveo piiriületusmenetluste lihtsustamiseks.

    Artikkel 2

    Elukutselistele sõidukijuhtidele viisa andmise korra hõlbustamine

    1.  
    Konventsiooniosalised peaksid püüdma hõlbustada viisa andmist rahvusvahelise maanteeveo alal töötavatele elukutselistele sõidukijuhtidele kooskõlas liikmesriigi parimate viisataotlemistavade ja immigratsioonireeglitega ning rahvusvaheliste kohustustega.
    2.  
    Konventsiooniosalised lepivad kokku vahetada korrapäraselt teavet elukutselistele sõidukijuhtidele viisa andmise korra hõlbustamise parimate tavade kohta.

    Artikkel 3

    Rahvusvahelised maanteeveod

    1.  
    Kaupade rahvusvahelise liikumise hõlbustamiseks teavitavad konventsiooniosalised korrapäraselt ning ühtlustatud ja kooskõlastatud viisil kõiki rahvusvaheliste vedudega seotud isikuid rahvusvahelise maanteeveo kehtivatest ja kavandatavatest piirikontrollinõuetest ning samuti tegelikust olukorrast piiril.
    2.  
    Konventsiooniosalised püüavad nii palju kui võimalik ja mitte ainult transiitliiklust silmas pidades viia kõik vajalikud kontrolliprotseduurid üle maanteel veetavate kaupade lähte- ja sihtkohtadesse, et leevendada ummikuid piiripunktides.
    3.  

    Viidates eelkõige käesoleva konventsiooni artiklile 7, antakse eesõigus kiireloomulistele kaubasaadetistele, nagu elusloomad ja kiiresti riknevad toiduained. Piiripunktide pädevad teenistused teevad eelkõige järgmist:

    i) 

    võtavad vajalikud meetmed, et ooteaeg piirile jõudmisest kuni haldus-, tolli- ja sanitaarkontrollideni oleks minimaalne selliste sõidukite puhul, mis veavad kiiresti riknevaid toiduaineid või elusloomi ja mis on heaks kiidetud vastavalt kiiresti riknevate toiduainete rahvusvahelise veo ning selleks kasutatavate eriveokite alasele kokkuleppele;

    ii) 

    tagavad, et taandes i nimetatud nõutavad halduskontrollid tehakse võimalikult kiiresti;

    iii) 

    võimaluse piires lubavad kiiresti riknevaid toiduaineid vedavate sõidukite vajalike külmutusseadmete töötamist piiriületamise ajal, välja arvatud juhul, kui see on nõutava kontrollimenetluse tõttu võimatu;

    iv) 

    teevad eeskätt eelteabe vahetamise abil koostööd teiste konventsiooniosaliste asjaomaste teenistustega, et kiirendada sanitaarkontrolli alla kuuluvate kiiresti riknevate toiduainete ja elusloomade piiriületust.

    Artikkel 4

    Sõiduki tehnoülevaatus

    1.  
    Konventsiooniosalised, kes ei ole veel osalised ratassõidukite korralistele tehnoülevaatustele ühtsete nõuete kehtestamise ja selliste ülevaatuste vastastikuse tunnustamise kokkuleppes (1997), peaksid kooskõlas asjakohaste siseriiklike ja rahvusvaheliste õigusnormidega püüdma hõlbustada maanteesõidukite piiriületust sellega, et aktsepteerivad kõnealuses kokkuleppes sätestatud tehnoülevaatuse rahvusvahelist tunnistust. Tehnoülevaatuse tunnistus, mis sisaldub kokkuleppes alates 1. jaanuarist 2004, on esitatud käesoleva lisa 1. liites.
    2.  
    Selleks et identifitseerida sõidukid, mis on heaks kiidetud vastavalt kiiresti riknevate toiduainete rahvusvahelise veo ning selleks kasutatavate eriveokite alasele kokkuleppele ja mis veavad kiiresti riknevaid toiduaineid, võivad konventsiooniosalised kasutada asjakohaste seadmete külge kinnitatud tunnusmärke ja kiiresti riknevate toiduainete rahvusvahelise veo ning selleks kasutatavate eriveokite alase kokkuleppega (1970) ette nähtud ATP-tunnistust või heakskiidutahvlit.

    Artikkel 5

    Sõiduki massi rahvusvaheline tunnistus

    1.  
    Konventsiooniosalised peaksid piiriületuse kiirendamiseks kooskõlas asjakohaste siseriiklike ja rahvusvaheliste õigusnormidega püüdma vältida sõidukite korduvat kaalumist piiriületusel ning aktsepteerima ja vastastikku tunnustama käesoleva lisa 2. liites sisalduvat sõiduki massi rahvusvahelist tunnistust. Kui konventsiooniosalised neid tunnistusi aktsepteerivad, ei kaaluta sõidukeid täiendavalt, välja arvatud pisteline kontroll ja kontroll eeskirjade oletatava rikkumise korral. Kõnealustes tunnistustes esitatud sõiduki massi mõõtmine toimub ainult rahvusvahelise veo lähteriigis. Mõõtmiste tulemused esitatakse ja kinnitatakse kõnealustes tunnistustes nõuetekohaselt.
    2.  
    Iga konventsiooniosaline, aktsepteerides sõiduki massi rahvusvahelist tunnistust, avaldab loendi kõigist riigis asuvatest ja rahvusvaheliste põhimõtete kohaselt volitatud kaalumispunktidest ning kõik loendisse tehtavad muudatused. Nii loend kui sellesse tehtavad muudatused edastatakse ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni täitevsekretärile, kes saadab need edasi kõikidele konventsiooniosalistele ja konventsiooni 7. lisa artiklis 2 osutatud rahvusvahelistele organisatsioonidele.
    3.  
    Volitatud kaalumispunktide suhtes kohaldatavad miinimumnõuded, volitamise põhimõtted ja kaalumismenetluse põhielemendid sisalduvad käesoleva lisa 2. liites.

    Artikkel 6

    Piiripunktid

    Selleks et tagada piiripunktides nõutavate formaalsuste hõlbustamine ja kiirendamine, järgivad konventsiooniosalised võimaluse piires järgmisi rahvusvaheliseks kaubaveoks avatud piiripunktide miinimumnõudeid:

    i) 

    vahendid naaberriikidevahelise ühiskontrolli (ühekordse kontrolli meetod) võimaldamiseks kogu ööpäeva jooksul, kui see on põhjendatud kaubanduse vajadustega ja kooskõlas liikluseeskirjadega;

    ii) 

    eri tüüpi liikluse eraldamine mõlemal pool piiri, et oleks võimalik anda eelisjärjekord sõidukitele, millel on kehtivad rahvusvahelised tollitransiididokumendid või mis veavad elusloomi või kiiresti riknevaid toiduaineid;

    iii) 

    sõidurajast eraldatud kontrollimisalad lasti või sõiduki pisteliseks kontrollimiseks;

    iv) 

    sobivad parkimis- ja terminalirajatised;

    v) 

    nõuetekohased võimalused sõidukijuhtide hügieeni-, sotsiaalsete ja telekommunikatsioonivajaduste rahuldamiseks;

    vi) 

    abi selleks, et ekspediitorid rajaksid piiripunktidesse asjakohased vahendid, et pakkuda veoettevõtjatele teenuseid konkurentsi reeglite alusel.

    Artikkel 7

    Aruannete koostamine

    Käesoleva lisa artikleid 1–6 arvesse võttes viib ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni täitevsekretär iga kahe aasta järel konventsiooniosaliste seas läbi uuringu, mis käsitleb piiriületusprotseduuride paranemist asjaomastes riikides.

    Konventsiooni 8. lisa 1. liide

    TEHNOÜLEVAATUSE RAHVUSVAHELINE TUNNISTUS ( 2 )

    Kooskõlas ratassõidukite korralistele tehnoülevaatustele ühtsete nõuete kehtestamise ja selliste ülevaatuste vastastikuse tunnustamise kokkuleppega (1997), mis jõustus 27. jaanuaril 2001.

    1. 

    Akrediteeritud tehnoülevaatuse keskused vastutavad ülevaatuste läbiviimise eest, 1997. aasta Viini kokkuleppele lisatud asjakohastes eeskirjades sätestatud ülevaatuse nõuetele vastavuse kinnituse andmise eest ning järgmise ülevaatuse hiliseima kuupäeva määramise eest, mis kantakse tehnoülevaatuse rahvusvahelise tunnistuse (vt järgnev näidis) reale 12.5.

    2. 

    Tehnoülevaatuse rahvusvaheline tunnistus sisaldab allpool kirjeldatud teavet. Tehnoülevaatuse rahvusvaheline tunnistus võib olla roheliste kaante ja valgete siselehekülgedega A6-formaadis (148 × 105 mm) vihik või roheline või valge A4-formaadis (210 × 197) paberileht, mis on volditud A6-formaati nii, et riigi või ÜRO tunnusmärk moodustab volditud tunnistuse pealmise osa.

    3. 

    Tunnistusel sisalduv teave kirjutatakse väljaandva konventsiooniosalise riigikeeles, säilitades lahtrite numeratsiooni.

    4. 

    Alternatiivse võimalusena võib kasutada ka kokkuleppe osalisriikides kasutusel olevaid korrapärase ülevaatuse akte. Nende aktide näidised edastatakse ÜRO peasekretärile teiste konventsiooniosaliste teavitamiseks.

    5. 

    Pädevate asutuste tehtavad käsitsi kirjutatud, masinkirjas või arvutiga trükitud sissekanded tehnoülevaatuse rahvusvahelisele tunnistusele tehakse üksnes ladina tähtedega.

    image

    image

    image

    Konventsiooni 8. lisa 2. liide

    SÕIDUKI MASSI RAHVUSVAHELINE TUNNISTUS

    1. Sõiduki massi rahvusvahelise tunnistuse (International Vehicle Weight Certificate, IVWC) eesmärk on hõlbustada piiriületusmenetlusi ja eelkõige vältida korduvaid kaalumisi konventsiooniosaliste territooriumil liikuvate kaubaveo-maanteesõidukite puhul. Konventsiooniosaliste pädevad asutused aktsepteerivad konventsiooniosaliste aktsepteeritavaid ja nõuetekohaselt täidetud tunnistusi kui kehtivaid massi mõõtmise tulemusi sisaldavaid dokumente. Pädevad asutused hoiduvad täiendavate massi mõõtmiste nõudmisest, välja arvatud pisteline kontroll ja kontroll oletatava eeskirjade rikkumise korral.

    2. Sõiduki massi rahvusvaheline tunnistus, mis vastab käesolevas liites esitatud näidisele, antakse välja ja seda kasutatakse igas konventsiooniosalises riigis (mis aktsepteerib kõnealuseid tunnistusi) volitatud valitsusasutuse järelevalve all kooskõlas lisatud tunnistusel kirjeldatud menetlusega.

    3. Tunnistuste kasutamine on veoettevõtjatele vabatahtlik.

    4. Kõnealuseid tunnistusi aktsepteerivad konventsiooniosalised kinnitavad volitatud kaalumispunktid, kus koos veoettevõtja või kaubaveo-maanteesõiduki juhiga täidetakse sõiduki massi rahvusvaheline tunnistus kooskõlas järgmiste miinimumnõuetega:

    a) 

    kaalumispunktid on varustatud sertifitseeritud kaalumisseadmetega. Tunnistusi aktsepteerivad konventsiooniosalised võivad kaalumiseks valida neile sobiva meetodi ja sobivad seadmed. Tunnistusi aktsepteerivad konventsiooniosalised tagavad kaalumispunktide pädevuse sellega, et viivad läbi akrediteerimise või hindamise, tagavad sobivate kaalumisseadmete kasutamise, töötajate kvalifikatsiooni ning kvaliteedisüsteemi ja mõõtmismenetluste dokumenteerimise;

    b) 

    kaalumispunkte ja nende seadmeid hooldatakse korralikult. Kaalude ja mõõtude eest vastutavad asjakohased asutused kontrollivad ja plommivad seadmeid korrapäraselt. Kaalumisseadmed, nende lubatud piirvead ja kasutamine on kooskõlas Rahvusvahelise Legaalmetroloogia Organisatsiooni (OIML) soovitustega;

    c) 

    kaalumispunktid on varustatud seadmetega, mis vastavad ühele kahest järgmisest soovitusest:

    — 
    OIMLi soovitus R 76 „Mitteautomaatkaalud”, III või kõrgem täpsusklass;
    — 
    OIMLi soovitus R134 „Liikuvate maanteesõidukite kaalumise automaatkaalud”, täpsusklass 2 või kõrgem, üksiku telje koormuse mõõtmisel võib kohaldada kõrgemaid veaväärtusi.

    5. Erandjuhtudel, eriti kui kahtlustatakse eeskirjade rikkumist või kui vastava maanteesõiduki veoettevõtja või juht seda nõuab, võivad pädevad asutused sõidukit uuesti kaaluda. Kui tunnistusi aktsepteeriva konventsiooniosalise kontrolliasutus täheldab kaalumispunktis mitut vale kaalumist, võtavad kaalumispunkti asukohariigi pädevad asutused sobivad meetmed selliste juhtude kordumise vältimiseks.

    6. Tunnistuse vorm võib olla iga tunnistusi aktsepteeriva konventsiooniosalise keeles, eeldusel et tunnistuse vorm ja kirjete asetus jäävad samaks.

    7. Iga tunnistusi aktsepteeriv konventsiooniosaline avaldab nimekirja kõikidest riigis asuvatest rahvusvaheliste põhimõtete kohaselt volitatud kaalumispunktidest ja teatab kõikidest muudatustest kõnealuses nimekirjas. Nii nimekiri kui sinna tehtavad muudatused edastatakse ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni täitevsekretärile, kes saadab selle edasi kõikidele konventsiooniosalistele ja konventsiooni 7. lisa artiklis 2 viidatud rahvusvahelistele organisatsioonidele.

    8. (Üleminekusäte) Kuna ainult väga vähesed kaalumispunktid on praegusel hetkel varustatud kaaludega, mis võimaldavad mõõta üksiktelje või teljerühma koormust, lepivad tunnistusi aktsepteerivad konventsiooniosalised kokku, et üleminekuperioodil, mis lõpeb 12 kuud pärast käesoleva lisa jõustumist, piisab sõiduki massi rahvusvahelise tunnistuse punktis 7.3 esitatud sõiduki täismassist ning liikmesriigi pädevad asutused aktsepteerivad seda.

    image

    image

    image

    image

    SÕIDUKI MASSI RAHVUSVAHELISE TUNNISTUSE (IVWC)
    LISA
    IVWC punktis 7.1 loetletud kaubaveo-maanteesõidukite tüüpide joonised



    Nr

    Kaubaveo-maanteesõidukid

    Sõidukitüüp

    * esimene võimalik telgede paigutus

    ** teine võimalik telgede paigutus

    Teljevahe (m) (1)

    I.  JÄIGAD SÕIDUKID

    1

    image

    A2

    D < 4.0

    2

    image

    A2*

    D ≥ 4.0

    3

    image

    A3

     

    4

    image

    A4

     

    5

    image

    A3*

     

    6

    image

    A4*

     

    7

    image

    A5

     

    II.  AUTORONGID

    (ühendatud sõidukid vastavalt 1968. aasta teeliikluse konventsiooni I peatüki artikli 1 punktile t)

    1

    image

    A2 T2

     

    2

    image

    A2 T3

     

    3

    image

    A3 T2

     

    4

    image

    A3 T3

     

    5

    image

    A3 T3*

     

    6

    image

    A2 C2

     

    7

    image

    A2 C3

     

    8

    image

    A3 C2

     

    9

    image

    A3 C3

     

    10

    image

    A2 C1

     

    11

    image

    A3 C1

     

    III.  LIIGENDSÕIDUKID

    1

    3 teljega

    image

    A2 S1

     

    2

    4 teljega (üksik- või topeltteljega)

    image

    A2 S2

    D ≤ 2.0

    image

    A2 S2*

    D > 2.0

    image

    A3 S1

     

    3

    5 või 6 teljega (üksik-, topelt- või kolmikteljega)

    image

    A2 S3

     

    image

    A2 S3*

     

    image

    A2 S3**

     

    image

    A3 S2

    D ≤ 2.0

     

     

    image

    A3 S2*

    D > 2.0

     

     

    image

    A3 S3

     

     

     

    image

    A3 S3*

     

    image

    A3 S3**

     

    Joonis puudub

    An Sn

     
    (1)   

    Andmeid ei esitata, kui see ei ole vajalik

    ▼M2

    9. LISA

    RAHVUSVAHELISE RAUDTEEKAUBAVEO PIIRIÜLETUSKORRA HÕLBUSTAMINE

    Artikkel 1

    Põhimõtted

    1.  
    Käesolev konventsiooni sätteid täiendav lisa on ette nähtud selleks, et määratleda meetmed, mis tuleb võtta piiriületamise lihtsustamiseks ja kiirendamiseks rahvusvahelise raudteekaubaveo korral.
    2.  
    Konventsiooniosalised kohustuvad tegema koostööd, et standardida nii palju kui võimalik dokumentide ja menetlustega seotud formaalsused ja nõuded kõigis kaupade raudteeveoga seotud valdkondades.

    Artikkel 2

    Määratlus

    „Piiriäärne (ümberlaadimis)jaam” – raudteejaam, kus toimuvad raudteekaubavedude piiriületamist võimaldavad tegevused ja haldusmenetlused. Kõnealune raudteejaam võib olla piiril või piiri lähedal.

    Artikkel 3

    Rahvusvahelise raudteeveo alal töötavate ametnike ja muude isikute piiriületamine

    1.  
    Konventsiooniosalised püüavad hõlbustada viisa andmist rahvusvahelise raudteeveo alal töötavatele vedurimeeskondadele, külmutusvagunite meeskondadele, kaubasaadetisi saatvatele isikutele ja piiriäärsete (ümberlaadimis)jaamade personalile kooskõlas parimate siseriiklike viisataotlemistavadega.
    2.  
    Lõikes 1 loetletud isikute piiriületuskord, sh nende staatust kinnitavad ametlikud dokumendid, määratakse kindlaks kahepoolsete kokkulepete põhjal.
    3.  
    Kui tehakse ühiskontrolle, ületavad piiriäärsetes (ümberlaadimis)jaamades kontrolle tegevad piiri-, tolli- jt asutuste ametnikud oma ametikohustuste täitmisel riigipiiri konventsiooniosaliste poolt oma kodanikele selleks ette nähtud dokumente kasutades.

    Artikkel 4

    Nõuded piiriäärsetele (ümberlaadimis)jaamadele

    Piiriäärsetes (ümberlaadimis)jaamades vajalike formaalsuste otstarbekohastamiseks ja kiirendamiseks järgivad konventsiooniosalised järgmisi rahvusvahelisele raudteekaubaveole avatud piiriäärsete (ümberlaadimis)jaamade miinimumnõudeid.

    1) 

    Piiriäärsetes (ümberlaadimis)jaamades peavad olema hooned (ruumid), seadmed, rajatised ja tehniline varustus, mis võimaldavad teha igapäevaseid ja ööpäevaringseid kontrolle, kui see on põhjendatud ning vastab kaubaveoliikluse mahule.

    2) 

    Piiriäärsetes (ümberlaadimis)jaamades, kus tehakse fütosanitaar-, veterinaar- jm kontrolle, peab olema vastav tehniline varustus.

    3) 

    Piiriäärsete (ümberlaadimis)jaamade ning nendega külgnevate rööbasteede veo- ja läbilaskevõime peab vastama liikluse mahule.

    4) 

    Olemas peavad olema kontrollialad, samuti laoruumid tolli- vm kontrolli alla kuuluvate kaupade ajutiseks ladustamiseks.

    5) 

    Eelneva teabevahetuse võimaldamiseks raudtee saatelehes ja tollideklaratsioonis sisalduvate andmete, sh piiriäärsetele (ümberlaadimis)jaamadele lähenevate kaupade kohta, peavad olemas olema varustus, rajatised ning IT- ja sidesüsteemid.

    6) 

    Piiriäärsetes (ümberlaadimis)jaamades peab asjakohase kaubaveomahuga toimetulemiseks olema piisaval hulgal kvalifitseeritud raudtee-, tolli-, piiri- jm asutuste töötajaid.

    7) 

    Kui konventsiooniosalised ei ole loonud alternatiivseid võimalusi, peavad piiriäärsetes (ümberlaadimis)jaamades olema tehniline varustus, rajatised ning IT- ja sidesüsteemid, et enne veeremi saabumist piirile oleks võimalik saada ja kasutada andmeid, mis käsitlevad veeremi tehnilist tunnustust ja tehnilisi kontrolle, mis asutused ja raudtee-ettevõtjad on oma pädevuse piires teinud.

    Artikkel 5

    Naaberriikide koostöö piiriäärsetes (ümberlaadimis)jaamades

    Vastavalt konventsiooni artiklile 7 kooskõlastavad konventsiooniosalised veeremi, konteinerite, rongile tõstetud poolhaagiste ja kaupade kontrolliga, samuti veo- ja saatedokumentide menetlemisega, seotud meetmed ning püüavad korraldada kõik ühiskontrollid kahepoolsete kokkulepete alusel.

    Artikkel 6

    Kontrollid

    Konventsiooniosalised

    1) 

    kehtestavad veeremi, konteinerite, rongile tõstetud poolhaagiste ja kaupade kõigi kontrollide vastastikuse tunnustamise süsteemi, eeldusel et nende kontrollide eesmärgid langevad omavahel kokku;

    2) 

    teevad tollikontrolle riskihinnangu ja -juhtimise valikupõhimõttest lähtuvalt. Kui kaupade kohta on esitatud vajalik teave ja kui kaubad asuvad nõuetekohaselt suletud ja plommitud veeremiüksuses, konteineris, rongile tõstetud poolhaagises või vagunis, siis füüsilist kontrolli üldjuhul ei tehta;

    3) 

    teevad piiriäärsetes (ümberlaadimis)jaamades lihtsustatud kontrolle ja viivad teatavat liiki kontrollid üle lähte- ja sihtjaamadesse;

    4) 

    kontrollivad transiitkaupu üksnes juhul, kui selleks annavad põhjust tegelikud asjaolud või ohud, ja ilma, et see piiraks konventsiooni artikli 10, 2. lisa artikli 4, 3. lisa artikli 5 ja 4. lisa artikli 5 kohaldamist.

    Artikkel 7

    Tähtajad

    1.  
    Konventsiooniosalised tagavad, et peetakse kinni rongide piiriäärsetes (ümberlaadimis)jaamades vastuvõtmise ja edasisaatmisega seotud tehniliste toimingute (sh igasugust liiki kontrollid) tähtaegadest, mis on kahepoolsetes kokkulepetes kindlaks määratud, ning püüavad kasutusel olevat tehnikat ja seadmeid täiustades kõnealuseid tähtaegu lühendada. Konventsiooniosalised kohustuvad lähiaastatel kontrollitähtaegu maksimaalselt lühendama.
    2.  
    Konventsiooniosalised teatavad piiriäärsetes (ümberlaadimis)jaamades aset leidnud rongide või vagunite hilinemistest ja edastavad kõnealuse teabe asjaomastele konventsiooniosalistele, kes teostavad järelanalüüsi ja teevad ettepaneku meetmete kohta, mida tuleb võtta hilinemiste vähendamiseks.

    Artikkel 8

    Dokumendid

    1.  
    Konventsiooniosalised tagavad, et veo- ja saatedokumendid on impordi- ja transiidiriikide õigusaktide nõuete kohaselt vormistatud.
    2.  
    Konventsiooniosalised püüavad oma vastastikustes suhetes vähendada paberkandjal dokumentide arvu ning lihtsustada dokumenteerimise korda, kasutades kaupadele lisatud raudtee saatelehtedes ja tollideklaratsioonides sisalduva teabe vahetamiseks elektroonilisi süsteeme, mis on loodud kooskõlas konventsiooniosaliste õigusaktidega.
    3.  
    Konventsiooniosalised püüavad eelnevalt esitada tolliasutustele raudtee saatelehtedes ja tollideklaratsioonides sisalduva teabe piiriäärsetesse (ümberlaadimis)jaamadesse saabuvate kaupade kohta. Teabe esitamise formaadi, korra ja tähtajad määravad kindlaks konventsiooniosalised.

    Artikkel 9

    CIM-/SMGS-saatelehe kasutamine

    Konventsiooniosalised võivad praegu rahvusvaheliste lepingutega ette nähtud muude veodokumentide asemel kasutada CIM-/SMGS-saatelehte, mis võib samal ajal olla ka tollidokument.


    ( 1 ) EÜT L 126, 12.5.1984, lk 1.

    ( 2 ) Alates 1. jaanuarist 2004.

    Top