This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 01974L0060-20000408
Council Directive of 17 December 1973 on the approximation of the laws of the Member States relating to the interior fittings of motor vehicles (74/60/EEC)
Consolidated text: Nõukogu direktiiv , 17. detsember 1973 , mootorsõidukite sisustust käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (74/60/EMÜ)
Nõukogu direktiiv , 17. detsember 1973 , mootorsõidukite sisustust käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (74/60/EMÜ)
No longer in force
)
1974L0060 — ET — 08.04.2000 — 002.001
Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest
NÕUKOGU DIREKTIIV, 17. detsember 1973, mootorsõidukite sisustust käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 038, 11.2.1974, p.2) |
Muudetud:
|
|
Euroopa Liidu Teataja |
||
No |
page |
date |
||
L 206 |
26 |
29.7.1978 |
||
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2000/4/EÜ, 28. veebruar 2000, |
L 87 |
22 |
8.4.2000 |
NÕUKOGU DIREKTIIV,
17. detsember 1973,
mootorsõidukite sisustust käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta
(74/60/EMÜ)
EUROOPA ÜHENDUSTE NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 100,
võttes arvesse komisjoni ettepanekut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, ( 1 )
võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust ( 2 )
ning arvestades, et:tehnilised nõuded, millele mootorsõidukid peavad siseriiklike õigusaktide kohaselt vastama, kehtivad muu hulgas ka sisustuse kohta sõitjate turvalisuse seisukohast;
kõnealused nõuded on liikmesriigiti erinevad; seetõttu on vajalik, et kõik liikmesriigid kohaldaksid samu nõudeid, tehes olemasolevatesse eeskirjadesse lisandusi või asendades need uutega selleks, et eelkõige oleks võimalik rakendada iga sõidukitüübi puhul EMÜ tüübikinnitusmenetlust, mida käsitletakse nõukogu 6. veebruari 1970. aasta direktiivis mootorsõidukite ja nende haagiste tüübikinnitust käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta; ( 3 )
sisemiste tahavaatepeeglite ühised nõuded on sätestatud nõukogu 1. märtsi 1971. aasta direktiivis ( 4 ) ning nõuded tuleks koostada ka sõitjateruumi sisustuse, juhtseadiste paigutuse, katuse ja seljatugede ning istmete tagumiste osade kohta; järgnevalt võetakse vastu muud nõuded sisustuse kohta, mis käsitlevad turvavööde ja istmete kinnituspunkte, peatugesid, juhi kaitset roolimehhanismi eest ja juhtseadiste paigutust;
ühtlustatud nõuded peavad vähendama mootorsõidukijuhtide vigastuste saamise ohtu ja raskust ning seeläbi tagama liiklusohutuse ühenduse kõigis osades;
tehnilisi nõudeid arvestades on kohane kasutada peamiselt neid, mis on vastu võetud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjas nr 21 (sõidukite tüübikinnituse ühtsed sätted seoses nende sisustusega), mis on lisatud 20. märtsi 1958. aasta kokkuleppele mootorsõidukite varustuse ja osade kinnitamise ühtsete nõuete vastuvõtmise ja kinnitamise vastastikuse tunnustamise kohta,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:
Artikkel 1
Käesoleva direktiivi kohaldamisel tähendab “sõiduk” direktiivi 70/156/EMÜ artiklis 2 määratletud sõidukeid.
Artikkel 2
Ükski liikmesriik ei tohi keelduda sõidukile EÜ või siseriikliku tüübikinnituse andmisest sõiduki sisustusega seotud põhjustel, kui käesoleva direktiivi lisades sätestatud nõuded on täidetud.
Artikkel 3
Ükski liikmesriik ei tohi sõiduki registreerimisest keelduda või keelata mis tahes sõiduki müüki, kasutuselevõtmist või kasutamist põhjustel, mis on seotud sõiduki sisustusega, kui lisades sätestatud nõuded on täidetud.
▼M2 —————
Artikkel 6
1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigusnormid 18 kuu jooksul alates direktiivi teatavakstegemisest ning teatavad sellest viivitamata komisjonile.
2. Liikmesriigid tagavad, et käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud siseriiklike põhiliste õigusnormide tekst edastatakse komisjonile.
Artikkel 7
Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.
LISADE LOETELU
I LISA |
Reguleerimisala, mõisted, sõidukitüübi EÜ tüübikinnituse taotlemine, tehnilised nõuded, sõidukitüübile EÜ tüübikinnituse andmine, tüübi ja tüübikinnituse muudatused ning toodangu vastavus |
|
1. liide: |
Teatis |
|
2. liide: |
EÜ tüübikinnitustunnistus |
|
3. liide: |
Silindrikujulise katsepulga asukoht lükandkatuses ja aknaavades |
|
4. liide: |
Juhi juhitava lüliti sümbol |
|
II LISA: |
Peaga kokkupõrke tsooni kindlaksmääramine |
|
III LISA: |
Energiat neelavate materjalide katsetamise kord |
|
IV LISA: |
H-punkti ja seljatoe tegeliku kaldenurga kindlaksmääramise kord ning R- ja H-punkti suhtelise asukoha ning seljatoe (valmistaja poolt) ettenähtud kaldenurga ja seljatoe tegeliku kaldenurga vahelise suhte tõendamise kord |
|
Liide |
Kolmemõõtmelise mannekeeni osad ja mõõtmed ning mannekeeni mass |
|
V LISA: |
Väljaulatuvate osade mõõtmismeetod |
|
Liide: |
Väljaulatuvate osade mõõtevahend |
|
VI LISA: |
Mõõtevahend ja menetlus I lisa punkti 5.2.1 kohaldamiseks |
I LISA ►M2 ◄
REGULEERIMISALA, MÕISTED, SÕIDUKITÜÜBI EÜ TÜÜBIKINNITUSE TAOTLEMINE, TEHNILISED NÕUDED, SÕIDUKITÜÜBILE EÜ TÜÜBIKINNITUSE ANDMINE, TÜÜBI JA TÜÜBIKINNITUSE MUUDATUSED NING TOODANGU VASTAVUS
1. REGULEERIMISALA
Käesolevat direktiivi kohaldatakse M1-kategooria sõidukite suhtes, nagu need on määratletud direktiivi 70/156/EMÜ II lisa A jaos.
2. MÕISTED
Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:
2.1. |
sisustus – on: 2.1.1. sõitjateruumi sisustus, välja arvatud sisemised tahavaatepeeglid, 2.1.2. juhtseadiste paigutus, 2.1.3. katus või lükandkatus, 2.1.4. seljatugi ja istmete tagumised osad, 2.1.5. elektriajamiga aknad, katusepaneeli- ja vaheseinasüsteemid, |
2.2. |
sõidukitüüp – vastavalt sõitjateruumi sisutusele – sõidukid, mis sarnanevad üksteisega järgmiste oluliste näitajate poolest: 2.2.1. sõitjateruumi kere koostismaterjalid, 2.2.2. juhtseadiste paigutus, 2.2.3. katus või lükandkatus, 2.2.4. seljatugi ja istmete tagumised osad, 2.2.5. elektriajamiga aknad, katusepaneeli- ja vaheseinasüsteemid, |
2.3. |
võrdlusvöönd – II lisas määratletud peaga kokkupõrke tsoon, välja arvatud: 2.3.1. ala, mis on piiratud rooliseadme välispiire ümbritseva ringi ettepoole suunatud horisontaalprojektsiooniga, mida on suurendatud 127 mm laiuse ääristusribaga; seda ala piirab allpool kuni otse edasisõitmise asendis oleva rooliseadme alumise servani horisontaalne puutetasand, 2.3.2. armatuurlaua pinna osa, mis on punktis 2.3.1 määratletud ala ääre ja sõiduki lähima sisemise külgseina vahel; seda pinda piirab allpool horisontaaltasapind, mis puudutab rooliseadme alumist serva; ja 2.3.3. tuuleklaasi külgpiilarid, |
2.4. |
armatuurlaua tase – joon, mis on määratletud armatuurlaua vertikaalsete puutepunktidega, |
2.5. |
katus – sõiduki ülemine osa, mis ulatub tuuleklaasi ülemisest servast tagumise akna ülemise servani, küljel piirab seda külgseinte raamistiku ülemine serv, |
2.6. |
►M1 vööjoon – joon, mille moodustab sõiduki külgakende läbipaistev alumine kontuurjoon, ◄ |
2.7. |
►M1 kabriolett– sõiduk, mille teatava konfiguratsiooni puhul puudub sõidukikerel ülalpool vööjoont jäik osa, välja arvatud eesmised katusetoestikud ja/või turvakaared ja/või turvavööde kinnituspunktid, ◄ |
2.8. |
►M1 faeton– sõiduk, millel saab ainult katust või selle osa kokku voltida või avada või lahti lükata, kusjuures vööjoonest kõrgemal jäävad sõiduki olemasolevad konstruktsiooniosad alles ◄ , |
2.9. |
klappiste– aeg-ajalt kasutamiseks mõeldud lisaiste, mis on tavaliselt üles tõstetud, |
2.10. |
elektriajamiga aknad – aknad, mille suleb sõiduki toiteallikas, |
2.11. |
elektriajamiga katusepaneelisüsteem – sõiduki katuse liikuvad paneelid, mida suleb sõiduki toiteallikas kas nihutades või kallutades ning millel puuduvad katuse allalaskmissüsteemid, |
2.12. |
elektriajamiga vaheseinasüsteemid – süsteemid, mis eraldavad sõitjateruumi vähemalt kaheks osaks ning mille suleb sõiduki toiteallikas, |
2.13. |
ava – elektriajamiga akna või vaheseina või katusepaneeli suurim takistusteta avaus sõltuvalt sulgumissuunast kas ülemise serva või juhtserva ning akna, vaheseina või katusepaneeli piiret moodustava sõidukikere vahel, vaadatuna sõiduki seestpoolt või vaheseinasüsteemi puhul sõitjateruumi tagumisest osast. Ava mõõtmiseks asetatakse silindrikujuline katsepulk (jõudu kasutamata) sõiduki seestpoolt või vajaduse korral tagumisest osast läbi ava ning akna, katusepaneeli või vaheseinaga risti, nagu see on kujutatud joonisel 1. |
3. SÕIDUKITÜÜBI EÜ TÜÜBIKINNITUSE TAOTLEMINE
3.1. |
Direktiivi 70/156/EMÜ artikli 3 lõike 4 kohase EÜ tüübikinnitustaotluse sõidukitüübi sisustuse osas esitab tootja. |
3.2. |
Teatise näidis on 1. liites. |
3.3. |
Tüübikatsetuste tegemise eest vastutavale tehnilisele teenistusele tuleb esitada näidised järgmiselt: 3.3.1. tootja äranägemisel kas kinnitatava sõidukitüübi representatiivsõiduk või sõiduki osa (osad), mida loetakse kontrollimiste ja käesoleva direktiiviga ettenähtud katsetuste tarvis oluliseks; ja 3.3.2. eespool nimetatud tehnilise teenistuse taotlusel teatavad osad ja kasutatud materjalide teatavad näidised. |
(4.) |
5. |
TEHNILISED NÕUDED 5.1. Sõitjateruumi esiosa sisustus armatuurlaua tasemest kõrgemal esiistme H-punktist eespool, välja arvatud külguksed 5.1.1. Punktis 2.3 määratletud võrdlusvööndis ei tohi olla ohtlikke ebatasasusi ega teravaid servi, mis võivad suurendada sõitjate raskete vigastuste saamise ohtu. Allpool olevates punktides 5.1.2 kuni 5.1.6 osutatud osad loetakse rahuldavaks, kui need vastavad nimetatud punktide nõuetele. 5.1.2. Võrdlusvööndis asuvad osad, välja arvatud need, mis ei ole armatuurlaua osad ja mis on klaasipindadest kuni 10 cm kaugusel, peavad olema energiat neelavad, nagu see on ette nähtud III lisas. Seda nõuet ei kohaldata ka nende võrdlusvööndis asuvate osade suhtes, mis vastavad mõlemale järgmisele tingimusele: — kui vastavalt III lisa nõuetele tehtava katse käigus puudutab pendel väljaspool võrdlusvööndit asuvaid osasid; ja — kui katsetatavad osad on asetatud puudutatavatest osadest vähem kui 10 cm kaugusele väljaspool võrdlusvööndit, seda vahemaad mõõdetakse võrdlusvööndi pinnal; ühelgi metallist kandeosal ei tohi olla väljaulatuvaid servi. 5.1.3. Armatuurlaua alumist serva, kui see ei vasta punkti 5.1.2 nõuetele, tuleb ümardada vähemalt 19 mm kumerusraadiuseni. 5.1.4. Jäigast materjalist lülitite, tõmbenuppude jne, mis V lisas kirjeldatud meetodi kohaselt mõõdetuna on armatuurlauast 3,2 kuni 9,5 mm kaugusel, läbilõige peab kõige rohkem etteulatuvas punktis mõõdetuna olema vähemalt 2 cm2 ning nendel peavad olema ümardatud servad, mille kumerusraadius on vähemalt 2,5 mm. 5.1.5. Kui need osad ulatuvad armatuurlauast kaugemale kui 9,5 mm, peavad need olema konstrueeritud ja valmistatud nii, et neid saab kuni 50 mm läbimõõduga tõukuri rakendatud 37,8 daN suuruse horisontaalse pikijõuga armatuurlauda sisse lükata, kuni need ei ulatu rohkem välja kui 9,5 mm, või neid peab saama ära võtta; viimasel juhul ei tohi jääda ohtlikke väljaulatuvaid osi, mis on üle 9,5 mm pikad; maksimaalselt väljaulatuva punkti kuni 6,5 mm läbilõike pindala ei tohi olla väiksem kui 6,50 cm2. 5.1.6. Väljaulatuva osa puhul, mis koosneb Shore’i kõvadusega A kuni 50 pehmest materjalist osast, mis on paigaldatud jäigale alusele, kohaldatakse punktide 5.1.4 ja 5.1.5 nõudeid ainult jäiga aluse suhtes. 5.2. Sõitjateruumi esiosa muu sisustus armatuurlaua tasemest allpool ja esiistme H-punktist eespool, välja arvatud külguksed ja pedaalid
5.3. ►M1 Sõitjateruumi muu sisustus kõige tagumistele istmetele asetatud mannekeeni torso võrdlusjoont läbivast püsttasapinnast eespool ◄ 5.3.1. Reguleerimisala ►M1 Allpool oleva punkti 5.3.2 nõudeid kohaldatakse juhtimispidemete, -hoobade ja -nuppude ning mis tahes väljaulatuvate osade suhtes, mida ei ole nimetatud punktides 5.1 ja 5.2 (vt ka punkti 5.3.2.2). ◄ 5.3.2. Nõuded ►M1 Kui punktis 5.3.1 osutatud osad on paigutatud nii, et sõidukis sõitjad võivad nendega kokku puutuda, peavad need vastama punktide 5.3.2.1–5.3.4 nõuetele. Kui neid saab puutuda 165 mm läbimõõduga kera ja kui need on esiistmete madalaimast H-punktist (vt IV lisa) kõrgemal ning kõige tagumisel istmel oleva mannekeeni torso võrdlusjoone püsttasapinnast eespool ning punktides 2.3.1 ja 2.3.2 määratletud aladest väljaspool, loetakse need nõuded täidetuks, kui: ◄ 5.3.2.1. nende pind lõpeb ümarate servadega, mille kumerusraadius on vähemalt 3,2 mm. 5.3.2.2. Juhtimishoovad ja nupud on konstrueeritud ja valmistatud nii, et ettepoole suunatud 37,8 daN suuruse horisontaalse pikijõu mõjul väheneb kõige ebasoodsamas asendis väljaulatuv osa kuni 25 mm kõrguseks armatuurlaua pinnast või nimetatud osad tulevad lahti või väänduvad; viimati mainitud kahel juhul ei tohi jääda ohtlikke väljaulatuvaid osi. Siiski võivad klaasitõstukid ulatuda paneeli pinnast 35 mm välja. 5.3.2.3. Välja arvatud siis, kui vabastatud asendis käsipidur ja mis tahes edasikäigu asendis käigukang asuvad punktides 2.3.1 ja 2.3.2 määratletud alades ning esiistmete H-punkti läbivast horisontaaltasapinnast allpool olevates alades, peab nende pindala olema vähemalt 6,5 cm2, mõõdetuna horisontaaltasapinnal tavalises läbilõikepunktis enim väljaulatuvast osast pikisuunas 6,5 mm kaugusel, ning kumerusraadius vähemalt 3,2 mm.
5.4. Katus 5.4.1. Reguleerimisala 5.4.1.1. Punkti 5.4.2 nõudeid kohaldatakse katuse siseseina suhtes. 5.4.1.2. Kuid neid ei kohaldata katuse selliste osade suhtes, mida ei saa 165 mm läbimõõduga kera puutuda. 5.4.2. Nõuded 5.4.2.1. ►M1 Katuse siseseina sellel osal, mis asub sõitjate kohal või neist eespool, ei tohi olla ohtlikke ebatasasusi ega teravaid servi, mis on suunatud tahapoole või allapoole. Väljaulatuvate osade laius ei tohi olla väiksem kui nende ulatus allapoole ning servade kumerusraadius peab olema vähemalt 5 mm. Eelkõige ei tohi jäigad katusepulgad või -ribid, välja arvatud klaaspindade ja ukseraamide ülaserv, ulatuda allapoole rohkem kui 19 mm. ◄ 5.4.2.2. ►M1 Kui katusepulgad või -ribid ei vasta punkti 5.4.2.1 nõuetele, peavad need läbima energia neelamise katse vastavalt III lisa nõuetele. ◄ 5.4.2.3. Metallridvad, mis pingutavad laekatendit ja päikesesirmide raame, ei tohi olla läbimõõduga üle 5 mm või peavad energiat neelama, nagu on ette nähtud III lisas. Päikesesirmide raamide mittejäigad kinnitusosad peavad vastama punkti 5.3.4.1 nõuetele. 5.5. ►M1 Faetonid ◄ 5.5.1. Nõuded
5.5.2. Elektriajamiga katusepaneelisüsteemid
5.6. ►M1 Kabrioletid ◄ 5.6.1. ►M1 Kabriolettide puhul peavad üksnes turvakaare ülemise osa alumine pool ja tuuleklaasi raami ülemine osa kõikides selle tavapärastes kasutusasendites vastama punkti 5.4 nõuetele. Pehmekatuse toetamiseks kasutatavate kokkulükatavate varraste või ühenduste süsteemil, mis paikneb sõitjate kohal või neist eespool, ei tohi olla ohtlikke ebatasasusi ega teravaid servi, mis on suunatud tahapoole või allapoole. ◄ ▼M1 ————— 5.7. ►M1 Sõidukisse kinnitatud istmete tagumised osad ◄ 5.7.1. Nõuded
5.8. Elektriajamiga aknad, katusepaneeli- ja vaheseinasüsteemid
►M2 5.9. ◄ Muu sisustus, täpsustamata
|
6. |
SÕIDUKITÜÜBILE EÜ TÜÜBIKINNITUSE ANDMINE
|
7. |
TÜÜBI JA TÜÜBIKINNITUSE MUUDATUSED
|
8. |
TOODANGU VASTAVUS
|
(9.) |
1. liide
2. liide
3. liide
4. liide
II LISA
PEAGA KOKKUPÕRKETSOONI KINDLAKSMÄÄRAMINE
1. |
Peaga kokkupõrketsooni kuuluvad kõik sõiduki sees olevad pinnad, mis ei ole klaasist ja mis võivad staatiliselt kokku puutuda kerakujulise 165 mm läbimõõduga peaga, mis on mõõteaparaadi lahutamatu osa, mille mõõtmeid saab puusa liigesepunktist pealaeni sujuvalt reguleerida vahemikus 736 kuni 840 mm. |
2. |
Eespool nimetatud tsoon tuleb kindlaks määrata järgmise korra või selle graafilise ekvivalendi alusel.
|
3. |
Puutepunkt on punkt, kus seadme pea puutub kokku sõiduki sisustusega. Suurim allapoole liikumine on piiratud asendiga, kus pea puutub kokku horisontaaltasapinnaga, mis on H-punktist 25,4 mm kõrgemal. |
III LISA
ENERGIAT NEELAVATE MATERJALIDE KATSETAMISE KORD
1. PAIGALDAMINE, KATSESEADE JA -KORD
1.1. Paigaldus
1.1.1. Energiat neelav materjal paigaldatakse ja seda katsetatakse tugikonstruktsioonil, millel see sõidukisse paigaldatakse. Soovitatavalt ja võimaluse korral viiakse katse läbi otse autokeres. Tugikonstruktsioon või kere kinnitatakse kindlalt katsestendi külge, nii et see löögi tagajärjel ei liiguks.
1.1.2. Kuid tootja taotlusel võib osa paigaldada seadme külge, mis simuleerib selle paigaldust sõidukis, tingimusel et “osa/seadme” koostul on samasugune geomeetriline korraldus ja mitte väiksem jäikusaste ning mitte suurem energia neelamise võime kui päris “osa/tugikonstruktsiooni” koostul.
1.2. Katseseade
1.2.1. Seade koosneb pendlist, mille telge toetavad kuullaagrid ja mille vähendatud mass ( 6 ) löögikeskmes on 6,8 kg. Pendli alumises otsas on jäik 165 mm läbimõõduga peakujuline katseseade, mille kese ühtib pendli löögikeskmega.
1.2.2. Peakujulisel katseseadmel on 2 aeglustusmõõdikut ja kiirusemõõdik, mis on suutelised tegema mõõtmisi löögi suunas.
1.3. Salvestusvahendid
Kasutatakse selliseid salvestusvahendeid, et saaks teha järgmise täpsusega mõõtmisi:
1.3.1. Kiirendus:
— täpsus = ± 5 % tegelikust väärtusest;
— sageduskaja = kuni 1 000 Hz;
— tundlikkus ristitelje suhtes = < 5 % skaala madalaimast punktist.
1.3.2. Kiirus:
— täpsus = ± 2,5 % tegelikust väärtusest;
— tundlikkus = 0,5 km/h.
►M1 (1.3.3.) ◄
1.3.4. Aja salvestamine:
— mõõteriistad võimaldavad salvestada tegevust kogu kestvuse jooksul ning näite võtta ühe tuhandiku sekundi täpsusega;
— katsetuse analüüsimiseks kasutavatel salvestustel märgitakse ära löögi algus hetkel, kui peakujuline katseseade puutub esmakordselt katsetatava osaga kokku.
1.4. Katse kord
1.4.1. Katsetatava pinna igas löögipunktis on löök suunatud II lisas kirjeldatud mõõteseadme peakujulise katseseadme trajektoori puutujale.
I lisa punktides 5.3.4.1 ja 5.4.2.2 nimetatud osade katsetamiseks pikendatakse mõõteseadme vart, kuni saavutatakse kokkupuude vajaliku osaga, kusjuures piirnormiks on 1 000 mm seadme liigesepunktist pealaeni. Kõik punktis 5.4.2.2 nimetatud katusepulgad ja -ribid, mida ei ole võimalik puutuda, peavad siiski vastama I lisa punkti 5.4.2.1 nõuetele, välja arvatud väljaulatuva osa kõrgust käsitlev nõue.
1.4.2. Kui löögipunktis on löögisuuna ja pinna suhtes vertikaali vaheline nurk kuni 5°, tehakse katse nii, et pendli löögikeskme trajektoori puutuja ühtib punktis 1.4.1 määratletud suunaga. Peakujuline katseseade lööb katsetatavat osa kiirusega 24,1 km/h; kiirus saavutatakse ainult liikumapaneva jõu abil või kasutades liikumapanevat lisaseadet.
1.4.3. Kui löögipunktis on löögisuuna ja pinna suhtes vertikaali vaheline nurk üle 5°, võib katse teha nii, et pendli löögikeskme trajektoori puutuja ühtib löögipunkti vertikaaliga. Sel juhul vähendatakse kiirust punktis 1.4.2 kirjeldatud kiiruse normaalkomponendi väärtuseni.
2. TULEMUSED
Eespool kirjeldatud korra kohaselt tehtud katsetes ei ületa peakujulise katseseadise 80 g suuruse aeglustuse kestus 3 millisekundit. Kasutatud aeglustusmäär on kahe aeglustusmõõdiku näitude keskmine.
3. SAMAVÄÄRNE MENETLUS
3.1. On lubatud kasutada samaväärseid katsetusmenetlusi, kui on võimalik saada eespool olevas lõikes 2 nõutavaid tulemusi.
3.2. Kui kasutatakse muud meetodit kui lõikes 1 kirjeldatu, peab meetodi samaväärsust tõestama isik, kes seda meetodit kasutab.
IV LISA
H-PUNKTI JA SELJATOE TEGELIKU KALDENURGA KINDLAKSMÄÄRAMISE KORD NING R- JA H-PUNKTI SUHTELISE ASUKOHA NING SELJATOE TOOTJA ETTENÄHTUD KALDENURGA JA SELJATOE TEGELIKU KALDENURGA VAHELISE SUHTE TÕENDAMISE KORD
1. MÕISTED
1.1. H-punkt
Sõitjateruumis istuva sõitja asukohta tähistav H-punkt – punktis 3 kirjeldatud inimkeha kujutava mannekeeni reite ja torso vahelise teoreetilise pöörlemistelje lõikepunkt vertikaalse pikitasapinnaga.
1.2. R-punkt ehk istme võrdluspunkt
R-punkt ehk istme võrdluspunkt – sõiduki tootja ettenähtud võrdluspunkt:
1.2.1. millel on sõiduki konstruktsiooni suhtes kindlaksmääratud koordinaadid;
1.2.2. mis vastab torso/reite pöörlemispunkti (H-punkt) teoreetilisele asukohale kõige madalamas ja kõige tagumises normaalses juhtimisasendis või kasutusasendis, mille sõiduki tootja on iga tema kindlaksmääratud istekoha jaoks ette näinud.
1.3. Leeni kaldenurk
Leeni kaldenurk – leeni kalle vertikaalsuunas.
1.4. Leeni tegelik kaldenurk
Leeni tegelik kaldenurk – H-punkti läbiva vertikaaljoone ja punktis 3 kirjeldatud inimkeha kujutava mannekeeni torso võrdlusjoone vahel moodustuv nurk.
1.5. Tootja ettenähtud leeni kaldenurk
Tootja ettenähtud leeni kaldenurk – sõiduki tootja ettenähtud nurk:
1.5.1. millega määratakse kindlaks leeni nurk kõige madalamas ja kõige tagumises normaalses juhtimisasendis või kasutusasendis, mille sõiduki tootja on iga tema kindlaksmääratud istekoha jaoks ette näinud;
1.5.2. mille moodustavad R-punktis vertikaaljoon ja torso võrdlusjoon;
1.5.3. mis teoreetiliselt vastab leeni tegelikule kaldenurgale.
2. H-PUNKTIDE JA TEGELIKE LEENI KALDENURKADE KINDLAKSMÄÄRAMINE
2.1. |
Iga sõiduki tootja ettenähtud istekoha jaoks määratakse kindlaks H-punkt ja leeni tegelik kaldenurk. Kui samas reas olevaid istekohti võib käsitada samaväärsetena (pinkistmed, identsed istmed jne), määratakse iga istmerea puhul kindlaks vaid üks H-punkt ja üks tegelik leeni kaldenurk, kusjuures punktis 3 kirjeldatud mannekeen istub seda rida esindaval kohal. See koht on: 2.1.1. esirea puhul juhiiste; 2.1.2. tagarea või tagaridade puhul kõige äärmine iste. |
2.2. |
H-punkti ja leeni tegeliku kaldenurga kindlaksmääramisel seatakse asjassepuutuv iste kõige madalamasse ja kõige tagumisse normaalsesse juhtimis- või kasutusasendisse, mille on määranud sõiduki tootja. Kui leeni kaldenurk on reguleeritav, lukustatakse see vastavalt tootja spetsifikatsioonidele, või kui need puuduvad, asendisse, mis vastab leeni tegelikule kaldenurgale, st nii lähedale kui võimalik 25°-le. |
3. MANNEKEENI KIRJELDUS
3.1. |
Kasutatakse kolmemõõtmelist mannekeeni, mille mass ja kuju vastab keskmise pikkusega täiskasvanud mehele. Mannekeeni on kujutatud käesoleva lisa liite joonistel 1 ja 2. |
3.2. |
Mannekeen koosneb järgmistest osadest: 3.2.1. kaks osa, millest üks kujutab selga ja teine istmikku ja mis on liigestega kinnitatud torso ja reie vahelisele pöörlemisteljele. Selle telje lõikepunktis istekoha vertikaalse keskpikitasapinnaga asub H-punkt; 3.2.2. kaks osa, mis kujutavad jalgu ning on liigestega kinnitatud istmikku kujutava osa külge; 3.2.3. kaks osa, mis kujutavad jalalabasid ja on pahkluid kujutavate liigestega kinnitatud jalgade külge. 3.2.4. Lisaks sellele on istmikku kujutaval osal vaaderpass, millega saab kontrollida põikiasetust. |
3.3. |
Keharaskused kinnitatakse asjaomastele raskuskeskmetele vastavatesse punktidesse, nii et mannekeeni kogumass oleks 75 kg ± 1 %. Andmed erinevate raskuste masside kohta on esitatud käesoleva lisa liite joonisel 2 olevas tabelis. |
3.4. |
Mannekeeni torso võrdlusjooneks on sirgjoon, mis läbib reie ja torso vahelist liigest ning kaela ja rindkere vahelist teoreetilist liigest (vt käesoleva lisa liite joonis 1). |
4. MANNEKEENI PAIGUTAMINE
Kolmemõõtmeline mannekeen paigutatakse järgmiselt:
4.1. |
sõiduk asetatakse horisontaalsele tasapinnale ning istmed reguleeritakse vastavalt punktile 2.2; |
4.2. |
katsetatav iste on kaetud riidega, mis võimaldab mannekeeni õigesti paigutada; |
4.3. |
mannekeen asetatakse asjaomasele istmele nii, et selle pöörlemistelg on risti sõiduki keskpikitasapinnaga; |
4.4. |
mannekeeni jalad asetatakse järgmiselt: 4.4.1. esiistmetel nii, et mannekeeni istmiku põikiasetust kontrolliv vaaderpass on horisontaalne; 4.4.2. tagaistmetel võimalikult kaugele ette nii, et jalad puutuksid kokku esiistmetega. Kui jalad toetuvad siis põranda eri tasanditele, on võrdluspunktiks jalg, mis kõigepealt puutub kokku esiistmega, ja teine jalg pannakse nii, et mannekeeni istmiku põikiasetust kontrollida võimaldav vaaderpass on horisontaalne; 4.4.3. kui H-punkt määratakse kindlaks keskmisel istmel, asetatakse jalad teine teisele poole tunnelit; |
4.5. |
jalgadele asetatakse raskused, mannekeeni istmiku põikiasetust kontrolliv vaaderpass seatakse horisontaali ning mannekeeni istmikku kujutavale osale asetatakse reieraskused; |
4.6. |
põlveliigese kangi abil liigutatakse mannekeen leenist eemale ja mannekeeni selg kallutatakse ettepoole. Mannekeen pannakse sõiduki istmele tagasi, nihutades mannekeeni istmel tahapoole kuni takistuse ilmnemiseni ning mannekeeni selg pannakse tagasi leeni vastu; |
4.7. |
mannekeeni suhtes rakendatakse kaks korda 10 ± 1 daN suurust horisontaaljõudu. Jõu suund ja rakenduspunkt on näidatud liite joonisel 2 musta noolega; |
4.8. |
paremale ja vasakule küljele pannakse istmikuraskused ning seejärel pannakse kohale torsoraskused. Mannekeeni põikiasetust kontrolliv vaaderpass hoitakse horisontaalsena; |
4.9. |
hoides mannekeeni põikiasetust kontrollivat vaaderpassi horisontaalsena, kallutatakse mannekeeni selg ette, kuni torsoraskused on H-punktist kõrgemal, vältimaks hõõrdumist vastu leeni; |
4.10. |
mannekeeni selg lükatakse õrnalt tahapoole ja paigutamine on valmis. Mannekeeni põikiasetust kontrolliv vaaderpass on horisontaalne. Vastasel korral korratakse eespool kirjeldatud protseduuri. |
5. TULEMUSED
5.1. Kui mannekeen on paigutatud punkti 4 kirjelduse kohaselt, loetakse asjaomane H-punkt ja sõiduki istme leeni tegelik kaldenurk vastavalt mannekeeni torso võrdlusjoone H-punktiks ja kaldenurgaks.
5.2. Mõõdetakse H-punkti koordinaadid kolmel ristuval tasandil ning leeni tegelik kaldenurk, et võrrelda neid sõiduki tootja esitatud andmetega.
6. R-PUNKTI JA H-PUNKTI SUHTELISE ASUKOHA KONTROLLIMINE NING TOOTJA ETTENÄHTUD LEENI KALDENURGA JA LEENI TEGELIKU KALDENURGA VAHELINE SUHE
6.1. |
Punkti 5.2 kohase H-punkti ja leeni tegeliku kaldenurga mõõtmise tulemusi võrreldakse R-punkti koordinaatidega ja sõiduki tootja ettenähtud leeni kaldenurgaga. |
6.2. |
R-punkti ja H-punkti suhteline asukoht ning tootja ettenähtud leeni kaldenurga ja leeni tegeliku kaldenurga suhe loetakse kõnealuse istekoha puhul rahuldavaks, kui koordinaatide järgi määratud H-punkt asub pikiristkülikul, mille pikkus ja kõrgus on vastavalt 30 ja 20 mm ning mille diagonaalid lõikuvad R-punktis, ning kui leeni tegelik kaldenurk erineb tootja ettenähtud leeni kaldenurgast kuni 3° võrra. 6.2.1. Kui need tingimused on täidetud, kasutatakse katsetamiseks R-punkti ja tootja ettenähtud leeni kaldenurka ning vajaduse korral reguleeritakse mannekeeni asendit nii, et H-punkt langeb kokku R-punktiga ning leeni tegelik kaldenurk langeb kokku tootja ettenähtud leeni kaldenurgaga. |
6.3. |
Kui H-punkt või leeni tegelik kaldenurk ei vasta punkti 6.2 nõuetele, määratakse H-punkt ja leeni tegelik kaldenurk kindlaks veel kaks korda (kokku kolm korda). Kui nendest kolmest toimingust kahe tulemused vastavad nõuetele, loetakse katse tulemus rahuldavaks. |
6.4. |
Kui kolmest katsest vähemalt kahe tulemused ei vasta punkti 6.2 nõuetele, loetakse katse tulemus mitterahuldavaks. |
6.5. |
Kui tekib punktis 6.4 kirjeldatud olukord või kui kontrollimine ei ole võimalik, kuna sõiduki tootja ei ole esitanud andmeid R-punkti või tootja ettenähtud leeni kaldenurga kohta, võib kasutada kolme katse tulemuste keskmist ja seda võib kasutada kõikidel juhtudel, kus käesolevas direktiivis on viidatud R-punktile või tootja ettenähtud leeni kaldenurgale. |
6.6. |
Kui kontrollitakse R-punkti ja H-punkti suhtelist asukohta ning tootja ettenähtud leeni kaldenurga ja leeni tegeliku kaldenurga suhet seeriatootmises olevas sõidukis, asendatakse punktis 6.2 nimetatud ristkülik ruuduga, mille külje pikkus on 50 mm, ning leeni tegelik kaldenurk ei tohi tootja ettenähtud leeni kaldenurgast erineda rohkem kui 5° võrra. |
Liide
V LISA
VÄLJAULATUVATE OSADE MÕÕTMISMEETOD
1. |
►M1
Määramaks kindlaks, kui palju osa ulatub välja pinnast, mille külge see on kinnitatud, liigutatakse mööda asjaomast osa 165 mm kera, hoides seda osaga kokkupuutes, alustades kohast, kus see esimesena asjaomast osa puutub. Väljaulatuva osa suuruseks on suurim kõikidest Y variantidest, kusjuures variante mõõdetakse pinnaga risti asetseva kera keskpunktist. Kui pindade, osade jms kattematerjali Shore’i kõvadus A on alla 50, kasutatakse eespool kirjeldatud väljaulatuvate osade mõõtmise menetlust üksnes pärast selliste materjalide eemaldamist. ◄ |
2. |
Võrdlustsoonis asuvate lüliteid, tõmbenuppe jm väljaulatuvaid osi mõõdetakse allpool kirjeldatud katseseadme ja menetluse abil: 2.1. Seadmed
2.2. Katse kord
|
Liide
VI LISA
SEADE JA KORD I LISA PUNKTI 5.2.1 KOHALDAMISEKS
Neid osi (lülitid, tõmbenupud jne), millega võib kokku puutuda allpool kirjeldatud seadet ja menetlust kasutades, loetakse osadeks, millega sõitja põlved võivad tõenäoliselt kokku puutuda:
1. Seade
Seadme diagramm
2. Kord
Seadet võib panna mis tahes kohta armatuurlaua all, nii et:
— tasapind XX’ oleks paralleelne sõiduki keskmise pikitasapinnaga,
— X-telg saaks üleval- ja allpool pöörelda horisontaalselt kuni 30° nurga all.
3. |
Eespool kirjeldatud katse tegemisel tuleb eemaldada kõik materjalid, mille Shore’i kõvadus A on alla 50. |
I, II, III, IV JA VI LISA LIIDE
MÄRKUSED
I LISA KOHTA
MÕISTED, EMÜ TÜÜBIKINNITUSE TAOTLEMINE JA SPETSIFIKATSIOONID
Punkti 2.2 kohta:
Võrdlusvöönd piiritletakse tahavaatepeeglita. Energia neelamise katse tehakse tahavaatepeeglita. Pendel ei tohi mõjutada peegli kinnitust.
Punktide 2.3 ja 2.3.1 kohta:
Kõnealuste punktidega ettenähtud erand rooliratta taga kehtib ka esiistme reisija(te) peaga kokkupõrke tsooni kohta.
Reguleeritavate roolirataste puhul on lõplikku eranditsooni vähendatud, nii et selleks on eranditsoonide ühisosa rooliratta kõikide võimalike juhtimisasendite puhul.
Kui võimalik on valida eri roolirataste vahel, määratakse eranditsoon kindlaks kõige vähem sobiva rooliratta järgi, mille läbimõõt on kõige väiksem.
Punkti 2.4 kohta:
Armatuurlaua tase ulatub üle kogu sõitjateruumi laiuse ja määratakse kindlaks sõiduki laiuses liigutatava vertikaaljoone kõige tagumise punkti järgi, kus see armatuurlaua pinnaga kokku puutub. Kahe või rohkema üheaegse puutepunkti korral kasutatakse armatuurlaua taseme kindlaksmääramiseks alumist puutepunkti. Kui konsoolide puhul ei ole võimalik armatuurlaua taset vertikaaljoone puutepunktide järgi kindlaks määrata, on armatuurlaua tasemeks 25,4 mm esiistmete H-punktist kõrgemal asuva horisontaaljoone ja konsooli lõikepunkt.
Punkti 2.5 kohta:
Sõiduki külgedel lõpeb katus ukseava ülaservaga. Üldjuhul on katuseääre piiriks piirjooned, mille moodustab ülejäänud kere alumine serv (äärte järgi), kui uks on avatud. Akende puhul on katuseääre piiriks läbipaistev pidevjoon (külgaknaklaaside läbiviigupunkt). Postide kohal jookseb katuseääre piir mööda läbipaistvate joonte vahelist ühendusjoont. Punktis 2.5 esitatud määratlus kehtib ka kõigi katuseavade kohta suletud asendis, kui tegemist on punktis 2.7 või 2.8 määratletud sõidukiga.
Mõõtmisel ei võeta arvesse allapoole suunatud äärikuid. Need loetakse sõiduki külje osaks.
Punkti 2.7 kohta:
Püsivalt kinnitatud tagaakent käsitatakse jäiga konstruktsioonielemendina.
Püsivalt kinnitatud jäigast materjalist tagaakendega autod loetakse punktis 2.8 määratletud faetoniteks.
Punkti 5.1.1 kohta:
Terav serv on jäigast materjalist serv, mille kumerusraadius on alla 2,5 mm, v.a alla 3,2 mm väljaulatuvad osad pinnalt mõõdetuna. Sellisel juhul minimaalne kumerusraadius ei kehti, kui väljaulatuva osa kõrgus ei ületa poolt selle laiusest ning selle servad on tömbid.
Võred loetakse eeskirjadele vastavaks, kui need vastavad järgmises tabelis sätestatud miinimumnõuetele:
(mm) |
|||
Elementide vahekaugus |
Lamedad elemendid |
Ümardatud elemendid (min raadius) |
|
e/min |
min raadius |
||
0–0 |
1,5 |
0,25 |
0,50 |
10–15 |
2,0 |
0,33 |
0,75 |
15–20 |
3,0 |
0,50 |
1,25 |
Punkti 5.1.2 kohta:
Katse käigus määratakse kindlaks, kas kokkupõrketsoonis asuvad tugevdusosad võivad paigalt nihkuda või esile tungida, suurendades seeläbi ohtu reisijaile või vigastuste raskusastet.
Punkti 5.1.3 kohta:
Kõnealused kaks mõistet (armatuurlaua tase ja alumine serv) võivad olla eristatavad. Käesolev lõik sisaldub aga punktis 5.1 (… ülalpool armatuurlaua taset…) ning seepärast kohaldatakse seda üksnes juhul, kui need kaks mõistet esinevad koos. Kui need kaks tingimust esinevad eraldi, st armatuurlaua alumine serv asetseb allpool armatuurlaua taset, käsitletakse vastavat juhtumit punkti 5.3.2.1 alusel, võttes arvesse punkti 5.8.
Punkti 5.1.4 kohta:
Kui tõmbekäepideme või nupu laius on 50 mm või üle selle ning see asub tsoonis kus, kui selle laius oleks alla 50 mm, määrataks selle maksimaalne väljaulatuv osa kindlaks vastavalt V lisa punktile 2 peakujulise mõõteseadme abil, tehakse maksimaalne väljaulatuv osa kindlaks vastavalt V lisa punktile 1, st 165 mm läbimõõduga kera abil ja määrates Y-telje kõrguse maksimaalse varieeruvuse.
Ristlõikepindala mõõdetakse tasapinnal, mis on paralleelne pinnaga, mille külge osa on kinnitatud.
Punkti 5.1.5 kohta:
Punktid 5.1.4 ja 5.1.5 täiendavad teineteist; kohaldatakse punkti 5.1.5 esimest lauset (st tagasitõmbe ja eraldumisjõud 37,8 daN) ning seejärel punkti 5.1.4, kui tagasitõmbel on väljaulatuv osa 3,2–9,5 mm või, eraldumise korral, punkti 5.1.5 kaht viimast lauset (ristlõikepindala mõõdetakse enne jõu rakendamist). Seevastu kui praktilistel põhjustel tuleb kohaldada punkti 5.1.4 (tagasitõmme 3,2–9,5 mm), võib tootja otsustada, et mugavam on punkti 5.1.4 spetsifikatsioone kontrollida enne, kui rakendatakse punktis 5.1.5 sätestatud 37,8 daN jõudu.
Punkti 5.1.6 kohta:
Kuna pehmete materjalide olemasolu korral kehtivad nõuded üksnes jäiga toe kohta, siis mõõdetakse üksnes jäiga toe väljaulatuvat osa.
Shore’i kõvadust mõõdetakse katseobjekti näidistel. Kui materjali seisundi tõttu ei saa kõvadust mõõta Shore’i kõvaduse A meetodil, siis antakse hinnang võrdväärsete mõõtmiste põhjal.
Punkti 5.2.1 kohta:
Arvesse ei võeta jalapedaale, nende varsi ja vahetut pöördmehhanismi, kuid see ei kehti ümbritseva tugimetalli kohta.
Punkti 5.2.2 kohta:
Seisupiduriga kokkupuute võimalikkuse kindlaksmääramiseks kasutatakse:
— II lisas kirjeldatud peakujutist, kui pidur asub armatuurlaua tasemel või sellest ülalpool (katsetatakse vastavalt punktile 5.1 ning kokkupõrketsoonis);
— VI lisas kirjeldatud põlve, kui piduri element on armatuurlaua tasemest allpool (sel juhul katsetatakse pidurikangi vastavalt punktile 5.3.2.3).
Punkti 5.2.3 kohta:
Punktis 5.2.3 sätestatud tehnilisi spetsifikatsioone kohaldatakse ka riiulite ning esiistmete vahel armatuurlaua tasemest allpool asuvate konsooliosade suhtes, juhul kui need paiknevad H-punktist eespool. Kui süvend on suletud, käsitatakse seda kindalaekana ning need spetsifikatsioonid selle suhtes ei kehti.
Punkti 5.2.3.1 kohta:
Esitatud mõõtmed kirjeldavad pinda, mis ei ole veel kaetud materjaliga, mille Shore’i kõvadus A on alla 50 (5.2.4). Energia neelamise katsed korraldatakse vastavalt III lisale.
Punkti 5.2.3.2 kohta:
Kui riiul eraldub või puruneb, ei tohi sellel tekkida ohtlikke omadusi; see ei kehti mitte üksnes ääriku, vaid ka teiste servade suhtes, mis pärast jõu rakendamist on suunatud sõitjateruumi poole.
Loetakse, et riiuli tugevaim osa paikneb mõne seadme kõrval. Seejuures tähendab “märkimisväärselt moondunud”, et rakendatud jõu tulemusena peab riiuli läbipaindumine, mõõdetuna katsesilindriga algsest puutepunktist, olema murdumine või deformatsioon, mis on palja silmaga nähtav. Elastne deformatsioon on lubatud.
Katsesilindri pikkus on vähemalt 50 mm.
Punkti 5.3 kohta:
“Muud osad” on muu hulgas sellised osad nagu aknasulgurid, turvavööde ülemised kinnituspunktid ja muud jalaruumis ning ukse siseküljel olevad osad, mida ei ole tekstis varem käsitletud ega sellest välja jäetud.
Punkti 5.3.2 kohta:
Esivaheseina ja armatuurlaua vahelise ruumi suhtes, mis asub armatuurlaua alumisest servast kõrgemal, punkti 5.3 spetsifikatsioone ei kohaldata.
Punkti 5.3.2.1 kohta:
3,2 mm raadius kehtib kõikide mis tahes kasutusasendis punkti 5.3 alla kuuluvate osade suhtes, millega võib kokkupuude tekkida.
Erandina võetakse kindalaekad arvesse üksnes suletuna, turvavööd võetakse tavaliselt arvesse üksnes kinnitatuna, kuid kõik osad, millel on kindel paigalduskoht, peavad nimetatud kohta paigaldatuna samuti vastama 3,2 mm raadiuse nõudele.
Punkti 5.3.2.2 kohta:
Viitepind leitakse, rakendades V lisa punktis 2 kirjeldatud seadet jõuga 2 daN. Kui see ei ole võimalik, kasutatakse V lisa punktis 1 kirjeldatud meetodit jõuga 2 daN.
Ohtlike väljaulatuvate osade hindamine on katsete eest vastutava asutuse pädevuses.
37,8 daN jõudu rakendatakse ka juhul, kui algne väljaulatuv osa on vastavalt alla 35 või 25 mm. Väljaulatuvat osa mõõdetakse rakendatava koormuse all.
37,8 daN horisontaalse pikijõu rakendamiseks kasutatakse üldjuhul kuni 50 mm läbimõõduga tasapinnalise otsaga varba, kuid kui see ei ole võimalik, kasutatakse samaväärset meetodit; näiteks võib takistused eemaldada.
Punkti 5.3.2.3 kohta:
Käigukangi puhul on kõige kaugemale väljaulatuv osa pideme või nupu osa, mida pikisuunas horisontaalselt liigutatav vertikaaltasapind esimesena puutub. Kui käigukangi või seisupiduri mõni osa on H-punktist ülalpool, tuleb lugeda, et kogu kang on H-punktist ülalpool.
Punkti 5.3.4 kohta:
Kui kõige madalamas asendis esi- ja tagaistmete H-punkte läbivad horisontaaltasapinnad ei ühti, määratakse kindlaks sõiduki pikiteljega risti asetsev vertikaaltasapind, mis läbib esiistme H-punkti. Seejärel käsitletakse eraldi eranditsooni reisijateruumi esi- ja tagaosa puhul, lähtudes nende vastavast H-punktist ning kuni eespool määratletud vertikaaltasapinnani.
Punkti 5.3.4.1 kohta:
Liigutatavaid päikesesirme võetakse arvesse kõikides kasutusasendites. Päikesesirmide raame ei loeta jäikadeks tugedeks (vt punkti 5.3.5).
Punkti 5.4 kohta:
Kui katsetatakse katust, et mõõta neid väljaulatuvusi ja osi, mida saab puutuda 165 mm läbimõõduga keraga, tuleb eemaldada laekatend. Ettenähtud raadiuste hindamisel võetakse arvesse laekatendi materjalide eeldatavat kuju ja omadusi. Katuse puhul katsetatakse piirkonda, mis jääb kõige tagumisele istmele paigutatud mannekeeni torso võrdlusjoonega piirnevast püsttasapinnast ette- ja ülespoole.
Punkti 5.4.2.1 kohta (“teravad servad” on määratletud punktis 5.1.1):
Mõõdetakse katuse tavapärast ulatust allapoole vastavalt V lisa punktile 1.
Väljaulatuva osa laiust mõõdetakse väljaulatuva osa piirjoone suhtes õigete nurkade all. Eelkõige ei tohi jäigad katusevardad või -ribid ulatuda katuse sisepinnast välja rohkem kui 19 mm.
Punkti 5.5 kohta:
Lükandkatuste ribid peavad vastama punkti 5.4 nõuetele, kui neid on võimalik puutuda 165 mm läbimõõduga keraga.
Punktide 5.5.1.2, 5.5.1.2.1 ja 5.5.1.2.2 kohta:
Avamis- ja juhtimisseadised peavad puhkeasendis ja suletud katuse korral vastama kõikidele ettenähtud tingimustele.
Punkti 5.5.1.2.3 kohta:
37,8 daN jõudu rakendatakse ka juhul, kui algne väljaulatuv osa on vastavalt kuni 25 mm. Väljaulatuvat osa mõõdetakse rakendatava koormuse all.
37,8 daN jõu rakendamiseks kokkupõrke suunas, mis III lisas on määratletud peakujulise katseseadme trajektoori puutujana, kasutatakse üldjuhul kuni 50 mm läbimõõduga tasapinnalise otsaga varba, kuid kui see ei ole võimalik, kasutatakse samaväärset meetodit; näiteks võib takistused eemaldada.
“Puhkeasend” on juhtseadise asend lukustatuna.
Punkti 5.6 kohta:
Kabriolettide katuste vardasüsteemi ei käsitata turvakaarena.
Punkti 5.6.1 kohta:
Tuuleklaasi raami ülaosa algab ülalpool tuuleklaasi läbipaistvat piirjoont.
Punkti 5.7.1.1 kohta:
“Terav serv” on määratletud punktis 5.1.1.
Punkti 5.7.1.2 kohta:
Määrates kindlaks peaga kokkupõrke tsooni esiistmete leenil, käsitatakse kõnealuse leeni osana kõiki konstruktsioone, mis on vajalikud leeni toetamiseks.
Punkti 5.7.1.2.3 kohta:
Istmeraami polsterduse puhul tuleb samuti vältida ohtlikku karedust ja teravaid servi, mis võivad suurendada sõitjate raskete vigastuste ohtu.
II LISA KOHTA
PEAGA KOKKUPÕRKE TSOONI KINDLAKSMÄÄRAMINE
Punkti 2.1.1.2 kohta:
Kahe kõrguse kindlaksmääramise menetluse vahel teeb valiku tootja.
Punkti 2.2 kohta:
Puutepunktide kindlaksmääramisel ei muudeta ühe toimingu käigus mõõteseadme varre pikkust. Kõiki toiminguid alustatakse vertikaalasendist.
Punkti 3 kohta:
Mõõt 25,4 mm on kaugus H-punkti läbivast horisontaaltasapinnast peakujulise katseseadme alumise külje horisontaalpuutujani.
III LISA KOHTA
ENERGIAT NEELAVATE MATERJALIDE KATSETAMISE KORD
Punkti 1.4 kohta:
Mis tahes osa purunemise korral energia neelamise katses vt märkust I lisa punkti 5.1.2 kohta.
IV LISA KOHTA
H-PUNKTI JA SELJATOE TEGELIKU KALDENURGA KINDLAKSMÄÄRAMISE KORD NING R- JA H-PUNKTI SUHTELISE ASUKOHA NING TOOTJA ETTENÄHTUD LEENI KALDENURGA JA LEENI TEGELIKU KALDENURGA VAHELISE SUHTE KONTROLLIMISE KORD
Punkti 4 kohta:
Mistahes istme H-punkti kindlaksmääramiseks eemaldatakse vajaduse korral teised istmed.
VI LISA KOHTA
SEADE JA MENETLUS I LISA PUNKTI 5.2.1 KOHALDAMISEKS
Esimene lause:
Jalaga käitatavaid juhtimisseadmeid käsitatakse pedaalidena.
( 1 ) EÜT C 112, 27.10.1972, lk 14.
( 2 ) EÜT C 123, 27.11.1972, lk 32.
( 3 ) EÜT L 42, 23.2.1970, lk 1.
( 4 ) EÜT L 68, 22.3.1971, lk 1.
( 5 ) Neid punkte eeskirjas nr 21 ei ole.
( 6 )
Märkus: Pendli vähendatud massi “mr” suhet pendli kogumassi “m” vahemaal “a” löögikeskme ja pöörlemistelje vahel ning vahemaal “l” raskuskeskme ja pöörlemistelje vahel väljendab järgmine valem: