EUR-Lex - 01970L0156-20060704 - EN

Artikkel 1

Reguleerimisala

Käesolev direktiiv kehtib ühes või mitmes etapis valmistatud mootorsõidukite ja nende haagiste ning nende jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike tüübikinnituse kohta.

See ei kehti:

— üksiksõidukite tüübikinnituse kohta, v.a juhul, kui selliseid tüübikinnitusi andvad liikmesriigid tunnustavad sellega kehtivaid süsteemi, osa, eraldi seadmestiku või mittekomplektse sõiduki tüübikinnitusi, mis on antud mitte asjakohaste siseriiklike nõuete põhjal, vaid käesoleva direktiivi alusel,

— väikeste neljarattaliste mootorsõidukite kohta nõukogu direktiivi 92/61/EMÜ artikli 1 lõike 3 tähenduses, mis on seotud kahe- või kolmerattaliste mootorsõidukite tüübikinnitusega. ( 3 )

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

— tüübikinnitus – menetlus, millega liikmesriik tõendab, et sõiduki, süsteemi, osa või eraldi seadmestiku tüüp vastab asjakohastele tehnilistele nõuetele, mis sisalduvad käesolevas direktiivis või üksikdirektiivides, mis on loetletud IV või XI lisas sätestatud täielikus loendis,

— mitmeastmeline tüübikinnitus – menetlus, millega üks või mitu liikmesriiki tõendab, et mittekomplektne või komplekteeritud sõidukitüüp vastab, olenevalt komplekteerituse astmest, käesoleva direktiivi asjakohastele tehnilistele nõuetele,

— sõiduk – teedel kasutamiseks mõeldud, komplektne või mittekomplektne, vähemalt neljarattaline mootorsõiduk, mille maksimaalne valmistajakiirus on üle 25 km/h, ja selle haagised, välja arvatud rööbastel liikuvad sõidukid, põllumajandus- ja metsatraktorid ning kõik liikurmasinad,

— baassõiduk – mittekomplektne sõiduk, mille identifitseerimisnumber jääb mitmeastmelise tüübikinnitusmenetluse järgmiste astmete jooksul samaks,

— mittekomplektne sõiduk – sõiduk, mis vajab veel täiendavat komplekteerimist vähemalt ühel edasisel etapil, et täita käesoleva direktiivi kõiki asjakohaseid nõudeid,

— komplekteeritud sõiduk – sõiduk, mis on valminud mitmeastmelise tüübikinnitusmenetluse tulemusel ja mis vastab kõigile käesoleva direktiivi asjakohastele nõuetele,

— sõidukitüüp – samasse kategooriasse kuuluvad sõidukid, mis ei erine üksteisest vähemalt nendes olulistes aspektides, mis on kindlaks määratud II lisa B osas. Sõidukitüüp võib sisaldada variante ja versioone (vt II lisa B osa),

— süsteem – sõiduki iga süsteem nagu pidurid, heitgaaside kontrollimisseadmed, sisustus, jne, mille kohta kehtivad üksikdirektiivi nõuded,

— osa – seade nagu näiteks latern, mille kohta kehtivad üksikdirektiivi nõuded ja mis on ette nähtud sõidukile paigaldamiseks selle osana ning millele võib anda tüübikinnituse sõidukist eraldi, kui üksikdirektiiv sisaldab sellekohaseid selgesõnalisi sätteid,

— eraldi seadmestik – seade nagu näiteks tagumine allasõidutõke, mille kohta kehtivad üksikdirektiivi nõuded ja mis on ette nähtud sõidukile paigaldamiseks selle osana ning millele võib anda eraldi tüübikinnituse, kui üksikdirektiiv sisaldab sellekohaseid selgesõnalisi sätteid, kuid seda ainult ühe või mitme kindla sõidukitüübi suhtes,

— tootja – isik või asutus, kes vastutab tüübikinnitusasutuste ees tüübikinnitusmenetluse kõigi aspektide ja toote vastavuse tagamise eest. Ei ole oluline, et kõnealune isik või asutus oleks otseselt kaasatud tüübikinnituseks esitatud sõiduki, süsteemi, osa või eraldi seadmestiku valmistamise kõigil etappidel,

— tüübikinnitusasutus – liikmesriigi kompetentne ametiasutus, mis vastutab sõiduki, süsteemi, osa või eraldi seadmestiku tüübikinnituse kõigi aspektide eest, väljastab ja vajadusel tühistab tüübikinnitustunnistusi, on kontaktasutuseks teiste liikmesriikide tüübikinnitusasutustele ning vastutab tootjapoolsete toodangu vastavuse tagamise meetmete tõendamise eest,

— tehniline teenistus – organisatsioon või asutus, mis on määratud katselaboratooriumiks viimaks läbi katsetusi või ülevaatusi liikmesriigi tüübikinnitusasutuste nimel. Seda ülesannet võib täita ka tüübikinnitusasutus ise,

— teatis – käesoleva direktiivi I või III lisas või üksikdirektiivi vastavas lisas sätestatud dokument, mis näeb ette andmed, mis taotlejal tuleb esitada,

— teatmik – täielik andmete, jooniste, fotode jne kaust, mille taotleja esitab tehnilisele teenistusele või tüübikinnitusasutusele, nii nagu on ette nähtud teatises,

— infopakett – teatmik koos kõigi katsearuannete või muude dokumentidega, mille tehniline teenistus või tüübikinnitusasutus on lisanud teatmikule oma ülesannete täitmise käigus,

— sisukord – dokument, milles on loetletud infopaketi sisu sobilikult nummerdatuna või muul viisil tähistatuna, et kõik leheküljed oleks selgelt eristatavad.

Artikkel 3

Tüübikinnituse taotlemine

1. Taotlused sõiduki tüübikinnituse saamiseks peab liikmesriigi tüübikinnitusasutusele esitama tootja. Taotlusele lisatakse teatmik, mis sisaldab III lisas nõutud andmeid, ning kõigi kohaldatavate üksikdirektiivide alusel välja antud tüübikinnitustunnistuste korral tuleb vastavalt IV või XI lisa nõuetele teha ka iga üksikdirektiivi kohane infopakett tüübikinnitusasutusele kättesaadavaks kuni kuupäevani, mil tüübikinnitus kas antakse või selle andmisest keeldutakse.

2. Lõike 1 erandina peavad taotlusele lisatud dokumendid juhul, kui mõne asjassepuutuva üksikdirektiivi alusel välja antud tüübikinnitustunnistus pole kättesaadav, sisaldama teatmikku asjakohaste andmetega vastavalt I lisa nõuetele seoses üksikdirektiividega, mis on täpsustatud IV ja XI lisas ja III lisa II osas (kui see on kohaldatav).

3. Mitmeastmelise tüübikinnituse korral peab esitatav teave sisaldama:

— esimesel etapil: komplektse sõiduki korral nõutavad teatmiku ja tüübikinnitustunnistuste osi, mis on baassõiduki käesoleval komplekteerituse astmel asjakohased,

— teisel ja edasistel etappidel: teatmiku ja tüübikinnitustunnistuste osi, mis on käesoleval konstruktsioonietapil asjakohased ja mittekomplektsele sõidukile eelmisel etapil väljastatud tüübikinnitustunnistuse koopiat. Lisaks peab tootja esitama täielikud üksikasjalikud andmed tema poolt mittekomplektse sõiduki juures tehtud muudatuste ja lisanduste kohta.

4. Taotlused süsteemi, osa või eraldi seadmestiku tüübikinnituse saamiseks peab liikmesriigi tüübikinnitusasutusele esitama tootja. Taotlusele lisatakse teatmik, mille sisu on sätestatud asjakohase üksikdirektiivi teatises.

5. Ühe sõidukitüübi, süsteemi, osa või eraldi seadmestiku kohta võib taotluse esitada ainult ühele liikmesriigile. Iga kinnitatava tüübi kohta tuleb esitada eraldi taotlus.

Artikkel 4

Tüübikinnitusmenetlus

1. Iga liikmesriik annab:

a) sõiduki tüübikinnituse:

— sõidukitüüpidele, mis vastavad teatmiku andmetele ja kõigi asjakohaste üksikdirektiivide tehnilistele nõuetele, mis on ette nähtud IV lisas,

— XI lisas nimetatud eriotstarbeliste sõidukite tüüpidele, mis vastavad teatmiku andmetele ja üksikdirektiivide tehnilistele nõuetele, nii nagu osutatud XI lisa vastavas veerus.

Menetlus viiakse läbi V lisas kirjeldatud korras;

b) mitmeastmelise tüübikinnituse baas-, mittekomplektsete või komplekteeritud sõidukite tüüpidele, mis vastavad teatmiku andmetele ja asjakohaste üksikdirektiivide tehnilistele nõuetele, nii nagu on ette nähtud IV või XI lisas, võttes arvesse sõidukitüübi komplekteerituse astet.

Menetlus viiakse läbi XIV lisas kirjeldatud korras;

c) süsteemi tüübikinnituse sõidukitüüpidele, mis ►M12 vastav üksikdirektiiv, nagu see on märgitud IV ja XI lisas ◄ ja asjakohase üksikdirektiivi tehnilistele nõudetele;

d) osa või eraldi seadmestiku tüübikinnituse kõigile osa või eraldi seadmestiku tüüpidele, mis vastavad teatmiku andmetele ja ►M12 asjakohane üksikdirektiiv, nagu see on märgitud IV ja XI lisas ◄ tehnilistele nõuetele, kui üksikdirektiiv sisaldab sellekohaseid selgesõnalisi sätteid.

Sõiduki tüübikinnitusel vastavalt XI lisale või artikli 8 lõike 2 punktile c, või süsteemi, osa või eraldi seadmestiku kinnitusel vastavalt XI lisale või artikli 8 lõike 2 punktile c, ja kui arvestatakse asjakohase üksikdirektiivi mõningatest sätetest tulenevaid piiranguid või erandeid, sisaldab ka tüübikinnitustunnistus kehtivuse piiranguid ja lubatud erandeid ►M17 ————— ◄ .

Kui teatmekaustades sisalduvates andmetes, millele on viidatud eespool toodud punktides a, b, c ja d, määratletakse nõuded eriotstarbeliste sõidukite kohta nagu need on esitatud XI lisa ja selle liidete vastavates veergudes, esitatakse ka tüübikinnitustunnistusel sellised sätted ja erandid.

2. Kui aga liikmesriik leiab, et sõiduk, süsteem, osa või seadmestik, mis vastab lõike 1 sätetele, kujutab sellest hoolimata tõsist ohtu liiklusturvalisusele, võib tüübikinnituse andmisest keelduda. Liikmesriik peab sellest kohe teatama teistele liikmesriikidele ja komisjonile, märkides ära põhjused, millel otsus põhines.

3. Iga liikmesriik täidab kõik tüübikinnitustunnistuse vajalikud osad (näidised on käesoleva direktiivi VI lisas ja kõigi üksikdirektiivide lisades) iga kinnitatava sõidukitüübi, süsteemi, osa või eraldi seadmestiku kohta ja lisaks sõiduki tüübikinnitustunnistusele lisatud katsetulemuste asjassepuutuvad osad (näidis on VIII lisas) ja koostab või tõendab infopaketi sisukorra. Tüübikinnitustunnistused nummerdatakse vastavalt VII lisas kirjeldatud meetodile. Täidetud tunnistus ja selle lisad edastatakse taotlejale.

4. Kui osa või eraldi seadmestik, millele kinnitust taotletakse, täidab oma ülesannet või selle spetsiifiline omadus avaldub ainult koos sõiduki teiste osadega ja sel põhjusel saab vastavust ühele või mitmele nõudele tõendada ainult siis, kui osa või eraldi seadmestik, millele kinnitust taotletakse, toimib koos teiste (tegelike või modelleeritud) sõidukiosadega, tuleb osa või eraldi seadmestiku tüübikinnituse kehtivust vastavalt piirata. Sel juhul sisaldab osa või eraldi seadmestiku tüübikinnitustunnistus kõiki selle kasutuspiiranguid ja paigaldamise tingimusi. Nende piirangute ja tingimuste järgimist kontrollitakse sõidukile tüübikinnituse andmisel.

5. Iga liikmesriigi tüübikinnitusasutus saadab teiste liikmesriikide tüübikinnitusasutustele ühe kuu jooksul sõiduki tüübikinnitustunnistuse koopia (koos lisadega) iga sõidukitüübi kohta, millele asutus on kinnituse andnud, selle andmisest keeldunud või kinnituse tühistanud.

6. Iga liikmesriigi tüübikinnitusasutus saadab kord kuus teiste liikmesriikide tüübikinnitusasutustele kuu jooksul süsteemidele, osadele või eraldi seadmestikele antud tüübikinnituste, nende andmisest keeldumiste või tüübikinnituste tühistamiste nimekirja (mis sisaldab XIII lisas esitatud üksikasju); peale selle, saades taotluse mõne teise liikmesriigi tüübikinnitusasutuselt, saadab viivitamata süsteemi, osa või eraldi seadmestiku tüübikinnitustunnistuse koopia ja/või kõigi süsteemide, osade või eraldi seadmestike infopaketi, millele kõnealune tüübikinnitusasutus on tüübikinnituse andnud, andmisest keeldunud või kinnituse tühistanud.

Artikkel 5

Tüübikinnituste muudatused

1. Tüübikinnituse andnud liikmesriik peab võtma vajalikud meetmed, et tagada oma informeeritus infopaketi mistahes üksikasjade muudatustest.

2. Taotlus tüübikinnituse muutmiseks või laiendamiseks tuleb esitada eranditult algse tüübikinnituse väljastanud liikmesriigile.

3. Juhul, kui süsteemi, osa või eraldi seadmestiku kinnituse teatmekaustas sisalduvad andmed on muutunud, peab kõnealuse liikmesriigi tüübikinnitusasutus väljastama infopaketi vajalikult parandatud lehekülje(d), tähistades iga parandatud lehekülje, et selgelt ära näidata muudatuse olemus ja taasväljastuse kuupäev; infopaketi terviklik ajakohastatud versioon koos muudatuse üksikasjaliku kirjeldusega loetakse samuti kõnealust nõuet täitvaks.

Igal juhul, kui väljastatakse uuendatud leheküljed või kogu ajakohastatud versioon, parandatakse ka infopaketi (mis lisatakse tüübikinnitustunnistusele) loend, et näidata uuendatud lehekülgede viimaste paranduste kuupäevi või kogu ajakohastatud versiooni kuupäeva.

Kui lisaks on tüübikinnitustunnistuses (välja arvatud selle lisadokumentides) sisalduv teave muutunud) või on pärast tüübikinnituse kuupäeva muudetud direktiivi nõudeid, tuleb muudatust käsitleda kui “laiendust” ning kõnealuse liikmesriigi tüübikinnitusasutus väljastab uuendatud tüübikinnitustunnistuse (mis on märgistatud laienduse numbriga), kus on selgelt ära toodud laiendamise põhjus ning taasväljastuse kuupäev.

Kui kõnealuse liikmesriigi tüübikinnitusasutus leiab, et infopaketi muudatus nõuab uusi katseid või kontrollimisi, informeerib ta sellest tootjat ning väljastab esimeses, teises ja kolmandas lõigus nimetatud dokumendid alles pärast uute katsete ja kontrollimiste edukat läbimist.

4. Kui sõiduki tüübikinnituse infopaketis esinevad andmed on muutunud, peab kõnealuse liikmesriigi tüübikinnitusasutus väljastama infopaketi uuendatud lehekülje(d), kui see on vajalik, tähistades iga parandatud lehekülje, et näidata selgelt ära muudatuse olemus ja taasväljastuse kuupäev; infopaketi terviklik ajakohastatud versioon koos muudatuse üksikasjaliku kirjeldusega loetakse samuti kõnealust nõuet täitvaks.

Lisaks, kui nõutakse täiendavaid kontrollimisi või kui tüübikinnitustunnistuses (välja arvatud selle lisadokumentides) sisalduv teave on muutunud või on pärast tüübikinnituse kuupäeva muudetud direktiivi nõudeid kuupäeva suhtes, millest alates keelatakse sõiduki kasutuselevõtt, tuleb muudatus märgistada kui “laiendus” ning kõnealuse liikmesriigi tüübikinnitusasutus väljastab parandatud tüübikinnitustunnistuse (märgistatud laienduse numbriga), kus on selgelt ära toodud laiendamise põhjus ning taasväljastuse kuupäev.

Kui kõnealuse liikmesriigi tüübikinnitusasutus leiab, et infopaketi muudatus nõuab uusi kontrollimisi, informeerib ta sellest tootjat ja väljastab esimeses, teises ja kolmandas lõigus nimetatud dokumendid alles pärast uute kontrollimiste edukat läbimist. Iga parandatud dokument saadetakse ühe kuu jooksul kõikidele teistele tüübikinnitusasutustele.

5. Kui ilmneb, et sõiduki tüübikinnituse kehtivus on lõppemas, sest ühe või mitme direktiivi tüübikinnituste, millele viidatakse infopaketis, kehtivus on lõppemas või et IV lisa I osas juurutatakse uus direktiiv, siis liikmesriigi see tüübikinnitusasutus, kes väljastas tüübikinnituse, teatab sellest faktist mitte vähem kui üks kuu enne sõiduki tüübikinnituse kehtivuse lõppemist teiste liikmesriikide tüübikinnitusasutustele koos viitega vastavale kuupäevale või viimase sõiduki identifitseerimisnumbrile, mis on valmistatud vastavuses vana tüübikinnitustunnistusega.

6. Nende klasside sõidukitel, mida ei mõjuta muudatused direktiivide või käesoleva direktiivi nõuetes, ei nõuta muudatust tüübikinnituses.

Artikkel 6

Vastavustunnistus

1. Tootja kui sõiduki tüübikinnituse omanik annab välja vastavustunnistuse (selle näidised on IX lisas), mis peab olema kaasas igal komplektsel või mittekomplektsel sõidukil, mis on toodetud vastavuses kinnitatud sõidukitüübiga. Mittekomplektse või komplekteeritud sõidukitüübi korral täidab tootja vastavustunnistuse 2. küljel ainult need punktid, mis on tüübikinnituse käesoleval etapil lisatud või muudetud ja võimalusel lisab sellele tunnistusele kõik eelneva(te) etapi (etappide) vastavustunnistused.

Vastavustunnistus valmistatakse selliselt, et oleks välistatud selle võltsimine. Seetõttu peab trükkima paberile, mida kaitseb värviline graafika või millel on valmistajat identifitseeriv vesimärk.

2. Kuid liikmesriigid võivad sõiduki maksustamise või registreerimise eesmärgil, teatades komisjonile ja teistele liikmesriikidele vähemalt kolm kuud ette, nõuda IX lisas mainimata üksikasjade lisamist tunnistusele, tingimusel, et need üksikasjad on infopaketis selgesti välja toodud või neid on sellest võimalik lihtsa arvutuse teel tuletada.

Liikmesriigid võivad ka nõuda, et IX lisas sisalduv vastavustunnistus täidetaks sel viisil, et esile oleksid tõstetud need andmed, mis on riigi pädevatele asutustele vajalikud ja piisavad sõiduki maksustamiseks ja registreerimiseks.

3. Tootja kui osa või eraldi seadmestiku tüübikinnituse omanik kinnitab igale osale või eraldi seadmestikule, mis on valmistatud vastavuses kinnitatud tüübiga, selle kaubanime või -märgi, tüübi ja/või, kui üksikdirektiiv seda ette näeb, tüübikinnitustähise või -numbri. Siiski võib tootja viimasel juhul jätta kaubanime või -märgi ja tüübi tootele kinnitamata, kui ta seda ei soovi.

4. Tootja, kes omab tüübikinnitustunnistust, mis kooskõlas artikli 4 lõike 4 sätetega sisaldab kasutuspiiranguid, annab iga toodetud osa või eraldi seadmestikuga kaasa üksikasjaliku informatsiooni nende piirangute kohta ja näitab ära kõik selle paigaldamise tingimused.

Artikkel 7

Registreerimine ja kasutuselevõtmine

1. Kõik liikmesriigid registreerivad uue sõiduki, annavad loa selle müügiks või kasutuselevõtuks selle konstruktsiooni ja funktsioneerimise alusel siis ja ainult siis, kui sellel on olemas kehtiv vastavustunnistus. Mittekomplektsete sõidukite korral lubavad kõik liikmesriigid nende müüki, kuid võivad keelduda nende alalisest registreerimisest ja kasutuselevõtust, kuni need ei ole komplekteeritud.

2. Kõik liikmesriigid lubavad osade või eraldi seadmestike müüki või kasutuselevõttu siis ja ainult siis, kui need vastavad asjakohase üksikdirektiivi nõuetele ja artikli 6 lõikes 3 osutatud nõuetele, tingimusel, et seda ei kohaldata osadele ja eraldi seadmestikele, mis on ette nähtud kasutamiseks sõidukitel, mis on täielikult või osaliselt käesoleva direktiivi nõuetest vabastatud või ei kuulu selle reguleerimisalasse.

3. Kui liikmesriik leiab, et kehtivale vastavustunnistusele või õigele märgistusele vaatamata kujutavad teatud tüüpi sõidukid, osad või eraldi seadmestikud endast ohtu liiklusohutusele, siis võib see liikmesriik maksimaalselt kuueks kuuks keelduda selliste sõidukite registreerimisest või keelata nende müügi või kasutuselevõtmise oma territooriumil. Liikmesriik peab sellest kohe teatama teistele liikmesriikidele ja komisjonile, märkides ära põhjused, millel otsus põhines. Kui tüübikinnituse andnud liikmesriik vaidlustab liiklusohutuse riski teate, peavad asjaosalised liikmesriigid püüdma vaidluse lahendada. Komisjon peab olema pidevalt informeeritud ning vajadusel korraldama asjakohaseid konsultatsioone vaidluse lahendamiseks.

Artikkel 8

Erandid ja alternatiivsed menetlused

1. Artikli 7 lõike 1 nõudeid ei kohaldata:

— sõidukitele, mida kasutavad relvajõud, kodanikukaitse- ja tuletõrjeteenistused ning korrakaitseorganid,

— sõidukitele, mis on saanud tüübikinnituse vastavalt lõikele 2.

2. Kõik liikmesriigid võivad tootja taotluse alusel lubada erandlikke vabastusi ühe või mitme üksikdirektiivi ühest või mitmest sättest:

a) Väikeseeriatena toodetud sõidukite korral

Sel juhul on ühe tüübiperekonna sõidukite arv, mis aasta jooksul kõnealuses liikmesriigis registreeritakse, müüakse või kasutusele võetakse, piiratud XII lisas esitatud piirarvuga. Liikmesriigid saadavad igal aastal komisjonile selliste tüübikinnituste nimekirja. Sellise tüübikinnituse andnud liikmesriik saadab tüübikinnitustunnistuse ja selle lisade koopiad tootja määratud teiste liikmesriikide tüübikinnitusasutustele, märkides ära lubatud erandite iseloomu. Need liikmesriigid otsustavad kolme kuu jooksul, kas ja millise sõidukite arvu piires nad tunnustavad nende territooriumil registreeritavate sõidukite tüübikinnitust. Käesoleva punkti a kohaselt antud tüübikinnituste suhtes kehtivad artiklite 3, 4, 5, 6, 10 ja 11 nõuded ainult tüübikinnitusasutuse poolt asjakohaseks peetaval määral. Kui tehakse erand vastavalt käesolevale punktile a, võib liikmesriik nõuda asjakohase alternatiivse menetluse kohaldamist;

b) Seerialõpu sõidukite korral

1. ►M12 ————— ◄ Piires, mis on esitatud XII lisa B jaos, ja piiratud ajaks võivad liikmesriigid registreerida, lubada müüa ja kasutusele võtta uusi sõidukeid, mis vastavad sellisele sõidukitüübile, mille tüübikinnitus vastavalt artikli 5 lõikele 5 enam ei kehti.

See säte kehtib ainult sõidukite kohta, mis:

— olid ühenduse territooriumil ja

— millel oli kaasas kehtiv vastavustunnistus, mis väljastati siis, kui

kõnesoleva sõiduki tüübikinnitus oli veel kehtiv, kuid sõidukit ei registreeritud või ei võetud kasutusele enne, kui mainitud tüübikinnitus oli juba kehtivuse kaotanud.

Selline võimalus kehtib komplektsete sõidukite suhtes 12 kuu jooksul ja komplekteeritud sõidukite suhtes 18 kuu jooksul alates kuupäevast, mil tüübikinnitus kehtivuse kaotas.

2. Et rakendada punkti 1 ühele või enamale esitatud sõidukikategooria tüübile, peab tootja esitama taotluse igale seda tüüpi sõidukit kasutusele võtva liikmesriigi pädevale asutusele. Taotluses tuleb täpsustada selle aluseks olevad tehnilised ja/või majanduslikud põhjused.

Need liikmesriigid otsustavad kolme kuu vältel, kas ja kui paljude kõnealuste sõidukitüüpide sõidukeid nad registreerivad oma territooriumil.

Iga liikmesriik, mida sellist tüüpi sõiduki kasutuselevõtt puudutab, vastutab selle eest, et oleks tagatud XII lisa B jao sätete täitmine tootja poolt.

Igal aastal saadavad liikmesriigid komisjonile nimekirja lubatud eranditest.

c) Sõidukid, osad või eraldi seadmestikud, mis kasutatud spetsiifilise tehnoloogia või kontseptsiooni tõttu ei saa vastata ühe või mitme üksikdirektiivi ühele või mitmele nõudele.

Sellisel juhul võib liikmesriik anda tüübikinnituse, mis kehtib ainult tema oma territooriumil, kuid pärast sellise kinnituse andmist saadab see liikmesriik ühe kuu jooksul teiste liikmesriikide tüübikinnitusasutustele ja komisjonile koopia tüübikinnitustunnistusest ja selle lisadokumentidest. Samal ajal saadab ta taotluse komisjonile, et tal lubataks anda sõidukile tüübikinnitus vastavalt käesolevale direktiivile. Taotlusega koos esitatakse toimik, mis sisaldab järgmisi osi:

— põhjus, miks kõnesolevad tehnoloogiad või kontseptsioonid ei võimalda sõiduki, osa või eraldi seadmestiku vastavust ühe või mitme asjakohase üksikdirektiivi nõudeile,

— asjassepuutuvate ohutuse ja keskkonnakaitse valdkondade kirjeldus ja võetud meetmed,

— katsetuste ja nende tulemuste kirjeldused, mis näitavad, et tagatakse vähemalt samaväärne turvalisuse ja keskkonnakaitse tase võrreldes sellega, mis on ette nähtud ühe või mitme asjakohase direktiivi nõudeis,

— ettepanekud muudatuste tegemiseks asjakohastes direktiivides või vajadusel uu(t)e direktiivi(de) koostamiseks.

Kolme kuu jooksul, pärast täieliku dokumentide kogu kättesaamise kuupäeva, esitab komisjon otsuse eelnõu artiklis 13 viidatud komiteele. Vastavalt artiklis 13 sätestatud menetlusele otsustab komisjon, kas lubada liikmesriigil anda tüübikinnitus vastavalt käesolevale direktiivile.

Ainult tüübikinnituse loa taotlus ja otsuse eelnõu saadetakse liikmesriikidele nende riigikeeles/keeltes, kuid liikmesriigid võivad taotleda kõiki toimiku osi originaalkeeles kui eeldust otsusele, mis võidakse vastu võtta kooskõlas artiklis 13 sätestatud menetlusega.

Kui on otsustatud taotlus kinnitada, võib liikmesriik väljastada tüübikinnituse vastavalt käesolevale direktiivile. Sellisel juhul määratakse otsuses, kas kehtestatakse selle kehtivusele mingid piirangud (näiteks ajavahemik). Ühelgi juhul ei tohiks tüübikinnituse kehtivus olla alla 36 kuu.

Kui asjakohane direktiiv/direktiivid on kohandatud tehnilise progressiga nii, et sõidukid, osad või eraldi seadmestikud, mille kohta on antud tüübikinnitus vastavalt käesoleva lõigu c tingimustele, on kooskõlas muudatusi tegeva(te) direktiivi(de)ga, muudab liikmesriik need tüübikinnitused tavalisteks tüübikinnitusteks, võttes arvesse, kui vaja, näiteks aega, mida vajab tootja, et muuta osadel tüübikinnituse märgistust. Sellega kaasneb mistahes piirangute või erandite kustutamine ►M17 ————— ◄ .

Kui ei ole astutud vajalikke samme direktiivi(de) kohandamiseks, siis tüübikinnituse andnud liikmesriigi taotlusel võib kooskõlas käesoleva punkti tingimustega antud tüübikinnituste kehtivust pikendada lisaotsusega, kooskõlas artiklis 13 sätestatud menetlusega.

3. Lõike 2 kohaselt väljastatud tüübikinnitustunnistused, mille näidised on VI lisas, ei tohi kanda pealkirja “Sõiduki EMÜ tüübikinnitustunnistus”, välja arvatud lõike 2 alapunktis c mainitud juhul, kui komisjon on aruande heaks kiitnud.

Artikkel 9

Samaväärsete kinnituste tunnustamine

1. Kvalifitseeritud häälteenamusega võib nõukogu ühenduse ja kolmandate riikide vaheliste mitme- või kahepoolsete lepingute raames komisjoni ettepanekul tunnustada käesoleva direktiiviga kehtestatud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike tüübikinnituse tingimuste või sätete ja rahvusvaheliste või kolmandate riikide eeskirjadega kehtestatud menetluste samaväärsust.

2. Tunnustatakse IV lisa II osas loetletud rahvusvaheliste eeskirjade samaväärsust vastavate üksikdirektiividega. Liikmesriikide tüübikinnitusasutused tunnustavad kõnealuste eeskirjade kohaselt antud tüübikinnitusi ja vajadusel sellekohaseid tüübikinnitusmärke samaväärsete üksikdirektiivide kohaselt välja antud vastavate tüübikinnituste ja/või tüübikinnitusmärkide asemel. Rahvusvaheliste eeskirjade loend avaldatakse Euroopa Ühenduste Teatajas.

Artikkel 10

Toodangu vastavuse tagamise meetmed

1. Tüübikinnitust andev liikmesriik võtab vastavalt X lisale seoses kõnealuse tüübikinnitusega tarvitusele vajalikud abinõud kontrollimaks, vajadusel ka koostöös teiste liikmesriikide tüübikinnitusasutustega, et on võetud piisavad meetmed tagamaks toodetavate sõidukite, süsteemide, osade või eraldi seadmestike vastavus kinnitatud tüübile.

2. Tüübikinnitust andev liikmesriik võtab vastavalt X lisale seoses kõnealuse tüübikinnitusega tarvitusele vajalikud abinõud kontrollimaks, vajadusel ka koostöös teiste liikmesriikide tüübikinnitusasutustega, et lõikes 1 osutatud meetmed on jätkuvalt piisavad ja toodetavad sõidukid, süsteemid, osad või eraldi seadmestikud jätkuvalt vastavad kinnitatud tüübile. ►M12 Kontrollimine, mis tagab toodete vastavuse kinnitatud tüübile, piirdub menetlusega, mis on toodud X lisa punktides 2 ja 3 ning nendes direktiivides, mis sisaldavad erinõudeid. ◄

Artikkel 11

Mittevastavus kinnitatud tüübile

1. Sõiduk ei vasta kinnitatud tüübile siis, kui leitakse kõrvalekaldeid tüübikinnitustunnistuses ja/või infopaketis esitatud andmetest ja kui need kõrvalekalded ei ole vastavalt artikli 5 lõikele 3 või 4 tüübikinnituse andnud liikmesriigi poolt lubatud. Sõidukit peetakse kinnitatud tüübile vastavaks, kui hälbed on üksikdirektiividega lubatud ja neid piire järgitakse.

2. Kui tüübikinnituse andnud liikmesriik leiab, et sõidukid, osad või eraldi seadmestikud, millel on olemas vastavustunnistus või millele on kantud tüübikinnitusmärk, ei vasta kinnitatud tüübile, võtab liikmesriik vajalikud meetmed, et taastada toodetavate sõidukite, osade või eraldi seadmestike vastavus kinnitatud tüübile. Kõnealuse liikmesriigi tüübikinnitusasutused informeerivad teiste liikmesriikide vastavaid asutusi võetud meetmetest, mis vajaduse korral võivad viia kuni tüübikinnituse tühistamiseni.

3. Kui liikmesriik tõendab, et sõidukid, osad või eraldi seadmestikud, millel on olemas vastavustunnistus või millele on kantud tüübikinnitusmärk, ei vasta kinnitatud tüübile, võib liikmesriik nõuda tüübikinnituse andnud liikmesriigilt toodetavate sõidukite, osade või eraldi seadmestike kinnitatud tüübile vastavuse kontrollimist. Seda tuleb teha võimalikult kiiresti ja igal juhul hiljemalt kuue kuu jooksul alates nõude esitamise kuupäevast.

4. Kui on tegemist:

— sõiduki tüübikinnitusega, mille korral sõiduki mittevastavus tuleneb eranditult süsteemi, osa või eraldi seadmestiku mittevastavusest, või

— mitmeastmelise tüübikinnitusega, mille korral komplekteeritud sõiduki mittevastavus tuleneb eranditult mittekomplektse sõiduki osaks oleva süsteemi, osa või eraldi seadmestiku või mittekomplektse sõiduki enda mittevastavusest,

nõuab tüübikinnitusasutus asjassepuutuvale süsteemile, osale või eraldi seadmestikule või mittekomplektsele sõidukile tüübikinnituse(d) andnud liikmesriigilt (-riikidelt) vajalike sammude astumist, et taastada tootmises olevate sõidukite vastavus kinnitatud tüübile. Seda tuleb teha võimalikult kiiresti ja igal juhul hiljemalt kuue kuu jooksul alates nõude esitamise kuupäevast vajadusel koos nõude esitanud liikmesriigiga. Mittevastavuse avastamise korral võtavad süsteemi, osa, eraldi seadmestiku või mittekomplektse sõiduki kinnitanud liikmesriigi tüübikinnitusasutused lõikes 2 sätestatud meetmed.

5. Liikmesriikide tüübikinnitusasutused teavitavad üksteist ühe kuu jooksul igast tüübikinnituse tühistamisest ja sellise meetme rakendamise põhjustest.

6. Kui tüübikinnituse andnud liikmesriik vaidlustab mittevastavuse teate, peavad asjaomased liikmesriigid püüdma vaidluse lahendada. Komisjon peab olema pidevalt informeeritud ning vajadusel korraldama asjakohaseid konsultatsioone vaidluse lahendamiseks.

Artikkel 12

Otsustest ja õiguskaitsevahenditest teatamine

Kõik otsused, mis on tehtud vastavalt käesoleva direktiivi rakendamisel vastuvõetud sätetele ja tüübikinnituse andmisest keeldumine või tüübikinnituse tühistamine, registreerimisest keeldumine või müügi keelamine peavad olema detailselt selgitatud ja põhjendatud. Kõigist otsustest teatatakse asjaomasele osapoolele ning samal ajal teavitatakse teda õiguskaitsevahenditest, mis on liikmesriikides kehtivate seaduste alusel tema käsutuses, ning selliste õiguskaitsevahendite kasutamise tähtaegadest.

Artikkel 13

Lisade kohandamine

▼M19

1. Komisjoni abistab komitee, mida nimetatakse tehnika arenguga kohandamise komiteeks.

2. Kõik parandused, mis on vajalikud:

— käesoleva direktiivi lisade või

— üksikdirektiivide sätete, kui neis ei ole sätestatud teisiti,

kohandamiseks, võetakse vastu lõikes 3 sätestatud korra kohaselt. See kord kehtib ka üksikdirektiividesse eraldi seadmestike tüübikinnitust puudutavate sätete sisseviimise kohta.

▼M19

3. Kui viidatakse käesolevale artiklile, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ ( 4 ) artikleid 5 ja 7.

Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõikes 6 sätestatud tähtajaks kehtestatakse kolm kuud.

4. Kui nõukogu peaks komisjoni ettepanekul vastu võtma uue üksikdirektiivi, võtab nõukogu sellesama ettepaneku põhjal vastu ka käesoleva direktiivi asjassepuutuvate lisade vajalikud muudatused.

5. Kui komisjon võtab vastu direktiivi muudatused, võtab ta samade muudatuste alusel vastu selle direktiivi asjakohaste lisade muudatused.

▼M19

6. Komitee võtab vastu oma töökorra.

Artikkel 14

Tüübikinnitusasutuste ja tehniliste teenistuste teatavakstegemine

1. Liikmesriigid teatavad komisjonile ja teistele liikmesriikidele järgmiste asutuste nimed ja aadressid:

— tüübikinnitusasutused ja vajadusel nende vastutusvaldkonnad ning

— nende poolt määratud tehnilised teenistused, täpsustades, milliseid katsemenetlusi igaüks neist on määratud läbi viima. Teenistused, mille kohta teave esitati, peavad vastama harmoneeritud standarditele katselaborite töö kohta (EN 45001) järgmiste sätete kohaselt:

—

i) tootjale ei saa anda tehnilise teenistuse volitusi, välja arvatud juhul, kui üksikdirektiivides on see selgesõnaliselt sätestatud;

ii) käesoleva direktiivi kohaldamisel ei loeta erandlikuks, kui tehniline teenistus kasutab tüübikinnitusasutuse nõusolekul kolmandatele isikutele kuuluvat varustust.

2. Eeldatakse, et teenistus, mille kohta teave esitati, vastab harmoneeritud standardile, aga kui see on asjakohane, võib komisjon liikmesriigilt nõuda tõendusmaterjali esitamist.

Kolmandate riikide tehnilisi teenistusi võib määratud tehniliste teenistustena esitada ainult kahe- või mitmepoolsete lepingute raames ühenduse ja kolmanda riigi vahel.

LISADE LOETELU

I lisa	Sõidukite EÜ tüübikinnituseks vajalike andmete täielik loend
II lisa	Sõidukikategooriate ja -tüüpide määratlused
III lisa	Teatis sõiduki EÜ tüübikinnituse kohta
IV lisa	Sõiduki EÜ tüübikinnituse nõuete loetelu
V lisa	Sõiduki EÜ tüübikinnitusmenetlus
VI lisa	Sõiduki EÜ tüübikinnitustunnistus
VII lisa	EÜ tüübikinnitustunnistuse numeratsioonisüsteem
VIII lisa	Katsetulemused
IX lisa	EÜ vastavussertifikaat
X lisa	Toodangu vastavuse kontrollimise kord
XI lisa	Eriotstarbeliste sõidukite olemus ja neile kohaldatavad sätted
XII lisa	Suurimad lubatud tükiarvud väikeseeriatele ja seeria lõpetamise korral
XIII lisa	Üksikdirektiivide kohaselt välja antud EÜ tüübikinnituste loend
XIV lisa	Mitmeastmeline EÜ tüübikinnitusmenetlus
XV lisa	Sõiduki päritolusertifikaat — M1-kategooriasse mittekuuluva baas-/mittekomplektse sõiduki tootja avaldus

I LISA (a)

►(1) M24

►(2) M18

►(1) M21

►(2) M23

►(2) M20

►(2) M27

II LISA

SÕIDUKIKATEGOORIATE JA -TÜÜPIDE MÄÄRATLUSED

A. SÕIDUKI KATEGOORIA

Sõidukikategooriad on määratletud vastavalt järgmisele klassifikatsioonile.

(Kui järgmistes määratlustes on viidatud täismassile, siis on silmas peetud suurimat tehniliselt lubatud täismassi vastavalt I lisa punktile 2.8.)

M-kategooria

Vähemalt neljarattalised reisijateveoks konstrueeritud ja valmistatud mootorsõidukid.

M1-kategooria

Reisijateveoks konstrueeritud ja valmistatud sõidukid, millel on lisaks juhiistmele maksimaalselt kaheksa istekohta.

M2-kategooria

Reisijateveoks konstrueeritud ja valmistatud sõidukid, millel on lisaks juhiistmele rohkem kui kaheksa istekohta ning mille täismass on kuni 5 t.

M3-kategooria

Reisijateveoks konstrueeritud ja valmistatud mootorsõidukid, millel on lisaks juhiistmele rohkem kui kaheksa istekohta ning mille täismass on rohkem kui 5 t.

M-kategooria sõidukite keretüübid ja koodid on määratletud käes-oleva lisa C osa lõikes 1 (M1-kategooria sõidukid) ja lõikes 2 (M2- ja M3-kategooria sõidukid) kasutamiseks kõnealuses osas piiritletud tähenduses.

N-kategooria

Vähemalt neljarattalised kaubaveoks konstrueeritud ja valmistatud mootorsõidukid.

N1-kategooria

Kaubaveoks konstrueeritud ja valmistatud sõidukid, mille täismass on maksimaalselt 3,5 t.

N2-kategooria

Kaubaveoks konstrueeritud ja valmistatud sõidukid, mille täismass on üle 3,5 t, kuid alla 12 t.

N3-kategooria

Kaubaveoks konstrueeritud ja valmistatud sõidukid, mille täismass on üle 12 t.

Sadulhaagise või kesktelghaagise pukseerimiseks konstrueeritud veduki korral on selle kategooria määramisel arvestatavaks massiks sõidukorras veduki mass, millele on liidetud sadul- või kesktelghaagise poolt vedukile ülekantav maksimaalne tugikoormus ning vajadusel veduki enda koorma maksimaalne mass.

N-kategooria sõidukite keretüübid ja koodid on määratletud käesoleva lisa C osa lõikes 3 kasutamiseks kõnealuses osas piiritletud tähenduses.

O-kategooria

Haagised (kaasa arvatud sadulhaagised).

O1-kategooria

Haagised täismassiga kuni 0,75 t.

O2-kategooria

Haagised täismassiga üle 0,75 t, kuid alla 3,5 t.

O3-kategooria

Haagised täismassiga üle 3,5 t, kuid alla 10 t.

O4-kategooria

Haagised täismassiga üle 10 t.

Sadulhaagise või kesktelghaagise korral on kategooria määramisel arvestatavaks massiks täismass, mis vastab sadulhaagise või kesktelghaagise telje või telgede kaudu maapinnale ülekantavale maksimaalsele tugikoormusele, kui haagis on ühendatud vedukiga ja maksimaalselt koormatud.

O-kategooria sõidukite keretüübid ja koodid on määratletud käesoleva lisa C osa lõikes 4 kasutamiseks kõnealuses osas piiritletud tähenduses.

MAASTIKUSÕIDUKID (tähis G)

4.1.

N1-kategooria sõidukeid täismassiga kuni 2 t ja M1-kategooria sõidukeid loetakse maastikusõidukiteks, kui:

— vähemalt üks esitelg ja vähemalt üks tagatelg on nii konstrueeritud, et neid saab üheaegselt vedama panna, kaasa arvatud sõidukid, millel ühe telgedest saab mootorist lahutada,

— sõidukid on varustatud vähemalt ühe diferentsiaalilukustuse või analoogse toimega mehhanismiga ning võivad ilma haagiseta võtta kuni 30 % tõuse.

Lisaks peavad need vastama vähemalt viiele järgmisest kuuest nõudest:

— esiülendinurk peab olema vähemalt 25°,

— tagaülendinurk peab olema vähemalt 20°,

— nõlvanurk peab olema vähemalt 20°,

— esitelje kliirens peab olema vähemalt 180 mm,

— tagatelje kliirens peab olema vähemalt 180 mm,

— kliirens telgede vahel peab olema vähemalt 200 mm.

4.2.

N1-kategooria sõidukeid täismassiga rohkem kui 2 t ja N2-, M2- või M3-kategooria sõidukeid täismassiga kuni 12 t loetakse maastikusõidukiteks, kui nende kõiki rattaid saab muuta üheaegselt vedavateks, k.a sõidukid, millel üks telgedest võib olla mootorist lahutatav, või kui on täidetud järgmised kolm tingimust:

— vähemalt üks esitelg ja vähemalt üks tagatelg on nii konstrueeritud, et neid saab üheaegselt vedama panna, kaasa arvatud sõidukid, millel ühe telgedest saab mootorist lahutada,

— on olemas vähemalt üks diferentsiaalilukustus või analoogse toimega mehhanism,

— võivad ilma haagiseta võtta kuni 25 % tõuse.

4.3.

M3-kategooria sõidukeid täismassiga üle 12 t ja N3-kategooria sõidukeid loetakse maastikusõidukiteks, kui nende kõiki rattaid saab muuta üheaegselt vedavateks, k.a sõidukid, millel üks telgedest võib olla mootorist lahutatav, või kui on täidetud järgmised tingimused:

— vähemalt pooled rattad on vedavad,

— on olemas vähemalt üks diferentsiaalilukustus või analoogse toimega mehhanism,

— võivad ilma haagiseta võtta kuni 25 % tõuse,

kuuest järgmisest nõudest on täidetud vähemalt neli:

— esiülendinurk peab olema vähemalt 25°,

— tagaülendinurk peab olema vähemalt 25°,

— nõlvanurk peab olema vähemalt 25°,

— esitelje kliirens peab olema vähemalt 250 mm,

— kliirens telgede vahel peab olema vähemalt 300 mm,

— tagatelje kliirens peab olema vähemalt 250 mm.

4.4.

Koormamise ja kontrollimise tingimused.

4.4.1.

N1-kategooria sõidukid täismassiga kuni 2 t ja M1-kategooria sõidukid peavad olema sõidukorras, st koos jahutusvedeliku, määrdeainete, kütuse, tööriistade, varurattaga ja autojuhiga (vt I lisa joonealune märkus o).

4.4.2.

Muud kui punktis 4.4.1 sätestatud sõidukid peavad olema koormatud kuni tootja poolt määratud suurima tehniliselt lubatud täismassini.

4.4.3.

Nõutava tõusuvõime (25 % ja 30 %) tõendamine toimub lihtsa arvutuse abil. Erandjuhtudel võib tehniline teenistus siiski nõuda vastavat tüüpi sõiduki esitamist tegeliku katsetuse läbiviimiseks.

4.4.4.

Esi- ja tagaülendinurga ning nõlvanurga mõõtmisel ei võeta arvesse allasõidutõkkeid.

4.5.

Kliirensi mõiste ja visandid. (Esi- ja tagaülendinurga ning nõlvanurga mõisteid vt I lisa joonealused märkused na, nb ja nc).

4.5.1.

Kliirens telgede vahel — minimaalne vahekaugus teepinna ja sõiduki madalaima kinnispunkti vahel. Mitmeteljelisi kandevankreid loetakse üheteljelisteks.

4.5.2.

Telje kliirens — kaare kõrgus, mis läbib ühe telje rataste (topeltrataste korral sisemiste rataste) rehvide kokkupuutekeskmeid teepinnaga ja puutub sõiduki madalamat kinnispunkti rataste vahel.

Joonisel viirutatud alasse ei tohi ulatuda ükski sõiduki jäik osa. Kui vaja, esitatakse mitme telje kliirensid väärtused järjestatuna vastavalt nende paiknemisele, näiteks, 280/250/250.

4.6.	Kombineeritud tähistus Tähist G kasutatakse kombineeritult tähistega M või N. Nii näiteks tähistatakse maastikusõiduks sobivat N1-kategooria sõidukit N1G.

Eriotstarbeline sõiduk — M-, N- või O-kategooria sõiduk, mis on ette nähtud reisijate või kaupade veoks ja erifunktsiooni täitmiseks, milleks on vaja spetsiaalselt kohandatud keret ja/või varustust.

5.1.

Autoelamu — eriotstarbeline M-kategooria sõiduk, mis on konstrueeritud nii, et selles on majutusvõimalus, mille varustusse kuuluvad vähemalt:

— istmed ja laud,

— magamisasemed, mis võivad olla ka istmest magamisasemeks muudetavad,

— söögivalmistamise seadmed ja

— panipaigad.

Nimetatud varustus peab olema eluruumis kindlalt kinnitatud; välja arvatud laud, mis võib olla kergesti eemaldatav.

5.2.	Soomussõidukid — reisijate ja/või kauba veoks ette nähtud sõidukid, mis on varustatud kuulikindla soomusega.

5.3.	Kiirabiautod — M-kategooria mootorsõidukid, mis on ette nähtud haigete või vigastatud inimeste veoks ja millel on selleks vajalik erivarustus.

5.4.	Matuseautod — M-kategooria mootorsõidukid, mis on ette nähtud surnute transportimiseks ja millel on vastav erivarustus.

5.5.	Haagissuvilad — vt ISO standard 3833 — 1977, punkt 3.2.1.3.

5.6.	Liikurkraanad — N3-kategooria eriotstarbelised sõidukid, mis ei ole kohandatud kaubaveoks, vaid on varustatud vähemalt 400 kNm tõstemomendiga kraanaga.

5.7.	Muud eriotstarbelised sõidukid — punktis 5 määratletud sõidukid, v.a punktides 5.1–5.6 nimetatud sõidukid.

Muude eriotstarbeliste sõidukite koodid on määratletud käesoleva lisa C osa lõikes 5 kasutamiseks kõnealuses osas piiritletud tähenduses.

B. SÕIDUKITÜÜBI MÕISTE

M1-kategooria sõidukite korral:

Sõidukitüüp — sõidukid, mis ei erine üksteisest vähemalt järgmistes olulistes aspektides:

— tootja,

— tootja tüübimärgistus,

— olulised konstruktsiooni ja kujustuse aspektid nagu:

—

— šassii/põhjapaneel (ilmselged ja põhimõttelised erinevused),

— mootor (sisepõlemismootor/elektrimootor/hübriidmootor).

Sõidukitüübi variant — sõidukid, mis ei erine üksteisest vähemalt järgmistes olulistes aspektides:

— kere tüüp (näiteks sedaan, järskpära, kupee, kabriolett, universaal, mitmeotstarbeline sõiduk),

— jõuallikas:

—

— tööpõhimõte (vastavalt III lisa punktile 3.2.1.1),

— silindrite arv ja asetus,

— võimsuse erinevus mitte üle 30 % (maksimumvõimsus ei ületa miinimumvõimsust üle 1,3 korra),

— töömahtude erinevus mitte üle 20 % (maksimumtöömaht ei ületa miinimumtöömahtu üle 1,2 korra),

— veoteljed (arv, asukoht, ühendusviis),

— juhtteljed (arv ja asukoht).

Variandi versioon — sõidukid, mis koosnevad infopaketis loetletud komponentide kombinatsioonist ja vastavad VIII lisa nõuetele.

Ühe versiooni piires ei tohi esineda erinevusi järgmiste parameetrite osas:

— suurim tehniliselt lubatud täismass,

— mootori töömaht,

— maksimaalne kasulik võimsus,

— käigukasti tüüp ja käikude arv,

— maksimaalne istekohtade arv vastavalt II lisa C osas määratletule.

M2- ja M3-kategooria sõidukite korral:

Sõidukitüüp — sõidukid, mis ei erine üksteisest vähemalt järgmistes olulistes aspektides:

— tootja,

— tootja tüübimärgistus,

— kategooria,

— olulised konstruktsiooni ja kujustuse aspektid nagu:

—

— šassii/kandekere, ühe-/kahekorruseline, jäik/liigendraamiga (ilmselged ja põhimõttelised erinevused),

— telgede arv,

— mootor (sisepõlemismootor/elektrimootor/hübriidmootor).

Sõidukitüübi variant — sõidukid, mis ei erine üksteisest vähemalt järgmistes olulistes aspektides:

— klass vastavalt direktiivi 2001/…/EÜ “Bussid” määratlusele (ainult komplektsete sõidukite korral),

— komplektsuse aste (nt komplektne/mittekomplektne),

— jõuallikas:

—

— tööpõhimõte (vastavalt III lisa punktile 3.2.1.1),

— silindrite arv ja asetus,

— võimsuse erinevus ei ületa 50 % (suurim võimsus ei ületa vähimat võimsust üle 1,5 korra),

— töömahtude erinevus ei ületa 50 % (suurim töömaht ei ületa vähimat töömahtu üle 1,5 korra),

— asukoht (ees, keskel, taga),

— suurima tehniliselt lubatud täismassi osas ei ületa erinevus 20 % (suurim täismass ei ületa vähimat täismassi üle 1,2 korra),

— veoteljed (arv, asukoht, ühendusviis),

— juhtteljed (arv ja asukoht).

Variandi versioon — sõidukid, mis koosnevad infopaketis loetletud komponentide kombinatsioonist ja vastavad VIII lisa nõuetele.

N1-, N2- ja N3-kategooria sõidukite korral:

Sõidukitüüp — sõidukid, mis ei erine üksteisest vähemalt järgmistes olulistes aspektides:

— tootja,

— tootja tüübimärgistus,

— kategooria,

— olulised konstruktsiooni ja kujustuse aspektid nagu:

—

— šassii/põhjapaneel (ilmselged ja põhimõttelised erinevused),

— telgede arv,

— mootor (sisepõlemismootor/elektrimootor/hübriidmootor).

Sõidukitüübi variant — sõidukid, mis ei erine üksteisest vähemalt järgmistes olulistes aspektides:

— kere kontseptsioon (näiteks madelauto/kallurauto/paakauto/sadulhaagise veduk) (ainult komplektsete sõidukite korral),

— komplektsuse aste (nt komplektne/mittekomplektne),

— jõuallikas:

—

— tööpõhimõte (vastavalt III lisa punktile 3.2.1.1),

— silindrite arv ja asetus,

— võimsuse erinevus ei ületa 50 % (suurim võimsus ei ületa vähimat võimsust üle 1,5 korra),

— töömahtude erinevus ei ületa 50 % (suurim töömaht ei ületa vähimat töömahtu üle 1,5 korra),

— suurima tehniliselt lubatud täismassi osas ei ületa erinevus 20 % (suurim täismass ei ületa vähimat täismassi üle 1,2 korra),

— veoteljed (arv, asukoht, ühendusviis),

— juhtteljed (arv ja asukoht).

Variandi versioon — sõidukid, mis koosnevad infopaketis loetletud komponentide kombinatsioonist ja vastavad VIII lisa nõuetele.

O1-, O2-, O3- ja O4-kategooria sõidukite korral:

Sõidukitüüp — sõidukid, mis ei erine üksteisest vähemalt järgmistes olulistes aspektides:

— tootja,

— tootja tüübimärgistus,

— kategooria,

— olulised konstruktsiooni ja kujustuse aspektid nagu:

—

— šassii/kandekere (ilmselged ja põhimõttelised erinevused),

— telgede arv,

— täishaagis/sadulhaagis/kesktelghaagis,

— pidurdussüsteemi tüüp (nt pidurita/pealejooksupiduriga/pidurivõimendiga).

Sõidukitüübi variant — sõidukid, mis ei erine üksteisest vähemalt järgmistes olulistes aspektides:

— komplektsuse aste (nt komplektne/mittekomplektne),

— kere kontseptsioon (näiteks haagissuvila/madelhaagis/paakhaagis) (ainult komplektsete/komplekteeritud sõidukite osas),

— suurima tehniliselt lubatud täismassi osas ei ületa erinevus 20 % (suurim täismass ei ületa vähimat täismassi üle 1,2 korra),

— juhtteljed (arv ja asukoht).

Variandi versioon — sõidukid, mis koosnevad infopaketis loetletud komponentide kombinatsioonist.

5.	Kõigi kategooriate korral: Sõiduki täielik identifitseerimine eranditult tüübi, variandi ja versiooni tähiste põhjal peab toimuma järjepidevalt kõigi auto kasutuselevõtmiseks vajalike tehniliste karakteristikute üheste täpsete määratluste abil.

C. KERETÜÜBI MÕISTE

(ainult komplektsete/komplekteeritud sõidukite korral)

I lisas, III lisa 1. osa punktis 9.1 ja IX lisa punktis 37 silmas peetud keretüübid tuleb tähistada järgmiselt.

Sõiduautod (M1)

AA sedaan

ISO standard 3833 — 1977, punkt 3.1.1.1, kuid lisaks ka sõidukid, millel on rohkem kui neli külgakent

AB järskpära

tagaluugiga sedaan (AA)

AC universaal

ISO standard 3833 — 1977, punkt 3.1.1.4 (universaalauto)

AD kupee

ISO standard 3833 — 1977, punkt 3.1.1.5

AE kabriolett

ISO standard 3833 — 1977, punkt 3.1.1.6

AF mitmeotstarbeline sõiduk

Muu kui tähiste AA kuni AE all nimetatud mootorsõiduk, mis on ette nähtud reisijate ja nende pagasi või kauba vedamiseks ühes sõidukisektsioonis. Juhul aga, kui selline sõiduk vastab mõlemale järgmisele tingimusele:

a) istekohtade arv, arvestamata juhiistet, ei ole suurem kui 6.

Istekohtadena peetakse silmas olemasolevaid istekohti, juhul kui sõidukis on “ligipääsetavad” istmekinnitused.

Ligipääsetavateks istmekinnitusteks loetakse kinnituskohti, mida saab kasutada. Kinnituskohtade muutmiseks ligipääsmatuteks takistab tootja füüsiliselt nende kasutamist, keevitades nendele näiteks kaitsekatted või kattes need samaotstarbeliste püsielementidega, mida ei saa tavaliste tööriistadega eemaldada; ja

b) P — (M + N × 68) >N × 68

kus:

suurim tehniliselt lubatud täismass, kg

sõidukorras sõiduki mass, kg

istekohtade arv, välja arvatud juhiiste

ei loeta seda siiski M1-kategooria sõidukiks.

M2- ja M3-kategooria mootorsõidukid

I klassi sõidukid (vt direktiiv 2001/…/EÜ “Bussid”)

CA	Ühekorruseline buss

CB	Kahekorruseline buss

CC	Ühekorruseline liigendbuss

CD	Kahekorruseline liigendbuss

CE	Madala põrandaga ühekorruseline buss

CF	Madala põrandaga kahekorruseline buss

CG	Madala põrandaga ühekorruseline liigendbuss

CH	Madala põrandaga kahekorruseline liigendbuss

II klassi sõidukid (vt direktiiv 2001/…/EÜ “Bussid”)

CI	Ühekorruseline buss

CJ	Kahekorruseline buss

CK	Ühekorruseline liigendbuss

CL	Kahekorruseline liigendbuss

CM	Madala põrandaga ühekorruseline buss

CN	Madala põrandaga kahekorruseline buss

CO	Madala põrandaga ühekorruseline liigendbuss

CP	Madala põrandaga kahekorruseline liigendbuss

III klassi sõidukid (vt direktiiv 2001/…/EÜ “Bussid”)

CQ	Ühekorruseline buss

CR	Kahekorruseline buss

CS	Ühekorruseline liigendbuss

CT	Kahekorruseline liigendbuss

A-klassi sõidukid (vt direktiiv 2001/…/EÜ “Bussid”)

CU	Ühekorruseline buss

CV	Madala põrandaga ühekorruseline buss

B-klassi sõidukid (vt direktiiv 2001/…/EÜ “Bussid”)

CWÜhekorruseline buss

N-kategooria mootorsõidukid

BA	Veoauto	Vt direktiivi 1997/27/EÜ (teatavate kategooriate mootorsõidukite ja nende haagiste masside ja mõõtmete kohta) I lisa punkt 2.1.1
BB	Furgoonauto	Veoauto, mille kabiin on integreeritud keresse
BC	Sadulhaagise veduk	Vt direktiivi 1997/27/EÜ (teatavate kategooriate mootorsõidukite ja nende haagiste masside ja mõõtmete kohta) I lisa punkt 2.1.1
BD	Haagise veduk (veotraktor)	Vt direktiivi 1997/27/EÜ (teatavate kategooriate mootorsõidukite ja nende haagiste masside ja mõõtmete kohta) I lisa punkt 2.1.1

— Juhul aga, kui BBna määratletud sõidukil, mille suurim tehniliselt lubatud täismass on kuni 3 500 kg:

—

— on lisaks juhiistmele üle kuue istekoha

— või

— on täidetud järgmised kaks tingimust:

—

a) istekohtade arv, arvestamata juhiistet, ei ole suurem kui 6, ja

b) P — (M + N × 68) ≤ N × 68

— ei loeta seda siiski N-kategooria sõidukiks.

— Juhul, kui BAna või BBna määratletud sõidukil, mille tehniliselt lubatud täismass on üle 3 500 kg, BC- või BD-klassi sõiduk vastab vähemalt ühele järgmistest tingimustest:

—

a) istekohtade arv, arvestamata juhiistet, ei ole suurem kui 6 ja

b) P — (M + N × 68) ≤ N × 68

— ei loeta seda siiski N-kategooria sõidukiks.

Vt istekohtade, P, M ja N määratlusi käesoleva lisa C osast.

O-kategooria sõidukid

DA	Sadulhaagis	Vt direktiivi 1997/27/EÜ (teatavate kategooriate mootorsõidukite ja nende haagiste masside ja mõõtmete kohta) I lisa punkt 2.1.2
DB	Täishaagis	Vt direktiivi 1997/27/EÜ (teatavate kategooriate mootorsõidukite ja nende haagiste masside ja mõõtmete kohta) I lisa punkt 2.2.3
DC	Kesktelghaagis	Vt direktiivi 1997/27/EÜ (teatavate kategooriate mootorsõidukite ja nende haagiste masside ja mõõtmete kohta) I lisa punkt 2.2.4

Eriotstarbelised sõidukid

SA	Autoelamud	(Vt II lisa A osa, punkt 5.1)
SB	Soomussõidukid	(Vt II lisa A osa, punkt 5.2)
SC	Kiirabiautod	(Vt II lisa A osa, punkt 5.3)
SD	Matuseautod	(Vt II lisa A osa, punkt 5.4)
SE	Haagissuvilad	(Vt II lisa A osa, punkt 5.5)
SF	Liikurkraanad	(Vt II lisa A osa, punkt 5.6)
SG	Muud eriotstarbelised sõidukid	(Vt II lisa A osa, punkt 5.7)

III LISA

►(1) M24

IV LISA

SÕIDUKI EÜ TÜÜBIKINNITUSE NÕUETE LOETELU

I OSA

Tüübikinnitusobjekt

Direktiivi nr

Viide EÜTs ilmumise kohta

Kohaldamine

1. Müratase

70/157/EMÜ

L 42, 23.2.1970, lk 16

2. Heitgaasid

70/220/EMÜ

L 76, 6.4.1970, lk 1

3. Kütusepaagid/tagumised allasõidutõkked

70/221/EMÜ

L 76, 6.4.1970, lk 23

X (5)

4. Tagumise numbrimärgi koht

70/222/EMÜ

L 76, 6.4.1970, lk 25

5. Roolimisjõud

70/311/EMÜ

L 133, 18.6.1970, lk 10

6. Ukselukud ja -hinged

70/387/EMÜ

L 176, 10.8.1970, lk 5

7. Helisignaal

70/388/EMÜ

L 176, 10.8.1970, lk 12

▼M21

8. Kaudse nähtavuse seadmed

2003/97/EÜ

L 25, 29.1.2004

9. Pidurid

71/320/EMÜ

L 202, 6.9.1971, lk 37

10. Raadiohäirete summutamine

72/245/EMÜ

L 152, 6.7.1972, lk 15

11. Diislisuits

72/306/EMÜ

L 190, 20.8.1972, lk 1

12. Sisustus

74/60/EMÜ

L 38, 11.2.1974, lk 2

13. Vargusevastased ja käivitustakistusseadmed

74/61/EMÜ

L 38, 11.2.1974, lk 22

14. Kaitsemehhanismiga rooliseade

74/297/EMÜ

L 165, 20.6.1974, lk 16

15. Istme tugevus

74/408/EMÜ

L 221, 12.8.1974, lk 1

16. Välispinnast väljaulatuvad osad

74/483/EMÜ

L 256, 2.10.1974, lk 4

17. Kiirusmõõdik ja tagasikäik

75/443/EMÜ

L 196, 26.7.1975, lk 1

18. Andmesildid

76/114/EMÜ

L 24, 30.1.1976, lk 1

19. Turvavööde kinnituskohad

76/115/EMÜ

L 24, 30.1.1976, lk 6

20. Valgustus- ja valgussignaalseadmete paigaldus

76/756/EMÜ

L 262, 27.9.1976, lk 1

21. Helkurid

76/757/EMÜ

L 262, 27.9.1976, lk 32

22. Gabariidituled ees ja taga, ees küljel, taga küljel, pidurituled, märgistustuled külgedel ja päevasõidutuled

76/758/EMÜ

L 262, 27.9.1976, lk 54

23. Suunatuled

76/759/EMÜ

L 262, 27.9.1976, lk 71

24. Tagumised numbrituled

76/760/EMÜ

L 262, 27.9.1976, lk 85

25. Esituled (koos lampidega)

76/761/EMÜ

L 262, 27.9.1976, lk 96

26. Eesmised udutuled

76/762/EMÜ

L 262, 27.9.1976, lk 122

27. Pukseerkonksud

77/389/EMÜ

L 145, 13.6.1977, lk 41

28. Tagumised udutuled

77/538/EMÜ

L 220, 29.8.1977, lk 60

29. Tagurdustuled

77/539/EMÜ

L 220, 29.8.1977, lk 72

30. Seisutuled

77/540/EMÜ

L 220, 29.8.1977, lk 83

31. Turvavööd

77/541/EMÜ

L 220, 29.8.1977, lk 95

32. Ettepoole suunatud vaateväli

77/649/EMÜ

L 267, 19.10.1977, lk 1

33. Juhtseadiste tähistused

78/316/EMÜ

L 81, 28.3.1978, lk 3

34. Jäite/niiskuse eemaldamisseadmed

78/317/EMÜ

L 81, 28.3.1978, lk 27

(1)

35. Klaasipuhasti/-pesur

78/318/EMÜ

L 81, 28.3.1978, lk 49

X (2)

36. Küttesüsteemid

2001/56/EMÜ

L 292, 9.11.2001, lk 21

37. Ratta porikaitsmed

78/549/EMÜ

L 168, 26.6.1978, lk 45

38. Peatoed

78/932/EMÜ

L 325, 20.11.1978, lk 1

▼M22

39. Süsinikdioksiidi heitmed/kütusekulu

80/1268/EMÜ

L 375, 31.12.1980, lk 36

40. Mootori võimsus

80/1269/EMÜ

L 375, 31.12.1980, lk 46

41. Diiselmootorite heitgaasid

88/77/EMÜ

L 36, 9.2.1988, lk 33

42. Külgmised allasõidutõkked

89/297/EMÜ

L 124, 5.5.1989, lk 1

43. Porikaitsesüsteemid

91/226/EMÜ

L 103, 23.4.1991, lk 5

44. Massid ja mõõtmed (sõiduautod)

92/21/EMÜ

L 129, 14.5.1992, lk 1

45. Turvaklaas

92/22/EMÜ

L 129, 14.5.1992, lk 11

46. Rehvid

92/23/EMÜ

L 129, 14.5.1992, lk 95

47. Kiirusepiirikud

92/24/EMÜ

L 129, 14.5.1992, lk 154

48. Massid ja mõõtmed (nr 44 all nimetamata sõidukid)

97/27/EÜ

L 233, 28.8.1997, lk 1

49. Juhikabiini väljaulatuvad osad

92/114/EMÜ

L 409, 31.12.1992, lk 17

50. Haakeseadised

94/20/EÜ

L 195, 29.7.1994, lk 1

X (3)

51. Süttivus

95/28/EÜ

L 281, 23.11.1995, lk 1

▼M18

52. Bussid

…/…/EÜ

M2 X

M3 X

53. Laupkokkupõrge

96/79/EÜ

L 18, 21.1.1997, lk 7

54. Külgkokkupõrge

96/27/EÜ

L 169, 8.7.1996, lk 1

55.

56. Mootorsõidukid ohtlike kaupade veoks

98/91/EÜ

L 11, 16.1.1999, lk 25

X (4)

57. Eesmine allasõidutõke

2000/40/EÜ

L 203, 10.8.2000, lk 9

▼M20

58. Jalakäijate kaitse

2003/102/EÜ

ELT L 321, 6.12.2003, lk 15.

X (6)

X (6) (7)

▼M26

59. Ringlussevõetavus

2005/64/EÜ

L 310, 25. november 2005, lk 10.

—

▼M27

60. Esikaitsesüsteem

2005/66/EÜ

ELT L 309, 25.11.2005, lk 37.

X (8)

–

▼M29

61. Kliimaseade

2006/40/EÜ

ELT L 161, 14.6.2006 lk 12

X ()

(1) Selle kategooria sõidukid tuleb varustada sobivate jäite- ja niiskuse eemaldamisseadmetega.

(2) Selle kategooria sõidukid tuleb varustada sobiva klaasipesuri ja -puhastiga.

(3) Direktiivi 94/20/EÜ nõudeid kohaldatakse ainult haakeseadisega varustatud sõidukitele.

(4) Direktiivi 98/91/EÜ nõudeid kohaldatakse ainult juhul, kui tootja taotleb EÜ tüübikinnitust ohtlike kaupade vedamiseks mõeldud sõidukile.

(5) Veeldatud naftagaasi ja maagaasiga käitatavate sõidukite korral on nõutav tüübikinnitus vastavalt ÜRO/EMK (ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni) eeskirjale 67-01 või 110, kuni võetakse vastu asjakohased direktiivi 70/221/EMÜ muudatused, et kõnealune direktiiv hõlmaks ka veeldatud naftagaasi ja maagaasimahuteid.

(6) täismassiga kuni 2,5 tonni.

(7) tuletatud M-kategooria sõidukitest.

(8) lubatud täismassiga kuni 3,5 tonni.

(9) Üksnes direktiivi 70/220/EMÜ I lisa punkti 5.3.1.4 esimeses tabelis kirjeldatud N1 kategooria I klassi sõidukid, nagu need on lisatud direktiiviga 98/69/EÜ.

X Kohaldatav direktiiv.

II OSA

Tüübikinnitusobjekt	Aluseks olev ÜRO/EMK eeskiri nr	Muudatuste seeria
1. Müratase	51	02
1. Vahetatavad mürasummutusseadmed	59	00
2. Heitgaasid	83	03
2. Varukatalüüsneutralisaatorid	103	00
3. Tagumised allasõidutõkked	58	01
3. Kütusepaagid	34	01
3. Kütusepaagid	67	01
3. Kütusepaagid	110	00
5. Roolimisjõud	79	01
6. Ukselukud ja -hinged	11	02
7. Helisignaal	28	00
8. ►M21 Kaudse nähtavuse seadmed ◄	46	01
9. Pidurid	13	09
9. Pidurid	13H	00
10. Raadiohäirete summutamine	10	02
11. Diislisuits	24	03
12. Sisustus	21	01
13. Vargusevastased seadmed	18	02
13. Käivitustakistussüsteem	97	00
13. Alarmsüsteemid	97	00
14. Rooliseadme käitumine kokkupõrkel	12	03
15. Istme tugevus	17	06
15. Istme tugevus (bussides)	80	01
16. Väljaulatuvad osad	26	02
17. Kiirusmõõdik	39	00
19. Turvavööde kinnituskohad	14	04
20. Valgustus- ja valgussignaalseadmete paigaldus	48	01
21. Helkurid	3	02
22. Gabariidituled ees ja taga, ees küljel, taga küljel/pidurituled	7	02
22. Päevasõidutuled	87	00
22. Külgmised gabariidituled	91	00
23. Suunatuled	6	01
24. Tagumine numbrituli	4	00
25. Esituled (R2 ja HS1)	1	01
25. Esituled (lamplaternad)	5	02
25. Esituled (H1, H2, H3, HB3, HB4, H7 ja/või H8)	8	04
25. Esituled (H4)	20	02
25. Esituled (halogeen-lamplaternad)	31	02
25. Tüübikinnitusega laternates kasutatavad hõõglambid	37	03
25. Gaaslahendusvalgusallikaga esituled	98	00
25. Tüübikinnitusega gaaslahenduslaternates kasutatavad gaaslahendusvalgusallikad	99	00
26. Eesmised udutuled	19	02
28. Tagumised udutuled	38	00
29. Tagurdustuled	23	00
30. Seisutuled	77	00
31. Turvavööd	16	04
31. Laste turvasüsteemid	44	03
38. Peatoed (koos istmetega)	17	06
38. Peatoed	25	04
39. Kütusekulu	101	00
40. Mootori võimsus	85	00
41. Diiselmootori heitgaas	49	02
42. Külgmised allasõidutõkked	73	00
45. Turvaklaas	43	00
46. Rehvid, mootorsõidukitel ja nende haagistel	30	02
46. Rehvid, kommertsveokitel ja nende haagistel	54	00
46. Ajutiseks kasutamiseks mõeldud varuveljed/rehvid	64	00
47. Kiirusepiirikud	89	00
52. Pealisehituse tugevus	66	00
▼M18
52. Pealisehituse tugevus (bussid)	66	—
▼M17
57. Eesmine allasõidutõke	93	00
(1) Kui üksikdirektiivides sisalduvad paigalduseeskirjad, kehtivad need ka osade ja eraldi seadmestike suhtes, millele on tüübikinnitus antud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjade kohaselt. (2) Edasisi muudatusi vt UN/ECE TRANS/WP.29/343 uusimast redaktsioonist.

V LISA

SÕIDUKI EÜ TÜÜBIKINNITUSMENETLUS

Kogu sõiduki tüübikinnitustaotluse korral peab EÜ tüübikinnitusasutus:

a) kontrollima, et kõigi EÜ tüübikinnituste korral, mis on välja antud üksikdirektiivide alusel, on kohaldatud vastavas üksikdirektiivis sisalduvaid asjakohased standardeid;

b) kontrollima esitatud dokumentide läbivaatamisel, kas teatise I osas loetletud sõiduki tehnilised jm andmed sisalduvad asjakohase üksikdirektiivi infopaketis ja/või selle alusel välja antud tüübikinnitustunnistusel; ja kui mõni teatise I osas mainitud jaotis ei sisaldu ühegi üksikdirektiivi infopaketis, kontrollima, kas kõnesolev detail või karakteristik vastab teatmikus esitatud andmetele;

c) kontrollima või laskma kontrollida kinnitatavasse tüüpi kuuluvate sõidukite valimi põhjal sõiduki osi ja süsteeme, et teha kindlaks, kas sõiduk(id) on valmistatud kõigi üksikdirektiivide alusel antud tüübikinnituste osas vastavalt kinnitatud infopaketi asjaomastele andmetele;

d) vajadusel kontrollima või laskma kontrollida eraldi seadmestike paigaldust;

e) vajadusel kontrollima või laskma kontrollida IV lisa I osa joonealustes märkustes 1 ja 2 sätestatud seadmete olemasolu.

Lõike 1 punktis c nimetatud eesmärgil kontrollitavate sõidukite arv peab olema piisav, et võimaldada erinevate kinnitatavate kombinatsioonide nõuetekohast kontrollimist järgmiste kriteeriumide alusel:

Sõidukikategooria	M1	M2	M3	N1	N2	N3	O1	O2	O3	O4
Kriteeriumid
Mootor	X	X	X	X	X	X	–	–	–	–
Käigukast	X	X	X	X	X	X	–	–	–	–
Telgede arv	–	X	X	X	X	X	X	X	X	X
Veoteljed (arv, asukoht, omavaheline ühendusviis)	X	X	X	X	X	X	–	–	–	–
Juhtteljed (arv ja asukoht)	X	X	X	X	X	X	X	X	X	X
Kere tüüp	X	X	X	X	X	X	X	X	X	X
Uste arv	X	X	X	X	X	X	X	X	X	X
Rooli asukoht	X	X	X	X	X	X	–	–	–	–
Istekohtade arv	X	X	X	X	X	X	–	–	–	–
Varustatuse tase	X	X	X	X	X	X	–	–	–	–

Kui mõni üksikdirektiivide põhjal välja antud tüübikinnitustunnistus ei ole kättesaadav, peab EÜ tüübikinnitusasutus:

a) korraldama iga asjassepuutuva üksikdirektiiviga nõutud katsetused ja kontrollimised;

b) kontrollima, kas sõiduk vastab sõiduki teatmikus esitatud üksikasjadele ja kas need vastavad kõigis asjaomastes üksikdirektiivides esitatud tehnilistele nõutele;

c) vajadusel kontrollima või laskma kontrollida eraldi seadmestike paigaldust;

d) vajadusel kontrollima või laskma kontrollida IV lisa I osa joonealustes märkustes 1 ja 2 sätestatud seadmete olemasolu.

VI LISA

VII LISA

EÜ TÜÜBIKINNITUSTUNNISTUSE NUMERATSIOONISÜSTEEM ( 5 )

EÜ tüübikinnitusnumber koosneb kogu sõiduki tüübikinnituste korral neljast osast ning süsteemi, osa ja eraldi seadmestiku tüübikinnituste korral viiest osast, nagu selgitatakse järgmises kirjelduses. Kõigil juhtudel eraldatakse tüübikinnitusnumbri osad omavahel * märgiga.

1. osa

Väike e-täht, millele järgneb EÜ tüübikinnituse andnud liikmesriigi eraldusnumber:

▼A5

1 - Saksamaa;

2 - Prantsusmaa;

3 - Itaalia;

4 - Madalmaad;

5 - Rootsi;

6 - Belgia;

7 - Ungari;

8 - Tšehhi Vabariik;

9 - Hispaania;

11 - Ühendkuningriik;

12 - Austria;

13 - Luksemburg;

17 - Soome;

18 - Taani;

20 - Poola;

21 - Portugal;

23 - Kreeka;

24 - Iirimaa;

26 - Sloveenia;

27 - Slovakkia;

29 - Eesti;

32 - Läti;

36 - Leedu;

CY - Küpros;

MT - Malta.

2. osa

Põhidirektiivi number.

3. osa

Viimase EÜ tüübikinnitusele kohaldatava muutva direktiivi number.

— Kogu sõiduki EÜ tüübikinnituse korral tähendab see viimast direktiivi, mis muudab direktiivi 70/156/EMÜ artiklit (või artikleid).

— Süsteemi, osa või eraldi seadmestiku tüübikinnituse korral tähendab see viimast direktiivi, milles leiduvad uusimad süsteemi, osa või eraldi seadmestiku vastavusnõuded.

— Kui direktiivis on erinevate tehniliste standardite jaoks erinevad rakenduskuupäevad, tuleb lisada tähttunnus, mis osutab, millise standardi järgi tüübikinnitus anti.

4. osa

Kogu sõiduki EÜ tüübikinnituse neljakohaline järjenumber (vajaduse korral on esimesteks numbriteks nullid) või nelja- või viiekohaline põhidirektiivi numbrit sisaldav number üksikdirektiivi järgi antud EÜ tüübikinnituse korral. Järjestus algab 0001st iga põhidirektiivi korral.

5. osa

Kahekohaline järjenumber (vajaduse korral algab see nulliga), mis tähistab laiendust. Järjestus algab 00st iga baaskinnitusnumbri korral.

2.	Kogu sõiduki EÜ tüübikinnituse korral jäetakse 2. osa ära.

3. 5.

osa jäetakse ära ainult andmesildilt (-siltidelt).

4.	Näide: Prantsusmaal piduriseadmete direktiivi järgi välja antud kolmas tüübikinnitus (veel laiendamata): e271/32098/12000300 või e288/7791/542A000300 direktiivi korral, mis jõustub kahes järgus: A ja B.

5.	Ühendkuningriigi poolt välja antud sõiduki neljanda tüübikinnituse teise laienduse näide: e1198/140004*02 Direktiiv 98/14/EÜ on seni viimane direktiiv, mis muudab direktiivi 70/156/EMÜ artikleid.

6.	Sõiduki andmesildile (-siltidele) kantud EÜ tüübikinnitusnumbri näidis: e1198/140004

VIII LISA

IX LISA

X LISA

TOODANGU VASTAVUSE KONTROLLIMISE KORD

0. TOODANGU VASTAVUS

Toodangu vastavus, tagamaks vastavust kinnitatud tüübile, kaasa arvatud kvaliteedijuhtimissüsteemide hindamine, allpool kirjeldatud kui alghinnang ( 6 ), ning tüübikinnitusobjekti kontrollimine ja toodangu kontrollimised, allpool kirjeldatud kui toodangu vastavuse tagamise meetmed.

1. ALGHINNANG

1.1.	Liikmesriigi EÜ tüübikinnitusasutus peab enne EÜ tüübikinnituse andmist kontrollima, et on olemas piisavad meetmed ja menetlused tagamaks efektiivne kontroll tootmises olevate osade, süsteemide, eraldi seadmestike ja sõidukite vastavuse suhtes kinnitatud tüübile.

1.2.

Punkti 1.1 nõude täitmise peab heaks kiitma EÜ tüübikinnitusasutus. Kõnesolev asutus peab heaks kiitma alghinnangu ja esmased toodangu vastavuse tagamise meetmed vastavalt 2. jaole, rakendades vajadusel ühte punktides 1.2.1–1.2.3 kirjeldatud meetmetest või nimetatud meetmete kombinatsiooni vastavalt vajadusele kas tervikuna või osaliselt.

1.2.1.

Tegeliku alghindamise ja/või toodangu vastavuse tagamise meetmete kontrollimise võib läbi viia EÜ tüübikinnitusasutus või tehniline teenistus EÜ tüübikinnitusasutuse nimel.

1.2.1.1.

Läbiviidava alghindamise ulatuse määramisel võib EÜ tüübikinnitusasutus kasutada järgmist kättesaadavat teavet:

punktis 1.2.3 kirjeldatud tootja sertifikaat, mida kõnesolevas lõikes ei tunnustata,

osa või eraldi seadmestiku EÜ tüübikinnituse korral sõiduki tooja(te) poolt osa või eraldi seadmestiku tootja ruumides läbi viidud kvaliteedisüsteemi hindamised ühe või mitme tööstusharu eeskirjade kohaselt, mis vastavad harmoneeritud standardite EN ISO 9002 — 1994 või EN ISO 9001 — 2000 nõuetele, kusjuures lubatud on erandina jätta arvestamata kavandamise ja arendamisega seotud nõuded, punkt 7.3 “Kliendirahulolu ja pidev täiustamine”.

1.2.2.

Alghinnangu võib anda ja/või toote vastavuse tagamise meetmeid kontrollida ka mõne teise liikmesriigi EÜ tüübikinnitusasutus või EÜ tüübikinnitusasutuse poolt selleks määratud tehniline teenistus. Sel juhul koostab teise liikmesriigi EÜ tüübikinnitusasutus vastavusavalduse, kus piiritletakse hinnangus hõlmatud valdkonnad ja tootmisüksused, mis on seotud EÜ tüübikinnitusel oleva(te) too(de)tega ja mis omavad tähendust seoses direktiiviga, mille kohaselt nendele toodetele tüübikinnitus antakse. ( 7 ) Saades tüübikinnitust andva liikmesriigi tüübikinnitusasutuselt vastavusavalduse taotluse, saadab teise liikmesriigi EÜ tüübikinnitusasutus viivitamata vastavusavalduse või teatab, et tal ei ole võimalik niisugust avaldust väljastada. Vastavusavaldus peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:

Kontsern või ettevõtte:	(nt autotehas XYZ)
Organisatsiooniüksus:	(nt Euroopa osakond)
Tehaste asukohad:	[nt 1. mootoritehas (Ühendkuningriik), 2. sõidukitehas (Saksamaa)]
Sõidukite/osade valik:	(nt kõik M1-kategooria mudelid)
Hindamises hõlmatud tootmisvaldkonnad:	(nt mootorite koostamine, kerede stantsimine ja koostamine, sõidukite koostamine)
Kontrollitud dokumendid:	(nt ettevõtte ja tehaste kvaliteedikäsiraamat ja kvaliteedi tagamise kord)
Hindamine:	(nt läbi viidud: 18–30.9.2001) (nt plaanitud kontrollkülastus: märts 2002)

1.2.3.

EÜ tüübikinnitusasutus peab arvestama punkti 1.2 alghinnangu nõuetele vastavana ka sobivaid harmoneeritud standardite EN ISO 9002 — 1994 (mida kohaldatakse tootmisüksustele ja toodetele, millele taotletakse tüübikinnitust) või EN ISO 9001 — 2000, mille korral on lubatud erandina jätta arvestamata kavandamise ja arendamisega seotud nõuded, punkt 7.3 “Kliendirahulolu ja pidev täiustamine”, või muu harmoneeritud standardi kohaseid tootja sertifikaate. Tootja peab esitama sertifikaadi kohta üksikasjalikud andmed ja teavitama EÜ tüübikinnitusasutust kõigist selle kehtivusaja või -ala muudatustest.

Sertifikaat on sobiv, kui selle on väljastanud harmoneeritud standardi EN 45012 kohane sertifitseerimisasutus, millele on vastava kvalifikatsiooni andnud liikmesriigi EÜ tüübikinnitusasutus või mille on akrediteerinud liikmesriigi akrediteerimisorganisatsioon ja seda on tunnustanud kõnealuse liikmesriigi EÜ tüübikinnitusasutus.

Liikmesriikide EÜ tüübikinnitusasutused teavitavad üksteist nende poolt vastavalt eespool kirjeldatule kvalifitseeritud või tunnustatud sertifitseerimisasutustest ja kõigist nende asutuste pädevuse või volituste muudatustest.

1.3.

Sõiduki süsteemide, osade ja eraldi seadmestike tüübikinnituse eesmärgil tehtud alghindamisi ei ole kogu sõiduki EÜ tüübikinnitusel vaja korrata, vaid neid täiendatakse nende tootmisüksuste ja valdkondade hindamistega, mis on seotud kogu sõiduki koostamisega ja mida varasemates hinnangutes ei käsitletud.

2. TOOTE VASTAVUSE TAGAMISE MEETMED

2.1.	Kõik käesoleva direktiivi või üksikdirektiivide kohaselt kinnitatavad sõidukid, süsteemid, osad või eraldi seadmestikud tuleb valmistada nii, et need vastaksid kinnitatud tüübile, täites käesoleva direktiivi või mõne IV või XI lisas sätestatud täielikus loendis sisalduva üksikdirektiivi nõudeid.

2.2.

Liikmesriigi EÜ tüübikinnitusasutus peab EÜ tüübikinnitust andes veenduma, et on olemas adekvaatne hindamise kord ja dokumenteeritud kontrollimiskavad, mis tuleb iga tüübikinnituse korral tootjaga kooskõlastada, et viia kindlaksmääratud ajavahemike järel läbi katsetused või nendega seonduvad kontrollimised, sh vajadusel üksikdirektiividega määratud katsetused, mis on vajalikud, et tõendada jätkuvat vastavust kinnitatud tüübile.

2.3.

EÜ tüübikinnituse omanik peab eelkõige:

2.3.1.

tagama, et on olemas toodete (sõidukite, süsteemide, osade või eraldi seadmestike) vastavuse efektiivse kontrollimise kord ja et seda rakendatakse;

2.3.2.

omama juurdepääsu katseseadmetele või muudele asjakohastele seadmetele, mis on vajalikud igale kinnitatud tüübile vastavuse kontrollimiseks;

2.3.3.

tagama katse- ja kontrollitulemuste registreerimise ja lisatud dokumentide kättesaadavuse ajavahemiku vältel, mis määratakse kindlaks kokkuleppel tüübikinnitusasutusega. See ajavahemik ei pea olema pikem kui 10 aastat;

2.3.4.

analüüsima iga katsetus- või kontrollimistüübi tulemusi, et kontrollida tootekarakteristikuid ning tagada nende stabiilsus, võttes arvesse tööstustoodangu korral lubatud kõikumisi;

2.3.5.

tagama, et iga tootetüübi korral tehakse vähemalt käesolevas direktiivis ette nähtud kontrollimised ja IV või XI lisa täielikes loendites nimetatud kohaldatavates üksikdirektiivides ette nähtud katsetused;

2.3.6.

tagama, et kui kõnealust liiki katse või kontrollimise käigus ilmneb mis tahes näidise või katseeksemplari mittevastavus nõuetele, valitakse uued näidised ja katset või kontrollimist korratakse. Tuleb astuda kõik vajalikud sammud, et taastada asjaomase toodangu vastavus nõuetele;

2.3.7.

kogu sõiduki EÜ tüübikinnituse korral piirdutakse punktis 2.3.5 osutatud kontrollimiste osas selliste kontrollimistega, mis tõendavad konstruktsiooni tehniliste andmete korrektsust seoses tüübikinnitusega, eriti käesoleva direktiivi III lisa teatise ja IX lisas esitatud vastavussertifikaadi jaoks nõutava teabe osas.

3. JÄTKUVA VASTAVUSTÕENDAMISE MEETMED

3.1.

EÜ tüübikinnituse andnud asutus võib igal ajal kontrollida igas tootmisüksuses rakendatavaid nõuetele vastavuse kontrollimise meetodeid.

3.1.1.

Tavalised meetmed hõlmavad käesoleva lisa punktis 1.2 (alghinnang ja toodangu vastavus) sätestatud menetluste jätkuva efektiivsuse kontrollimist.

3.1.1.1.

Sertifitseerimisasutuse (kvalifitseeritud või tunnustatud vastavalt käesoleva lisa punkti 1.2.3 nõuetele) poolt sooritatud järelvalvetoimingud tuleb alghinnangu menetluste suhtes (punkt 1.2.3) lugeda punkti 3.1.1 nõuetele vastavaks.

3.1.1.2.

EÜ tüübikinnitusasutus viib tõendamisi (muid, kui punktis 3.1.1.1 nimetatud) läbi nii sageli, et see võimaldab tagada käesoleva lisa 1. ja 2. jao kohaselt rakendatavate asjakohaste kontrollimismenetluste ülevaatamise ajavahemike järel, mille määrab tüübikinnitusasutus varasemate kogemuste põhjal.

3.2.	Igal ülevaatusel tuleb ülevaatajale kättesaadavaks teha katsetuste ja kontrollimiste protokollid ja tootmisaruanded; eriti käesoleva lisa punktis 2.2 nõutud katsetuste ja kontrollimiste protokollid.

3.3.

Kui katsetuse olemus seda võimaldab, võib ülevaataja võtta juhusliku valiku alusel näidiseid katsetamiseks tootja laboratooriumis (või tehnilise teenistuse laboratooriumis, kui üksikdirektiivis on niiviisi sätestatud). Näidiste miinimumarvu võib kindlaks määrata tootja enda tehtud kontrollimiste tulemuste alusel.

3.4.	Kui kontrollimise tase osutub ebarahuldavaks või kui on vaja kontrollida punkti 3.2 alusel tehtud katsete kehtivust, võib ülevaataja valida välja näidised, mis saadetakse EÜ tüübikatsetusi teinud tehnilisele teenistusele.

3.5.	EÜ tüübikinnitusasutus võib läbi viia kõiki katsetusi ja kontrollimisi, mis on ette nähtud käesolevas direktiivis või IV või XI lisa täielikes loendites sisalduvates kohaldatavates üksikdirektiivides.

3.6.	Kui selliste kontrollimiste või ülevaatuste ajal saadakse ebarahuldavaid tulemusi, peab EÜ tüübikinnitusasutus tagama, et toodangu nõuetele vastavuse võimalikult kiireks taastamiseks astutakse kõik vajalikud sammud.

XI LISA

ERIOTSTARBELISTE SÕIDUKITE OLEMUS JA NEILE KOHALDATAVAD SÄTTED

1. liide

Autoelamud, kiirabiautod ja matuseautod

Komponent	Tüübikinnitusobjekt	Direktiiv nr	M1 ≤ 2 500 (1) kg	M1>2 500 (1) kg	M2	M3
1	Müratase	70/157/EMÜ	H	G + H	G + H	G + H
2	Heitgaasid	70/220/EMÜ	Q	G + Q	G + Q	G + Q
3	Kütusepaagid/tagumised allasõidutõkked	70/221/EMÜ	F	F	F	F
4	Tagumise numbrimärgi koht	70/222/EMÜ	X	X	X	X
5	Roolimisjõud	70/311/EMÜ	X	G	G	G
6	Ukselukud ja -hinged	70/387/EMÜ	B	G + B
7	Helisignaal	70/388/EMÜ	X	X	X	X
8	►M21 Kaudse nähtavuse seadmed ◄	71/127/EMÜ	X	G	G	G
9	Pidurid	71/320/EMÜ	X	G	G	G
10	Raadiohäirete summutamine	72/245/EMÜ	X	X	X	X
11	Diislisuits	72/306/EMÜ	H	H	H	H
12	Sisustus	74/60/EMÜ	C	G + C
13	Vargusevastased ja käivitustakistusseadmed	74/61/EMÜ	X	G	G	G
14	Kaitsemehhanismiga rooliseade	74/297/EMÜ	X	G
15	Istme tugevus	74/408/EMÜ	D	G + D	G + D	G + D
16	Välispinnast väljaulatuvad osad	74/483/EMÜ	X juhikabiinile; A ülejäänud osale	G juhikabiinile; A ülejäänud osale
17	Kiirusmõõdik ja tagasikäik	75/443/EMÜ	X	X	X	X
18	Andmesildid	76/114/EMÜ	X	X	X	X
19	Turvavööde kinnituskohad	76/115/EMÜ	D	G + L	G + L	G + L
20	Valgustus- ja valgussignaalseadmete paigaldus	76/756/EMÜ	A + N	A + G + N juhikabiinile; A + N ülejäänud osale	A + G + N juhikabiinile; A + N ülejäänud osale	A + G + N juhikabiinile; A + N ülejäänud osale
21	Helkurid	76/757/EMÜ	X	X	X	X
22	Gabariidituled ees ja taga, ees küljel, taga küljel, pidurituled, päevasõidutuled, märgistustuled külgedel	76/758/EMÜ	X	X	X	X
23	Suunatuled	76/759/EMÜ	X	X	X	X
24	Tagumised numbrituled	76/760/EMÜ	X	X	X	X
25	Esituled (koos lampidega)	76/761/EMÜ	X	X	X	X
26	Eesmised udutuled	76/762/EMÜ	X	X	X	X
27	Pukseerkonksud	77/389/EMÜ	E	E	E	E
28	Tagumised udutuled	77/538/EMÜ	X	X	X	X
29	Tagurdustuled	77/539/EMÜ	X	X	X	X
30	Seisutuled	77/540/EMÜ	X	X	X	X
31	Turvavööd	77/541/EMÜ	D	G + M	G + M	G + M
32	Ettepoole suunatud vaateväli	77/649/EMÜ	X	G
33	Juhtseadiste tähistused	78/316/EMÜ	X	X	X	X
34	Jäite/niiskuse eemaldamisseadmed	78/317/EMÜ	X	G + O	O	O
35	Klaasipuhasti/-pesur	78/318/EMÜ	X	G + O	O	O
▼M23
36	Küttesüsteemid	2001/56/EÜ	X	X	X	X
▼M17
37	Ratta porikaitsmed	78/549/EMÜ	X	G
38	Peatoed	78/932/EMÜ	D	G + D
39	CO2 emissioon/kütusekulu	80/1268/EMÜ	N/A	N/A
40	Mootori võimsus	80/1269/EMÜ	X	X	X	X
41	Diiselmootori heitgaas	88/77/EMÜ	H	G + H	G + H	G + H
44	Massid ja mõõtmed (sõiduautod)	92/21/EMÜ	X	X
45	Turvaklaas	92/22/EMÜ	J	G + J	G + J	G + J
46	Rehvid	92/23/EMÜ	X	G	G	G
47	Kiirusepiirikud	92/24/EMÜ				X
48	Massid ja mõõtmed (muud kui nr 44 all nimetatud sõidukid)	97/27/EÜ			X	X
50	Haakeseadised	94/20/EÜ	X	G	G	G
51	Süttivus	95/28/EÜ				G juhikabiinile; X ülejäänud osale
52	Bussid	…/…/EÜ			A	A
53	Laupkokkupõrge	96/79/EÜ	N/A	N/A
54	Külgkokkupõrge	96/27/EÜ	N/A	N/A
▼M20
58	Jalakäijate kaitse	2003/102/EÜ	X
▼M26
59	Ringlussevõetavus	2005/64/EÜ	N/A	N/A	—	—
▼M27
60	Esikaitsesüsteem	2005/66/EÜ	X	X (2)	–	–
▼M29
61	Kliimaseade	2006/40/EÜ	X	X
▼M17
(1) Suurim tehniliselt lubatud täismass. (2) lubatud täismassiga kuni 3,5 tonni.

2. liide

Soomussõidukid

Komponent

Tüübikinnitusobjekt

Direktiiv nr

Müratase

70/157/EMÜ

Heitgaasid

70/220/EMÜ

Kütusepaagid/tagumised allasõidutõkked

70/221/EMÜ

Tagumise numbrimärgi koht

70/222/EMÜ

Roolimisjõud

70/311/EMÜ

Ukselukud ja -hinged

70/387/EMÜ

Helisignaal

70/388/EMÜ

A + K

►M21 Kaudse nähtavuse seadmed ◄

71/127/EMÜ

Pidurid

71/320/EMÜ

Raadiohäirete summutamine

72/245/EMÜ

Diislisuits

72/306/EMÜ

Sisustus

74/60/EMÜ

Vargusevastased ja käivitustakistusseadmed

74/61/EMÜ

Kaitsemehhanismiga rooliseade

74/297/EMÜ

N/A

Istme tugevus

74/408/EMÜ

Välispinnast väljaulatuvad osad

74/483/EMÜ

Kiirusmõõdik ja tagasikäik

75/443/EMÜ

Andmesildid

76/114/EMÜ

Turvavööde kinnituskohad

76/115/EMÜ

Valgustus- ja valgussignaalseadmete paigaldus

76/756/EMÜ

A + N

Helkurid

76/757/EMÜ

Gabariidituled ees ja taga, ees küljel, taga küljel, pidurituled, päevasõidutuled, märgistustuled külgedel

76/758/EMÜ

Suunatuled

76/759/EMÜ

Tagumised numbrituled

76/760/EMÜ

Esituled (koos lampidega)

76/761/EMÜ

Eesmised udutuled

76/762/EMÜ

Pukseerkonksud

77/389/EMÜ

Tagumised udutuled

77/538/EMÜ

Tagurdustuled

77/539/EMÜ

Seisutuled

77/540/EMÜ

Turvavööd

77/541/EMÜ

Ettepoole suunatud vaateväli

77/649/EMÜ

Juhtseadiste tähistused

78/316/EMÜ

Jäite/niiskuse eemaldamisseadmed

78/317/EMÜ

Klaasipuhasti/-pesur

78/318/EMÜ

▼M23

Küttesüsteemid

2001/56/EÜ

Ratta porikaitsmed

78/549/EMÜ

Peatoed

78/932/EMÜ

CO2 emissioon/kütusekulu

80/1268/EMÜ

N/A

Mootori võimsus

80/1269/EMÜ

Diiselmootori heitgaas

88/77/EMÜ

Külgmised allasõidutõkked

89/297/EMÜ

Porikaitsesüsteemid

91/226/EMÜ

Massid ja mõõtmed (sõiduautod)

92/21/EMÜ

Turvaklaas

92/22/EMÜ

N/A

Rehvid

92/23/EMÜ

Kiirusepiirikud

92/24/EMÜ

Massid ja mõõtmed (nr 44 all nimetamata sõidukid)

97/27/EÜ

Juhikabiini väljaulatuvad osad

92/114/EMÜ

Haakeseadised

94/20/EÜ

Süttivus

95/28/EÜ

Bussid

…/…/EÜ

Laupkokkupõrge

96/79/EÜ

N/A

Külgkokkupõrge

96/27/EÜ

N/A

Mootorsõidukid ohtlike kaupade veoks

98/91/EÜ

X (1)

Eesmine allasõidutõke

2000/40/EÜ

▼M20

Jalakäijate kaitse

2003/102/EÜ

▼M26

Ringlussevõetavus

2005/64/EÜ

N/A

—

N/A

—

▼M27

Esikaitsesüsteem

2005/66/EÜ

–

▼M29

Kliimaseade

2006/40/EÜ

(1) Direktiivi 1998/91/EÜ nõudeid kohaldatakse ainult juhul, kui tootja taotleb EÜ tüübikinnitust ohtlike kaupade vedamiseks mõeldud sõidukile.

3. liide

Muud eriotstarbelised sõidukid (sealhulgas haagissuvilad)

Komponent	Tüübikinnitusobjekt	Direktiiv nr	M2	M3	N1	N2	N3	O1	O2	O3	O4
1	Müratase	70/157/EMÜ	H	H	H	H	H
2	Heitgaasid	70/220/EMÜ	Q	Q	Q	Q	Q
3	Kütusepaagid/tagumised allasõidutõkked	70/221/EMÜ	F	F	F	F	F	X	X	X	X
4	Tagumise numbrimärgi koht	70/222/EMÜ	A + R	A + R	A + R	A + R	A + R	A + R	A + R	A + R	A + R
5	Roolimisjõud	70/311/EMÜ	X	X	X	X	X	X	X	X	X
6	Ukselukud ja -hinged	70/387/EMÜ			B	B	B
7	Helisignaal	70/388/EMÜ	X	X	X	X	X
8	Nähtavus tahapoole	71/127/EMÜ	X	X	X	X	X
9	Pidurid	71/320/EMÜ	X	X	X	X	X	X	X	X	X
10	Raadiohäirete summutamine	72/245/EMÜ	X	X	X	X	X	X	X	X	X
11	Diislisuits	72/306/EMÜ	H	H	H	H	H
13	Vargusevastased ja käivitustakistusseadmed	74/61/EMÜ	X	X	X	X	X
14	Kaitsemehhanismiga rooliseade	74/297/EMÜ			X
15	Istme tugevus	74/408/EMÜ	D	D	D	D	D
17	Kiirusmõõdik ja tagasikäik	75/443/EMÜ	X	X	X	X	X
18	Andmesildid	76/114/EMÜ	X	X	X	X	X	X	X	X	X
19	Turvavööde kinnituskohad	76/115/EMÜ	D	D	D	D	D
20	Valgustus- ja valgussignaalseadmete paigaldus	76/756/EMÜ	A + N	A + N	A + N	A + N	A + N	A + N	A + N	A + N	A + N
21	Helkurid	76/757/EMÜ	X	X	X	X	X	X	X	X	X
22	Gabariidituled ees ja taga, ees küljel, taga küljel, pidurituled, päevasõidutuled, märgistustuled külgedel	76/758/EMÜ	X	X	X	X	X	X	X	X	X
23	Suunatuled	76/759/EMÜ	X	X	X	X	X	X	X	X	X
24	Tagumised numbrituled	76/760/EMÜ	X	X	X	X	X	X	X	X	X
25	Esituled (koos lampidega)	76/761/EMÜ	X	X	X	X	X
26	Eesmised udutuled	76/762/EMÜ	X	X	X	X	X
27	Pukseerkonksud	77/389/EMÜ	A	A	A	A	A
28	Tagumised udutuled	77/538/EMÜ	X	X	X	X	X	X	X	X	X
29	Tagurdustuled	77/539/EMÜ	X	X	X	X	X	X	X	X	X
30	Seisutuled	77/540/EMÜ	X	X	X	X	X
31	Turvavööd	77/541/EMÜ	D	D	D	D	D
33	Juhtseadiste tähistused	78/316/EMÜ	X	X	X	X	X
34	Jäite/niiskuse eemaldamisseadmed	78/317/EMÜ	O	O	O	O	O
35	Klaasipuhasti/-pesur	78/318/EMÜ	O	O	O	O	O
▼M23
36	Küttesüsteemid	2001/56/EÜ	X	X	X	X	X	X	X	X	X
▼M17
40	Mootori võimsus	80/1269/EMÜ	X	X	X	X	X
41	Diiselmootori heitgaas	88/77/EMÜ	H	H	H	H	H
42	Külgmised allasõidutõkked	89/297/EMÜ				X	X			X	X
43	Porikaitsesüsteemid	91/226/EMÜ				X	X			X	X
45	Turvaklaas	92/22/EMÜ	J	J	J	J	J	J	J	J	J
46	Rehvid	92/23/EMÜ	X	X	X	X	X	X	X	X	X
47	Kiirusepiirikud	92/24/EMÜ		X		X	X
48	Massid ja mõõtmed	97/27/EÜ	X	X	X	X	X	X	X	X	X
49	Juhikabiini väljaulatuvad osad	92/114/EMÜ			X	X	X
50	Haakeseadised	94/20/EÜ	X	X	X	X	X	X	X	X	X
51	Süttivus	95/28/EÜ		X
52	Bussid	…/…/EÜ	X	X
54	Külgkokkupõrge	96/27/EÜ			A
56	Mootorsõidukid ohtlike kaupade veoks	98/91/EÜ				X	X	X	X	X	X
57	Eesmine allasõidutõke	2000/40/EÜ				X	X
▼M20
58	Jalakäijate kaitse	2003/102/EÜ
▼M26
59	Ringlussevõetavus	2005/64/EÜ	—	—	N/A	—	—	—	—	—	—
▼M27
60	Esikaitsesüsteem	2005/66/EÜ	–	–	–	–	–	–	–	–	–
▼M29
61	Kliimaseade	2006/40/EÜ			W
▼M17

4. liide

Liikurkraanad

Komponent	Tüübikinnitusobjekt	Direktiiv nr	N-kategooria liikurkraanad
1	Müratase	70/157/EMÜ	T
2	Heitgaasid	70/220/EMÜ	X
3	Kütusepaagid/tagumised allasõidutõkked	70/221/EMÜ	X
4	Tagumise numbrimärgi koht	70/222/EMÜ	X
5	Roolimisjõud	70/311/EMÜ	X külgliikumine on lubatud
6	Ukselukud ja -hinged	70/387/EMÜ	A
7	Helisignaal	70/388/EMÜ	X
8	Nähtavus tahapoole	71/127/EMÜ	X
9	Pidurid	71/320/EMÜ	U
10	Raadiohäirete summutamine	72/245/EMÜ	X
11	Diislisuits	72/306/EMÜ	X
12	Sisustus	74/60/EMÜ	X
13	Vargusevastased ja käivitustakistusseadmed	74/61/EMÜ	X
15	Istme tugevus	74/408/EMÜ	D
17	Kiirusmõõdik ja tagasikäik	75/443/EMÜ	X
18	Andmesildid	76/114/EMÜ	X
19	Turvavööde kinnituskohad	76/115/EMÜ	D
20	Valgustus- ja valgussignaalseadmete paigaldus	76/756/EMÜ	A + Y
21	Helkurid	76/757/EMÜ	X
22	Gabariidituled ees ja taga, ees küljel, taga küljel, pidurituled, märgistustuled külgedel ja päevasõidutuled	76/758/EMÜ	X
23	Suunatuled	76/759/EMÜ	X
24	Tagumised numbrituled	76/760/EMÜ	X
25	Esituled (koos lampidega)	76/761/EMÜ	X
26	Eesmised udutuled	76/762/EMÜ	X
27	Pukseerkonksud	77/389/EMÜ	A
28	Tagumised udutuled	77/538/EMÜ	X
29	Tagurdustuled	77/539/EMÜ	X
30	Seisutuled	77/540/EMÜ	X
31	Turvavööd	77/541/EMÜ	D
33	Juhtseadiste tähistused	78/316/EMÜ	X
34	Jäite/niiskuse eemaldamisseadmed	78/317/EMÜ	O
35	Klaasipuhasti/-pesur	78/318/EMÜ	O
▼M23
36	Küttesüsteemid	2001/56/EÜ	X
▼M17
40	Mootori võimsus	80/1269/EMÜ	X
41	Diiselmootori heitgaas	88/77/EMÜ	V
42	Külgmised allasõidutõkked	89/297/EMÜ	X
43	Porikaitsesüsteemid	91/226/EMÜ	X
45	Turvaklaas	92/22/EMÜ	J
46	Rehvid	92/23/EMÜ	A, tingimusel et on täidetud ISO 10571 — 1995 (E) või ETRTO standardikäsiraamatu 1998 nõuded.
47	Kiirusepiirikud	92/24/EMÜ	X
48	Massid ja mõõtmed	97/27/EÜ	X
49	Juhikabiini väljaulatuvad osad	92/114/EMÜ	X
50	Haakeseadised	94/20/EÜ	X
57	Eesmine allasõidutõke	2000/40/EÜ	X

Tunnustähtede tähendus

X	Eranditeta, v.a üksikdirektiivis määratletud erandid.

N/A	Selle kategooria sõidukite korral käesolev direktiiv ei kehti (nõuded puuduvad).

A	Lubatud on erand, kui eriotstarbe tõttu ei ole täielik vastavus võimalik. Tootja tõendab tüübikinnitusasutusele, et sõiduk ei saa oma eriotstarbe tõttu vastata kõigile nõuetele.

B	Kohaldatakse ainult ustele, mis võimaldavad ligipääsu tänavasõidul tavakasutuseks ette nähtud istmetele, mille korral kaugus istme R-punktist uksepinna kesktasandini, mõõdetuna risti sõiduki keskpikitasandiga, ei ületa 500 mm.

C	Kohaldatakse ainult sellele sõiduki osale, mis asub tänavasõidul tavakasutuseks mõeldud kõige tagumise istme ees ja direktiivis 74/60/EMÜ määratletud pealöögipiirkonnale.

D	Kohaldatakse ainult tänavasõidul tavakasutuseks mõeldud istmetele.

E	Ainult esiosas.

F	Lubatud on tankimistorustiku paigutuse ja pikkuse muutmine ning kütusepaagi ümberpaigutamine.

G	Nõuded vastavalt baas/mittekomplektse sõiduki (mille šassiid kasutati eriotstarbelise sõiduki ehitamisel) kategooriale. Mittekomplektsete/komplekteeritud sõidukite korral on lubatud täita vastava N-kategooria sõidukite nõudeid (täismassi alusel).

H	Heitgaasisüsteemi pikkuse muutmine kuni 2 m võrra pärast viimast summutit on lubatud ilma lisakatsetusteta.

▼M23 —————

J	Peale juhikabiini akende (esiklaas ja külgakende klaasid) võivad kõik muud aknad olla turvaklaasist või jäigast plastist.

K	Lubatud on täiendavate paanikafunktsioonseadmete paigaldamine.

L	Kohaldatakse ainult tänavasõidul tavakasutuseks mõeldud istmetele. Tagaistmetel peavad olema vähemalt kahepunktivöö kinnituskohad.

M	Kohaldatakse ainult tänavasõidul tavakasutuseks mõeldud istmetele. Kõik tagaistmed peavad olema varustatud vähemalt kahepunktivööga.

N	Tingimusel, et kõik kohustuslikud valgustusseadmed on paigaldatud ja geomeetriline nähtavus ei ole takistatud.

O	Sõiduki esiosa peab olema varustatud kohase süsteemiga.

▼M23 —————

Q	Heitgaasisüsteemi pikkuse muutmine kuni 2 m võrra pärast viimast summutit on lubatud ilma lisakatsetusteta. Kõige representatiivsema baassõiduki EÜ tüübikinnitus jääb kehtima vaatamata võrdlusmassi muutumisele.

R	Tingimusel, et on võimalik paigaldada kõigi liikmesriikide registreerimismärgid ja et need on pärast paigaldamist nähtavad.

S	Valgusläbilaskvus on vähemalt 60 % ja A-posti peitenurk ei ole üle 10°.

Katsetuse tohib läbi viia ainult komplektse/komplekteeritud sõidukiga. Sõidukit võib katsetada direktiivi 70/157/EMÜ kohaselt, mida on viimati muudetud direktiiviga 99/101/EÜ. Direktiivi 70/157/EMÜ I lisa punkti 5.2.2.1 suhtes kehtivad järgmised piirväärtused:

81 dB(A) sõidukitele, mille mootori võimsus on alla 75 kW

83 dB(A) sõidukitele, mille mootori võimsus on vähemalt 75 kW, kuid alla 150 kW

84 dB(A) sõidukitele, mille mootori võimsus on vähemalt 150 kW.

Katsetuse tohib läbi viia ainult komplektse/komplekteeritud sõidukiga. Kuni neljateljelised sõidukid peavad vastama kõigile direktiivi 1971/320/EMÜ nõuetele. Erandid on lubatud sõidukite korral, millel on rohkem kui 4 telge, tingimusel et:

see on sõiduki erikonstruktsiooni tõttu põhjendatud

on täidetud kõik direktiivis 1971/320/EMÜ sätestatud seisu-, töö- ja abipidurite pidurdusvõime nõuded.

V	Võidakse lubada järgida direktiivi 1997/68/EÜ nõudeid.

▼M29

W	Üksnes direktiivi 70/220/EMÜ I lisa punkti 5.3.1.4 esimeses tabelis kirjeldatud N1 kategooria I klassi sõidukid, nagu need on lisatud direktiiviga 98/69/EÜ.