42014X0718(01)

EUR-Lex

Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

EUROPA
EUR-Lex home
EUR-Lex - 42014X0718(01) - EN

Help

Search tips

Need more search options? Use the Advanced search

Document 42014X0718(01)

Help

ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni (UN/ECE) eeskiri nr 6 – Mootorsõidukite ja nende haagiste suunatulede tüübikinnituse ühtsed sätted

ELT L 213, 18.7.2014, p. 1–35 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

Legal status of the document In force

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2014/6/oj

HTML

PDF

Official Journal

18.7.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 213/1

Rahvusvahelise avaliku õiguse alusel on õiguslik toime ainult ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni originaaltekstidel. Käesoleva eeskirja staatust ja jõustumiskuupäeva tuleb kontrollida ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni staatust käsitleva dokumendi TRANS/WP.29/343 uusimast versioonist, mis on kättesaadav internetis aadressil http://www.unece.org/trans/main/wp29/wp29wgs/wp29gen/wp29fdocstts.html.

ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni (UN/ECE) eeskiri nr 6 – Mootorsõidukite ja nende haagiste suunatulede tüübikinnituse ühtsed sätted

Sisaldab kogu kehtivat teksti kuni

01-seeria muudatuste 25. täiendus – jõustumiskuupäev: 9. oktoober 2014. a.

SISUKORD

Reguleerimisala

Mõisted

Tüübikinnituse taotlemine

Märgistus

Tüübikinnituse andmine

Üldnõuded

Kiiratava valguse tugevus

Katsemenetlus

Kiiratava valguse värvus

Mootorsõidukite ja nende haagiste suunatuletüübi muudatused ning tüübikinnituse laiendamine

10.

Toodangu vastavus nõuetele

11.

Karistused toodangu nõuetele mittevastavuse korral

12.

Tootmise lõplik peatamine

13.

Tüübikinnituskatsete eest vastutavate tehniliste teenistuste ja tüübikinnitusasutuste nimed ja aadressid

14.

Üleminekusätted

LISAD

Suunatulede kategooriad: nende kategooriate alla kuuluvate suunatulede valguse ruumis jaotumise nõutavad miinimumnurgad

Teatis suunatuletüübi tüübikinnituse andmise, laiendamise, andmisest keeldumise või tühistamise või tootmise lõpetamise kohta kooskõlas eeskirjaga nr 6

Tüübikinnitusmärkide kujunduse näidised

Fotomeetrilised mõõtmised

Toodete vastavuskontrolli miinimumnõuded

Näidiste võtmise miinimumnõuded

0. REGULEERIMISALA

Käesolevat eeskirja kohaldatakse L-, M-, N-, O- ja T-kategooria sõidukite (1) suunatulede suhtes.

1. MÕISTED

Käesolevas eeskirjas kasutatakse järgmisi mõisteid:

1.1.

„Suunatuli” – mootorsõidukile või selle haagisele paigaldatud seadis, mille abil juht näitab oma kavatsust muuta sõiduki liikumissuunda. Käesolevat eeskirja kohaldatakse üksnes selliste fikseeritud/paigale kinnitatud vilkuva tulega valgustusseadiste suhtes, mis pannakse vilkuma vahelduva elektrivoolu abil.

1.2.	Käesoleva eeskirja suhtes kohaldatakse tüübikinnitustaotluse esitamise ajal kehtivas eeskirjas nr 48 ja selle muudatustes sätestatud mõisteid.

1.3.

„Eri tüüpi suunatuled” – laternad, mis erinevad üksteisest järgmiste oluliste tunnuste poolest:

a)	kaubanimi või kaubamärk;

b)	optilise süsteemi näitajad (valgustugevus, valgusjaotuse nurgad, valgusallika kategooria, valgusallika moodul jne);

c)	suunatulelaternate kategooria;

d)	valgustugevust reguleeriv juhtseadis (vajaduse korral);

e)	valgusallikate järjestikune aktiveerimine (vajaduse korral).

Laternat ei loeta teise tüüpi kuuluvaks, kui tal on teist värvi valgusallikas või filter.

1.4.

Käesoleva eeskirja viidetega standardhõõglampidele ja eeskirjale nr 37 osutatakse tüübikinnitustaotluse esitamise ajal kehtivale eeskirjale nr 37 ja selle muudatuste seeriale.

Käesoleva eeskirja viidetega standardse(te)le LED valgusallika(te)le ja eeskirjale nr 128 osutatakse tüübikinnitustaotluse esitamise ajal kehtivale eeskirjale nr 128 ja selle muudatuste seeriale.

2. TÜÜBIKINNITUSE TAOTLEMINE

2.1.

Suunatule tüübikinnituse taotluse esitab kaubanime või kaubamärgi omanik või tema nõuetekohaselt volitatud esindaja. Selles tuleb täpsustada, millis(t)esse 1. lisale vastava(te)sse kategooria(te)sse (1, 1a, 1b, 2a, 2b, 5 või 6) suunatuli kuulub; kui see kuulub 2. kategooriasse, siis kas see on muutmatu valgustugevusega (kategooria 2a) või muudetava valgustugevusega (kategooria 2b) ning kas suunatuld võib kasutada ka kahe sama kategooria laterna üksuses. Taotleja soovi korral määratakse taotluses ka kindlaks, kas seadist saab sõidukile paigaldada nullteljest erinevate kallete all sõiduki baastasandite ja maapinna suhtes või seda saab pöörata ümber nulltelje; sellised paigaldamise erijuhud märgitakse ära teatises.

2.2.

Iga suunatuletüübi taotlusele tuleb lisada:

2.2.1.

piisavalt üksikasjalikud joonised (kolmes eksemplaris), mis võimaldavad kindlaks määrata suunatule tüübi ja kategooria ning millel on geomeetriliselt kujutatud:

a)	suunatule sõidukile paigaldamise asend(id); katsetustes nullteljena kasutatav vaatlustelg (horisontaalnurk H = 0°, vertikaalnurk V = 0°) ning punkt, mis võetakse kõnealustes katsetustes nullkeskmeks;

b)	seadme(te) paigaldamise geomeetrilised tingimused vastavalt punkti 6 nõuetele;

c)	seotud laternasüsteemi puhul seotud latern või seotud laternate kombinatsioon, mis vastab käesoleva eeskirja punkti 5.7, punkti 6.1 ja 4. lisa nõuetele;

d)	joonistel tuleb näidata tüübikinnitusnumbri ja lisatähiste paigutus tüübikinnitusmärgi suhtes;

2.2.2.

lühike tehniline kirjeldus, milles on esitatud (v.a mitteasendatavate valgusallikatega laternate puhul):

a)	ettenähtud hõõglambi või hõõglampide kategooria(d), milleks on üks tüübikinnitustaotluse esitamise ajal kehtivas eeskirjas nr 37 ja selle muudatuste seerias sisalduvatest kategooriatest; ja/või

b)	ettenähtud LED valgusallika(te) kategooria(d), milleks on üks tüübikinnitustaotluse esitamise ajal kehtivas eeskirjas nr 128 ja selle muudatuste seerias sisalduvatest kategooriatest; ja/või

c)	valgusallika mooduli tunnuskood;

2.2.3.

2b kategooria suunatule puhul valgustugevust reguleeriva juhtseadise lühikirjeldus, tulede paigutusskeem ja kaherežiimsust võimaldava süsteemi näitajad;

2.2.4.

kategooriate 1, 1a, 1b, 2a ja 2b suunatulede puhul teave signaalide aktiveerimise kohta vastavalt punktidele 5.6 ja 6.2.2;

2.2.5.

kaks näidist. Kui tüübikinnitus hõlmab mitteidentseid, kuid sümmeetrilisi seadiseid, mille üks osa sobib paigaldamiseks sõiduki vasakule ning teine sõiduki paremale küljele, võivad kaks esitatud näidist olla identsed ning kohased paigaldamiseks ainult sõiduki paremale või vasakule küljele.

Kategooria 2b suunatule puhul tuleb taotlusele lisada valgustugevust reguleeriv juhtseadis või generaator, mis tekitab samasuguseid signaale.

3. MÄRGISTUS

Kinnituse saamiseks esitatud seadistel peab olema:

3.1.	taotleja kaubanimi või kaubamärk; kõnealune märgistus peab olema selgelt loetav ja kustumatu;

3.2.

laternal on selgesti loetav ja kustumatu märgistus (välja arvatud mitteasendatavate valgusallikatega laternate puhul), millel on näha:

a)	ette nähtud hõõglambi või hõõglampide kategooria(d) ja/või

b)	valgusallika mooduli tunnuskood;

3.3.	piisava suurusega ala punktiga 4.2 ettenähtud tüübikinnitusmärgi ja lisatähiste jaoks; kõnealune ala esitatakse ka punktis 2.2.1 osutatud joonistel;

3.4.	normpinge või pingevahemiku ja maksimaalse normvõimsuse märgistus (valgusallika elektroonilise juhtseadisega või valgustugevust reguleeriva juhtseadisega ja/või mitteasendatavate valgusallikatega ja/või valgusallika mooduli(te)ga laternate puhul);

3.5.

valgusallika mooduli(te)ga laternate puhul kantakse valgusallika mooduli(te)le:

3.5.1.

taotleja kaubanimi või kaubamärk; see märgistus peab olema selgesti loetav ja kustumatu;

3.5.2.

mooduli tunnuskood; see märgistus peab olema selgesti loetav ja kustumatu. Tunnuskood algab tähtedega „MD”, mis tähistab sõna „moodul”, millele järgneb punktiga 4.2.1.1 ettenähtud tüübikinnitusmärk ilma ringjooneta. Kui kasutatakse mitut mitteidentset valgusallika moodulit, järgnevad nimetatud tähtedele lisatähised või -märgid. See tunnuskood tuleb näidata eespool punktis 2.2.1 nimetatud joonistel.

Tüübikinnitusmärk ei pea olema sama mis laternal, milles moodulit kasutatakse, kuid mõlemad märgid peavad olema sama tüübikinnituse taotleja esitatud;

3.5.3.

normpinge või pingevahemiku ja maksimaalse normvõimsuse märgistus.

3.6.	Valgusallika elektroonilisele juhtseadisele või valgustugevust reguleerivale juhtseadisele, mis kuulub laterna juurde, aga ei sisaldu laterna korpuses, peab olema kantud tootja nimi ja tunnusnumber.

4. TÜÜBIKINNITUSE ANDMINE

4.1. Üldosa

4.1.1.

Tüübikinnitus antakse, kui punkti 2.2.4 kohaselt tüübikinnituse saamiseks esitatud kaks seadist vastavad käesoleva eeskirja nõuetele. Seotud laternasüsteemi kõik seadmed peab tüübikinnituse taotlemiseks esitama üks ja sama taotleja.

4.1.2.

Kui grupeeritud, kombineeritud või kokkuühendatud laternad vastavad mitme 1958. aasta kokkuleppele lisatud eeskirja nõuetele, võib neile kinnitada ainult ühe rahvusvahelise tüübikinnitusmärgi, juhul kui need laternad ei ole grupeeritud, kombineeritud või kokku ühendatud selliste laternatega, mis ei vasta mõne nimetatud eeskirja nõuetele.

4.1.3.

Igale kinnitatud tüübile antakse tüübikinnitusnumber. Selle kaks esimest numbrit (praegu 01, mis tähistab 01-seeria muudatusi, mis jõustusid 27. juunil 1987) näitavad tüübikinnituse andmise ajaks käesolevasse eeskirja viimati tehtud peamiste tehniliste muudatuste seeriat. Üks ja sama lepinguosaline ei anna ühele tüübile antud numbrit teisele käesoleva eeskirja kohasele seadisetüübile. Eri kategooriate suunatuledele võib anda ainult ühe kinnitusnumbri, juhul kui nad moodustavad üksuse.

4.1.4.

Teatis seadisetüübile käesoleva eeskirja kohase tüübikinnituse andmise, selle laiendamise, tüübikinnituse andmisest keeldumise, tüübikinnituse tühistamise või seadise tootmise lõpetamise kohta edastatakse käesolevat eeskirja kohaldavatele 1958. aasta kokkuleppe osalistele vormis, mis vastab käesoleva eeskirja 2. lisas esitatud näidisele.

4.1.5.

Igal seadisel, mis vastab käesoleva eeskirja kohaselt kinnitatud tüübile, peab olema eespool punktis 3.3 osutatud alal (lisaks vastavalt punktides 3.1 ja 3.2 või 3.4 kirjeldatud märgistusele) punktidega 4.2 ja 4.3 ettenähtud tüübikinnitusmärk.

4.2. Tüübikinnitusmärgi elemendid

Tüübikinnitusmärk koosneb järgmistest elementidest:

4.2.1.

rahvusvaheline tüübikinnitusmärk, mis koosneb:

4.2.1.1.

ringjoonega ümbritsetud E-tähest, millele järgneb tüübikinnituse andnud riigi tunnusnumber (2);

4.2.1.2.

punktiga 4.1.3 ettenähtud tüübikinnitusnumbrist;

4.2.2.

järgmine lisatähis (või järgmised lisatähised):

4.2.2.1.

vähemalt üks järgmistest numbritest: 1, 1a, 1b, 2a, 2b, 5 või 6 sõltuvalt seadise kuuluvusest vähemalt ühte kategooriatest 1, 1a, 1b, 2a, 2b, 5 või 6, mille puhul punkti 2.1 alusel tüübikinnitust taotletakse;

4.2.2.2.

seadiste puhul, mis on paigaldatavad ainult sõiduki ühele küljele, seadise asetust näitav horisontaalne nool (noole suund on sõidukist eemale kategooriate 1, 1a, 1b, 2a ja 2b seadiste puhul ning sõiduki esiosa poole 3., 4., 5. ja 6. kategooria seadiste puhul). Peale selle peab 6. kategooria seadistel olema märgis „R” või „L”, mis tähistab vastavalt sõiduki paremat või vasakut külge;

4.2.2.3.

punktis 4.2.2.1 nimetatud tähisest paremal märgitakse igale seadmele:

a)	täiendav täht D seadmetele, mida saab kasutada kahe laternaga üksuse osana;

b)	täiendav täht Y seadmetele, mida saab kasutada seotud laternasüsteemi osana;

4.2.2.4.

käesoleva eeskirja 4. lisa punkti 2.1.3 kohaselt peab vähendatud valgusjaotusega seadistele olema kantud horisontaalsegmendist algav vertikaalnool suunaga allapoole;

4.2.2.5.

tüübikinnitusnumbri kaks esimest kohta, mis näitavad tüübikinnituse andmise ajal kehtivat muudatuste seeriat, ja vajaduse korral võib eespool kirjeldatud lisatähiste lähedale märkida nõutud noole;

4.2.2.6.

punktides 4.2.1 ja 4.2.2 osutatud märgid ja tähised peavad olema selgesti loetavad ja kustumatud ka siis, kui seadis on sõidukile paigaldatud.

4.3. Tüübikinnitusmärgi kujundus

4.3.1. Sõltumatud laternad

Käesoleva eeskirja 3. lisa joonisel 1 on esitatud tüübikinnitusmärgi kujunduse näidis koos eespool osutatud lisatähistega.

Kui eri tüüpi laternad, millel on ühesugune sama või eri värvi hajutiklaas, vastavad mitme eeskirja nõuetele, võib kasutada ühtset rahvusvahelist tüübikinnitusmärki, mis koosneb ringjoonega ümbritsetud E-tähest, millele järgnevad kinnituse andnud riigi eraldusnumber ja tüübikinnitusnumber. Tüübikinnitusmärgi võib kinnitada ükskõik kuhu laterna peale, eeldusel et

4.3.1.1.

märk on nähtav pärast laternate sõidukile paigaldamist;

4.3.1.2.

laternale märgitakse iga laterna tunnusmärk, mis vastab tüübikinnituse aluseks olnud eeskirjale, ning tüübikinnituse andmise kuupäevaks eeskirja viimati tehtud peamiste tehniliste muudatuste seeria ja vajadusel nõuetekohane nool;

4.3.1.3.

tüübikinnitusmärgi osade mõõtmed ei tohi olla väiksemad kui tüübikinnituse aluseks olnud eeskirjas üksikmärkidest väikseima jaoks ettenähtud miinimummõõtmed;

4.3.1.4.

laterna korpusel on eespool punktis 3.3 kirjeldatud ala ning tegelikule talitusele vastav tüübikinnitusmärk;

4.3.1.5.

käesoleva eeskirja 3. lisa joonisel 4 on esitatud tüübikinnitusmärgi ja eespool nimetatud lisatähiste näidised.

4.3.2. Grupeeritud, kombineeritud või kokkuühendatud laternad

4.3.2.1.

Kui grupeeritud, kombineeritud või kokkuühendatud laternad vastavad mitme eeskirja nõuetele, võib neile kinnitada ühe rahvusvahelise tüübikinnitusmärgi, millel on ringjoonega ümbritsetud E-täht, millele järgnevad kinnituse andnud riigi eraldusnumber ja kinnitusnumber. Tüübikinnitusmärk võib paikneda mis tahes kohas grupeeritud, kombineeritud või kokkuühendatud laternate peal, tingimusel et:

4.3.2.1.1.

see on pärast laternate paigaldamist nähtav;

4.3.2.1.2.

ühtegi grupeeritud, kombineeritud või kokkuühendatud laternate valgust edastavat osa ei saa eemaldada, eemaldamata samaaegselt tüübikinnitusmärki;

4.3.2.2.

iga laterna tunnusmärk, mis vastab tüübikinnituse aluseks olnud eeskirjale, ning tüübikinnituse andmise kuupäevaks eeskirja viimati tehtud peamiste tehniliste muudatuste seeria ja vajaduse korral nõuetekohane nool märgitakse:

4.3.2.2.1.

kas asjakohasele valgust kiirgavale pinnale;

4.3.2.2.2.

või laternate grupile sellisel viisil, et grupeeritud, kombineeritud või kokkuühendatud laternatest iga latern oleks selgesti kindlaksmääratav.

4.3.2.3.

Tüübikinnitusmärgi osade mõõtmed ei tohi olla väiksemad kui tüübikinnituse aluseks olnud eeskirjas üksikmärkidest väikseima jaoks ettenähtud miinimummõõtmed.

4.3.2.4.

Igale kinnitatud tüübile antakse tüübikinnitusnumber. Üks ja sama kokkuleppeosaline ei tohi anda sama numbrit teisele käesoleva eeskirja reguleerimisalasse kuuluvate grupeeritud, kombineeritud või kokkuühendatud laternate tüübile.

4.3.2.5.

Käesoleva eeskirja 3. lisa joonisel 2 on esitatud grupeeritud, kombineeritud või kokkuühendatud laternate kinnitusmärkide kujunduse näidised koos kõigi eespool nimetatud lisatähistega.

4.3.3. Muude laternatega kokkuühendatud laternate puhul, mille klaase saab kasutada ka muude esilaterna tüüpide juures,

kohaldatakse punkti 4.3.2 sätteid.

4.3.3.1.

Peale selle võivad samade hajutiklaaside kasutamisel olla nendel klaasidel erinevad tüübikinnitusmärgid, mis vastavad esilaternate või laternaüksuste eri tüüpidele, tingimusel et ka esilaterna klaasidega lahutamatult ühendatud korpusel on punktis 3.3 kirjeldatud ala ning tegelikule talitlusele vastavad tüübikinnitusmärgid.

Kui eri tüüpi esilaternatel on ühine korpus, siis võivad korpusel olla erinevad tüübikinnitusmärgid.

4.3.3.2.

Käesoleva eeskirja 3. lisa joonisel 3 on esitatud tüübikinnitusmärgi näidised laternate jaoks, mis on ühendatud esilaternaga kokku.

4.4. Tüübikinnitusmärk peab olema selgesti loetav ja kustumatu. Selle võib kinnitada kas seadise läbipaistvale või läbipaistmatule sise- või välisosale, mida ei saa eraldada seadise valgust kiirgavast läbipaistvast osast. Märgistus peab olema nähtav ka siis, kui seade on paigaldatud sõidukile või kui mõni liikuv osa, näiteks mootorikate või pagasiruumi kaas või sõiduki uks, on avatud.

5. ÜLDNÕUDED

5.1.

Iga esitatud seadis peab vastama punktides 6 ja 8 esitatud nõuetele.

5.2.

Seadised peavad olema projekteeritud ja ehitatud nii, et tavapärastes tingimustes oleks tagatud nende nõuetekohane toimimine ja käesoleva eeskirjaga ettenähtud näitajate säilimine, olenemata võimalikust vibratsioonist kasutamise ajal.

5.3.

Valgusallika moodulite puhul kontrollitakse, kas:

5.3.1.

valgusallika mooduli(te) ehitus vastab järgmistele tingimustele:

a)	ühtegi valgusallika moodulit ei saa paigaldada üheski muus asendis peale kindlaksmääratud ja õige asendi ning seda saab eemaldada üksnes tööriista(de) abil;

b)	kui seadmes kasutatakse enam kui ühte valgusallikat, tuleb ühe ja sama laterna korpuses kasutada ühesuguste näitajatega valgusallika mooduleid.

5.3.2.

Valgusallika moodulid on avamiskindlad.

5.3.3.

Valgusallika moodul on projekteeritud nii, et ka tööriistu kasutades ei ole seda võimalik mehaaniliselt vahetada ühegi tüübikinnituse saanud asendatava valgusallikaga.

5.4.

Juhul kui kategooria 2b suunatule valgustugevust reguleeriv juhtseadis on rikkis ja laterna valgustugevus ületab kategooria 2a ülempiiri, peavad kategooria 2a muutumatu valgustugevusega laternatele kehtestatud nõuded olema automaatselt täidetud.

5.5.

Asendatava(te) valgusallika(te) puhul:

5.5.1.

võib kasutada kõiki eeskirja nr 37 ja/või eeskirja nr 128 alusel tüübikinnituse saanud valgusallika(te) kategooriaid, eeldusel et tüübikinnitustaotluse esitamise ajal kehtiva eeskirjaga nr 37 ja selle muudatuste seeriaga ega tüübikinnitustaotluse esitamise ajal kehtiva eeskirja nr 128 ja selle muudatuste seeriaga ei ole nende kasutamist piiratud;

5.5.2.

peab seadise ehitus olema selline, et valgusallikat on võimalik paigaldada üksnes õiges asendis;

5.5.3.

peab valgusallika pesa vastama Rahvusvahelise Elektrotehnikakomisjoni (IEC) väljaandes nr 60061 esitatud näitajatele. Sellega seoses kohaldatakse kasutatava valgusallika kategooria puhul asjakohast pesa andmelehte.

5.6.

Kategooriate 1, 1a, 1b, 2a või 2b suunatulelaternate vilkumisfunktsiooni võib käivitada nende valgusallikate järjestikuse aktiveerimisega, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)	pärast aktiveerimist jääb iga valgusallikas põlema kuni sisselülitamistsükli „SEES” lõpuni;

b)	valgusallikad tuleb aktiveerida ühtlaselt järjestikku, nähtava pinna seestpoolt välisserva poole;

c)	aktiveerimine peab toimuma katkematu joonena ilma korduvate vertikaalsete hälveteta (nt mitte laineliselt);

d)	muutumine peab lõppema hiljemalt 200 ms pärast sisselülitamistsükli „SEES” algust;

e)	ortogonaalprojektsiooni puhul suunalaterna nähtavat pinda ümbritseva ristküliku nulltelje suunas kulgevad pikemad küljed paralleelselt H-tasandiga ning horisontaalse ja vertikaalse külje suhe peab olema vähemalt 1,7.

Eespool nimetatud tingimuste täitmist tuleb kontrollida vilkuval režiimil.

5.7.

Seotud laternasüsteem peab täitma nõudeid, kui kõik seotud laternad on ühel ajal sisse lülitatud.

Ent kui tagumise suunatule funktsiooniga seotud laternasüsteem paikneb osaliselt liikumatul osal ja osaliselt liikuval osal, peavad seotud laternad vastama geomeetrilise nähtavuse, kolorimeetrilistele ja fotomeetrilistele nõuetele, mis nende laternate suhtes kehtivad kõigis liikuvate osade asendites. See ei kehti sellis(t)e seotud suunalaterna(te) suhtes, mis on ette nähtud sõiduki(te)le, mille puhul geomeetrilise nähtavusnurga täitmiseks või täiendamiseks lülitatakse sisse lisalaternad, kui liikuv osa on mis tahes avatud asendis ja eeldusel, et kõnealused lisalaternad vastavad kõigile asendiga seotud nõuetele ning fotomeetrilistele ja kolorimeetrilistele nõuetele, mis on kehtestatud liikuvatele osadele paigaldatud suunalaternate suhtes.

6. KIIRATAVA VALGUSE TUGEVUS

6.1.

Kahest seadisest kummagi kiiratava valguse tugevus peab kategooriate 1, 1a, 1b, 2a ja 2b suunatulede puhul nulltelgedel ning 5. ja 6. kategooria suunatulede puhul lisas 1 täpsustatud suunas A olema suurem valgustugevuse miinimumväärtusest ja väiksem järgmistest maksimumväärtustest:

Suunatule kategooria	Valgustugevuse miinimumväärtus (cd)	Valgustugevuse maksimumväärtus (cd), kui kasutatakse
Suunatule kategooria	Valgustugevuse miinimumväärtus (cd)	üksiklaternat	D-ga tähistatud (üksik)laternat (vt punkt 4.2.2.3)
1	175	1 000	500
1a	250	1 200	600
1b	400	1 200	600
2a (muutumatu)	50	500	250
2b (muudetav)	50	1 000	500
5	0,6	280	140
6	50	280	140

6.1.1.

Kahe või enama suunatulelaternaga üksuse puhul ei ületa valgustugevuse koguväärtus maksimumväärtust.

6.1.2.

Kui D tähega tähistatud kahe sama talitlusega laterna koostu käsitatakse üksiklaternana, peab see vastama järgmistele nõuetele:

a)	valgustugevuse maksimumväärtus, kui kõik laternad on korraga sisse lülitatud;

b)	valgustugevuse miinimumväärtus, kui üks latern on rikkis.

6.2.

Rohkem kui ühest valgusallikast koosneva kategooriate 1, 1a, 1b, 2a ja 2b üksiklaterna või seotud laternasüsteemi rikke korral kohaldatakse järgmisi sätteid:

6.2.1.

Kui valgusallikate rühm on omavahel juhtmetega ühendatud nii, et ühe valgusallika rikke korral kustuvad kõik, peetakse seda rühma üheks valgusallikaks.

6.2.2.

Eeskirja nr 48 punktis 6.5.8 ettenähtud märgutule aktiveerimise signaal käivitub:

a)	kui mõni valgusallikas on rikkis või

b)	kui vaid kahe hõõgniidiga valgusallika jaoks projekteeritud laterna puhul on valgustugevuse väärtus nullteljel alla 50 % miinimumväärtusest või

kui ühe või enama valgusallika rikke tõttu jääb valgustugevuse väärtus ühes järgnevatest suundadest, mis on esitatud käesoleva eeskirja 4. lisas, alla nõutud miinimumväärtuse:

i)	H = 0°, V = 0°

ii)	H = 20° sõidukist eemale, V = + 5°

iii)	H = 10° sõiduki poole, V = 0°.

6.3.

Väljaspool nulltelge ja käesoleva eeskirja 1. lisa joonistel määratletud nurgaväljadel peab kummagi seadise valgustugevus olema järgmine:

6.3.1.

igas käesoleva eeskirja 4. lisas esitatud valgustugevuse jaotumise tabeli punktidele vastavas suunas mitte alla punktis 6.1 osutatud miinimumväärtuse, korrutatuna nimetatud tabelis kõnealuse suuna jaoks sätestatud protsendimääraga;

6.3.1.1.

kõrvalekaldena punktidest 6.4 ja 6.4.1 on 5. kategooria tagumiste suunatulede puhul nõutav miinimumväärtus 0,6 cd 1. lisas osutatud väljade kõikides osades;

6.3.2.

üheski suunas, kus suunatulelatern on nähtav, ei tohi ületada punktis 6.1 sätestatud maksimumväärtust.

6.3.3.

Peale selle:

6.3.3.1.

kiiratava valguse tugevus päevaste kasutamistingimuste korral peab 1. lisa joonistel määratletud väljade kõikides osades olema kategooria 1b seadiste puhul vähemalt 0,7 cd; kategooriate 1, 1a, 2a seadiste ning kategooria 2b seadiste puhul vähemalt 0,3 cd; öiste kasutamistingimuste korral peab see kategooria 2b seadiste puhul olema vähemalt 0,07 cd;

6.3.3.2.

järgida tuleb käesoleva eeskirja 4. lisa punkti 2.2 sätteid valgustugevuse lokaalsete muutuste kohta.

6.4.

Üldiselt mõõdetakse valgustugevust pidevalt põleva valgusallikaga.

Olenevalt aga seadise konstruktsioonist, näiteks kui kasutatakse valgusdioode (LED) või et vältida ülekuumenemist, lubatakse mõõta laternaid vilkuval režiimil.

Selline mõõtmine peab toimuma siis, kui on saavutatud 95 % maksimaalsest valgustugevusest ja latern plingib sagedusega f = 1,5 ± 0,5 Hz ja impulsi kestusega üle 0,3 s.

Asendatavate hõõglampide puhul lastakse hõõglambil teatava aja vältel töötada etalonvalgusvoo juures.

LED valgusallikate puhul tuleb kõik mõõtmised teha pingega 6,75 V, 13,5 V või 28,0 V; töötamise ajal eralduva valgusvoo väärtus korrigeeritakse. Parandustegur on objektiivse valgusvoo ja rakendatud pinge juures töötamise ajal saadud valgusvoo väärtuse suhe.

Muudel juhtudel tuleb punktis 7.1.1 osutatud pinget tõsta ja langetada alla 0,01 s vahemikus; neid väärtusi ületada ei ole lubatud.

Kui mõõdetakse vilkuval režiimil, väljendab saadud valgustugevust maksimaalne valgustugevus.

6.5.

Kategooria 2b seadiste puhul mõõdetakse ajavahemikku vooluallika(te) sisselülitamise hetke ja selle hetke vahel, mil nullteljel mõõdetav valgustugevus saavutab 90 % punkti 6.3 kohaselt mõõdetud väärtusest, et saada suunatule valgustugevuse piirväärtused. Minimaalse valgustugevuse saavutamiseks kuluv aeg ei tohi ületada maksimaalse valgustugevuse saavutamiseks kuluvat aega.

6.6.

Valgustugevust reguleeriv juhtseadis ei tohi tekitada signaale, mille puhul valgustugevus:

6.6.1.

jääb väljapoole punktis 6.1 nimetatud vahemikku ja

6.6.2.

ületab punktis 6.1 esitatud kategooria 2a maksimumväärtused:

a)	päeva- ja öörežiimiga süsteemide puhul: öistes kasutustingimustes;

b)	muude süsteemide puhul: tootja kirjeldatud normtingimustel (3).

6.7.

Punktis 6.3.1 osutatud 4. lisas esitatakse kasutatavate mõõtmismeetodite üksikasjalikud andmed.

7. KATSEMENETLUS

7.1.

Kõik fotomeetrilised ja kolorimeetrilised mõõtmised toimuvad järgmiselt:

7.1.1.

kui tegemist on asendatava valgusallikaga laternaga, mis ei ole varustatud valgusallika elektroonilise juhtseadise ega valgustugevust reguleeriva juhtseadisega, kasutatakse laterna jaoks ettenähtud kategooriasse kuuluvat värvitut või värvilist standardvalgusallikat, millele rakendatakse pinget:

a)	hõõglambi (hõõglampide) puhul on vajalik, et tekiks asjaomase hõõglambi kategooria puhul nõutav etalonvalgusvoog;

b)	LED-valgusallikate puhul pingega 6,75 V, 13,5 V või 28,0 V tuleb tekitatud valgusvoo väärtust korrigeerida. Parandustegur on objektiivse valgusvoo ja rakendatud pinge juures saadud valgusvoo keskväärtuse suhe;

7.1.2.

kui tegemist on mitteasendatava valgusallikaga (hõõglambid jm) laternaga, rakendatakse vastavalt pinget kas 6,75 V, 13,5 V või 28,0 V;

7.1.3.

kui tegemist on süsteemiga, mille puhul valgusallika elektrooniline juhtseadis või valgustugevust reguleeriv juhtseadis on osa laternast (4), rakendatakse laterna sisendklemmidele tootja osutatud pinget või, kui pinget ei ole märgitud, 6,75 V, 13,5 V või 28,0 V;

7.1.4.

kui tegemist on süsteemiga, mille puhul valgusallika elektrooniline juhtseadis või valgustugevust reguleeriv juhtseadis ei ole osa laternast, rakendatakse laterna sisendklemmidele tootja osutatud pinget;

7.2.

kui tegemist on kategooria 2b suunatuledega, mille puhul kasutatakse valgustugevuse muutmiseks valgustugevust reguleerivat juhtseadist, teostatakse fotomeetrilised mõõtmised taotleja kirjelduse põhjal.

7.3.

Katselabor võib paluda tootjal edastada talle valgusallika käitamiseks ja talitlemiseks vajaliku valgusallika elektroonilise juhtseadise või valgustugevust reguleeriva juhtseadise.

7.4.

Laternale rakendatav pinge märgitakse käesoleva eeskirja 2. lisas esitatud vormi kohases teatises.

7.5.

Kindlaks tuleb määrata suunatule nullteljesuunalise nähtava pinna piirid. 5. ja 6. kategooria suunatulede puhul määratakse aga kindlaks valgust kiirgava pinna piirid.

8. KIIRATAVA VALGUSE VÄRVUS

4. lisa punktis 2 kujutatud valgusjaotusala ulatuses kiiratava valguse värvus peab olema merevaigukollane. Sellest alast väljaspool ei tohi värvus järsult muutuda. Nende kolorimeetriliste näitajate kontrollimiseks kohaldatakse käesoleva eeskirja punktis 7 kirjeldatud katsemenetlust. Samad nõuded kehtivad ka kategooria 2b suunatulede muudetava valgustugevuse vahemiku suhtes.

Mitteasendatavate valgusallikatega (hõõglambid jm) varustatud laternate puhul tuleb kolorimeetriliste näitajate kontrollimiseks kasutada laternas paiknevaid valgusallikaid, nagu on ette nähtud käesoleva eeskirja punkti 7.1 vastavas alapunktis.

9. MOOTORSÕIDUKITE JA NENDE HAAGISTE SUUNATULETÜÜBI MUUDATUSED NING TÜÜBIKINNITUSE LAIENDAMINE

9.1.

Igast suunatuletüübi muudatusest tuleb teatada tüübikinnituse andnud tüübikinnitusasutusele. Seejärel võib asutus kas:

9.1.1.

pidada ebatõenäoliseks, et tehtud muudatused põhjustavad märgatavat ebasoovitavat mõju, ja leida, et seadis vastab igal juhul nõuetele; või

9.1.2.

nõuda katsete tegemise eest vastutavalt tehniliselt teenistuselt uut katsearuannet.

9.2.

Tüübikinnituse andmisest või selle andmisest keeldumisest teatatakse käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkuleppe osalistele punktis 4.1.4 kindlaksmääratud korras, täpsustades asjaomaseid muudatusi.

9.3.

Tüübikinnituse laienduse väljastanud pädev asutus määrab kõnealusele laiendusele seerianumbri ning teavitab sellest teisi käesolevat eeskirja kohaldavaid 1958. aasta kokkuleppe osalisi teatisega, mille vorm vastab käesoleva eeskirja 2. lisas esitatud näidisele.

10. TOODANGU VASTAVUS NÕUETELE

Toodangu nõuetele vastavust tuleb kontrollida kooskõlas kokkuleppe 2. liitega (E/ECE/324-E/ECE/TRANS/505/Rev.2) ning see peab vastama järgmistele nõuetele.

10.1.

Käesoleva eeskirja raames kinnituse saanud suunatulesid tuleb toota nii, et need vastaksid kinnitatud tüübile, täites punktides 6 ja 8 sätestatud nõudeid.

10.2.

Käesoleva eeskirja 5. lisas sätestatud miinimumnõuded toodangu vastavuskontrolli menetluse jaoks peavad olema täidetud.

10.3.

Käesoleva eeskirja 6. lisas sätestatud kontrollijapoolse näidiste võtmise miinimumnõuded peavad olema täidetud.

10.4.

Tüübikinnituse andnud asutus võib igal ajal kontrollida igas tootmisüksuses rakendatavaid vastavuskontrolli meetodeid. Neid kontrollimisi tehakse tavaliselt kord kahe aasta jooksul.

11. KARISTUSED TOODANGU NÕUETELE MITTEVASTAVUSE KORRAL

11.1.

Seadisele käesoleva eeskirja kohaselt antud tüübikinnituse võib tühistada, kui eespool sätestatud nõudeid ei täideta.

11.2.

Kui käesolevat eeskirja kohaldav kokkuleppeosaline tühistab tema poolt varem antud tüübikinnituse, teatab ta sellest kohe teistele käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele, kasutades käesoleva eeskirja 2. lisas esitatud näidisele vastavat teatise vormi.

12. TOOTMISE LÕPLIK PEATAMINE

Kui tüübikinnituse omanik lõpetab käesoleva eeskirja kohaselt tüübikinnituse saanud seadise tootmise, teatab ta sellest tüübikinnituse andnud asutusele. Pärast asjaomase teatise saamist teavitab kõnealune asutus sellest teisi käesolevat eeskirja kohaldavaid 1958. aasta kokkuleppe osalisi teatisega, mille vorm vastab käesoleva eeskirja 2. lisas esitatud näidisele.

13. TÜÜBIKINNITUSKATSETE EEST VASTUTAVATE TEHNILISTE TEENISTUSTE JA TÜÜBIKINNITUSASUTUSTE NIMED JA AADRESSID

Käesolevat eeskirja kohaldavad 1958. aasta kokkuleppe osalised edastavad ÜRO sekretariaadile tüübikinnituskatsete eest vastutavate tehniliste teenistuste ja selliste tüübikinnitusasutuste nimed ja aadressid, kes tüübikinnitusi väljastavad ja kellele tuleb saata vormikohased teated teistes riikides väljastatud tüübikinnituste, tüübikinnituste laiendamise, nende andmisest keeldumise või tühistamise kohta.

14. ÜLEMINEKUSÄTTED

14.1.

Muudatuste 01-seeria 8. täienduse ametlikust jõustumiskuupäevast alates ei saa käesolevat eeskirja kohaldavad leppeosalised keelduda ECE tüübikinnituse andmisest vastavalt käesolevale eeskirjale, mida on muudetud muudatuste 01-seeria 8. täiendusega.

14.2.

Alates 24 kuu möödumisest jõustumiskuupäevast annavad käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised ECE tüübikinnituse vaid siis, kui kinnitatav suunatuletüüp vastab käesolevale, 01-seeria muudatuste 8. täiendusega muudetud eeskirjale.

14.3.

Käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised ei saa keelduda käesoleva eeskirja varasema seeria muudatustele vastava tüübikinnituse laiendamisest.

14.4.

12 kuu jooksul pärast käesoleva eeskirja 01-seeria muudatuste 8. täienduse jõustumist jätkavad käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised tüübikinnituse andmist suunatuletüüpidele, mis vastavad käesoleva eeskirja varasema seeria muudatuste nõuetele.

14.5.

Käesoleva eeskirja kohased ECE tüübikinnitused, mis anti 12 kuu jooksul pärast jõustumiskuupäeva, ja kõik tüübikinnituste kehtivusaja laiendused, sealhulgas need, mis vastavad varasemale muudatuste seeriale, kehtivad tähtajatult. Kui eeskirja eelmiste versioonide alusel tüübikinnituse saanud suunatuletüüp vastab käesoleva eeskirja nõuetele, mida on muudetud 01-seeria muudatuste 8. täiendusega, peab tüübikinnituse andnud kokkuleppeosaline teavitama sellest teisi käesolevat eeskirja kohaldavaid kokkuleppeosalisi.

14.6.

Käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised ei või keelduda tüübikinnituse andmisest suunatuletüübile, mis on saanud kinnituse käesoleva eeskirja 01-seeria muudatuste 8. täienduse alusel.

14.7.

36 kuu jooksul pärast käesoleva eeskirja 01-seeria muudatuste 8. täienduse jõustumist ei saa ükski käesolevat eeskirja kohaldav kokkuleppeosaline keelduda tüübikinnituse andmisest suunatuletüübile, mis on saanud käesoleva eeskirja varasema muudatuste seeria kohase tüübikinnituse.

14.8.

36 kuu möödumisel eeskirja 01-seeria muudatuste 8. täienduse jõustumiskuupäevast võivad käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised keelduda sellise suunatuletüübi müügist, mis ei vasta eeskirja 01-seeria muudatuste 8. täienduse nõuetele, välja arvatud juhul, kui suunatuli on ette nähtud kasutuses olevatele sõidukitele asendusseadisena paigaldamiseks.

14.9.

Käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised jätkavad suunatuledele tüübikinnituste andmist eeskirja mis tahes varasema muudatuste seeria alusel, tingimusel et need suunatuled on ette nähtud kasutuses olevatele sõidukitele asendusseadisena paigaldamiseks.

14.10.

Alates 01-seeria muudatuste 8. täienduse ametlikust jõustumiskuupäevast ei saa ükski käesolevat eeskirja kohaldav kokkuleppeosaline keelata paigaldada sõidukitele suunatulesid, mis on saanud tüübikinnituse käesoleva eeskirja alusel, mida on muudetud 01-seeria muudatuste 8. täiendusega.

14.11.

48 kuu jooksul pärast käesoleva eeskirja 01-seeria muudatuste 8. täienduse jõustumist lubavad käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised jätkuvalt käesoleva eeskirja varasema seeria muudatuste nõuetele vastavate suunatuletüüpide paigaldamist sõidukitele.

14.12.

48 kuu möödumisel 01-seeria muudatuste 8. täienduse jõustumiskuupäevast võivad käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised keelata suunatulede paigaldamise uutele sõidukitele, millele anti riiklik või individuaalne tüübikinnitus enam kui 24 kuud pärast käesoleva eeskirja 01-seeria muudatuste 8. täienduse jõustumiskuupäeva, kui need suunatuled ei vasta käesoleva eeskirja nõuetele, mida on muudetud 01-seeria muudatuste 8. täiendusega.

14.13.

60 kuu möödumisel 01-seeria muudatuste 8. täienduse jõustumiskuupäevast võivad käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised keelata suunatulede paigaldamise uutele sõidukitele, mis registreeriti esmakordselt hiljem kui 60 kuud pärast eeskirja 01-seeria muudatuste 8. täienduse jõustumiskuupäeva, kui need suunatuled ei vasta käesoleva eeskirja nõuetele, mida on muudetud 01-seeria muudatuste 8. täiendusega.

14.14.

Käesoleva eeskirja alusel enne 01-seeria muudatuste 16. täienduse kehtima hakkamist heakskiidetud 3. ja 4. kategooria suunatulelaternate tüübikinnitused kehtivad tähtajatult.

(1) Nagu on määratletud sõidukite ehitust käsitlevas konsolideeritud resolutsioonis (R.E.3) (ECE/TRANS/WP.29/78/Rev.2, punkt 2).

(2) 1958. aasta kokkuleppe osalisriikide tunnusnumbrid on esitatud sõidukite ehitust käsitleva konsolideeritud resolutsiooni (R.E.3) 3. lisas (dokument TRANS/WP.29/78/Rev.2).

(3) Hea nähtavus (meteoroloogiline optiline nägemiskaugus > 2 000 m, määratletud vastavalt Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooni juhendile: WMO, Guide to Meteorological Instruments and Methods of Observation, kuues väljaanne, ISBN: 92-63-16008-2, lk 1.9.1/1.9.11, Genf 1996) ja puhas hajutiklaas.

(4) Käesolevas eeskirjas tähendab väljend „on osa laternast”, et seadis paikneb laterna korpuses või korpusest väljaspool (sellest eraldi või sellega ühendatuna), kuid tootja tarnib seda kui laternasüsteemi osa.

1. LISA

Suunatulede kategooriad: nende kategooriate alla kuuluvate suunatulede valguse ruumis jaotumise nõutavad miinimumnurgad (1)

Suunatulelaternate valguse ruumis jaotumise vertikaalsed miinimumnurgad on kõikidel juhtudel 15° ülalpool ja 15° allpool horisontaaltasandit, välja arvatud:

a)	suunatulelaternate puhul, mis on kavandatud paigaldada selliselt, et laterna H-tasand on kõrgusel vähem kui 750 mm maapinnast, on need nurgad 15° ülalpool ja 5° allpool horisontaalpinda;

b)	lisasuunatulelaternate puhul, mis on kavandatud paigaldada selliselt, et laterna H-tasand on kõrgusel üle 2 100 mm maapinnast, on need nurgad 5° ülalpool ja 15° allpool horisontaalpinda;

c)	6. kategooria suunatulelaternad.

Horisontaalse nähtavuse miinimumnurgad

Sõiduki eesmised suunatuled

Kategooria 1	:	kasutatakse vähemalt 40 mm kaugusel lähitulelaternast ja/või eesmisest udulaternast;
kategooria 1a	:	kasutatakse 20 kuni 40 mm kaugusel lähitulelaternast ja/või eesmisest udulaternast;
kategooria 1b	:	kasutatakse kuni 20 mm kaugusel lähitulelaternast ja/või eesmisest udulaternast.

Kõigi laternate puhul H-tasandil ja sellest kõrgemal. M2, M3, N2 või N3 kategooria sõidukite jaoks ettenähtud laternate puhul H-tasandist allpool.

M1 ja N1 kategooria sõidukite puhul H-tasandist allpool

H-tasand: „laterna nullkeset läbiv horisontaaltasand”

Kategooriad 2a ja 2b	:	Sõiduki tagumised suunatulelaternad
Kategooria 2a	:	muutumatu valgustugevusega tagumised suunatulelaternad
Kategooria 2b	:	muudetava valgustugevusega tagumised suunatulelaternad

H-tasandist allpool nende laternate puhul, mis on ette nähtud paigaldamiseks nii, et H-tasand jääb vähem kui 750 mm kõrgusele maapinnast

Kategooriad 5 ja 6

Täiendavad küljesuunatuled, mida kasutatakse sõidukitel, mis on varustatud lisaks kategooriate 1, 1a või 1b ja 2a või 2b suunatuledega.

(1) Skeemidel esitatud nurgad kehtivad sõiduki paremale küljele paigaldatavate seadiste puhul. Nooled on suunatud sõiduki esiosa poole.

2. LISA

TEATIS

(Suurim formaat: A4 (210 × 297 mm))

3. LISA

TÜÜBIKINNITUSMÄRKIDE KUJUNDUSE NÄIDISED

Eespool kujutatud tüübikinnitusmärgiga seadis kuulub 4. kategooriasse (eesmine küljesuunatuli), on saanud tüübikinnituse Itaalias (E3), kannab numbrit 216 ja seda võib kasutada ka kahe laternaga üksuses. Horisontaalne nool näitab ainult sõiduki ühele küljele paigaldatava seadise paigaldamise asendit. Nool on suunatud sõiduki esiosa poole. Horisontaalsegmendist algav allpoole suunatud vertikaalnool näitab, et kõnealuse seadme puhul on lubatud paigaldamiskõrgus maksimaalselt 750 mm maapinnast.

Tähise „4D” lähedal esitatud number näitab, et kinnitus on antud vastavalt eeskirjale nr 6, mida on muudetud 01-seeria muudatustega.

Skeemil on kujutatud tüübikinnitusmärgil olevate noolte suund vastavalt seadise kategooriale:

Joonis 1

Märkus: Tüübikinnitusnumber ja lisatähised peavad asetsema ringi lähedal ning E-tähe kohal või all või sellest paremal või vasakul. Kinnitusnumbri numbrid peavad olema E-tähe suhtes samal pool ja tähega samas suunas. Rooma numbrite kasutamisest tüübikinnitusnumbrites tuleks hoiduda, et vältida segiajamist muude tähistega.

Joonis 2

Grupeeritud, kombineeritud või kokkuühendatud laternate lihtsustatud märgistus, juhul kui kaks või enam laternat on sama üksuse osa

Püst- ja põikjooned näitavad skemaatiliselt valgussignaalseadme kuju. Need ei ole tüübikinnitusmärgi osa.

Näidis A

Näidis B

Näidis C

Märkus: Eespool esitatud kolm tüübikinnitusmärgi näidist (näidised A, B ja C) kujutavad kolme võimalikku märgistamisviisi valgustusseadise puhul, mille kaks või enam laternat on ühe ja sama grupeeritud, kombineeritud või kokkuühendatud laternatest koosneva üksuse osa.

Joonisel kujutatud tüübikinnitusmärgiga seadis on tüübikinnituse saanud Madalmaades (E4), kannab tüübikinnitusnumbrit 3333 ja koosneb järgmistest osadest:

muudetava valgustugevusega tagumine suunatulelatern (kategooria 2b), mis on saanud tüübikinnituse kooskõlas eeskirjaga nr 6, mida on muudetud 01-seeria muudatustega;

muudetava valgustugevusega punane tagumine ääretulelatern (R2), mis on saanud tüübikinnituse kooskõlas eeskirjaga nr 7, mida on muudetud 01-seeria muudatustega;

muudetava valgustugevusega tagumine udulatern (F2), mis on saanud tüübikinnituse kooskõlas eeskirja nr 38 algversiooniga;

tagurdustulelatern (AR), mis on saanud tüübikinnituse kooskõlas eeskirja nr 23 algversiooniga;

muudetava valgustugevusega piduritulelatern (S2), mis on saanud tüübikinnituse kooskõlas eeskirjaga nr 7, mida on muudetud 01-seeria muudatustega.

Märkus: Kolm eespool esitatud näidist vastavad järgmiste elementidega seotud tüübikinnitusmärki kandvale valgustusseadmele:

eesmine ääretulelatern, mis on saanud tüübikinnituse kooskõlas eeskirja nr 7 01-seeria muudatustega;

esilatern nii parempoolseks kui ka vasakpoolseks liikluseks ettenähtud lähitulega ja maksimaalse valgustugevusega 86 250 kuni 101 250 cd kaugtulega, mis on saanud tüübikinnituse kooskõlas eeskirja nr 20 02-seeria muudatustega;

eesmine udutulelatern, mis on saanud tüübikinnituse kooskõlas eeskirja nr 19 02-seeria muudatustega;

kategooria 1a eesmine suunatulelatern, mis on saanud tüübikinnituse kooskõlas eeskirjaga nr 6, mida on muudetud 01-seeria muudatustega.

Joonis 3

Esilaternaga vastastikku ühendatud latern

Näidisel esitatakse selliste laternaklaaside märgistus, mis on mõeldud kasutamiseks eri tüüpi esilaternates, nimelt:

kas	esilatern nii parempoolseks kui ka vasakpoolseks liikluseks ettenähtud lähitulega ja maksimaalse valgustugevusega 86 250 kuni 101 250 cd kaugtulega, mis on saanud tüübikinnituse Saksamaal (E1) kooskõlas eeskirja nr 8 04-seeria muudatustega ning on kokku ühendatud eesmise suunatulega, mis on saanud tüübikinnituse kooskõlas eeskirja nr 6 01-seeria muudatustega;
või	esilatern nii parempoolseks kui ka vasakpoolseks liikluseks ettenähtud lähitulega ja kaugtulega, mis on saanud tüübikinnituse Saksamaal (E1) kooskõlas eeskirja nr 1 01-seeria muudatustega ning on kokku ühendatud sama eesmise suunatulega, millele on osutatud eespool;
või isegi:	üks eespool nimetatud esilaternatest, mis on saanud tüübikinnituse üksiklaternana.

Esilaterna korpusel tohib olla ainult üks kehtiv tüübikinnitusnumber, näiteks:

Joonis 4

Sõltumatute laternate märgistus

Näidisel esitatakse selliste laternaklaaside märgistus, mis on mõeldud kasutamiseks eri tüüpi laternates. Kõnealuste tüübikinnitusmärkide kohaselt on seadis saanud tüübikinnituse Hispaanias (E9) ning kannab tüübikinnitusnumbrit 1432 ning selle koosseisu kuuluvad:

tagumine udulatern (F), mis on saanud tüübikinnituse kooskõlas eeskirja nr 38 algversiooniga;

tagumine suunatulelatern (kategooria 2a), mis on saanud tüübikinnituse kooskõlas eeskirja nr 6 01-seeria muudatustega;

tagurdustulelatern (AR), mis on saanud tüübikinnituse kooskõlas eeskirja nr 23 algversiooniga;

punane tagumine ääretulelatern (R), mis on saanud tüübikinnituse kooskõlas eeskirja nr 7 02-seeria muudatustega;

üherežiimne piduritulelatern (S1), mis on saanud tüübikinnituse kooskõlas eeskirjaga nr 7, mida on muudetud 02-seeria muudatustega.

Valgusallika moodulid

Joonisel kujutatud tunnuskoodiga valgusallika moodul on koos laternaga saanud tüübikinnituse Itaalias (E3) ja kannab tüübikinnitusnumbrit 17325.

Seotud laternate märgistus

Seotud laternasüsteemi osaks oleva sellise seotud laterna märgistus, millel on järgmised funktsioonid:

tagumine suunatulelatern (kategooria 2a), mis on saanud tüübikinnituse kooskõlas eeskirja nr 6 01-seeria muudatustega. Seda tähistatakse ka tähega Y, sest tegemist on seotud laternaga, mis on seotud laternasüsteemi osa;

muudetava valgustugevusega tagumine udulatern (F2), mis on saanud tüübikinnituse kooskõlas eeskirja nr 38 algversiooniga.

Seotud laternasüsteemi osaks oleva sellise seotud laterna märgistus, millel on järgmised funktsioonid:

punane tagumine ääretulelatern (R1), mis on saanud tüübikinnituse kooskõlas eeskirja nr 7 02-seeria muudatustega;

piduritulelatern (S1), mis on saanud tüübikinnituse kooskõlas eeskirja nr 7 algversiooniga.

4. LISA

FOTOMEETRILISED MÕÕTMISED

1. MÕÕTMISMEETODID

1.1.

Fotomeetriliste mõõtmiste tegemisel tuleb kasutada asjakohast hajapeegelduse vastast kaitset.

1.2.

Kui mõõtmistulemused vaidlustatakse, tehakse mõõtmised järgmiste nõuete kohaselt:

1.2.1.

mõõtmiskaugus tuleb valida nii, et kehtiks pöördvõrdeline sõltuvus kauguse ruudust;

1.2.2.

mõõteseadmete vastuvõtja nurgaava laterna nullkeskme poolt vaadatuna peab olema vahemikus 10’–1°;

1.2.3.

teatavas vaatlussuunas ettenähtud valgustugevuse nõue on täidetud, kui see on täidetud suunas, mis ei erine vaatlussuunast üle veerand kraadi.

1.3.

Juhul kui seadet saab paigaldada sõidukile rohkem kui ühte asendisse või teatavasse asendite vahemikku, tuleb fotomeetrilisi mõõtmisi korrata iga asendi puhul või tootja määratud nullteljele vastava ala äärmistes asendites.

2. TABEL KATEGOORIATE 1, 1A, 1B, 2A JA 2B SUUNATULELATERNATE VALGUSE STANDARDSE RUUMIS JAOTUMISE KOHTA

6. kategooria suunatulede puhul

2.1.

Suunad H = 0° ja V = 0° vastavad nullteljele. (See on sõidukil horisontaalne, paralleelne sõiduki keskmise pikitasapinnaga ning suunatud nõutavasse nähtavussuunda.) Nulltelg läbib nullkeskme. Tabelites esitatud väärtused väljendavad valgustugevuse miinimumväärtusi eri mõõtmissuundades ning on esitatud protsentidena punktis 6.1 esitatud tabelis nõutud valgustugevuse miinimumväärtustest:

2.1.1.

Kategooriate 1, 1a, 1b, 2a, 2b puhul suunas H = 0° ja V = 0° ning 5. kategooria puhul nurgaväljal suunas A, nagu ette nähtud 1. lisas;

2.1.2.

6. kategooria puhul suunas H = 5° ja V = 0°.

2.1.3.

Kui seadis on aga ette nähtud paigaldada selliselt, et tema H-tasand on vähem kui 750 mm kõrgusel maapinnast, mõõdetakse valgustugevust ainult 5° ja sellest väiksematel nurkadel.

2.2.

Punktis 2 skemaatiliselt võrgustikuna kujutatud valguse jaotumise alas peaks valgus jaotuma üldjoontes ühtlaselt; see tähendab, et joontega piiratud ala igas suunas peab valgustugevus vastama vähemalt miinimumväärtusele, mis on esitatud protsendina vastavat suunda piiritlevate joonte kõrval.

3. LATERNATE FOTOMEETRILINE MÕÕTMINE

Fotomeetrilisi tööparameetreid kontrollitakse:

3.1.	mitteasendatavate valgusallikate (hõõglambid jms) puhul: laternas olevate valgusallikatega käesoleva eeskirja punkti 7.1 vastavate lõikude kohaselt;

3.2.

asendatava(te) valgusallika(te) puhul:

kui neis on hõõglambid pingega 6,75 V, 13,5 V või 28,0 V, parandatakse valgustugevuse väärtusi. Parandustegur on etalonvalgusvoo ja rakendatud pinge (6,75 V, 13,5 V või 28,0 V) juures saadud valgusvoo keskväärtuse suhe.

LED valgusallikate puhul on parandustegur objektiivse valgusvoo ja rakendatud pinge (6,75 V, 13,5 V või 28,0 V) juures saadud valgusvoo keskväärtuse suhe.

Ühegi kasutatava valgusallika tegelik valgusvoog ei tohi keskväärtusest erineda üle 5 %. Teisalt ning ainult hõõglampide puhul võib kõigis asendites kasutada standardhõõglampi, mis töötab konkreetse etalonvalgusvoo juures, kusjuures kõigi asendite üksikmõõtmised liidetakse kokku.

3.3.

Iga suunatulelaterna (v.a hõõglampidega laternate) valgustugevuse väärtused, mis mõõdeti ühe minuti möödumisel seadise vilkuval režiimil (f = 1,5 Hz, 50 % töötsükkel) töötamise algusest ja seejärel 30 minuti pärast, peavad vastama miinimum- ja maksimumnõuetele. Valgustugevuse jaotuse pärast seadise üheminutilist tööd saab arvutada igas mõõtepunktis üks minut pärast seadise käivitamist punktis HV mõõdetud valgustugevuse väärtuse ning 30 minuti pärast mõõdetud valgustugevuse väärtuse suhtarvu kaudu, nagu kirjeldatud eespool.

5. LISA

TOODETE VASTAVUSKONTROLLI MIINIMUMNÕUDED

1. ÜLDSÄTTED

1.1.

Tooted vastavad käesoleva eeskirja mehaanilistele ja geomeetrianõuetele, kui erinevused ei ületa vältimatuid tootmishälbeid.

1.2.

Masstoodanguna valmistatavate laternate vastavust fotomeetriliste tööparameetrite nõuetele ei vaidlustata juhul, kui käesoleva eeskirja punkti 7 kohaselt juhuslikult katsetamiseks valitud laternate fotomeetriliste tööparameetrite mõõtmisel:

1.2.1.

ei erine ükski mõõdetud väärtus käesoleva eeskirjaga ettenähtud väärtustest enam kui 20 %.

1.2.2.

Kui suunatulel on asendatav valgusallikas ja kui kirjeldatud katse tulemused ei vasta nõuetele, korratakse katseid suunatulega teist standardvalgusallikat kasutades.

1.3.

Käesoleva eeskirja punkti 7 kohasel katsete tegemisel peavad olema täidetud trikromaatiliste koordinaatide suhtes kohaldatavad nõuded.

2. TOOTJA TEOSTATAVA TOODETE VASTAVUSKONTROLLI MIINIMUMNÕUDED

Tüübikinnitusmärgi omanik peab sobiva ajavahemiku järel tegema igale suunatuletüübile vähemalt järgmised katsed. Katsed tuleb teostada vastavalt käesoleva eeskirja sätetele.

Kui mõni näidis ei vasta asjaomase katsetüübi nõuetele, tuleb võtta muud näidised ja katsetada neid. Tootja peab võtma meetmeid asjaomase toote nõuetele vastavuse tagamiseks.

2.1. Katsete laad

Käesoleva eeskirja kohased nõuetele vastavuse katsed tehakse fotomeetriliste ja kolorimeetriliste omaduste kontrollimiseks.

2.2. Katsemeetodid

2.2.1.

Katsed tehakse üldiselt käesolevas eeskirjas kirjeldatud meetodite järgi.

2.2.2.

Tootja tehtavatel nõuetele vastavuse katsetel võib tüübikinnituskatsete eest vastutava pädeva asutuse nõusolekul kasutada võrdväärseid meetodeid. Tootjal on kohustus tõendada, et kasutatavad meetodid on käesolevas eeskirjas sätestatud meetoditega võrdväärsed.

2.2.3.

Punktide 2.2.1 ja 2.2.2 kohaldamine nõuab katseseadmete regulaarset kalibreerimist ja nende mõõteandmete vastandamist pädeva asutuse mõõtmistulemustele.

2.2.4.

Kõikidel juhtudel, kuid eriti halduslikul kontrollimisel ja näidiste võtmisel, tuleb võrdlusmeetoditena kasutada käesolevas eeskirjas sätestatud meetodeid.

2.3. Näidiste võtmine

Suunatulenäidised valitakse ühtliku toodangupartii hulgast juhuslikkuse põhimõttel. Ühtlik partii tähendab tootja tootmismeetodite kohaselt määratletud sama tüüpi suunatulede rühma.

Hindamine hõlmab tavaliselt üksikute tehaste seeriatoodangut. Tootja võib siiski koguda andmeid sama seadmetüübi kohta erinevatest tehastest, kui need tehased töötavad sama kvaliteedisüsteemi ja -juhtimise alusel.

2.4. Mõõdetud ja registreeritud fotomeetrilised näitajad

Laternate näidistel teostatakse eeskirjas ettenähtud fotomeetrilised mõõtmised, et määrata kindlaks miinimumväärtused 4. lisas loetletud punktides ning nõutavad trikromaatilised koordinaadid.

2.5. Nõuetele vastavuse kriteeriumid

Tootja peab katsetulemusi statistiliselt töötlema ning määratlema koos pädeva asutusega oma toodete nõuetele vastavust reguleerivad kriteeriumid nii, et oleks täidetud käesoleva eeskirja punktis 10.1 sätestatud toodete vastavushindamise nõuded.

Toodete nõuetele vastavuse kriteeriumid peavad olema niisugused, et 6. lisas kirjeldatud juhusliku kontrollnäidise (esimese võetud näidise) puhul on kontrolli läbimise minimaalne tõenäosus 0,95 (95 % usaldatavusega).

6. LISA

NÄIDISTE VÕTMISE MIINIMUMNÕUDED

1. ÜLDSÄTTED

1.1.

Tooted vastavad käesoleva eeskirja mehaanilistele ja geomeetrianõuetele, kui erinevused ei ületa vältimatuid tootmishälbeid.

1.2.

1.2.1.

ei erine ükski mõõdetud väärtus käesoleva eeskirjaga ettenähtud väärtustest enam kui 20 %.

1.2.2.

Kui suunatulel on asendatav valgusallikas ja kui kirjeldatud katse tulemused ei vasta nõuetele, korratakse katseid suunatulega teist standardvalgusallikat kasutades.

1.2.3.

Ilmsete defektidega suunatulesid ei võeta arvesse.

1.3.

Käesoleva eeskirja punkti 7 kohasel katsete tegemisel peavad olema täidetud trikromaatiliste koordinaatide suhtes kohaldatavad nõuded.

2. ESIMENE NÄIDISTE VÕTMINE

Esimesel näidiste võtmisel valitakse juhuslikkuse põhimõttel neli suunatuld. Esimese kahe helkuri näidis märgistatakse A-tähega, teise kahe helkuri näidis B-tähega.

2.1. Nõuetele vastavust ei vaidlustata

2.1.1.

Vastavalt käesoleva lisa joonisel 1 kujutatud näidiste võtmise menetlusele ei vaidlustata masstoodanguna valmistatavate suunatulede nõuetele vastavust juhul, kui suunatulede mõõteväärtuste kõrvalekalded ebasoodsas suunas on järgmised:

2.1.1.1.

Näidis A

A1:	üks suunatuli	0 %
A1:	üks suunatuli: mitte üle	20 %
A2:	mõlemad suunatuled: üle	0 %
	kuid mitte üle	20 %
	Edasi näidise B juurde

2.1.1.2.

Näidis B

B1:

mõlemad suunatuled

0 %

2.1.2.

või kui näidise A puhul on täidetud punkti 1.2.2 tingimused.

2.2. Nõuetele vastavus vaidlustatakse

2.2.1.

Vastavalt käesoleva lisa joonisel 1 kujutatud näidiste võtmise menetlusele tuleb masstoodanguna valmistatavate suunatulede nõuetele vastavus vaidlustada ja tootjalt toodangu nõuetele vastavaks muutmist (ühtlustamist) nõuda juhul, kui suunatulede mõõteväärtuste kõrvalekalded on järgmised:

2.2.1.1.

Näidis A

A3:	üks suunatuli: mitte üle	20 %
	üks suunatuli: üle	20 %
	kuid mitte üle	30 %

2.2.1.2.

Näidis B

B2:	A2 korral
	üks suunatuli: üle	0 %
	kuid mitte üle	20 %
	üks suunatuli: mitte üle	20 %
B3:	A2 korral
	üks suunatuli	0 %
	üks suunatuli: üle	20 %
	kuid mitte üle	30 %

2.2.2.

Või kui näidise A puhul punkti 1.2.2 tingimused ei ole täidetud.

2.3. Tüübikinnituse tühistamine

Nõuetele vastavus tuleb vaidlustada ja punkti 11 sätteid kohaldada juhul, kui käesoleva lisa joonisel 1 kujutatud näidiste võtmise menetlust järgides on suunatulede mõõteväärtuste kõrvalekalded järgmised:

2.3.1.

Näidis A

A4:	üks suunatuli mitte üle	20 %
A4:	üks suunatuli: üle	30 %
A5:	mõlemad suunatuled: üle	20 %

2.3.2.

Näidis B

B4:	A2 korral
	üks suunatuli: üle	0 %
	kuid mitte üle	20 %
	üks suunatuli: üle	20 %
B5:	A2 korral
B5:	mõlemad suunatuled üle	20 %
B6:	A2 korral
	üks suunatuli	0 %
	üks suunatuli: üle	30 %

2.3.3.

või kui näidiste A ja B puhul ei ole täidetud punkti 1.2.2 tingimused.

3. KORDUV NÄIDISTE VÕTMINE

Katsete A3, B2 ja B3 puhul tuleb hiljemalt kaks kuud pärast teatamist võtta uued näidised: kahest suunatulest koosneva kolmanda näidise C ja kahest suunatulest koosneva neljanda näidise D, mis valitakse pärast toodangu ühtlustamist valminud laos oleva kauba hulgast.

3.1. Nõuetele vastavust ei vaidlustata

3.1.1.

3.1.1.1.

Näidis C

C1:	üks suunatuli	0 %
C1:	üks suunatuli: mitte üle	20 %
C2:	mõlemad suunatuled: üle	0 %
	kuid mitte üle	20 %
	Edasi näidise D juurde

3.1.1.2.

Näidis D

D1:	C2 korral
D1:	mõlemad suunatuled	0 %

3.1.2.

või kui näidise C puhul on täidetud punkti 1.2.2 tingimused.

3.2. Nõuetele vastavus vaidlustatakse

3.2.1.

3.2.1.1.

Näidis D

D2:	C2 korral
	üks suunatuli: üle	0 %
	kuid mitte üle	20 %
	üks suunatuli: mitte üle	20 %

3.2.1.2.

või kui näidise C puhul ei ole täidetud punkti 1.2.2 tingimused.

3.3. Tüübikinnituse tühistamine

3.3.1.

Näidis C

C3:	üks suunatuli: mitte üle	20 %
C3:	üks suunatuli: üle	20 %
C4:	mõlemad suunatuled: üle	20 %

3.3.2.

Näidis D

D3:	C2 korral
	üks suunatuli: 0 või üle	0 %
	üks suunatuli: üle	20 %

3.3.3.

või kui näidiste C ja D puhul ei ole täidetud punkti 1.2.2 tingimused.

Joonis 1

Top

Choose the experimental features you want to try