—

tühistada 23. jaanuari 2023. aasta rakendusmäärus nr 2023/152 (1), kuna see on Euroopa Liidu õigusega vastuolus olev osas, milles hageja kanti määruse nr 359/2011 I lisasse.

1.

Esimese väite kohaselt on Euroopa Liidu Nõukogu võimu kuritarvitanud. Hageja väidab, et kuna nõukogu otsustas ta kanda nende isikute loetellu, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid, on nõukogu võimu kuritarvitanud seetõttu, et nimetatud otsus võeti vastu üksnes hageja ja Iraani Islamivabariigi vahelise seadusest tuleneva õigussuhte tõttu.

2.

Teise väite kohaselt ei ole vaidlustatud akt põhjendatud. Hageja sõnul on nõukogu otsuse aluseks olevad põhjendused üksnes faktilised oletused, mille ekslik laad mõjutab põhjenduste kehtivust. Otsuse puhtalt formaalsed põhjendused toovad kaasa tõendamiskoormise ümberpööramise ja kohustavad hagejat tõendama negatiivset asjaolu, et vaidlustada enda kandmine nende isikute loetellu, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid.

3.

Kolmanda väite kohaselt on tegu asjaolude väära hindamisega. Hageja väidab, et ühelt poolt tegi nõukogu ilmse hindamisvea ja teiselt poolt põhjendas ta puudulikult otsust kanda hageja nende üksuste loetellu, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid.

4.

Neljanda väite kohaselt on rikutud proportsionaalsuse põhimõtet. Hageja väidab, et Iraani suhtes kehtestatud sanktsioonid on põhjustanud niisuguste töövahendite kinnipidamise, mis on tema jaoks eriti vajalikud ja millest ühte ta kasutab selleks, et vältida Iraani sageduste kattumist tema naaberriikide omadega, ning teist, Location Based Systemit, ühendatud seadmete täpse asukoha määramiseks. Lisaks näitab nõukogu otsuse ebaproportsionaalset laadi hageja suhtes võetud meetmete tagajärgede ulatus, mille tulemusel on tõsiselt kahjustatud tema võimekus täita avalikus huvides oma ülesandeid.