EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32023R2767

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2023/2767, 13. detsember 2023, millega kehtestatakse sõiduautode ja väikeste tarbesõidukite CO2-heite vähendamise innovatiivsete tehnoloogialahenduste heakskiitmise ja sertifitseerimise kord vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2019/631

C/2023/8581

ELT L, 2023/2767, 14.12.2023, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2023/2767/oj (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, GA, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

Legal status of the document In force

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2023/2767/oj

European flag

Teataja
Euroopa Liidu

ET

Seeria L


2023/2767

14.12.2023

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2023/2767,

13. detsember 2023,

millega kehtestatakse sõiduautode ja väikeste tarbesõidukite CO2-heite vähendamise innovatiivsete tehnoloogialahenduste heakskiitmise ja sertifitseerimise kord vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2019/631

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta määrust (EL) 2019/631, millega kehtestatakse uute sõiduautode ja uute väikeste tarbesõidukite CO2-heite normid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 443/2009 ja (EL) nr 510/2011, (1) eriti selle artikli 11 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Selleks et edendada CO2-heidet vähendavate uute kõrgtehnoloogiliste sõidukilahenduste väljatöötamist, on määruse (EL) 2019/631 artiklis 11 sätestatud võimalus võtta arvesse sõiduautode ja väikeste tarbesõidukite CO2-heite vähenemist selliste innovatiivsete tehnoloogialahenduste abil, mille panust ei ole võimalik kergsõidukite ülemaailmse ühtlustatud katsemenetlusega (WLTP) täielikult kvantifitseerida.

(2)

Komisjoni rakendusmäärustega (EL) nr 725/2011 (2) ja (EL) nr 427/2014 (3) on kehtestatud vastavalt siis sõiduautode ja väikeste tarbesõidukite CO2-heidet vähendavate innovatiivsete tehnoloogialahenduste heakskiitmise ja sertifitseerimise kord. Kuigi nende määruste kohaldamisala on erinev, on need sisu poolest peaaegu identsed.

(3)

Kuigi rakendusmääruste (EL) nr 725/2011 ja (EL) nr 427/2014 kohaldamisalas ei käsitata kliimaseadmete tõhustamist ökoinnovatsioonina, muutub selline tõhususe suurendamine määruse (EL) 2019/631 artikli 11 kohaselt ökoinnovatsiooniks alates 1. jaanuarist 2025. Seepärast on vaja muuta rakendusmäärusi (EL) nr 725/2011 ja (EL) nr 427/2014, et viia need vastavusse määrusega (EL) 2019/631 ja tagada olukord, et sõidukitootjad võiksid esitada taotlusi enne 2025. aastat, et saada kasu CO2-heite vähenemisest alates 2025. aastast.

(4)

On asjakohane ühendada rakendusmäärused (EL) nr 725/2011 ja (EL) nr 427/2014 üheks määruseks ning võtta üle enamik nende sätetest ja samal ajal lisada uued sätted määruse (EL) 2019/631 artikli 11 alusel ning vajaduse korral teha parandusi vastavalt rakendusmääruste (EL) nr 725/2011 ja (EL) nr 427/2014 kohaldamisel saadud kogemustele. Seepärast on asjakohane tunnistada kõnealused rakendusmäärused kehtetuks ja asendada need ühe rakendusmäärusega.

(5)

Tootjad või tarnijad võivad esitada taotlusi ökoinnovatsioonina käsitatava innovatiivse tehnoloogialahenduse kohta. Sellistes taotlustes tuleks esildada metoodika, mis sisaldab kõiki CO2-heite vähenemise täpseks kindlakstegemiseks vajalikke asjaolusid, võttes eelkõige arvesse asjakohase lähtetaseme kindlaksmääramist, konkreetseid katsetingimusi ja innovatiivse tehnoloogialahenduse tegelikku kasutust. Samuti peaks selline taotlus sisaldama sõltumatu ja sertifitseeritud asutuse koostatud tõendamisaruannet, millest ilmneb, et innovatiivne tehnoloogialahendus vastab ökoinnovatsiooni tingimustele ja kvalifitseerub selleks.

(6)

Selleks et lihtsustada CO2-heite vähenemise sertifitseerimist, peaks taotlejal olema võimalik esildada innovatiivse tehnoloogialahenduse ökoinnovatsioonina heakskiitmise taotluses lisaks heite vähenemise kindlakstegemise üksikasjalikule katsemetoodikale ka lihtsustatud hindamismeetod või CO2-heite eelnevalt kindlaksmääratud vähenemine. Kui kasutatakse selliseid lihtsustatud meetodeid või CO2-heite eelnevalt kindlaksmääratud vähenemist, peaksid tüübikinnitusasutused vähenemise sertifitseerimisel tegema selle kindlaks konservatiivsel viisil, mis näitab väikseimat tõendatavat heidet.

(7)

Pärast seda, kui tootja või tarnija on taotluse esitanud, peaks komisjon hindama taotluse täielikkust ja sisu ning otsustama üheksa kuu jooksul, kas ta saab ökoinnovatsiooni heaks kiita.

(8)

Sõidukitootjad, kes soovivad ökoinnovatsiooni abil oma sõidukipargi keskmist CO2-eriheidet vähendada, peaksid tüübikinnituse saamiseks määrama CO2-heite kindlaks heakskiitvate otsuste alusel. Selleks et rakendada ökoinnovatsioonisüsteemi üksnes selliste tehnoloogialahenduste suhtes, millel on märgatavalt suurem mõju CO2-heitele, tuleks innovatiivse lahendusega vähendatavaks miinimumhulgaks kehtestada 0,5 g/km.

(9)

Kui sõiduk on varustatud rohkem kui ühe ökoinnovatsioonilahendusega, võib vastastikuse mõju tõttu olla CO2-koguheite vähenemine väiksem kui kõikide üksikute lahendustega saavutatav CO2-heite koguvähenemine. Selleks et CO2-heite vähenemine registreeritaks täpselt, tuleks sellist vastastikust mõju hinnata nii taotlus- kui ka tüübikinnitusetapis.

(10)

Komisjonil peaks olema võimalus vaadata läbi iga üksiksõiduki puhul kindlaks tehtud CO2-heite vähenemine, mis saavutatakse ökoinnovatsioonilahendusega, et tagada käesoleva määruse kohaselt välja antud heakskiitvate otsuste nõuetekohane rakendamine.

(11)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas kliimamuutuste komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesolevas määruses on sätestatud kord, mida tuleb järgida innovatiivsete tehnoloogialahenduste heakskiitmisel kooskõlas määruse (EL) 2019/631 artikliga 11.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse komisjoni määruse (EL) 2017/1151 (4) artiklis 2, määruse (EL) 2019/631 artiklis 3 ja ÜRO eeskirja nr 154 (5) lõikes 3 sätestatud mõisteid.

Kasutatakse ka järgmisi mõisteid:

1)

„innovatiivne tehnoloogialahendus“ – sõiduautode kohta esitatud taotluste puhul tehnoloogialahendus, mis on paigaldatud liidus aastal n-4 registreeritud kõigist uutest sõiduautodest kuni 3 %-le, või väikeste tarbesõidukite kohta esitatud taotluste puhul tehnoloogialahendus, mis on paigaldatud liidus aastal n-4 registreeritud kõigist uutest väikestest tarbesõidukitest kuni 3 %-le, kusjuures n on kohaldamisaasta, või selliste tehnoloogialahenduste kombinatsioon, millel on samalaadsed tehnilised omadused ja näitajad ning mille puhul on võimalik tõendada CO2-heite vähenemist ühe metoodika abil;

2)

„ökoinnovatsioon“ — innovatiivne tehnoloogialahendus koos käesoleva määruse kohaselt komisjonis heaks kiidetud katsemetoodikaga;

3)

„tarnija“ — innovatiivse tehnoloogialahenduse tootja, kes vastutab toodangu vastavuse tagamise eest, tema volitatud esindaja liidus või importija;

4)

„taotleja“ – tootja või tarnija või tootjate või tarnijate rühm, kes ökoinnovatsioonitaotluse esitab;

5)

„heakskiitev otsus“ – komisjoni rakendusotsus innovatiivse tehnoloogialahenduse ökoinnovatsioonina heakskiitmise kohta;

6)

„sõltumatu ja sertifitseeritud asutus“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/858 (6) artikli 68 lõike 1 punktides a ja b osutatud A- või B-kategooria tehniline teenistus, mis vastab kõnealuse määruse artiklites 69 ja 70 sätestatud nõuetele ega ole tootjaettevõttesisene tehniline teenistus;

7)

„konkreetsed katsetingimused“ – katsetingimused, mis on kehtestatud selleks, et tõendada suure statistilise tähtsusega innovatiivse tehnoloogialahendusega saavutatavat CO2-heite vähenemist ja mida ei ole sätestatud määruses (EL) 2017/1151;

8)

„ökoinnovatiivne sõiduk“ – sõiduk, millele on paigaldatud innovatiivne tehnoloogialahendus, või innovatiivne tehnoloogialahendus iseseisva komponendina;

9)

„kontrollsõiduk“ – sõiduk, millele ei ole paigaldatud innovatiivset tehnoloogialahendust, kuid mis igas muus osas on identne ökoinnovatiivse sõidukiga, või kontrolltehnoloogialahendus iseseisva komponendina.

Artikkel 3

Ökoinnovatsioonitaotlus

1.   Taotleja esitab komisjonile e-posti teel taotluse innovatiivse tehnoloogialahenduse heakskiitmiseks ökoinnovatsioonina (edaspidi „ökoinnovatsioonitaotlus“). Kui tõendavaid andmeid ei ole võimalik e-posti teel saata, edastatakse need elektroonilisele andmekandjale salvestatuna või laaditakse üles komisjonile juurdepääsetavasse serverisse.

2.   Ökoinnovatsioonitaotlus peab sisaldama järgmist:

a)

taotleja kontaktandmed;

b)

innovatiivse tehnoloogialahenduse kirjeldus, sõidukile paigaldamise viis, sõiduki kategooria (st M1 või N1), jõuseadme tüüp (st ainult sisepõlemismootoriga sõiduk, välise laadimiseta hübriidelektrisõiduk (NOVC-HEV) või välise laadimisega hübriidelektrisõiduk (OVC-HEV)), kütuseliik ja kütuserežiim;

c)

ettepanek metoodika kohta, mille abil tõendada innovatiivse tehnoloogialahendusega saavutatavat CO2-heite vähenemist, või kui selline metoodika on juba sätestatud olemasolevas heakskiitvas otsuses, siis viide sellele;

d)

tõendamisaruanne.

3.   Olenemata lõike 2 punktist c võib taotleja lisada taotlusesse ka lõike 2 punktis c osutatud metoodikaga seotud lihtsustatud metoodika või CO2-heite vähenemise eelnevalt kindlaks määratud väärtused.

4.   Kui taotlejaks on tootjate või tarnijate rühm, võivad taotlejarühma liikmed esitada üht ja sama taotlust toetavate eri andmekogumite kohta mitu tõendamisaruannet, kui see on konfidentsiaalsuse või konkurentsiga seotud põhjustel vajalik.

Artikkel 4

Metoodika, kuidas tõendada innovatiivse tehnoloogialahendusega saavutatavat CO2-heite vähenemist

1.   Artikli 3 lõike 2 punktis c osutatud metoodika ja artikli 3 lõikes 3 osutatud seotud lihtsustatud metoodika, kui see on asjakohane, annavad kontrollitavad, korduvad ja korratavad tulemused CO2-heite vähenemise kohta.

2.   Käesoleva määruse artikli 3 lõike 2 punktis c osutatud metoodikaga:

a)

määratakse kindlaks konkreetsed katsetingimused;

b)

määratakse kindlaks kontrollsõiduk, mida toetavad statistilised tõendid, mille alusel saab teha kontrollitavaid eeldusi selle sõiduki asjakohasuse ja representatiivsuse kohta;

c)

sätestatakse, kuidas teha kindlaks innovatiivse tehnoloogialahendusega saadav CO2-heite vähenemine, võttes arvesse punktis a osutatud konkreetseid katsetingimusi, innovatiivse tehnoloogialahenduse tegelikku kasutamist, mida toetavad statistilised tõendid, ning seda, kuivõrd on innovatiivne tehnoloogialahendus juba hõlmatud määruse (EL) 2017/1151 XXI lisas sätestatud 1. tüüpi katsega;

d)

võetakse arvesse tehnoloogialahenduse võimalikku amortiseerumist aja jooksul ja seda, kuivõrd seetõttu muutub CO2-heite vähenemine;

e)

asjakohasel juhul võetakse arvesse vastastikust mõju muude ökoinnovatsioonilahendustega ja seda, kuivõrd seetõttu muutub CO2-heite vähenemine.

3.   Artikli 3 lõikes 3 osutatud lihtsustatud metoodikaga saadakse CO2-heite vähenemise tulemused, mis on kehvemad kui tulemused, mis saadakse artikli 3 lõike 2 punktis c osutatud sellise metoodika abil, mis on lihtsustatud metoodikaga seotud (võttes arvesse võimalikku vastastikust mõju muude heakskiidetud ökoinnovatsioonilahendustega), või nende tulemustega võrdsed.

4.   Kui CO2-heite eelnevalt kindlaks määratud vähenemise tulemused esitatakse kooskõlas artikli 3 lõikega 3, on need kehvemad kui need CO2-heite vähenemise tulemused, mis saadakse artikli 3 lõike 2 punktis c osutatud metoodikaga.

Artikkel 5

Tõendamisaruanne

1.   Käesoleva määruse artikli 3 lõike 2 punktis d osutatud tõendamisaruandes teeb sõltumatu ja sertifitseeritud asutus järgmist:

a)

kinnitab, et kvalifitseerub sõltumatuks ja sertifitseeritud asutuseks:

b)

tõendab, et kavandatav tehnoloogialahendus või tehnoloogialahenduste kombinatsioon kvalifitseerub innovatiivseks tehnoloogiaks;

c)

tõendab, et innovatiivne tehnoloogialahendus vastab määruse (EL) 2019/631 artikli 11 lõikes 2 sätestatud tingimustele;

d)

tõendab, et innovatiivne tehnoloogialahendus on seotud sõiduki tõhusa toimimisega olemuslikult seotud elementidega või kujutab endast kliimaseadmete tõhustamist;

e)

tõendab, et artiklis 3 osutatud metoodikad vastavad artiklis 4 sätestatud nõuetele;

f)

kirjeldab innovatiivse tehnoloogialahenduse ja heakskiitva otsustega hõlmatud kõigi selliste ökoinnovatsioonilahenduste vastastikust mõju, mida võib paigaldada samale sõidukile, ning täpsustab sellise vastastikuse mõju suurust CO2-koguheite vähenemisele.

2.   Kui taotlus käsitleb innovatiivset tehnoloogialahendust, mille kohta on juba olemas heakskiitev otsus, võib lõike 1 punktid b–f asendada viidetega sellisele heakskiitvale otsusele.

Artikkel 6

Taotluse täielikkuse kontrollimine ja heakskiitev otsus

1.   Kümne tööpäeva jooksul alates ökoinnovatsioonitaotluse saamisest teatab komisjon taotlejale, kas taotlus loetakse täielikuks või mitte. Komisjon võib paluda taotlejal esitada taotluse täienduseks lisaandmeid ja teatab taotlejale kümne tööpäeva jooksul alates nende andmete kättesaamisest, kas taotlus loetakse täielikuks või mitte.

2.   Kui taotleja ei esita puuduvaid andmeid komisjoni määratud tähtaja jooksul, loetakse taotlus tagasivõetuks.

3.   Kui komisjoni arvates on taotlus täielik, alustab ta hindamist. Kui komisjon leiab, et artiklis 3 osutatud metoodikad ei vasta artiklis 4 sätestatud nõuetele, võib ta neid kohandada või pakkuda välja taotleja pakutust erinevaid metoodikaid. Sel juhul konsulteeritakse taotlejaga.

4.   Komisjon teeb heakskiitva otsuse üheksa kuu jooksul alates täieliku ökoinnovatsioonitaotluse saamisest, kui ta jõuab järeldusele, et artikli 3 lõike 2 punktis d osutatud tõendamisaruanne vastab artiklis 5 sätestatud nõuetele. Kui komisjon sellisele järeldusele ei jõua, teavitab ta taotlejat taotluse tagasilükkamisest ja põhjendab oma otsust.

5.   Lõikes 4 osutatud üheksakuulist ajavahemikku võib pikendada kuni viie kuu võrra, kui komisjon leiab, et innovatiivse tehnoloogialahenduse või sellega seotud metoodika keerukuse tõttu ei ole ökoinnovatsioonitaotlust võimalik üheksa kuu jooksul asjakohaselt hinnata.

Sel juhul teavitab komisjon taotlejat pikendatud tähtajast 30 tööpäeva jooksul alates täieliku ökoinnovatsioonitaotluse saamisest.

6.   Heakskiitvas otsuses täpsustatakse teave, mida on vaja CO2-heite vähenemise kindlakstegemiseks kooskõlas artikliga 7.

7.   Komisjon võib igal ajal omal algatusel heakskiitvat otsust muuta, eelkõige selleks, et võtta arvesse tehnika arengut.

Artikkel 7

Ökoinnovatsioonilahendustega saavutatav CO2-heite sertifitseeritud vähenemine

1.   Tootja, kes soovib keskmist CO2-eriheidet vähendada ökoinnovatsioonilahendusega saavutatava CO2-heite vähenemise abil, tegutseb kooskõlas määruse (EL) 2017/1151 XII lisaga ja viitab heakskiitvale otsusele.

2.   Määruse (EL) 2017/1151 XII lisas osutatud tüübikinnitusasutus teeb ökoinnovatsioonilahendusega saavutatava CO2-heite vähenemise kindlaks kooskõlas määruse (EL) 2018/858 artikliga 30, kasutades tüübikinnitusotsuses sätestatud metoodikat.

3.   Kui üksiksõiduki CO2-heite vähenemine jääb alla 0,5 g/km, ei võeta sellist vähenemist tüübikinnituse puhul arvesse ja seda väärtus vastavustunnistusele ei märgita.

4.   Kui sõidukitele on paigaldatud mitu ökoinnovatsioonilahendust, märgib tootja määruse (EL) 2017/1151 XII lisa kohases EÜ tüübikinnituse taotluses, kas ökoinnovatsioonilahenduste vastastikune mõju võib mõjutada nende CO2-heite koguvähenemist.

Kui ökoinnovatsioonilahendustel selline vastastikune mõju puudub, tõendatakse CO2-heite vähenemist iga lahenduse puhul eraldi ja sõidukite sertifitseerimisel loetakse CO2-heite koguvähenemiseks kõikide üksikute ökoinnovatsioonilahenduste CO2-heite vähenemiste summa.

Kui ökoinnovatsioonilahendustel on selline vastastikune mõju, esitab tootja sõltumatu ja sertifitseeritud asutuse aruande vastastikuse mõju kohta sõidukitele paigaldatud ökoinnovatsioonilahendustega saavutatavale koguvähenemisele, välja arvatud juhul, kui see mõju on kvantifitseeritud heakskiitvas otsuses.

Kui sellise vastastikuse mõju tõttu on CO2-heite koguvähenemine väiksem kui 0,5 g CO2/km korda sõidukile paigaldatud ökoinnovatsioonilahenduste arv, ei võeta CO2-heite vähenemist tüübikinnituse puhul arvesse ja seda väärtus vastavustunnistusele ei märgita.

5.   Kui tegemist on komplekteeritud sõidukiga, mis on seotud määruse (EL) 2018/858 artiklis 3 määratletud mittekomplektse baassõidukiga, võetakse ökoinnovatsioonilahendustega saavutatava CO2-heite vähenemise sertifitseerimisel arvesse üksnes baassõidukile paigaldatud ökoinnovatsioonilahendusi.

Artikkel 8

CO2-heite vähenemise läbivaatamine

1.   Komisjon võib üksiksõidukite CO2-heite vähenemise kontrollimiseks kasutada kohaldatavates heakskiitvates otsustes sätestatud metoodikat.

2.   Kui komisjon avastab, et CO2-heite sertifitseeritud vähenemine ja tema poolt tõendatud CO2-heite vähenemine erinevad, teatab ta sellest tootjale.

Kui komisjon avastab metoodikas või innovatiivses tehnoloogialahenduses kõrvalekaldeid või lahknevusi (või kui talle antakse neist teada), mis erinevad taotluse osana esitatud teabest, võib ta sellest teatada tootjale.

Tootja esitab 40 päeva jooksul pärast teate kättesaamist komisjonile tõendid CO2-heite sertifitseeritud vähenemise õigsuse kohta.

3.   Kui lõikes 2 osutatud tõendeid lõike 2 kolmandas lõigus osutatud ajavahemiku jooksul ei esitata või kui komisjoni arvates ei ole need piisavad, võib ta otsustada, et CO2-heite sertifitseeritud vähenemist ei võeta arvesse kõnealuse tootja kõikide nende kalendriaastate keskmise eriheite vähenemise arvutamisel, mille kohta kõnealune sertifitseeritud vähenemine käib.

Artikkel 9

Kehtetuks tunnistamine

Rakendusmäärused (EL) nr 725/2011 ja (EL) nr 427/2014 tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 10

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 13. detsember 2023

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN


(1)   ELT L 111, 25.4.2019, lk 13.

(2)  Komisjoni 25. juuli 2011. aasta rakendusmäärus (EL) nr 725/2011, millega kehtestatakse sõiduautode vähese CO2-heitega uuenduslike tehnoloogiate heakskiitmise ja sertifitseerimise kord vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 443/2009 (ELT L 194, 26.7.2011, lk 19).

(3)  Komisjoni 25. aprilli 2014. aasta rakendusmäärus (EL) nr 427/2014, millega kehtestatakse väikeste tarbesõidukite vähese CO2-heitega uuenduslike tehnoloogiate heakskiitmise ja sertifitseerimise kord vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 510/2011 (ELT L 125, 26.4.2014, lk 57).

(4)  Komisjoni 1. juuni 2017. aasta määrus (EL) 2017/1151, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 715/2007, mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust seoses väikeste sõiduautode ja kommertsveokite heitmetega (Euro 5 ja Euro 6) ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust, ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/46/EÜ ning komisjoni määrust (EÜ) nr 692/2008 ja komisjoni määrust (EL) nr 1230/2012 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 692/2008 (ELT L 175, 7.7.2017, lk 1).

(5)  ÜRO eeskiri nr 154: ühtsed sätted, mis käsitlevad kergsõidukite tüübikinnitust seoses normeeritud heitmete, süsinikdioksiidiheite, kütuse- ja/või elektrikulu ning elektrilise sõiduulatuse mõõtmisega (WLTP) [2022/2124] (ELT L 290, 10.11.2022, lk 1).

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrus (EL) 2018/858 mootorsõidukite ja mootorsõidukite haagiste ning nende jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike tüübikinnituse ja turujärelevalve kohta, ning millega muudetakse määruseid (EÜ) nr 715/2007 ja (EÜ) nr 595/2009 ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2007/46/EÜ (ELT L 151, 14.6.2018, lk 1).


ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2023/2767/oj

ISSN 1977-0650 (electronic edition)


Top