EUROOPA KOMISJON

Brüssel,24.11.2020

COM(2020) 758 final

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

Integratsiooni ja kaasamise tegevuskava aastateks 2021–2027

{SWD(2020) 290 final}

Integratsiooni ja kaasamise tegevuskava aastateks 2021–2027

1.Sotsiaalse ühtekuuluvuse edendamine ja kaasava ühiskonna ülesehitamine kõigi jaoks

Kaasamine on olnud Euroopaliku eluviisi olulisi alustalasid. Integratsioonist ja kaasamisest sõltuvad nii Euroopasse tulevad inimesed kui ka kohalikud kogukonnad ning seega on see meie ühiskonna pikaajalise heaolu ning majanduse stabiilsuse tagatis. Kui tahame aidata ühiskonda ja majandust õitsengule, peame toetama kõiki, kes on selle ühiskonna liikmed, kusjuures integratsioon peab olema igaühe jaoks nii õigus kui ka kohustus.

Selleks tuleb võimestada ebasoodsas olukorras olevaid inimesi, tagades samas kogukondade ühtsuse ja sidususe. Kooskõlas Euroopa sotsiaalõiguste sambaga tuleb anda igaühele hoolimata tema taustast võrdsed võimalused kasutada oma õigusi ning osaleda kogukondlikus ja ühiskondlikus elus. See tähendab ühtlasi ELi aluslepingutes ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud ühiste väärtuste, sealhulgas demokraatia, õigusriikluse ning sõna- ja usuvabaduse austamist ning lähtumist võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise põhimõttest. Need põhiväärtused on Euroopa ühiskonnas elamise ja tegutsemise alus. Seetõttu loodigi komisjonis „Euroopaliku eluviisi edendamise“ voliniku koht kaitsmaks lihtsat, kuid vajalikku eeldust, et kõik on olulised ja kedagi ei tohiks kõrvale jätta. Igaühele tuleb anda võimalus kasutada oma õigusi tulemuslikult ning tagada võrdsed võimalused ja turvalisus.

Integratsiooni ja kaasamisega seotud probleemid puudutavad eriti teravalt rändajaid, kusjuures see pole nii mitte ainult uustulnukate puhul, vaid mõnikord ka kolmandate riikide kodanike puhul, kes on naturalisatsiooni korras saanud ELi kodanikuks 1 . Seepärast hõlmab tegevuskava nii rändajaid kui ka rändetaustaga ELi kodanikke 2 . Seega on selle haare laiem kui komisjoni 2016. aasta integratsiooni tegevuskaval, 3 mis hõlmas ainult kolmandate riikide kodanikke.

Rändajate tõhus integreerimine ja kaasamine on Euroopa Liidu jaoks sotsiaalne ja majanduslik investeering, mis muudab Euroopa ühiskonna sidusamaks, vastupidavamaks ja jõukamaks. Integratsioon ja kaasamine peaks olema kõigile kasulik protsess, mis toimib kogu ühiskonna hüvanguks. Kuid selleks, et integratsioon ja kaasamine oleksid edukad, peab see olema kahesuunaline protsess, mille puhul rändajaid ja rändetaustaga ELi kodanikke abistatakse integreerumisel, kuid nad teevad ka ise integreerumiseks aktiivseid jõupingutusi. Integratsiooniprotsess hõlmab niisiis vastuvõtva ühiskonna panust, et luua sisserändajatele võimalused täielikuks majanduslikuks, sotsiaalseks, kultuuriliseks ja poliitiliseks osalemiseks. Kuid see hõlmab ka rändajate valmidust kohaneda ja võtta omaks uue elukohariigiga seotud õigused ja kohustused.

Praegu on väljaspool ELi sündinud umbes 34 miljonit ELi elanikku (ligikaudu 8 % ELi elanikkonnast) 4 ja 10 %-l 15–34aastastest ELis sündinud noortest on vähemalt üks välismaal sündinud vanem 5 . Kuigi väljaspool ELi sündinud inimeste osakaal on viimastel aastatel üldiselt suurenenud, 6 on see liikmesriigiti endiselt väga erinev. See on ligikaudu 10 % või rohkem Rootsis, Eestis, Luksemburgis, Horvaatias, Lätis, Austrias, Maltal ja Saksamaal ning alla 3 % Tšehhis, Ungaris, Rumeenias, Bulgaarias, Poolas ja Slovakkias.

Rohkem kui veerand rändajatest on kõrgharidusega 7 . Neil on, mida pakkuda, ja nad on täis teotahet ja pealehakkamist, kuid sageli ei saa nad oma oskusi kasutada. Peaaegu 40 % neist on oma töö jaoks ülekvalifitseeritud 8 . Me ei saa endale lubada selle potentsiaali raiskamist. Samal ajal on peaaegu viiendikul rändajatest vaid algharidus ja nad vajavad täiendavat toetust.

Rändajad ja rändetaustaga ELi kodanikud mängivad Euroopa majanduses ja ühiskonnas olulist rolli. COVID-19 kriis on muutnud nende panuse veelgi ilmsemaks 9 . Paljud neist aitasid kaasa kriisi haldamisele, pakkudes olulisi teenuseid ning töötades arstide ja õdedena. Samal ajal kuuluvad nad inimeste hulka, kes pandeemiaga kõige rohkem kokku puutuvad 10 . COVID-19 järel vajab EL kõigi panust meie majanduse taastamisse ja vastupidavuse suurendamisse 11 . Seetõttu ei ole integratsiooni ja kaasamise edendamine üksnes ELi põhiväärtustest tulenev moraalne kohustus, vaid ka majanduslikult möödapääsmatu. Nagu hiljutised uuringud on näidanud, võib rändajate täielik integreerimine tööturule tuua suurt majanduslikku kasu, sealhulgas maksutulu, sissemakseid riiklikesse pensioniskeemidesse ja riiklikku heaolu üleüldse. 12  

Käesolev tegevuskava moodustab osa rändeküsimuste lahenduseks välja pakutud terviklikust meetmekogust, mis on ette pandud uues rände- ja varjupaigaleppes 13 . Edukas integratsioonipoliitika on ka hästitoimiva varjupaiga ja rände haldamise süsteemi nurgakivi. See toetab ja täiendab liikmesriikide varjupaiga- ja rändepoliitikat, tagades, et kõik isikud, kellel on õigus viibida ELis, saavad meie ühiskonnas täiel määral osaleda. Samuti võib see toetada dialoogi kolmandate riikidega ja ELi rände- ja arengupoliitika välismõõtme alusel algatatud programmide rakendamist. Rändajad osalevad sageli mitmesugustes sotsialiseerimise vormides ELi liikmesriikide diasporaakogukondades. Diasporaa võib mängida olulist rolli rändajate kaasamisel vastuvõtvates ühiskondades ning edendada investeeringuid, innovatsiooni ja arengut, hoides samas üleval suhteid päritoluriikidega.

Käesolev tegevuskava hõlmab integratsiooniprotsessi kõiki etappe: lahkumiseelsed meetmed, vastuvõtt ja varajane integratsioon, pikaajaline integratsioon ning kaasava ja ühtekuuluva ühiskonna ülesehitamine. Tegevuskavas võetakse arvesse rändajate olukorra erinevusi liikmesriikides ning toetatakse liikmesriike ja muid asjaomaseid sidusrühmi sobivate viiside leidmiseks oma integratsiooni- ja kaasamispoliitika arendamisel.

2.2016. aasta integratsiooni tegevuskavast saadud õppetunnid ning peamised faktid ja arvandmed integratsiooni ja kaasamise kohta

Käesolev tegevuskava rajaneb muu hulgas komisjoni 2016. aasta kolmandate riikide kodanike integreerimise tegevuskava tulemustel. Selle vastuvõtmise järel on komisjon ellu viinud üle 50 algatuse, millega toetas liikmesriike ja muid peamisi sidusrühmi paljudes poliitikavaldkondades: lahkumiseelsed/saabumiseelsed meetmed, haridus, tööhõive ja kutseõpe, juurdepääs põhiteenustele, aktiivne osalus ja sotsiaalne kaasatus. Komisjon on ka tugevdanud oma koordineerimis-, rahastamis- ja jälgimisvahendeid. Paljudes liikmesriikides aitas tegevuskava kaasa riiklike integratsioonistrateegiate väljatöötamisele või läbivaatamisele ning aitas leida teavet integratsiooni rahastamisvahendite kasutusvõimaluste kohta. Mitmel juhul pakuti riiklikele ametiasutustele integratsioonipoliitika reformide kavandamisel ja rakendamisel vajadustele vastavat tehnilist tuge 14 .

Püsivad probleemid tööhõive, hariduse, põhiteenuste kättesaadavuse ja rändajate sotsiaalse kaasamise vallas näitavad siiski, et vaja on võtta täiendavaid meetmeid, nagu on kirjeldatud allpool.

Lisaks näitas 2016. aasta tegevuskava rakendamine, et kuigi selles käsitletud valdkonnad on igati asjakohased, on vaja jõulisemaid meetmeid, et edendada naissoost rändajate integratsiooni ja rändetaustaga ELi kodanike kaasamist ning tugevdada vastuvõtva ühiskonna rolli integratsiooni- ja kaasamispoliitikas, samuti poliitika jälgimist ja hindamist. COVID-19 pandeemia mõju rändajatele ja rändetaustaga ELi kodanikele on samuti toonud esile vajaduse tõhustada meetmeid, millega hõlbustada nende juurdepääsu tervishoiuteenustele.

3.ELi integratsiooni ja kaasamise tegevuskava peamised põhimõtted ja väärtused

ELi integratsiooni- ja kaasamisalane tegevus põhineb ühistel põhimõtetel ja väärtustel, millest liikmesriigid peaksid oma strateegiate väljatöötamisel, rakendamisel või läbivaatamisel juhinduma. Nagu on sätestatud Euroopa sotsiaalõiguste sambas, kehtib see kõigis ELi kaasamispoliitika valdkondades.

Kaasamine kõigile

Kõigi kaasamine tähendab, et kõik poliitikavaldkonnad peavad olema kõigi jaoks ligipääsetavad ja töötama kõigi hüvanguks, sealhulgas rändajate ja rändetaustaga ELi kodanike jaoks. Seetõttu tuleb peavoolupoliitikat muuta mitmekesise ühiskonna vajadustele vastavaks, võttes arvesse eri rühmade probleeme ja vajadusi. Meetmeid, mis aitavad rändajatel integreeruda, ei pea ellu viima teiste haavatavate või ebasoodsas olukorras olevate rühmade või vähemuste jaoks võetavate meetmete arvelt. Vastupidi, sellised meetmed aitavad muuta poliitikat tervikuna kaasavamaks.

Käesolevas tegevuskavas vaadeldakse rändajate kaasamist tervikprotsessina ja sellega proovitakse saavutada tihedat koostoimet ELi praeguste ja tulevaste võrdõiguslikkuse ja sotsiaalse ühtekuuluvuse edendamise strateegiatega, et tagada kõigi täielik kaasatus ja osalus Euroopa ühiskondades. Eelkõige rakendatakse seda tihedas koostoimes Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamise tulevase tegevuskavaga ja ELi rassismivastase tegevuskavaga 19 . Samuti on sel kokkupuutepunkte ELi romade võrdõiguslikkuse, kaasamise ja osalemise strateegilise raamistikuga, 20 lesbide, geide, biseksuaalide, trans- ja intersooliste inimeste (LGBTIQ) võrdõiguslikkuse strateegiaga aastateks 2020–2025, 21 tulevase antisemitismi vastu võitlemise strateegiaga ja ELi kodakondsust käsitleva aruande peamiste teemadega. Tegevuskava oluliseks eesmärgiks on luua ja tugevdada kontakte ja usaldust ühiskonna eri kogukondade vahel ning võidelda isolatsiooni ja segregatsiooni vastu.

Ühtekuuluvam ja kaasavam ühiskond, mis hõlmab kõiki inimesi, võib aidata hoida ära äärmuslike ideoloogiate levikut, mis võib viia terrorismi ja vägivaldse äärmusluseni. Teisalt võivad tõhusamad ennetusmeetmed aidata lahendada ühiskondlikke pingeid ja vaigistada äärmuslikke ideoloogiaid ning edendada sel viisil kogukondade ja üksikisikute integratsiooni ja rahumeelset kooseksisteerimist. Radikaliseerumisalase teadlikkuse võrgustiku 22 kaudu toetab komisjon esmatasandi spetsialiste üle kogu Euroopa, et töötada välja parimad tavad ja omandada oskused, mida on vaja vägivaldse äärmusluse vastu võitlemiseks, ühiskonna vastupidavuse suurendamiseks ning äärmusluses osalemisest loobumise ja loobunute rehabilitsatsiooni ja ühiskonda taasintegreerimise toetamiseks. Riskirühma kuuluvate noorte kaasamise edendamine ja neile võimaluste pakkumine hariduse, kultuuri, noorsootöö ja spordi kaudu võib veelgi aidata radikaliseerumist ennetada ja ELi ühtekuuluvust suurendada. Eriti tõhusalt aitab radikaliseerumist ennetada tihe koostöö ekspertide ja kohaliku tasandi esindajate vahel. Kaasamine nõuab ühtlasi inimeste aitamist ebateadlike eelarvamuste ületamisel ning mõtteviisi muutumist; samuti peab muutuma see, kuidas inimesed näevad üksteist ja suhestuvad tundmatuga.

Sihipärane toetus abivajajatele

Kuigi peavoolu sotsiaalpoliitika peaks olema kõigi jaoks kaasav ja arvestama mitmekesise ühiskonna vajadustega, vajavad vastuvõtvate riikide teatavad rühmad ja piirkonnad sihipärast toetust eriomaste probleemide lahendamiseks. Sõltuvalt sellest, kuidas nad on Euroopasse saabunud, millised on nende oskused, keelteoskus ja taust, seisavad äsja saabunud rändajad Euroopa ühiskondadesse integreerumisel sageli silmitsi isesuguste probleemidega. Poliitikakujundajad peaksid töötama igas poliitikavaldkonnas välja sihipärased ja kohandatud toetusmehhanismid, millega aidata uustulnukatel kiiresti integreeruda. Üheks näiteks on kõrge kvalifikatsiooniga rändajatele mõeldud täienduskursused, mis aitavad neil oma oskusi uuel töökohal kõige paremini ära kasutada 23 . Selliste sihipäraste meetmete väljatöötamine ja laiendamine on raskendatud liikmesriikides, kes on jäänud rändesurve alla ja vajavad seetõttu toetust teistest enam. Samuti vajavad täiendavat kaitset lapsed, mistõttu tuleb alati tagada laste huvide arvesse võtmine, eriti juhul, kui nad on saatjata 24 .

Soolise võrdõiguslikkuse ja diskrimineerimisvastaste prioriteetide süvalaiendamine

Käesolevas tegevuskavas võetakse arvesse rändajate isikuomadusi, nagu sugu, rassiline või etniline päritolu, usutunnistus või veendumused, seksuaalne sättumus ja puue, ja nende kombinatsioone, mis võivad rändajatele lisaprobleeme tekitada. Tegevuskava tugineb soolise võrdõiguslikkuse strateegiale (2020–2025), ELi rassismivastasele tegevuskavale (2020–2025), ELi romade võrdõiguslikkuse, kaasamise ja osaluse strateegilisele raamistikule, LGBTIQ-inimeste võrdõiguslikkuse strateegiale ja tulevasele puuetega inimeste õiguste strateegiale ning täiendab neid 25 .

Eelkõige tuleb rõhutada, et naissoost rändajad, sealhulgas tütarlapsed, seisavad meeste ja poistega võrreldes silmitsi täiendavate integratsioonitakistustega, mis tulenevad ühekorraga nii nende rändajastaatusest kui ka sooga seotud struktuursetest tõketest, sealhulgas stereotüüpidest. Naissoost rändajad tulevad ELi suurema tõenäosusega selleks, et liituda pereliikmega. Sellega käivad kaasas kodused kohustused, mis võivad takistada nende võimalusi osaleda täiel määral tööturul, integratsiooniprogrammides, oskuste hindamises, ümberõppes ja muudes tegevustes, kui need ei sobi kokku selliste hoolduskohustustega. Töötavate naissoost rändajate puhul on suurem tõenäosus kui kohalike naiste puhul, et nad on oma töökoha jaoks ülekvalifitseeritud 26 .

Ka rändetaustaga ELi kodanikud kogevad sageli otsest või kaudset diskrimineerimist ja rassismi eluaseme või töö otsimisel ja oma igapäevaelus koolis, naabruskonnas ja tööl. Selline diskrimineerimine võib põhineda üksnes nende rändetaustal, kuid võib olla ka teravdatud nende etnilise ja rassilise päritolu ning usutunnistuse ja veendumuste tõttu. LGBTIQ-rändajad 27 ja puudega rändajad võivad samuti kokku puutuda mitmes eri vormis diskrimineerimisega.

Toetus integratsiooniprotsessi kõigis etappides

Rändajate tulemuslik integreerimine sõltub nii piisavalt varajases etapis võetud meetmetest kui ka pikaajalistest investeeringutest. Oluline on toetada rändajaid ja neid vastuvõtvaid kogukondi rändeprotsessi võimalikult varases etapis. Integratsioon võib alata juba enne ELi saabumist. Seepärast peaksid liikmesriigid kehtestama ja süvendama vajadust mööda lahkumiseelseid integratsioonimeetmeid (nt koolitus, sissejuhatavad kursused) ning siduma need tulemuslikult saabumisjärgsete meetmetega, et hõlbustada ja kiirendada integratsiooniprotsessi, sealhulgas ümberasustamise ja kogukonnatoetuse kontekstis 28 .

Samas tuleb arvestada, et integratsiooniprotsess ei lõppe pärast kindla aja möödumist. Seetõttu on oluline, et peavoolupoliitikas jätkuks toetus rändajate kaasamisele ja ühiskonnaelus sisulisele osalemisele. 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku ettepanekus on võetud arvesse vajadust investeeringute järele kogu integratsiooniprotsessi ulatuses, nähes selleks ette spetsiaalse Varjupaiga- ja Rändefondi ning rahalise toetuse tööhõive, hariduse, sotsiaal- ja tervishoiu ning eluasemepoliitika valdkonnas ühtekuuluvuspoliitika vahendite, nagu Euroopa Sotsiaalfondi+ ja Euroopa Regionaalarengu Fondi ning muude vahendite, nagu Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi ja programmi Erasmus+ kaudu.

ELi lisaväärtuse maksimeerimine sidusrühmaüleste partnerluste kaudu

Kuigi integratsiooni- ja sotsiaalpoliitika üldise kujundamise eest, näiteks hariduse, tööhõive, eluasemepoliitika ja tervishoiu vallas, vastutavad peamiselt riikide valitsused, seisneb ELi roll valitsuste ja kõigi teiste integratsioonis osalejate toetamises rahastamise, töövahendite väljatöötamise, meetmete koordineerimise ja partnerluste rajamise kaudu.

Integratsioonimeetmed peavad jõudma igasse külla, linna ja piirkonda, kus rändajad elavad, töötavad, käivad koolis või spordiklubis. Kohalikul tasandil on äsja uude riiki saabunute vastuvõtmisel ja suunamisel esmatähtis roll. Tulemusliku ja tervikliku integratsioonipoliitika nimel peavad panustama ka kodanikuühiskonna organisatsioonid, haridusasutused, tööandjad ja majandus- ja sotsiaalpartnerid, sotsiaalmajandusorganisatsioonid, kirikud, usulised ja muud vaimsed kogukonnad, noorte- ja üliõpilasorganisatsioonid, diasporaa organisatsioonid ning rändajad ise.

4.Meetmed peamistes valdkondades

Tegevuskavaga nähakse ette meetmed senise tegevuse tõhustamiseks ja kõigi tasandite osalejate koondamiseks integratsiooni ja kaasamise õnnestumise ning ühtekuuluvama ja kaasavama ühiskonna rajamise nimel. Tuginedes 2016. aasta kolmandate riikide kodanike integreerimise tegevuskava tulemustele, pannakse selle tegevuskavaga ette uued ja ulatuslikumad meetmed, mille abil EL ja liikmesriigid saavad pakkuda suuremat lisaväärtust ja avaldada suuremat mõju. Need meetmed täiendavad hiljutistes võrdõiguslikkuse strateegiates sisalduvaid meetmeid 29 . Kavandatud meetmed põhinevad ulatuslikel konsultatsioonidel, mille komisjon viis läbi 2020. aasta juunist oktoobrini paljude osapoolte seas. Muu hulgas tuleb nimetada avalikku konsultatsiooni ning sihtkonsultatsioone liikmesriikide, kohalike ja piirkondlike omavalitsuste, sotsiaal- ja majanduspartnerite, tööandjate, kodanikuühiskonna organisatsioonide, sihtasutuste, rahvusvaheliste organisatsioonide ja rändajatega, sealhulgas pagulastega 30 .

I.Haridus ja koolitus

Haridus ja koolitus, mille alla võib lugeda kõik alates alusharidusest ja lapsehoiust kuni kolmanda taseme hariduse ja täiskasvanuhariduse ning mitteformaalse hariduseni, on ühiskonnas eduka osalemise alus ning tõhusamaid vahendeid kaasavama ühiskonna ülesehitamiseks. COVID-19 pandeemia on muutnud veelgi ilmsemaks selle, kui olulisel kohal on hariduses kaasamine ja võrdsed võimalused. Kaasamine ja sooline võrdõiguslikkus on üks Euroopa haridusruumi kuuest mõõtmest, 31 mis tuleb konkreetsete algatuste abil 2025. aastaks saavutada. Meie haridussüsteemi kaasavamaks muutmine on ka digihariduse tegevuskava 32 olulisi eesmärke. Euroopa oskuste tegevuskavaga edendatakse oskuste arendamist kogu eluea jooksul 33 .

Koolidel on potentsiaali olla laste ja nende perede jaoks tõeliseks integratsioonimootoriks. Lapsrändajate ja rändetaustaga laste suurem osalemine alushariduses ja lapsehoius võib eeldusel, et kooliprogrammid kujundatakse sobivaks mitmesuguse kultuurilise ja keelelise taustaga laste jaoks, avaldada tugevat positiivset mõju nende tulevasele haridustasemele, sealhulgas vastuvõtva riigi keele õppimisele, ning nende vanemate ja perekondade integreerimisele laiemalt. Rändetaustaga lastele võib olla eriti kasulik koolikeskkond, mis kaasab kogukondi, tugiteenuseid ja vanemaid. Selle saavutamiseks tuleb õpetajatele anda vajalikud oskused ja vahendid, et nad saaksid õpetada mitmekultuurilisi ja mitmekeelseid rühmi ning toetada rändetaustaga lapsi kogu nende haridustee vältel. Haridussüsteemi kaasavamaks muutmiseks on oluline ka võitlus segregatsiooni vastu koolides ning rändajate ja kohalike laste vahelise suhtluse edendamine. Koolidel on demokraatia, kodanikukohustuste ja kriitilise mõtlemise õpetamise kaudu oluline roll, et hoida ära noorte sattumine vägivaldsete äärmuslike ideoloogiate, organisatsioonide ja liikumiste mõjuvälja 34 .

Puudega lapsrändajad vajavad teistega võrdsetel alustel hariduses osalemiseks lisatoetust. Kaasamine on lapse õigusi käsitleva tulevase ELi tervikliku strateegia juhtmotiiv. Strateegia eesmärk on tagada, et kõigil lastel, olenemata nende päritolust, võimetest, sotsiaal-majanduslikust taustast, õiguslikust staatusest ja elaniku staatuse olemasolust, oleks võrdne juurdepääs samadele õigustele ja samasugusele kaitsele. Noorte rändajate jaoks on üks võimalusi omandada oskusi ja pädevusi noortesektori ja eelkõige noorsootöö vahendusel mitteformaalse õppimise kaudu.

Üleminek täiskasvanuikka ja koolist tööle võib olla eriti keeruline hiljuti saabunud lapsrändajate jaoks, eelkõige juhul, kui nad on saabunud saatjata, sest siis, kui laps saab 18aastaseks, lõppevad sageli toetusmeetmed. Abi võib olla selliseks üleminekuks eelnevalt valmistumisest – selleks tuleb toetada noorte haridusalaseid saavutusi, kaasata nad kutseharidusse ja -koolitusse, anda neile noortegarantii, 35 ning pakkuda juhendamis- ja nõustamisteenust.

Rändajate kiiremaks ja õiglasemaks tööturule kaasamiseks ning selleks, et võimaldada neil oma pädevusi ja oskusi täielikult ära kasutada, on väga oluline lihtsustada kolmandates riikides omandatud kvalifikatsioonide tunnustamist, edendada nende nähtavust ja paremat võrreldavust Euroopa/ELi kvalifikatsioonidega, pakkudes samal ajal üleminekukursusi, et aidata rändajatel välismaal omandatud haridust täiendada. See võib aidata rändajatel jätkata õpinguid vastuvõtvas riigis, võimaldada neil sel viisil saada kõrgharidus ja osaleda elukestvas õppes.

Eduka integreerumise seisukohast on väga oluline vastuvõtva riigi keele õppimine. Keeleõpe ei tohiks lõppeda mõni kuu pärast saabumist. Toetada tuleks ka kesk- ja kõrgtaseme keelekursusi ning kohandada neid eri rühmade vajadustele. Tõhusaks vahendiks keeleõppele juurdepääsu tagamisel ja tulemuste parandamisel on osutunud see, kui kombineerida keeleõpet muude oskuste või töökogemuse omandamisega ning pakkuda sinna juurde tugimeetmeid, näiteks lastehoidu. Lõpuks on rändajate jaoks väga oluline vastuvõtva ühiskonna seaduste, kultuuri ja väärtuste varajane mõistmine, mida saab süvendada näiteks kodanikuõpetuse kursuste kaudu, sest see aitab neil vastuvõtvas ühiskonnas täiel määral kaasa lüüa.

Mida tahame selles valdkonnas saavutada?

§Suuremale hulgale lapsrändajatele ja rändetaustaga lastele tuleb anda võimalus käia kvaliteetses ja kaasavas alusharidus- ja lapsehoiurühmas.

§Õpetajad peavad omandama vajalikud oskused ning neil peavad olema kasutada vahendid ja toetus mitmekultuuriliste ja mitmekeelsete rühmade juhendamiseks, nii et silmas peetaks ühteaegu nii lapsrändajate kui ka kohalike laste huve.

§Luua tuleb mitmeid eri sidusrühmi, nagu koole, tervishoiu- ja sotsiaalteenuste osutajaid ning lapsevanemaid, hõlmavad õpikogukonnad.

§Kolmandates riikides omandatud kvalifikatsiooni tunnustamine peab olema kiirem ja lihtsam.

§Rohkematel rändajatel peab olema võimalik osaleda terviklikes keele- ja kodanikuõppeprogrammides, mis algavad saabumisel ja kestavad läbi kogu integratsiooniprotsessi.

II.Tööhõive ja oskused

Rändajad moodustavad olulise osa ELi tööjõust. COVID-19 kriis on muutnud nende panuse Euroopa riikide majandusele ja tööturule veelgi ilmsemaks 36 . Paljudel rändajatel on olemas oskused, mida on meie tööturul hädasti vaja, kuid sageli on neil raskusi oma oskustele tunnustuse saamise ja oskuste tasemele vastava töökoha leidmisega. Eriti naissoost rändajatel on oht sattuda töökohale, mille jaoks nad on ülekvalifitseeritud, mis võib viia oskuste kadumiseni. Naissoost rändajatel kipuvad olema suuremad takistused töö leidmisel ja piiratum juurdepääs toetusele 37 . Samuti tuleb tegeleda probleemidega, mis takistavad puuetega rändajatel tööturul osaleda.

Euroopa oskuste tegevuskava 38 eesmärk on toetada kõiki uute ja paremate oskuste omandamisel ning nende rakendamisel, ning see puudutab ka rändajaid. Lisaks on mitmes liikmesriigis töötatud viimasel ajal välja uuenduslikud mehhanismid rändajate oskuste kiireks hindamiseks. Oskuste hindamine juba lahkumiseelses etapis võib aidata rändajatel kiiremini tööturule integreeruda, eelkõige ümberasustamise ja muude täiendavate rändevõimaluste programmide raames.

Rändajatest ettevõtjad aitavad edasi majanduskasvu, loovad töökohti ja saavad toetada COVID-19 järgset majanduse taastamist. Samas seisavad nad silmitsi rohkete väljakutsetega, nagu võrgustike puudumine, raskused krediidi saamisel ning ebapiisavad teadmised regulatiivse ja finantsraamistiku kohta. Siin võib olla abi muu hulgas paremast juurdepääsust finantsteabele ja paremast finantskirjaoskusest. Juurdepääs finantsteenustele ja nende kättesaadavus, sealhulgas võimalus teha rahasaadetisi, on oluline kõigile rändajatele, et nad saaksid vastuvõtva riigi majanduses täielikult osaleda ning luua endale ja oma perekonnale stabiilse elu. Finantsteenuste kättesaadavust võib aidata parandada rahanduse digitaliseerimine.

Rändajate ja rändetaustaga ELi kodanike tõhusaks kaasamiseks tööturule on vaja paljude erinevate osalejate, sealhulgas kohaliku, piirkondliku, riikliku ja Euroopa tasandi avaliku sektori asutuste, kodanikuühiskonna organisatsioonide, majandus- ja sotsiaalpartnerite ning tööandjate aktiivset koostööd.

Rändajate sisenemist tööturule võib jõuliselt edendada kvaliteetne kutseharidus ja -koolitus, millega kaasneb mahukas õpe töökohal. Siiski on rändajate kutsehariduses ja -koolituses osalemisel endiselt takistusi.

Mida tahame selles valdkonnas saavutada?

§Tööturu peamiste osalejate ja rändajate endi vaheline koostöö ELi, riiklikul ja kohalikul tasandil peab tugevnema.

§Rohkem tuleb toetada rändajatest ettevõtjaid, sealhulgas sotsiaalseid ettevõtjaid, lihtsustades nende juurdepääsu rahastamisele, koolitusele ja nõustamisele.

§Naissoost rändajate osalus tööturul peab suurenema.

§Rändajate oskuste hindamist tuleb tõhustada ja kiirendada. Oskuste täiendamist ja ümberõpet tuleb pidevalt toetada, sealhulgas mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimise kaudu.

§Rändajate osalus kvaliteetses kutsehariduses ja -koolituses peab suurenema.

III.Tervishoid

Ebapiisav juurdepääs tervishoiuteenustele võib olla integratsiooni ja kaasatuse olulisi takistusi, mõjutades peaaegu kõiki eluvaldkondi, sealhulgas tööhõivet ja haridust. Rändajate jaoks raskendavad tervishoiuteenustele juurdepääsu mitmed püsivad takistused, sealhulgas haldustakistused, riigis viibimise kestuse ebakindlusest tulenevad hirmud, diskrimineerimine, teabe puudumine ja tervishoiusüsteemi puudulik tundmine ning keelelised ja kultuurierinevustest tulenevad tõkked. Naissoost rändajad seisavad silmitsi lisaprobleemidega, kuna neil kipub olema väiksem vastuvõtva riigi keele oskus, nõrgem sotsiaalvõrgustik ning suurem vastutus lastehoiu ja perekonna eest.

COVID-19 pandeemia heitis valgust sügavalt juurdunud ebavõrdsusele tervishoiuteenustele juurdepääsul. Samuti on see näidanud, et selline ebavõrdsus võib ohustada ühiskonda tervikuna. Rändajad töötavad suurema tõenäosusega töökohtadel, mis nõuavad tihedat kokkupuudet teiste inimestega, mis seab nemad ja nende perekonnad suuremasse ohtu nakatuda COVID-19sse 42 ja muudesse nakkushaigustesse.

Rändajate integreerimisel on olulise tähtsusega vaimse tervise küsimused. Kuigi rändajatel, eriti pagulastel, võib päritoluriigis kogetud traumade, teekonnal kogetud raskuste või saabumisjärgsete kogemuste (nt sotsiaalne eraldatus või diskrimineerimine) tõttu olla suurem vaimse tervise probleemide tekkimise oht, seisavad nad sageli silmitsi takistustega vaimse tervise teenustele juurdepääsul.

Mida tahame selles valdkonnas saavutada?

§Rändajaid ja rändetaustaga ELi kodanikke tuleb teavitada nende õigustest ja neil peab olema asjaomase liikmesriigi õigusaktide ja tavadega kehtestatud tingimustel võrdne juurdepääs regulaarsetele tervishoiuteenustele, sealhulgas vaimse tervise teenustele.

§Tervishoiuteenustele juurdepääsu lihtsustamisel tuleb võtta täielikult arvesse naissoost rändajate erivajadusi, sealhulgas tuleb tagada sünnituseelne ja -järgne tervishoid emadele.

IV.Eluase

Juurdepääs piisavale ja taskukohasele eluasemele on eduka integratsiooni peamisi tegureid. Elamistingimustel on suur mõju rändajate tööhõivele ja haridusvõimalustele ning rändajate ja vastuvõtvate kogukondade vahelisele suhtlusele 45 . Kehvad elamistingimused ja segregatsioon võivad süvendada lõhesid, mis õõnestavad sotsiaalset ühtekuuluvust. Eluasemehindade tõus, taskukohaste eluasemete ja sotsiaalkorterite nappus ning diskrimineerimine eluasemeturul raskendavad rändajatel sobivate ja pikaajaliste eluasemelahenduste leidmist.

Kuigi vastutus eluasemepoliitika eest kuulub liikmesriikide pädevusse, on komisjonil oluline roll liikmesriikide ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste toetajana probleemidele lahenduse otsimisel ja kaasavate eluasemelahenduste edendamisel.

Viimastel aastatel on mitmes ELi riigis välja töötatud uuenduslikke eluasemelahendusi, sealhulgas ELi rahastuse abil 46 . Paljutõotavaks on osutunud partnerlusel põhinevad lähenemisviisid, ühiselamud ning eluaseme ühendamine tööhõive- ja sotsiaalteenustega, mis edendab kaasatust ja kogukonna ülesehitamist. Nagu on märgitud renoveerimislainet käsitlevas komisjoni teatises, 47 käivitab komisjon taskukohaste eluasemete algatuse, et toetada selliste edukate algatuste edasist rakendamist ja jäljendamist.

Integratsiooniprotsessi võib aidata kiirendada see, kui pakkuda individuaalset eluaset varjupaigataotlejatele, kellel on suur tõenäosus saada kaitset, eriti kui sellega käib kaasas integratsioonitoetuse andmine varajases etapis.

Mida tahame selles valdkonnas saavutada?

§Rändajatel ja rändetaustaga ELi kodanikel peab olema juurdepääs sobivale ja taskukohasele eluasemele, sealhulgas sotsiaalkortereile.

§Liikmesriikide ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste käsutusse tuleb anda valik tööriistu ja tavasid, mille abil võidelda diskrimineerimise vastu eluasemeturul.

§Kogu ELis tuleb jõuda uuenduslikke eluasemelahenduste laialdase kasutuseni, et edendada sel teel kaasatust ja võidelda segregatsiooni vastu.

5.Meetmed, millega toetatakse tõhusat integratsiooni ja kaasamist kõigis valdkondades korraga

I.Tugevad partnerlused integratsiooniprotsessi tõhustamiseks

Integratsioon on ühiskondlik protsess, mille puhul vastutus ei lasu ühel kindlal rühmal, vaid paljudel: rändajad, vastuvõtvad kogukonnad, riigiasutused ja institutsioonid, majandus- ja sotsiaalpartnerid, kodanikuühiskonna organisatsioonid, kirikud, usulised ja muud vaimsed kogukonnad ning erasektor. Kestliku ja eduka integratsiooni saavutamiseks on oluline anda nii rändajatele kui ka vastuvõtvatele kogukondadele võimalus integratsiooniprotsessis aktiivselt osaleda. Komisjon püüab võimestada kõiki osalejaid selles protsessis kaasa lööma, luues eri valitsemistasanditel tugevaid ja pikaajalisi sidusrühmaüleseid partnerlusi. Seda tehes toetub komisjon eduka koostöö näidetele, nagu partnerlus rändajate ja pagulaste kaasamiseks ELi linnade tegevuskava raames, 48 Euroopa integratsioonipartnerlus sotsiaal- ja majanduspartneritega 49 ning partnerlus maapiirkondadega tulevase maapiirkondade pikaajalise visiooni raames.

Samuti on oluline tagada, et kõik valitsemistasandid – Euroopa, riiklik, makropiirkondlik, piiriülene, piirkondlik ja kohalik tasand – oleksid täielikult kaasatud integratsioonistrateegiate väljatöötamisse ja rakendamisse, et maksimeerida meetmete tõhusust.

Mida tahame selles valdkonnas saavutada?

§Kõigil asjaomastel sidusrühmadel peab olema võimalus integratsiooniprotsessis osaleda.

§ELi, riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil tuleb luua sidusrühmaüleseid partnerlusi.

§Komisjoni ja integratsiooni peamiste sidusrühmade vahel peab toimuma struktureeritud ja avatud dialoog.

II.Suuremad võimalused ELi rahastuseks 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku alusel

Endiselt jääb komisjoni prioriteediks liikmesriikide integratsiooni- ja kaasamismeetmete toetamine ELi rahastamisvahendite kaudu. Seda teeb komisjon otse või eelarve jagatud täitmise alusel hallatavate programmide raames liikmesriikide vahendusel. Kuna integratsioon on pikaajaline protsess ja arvestades selle valdkonnaülest olemust, toetatakse seda erinevate ELi valdkonnapõhiste fondide kaudu.

Peamised ELi vahendid, millega on panustatud integratsiooni ja kaasamisse ajavahemikul 2014–2020

Mitmeaastase finantsraamistiku (2021–2027) raames on komisjon teinud ettepaneku keskenduda Varjupaiga- ja Rändefondi vahenditest integratsiooni varastes etappides rakendatavate vajadusekohaste meetmete ja horisontaalmeetmete rahastamisele. Rändajate integreerimist tööturule ja sotsiaalset kaasamist tuleks rahastada Euroopa Sotsiaalfond+-ist (ESF+). Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF) toetatakse kaasamist taristu, seadmete ning hariduse-, tööhõive-, eluaseme-, sotsiaal-, tervishoiu- ja lastehoiuteenustele juurdepääsu vallas. Sotsiaalse kaasatuse igakülgseks edendamiseks peaksid ESFi+, Varjupaiga- ja Rändefondi ning ERFi investeeringud integratsiooni seisukohast olulistes valdkondades üksteist täiendama ja olema koostoimes muude ELi fondide ja programmidega, sealhulgas eelkõige programmiga „Erasmus+“, taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendiga, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondiga (EAFRD) ja InvestEUga. Lisaks saab taotluse korral anda liikmesriikidele integratsiooni- ja kaasamispoliitika väljatöötamiseks ja edasi arendamiseks tehnilist abi tehnilise toe rahastamisvahendist 52 . Spetsiifilisi meetmeid rändetaustaga ELi kodanike kaasamiseks saab rahastada ka tulevase kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programmi alusel.

Kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on integratsiooniprotsessis oluline roll, kuid sageli puuduvad neil vahendid integratsioonimeetmete rakendamiseks või on neil raskusi juurdepääsuga ELi rahastusele. Uue mitmeaastase finantsraamistiku (2021–2027) raames tegi komisjon ettepaneku hõlbustada kohalike ja piirkondlike omavalitsuste juurdepääsu ELi rahastusele ning parandas teavitamist ja suurendas nende kaasatust eelarve jagatud täitmise alusel hallatavate riiklike programmide ettevalmistamisse, rakendamisse ja läbivaatamisse.

Mida tahame selles valdkonnas saavutada?

§Integratsiooni rahastamine integratsiooni panustavatest ELi fondidest vastavalt riiklikul ja piirkondlikul tasandil kindlaks tehtud vajadustele peab muutuma liikmesriikide jaoks prioriteediks.

§Liikmesriikide ja peamiste integratsiooni sidusrühmade, sealhulgas kohalike ja piirkondlike omavalitsuste jaoks tuleb integratsiooni ja kaasamise vallas hõlbustada juurdepääsu ELi rahastusele.

§Parandada tuleb võimalike toetusesaajate teadlikkust integratsiooni rahastamisvõimalustest ELi tasandil.

§Integratsioonimõjuga ELi vahendeid haldavad ametiasutused peavad koordineerima oma tegevust makropiirkondlikul, riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil.

§ELi vahendite kavandamisel ja rakendamisel tuleb tugevdada partnerlust kõigi asjaomaste sidusrühmadega, eelkõige kohalike ja piirkondlike omavalitsustega.

§Integratsioonimeetmete rahastamiseks tuleb sagedamini kasutada innovatiivseid rahastamisvahendeid.

III.Osaluse ja kontaktide edendamine vastuvõtva ühiskonnaga

Külalislahkete, mitmekesiste ja kaasavate ühiskondade arendamine on protsess, milles peavad osalema nii rändajad kui ka vastuvõttev ühiskond. Rändajate ja rändetaustaga ELi kodanike kaasamine ning nende aktiivse osalemise edendamine konsultatsiooni- ja otsustusprotsessides võib aidata kaasa nende võimestamisele ning tagab, et integratsiooni- ja kaasamispoliitika on tulemuslikum ja vastab tegelikele vajadustele. Seepärast on komisjon loonud rändajate seisukohtadega tegeleva eksperdirühma, mis koosneb rändajatest ja nende huve esindavatest organisatsioonidest ning mis nõustab komisjoni ELi tulevase rände-, varjupaiga- ja integratsioonipoliitika kujundamisel ja rakendamisel 55 .

Olgu see koolis, büroos, spordiklubis või naabruskonnas – võimaluste loomine rändajatele ja kohalike kogukondade esindajatele kohtumiseks ja suhtlemiseks on kaasamise ja ühtekuuluvama ühiskonna loomise hädavajalik osa. Lisaks on oluline edendada kultuuridevahelist dialoogi, sealhulgas dialoogi erinevate veendumustega usukogukondade vahel. Rändajate osalemise ja vastuvõtva ühiskonnaga suhtlemise toetamine eeldab ka seda, et kohalikele kogukondadele antakse võimalus saada rohkem teada oma kogukonda saabuvatest inimestest ja nende taustast. Kogukonnatoetuse skeemid mitte ainult ei aita liikmesriikidel suurendada kaitset vajavate inimeste hulka (ümberasustamise, humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmise ja muude täiendavate rändevõimaluste kaudu), vaid aitavad ka neid edukalt integreerida vastuvõtvatesse kogukondadesse, kes on nende saabumisest teadlikud ja selleks valmis 56 .

Inimesi toovad üksteisele lähemale ka rohujuure tasandil toimuvad kokkupuuted hariduses, kultuuris ja spordis. Need aitavad võidelda ksenofoobia, tõrjutuse, radikaliseerumise ning meid ja neid vastandavate narratiivide vastu, suurendades samal ajal vastastikust austust ja rändajate kuuluvustunnet. Noorteprogrammid, nagu Euroopa solidaarsuskorpus, võimaldavad omalt poolt noortel vabatahtlikel töötada projektidega, mis puudutavad identiteeti, kultuuri ja kultuurilist mitmekesisust, võideldes eelarvamustega, hoides ära konfliktide ning edendades vastastikust austust ja mõistmist.

Teabevahetuse edendamine liikmesriikide vahel ja rändajate osaluse suurendamine ELi asjakohaste programmide kavandamisel ja rakendamisel võib aidata kaasa rändajate aktiivsemale osalemisele meie ühiskonnas ja parema mõistmise edendamisele sellistes valdkondades nagu sooline võrdõiguslikkus, LGBTIQ-inimeste võrdõiguslikkus ning võitlus rassismi, ksenofoobia ja antisemitismi vastu.

Eelarvamuste ja polariseerumise vastu aitab võidelda ka piisav teadlikkus rändest ja integratsioonist. Siiski tunneb enamik eurooplasi (61 %), et nad ei ole rändest ega integratsioonist piisavalt või üldse teadlikud 57 . ELi kodanike paremaks teavitamiseks rände ja integratsiooni tegelikust olukorrast on väga oluline koostöö meedia esindajate, haridusasutuste ja kodanikuühiskonna organisatsioonidega.

Mida tahame selles valdkonnas saavutada?

§Kohaliku, piirkondliku, riikliku ja Euroopa tasandi konsultatsiooni- ja otsustusprotsessides peab osalema rohkem rändajaid ja rändetaustaga ELi kodanikke.

§Rändajate, rändetaustaga ELi kodanike ja kohalike kogukondade vahelisteks kontaktideks ja teabevahetuseks tuleb pakkuda rohkem võimalusi, sealhulgas kunsti, kultuuri, spordi ja üldisemalt ühiskondliku elu kaudu.

§Naissoost rändajatel peavad olema võrdsed võimalused ühiskonnas osalemiseks.

§Eurooplaste informeeritus rändest ja integratsioonist peab paranema.

IV. Uued tehnoloogiad ja digivahendid integratsiooni ja kaasamise teenistuses

Tehnoloogiline innovatsioon avab uusi võimalusi moderniseerida ja lihtsustada juurdepääsu integratsiooni- ja muudele teenustele. Kindlasti aitaks parandada juurdepääsu avalikele teenustele kõigi valitsemistasandite digitaliseerimine. Kui aga teenuseid ei kujundata kaasavaks ega tehta kättesaadavaks, võib nende digitaliseerimine hoopiski ebavõrdsust suurendada. COVID-19 kriis on näidanud digitaliseerimise potentsiaali hariduse, keeleõppe ja integratsioonikursuste vallas. Paljud liikmesriigid on pidanud sotsiaalse distantseerumise meetmete tõttu oma integratsiooniteenuseid kohandama, viies integratsiooni- ja keelekursused üle internetti. Samas sai ka selgeks, et rändajatel ja rändetaustaga ELi kodanikel on puuduliku taristu, 59 keelebarjääri, e-identimise vahendite ja digitaalsete usaldusteenuste (nt e-allkiri) või ka teenuste kasutamiseks vajalike digioskuste puudumise tõttu digikursustele ja -teenustele juurdepääs sageli takistatud 60 . Veebipõhised teenused võivad olla eriti tõhusad lahkumiseelses etapis, aidates rändajatel õppida keelt ja omandada oskusi, mis võivad kiirendada nende integratsiooni pärast saabumist, ning luua sidemeid kogukondadega, kes neid vastu võtavad.

Mida tahame selles valdkonnas saavutada?

§Hiljuti välja töötatud digitaalse integratsiooni teenuseid tuleb hinnata juurdepääsetavuse, kaasavuse ja kvaliteedi seisukohast ning lisada kõige edukamad näited integratsiooniprogrammidesse.

§Rändajatele ja rändetaustaga ELi kodanikele tuleb tagada digioskused, et neil oleks võimalik internetiteenustest täiel määral osa saada.

§Digitaalseid avalikke teenuseid tuleb kavandada koos kodanikega, sealhulgas rändajatega, et muuta need inimkeskseks, kergesti juurdepääsetavaks ja sobivaks mitmekesisele elanikkonnale.

V.Edusammude jälgimine: tõenduspõhine integratsiooni- ja kaasamispoliitika

Tulemusliku integratsioonipoliitika aluseks peaks olema usaldusväärsed andmed nii integratsiooni olukorra kui ka integratsioonipoliitika mõju kohta. Alates rändajate integratsiooni käsitlevate kategooriate kasutuselevõtust 2010. aastal on integratsiooninäitajaid käsitlev statistika Eurostati portaalis kättesaadav 62 . Komisjon on teinud koostööd OECDga, et avaldada ainulaadne rahvusvaheline võrdlus rändajate ja nende laste integreerituse kohta, 63 ning teinud jõupingutusi selle nimel, et parandada integratsiooni käsitlevate andmete kättesaadavust kohalikul ja piirkondlikul tasandil 64 . Lisaks on uuritud nn kahesuunalisi integratsioonivaldkondi, nagu diskrimineerimine, 65 osalemine 66 ja vastuvõtva riigi suhtumine.

Poliitika pikaajalise tulemuslikkuse jälgimiseks on oluline esitada rändajate diskrimineerimise ulatuse ja laadi kohta täpseid ja võrreldavaid andmeid. Selles küsimuses langeb põhiroll Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametile, kes avaldab peatselt sisserändajaid ja nende järeltulijaid käsitleva „EU Survey“ uuringu (2022). See nõuab andmete eristamist etnilise ja rassilise päritolu alusel, nagu on soovitatud hiljutises ELi rassismivastases tegevuskavas. Andmekogumise kõrval on innovatiivseid teadusuuringuid toetatud programmi „Horisont 2020“ uuenduslike, kaasavate ja kaasa mõtlevate ühiskondade programmide kaudu, samuti on loodud Teadusuuringute Ühiskeskuse juurde rände ja demograafia teadmuskeskus, mis on aidanud poliitikakujundajatel integratsiooni mitmetes valdkondades paremini mõista. Komisjon on investeerinud ka mitmesse katseprojekti, 67 mille abil katsetada uusi tavasid, ning ELi liikmesriikide integratsioonipoliitika teatavate valdkondade, nagu tööturule integreerituse, pagulaste hariduse ja pagulaste integratsiooni kaardistamisse.

Hoolimata nendest ulatuslikest jõupingutustest on teadmistes endiselt mitmeid lünki, mis takistavad tulemusliku ja tõenduspõhise integratsioonipoliitika väljatöötamist. Kuigi enamik liikmesriike jälgib integratsiooni korrapäraselt, toetuvad nad harva ELi kokkulepitud näitajatele, 68 mistõttu ei kasutata piisavalt rahvusvahelise võrdlemise potentsiaali. Lisaks on enamiku piirkondade ja linnade kohta andmete kättesaadavus piiratud. Üksteiselt õppimise hõlbustamiseks ja meetmete mõju puudutavate andmete vähesusest üle saamiseks on vaja ELi liikmesriikide integratsioonipoliitikat täiendavalt võrrelda 69 .

Mida tahame selles valdkonnas saavutada?

§Vaja on saavutada parem arusaam integratsioonipoliitikast ja selle mõjust nii ajas kui ka piirkondade lõikes.

§Riikide ametiasutusi ja teisi sidusrühmi tuleb integratsioonitulemuste jälgimisel toetada.

§Integratsiooni vallas peaks laiema kannepinna saama tõenduspõhine arutelu.

§Vaja on parandada integratsiooni kohta käivate andmete ja teadmiste kättesaadavust ELi, riiklikul ja piirkondlikul tasandil.

6.Järeldused

See, et rändajad ja rändetaustaga ELi kodanikud saaksid Euroopa ühiskondades täiel määral osaleda ja anda neisse oma panuse, on tulevase heaolu, jõukuse ja ühtekuuluvuse võti. Edukas integratsioon võib aidata lahendada paljusid tänapäeva ühiskonna ees seisvaid probleeme: majandusliku tõrjutusega kaasnevad inim- ja sotsiaalsed kulud, äärmuslike ideoloogiate mitmesuguste vormide levik ning usalduse puudumine eluasemepoliitika või tervishoiusüsteemide vastu. Käesoleva tegevuskavaga loob komisjon tugeva raamistiku integratsiooni- ja kaasamispoliitika tugevdamiseks ja hoogustamiseks kogu ELis, aidates seega kaasa laiemale sotsiaalse kaasamise poliitikale, tuginedes ka muudele asjakohastele strateegiatele ja meetmetele hariduse, kultuuri, tööhõive, mittediskrimineerimise ja võrdõiguslikkuse valdkonnas. Selle tegevuskava rakendamisel teeb komisjon tihedat koostööd liikmesriikide, kohalike ja piirkondlike omavalitsuste, kodanikuühiskonna organisatsioonide, sotsiaal- ja majanduspartnerite, erasektori, vastuvõtvate kogukondade, diasporaa organisatsioonide ja rändajatega.

Samuti on kavas jälgida tegevuskavas märgitud meetmete rakendamist, koostada aruandeid edusammude kohta ning vajaduse korral meetmeid kohandada. Tegevuskava vahekokkuvõte tehakse 2024. aasta lõpus. Komisjon annab kavandatud tegevuskava rakendamise kohta Euroopa Parlamendile ja nõukogule korrapäraselt aru. Tegevuskava rakendamise täieliku läbipaistvuse tagamiseks töötab komisjon välja interaktiivse veebiplatvormi, mis majutatakse Euroopa integratsiooni veebisaidile ja mille abil saab jälgida edusamme ja võimaldada rohketel partneritel oma panus anda.

(1)

Väljend „rändetaustaga ELi kodanikud“ hõlmab ELi liikmesriikide kodanikke, kellel on olnud kolmanda riigi kodakondsus ja kes on mõnes ELi liikmesriigis saanud naturalisatsiooni korras ELi kodanikuks, ning ELi kodanikke, kellel on oma välismaal sündinud vanemate kaudu kolmanda riigi rändetaust. Rändetaustaga ELi kodanikele laienevad ELi kodaniku staatus ja õigused, mis on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklites 20 ja 21.

(2)

Rändetaustaga ELi kodanike suhtes ei saa kohaldada ELi kodakondsusega seotud õiguste kasutamise eeldusena integratsioonitingimuste täitmise nõuet. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/38/EÜ, mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil ning millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 1612/68 ja tunnistatakse kehtetuks direktiivid 64/221/EMÜ, 68/360/EMÜ, 72/194/EMÜ, 73/148/EMÜ, 75/34/EMÜ, 75/35/EMÜ, 90/364/EMÜ, 90/365/EMÜ ja 93/96/EMÜ (ELT L 158, 30.4.2004, lk 77). Lisaks kohaldatakse vaba liikumise direktiivi 2004/38/EÜ ka liikuvate ELi kodanike kolmandatest riikidest pärit pereliikmete suhtes. Kõnealustel pereliikmetel on riiki sisenemise ja riigis elamise asjus kindlad õigused, mille suhtes ei saa kohaldada lisatingimusi, mis ei ole kõnealuses direktiivis kehtestatud.

(3)

Kättesaadav aadressil: https://ec.europa.eu/home-affairs/sites/homeaffairs/files/what-we-do/policies/european-agenda-migration/proposal-implementation-package/docs/20160607/communication_action_plan_integration_third-country_nationals_en.pdf .

(4)

Eurostat, rahvastikuandmed, 2019 (kõik allpool esitatud näitajad viitavad EL 27-le).

(5)

Hinnangud 2017. aasta kohta (viimane aasta, mille kohta andmed on kättesaadavad) põhinevad OECD/EL 2018. aasta aruandel „Settling In, Indicators of Immigrant Integration“ (Sisserändajate integratsiooni näitajad), 7. jagu.

(6)

2019. aasta lõpus väljastati enamik elamislubasid ELis järgmistel põhjustel: perekond (38 %), töö (17 %), varjupaik (9 %), haridus (1 %) ja muu (32 %). Allikas: Eurostat, elamislubade andmed. Vt ka: https://ec.europa.eu/info/strategy/priorities-2019-2024/promoting-our-european-way-life/statistics-migration-europe_et .

(7)

26,8 %-l väljaspool ELi sündinud (25–64aastastest) täiskasvanutest oli 2019. aastal kõrgharidus (Eurostat, ELi tööjõu-uuring).

(8)

Eurostati andmetel 38,6 % 2019. aastal, ELi tööjõu-uuring (20–64aastased). Ülekvalifitseerumise all mõistetakse töötamist madala või keskmise kvalifikatsiooniga ametikohtadel (ISCO 4-9), hoolimata kõrgest haridustasemest (ISCED 5-8).

(9)

Vt: Teadusuuringute ühiskeksus (2020) „Sisserändajatest olulise tähtsusega töötajad: nende panus Euroopa reageerimisel COVID-19 puhangule“. https://ec.europa.eu/knowledge4policy/sites/know4pol/files/key_workers_covid_0423.pdf .

(10)

Vt: OECD (2020), Milline on COVID-19 pandeemia mõju sisserändajatele ja nende lastele? http://www.oecd.org/coronavirus/policy-responses/what-is-the-impact-of-the-covid-19-pandemic-on-immigrants-and-their-children-e7cbb7de . 2021. aasta kestliku majanduskasvu strateegia, COM(2020) 575 final.

(11)

Vt: 2021. aasta kestliku majanduskasvu strateegia, COM(2020) 575 final.

(12)

Näiteks võiks rändajate täielik integreerimine tööturule suurendada rändajate netomaksupanust 2035. aastaks rändaja kohta keskmiselt kuni 3 500 eurot. Vt: Teadusuuringute Ühiskeskus (2020), „Projekting the net fiscal impact of immigration in the EU“ (Sisserände netomõju eelarvele ELis), https://publications.jrc.ec.europa.eu/repository/handle/JRC121937 .

(13)

Kättesaadav aadressil: https://ec.europa.eu/info/strategy/priorities-2019-2024/promoting-our-european-way-life/new-pact-migration-and-asylum_et .

(14)

Üksikasjalikum teave 2016. aasta tegevuskava rakendamise kohta on esitatud komisjoni talituste töödokumendis „Hinnang kolmandate riikide kodanike integreerimise 2016. aasta tegevuskava rakendamisele“, SWD(2020) 290.

(15)

Eurostati 2019. aasta andmed. Haridus- ja tööhõivenäitajad, mis põhinevad ELi tööjõu-uuringul. Vaesus- ja eluasemenäitajad, mis põhinevad sissetulekuid ja elamistingimusi käsitleval ELi statistikal. Rändajad, kes on sündinud väljaspool ELi 28 liikmesriiki (kuna võrdlusaastaks on 2019, ei loetud Ühendkuningriigi kodanikke ELi-välisteks rändajateks: arvestades nende väikest osakaalu kogu ELi sisserännanud elanikkonnast, ei mõjuta see eriti kohalike ja rändajate vahel leitud erinevusi).

(16)

Sissetulekuid ja elamistingimusi käsitleva ELi statistika põhjal, vt OECD/EU (2018), Settling In, Indicators of Immigrant Integration (Sisserändajate integratsiooni näitajad), joonis 4.11. „Rahuldamata ravivajadused“

(17)

Eurostat (ELi tööjõu-uuring, 2019)

(18)

Vt: Teadusuuringute Ühiskeskus (2020), Ränne ELi maapiirkondades: https://publications.jrc.ec.europa.eu/repository/bitstream/JRC116919/migration_in_eu_rural_areas.pdf .

(19)

Võrdõiguslik liit: ELi rassismivastane tegevuskava 2020–2025, COM(2020) 565 final.

(20)

Võrdõiguslikkuse liit: romade võrdõiguslikkust, kaasamist ja osalemist käsitlev ELi strateegiline raamistik, COM(2020) 620 final.

(21)

Võrdõiguslikkuse liit: LGBTIQ-inimeste võrdõiguslikkuse strateegia 2020–2025, COM(2020) 698 final.

(22)

Radikaliseerumisalase teadlikkuse võrgustik ühendab üle kogu Euroopa üle 6 000 esmatasandi spetsialisti, kest töötavad üheskoos välja parimad tavad ja omandavad vägivaldse äärmusluse vastu võitlemiseks vajalikud oskused. Täiendavaid radikaliseerumise ennetamise meetmeid võetakse ELi tulevase terrorismivastase tegevuskava raames.

(23)

Need kursused on välja töötatud spetsiaalselt selleks, et aidata rändajatel täiendada välismaal omandatud haridust.

(24)

Spetsiifilisi probleeme, millega lapsrändajad integratsioonimeetmetele juurdepääsul kokku puutuvad, käsitletakse ka tulevases ELi lapse õiguste strateegias.

(25)

Inimõiguste standardite ja soolise aspekti lisamist ELi ja kolmandate riikide rändealastesse partnerlustesse ja kokkulepetesse toetatakse ka ELi naiste, rahu ja julgeoleku tegevuskavas (2019–2024) EEAS(2019) 747.

(26)

2019. aasta andemete järgi oli selliseid naissoost rändajaid 40,7 % ja kohalikke naisi 21,1 % (20–64aastased), Eurostati ELi tööjõu-uuring. Vt ka Teadusuuringute Ühiskeskus (2020), ELi tööturul osalemise määra erinevused: soo ja rändajastaatuse ühismõju.

(27)

 LGBTIQ-inimesed on inimesed: kellel on seksuaalne külgetõmme nende endiga samast soost inimeste suhtes (lesbi, gei) või mis tahes soost inimeste suhtes (biseksuaalne); kelle sooidentiteet ja/või -väljendus ei vasta nende sünnipärasele soole (trans, mittebinaarne); kes on sündinud sootunnustega, mis ei vasta mehe või naise tüüpilisele määratlusele (intersooline) kelle identiteet ei sobitu seksuaalsuse ja/või soo binaarsesse klassifikatsiooni (queer).

(28)

Nagu on rõhutatud komisjoni soovituses seaduslike võimaluste kohta ELis rahvusvahelise kaitse saamiseks (C(2020) 6467 final), võivad kogukonnatoetuse skeemid võimaldada pagulaste kiiremat ja tõhusamat integreerimist.

(29)

Näiteks soolise võrdõiguslikkuse strateegia 2020–2025, COM(2020) 152 final ja ELi rassismivastane tegevuskava 2020–2025, COM(2020) 565 final.

(30)

Konsultatsioonide tulemused on kättesaadavad järgmisel aadressil: https://ec.europa.eu/home-affairs/sites/homeaffairs/files/summary/summary_of_consultations_in_view_of_the_action_plan_on_integration_and_inclusion.pdf .

(31)

Teatis Euroopa haridusruumi saavutamise kohta aastaks 2025(COM(2020) 625 final)

(32)

Digihariduse tegevuskava 2021–2027. „Hariduse ja koolituse ümberkujundamine digiajastu jaoks“, COM(2020) 624 final.

(33)

Teatis jätkusuutlikku konkurentsivõimet, sotsiaalset õiglust ja vastupanuvõimet toetava Euroopa oskuste tegevuskava kohta, COM(2020) 274 final.

(34)

Radikaliseerumisalase teadlikkuse võrgustik on andnud välja mitu täiendavat dokumenti, millega tagada õpetajatele paremad vahendid radikaliseerumise varajaste märkide avastamiseks ja radikaliseerumise aluseks olevatele teguritele tähelepanu pööramiseks:

https://ec.europa.eu/home-affairs/what-we-do/networks/radicalisation_awareness_network/topics-and-working-groups/ran-y-and-e_en .

(35)

Noortegarantii on liikmesriikide poolt võetud kohustus tagada, et kõik alla 25aastased noored saavad kvaliteetse töö-, haridustee jätkamise, õpipoisiõppe või praktikakoha pakkumise. Tugevdatud noortegarantii keskendub haavatavate rühmade, näiteks noorte rändajate ja rändetaustaga noorte erivajadustele. Vt: https://ec.europa.eu/social/main.jsp?catId=1079&langId=et .  

(36)

Vt: Teadusuuringute Ühiskeksus (2020) „Sisserändajatest olulise tähtsusega töötajad: nende panus Euroopa reageerimisel COVID-19 puhangule“. https://ec.europa.eu/knowledge4policy/sites/know4pol/files/key_workers_covid_0423.pdf .

(37)

Vt: JRC (2020), Teadusuuringute Ühiskeskus (2020), „ELi tööturul osalemise määra erinevused: soo ja sisserändaja staatuse ühismõju“, https://publications.jrc.ec.europa.eu/repository/handle/JRC121425 .

(38)

Vt: https://ec.europa.eu/social/main.jsp?catId=1223#:~:text=The%20European%20Skills%20Agenda%20is%20a%20five-year%20plan,on%20the%20lessons%20learnt%20during%20the%20COVID-19%20pandemic .

(39)

https://ec.europa.eu/home-affairs/what-we-do/policies/legal-migration/european-dialogue-skills-and-migration/european-partnership-integration_en .

(40)

2017. aastal komisjoni käivitatud algatus, millega toodi esile see, mil viisil toetavad tööandjad pagulaste ja teiste rändajate tööturule integreerimist: https://ec.europa.eu/home-affairs/what-we-do/policies/legal-migration/european-dialogue-skills-and-migration/integration-pact_en .

(41)

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse õiguste ja väärtuste programm, COM(2018) 383 final/2 - 2018/0207 (COD).

(42)

Vt: OECD, What is the impact of the COVID-19 pandemic on immigrants and their children?,  http://www.oecd.org/coronavirus/policy-responses/what-is-the-impact-of-the-covid-19-pandemic-on-immigrants-and-their-children-e7cbb7de/ .

(43)

Projekte rahastatakse eelarve otsese täitmise korras veel rahastamisperioodil 2014–2020.

(44)

Vastavalt ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni artiklile 26.

(45)

Vt näiteks ELi rassismivastane tegevuskava, milles rõhutatakse, et diskrimineerimine eluasemeturul tugevdab segregatsiooni, millel on järelmõju haridus- või töövõimalustele ning lastega perede puhul märkimisväärne kahjulik mõju laste arengule.

(46)

Vt näiteks linnadega seotud uuenduslike meetmete raames rahastatud projekte, https://www.uia-initiative.eu/en .

(47)

„Euroopa renoveerimislaine – keskkonnahoidlikumad hooned, uued töökohad, parem elujärg", COM(2020) 662 final.

(48)

Vt: https://www.inclusionpartnership.com ja https://ec.europa.eu/futurium/en/inclusion-of-migrants-and-refugees .

(49)

Vt: https://ec.europa.eu/home-affairs/what-we-do/policies/legal-migration/european-dialogue-skills-and-migration/european-partnership-integration_en .

(50)

Vt: https://www.inclusionpartnership.com/urban-academy .

(51)

Euroopa Komisjon käivitas selle algatuse 2019. aastal. See on suunatud peamiselt linnapeadele ja nende nõunikele ning sellega täiendatakse radikaliseerumisalase teadlikkuse võrgustiku jõupingutusi, et edendada muu hulgas linnadevahelist teabevahetust radikaliseerumise ennetamise poliitika teemal.

(52)

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. mai 2020. aasta määrus, millega luuakse tehnilise toe rahastamisvahend (COM(2020) 409 final), tingimusel, et nõukogu ja Euroopa Parlament võtavad määruse vastu.

(53)

Varjupaiga- ja Rändefondi eesmärk on edendada rändevoogude tõhusat haldamist ning varjupaiga- ja sisserändeküsimuste suhtes kindlaks määratud liidu ühtse lähenemisviisi rakendamist, tugevdamist ja arendamist. See ei kata rändetaustaga ELi kodanike kaasamismeetmeid.

(54)

Sellega ajakohastatakse 2018. aasta töövahendit fondide kasutamiseks rändaja taustaga inimeste lõimimisel:

https://ec.europa.eu/regional_policy/en/information/publications/guides/2018/toolkit-on-the-use-of-eu-funds-for-the-integration-of-people-with-a-migrant-background .

(55)

Rühma esimene kohtumine, mis keskendus integratsioonile ja kaasamisele, toimus 12. novembril 2020.

(56)

Komisjoni soovitus ELis kaitse saamise seaduslike viiside kohta (C(2020) 6467 final). https://ec.europa.eu/info/sites/info/files/commission_recommendation_on_legal_pathways_to_protection_in_the_eu_promoting_resettlement_humanitarian_admission_and_other_complementary_pathways.pdf .

(57)

Vt 2018. aasta Eurobaromeetri uuring integratsiooni kohta, https://ec.europa.eu/home-affairs/news/results-special-eurobarometer-integration-immigrants-european-union_en .

(58)

ELi rassismivastases tegevuskavas kutsutakse kõiki liikmesriike üles töötama välja ja võtma vastu rassismi- ja rassilise diskrimineerimise vastased riiklikud tegevuskavad.

(59)

Nt 40 %-l maapiirkondadest puudub endiselt juurdepääs kiirele lairibaühendusele.

(60)

8,1 % väljaspool ELi sündinud inimestest on teatanud, et nad ei saa endale arvutit lubada, võrreldes 3,1 %-ga vastuvõtvas riigis sündinud inimestest, Eurostat, sissetulekuid ja elamistingimusi käsitlev ELi statistika (2018. aasta andmed). Rändajate leibkondade vanematel võib olla raskem oma lapsi distantsõppes toetada, kui nad ei valda koolikeelt.

(61)

Meede on ette nähtud nõukogu järeldustes „Euroopa digituleviku kujundamine“, https://www.consilium.europa.eu/en/press/press-releases/2020/06/09/shaping-europe-s-digital-future-council-adopts-conclusions/ .

(62)

Vt: https://ec.europa.eu/eurostat/web/migrant-integration/data/database .

(63)

OECD/EU (2018), Settling In 2018: Indicators of Immigrant Integration.

(64)

Vt ELi linnade tegevuskava alusel rändajate ja pagulaste kaasamiseks loodud partnerluse raames tehtud töö: https://ec.europa.eu/futurium/en/system/files/ged/evidence-based20integration20policies20in20cities_options20report.pdf ; Eurostati integratsiooniportaali piirkondlik sari ning Teadusuuringute Ühiskeskuse projekt „Integratsiooniandmed“: https://ec.europa.eu/knowledge4policy/migration-demography/data-integration-d4i_en .

(65)

  FRA (2017), EU-MIDIS II Peamised tulemused ; FRA (2017), EU-MIDIS II Moslemid – Valitud tulemused ; FRA (2018), EU-MIDIS II Tagasi ELis ; FRA (2019) EU-MIDIS II Naissoost rändajad – Valitud tulemused.

(66)

FRA (2017), FRA (2017), Koos ELis – Rändajate ja nende järeltulijate osalemise edendamine.

(67)

Linnadega seotud uuenduslike meetmete, Euroopa tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmi, Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, COSME, programmi „Horisont 2020“ ja struktuurireformi tugiprogrammi raames.

(68)

 ERV sihtuuring integratsiooni jälgimise kohta (detsember, 2018), https://ec.europa.eu/home-affairs/sites/homeaffairs/files/com_ad-hoc_query_integration_wider_dissemination.pdf .

(69)

  https://reliefweb.int/sites/reliefweb.int/files/resources/RefugeeIntegrationCostBenefitAnalysis_Final.pdf .