KOMISJONI TEATIS

Suunised taaste- ja vastupidavuskavade kohta REPowerEU kontekstis

(2023/C 80/01)

Pärast taaste- ja vastupidavusrahastu määruse (1) vastuvõtmist on geopoliitiline kontekst märkimisväärselt muutunud. Venemaa provotseerimata sõjaline agressioon Ukraina vastu on tekitanud ELi energialiidule erakordselt suuri probleeme ning seeläbi süvendanud COVID-19 kriisi majanduslikke ja sotsiaalseid tagajärgi. Nende probleemide lahendamiseks esitas komisjon Euroopa Ülemkogu taotlusel 18. mail 2022 ettepaneku taaste- ja vastupidavusrahastu tõhususe suurendamiseks kava „REPowerEU“ raames.

Taaste- ja vastupidavusrahastu määrus, mida on muudetud peagi jõustuva taaste- ja vastupidavuskavadesse lisatavaid REPowerEU peatükke käsitleva määrusega (edaspidi „REPowerEU määrus“), parandab taaste- ja vastupidavusrahastu suutlikkust täita tulemuslikult kava „REPowerEU“ eesmärke ning aidata kaasa energiajulgeoleku tagamisele, liidu energiavarustuse mitmekesistamisele, taastuvate energiaallikate kasutuselevõtu ja energiatõhususe suurendamisele, energiasalvestusvõimsuse suurendamisele ja fossiilkütustest sõltuvuse vajalikule vähendamisele enne 2030. aastat. REPowerEU määrusega luuakse raamistik, mis on vajalik selleks, et tagada ELi energiaalast vastupanuvõimet tugevdavate investeeringute ja reformide võimalikult kiire elluviimine. Selles määratakse kindlaks kava „REPowerEU“ konkreetsed eesmärgid, mille saavutamisele peaksid olema suunatud investeeringud ja reformid, mis REPowerEU peatüki kaudu olemasolevatesse riiklikesse taaste- ja vastupidavuskavadesse lisatakse. Lisaks nähakse määrusega ette sihtotstarbelised rahastamisallikad asjaomaste meetmete rahastamiseks.

Taaste- ja vastupidavusrahastu ja selle uus komponent „REPowerEU“ täidavad olulist rolli ka ELi tööstuse konkurentsivõime tugevdamisel. See pakub märkimisväärseid täiendavaid rahastamisvõimalusi, et kiirendada ELi tööstuse üleminekut heiteta või vähese CO2 heitega tehnoloogiale teel kliimaneutraalsuse saavutamiseni ning et suurendada investeeringuid uutesse puhta tehnoloogia tootmisvõimsustesse. REPowerEU määruses sätestatud poliitikaeesmärgid hõlmavad sõnaselgelt eesmärke, mis on otseselt seotud kiirendatud ja õiglase tööstusliku üleminekuga kliimaneutraalsele majandusele, sealhulgas tööstuse dekarboniseerimisega, roheliste kutseoskustega ja rohepöörde seisukohast strateegilise tähtsusega tehnoloogia väärtusahelate arendamisega. Arvestades tungivat vajadust seonduvate probleemidega tegeleda ja pidades silmas kava „REPowerEU“ prioriteetide üldist tasakaalustamist, kutsutakse liikmesriike üles lisama oma muudetud kavadesse meetmeid puhta tehnoloogia tööstuse praeguse ja tulevase konkurentsivõime toetamiseks. Nagu on märgitud komisjoni vastu võetud teatises, (2) peaksid need hõlmama ennekõike regulatiivseid meetmeid puhta tehnoloogia projektide loamenetluste kiirendamiseks, maksusoodustusi või muus vormis rahalist toetust, et stimuleerida puhta tehnoloogia projektide elluviimist, ning uusi jõupingutusi tööjõu oskuste täiendamiseks puhta tehnoloogia valdkonnas.

REPowerEU määrus pakub liikmesriikidele SAFE (taskukohase energia toetamise) meetmete kaudu 2014.–2020. aasta ühtekuuluvuspoliitika programmitöö perioodil ka lisapaindlikkust. Nimelt võivad liikmesriigid kasutada kasutamata jäänud vahendeid selleks, et anda otsetoetust haavatavatele leibkondadele ning väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele, et aidata neil toime tulla suuremate energiakuludega. Käesolevad suunised neid meetmeid ei hõlma.

Käesolevates suunistes selgitatakse olemasoleva kava muutmise protsessi ja REPowerEU peatüki koostamise korda. Suuniste 1. osas selgitatakse vastuvõetud taaste- ja vastupidavuskava muutmise õiguslikke aluseid ning 2. osas käsitletakse REPowerEU peatüki koostamist ja sisu. Samuti kirjeldatakse selles teavet, mille liikmesriigid peaksid komisjonile esitama oma taaste- ja vastupidavuskavas tehtavate muudatuste põhjuste, eesmärkide ja laadi kohta. Käesolevad suunised asendavad 2022. aasta mais komisjoni avaldatud suunised, ent 2021. aasta jaanuaris avaldatud suunised (3) taaste- ja vastupidavuskavade koostamiseks jäävad üldjoontes kehtima.

REPowerEU peatüki lisamiseks taaste- ja vastupidavuskavas muudatuste tegemisel on oluline pidada silmas alljärgnevaid põhimõtteid.

—	Taaste- ja vastupidavuskavade kiire rakendamine on jätkuvalt esimene prioriteet. Liikmesriigid peaksid jätkama kõikvõimalikke jõupingutusi maksetaotluste õigel ajal esitamiseks ning reformide ja investeeringute edenemise tagamiseks, et rahalised vahendid oleks võimalik õigeaegselt välja maksta.

—

Selleks et tagada REPowerEU meetmete kiire rakendamine, peaksid liikmesriigid esitama oma muudetud taaste- ja vastupidavuskava koos REPowerEU peatükiga hiljemalt 30. aprilliks 2023. Liikmesriigid peaksid esitama kõik oma taaste- ja vastupidavuskava muudatused ühe addendum’ina. REPowerEU peatükis tuleks põhjalikult käsitleda liikmesriigis lahendamist vajavaid probleeme.

—

Selleks et tagada kiire edasiminek kava „REPowerEU“ eesmärkide saavutamisel, peaksid liikmesriigid seadma prioriteediks meetmed, mille rakendamine on juba käimas ja mida saab rakendada kuni 2026. aastani. Liikmesriigid peaksid arvestama ka kehtivas taaste- ja vastupidavuskavas tehtavate muudatuste võimalikku mõju väljamakseprofiilile. Üldiselt peaksid liikmesriigid hindama ka olemasolevate meetmete rakendamise ajakava, et tagada nende elluviimine kokkulepitud ajakava kohaselt.

—

Järelejäänud taaste- ja vastupidavusrahastu laenudest saab lisarahastust REPowerEU peatükkides sisalduvatele reformidele ja investeeringutele. Nende laenude optimaalse jaotamise tagamiseks peaksid liikmesriigid teatama huvist laenu võtta võimalikult kiiresti ja hiljemalt 30 päeva jooksul pärast REPowerEU määruse jõustumist.

—

Taaste- ja vastupidavuskavas artiklite 18 ja 21 alusel tehtavad muudatused ei tohiks vähendada kava üldist ambitsioonitaset, eriti nende meetmete puhul, mida rakendatakse riigipõhiste soovituste järgimiseks ning mis aitavad saavutada rohe- ja digipöörde eesmärke. Läbivaadatud taaste- ja vastupidavuskavas sisalduvad täiendavad investeeringud ja reformid peaksid keskenduma kava „REPowerEU“ eesmärkidele.

—	Liikmesriike kutsutakse samuti üles analüüsima ja komisjoniga arutama oma seniseid kogemusi rahastu rakendamisel, et teha kindlaks, kas muudatused riiklikes rakendusraamistikes võiksid aidata parandada reformide ja investeeringute elluviimist.

Sisukord

I OSA.

TAASTE- JA VASTUPIDAVUSKAVADE TÄIENDAV RAHASTAMINE JA MUUTMINE

4

I.

Sissejuhatus

4

II.

Täiendav rahastamine

4

III.

Eelmaksed

9

IV.

Kava muutmine uue maksimaalse rahalise toetuse ajakohastamise arvessevõtmiseks

9

V.

Kava muutmine või asendamine põhjusel, et kava või selle osa ei ole objektiivsete asjaolude tõttu enam võimalik täita

10

II OSA.

SUUNISED ADDENDUM’I KOOSTAMISEKS JA ESITAMISEKS

11

I.

REPowerEU peatükk

13

II.

Üldised suunised taaste- ja vastupidavuskavade muutmiseks

24

I LISA.

RAHASTAMISVAHENDID

35

II LISA.

TAASTE- JA VASTUPIDAVUSRAHASTU LAENUDEGA SEOTUD KAVATSUSTE DEKLARATSIOONI VORM

37

III LISA.

BREXITIGA KOHANEMISE RESERVIST ÜMBERPAIGUTAMISEGA SEOTUD KAVATSUSTE DEKLARATSIOONI VORM

38

IV LISA.

TAASTE- JA VASTUPIDAVUSKAVA ADDENDUM’I VORM

39

V LISA.

„REPowerEU“ PEATÜKI VORM

44

I OSA.

TAASTE- JA VASTUPIDAVUSKAVADE TÄIENDAV RAHASTAMINE JA MUUTMINE

I.   Sissejuhatus

Liikmesriigid peaksid oma taaste- ja vastupidavuskava muutmisel võtma aluseks algse kava konsolideeritud versiooni, mis peaks kajastama hindamisetapis tehtud muudatusi ja olema täielikult kooskõlas nõukogu vastava rakendusotsusega. Liikmesriikidel, kes ei ole oma algset kava veel konsolideerinud, palutakse seda teha enne oma kava muutmist. Liikmesriigid peaksid esitama muudetud kava oma konsolideeritud kava addendum’ina. Addendum’i vorm on esitatud käesolevate suuniste IV lisas.

Kava muutmise korral korraldab komisjon uue hindamise kooskõlas taaste- ja vastupidavusrahastu määruse artikliga 19. Kooskõlas taaste- ja vastupidavusrahastu määruse artikliga 20 tuleb kavale antud positiivne hinnang komisjoni ettepaneku põhjal kiita heaks nõukogu rakendusotsusega. Sellele järgneb vajaduse korral komisjoni ja asjaomase liikmesriigi vahel uue või muudetud rahastamis- ja/või laenulepingu allkirjastamine ning enne maksete tegemist tegevuskorra allkirjastamine.

Enne muudetud taaste- ja vastupidavuskava esitamist kutsutakse liikmesriike üles pidama komisjoni talitustega mitteametlikku dialoogi. Selle dialoogi eesmärk on sama nagu enne algsete taaste- ja vastupidavuskavade esitamist peetud dialoogil – abistada liikmesriike taaste- ja vastupidavuskavas muudatuste tegemisel.

Liikmesriikidel soovitatakse tungivalt esitada muudetud taaste- ja vastupidavuskavad hiljemalt 2023. aasta aprilliks, enne muudetud taaste- ja vastupidavuskavade ja laenutaotluste esitamise ametlikku tähtaega, mis on 31. august 2023. Võttes arvesse, et ülejäänud 30 % toetuseeraldise raames saadaolevate summade kulukohustustega sidumise tähtaeg on 2023. aasta lõpp, soovitatakse liikmesriikidele (olenemata sellest, kas esitatakse ka laenutaotlus või mitte) tungivalt, et nad ei esitaks muudetud taaste- ja vastupidavuskavasid pärast 2023. aasta augustit, kuna siis pole kindel, kas hindamis- ja vastuvõtmisprotsess jõutakse lõpule viia õigeks ajaks, et allkirjastada rahastamis- ja/või laenulepingud enne 2023. aasta lõppu. Sellisel juhul on liikmesriigil oht kaotada 30 % toetuseeraldisest ja juurdepääs laenudele.

II.   Täiendav rahastamine

Alates REPowerEU määruse jõustumisest peaks iga muudetud taaste- ja vastupidavuskava, millega kaasneb täiendav rahaline toetus laenuna, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ kohase heitkogustega kauplemise süsteemi (edaspidi „HKS“) raames eraldatavate vahenditena ja/või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1755 loodud Brexitiga kohanemise reservist ümber paigutatavate vahenditena, sisaldama kooskõlas taaste- ja vastupidavusrahastu määruse artikliga 21c REPowerEU peatükki. REPowerEU peatükiga seotud täiendav rahaline toetus makstakse välja koos taaste- ja vastupidavusrahastu ülejäänud rahalise toetusega ja asjakohasel juhul laenutoetusega ühise osamaksete ajakava kohaselt.

HKSi vahendid REPowerEU jaoks

REPowerEU määrusega nähakse ette uus tagastamatu rahalise toetuse kategooria. Neid vahendeid võib kasutada üksnes selleks, et rahastada taaste- ja vastupidavusrahastu määruse artikli 21c lõikes 1 osutatud REPowerEU peatükis sisalduvaid reforme ja investeeringuid (vt sellele pühendatud eraldi jagu II osas), välja arvatud meetmeid, mille suhtes kohaldatakse olulise kahju ärahoidmise põhimõtte erandit. Selle täiendava tagastamatu rahalise toetuse kasutamisega kaasneb nõue panna paika täiendavad vahe-eesmärgid ja sihid, mis lõimitakse nõukogu rakendusotsuse osamaksete ajakavva. Väljamakseprofiili puhul rahastamisallikaid ei eristata.

Nagu tehti ka algsete taaste- ja vastupidavuskavade puhul, arvab komisjon kooskõlas taaste- ja vastupidavusrahastu määruse artikli 21a lõikega 3 HKSi vahenditest tulenevast täiendavast tagastamatust rahalisest toetusest halduskulude katteks maha teatava osa.

Tabel 1

Täiendavad REPowerEU toetused liikmesriikide kaupa

Liikmesriik	Osa (% kogusummast)	Summa (eurodes, jooksevhindades)
Belgia	1,41  %	282 138 922
Bulgaaria	2,40  %	480 047 020
Tšehhi	3,41  %	681 564 712
Taani	0,65  %	130 911 150
Saksamaa	10,45  %	2 089 555 318
Eesti	0,42  %	83 422 597
Iirimaa	0,45  %	89 598 110
Kreeka	3,85  %	769 221 929
Hispaania	12,93  %	2 586 147 350
Prantsusmaa	11,60  %	2 320 955 407
Horvaatia	1,35  %	269 441 467
Itaalia	13,80  %	2 760 000 000
Küpros	0,26  %	52 487 457
Läti	0,62  %	123 982 817
Leedu	0,97  %	194 020 453
Luksemburg	0,15  %	30 000 000
Ungari	3,51  %	701 565 457
Malta	0,15  %	30 000 000
Madalmaad	2,28  %	455 041 644
Austria	1,05  %	210 620 057
Poola	13,80  %	2 760 000 000
Portugal	3,52  %	704 419 725
Rumeenia	7,00  %	1 399 326 315
Sloveenia	0,58  %	116 909 535
Slovakkia	1,83  %	366 959 257
Soome	0,56  %	112 935 884
Rootsi	0,99  %	198 727 417

Vahendite ümberpaigutamine ja muud ELi rahaliste vahenditega seotud rahastamisvõimalused

Jagatud eelarve täitmise alla kuuluvad fondid, mis on hõlmatud 2021.–2027. aasta ühissätete määrusega

Taaste- ja vastupidavusrahastu määruse artikli 7 lõikega 1 on nähtud ette liikmesriikide võimalus paigutada kooskõlas ühissätete määruse tingimustega kuni 5 % oma algsest eraldisest igast määrusega (EL) 2021/1060 (2021.–2027. aasta ühissätete määrus) hõlmatud fondist (v.a õiglase ülemineku fond) ümber taaste- ja vastupidavusrahastusse. Ühissätete määruse artikli 26 kohaselt võib kuni 5 % ühissätete määrusega hõlmatud fondide 2021.–2027. aasta vahenditest paigutada ümber mis tahes muusse eelarve otsese või kaudse täitmise alla kuuluvasse ELi rahastamisvahendisse üksnes asjaomase liikmesriigi jaoks. Selle ELi rahastamisvahendi eeskirjad, millesse vahendid ümber paigutatakse, on täies ulatuses kohaldatavad. See säte võimaldab liikmesriigil suurendada taaste- ja vastupidavusrahastu raames kättesaadavaid vahendeid.

Liikmesriigid võivad taotleda selliseid ümberpaigutusi oma programmi muutmise raames. 2021.–2027. aasta ühissätete määruse artikli 26 lõike 3 kohaselt peavad sellise ümberpaigutamise taotlused, mis tehakse programmi muutmise kaudu, olema igakülgselt põhjendatud, pidades silmas vastastikust täiendavust ja saavutatavat mõju.

Seda 2021.–2027. aasta ühissätete määruse artikli 26 kohast võimalust paigutada ümber kuni 5 % vahenditest võib kasutada taaste- ja vastupidavusrahastu rahaeraldise vähenemise korvamiseks ükskõik millise olemasolevas taaste- ja vastupidavuskavas sisalduva meetme puhul. Samuti võib seda kasutada REPowerEU peatükis sisalduvate reformide ja investeeringute jaoks (4).

Lisaks võivad liikmesriigid REPowerEU määrusega muudetud ühissätete määruse artikli 26a kohaselt kasutada kuni 7,5 % algsest riiklikust eraldisest Euroopa Regionaalarengu Fondis, Euroopa Sotsiaalfondis+ ja Ühtekuuluvusfondis selleks, et toetada kava „REPowerEU“ eesmärke, järgides vastavat fondi käsitlevaid eeskirju ja esitades ühissätete määruse artikli 24 kohaselt programmi muutmise taotluse.

Tabel 2

Ühissätete määruse artikli 26 kohasteks ümberpaigutusteks kasutada olevad summad

Miljonites eurodes, ümardatud	2021.–2027. aasta ühissätete määruse artikli 26 kohasteks ümberpaigutusteks kasutada olevad summad (2022. aasta detsembri seisuga)  (*1)
BE	134,7
BG	363,4
CZ	910,2
DK	25,9
DE	865,9
EE	153,7
IE	59,9
EL	412,8
ES	1 769,4
FR	842,6
HR	435,4
IT	2 104,9
CY	45,2
LV	214,6
LT	305,1
LU	2,9
HU	1 086,4
MT	24,9
NL	64,9
AT	57,5
PL	3 609,0
PT	1 112,6
RO	1 461,0
SI	152,9
SK	617,9
FI	65,1
SE	96,3

Brexitiga kohanemise reserv

Liikmesriik võib taaste- ja vastupidavusrahastusse ümber paigutada ka kogu oma esialgse eraldise Brexitiga kohanemise reservist või osa sellest eraldisest, et rahastada oma REPowerEU peatüki kohaseid investeeringuid ja reforme; ümberpaigutamine on ette nähtud üksnes asjaomase liikmesriigi toetuseks. Brexitiga kohanemise reservist makstakse 80 % sellest esialgsest eraldisest liikmesriikidele välja kolme eelmaksena: 40 % 2021. aastal, 30 % 2022. aastal ja 30 % 2023. aastal; esialgse eraldise ülejäänud summa makstakse välja 2025. aastal piisavaid rahastamiskõlblikke kulusid käsitleva dokumentatsiooni alusel.

Brexitiga kohanemise reservi 2022. ja 2023. aasta eelmaksed tuleb teha aprilli lõpuks. Selleks et enne Brexitiga kohanemise reservist 2023. aastal tehtavat eelmakset oleks võimalik võtta arvesse võimalikke ümberpaigutamise kavatsusi, peavad liikmesriigid 1. märtsiks 2023 teatama komisjonile võimalikust kavatsusest paigutada Brexitiga kohanemise reservi vahendeid ümber taaste- ja vastupidavusrahastusse. Seda tuleks teha e-posti teel, kasutades III lisas esitatud vormi. Taotlus peaks sisaldama üldist selgitust Brexitiga kohanemise reservi ja REPowerEU peatüki ühiste eesmärkide kohta ning osutama, et mõlema puhul keskendutakse majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse tugevdamisele. Liikmesriikidelt ei eeldata põhjenduste esitamist üksikute meetmete kaupa. Kui komisjon on selle teabe kätte saanud, peatatakse 2023. aasta eelmakse tegemine.

Sõltuvalt summast, mille liikmesriik otsustab taaste- ja vastupidavusrahastusse ümber paigutada, kohaldatakse ühte alljärgnevatest menetlustest.

—	Kui ümberpaigutatav summa on väiksem kui algse eraldise järelejäänud summa, mida ei ole Brexitiga kohanemise reservist veel (eelmaksena) välja makstud, kasutatakse ümberpaigutamiseks Brexitiga kohanemise reservi eraldise summasid, mis oleks muidu välja makstud 2023. ja 2025. aastal.

—

Kui ümberpaigutatav summa on suurem kui Brexitiga kohanemise reservi esialgse eraldise see osa, mida ei ole välja makstud, paigutatakse kõigepealt ümber summad, mida ei ole Brexitiga kohanemise reservist veel välja makstud. Seejärel rahastatakse vahet (osaliselt või täielikult) summadest, mis on Brexitiga kohanemise reservist tehtud eelmaksetena 2021. ja 2022. aastal juba välja makstud ja mis tuleks kõigepealt asjaomaselt liikmesriigilt tagasi nõuda. Liikmesriikidel on võimalik väljendada eelistust, et võimaluse korral tasaarvestaks komisjon tagasinõutavad summad mõne sobiva tulevase maksega, sealhulgas taaste- ja vastupidavusrahastu raames. Tabel 3 Brexitiga kohanemise reservi eraldis ja Brexitiga kohanemise reservist tehtud eelmaksed Miljonites eurodes, ümardatud Brexitiga kohanemise reservi eraldis Brexitiga kohanemise reservist tehtud eelmaksed BE 386,6 211,8 BG 15,4 8,4 CZ 54,9   DK 275,0 150,7 DE 646,6 354,2 EE 6,6 3,6 IE 1 165,2 638,3 EL 38,6 21,2 ES 272,4 149,3 FR 735,6 403,0 HR 7,2 3,9 IT 146,8 80,4 CY 52,1 28,5 LV 10,9 6,0 LT 12,2 6,7 LU 128,5 70,4 HU 57,2 31,3 MT 44,3 24,3 NL 886,3 485,5 AT 27,7 15,2 PL 173,6 95,1 PT 81,4 44,6 RO 43,2 23,6 SI 5,3   SK 36,3 19,9 FI 23,2   SE 137,4 75,3 EU27 5 470,4

Taaste- ja vastupidavusrahastu laenu taotlemine

Muudetud kavas esitatud uute reformide ja investeeringute toetamiseks võivad liikmesriigid kasutada taaste- ja vastupidavusrahastu laene, mida antakse väga soodsatel finantseerimistingimustel. Sellele rahastamisallikale, mida komisjon võib pakkuda kuni 2023. aasta lõpuni, soovitatakse liikmesriikidel eelkõige tugineda täiendavate reformide ja investeeringute rahastamiseks. Sellised laenud on eriti sobivad selleks, et katta suuremad rahalised vajadused, mis on seotud kava „REPowerEU“ eesmärkide saavutamiseks vajalike reformide ja investeeringute elluviimisega.

Liikmesriikide laenutaotluste, sealhulgas taaste- ja vastupidavusrahastu määruse artikli 14 lõike 6 alusel esitatavate taotluste esitamise lõpptähtaeg on 31. august 2023, nagu on sätestatud taaste- ja vastupidavusrahastu määruse artikli 14 lõikes 2. Liikmesriigid peaksid 30 päeva jooksul pärast REPowerEU määruse jõustumist teatama laenu taotlemise kavatsusest komisjonile kirja teel, kasutades II lisas esitatud vormi. See kohustus kehtib ka nendele liikmesriikidele, kes on juba võtnud laenu taaste- ja vastupidavusrahastu määruse artikli 14 lõikes 5 osutatud maksimumsummas (6,8 % liikmesriigi kogurahvatulust) (5). Võimaluse korral tuleks kõnealune teade edastada juba varem ja see peaks sisaldama teavet taotletava laenutoetuse summa kohta ning laenuga toetatavate investeeringute ja reformide esialgset loetelu. Selle nõude eesmärk on tagada eelarve parem prognoositavus ja pakkuda liikmesriikidele täiendavaid stiimuleid sellise laenutoetuse taotlemiseks, kohaldades samal ajal võrdse kohtlemise, solidaarsuse, proportsionaalsuse ja läbipaistvuse põhimõtteid ning piiramata taaste- ja vastupidavusrahastu määruse artikli 14 lõikes 2 sätestatud tähtaega, milleks on 31. august 2023.

Kõigilt liikmesriikidelt saadud teabe põhjal esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule põhjendamatu viivituseta ülevaate liikmesriikide väljendatud kavatsustest ja teeb ettepaneku edasiste sammude kohta olemasolevate vahendite jaotamiseks, võttes muu hulgas arvesse taotluse esitanud liikmesriikide vajadusi ja teiste liikmesriikide poolt juba esitada kavatsetavaid laenutoetuse taotlusi. Juhul kui laenutaotlused ületavad kasutada olevaid summasid, võtab komisjon arvesse seda, kas 6,8 % ülemmäära ületav täiendav rahastamine toetab REPowerEU peatükke või mitte, pidades silmas vajadust tagada, et taaste- ja vastupidavuskavad sisaldavad liikmesriikide majanduslikule ja sotsiaalsele olukorrale vastavaid mitmekülgseid ja piisavalt tasakaalustatud lahendusi.

Taaste- ja vastupidavusrahastu määruse artikli 14 lõike 1 kohaselt võib laenutoetust anda kuni 31. detsembrini 2023. Seega peaksid kõik laenulepingud jõustuma 31. detsembriks 2023. Järelikult peaksid komisjon ja asjaomased liikmesriigid enne seda kuupäeva laenulepingud allkirjastama ning komisjon peaks saama õiguslikud arvamused, mis kinnitavad, et kõik nende lepingute jõustumisega seotud põhiseaduslikud ja õiguslikud nõuded on täidetud.

Laenutoetuse taotlus peaks olema hoolikalt põhjendatud ja sisaldama eelkõige järgmist:

—	suuremate rahaliste vajaduste põhjendus;

—	täiendavate reformide ja investeeringute loetelu koos asjaomaste vahe-eesmärkide ja sihtidega;

—	läbivaadatud taaste- ja vastupidavuskava kuluprognoosid.

Suuremad rahalised vajadused võivad tuleneda järgmisest:

—	täiendavad reformid ja investeeringud, eelkõige need, mis viiakse ellu riigipõhistele soovituste ja kava „REPowerEU“ eesmärkide järgmiseks;

—	liikmesriigi maksimaalse rahalise toetuse vähenemine, mistõttu mõne meetme puhul asendatakse tagastamatu toetus laenuga, et mitte alandada liikmesriigi kava üldist ambitsioonitaset; selliseid laenutaotlusi ei ole vaja põhjendada täiendavate reformide või investeeringutega;

—	laenu taotlemine REPowerEU peatüki meetmete rahastamiseks.

III.   Eelmaksed

Selleks et tagada rahalise toetuse varasem kasutuselevõtt praegusele energiakriisile kiiremaks reageerimiseks, võivad liikmesriigid taotleda eelmakseid kuni 20 % ulatuses täiendavast rahastamisest, mis on vajalik liikmesriikide kavade REPowerEU peatükis sisalduvate meetmete rahastamiseks. See vajalik täiendav rahastamine võib hõlmata järgmisi allikaid:

—	uus tulu HKSist kooskõlas artikliga 21a;

—	Brexitiga kohanemise reservist ümber paigutatud vahendid kooskõlas artikliga 21b;

—	ühtekuuluvuspoliitika programmidest ümber paigutatud vahendid kooskõlas artikliga 7;

—	taaste- ja vastupidavusrahastu laenud kooskõlas artikliga 14;

—	täiendav tagastamatu toetus pärast 2022. aasta juunis toimunud ajakohastamist kooskõlas artikliga 18.

Eelmaksed tehakse maksimaalselt kahes osas; esimene makse tehakse kahe kuu jooksul pärast seda, kui komisjon on võtnud taaste- ja vastupidavusrahastu määruse artiklis 23 osutatud juriidilise kohustuse, ning teine tehakse 12 kuu jooksul pärast seda, kui jõustub nõukogu rakendusotsus, millega kiidetakse heaks hinnang taaste- ja vastupidavuskavale, sealhulgas REPowerEU peatükile.

Eelmaksetele vastavad maksed sõltuvad olemasolevatest vahenditest, eelkõige taasterahastu „NextGenerationEU“ konto vahendite kättesaadavusest, vahendite eelnevast tegelikust ümberpaigutamisest jagatud eelarve täitmise alla kuuluvatest programmidest ja ELi aastaeelarves heakskiidetud assigneeringutest ning artiklis 21a osutatud tuludest. Ühissätete määruse artikli 26 alusel ümberpaigutatud vahendite eelmaksete kumbki osa ei ületa 1 miljardit eurot kõigi liikmesriikide peale kokku. Eelmaksed tehakse pärast kõigi liikmesriikide esitatud taotluste hindamist ja vajaduse korral proportsionaalselt, et pidada kinni 1 miljardi euro suurusest üldisest ülemmäärast. Rahalist toetust ja (asjakohasel juhul) makstava laenutoetuse summat kohandatakse proportsionaalselt, et võtta arvesse kõnealuseid REPowerEU peatükkide jaoks ette nähtud täiendavaid eelmakseid.

IV.   Kava muutmine uue maksimaalse rahalise toetuse ajakohastamise arvessevõtmiseks

Taaste- ja vastupidavusrahastu määruse artikli 18 lõike 2 kohaselt võivad liikmesriigid oma taaste- ja vastupidavuskava ajakohastada, et võtta arvesse artikli 11 lõike 2 kohaselt arvutatud ajakohastatud maksimaalset rahalist toetust. Komisjon avaldas ajakohastatud andmed kõigi liikmesriikide maksimaalse rahalise toetuse kohta 30. juunil 2022 (6).

Oluline on tähele panna, et muudetud taaste- ja vastupidavuskava ambitsioonitase ei tohiks algse kavaga võrreldes alaneda (või võiks olla isegi kõrgem) ning kava peaks jätkuvalt vastama kõigile taaste- ja vastupidavusrahastu määruses sätestatud hindamiskriteeriumidele. Eelkõige peavad liikmesriigid jätkuvalt nägema ette meetmed kõigi või olulise osa asjakohastes riigipõhistes soovitustes kindlaks tehtud probleemide lahendamiseks ning rohe- ja digipöörde prioriteetide elluviimiseks.

Taaste- ja vastupidavusrahastu määruse artikli 18 lõike 2 kohaselt võivad liikmesriigid teha ettepaneku meetmete ning nendega seotud vahe-eesmärkide ja sihtide kohandamiseks, et võtta arvesse maksimaalse rahalise toetuse läbivaatamist. Nende muudatuste hindamisel (laenutoetusega seotud täiendavate meetmete korral koostoimes artikliga 14) kaalub komisjon järgmist:

—	kas liikmesriik on tõendanud seost kavandatud muudatuste ja maksimaalse rahalise toetuse muutmise vahel;

—	kõigi läbivaadatud taaste- ja vastupidavuskavas kavandatud muudatuste, sealhulgas REPowerEU peatükis esitatud uute ja laiendatud meetmete kogumõju, võttes arvesse kõiki hindamiskriteeriume, millele kava peab vastama.

Ajakohastatud maksimaalse rahalise toetuse arvessevõtmiseks saab taaste- ja vastupidavuskavasid taaste- ja vastupidavusrahastu määruse artikli 18 lõike 2 kohaselt ajakohastada ainult üks kord ja enne 2023. aasta lõppu. Selleks et kajastada maksimaalse rahalise toetuse ajakohastamist ja võtta õiguslikult kulukohustusi summas, mis vastab 30 %-le taaste- ja vastupidavusrahastu määruse III lisa kohaselt arvutatud rahalisest toetusest, tuleks rahastamislepingut 2023. aastal muuta. Protsessi optimeerimiseks soovitatakse liikmesriikidel tungivalt esitada 30. aprilliks 2023 üksainus muudetud kava, mis hõlmab nii artikli 18 lõike 2 kohaseid muudatusi kui ka REPowerEU peatüki lisamist.

Näited muudatuste liikide kohta, mida võiks kavandada artikli 18 lõike 2 alusel eespool esitatud kaalutluste raames, on järgmised:

—	laenutoetuse või ümberpaigutatavate vahendite summa suurendamine, et korvata rahalise toetuse vähenemist;

—	üksikute sihtide või sidusa sihtide kogumi suurendamine või vähendamine, esitades ka asjaomas(t)e meetme(te) hinnangulise kulu proportsionaalse muutumise;

—	meetmete lisamine või väljajätmine seoses rahalise toetuse muutumisega;

—	vahe-eesmärkide ja sihtide ajakava muutmine või rahalise toetuse muutmisest mõjutatud meetme ja vahe-eesmärgi/sihi kirjelduste kohandamine.

Samuti võivad liikmesriigid rahalise toetuse muutumise arvessevõtmiseks teha ettepanekuid vahe-eesmärkide ja sihtide muutmiseks mitme omavahel seotud meetme puhul, näiteks koondades mitu väikest omavahel seotud meedet üheks meetmeks. Sellisel juhul peaks liikmesriik asendama konkreetsed vahe-eesmärgid ja sihid ning vastavalt tõstma muude vahe-eesmärkide ja sihtide ambitsioonitaset, tingimusel et kava hinnangulised kogukulud vastavad ajakohastatud rahalisele toetusele või ületavad seda ning liikmesriik tõendab seost eraldise muutmise ja kava kavandatud muudatuste vahel. Rahalise toetuse vähenemist või muutumist võib arvesse võtta, kui põhjendatakse mõne komponendi meetme ambitsioonitaseme ja hinnangulise kulu vähendamist, suurendades samal ajal teiste meetmete hinnangulist kulu ja ambitsioonitaset.

Toetuse vähendamine

Isegi kui liikmesriikide lõplik maksimaalne rahaline toetus on vähenenud, julgustatakse neid jätkama oma taaste- ja vastupidavuskavade rakendamist, tuginedes alternatiivsetele rahastamisallikatele. Taaste- ja vastupidavusrahastu raames on oluliseks alternatiiviks artikli 14 kohased taaste- ja vastupidavusrahastu laenud, aga ka vahendite ümberpaigutused muudest ELi fondidest või siseriiklike allikate kasutamine. Kooskõlas artikli 21c lõikega 2 võivad liikmesriigid korvata maksimaalse rahalise toetuse vähenemise ka REPowerEU peatüki täiendava rahastamisega, lisades olemasolevad rahastamiskõlblikud meetmed oma REPowerEU peatükki hinnanguliste kulude ulatuses, mis vastab artikli 11 lõike 2 kohase maksimaalse rahalise toetuse vähendamise summale. Toetuse vähenemise arvutamiseks määratakse kindlaks 2020. ja 2021. aasta SKP prognoosil põhineva maksimaalse rahalise toetuse (millest on maha arvatud halduskulud) ja pärast lõplike SKP andmete avaldamist komisjoni poolt avaldatud lõpliku maksimaalse rahalise toetuse (millest on maha arvatud halduskulud) vahe. Praktikas kasutab komisjon hinnanguliste kulude arvutamiseks nende meetmete osade hinnangulisi kulusid, mis on juba kajastatud vastuvõetud nõukogu rakendusotsustes ja mis kantakse üle REPowerEU peatükki (välja arvatud uued meetmed, mille puhul on vaja uusi kuluprognoose).

Toetuse suurendamine

Liikmesriigid, kelle maksimaalne rahaline toetus pärast ajakohastamist suureneb, võivad kasutada kättesaadavaid lisavahendeid, pakkudes välja asjakohaseid uusi reforme ja investeeringuid või laiendades juba kavandatud reforme ja investeeringuid. Neil soovitatakse tungivalt eraldada lisatulud täielikult kava „REPowerEU“ eesmärkide saavutamiseks, võttes arvesse 2022. aasta ja asjakohasel juhul 2023. aasta riigipõhiseid soovitusi. Selleks et suuremast maksimaalsest rahalisest toetusest täielikult kasu saada, peaksid muudetud kava hinnangulised kulud olema vähemalt võrdsed ajakohastatud maksimaalse rahalise toetusega.

Suurema maksimaalse rahalise toetusega liikmesriigid võivad tugineda taaste- ja vastupidavusrahastu määruse artiklile 18, et taotleda olemasolevate meetmete muutmist, tingimusel et põhjendatud muudatused on vajalikud selleks, et võimaldada uute või laiendatud meetmete, eelkõige REPowerEU peatükis sisalduvate meetmete rakendamist.

V.   Kava muutmine või asendamine põhjusel, et kava või selle osa ei ole objektiivsete asjaolude tõttu enam võimalik täita

Kui mõni taaste- ja vastupidavuskavas sisalduv vahe-eesmärk või siht ei ole objektiivsete asjaolude tõttu enam saavutatav, võib asjaomane liikmesriik taaste- ja vastupidavusrahastu määruse artikli 21 kohaselt taotleda oma kava muutmist. Muudetud kava peab siiski olema kooskõlas kõigi või olulise osa asjakohaste riigipõhiste soovitustega ning kõigi muude taaste- ja vastupidavusrahastu määruses sätestatud hindamiskriteeriumidega.

Venemaa agressioon Ukraina vastu on hüppeliselt mõjutanud energia ja ehitusmaterjalide hindu. Samuti seab see ülemaailmsed tarneahelad veelgi suurema surve alla. Nende asjaolude tõsidust ei olnud võimalik ette näha ei rahastu loomise ajal ega ka ajal, mil enamik liikmesriike esitas oma taaste- ja vastupidavuskava. Need asjaolud võivad otseselt mõjutada teatavate kavades sisalduvate investeeringute tegemist ning neile võib tugineda objektiivsete asjaoludena, mis õigustavad taotluse esitamist artikli 21 alusel.

Objektiivsete asjaolude tõttu ei pruugi enam olla võimalik meedet eeldatud kulu- või tõhusustasemel rakendada või võivad objektiivsed asjaolud viia selleni, et leitakse parem alternatiiv, mis tagab paremini vastavuse taaste- ja vastupidavusrahastu määruses sätestatud eesmärkidele või 11 hindamiskriteeriumile. Sellistel juhtudel peab liikmesriik kirjeldama neid objektiivseid asjaolusid, mis põhjustavad algse meetme esialgselt kavandatud viisil rakendamise ootamatu ebatõhususe, ning tõendama, et pakutud alternatiiv sobib paremini selle meetme kavandatud eesmärkide saavutamiseks. Näiteks võiks liikmesriik esitada tõendid selle kohta, et alternatiivne meede on kulutõhusam või aitab paremini saavutada reformi või investeeringu poliitikaeesmärke.

Võttes arvesse kava „REPowerEU“ eesmärkide tähtsust praeguste probleemide lahendamisel, on muudetud taaste- ja vastupidavusrahastu määruses sõnaselgelt märgitud, et artikli 21 kohase objektiivse asjaoluna võib tugineda ka potentsiaalsele vastuolule nõukogu rakendusotsuses sätestatud olemasoleva meetme ja kava „REPowerEU“ eesmärkide vahel. Komisjon hindab igal üksikjuhul eraldi, kas liikmesriik on selles suhtes tõendanud objektiivselt kontrollitavaid asjaolusid.

Kui liikmesriigid tuginevad kava muutmisel artiklile 21, peavad nad kavandatud muudatusi piisavalt põhjendama ning võivad valida, mis liiki tõendeid ja teavet nad soovivad oma põhjenduste toetuseks esitada. Esitatava teabe ulatus sõltub muudatuste liigist ja laadist ning objektiivsetest asjaoludest, millele liikmesriik tugineb. Näiteks ei pea liikmesriigid esitama tõendeid üldteada asjaolude (nt puudujäägid tarneahelates) esinemise kohta, kuid nad peaksid esitama konkreetse teabe selliste asjaolude mõju kohta meetmetele ning konkreetsetele vahe-eesmärkidele ja sihtidele.

Järgmised stsenaariumid illustreerivad artikli 21 alusel tehtavate muudatuste liike ja liikmesriikidelt oodatava teabe liike (7):

—

Liikmesriik teeb ehitusmaterjalide hindade olulise tõusu tõttu ettepaneku muuta renoveeritavate hoonete arvu või põrandapinna suurusega seotud sihti. Taotluse toetuseks esitab ta teabe inflatsiooni kohta oma riigi ehitussektoris ja kas kohandab oma sihti proportsionaalselt suurenenud kuludega, jätab meetme välja või taotleb täiendavat rahastamist, et katta suurenenud hinnangulised kulud (esitades iga variandi puhul vajalikud tõendid kulude kohta).

—	Liikmesriik teeb pooljuhtide tarneahelas esinevate puudujääkide tõttu ettepaneku välja jätta investeering superarvuti hankimiseks. Taotlusele lisatakse kokkuvõtlik ülevaade ametiasutuste katsetest asjaomast toodet hankida ja olemasolu korral tõendid hankemenetluse ebaõnnestumise kohta.

—	Liikmesriik teeb ettepaneku muuta kodumajapidamistes katelde väljavahetamisega seotud vahe-eesmärgi tingimusi, et jätta gaasikatlad toetuse kohaldamisalast välja, kuna nende hankimine on vastuolus kava „REPowerEU“ eesmärkidega (mis REPowerEU määruse kohaselt kujutab endast objektiivset asjaolu).

—

Liikmesriik teeb kindlaks transpordisõlme ehitamise märkimisväärselt kulutõhusama viisi ja soovib vastava vahe-eesmärgi puhul muuta asjakohaseid tehnilisi kirjeldusi. Taotlusele lisatakse teave, milles selgitatakse, mis liiki analüüsi abil tehti kindlaks, et uus meetod oleks kulutõhusam, ent viiks sama üldtulemuseni.

—

Liikmesriik soovib muuta hüdroelektrijaama karakteristikuid, kuna see võimaldaks saada märkimisväärselt suuremat energiatoodangut, ehkki kulud oleksid veidi suuremad. Liikmesriik esitab lühikese analüüsi selle kohta, kuidas hüdroelektrijaama uued karakteristikud parandaksid selle üldist toimivust, ning meetme ajakohastatud kuluprognoosi.

Kavandatud muudatustega ei tohiks väheneda kava üldine ambitsioonitase ning peaks olema tagatud, et taaste- ja vastupidavuskava on jätkuvalt kooskõlas riigipõhiste soovitustega, samuti ei tohiks need tuua kaasa rakendamise edasilükkamist taaste- ja vastupidavusrahastu viimastesse aastatesse. Lisaks peaksid meetmed, millega asendatakse rakendamatuteks peetavad meetmed, aitama võimalikult suurel määral kaasa kava „REPowerEU“ eesmärkide saavutamisele (nt gaasikatelde asemel soojuspumpade kasutuselevõtmine).

Stsenaarium	Õiguslik alus
REPowerEU peatüki lisamine taaste- ja vastupidavuskavale	Artikkel 21c
Taaste- ja vastupidavuskavas sisalduvate meetmete kohandamine pärast maksimaalse rahalise toetuse ajakohastamist	Artikli 18 lõige 2
Taaste- ja vastupidavuskavas sisalduvate meetmete muutmine, sest objektiivsete asjaolude tõttu ei ole need enam rakendatavad	Artikkel 21
Taaste- ja vastupidavuskavasse meetmete lisamine taaste- ja vastupidavusrahastu kaudu täiendavate laenude võtmiseks	Artikkel 14
Eespool nimetatud stsenaariumide kombinatsioon	Artikkel 14, artikli 18 lõige 2, artikkel 21 või artikkel 21c

II OSA.

SUUNISED ADDENDUM’I KOOSTAMISEKS JA ESITAMISEKS

Käesolevas osas esitatakse üldised suunised taaste- ja vastupidavuskava addendum’i koostamiseks ja esitamiseks, sealhulgas REPowerEU peatüki koostamiseks. Siinses osas kasutatakse sõna „muutmine“ nii, et see hõlmab taaste- ja vastupidavuskava kõiki muudatusi sõltumata nende õiguslikust alusest. Oma kava muutmisel peaksid liikmesriigid esitama taaste- ja vastupidavusrahastu määruses sätestatud hindamiskriteeriumidega seotud tõendid ning kõnealuse määruse artiklites 18 ja 21c osutatud ajakohastatud teabe.

Esitatava uue teabe ulatus peaks olema proportsionaalne addendum’is kavandatud muudatustega. Kui kavandatud muudatused mõnda jagu ei puuduta, ei ole vormi vastavat osa vaja täita. REPowerEU peatükk tuleks esitada kõnealuseid sihtotstarbelisi reforme ja investeeringuid käsitleva lisakomponendina. Juba vastuvõetud kava ülesehitust ei ole vaja muuta, ja kordusi tuleks vältida.

II osa on jagatud kaheks põhijaoks. Esimeses antakse suuniseid REPowerEU peatüki koostamiseks ja teises antakse suuniseid teabe kohta, mis tuleks esitada taaste- ja vastupidavuskava üldise muutmise raames.

I.   REPowerEU peatükk

1.    Reformid ja investeeringud

REPowerEU peatükis sisalduvad meetmed peavad olema kas uued reformid ja investeeringud, mida alates 1. veebruarist 2022, või juba vastu võetud nõukogu rakendusotsuses osutatud reformide ja investeeringute (alguskuupäevaga 1. veebruar 2020) laiendatud osa. Viimasel juhul tuleb REPowerEU peatükis esitada ainult olemasoleva meetme laiendatud osa. Liikmesriigid, kelle maksimaalne rahaline toetus on artikli 11 lõike 2 kohaselt vähenenud, võivad samuti esitada meetmed, millele on osutatud juba vastu võetud nõukogu rakendusotsuses, ilma neid laiendamata ja maksimaalse rahalise toetuse vähenemise summale vastava hinnanguliste kulude summa ulatuses. Praktikas tähendab see seda, et sellisel juhul sisaldab REPowerEU peatükk juba vastu võetud nõukogu rakendusotsuses osutatud meetmete osi, mille kogukulud on maksimaalse rahalise toetuse vähenemisest väiksemad või sellega võrdsed.

Laiendatud meetmega peaks oluliselt suurenema algse meetme ambitsioonitase. See peaks kajastuma vastavate vahe-eesmärkide ja sihtide ülesehituses või tasemes. Näiteks võiks liikmesriik uue pakutava rahastuse saamiseks säilitada meetme taaste- ja vastupidavuskava olemasolevas komponendis, kuid suurendada märkimisväärselt selle sihttaset REPowerEU peatükis. Näiteks taastuvatest energiaallikatest elektrienergia tootmise võimsuse suurendamist 1 000 MW-lt 1 300 MW-le esitataks 300 MW võrra laiendamisena); renoveeritavate hoonete arvu suurendamist (ja 30 % ületava energiasäästu saavutamine) 20 000 elamult 30 000 elamule esitataks meetme laiendamisena 10 000 elamu võrra.

Lisaks tuleks meenutada, et enne läbivaadatud taaste- ja vastupidavuskava esitamist peaks liikmesriik veenduma, et reformid ja investeeringud aitavad tulemuslikult lahendada kõiki probleeme või suurt osa probleemidest, mis on kindlaks tehtud asjaomastes riigipõhistes soovitustes, sealhulgas 2022. aasta, 2023. aasta ja järgnevate poolaastatsüklite raames nõukogu vastu võetud riigipõhistes soovitustes. 2022. aasta riigipõhistes soovitustes osutatakse muu hulgas liikmesriikides lahendamist vajavatele energiavaldkonna probleemidele. Kui taaste- ja vastupidavuskava, sealhulgas REPowerEU peatükki sisaldav kava, ei vasta hindamiskriteeriumidele rahuldaval määral, ei saa sellele anda positiivset hinnangut ega eraldada täiendavaid rahalisi vahendeid.

Võttes arvesse ELi ees seisvate probleemide pakilisust ning taaste- ja vastupidavusrahastu meetmete rakendamise pingelist ajakava (viimased vahe-eesmärgid / sihid tuleb saavutada 2026. aasta augustiks), soovitatakse liikmesriikidel võimalikult suurel määral tugineda vastu võetud nõukogu rakendusotsustes juba sisalduvatele meetmetele, et toetada kava „REPowerEU“ eesmärkide õigeaegset saavutamist.

2.    Näited meetmetest, mida on võimalik REPowerEU peatükki lisada

a)   Energiataristu ja -rajatiste parandamine, et rahuldada vahetuid gaasi, sealhulgas veeldatud maagaasi varustuskindluse vajadusi, eelkõige selleks, et võimaldada tarnete mitmekesistamist liidu kui terviku huvides

Seda eesmärki kohaldatakse energiataristu ja -rajatiste suhtes, mis võimaldavad mitmekesistada liikmesriikide gaasivarustust, et rahuldada vahetuid varustuskindluse vajadusi, seadmata seejuures ohtu ELi pikaajalisi energia- ja kliimaeesmärke. Eesmärk hõlmab LNG-terminale, nagu veeldatud maagaasi ujuvhoidlad ja taasgaasistamisseadmed, gaasitorustikud ning muud gaasivõrgu osad, nagu mõõtejaamad, kompressorjaamad või gaasihoidlad.

Naftataristu ja -rajatistega seotud meetmeid, mis on vajalikud vahetute varustuskindluse vajaduste rahuldamiseks, võivad oma REPowerEU peatükki lisada üksnes need liikmesriigid, kes oma geograafilise asukoha tõttu sõltuvad Venemaa toornaftast ja kelle suhtes on tehtud erakorraline ajutine erand määruse (EL) nr 833/2014 artikli 3m lõigetes 1 ja 2 sätestatud keeldudest.

Gaasitaristusse ja asjaomaste liikmesriikide naftataristusse tehtavad investeeringud tuleks võimalikult suures ulatuses viia kooskõlla täiendavate energiataristuvajaduste hindamise tulemustega, mida on kirjeldatud komisjoni 8. märtsi 2022. aasta teatises REPowerEU kohta, ja TEN-E poliitika raames tegutsevates piirkondlikes kõrgetasemelistes töörühmades liikmesriikidega peetud aruteludega, mille tulemusi on kajastatud 18. mai 2022. aastal vastu võetud kava „REPowerEU“ III lisas.

Kuna tähelepanu keskpunktis on vahetud varustuskindluse vajadused ja kui komisjon annab positiivse hinnangu, võib meetmete puhul, millega parandatakse energiavarustuskindluse vajaduste rahuldamise seisukohast olulisi energiataristuid ja -rajatisi, tugineda erandile olulise kahju ärahoidmise põhimõttest. Selleks peavad liikmesriigid esitama asjakohase teabe kõnealuse erandi kohaldamise põhjendamiseks (vt punkt B) allpool).

Energiavarustuskindlust toetavate meetmete puhul kutsutakse liikmesriike üles pöörama tähelepanu ka projektide küberturvalisuse mõõtmele, et võimalikult suurel määral vähendada võimalikke energiavarustuse häirete riske.

b)   Hoonete ja elutähtsa energiataristu energiatõhususe suurendamine, tööstuse dekarboniseerimine, säästva biometaani ja taastuvallikatest toodetud või saastevaba vesiniku tootmise ja kasutuselevõtu suurendamine ning taastuvenergia osakaalu suurendamine ja selle kasutuselevõtu kiirendamine

1)

See eesmärk hõlmab selliseid meetmeid nagu hoonete energiatõhusaks renoveerimised, sealhulgas energiatõhususe parandamise meetmed või taastuvate energiaallikate integreerimine, samuti kütte- ja jahutussüsteemide dekarboniseerimine, energiatõhususe meetmed tõhusates kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemides või kulutõhusad ettevõtete energiatõhususe parandamise meetmed, nimelt need, mille eesmärk on rakendada energiaaudititest tulenevaid soovitusi. Sellised meetmed peaksid vähendama sõltuvust fossiilkütustest ja toetama taastuvenergia kasutuselevõttu. Seda eesmärki täidavad näiteks järgmised meetmed: — toetus renoveerimisele ja tehnoloogilistele lahendustele, mis parandavad hoonete energiatõhusust, näiteks keskmiselt vähemalt 30 % (võimaldades halvimate tõhususnäitajatega hoonetele ja madala sissetulekuga leibkondadele eelisjuurdepääsu); — kütte- ja jahutussüsteemide dekarboniseerimine tõhususe suurendamiseks, näiteks soojuspumbad (sealhulgas hübriidsoojuspumbad), väga energiatõhus taastuvenergial põhinev kaugküte ja -jahutus, fotogalvaaniline energia, kohapeal toodetud taastuvenergia salvestamine, arukad termostaadid jne; — sihtotstarbeliste rahastamisvahendite kasutuselevõtmine või InvestEU tagatise pakkumises osalemine, et toetada investeeringuid hoonete energiatõhusaks renoveerimisse (nt halvimate tõhususnäitajatega elu- ja mitteeluhoonete renoveerimine, küttesüsteemide dekarboniseerimine ja kohapeal taastuvate energiaallikate paigaldus); — selliste riiklike või piirkondlike tehnilise abi võimaluste loomine, millega toetatakse suure hulga rahaliselt usaldusväärsete ja erainvestoritele atraktiivsete energiatõhususe parandamise ja hoonete renoveerimise projektide arendamist; — selliste riiklike energiatõhususe fondide loomine või olemasolevate fondide tugevdamine, mis hõlmavad sihtotstarbelisi rahastamisvahendeid energiatõhususe parandamiseks ja hoonete renoveerimiseks; — ehitust ja hooneid käsitlevate õigusaktide ajakohastamine nõudega, et uued ehitus- ja renoveerimistööd oleksid energiatõhusamad; — seadusandlikud meetmed, millega nõutakse arukate energiaarvestite kohustuslikku paigaldamist hoonetesse.

2)	Tööstuse dekarboniseerimise eesmärki käsitletakse täpsemalt alljärgnevas tekstikastis.

3)

Säästva biometaani ja vesiniku kasutuselevõtu toetamise eesmärk on seotud investeeringutega, mille eesmärk on suurendada säästva biometaani tootmisvõimsust ja kasutamist (sealhulgas ühendused, mis võimaldavad säästva biometaani segamist gaasitaristus) ning saastevaba vesiniku (8) tootmisvõimsust (sealhulgas saastevaba vesiniku tootmiseks vajaliku vastava taastuvenergia tootmisvõimsuse suurendamine). See eesmärk on seotud ka investeeringutega saastevaba vesiniku (9) tootmisvõimsusesse ja spetsiaalsesse vesinikutaristusse, sealhulgas torujuhtmetesse, hoidlatesse ja sadamaterminalidesse.

Asjakohased reformid võiksid hõlmata stiimuleid säästva biometaani ja biogaasi tootmisse või kasutamisse investeerimiseks (kvoodid, hinnavahelepingud) või reforme, mille puhul nähakse ette asjakohane õigusraamistik ja reguleeriv kord taastuvallikatest toodetud või saastevaba vesiniku tootmiseks, kasutamiseks, transpordiks ja ladustamiseks, keskendudes kooskõlas ELi vesinikustrateegiaga sektoritele, mida on keeruline dekarboniseerida.

4)

Taastuvenergia osakaalu suurendamise ja taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamise eesmärk hõlmab taastuvenergia tootmisvõimsuse suurendamise meetmeid, elektrivõrgu tugevdamist või ajakohastamist taastuvenergia integreerimiseks ja energia salvestamiseks ning reforme, mille eesmärk on muuta taastuvenergiaprojektide, sealhulgas nende võrku ühendamise loamenetlused kiiremaks.

Reformide eesmärk peaks olema taastuvenergiaprojektidele lubade andmise lihtsustamine ja kiirendamine, sealhulgas näiteks menetluste digitaliseerimine või keskkonnalubade andmiseks ühtse kontaktpunkti loomine, või (ruumilise) planeerimise, sealhulgas taastuvenergia arendamiseks eriti sobivate alade määramise parandamine. Reformidega peaks kaasnema haldusressursside tugevdamine ja halduspersonali töötajate oskuste täiendamine, et tulla toime loataotluste arvu suurenemise ja menetluste kiirendamisega, ning muud haldussuutlikkust parandavad meetmed, näiteks paremad vahendid ja ratsionaliseeritud töövood.

Konkreetselt küttesektoris on seda eesmärki võimalik täita järgmiste meetmete abil:

—

sihtotstarbelised rahastamisvahendid või muu toetus, subsiidiumidel või maksusoodustustel põhinevad stiimulid taastuvenergial põhinevasse väga energiatõhusasse küttesse ja kaugküttesse investeerimiseks, sealhulgas tarbijatele pakutavad stiimulid soojuspumpade ja päikesekütteseadmete paigaldamiseks või tänapäevase tõhusa taastuvenergial ja heitsoojusel põhineva kaugkütte- ja -jahutusvõrguga ühendamiseks;

—	kavad fossiilkütustel põhinevate küttesüsteemide asendamiseks taastuvenergial põhinevate tehnoloogiliste lahendustega (taastuvatel energiaallikatel põhinev küte ja kaugküte, tööstusheitsoojus- ja -jahutusvõrkude kasutamine);

—	kaugküttesüsteemide moderniseerimine, et asendada fossiilkütused soojuspumpade või taastuvate energiaallikatega, töötemperatuuride optimeerimine, soojuskadude vähendamine kaugküttevõrgus, alajaamade ajakohastamine, kontrollerite kasutuselevõtmine, soojussalvestusvõimaluste suurendamine.

ba)   Energiaostuvõimetuse vähendamine

Kooskõlas Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõtetega võivad REPowerEU peatükid sisaldada ka meetmeid struktuurseks energiaostuvõimetuse algpõhjustega tegelemiseks pikaajaliste investeeringute ja reformide kaudu, sealhulgas energiatõhususe, hoonete renoveerimise ning tarbijakaitse ja tarbijate mõjuvõimu suurendamise valdkonnas. Selliste reformide ja investeeringute kaudu tuleks pakkuda piisavat rahalist toetust, et struktuurselt vähendada suurte energiaarvete tõttu tõsistes raskustes olevate väikese sissetulekuga leibkondade (kuni 100 % kuludest) ja haavatavate ettevõtjate, sealhulgas mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) ning energiamahukate tööstusharude ettevõtjate energianõudlust.

Neid eesmärke võib olla võimalik täita järgmiste meetmete abil (10):

—	energiatõhususe kavade rahaline toetamine, sealhulgas sihtotstarbeliste rahastamisvahendite kaudu;

—	kavad suurte elektriarvete tõttu raskustes olevate kodumajapidamiste ja ettevõtjate, sealhulgas VKEde elektrinõudluse vähendamiseks;

—	muude taaste- ja vastupidavuskavas sisalduvate kavade täiendav rahastamine, et suurendada haavatavatele leibkondadele antavat abi, nt energiatõhusust parandavate renoveerimiste jaoks;

—	kavad, millega toetatakse energiatõhusaks renoveerimist või küttelahenduste paigaldamist;

—	energiakogukondade toetamine ja edendamine;

—	üldsusele energiaalase harimise programmid, mille eesmärk on suurendada teadlikkust energia säästmisest, pöörates erilist tähelepanu suure energiatarbimise mustritele ja suurtele energiatarbijatele;

—	hoonete renoveerimise võimaluste, energiamärgiste ja energiaauditite soovituste valdkonnas reaalset nõustamist ja abi (mitte ainult teavet) pakkuvate ühtsete kontaktpunktide kasutuselevõtmine;

—	reformid, mille puhul eluruumide ja ärikinnisvara rentimise kontekstis võetakse arvesse energiatõhususe taset.

bb)   Energianõudluse vähendamise stimuleerimine

Energianõudluse vähendamise stimuleerimise eesmärki kohaldatakse meetmete suhtes, mis on suunatud ettevõtete tootmisprotsessidele/teenuste osutamisele, ning see on seotud küsimustega, mida käsitletakse allpool selleteemalises osas (Euroopa tööstusbaasi tugevdamine). Asjakohaste energiakulude ja struktuurimeetmete kombineerimise üks näide on elektrinõudluse lühiajalisest vähendamisest tulenevate tootmiskadude ajutine rahaline hüvitis, millega kaasneb nõue teha investeeringuid, millel on pikaajaline mõju kava „REPowerEU“ eesmärkidele (nt kasvuhoonegaaside heitemahukuse vähendamine ettevõtte tootmisprotsessides (11) 2026. aasta keskpaigaks, näiteks taastuvenergiale ülemineku kaudu või energia säästmise meetmete abil).

Investeeringuid energianõudluse vähendamisse võiks täiendada reformidega, millega pakutakse regulatiivseid stiimuleid energiatõhususe pikaajaliseks parandamiseks, nimelt:

—	hoonete renoveerimise võimaluste, energiamärgiste ja energiaauditite soovituste valdkonnas nõustamist ja abi (mitte ainult teavet) pakkuvate ühtsete kontaktpunktide kasutuselevõtmine;

—	kavad, millega stimuleeritakse hoonete energiatõhususe parandamise eesmärgil renoveerimist või küttelahenduste paigaldamist, nagu on kirjeldatud punkti b alapunktis 1.

c)   Riigisisese ja piiriülese energiaülekande ja -jaotuse kitsaskohtade kaotamine, elektrienergia salvestamise toetamine ja taastuvate energiaallikate integreerimise kiirendamine ning heiteta transpordi ja selle taristu, sealhulgas raudteede toetamine

Energiaülekande, -jaotuse ja salvestamisega seotud meetmed on näiteks järgmised:

—	elektrienergia salvestamise rajatised, eelkõige taastuvate energiaallikate kasutuselevõtu toetamiseks ja/või ülekoormuse minimeerimiseks;

—	riiklike elektrijaotus- ja ülekandevõrkude arendamine, eelkõige kitsaskohtade kõrvaldamine ja taastuvate energiaallikate edasise integreerimise edendamine;

—	elektrivõrkude vaheliste ühenduste ehitamine;

—	tariifide reformimine ja võrguühendusprojektide lihtsustamine;

—	reformid energiasüsteemi paindlikkuse suurendamiseks;

—	jaotus- ja ülekandevõrkude ajakohastamise ning taastuvenergia enampakkumiste läbipaistvate ajakavade koostamine.

Heiteta transpordiga seotud meetmed on näiteks järgmistel eesmärkidel elluviidavad investeeringud või reformid:

—	väljalasketoru heitgaasita sõidukite, näiteks 100 % elektrisõidukite või vesinikupõhise kütuseelemendiga sõidukite ning heitevabade laevade/õhusõidukite kasutuselevõtmine;

—	heitevabade transpordivarade uuendamine ning heitevabade transpordivarade ja -taristute moderniseerimine väljalasketoru heitgaasita sõidukite ning laevade/õhusõidukite jaoks;

—	heiteta raudteeveeremi ning sellega seotud raudteetaristu ja allsüsteemide kasutuselevõtmine; elektrisõidukite laadimispunktide kasutuselevõtmine, elektrivõrguühenduste uuendamine, vesinikutanklate või elektrifitseeritud teesüsteemide kasutuselevõtmine;

—

õigusraamistiku reformimine, et edendada väikeste sisepõlemismootoriga autode moderniseerimist elektrisõidukiteks, kiirendades moderniseerimise tüübikinnitusmenetlusi; stiimulite pakkumine moderniseerimistööstusele ja tarbijatele (maksusoodustused, soodsatel tingimustel antavad laenud või toetused alginvesteeringuteks) ning teadlikkuse suurendamise kampaania väljatöötamine;

—	investeeringud saastevabal vesinikul põhinevate lennukikütuste tootmisse ja seda tootmist stimuleerivad reformid.

d)   Punktides a, b, ba, bb ja c osutatud eesmärkide toetamine töötajate kiirema ümberkvalifitseerimise kaudu, mis hõlmab roheliste kutseoskuste ja nendega seotud digioskuste omandamist, ning rohepöördega seotud kriitilise tähtsusega toorainete ja olulise tehnoloogia väärtusahelate edendamise kaudu.

Mis puudutab rohelisi kutseoskusi ja nendega seotud digioskusi, siis see eesmärk aitab kaasa tööjõu varustamisele oskuste ja pädevustega, mis on vajalikud, et saavutada energia- ja kliimaeesmärgid, eelkõige peamiste tööstussektorite kliimaneutraalsus. Meetmed võivad hõlmata näiteks järgmist:

—	tööjõu täiendus- ja ümberõpe koolituste ja prognoosivahendite abil, pöörates erilist tähelepanu alaesindatud rühmadele;

—	õpipoisiõppe-, praktika- ja töövarjuna tegutsemise kavad, sealhulgas koostöös asjaomaste ettevõtjatega;

—	hariduse ja koolituse õppekavade kohandamine ning sellega seotud haridus- ja karjäärinõustamine;

—	stiimulid taastuvenergia- ja ehitussektori olemasoleva tööjõu oskuste täiendamiseks ning uute kvalifitseeritud spetsialistide koolitamiseks.

Mis puudutab rohepöördega seotud kriitilise tähtsusega toorainete ja olulise tehnoloogia, eelkõige nullheitega tööstustehnoloogia väärtusahelate edendamist, siis seda eesmärki saab täita meetmete abil, millega tugevdatakse liidu puhta tehnoloogia materjalide ja komponentide tehnoloogilist ja tootmisbaasi, et suurendada ELi strateegiliste väärtusahelate vastupanuvõimet ja suveräänsust, sealhulgas ringmajanduse tugevdamise kaudu (vt eraldi tekstikasti allpool).

Euroopa tööstusbaasi tugevdamine kõrgete energiahindade tingimustes Euroopa Ülemkogu rõhutas 15. detsembri 2022. aasta järeldustes vajadust kaitsta Euroopa majanduslikku, tööstuslikku ja tehnoloogilist baasi kõrgete energiahindade ja ülemaailmse konkurentsi karmistumise kontekstis. Seonduvate probleemide lahendamiseks ning Euroopa majandusliku vastupanuvõime ja konkurentsivõime suurendamiseks on Euroopa Ülemkogu kutsunud üles võtma koordineeritud meetmeid, mis hõlmavad kõigi asjakohaste riiklike ja ELi vahendite mobiliseerimist. REPowerEU määruses tunnistatakse tööstuse rolli fossiilkütustest sõltuvuse vähendamisel ning mitmekesisema energiavarustuse tagamisel ja taastuvenergia kasutuselevõtmisel ELis. Esiteks tekitab töötlev tööstus suurima osa ELi kasvuhoonegaaside heitkogustest (22 %) ja seega on tööstusprotsesside kiire dekarboniseerimine oluline tegur nii kliimaeesmärkide kui ka kava „REPowerEU“ eesmärkide saavutamisel. Teiseks on tugev ja innovaatiline ELi tootmis-, tööstus- ja tehnoloogiline baas peamistes puhta tehnoloogia väärtusahelates vajalik selleks, et fossiilkütuste asendamisel taastuvate energiaallikatega ei muutuks EL kliimaneutraalse majanduse jaoks oluliste seadmete, komponentide ja materjalide osas üleliia sõltuvaks kolmandatest riikidest. Sellega seoses julgustatakse liikmesriike kava „REPowerEU“ prioriteetide üldise tasakaalustamise raames pakkuma oma REPowerEU peatükkides välja meetmeid ja investeeringuid, mis toetavad ELi tööstuse üleminekut heiteta või vähese CO2 heitega tehnoloogiale teel kliimaneutraalsuse saavutamiseni, säilitavad ELi peamiste puhta tehnoloogia tööstusharude praeguse ja tulevase konkurentsivõime ning toetavad nende tootmis- ja innovatsioonisuutlikkuse laiendamist, sealhulgas nende tarneahelate peamistes segmentides, ning üldisemalt säilitavad ELi ülemaailmse atraktiivsuse strateegilistesse puhta tehnoloogia tööstusharudesse tehtavate investeeringute sihtkohana. Sellist investeerimistoetust (nt maksusoodustused või muud liiki toetus) tuleks kombineerida täiendavate reformidega, mis võimendavad rahalise toetuse mõju. Samuti väärib meenutamist, et liikmesriigid võivad rahastada investeeringuid pikaajalistesse varadesse ja teatavatel asjaoludel selliste projektidega seotud ajutisi tegevuskulusid (nii olemasolevate taaste- ja vastupidavuskavade kui ka REPowerEU peatükkide raames). Selleks et tegevuskulud oleksid taaste- ja vastupidavusrahastust toetuse saamiseks rahastamiskõlblikud, peaksid need moodustama lahutamatu osa reformist/investeeringust, mis aitab täita taaste- ja vastupidavusrahastu hindamiskriteeriume, ning piirduma investeeringu kavandatud pikaajaliste tulemuste saavutamiseks vajalikuga ja olema neid silmas pidades proportsionaalsed (vt näiteks allpool esitatud praktilisi näited, mis võivad olla liikmesriikide kindlaks tehtud sõlmküsimuste lahendamise seisukohast asjakohased). Alljärgnevalt on toodud mõned näited kava „REPowerEU“ eesmärkidega seotud meetmeliikide kohta, mille lisamist oma REPowerEU peatükki liikmesriigid võiksid kaaluda. Artikli 21c lõike 3 punkt b – tööstuse dekarboniseerimine ning taastuvenergia osakaalu suurendamine ja selle kasutuselevõtu kiirendamine — Investeeringud terasetootmise dekarboniseerimisse, näiteks kõrgahjupõhiste tootmisprotsesside asendamisse elektrifitseerimisel või vesinikul põhinevate heiteta või vähese heitega tootmisprotsessidega. See projekt võiks hõlmata ka saastevaba vesiniku tootmist ja katta investeeringuga seotud tegevuskulud. Kaasnev reform võiks hõlmata maksusoodustusi uute heitevabade läbimurdeliste tehnoloogiliste lahendustega seotud teadusuuringutele ja innovatsioonile. — Tuulegeneraatorite komponentide (labad, mastid, turbiinid, kaablid) tootmise toetamine. Seda võiks kombineerida reformiga, millega nähakse ette tuuleenergiavarustuse siduv riiklik eesmärk, ning tuuleenergia arendamise ja enampakkumiste prognoositavama kavandamisega. — Päikeseelektrisüsteemide komponentide (polükristalliline räni, valuplokid ja pooljuhtplaadid, elemendid, moodulid, vaheldid) tootmise toetamine (sh kapitalikulud). Seda võiks kombineerida reformiga, millega nähakse ette päikesepaneelide kohustuslik kasutuselevõtmine teatava pinnaga suurte hoonete katustel (nt kontorihooned, supermarketid, laod, parkimismajad) või vertikaalsete kahepoolsete päikesepaneelide kohustuslik kasutuselevõtmine maanteedel. Artikli 21c lõike 3 punkt d – energianõudluse vähendamise stimuleerimine — Soojuspumpade, sealhulgas tööstuslike soojuspumpade ostmise ja paigaldamise toetamise programmid. Rahastamine võiks hõlmata ka elemente, mis on seotud VKEde toetamisega ja teadlikkuse suurendamise kampaaniatega energiaauditite valdkonnas. Investeeringuid täiendav reform võiks hõlmata tööstusrajatistes fossiilkütuste kasutamise järkjärgulise lõpetamise kuupäeva kehtestamist või siduvaid dekarboniseerimise kavasid iga tööstussektori või käitise tasandil. — Investeeringud, millega toetatakse energiamahukates tööstusharudes kõige tulemuslikumate heitsoojuse kasutamise tehnoloogiliste lahenduste väljatöötamist ja kasutuselevõttu. Toetust võiks laiendada ka paigaldamisega seotud lisavajadustele (projekti kavandamine, patendilitsentsid, töötajate koolitus). Toetust võib anda ka maksusoodustuste vormis. Liikmesriigid võiksid kombineerida seda regulatiivsete stiimulitega, näiteks kohustusega korraldada teatavat liiki rajatistes madalatemperatuurilisel heitsoojusel põhinev elektritootmine. Artikli 21c lõike 3 punkt e – elektrienergia salvestamise toetamine ja taastuvate energiaallikate integreerimise kiirendamine — Tööstuskäitise energiakeskus, milles päikeseenergia tootmine on ühendatud kohapeal energia suuremahulise salvestamisega. Toetus võib hõlmata ka teatavaid investeeringuga seotud kulusid, nagu varuosade hankimine, rajatiste ehitamisega seotud tööjõukulud ja halduskulud. Kaasnevad reformid võiksid hõlmata rajatiste ehitamise ja nende võrguga ühendamise loamenetluste lihtsustamist. — Energiasalvestussüsteem, mis annab akudele (näiteks elektrisõidukitest) uue elu. Investeering võiks katta korduskasutatavate või ringlussevõetud akude hankimisega seotud kulud. Selliseid investeeringuid võiks täiendada reformiga, millega tugevdatakse elektriautotootjate ringlussevõtukohustusi. Artikli 21c lõike 3 punkt f – rohepöördega seotud kriitilise tähtsusega toorainete ja olulise tehnoloogia väärtusahelate edendamine — Rajatis saastevabaks liitiumi tootmiseks geotermilisest soolveest (kasutades liitiumi otsest ekstraheerimist), sealhulgas käivitamisetapi kulud (nt asjaomaste patentide litsentsid). Seda võiks kombineerida reformiga, millega ergutatakse saastevaba liitiumi kasutuselevõttu, sealhulgas autotööstuses ja taastuvenergiasektoris. — Patareide ja akude katoodi- ja anooditootmisrajatised, sealhulgas patareide ja akude korduskasutus- ja ringlussevõturajatised ning gigatehaste tootmisseadmete tootmine. Seda võiks kombineerida tehaste ehitamise loamenetluste lihtsustamisega ning ambitsioonikate eesmärkidega ringlussevõetud patareide ja akude kasutamise ja ressursitõhususe standardite osas. — Vase rafineerimistehaste tehnoloogilised täiendused, mis võimaldavad võtta ringlusse eeltöödeldud elektroonikajäätmeid (elektroonikaromusid), et taaskasutada peamiselt vaske, tina, niklit ja rohepöördega seotud väärismetalle. See võib hõlmata üleminekukulusid, mis on seotud koolitusega olemasoleva personali ümberkvalifitseerimiseks, ning elektroonikaromude kogumise ja veoga seotud kulusid. Võimalik täiendav reform võiks hõlmata elektroonikaromude liigiti kogumise ja korduskasutamise/ringlussevõtu kõrgemate eesmärkide kehtestamist. Millist toetusmudelit võivad liikmesriigid kaaluda? Asjakohase rahalise toetusvahendi ülesehitus peaks tagama, et abi vajavad tööstusharud saaksid rahastamise kiiresti ära kasutada. Sellega seoses võiks enne uute finantsvahendite loomist kaaluda olemasolevate toetuskavade ja projektide laiendamist. Olemasolevatel ELi tööstusliitudel (eelkõige akude, fotogalvaanilise päikeseenergia, kriitilise tähtsusega toorainete ja vesiniku valdkonnas) on sageli ootel olevaid projekte, mille rahastamist võiks selliste toetuskavade raames kaaluda, kui see on vajalik ja proportsionaalne. Samuti võiks toetada projekte, mis said innovatsioonifondilt positiivse hinnangu, kuid jäid allapoole rahastamiskünnist. Lisaks pakuvad taaste- ja vastupidavusrahastu laenud konkurentsivõimelisi rahastamistingimusi. Nende soodsate kapitalikulude ettevõtjatele ülekandmiseks on võimalik kasutada mitmesuguseid lahendusi, näiteks: — anda taaste- ja vastupidavusrahastu laene rahvusvaheliste finantsasutuste, mitmepoolsete arengupankade ja kommertspankade kaudu, et tagada laenude kiire kasutuselevõtt, tuginemata avaliku halduse ressurssidele; — kasutada laenutagatisi, et vähendada laenuandjate riski ja muuta puhta tehnoloogia projektide rahastamine nende jaoks atraktiivsemaks; — luua fond, mis pakub sildrahastamislahendusi, et võimaldada ettevõtetel ületada vahe kulude kandmise aja ja pikemaajalistest investeeringutest tulu saamise aja vahel.

3.    Olulise kahju ärahoidmise põhimõte

Olulise kahju ärahoidmise põhimõtte kohaldamine REPowerEU raames

Rahastust toetatavate reformide ja investeeringute suhtes kohaldatakse jätkuvalt olulise kahju ärahoidmise põhimõtet kooskõlas taaste- ja vastupidavusrahastu määrusega, rakendades ühte sihipärast erandit, mille eesmärk on tagada ELi vahetu energiajulgeolek.

Kava „REPowerEU“ eesmärke toetavaid meetmeid, mis on vastuvõetud taaste- ja vastupidavuskavades juba kirjas, on olulise kahju ärahoidmise põhimõtte järgimise suhtes juba hinnatud. Seetõttu ei ole selliste meetmete laiendatud osade uus hindamine vajalik. Hindamist võib olla vaja läbi vaadata üksnes juhul, kui meetmete muudatuste laad võib mõjutada hinnangut olulise kahju ärahoidmise põhimõtte järgimisele. Uute meetmete puhul peaksid liikmesriigid esitama teabe selle kohta, kuidas need on olulise kahju ärahoidmise põhimõttega kooskõlas.

Selleks peaksid liikmesriigid esitama REPowerEU meetmete puhul olulise kahju ärahoidmise põhimõtte järgimise kohta enesehindamise või muutma olemasolevat enesehindamist kooskõlas käesolevate suuniste II jao punkti 1 alapunktiga D.

Eelistatav on lisada REPowerEU peatükki ainult need meetmed, mis olemuslikult vastavad olulise kahju ärahoidmise põhimõtte nõuetele, mida saab tõendada olulise kahju ärahoidmise põhimõtte järgimise enesehindamisel. Selliste meetmete puhul ei pea nende meetmete ja/või vastavate vahe-eesmärkide ja sihtide kirjelduses esitama konkreetseid olulise kahju ärahoidmise põhimõtte järgimise tagatisi.

Teisisõnu – see, kas nõutakse konkreetseid olulise kahju ärahoidmise põhimõtte järgimise tagatisi, sõltub meetmete laadist, mis selgub liikmesriikide esitatud teabest.

Olulise kahju ärahoidmise põhimõttest kava „REPowerEU“ raames tehtav erand

Kui komisjon on andnud positiivse hinnangu, ei kohaldata olulise kahju ärahoidmise põhimõtet meetmete suhtes, mille eesmärk on täiustada energiataristut ja -rajatisi, et rahuldada vahetuid energiavarustuskindluse vajadusi.

Hinnates seda, kas meetme puhul võib kohaldada erandit olulise kahju ärahoidmise põhimõttest, võtab komisjon arvesse nelja nõuet. Komisjon võib oma hindamise toetamiseks küsida liikmesriikidelt asjakohast teavet.

—	Kas meede on vajalik ja proportsionaalne vahetute varustuskindluse vajaduste rahuldamiseks vastavalt artikli 21c lõike 3 punktile a, võttes arvesse puhtamaid teostatavaid alternatiive ja seotuse efekti ohtu?

Meetme vajalikkuse ja proportsionaalsuse hindamisel võtab komisjon arvesse asjaomase liikmesriigi gaasi- või naftanõudluse prognoose, ühendusvõimsust ja kaubandust naaberriikidega, samuti 2030. aastaks seatud kliima- ja energiaeesmärke ning Venemaalt pärit impordi katkemise mõju. Lisaks kaalub komisjon meetmega kaasnevat täiendavat võimsust ja energiamahtu, projekti küpsust ja ajakava ning täiendavate projektide olemasolu, sealhulgas naaberliikmesriikides.

Liikmesriikidel palutakse esitada kogu asjakohane teave, et komisjon saaks oma hinnangu anda. Liikmesriigi esitatud teabe põhjal hindab komisjon ka seda, kas puhtamad alternatiivid, millel on sama võimsus, sarnane ajakava ja võrreldavad kulud, võivad olla tehnoloogiliselt ja majanduslikult teostatavad. Näiteks võib komisjon küsida teavet liikmesriigi kaalutud alternatiivsete lahenduste kohta, nagu samaväärse võimsusega suuremahuliste taastuvenergia tootmise projektide arendamine. Lisaks peaks täiendav gaasitaristu olema võimaluse korral tulevikukindel, et võimaldada selle pikaajalist jätkusuutlikkust edaspidi säästvate kütuste kasutuselevõtu kaudu. Näiteks peaksid liikmesriigid selgitama, kas taristut oleks võimalik käitada 100 % puhta vesiniku või selle derivaatidega, ning kui see ei ole võimalik, esitama asjakohased põhjused.

—	Asjaomane liikmesriik on teinud rahuldavaid jõupingutusi, et piirata võimalikku kahju keskkonnaeesmärkidele määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, kui see on teostatav, ja leevendada kahju muude meetmete, sealhulgas REPowerEU peatükis sätestatud meetmete abil.

Komisjon võtab hindamisel arvesse üldisi jõupingutusi, mida liikmesriik teeb selleks, et piirata meetmest tulenevat kahju määruse (EL) 2020/852 artiklis 17 sätestatud kuuele keskkonnaeesmärgile, sealhulgas REPowerEU peatükis esitatud meetmete kaudu.

REPowerEU peatükis sisalduvaid meetmeid tuleks rakendada kooskõlas kohaldatava ELi ja riikliku keskkonnaalase õigusraamistikuga. See aitab vähendada kahju, eelkõige saastamise kontrollimise ja ennetamise ning elurikkuse ja veekogude kaitsmise kaudu, esmajoones keskkonnamõju hindamise alusel. Liikmesriikide jõupingutused peaksid võimaluse korral sisaldama elemente, millega piiratakse keskkonnaeesmärkide võimalikku kahjustamist. Näiteks kliimamuutuste leevendamise eesmärgi puhul soovitatakse liikmesriikidel esitada teavet projekti planeeritud võimsuse ja kavandatud kasutamise kohta, tõendamaks, et projekti ulatus ei ole suurem, kui on vajalik ELi energiavarustuskindluse vajaduste rahuldamiseks lühikeses perspektiivis. Kliimamuutustega kohanemise suhtes võiks korraldada asjakohase kliimariskide hindamise, et piirata kliimaohtude riski projekti käitamisel. Liikmesriigid peaksid tegema jõupingutusi, et vältida muude keskkonnaeesmärkide olulist kahjustamist.

—	Meede ei ohusta liidus 2030. aastaks seatud kliimaeesmärkide ja 2050. aastaks ELi kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamist, võttes arvesse kvalitatiivseid kaalutlusi.

Komisjon võtab hindamisel arvesse projekti võimsust ja seda, kas projekt on kavandatud nii, et see täidaks vahetuid energiavarustuskindluse vajadusi, pidades silmas üldeesmärki vähendada sõltuvust Venemaalt pärit fossiilkütustest ja mitmekesistada energiavarustuse allikaid. Samuti kaalub ta, kas meede on kooskõlas liikmesriigi riiklikus energia- ja kliimakavas esitatud laiema energia- ja kliimapoliitikaga. Lisaks võtab ta arvesse REPowerEU peatükis ja taaste- ja vastupidavuskavas esitatud laiemat meetmete kogumit, pidades silmas nende panust liidu 2030. aasta kliimaeesmärkide ja 2050. aastaks ELi kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamisse.

—	Meede on kavandatud toimima 31. detsembriks 2026.

Komisjon hindab iga esitatud projekti ajakava veendumaks, et meede on kavandatud toimima 31. detsembriks 2026. Selleks soovitatakse liikmesriikidel esitada teavet projekti elluviimise seisu ja tegevuskava kohta, millest nähtub, et käivitamine 2026. aastaks on võimalik.

Artikli 21c lõike 8 kohaselt ei tohi direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10e lõike 1 kohaselt kättesaadavaks tehtavat tulu kasutada reformide ja investeeringute jaoks, mille suhtes kohaldatakse erandit olulise kahju ärahoidmise põhimõttest. Seetõttu veendub komisjon, et nende reformide ja investeeringute hinnangulised kulud, mille suhtes ei kohaldata erandit olulise kahju ärahoidmise põhimõttest, on vähemalt võrdsed REPowerEU meetmete jaoks taaste- ja vastupidavusrahastu määruse artikli 21a kohaselt liikmesriigile eraldatava täiendava tagastamatu rahalise toetusega (HKSi tulu).

Lisaks ei tohi olulise kahju ärahoidmise põhimõttest tehtava erandi alla kuuluvate meetmete hinnangulised kogukulud ületada 30 % REPowerEU peatükis sisalduvate meetmete hinnangulistest kogukuludest. Selle piirmäära arvutamiseks jagatakse nende meetmete hinnanguliste kulude summa kõigi REPowerEU peatükis sisalduvate meetmete hinnanguliste kulude summaga.

Illustreerivad näited teabe kohta, mida liikmesriigid võiksid esitada:

Mida komisjon hindab?	Mis liiki teavet liikmesriigid võiksid hindamise toetamiseks esitada?
Meede on vajalik ja proportsionaalne vahetute varustuskindluse vajaduste rahuldamiseks	— Venemaalt pärit gaasi/nafta impordi katkemise mõju ning seda importi asendava meetme hinnangulise võimsuse ja rakendamise kirjeldus. — Gaasi- või naftanõudluse prognoosid, mis põhinevad näiteks riiklike energia- ja kliimakavade ajakohastamisel tehtud tööl. — Ajakava, kulude ja võimsuse poolest võrreldavate puhtamate alternatiivsete lahenduste kaalumine (nt teostatavad suuremahulised taastuvenergiaprojektid, torustike või rajatiste sobivus 100 % puhta vesiniku kasutamiseks, et vältida seotuse efekti, konstruktsioonielemendid, mis võimaldavad kasutusotstarbe muutmist). — Selgitus panuse kohta liidu kui terviku või mitme liikmesriigi energiajulgeolekusse. Selgitus selle kohta, miks meetme ulatus ei ole suurem, kui on vajalik meetme eesmärkide saavutamiseks.
Üldised jõupingutused, mida liikmesriik on teinud selleks, et piirata võimalikku kahju keskkonnaeesmärkidele	— Asjakohased tõendid jõupingutuste kohta, mida tehakse selleks, et piirata võimalikku meetmest tulenevat kahju keskkonnale (nt asjakohase kliimaohtude hindamise järeldused, keskkonnamõju hindamise tulemused). — Selgitus selle kohta, kuidas muude meetmetega, sealhulgas REPowerEU peatükis ja mujal taaste- ja vastupidavuskavas sisalduvate meetmetega, hoitakse ära keskkonnaeesmärkide kahjustamist.
Meede ei ohusta liidus 2030. aastaks seatud kliimaeesmärkide ja 2050. aastaks ELi kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamist	— Muude meetmete, sealhulgas REPowerEU peatükis ja mujal taaste- ja vastupidavuskavas sisalduvate meetmete panus kliimaeesmärkide saavutamisse. — Kooskõla paketi „Eesmärk 55“ kliimaeesmärkidega ning meetme võimalik integreerimine algsesse või ajakohastatud riiklikusse energia- ja kliimakavasse, mis näitab, et meede ei ohusta kliimaeesmärkide saavutamist ega 2050. aastaks ELi kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamist.
Meede on kavandatud toimima 31. detsembriks 2026	— Projekti aja- ja tegevuskava, sealhulgas eeldatav elluviimise seis 31. detsembril 2026 (lepingute sõlmimise menetluste ning esitatud projektide, kooskõlastuste ja lubade seis).

4.    Piiriülene ja mitut riiki hõlmav mõõde ja mõju

Piiriülese taristu projektid ja mitut riiki hõlmavad projektid on olulised kava „REPowerEU“ eesmärkide saavutamiseks keskpikas perspektiivis ning nende elluviimine on kava „REPowerEU“ raames soovitatav. Meetmetel on piiriülene või mitut riiki hõlmav mõõde või mõju, kui need aitavad kindlustada energiavarustust liidus tervikuna või vähendavad sõltuvust fossiilkütustest ja/või energianõudlust.

REPowerEU määrus sisaldab artikli 18 lõike 4 punktis h lisanõuet seoses piiriüleste või mitut riiki hõlmavate projektidega. Liikmesriigid peavad oma REPowerEU peatükis tooma välja, millistel selles peatükis esitatud meetmetel, sealhulgas meetmetel, mille abil lahendatakse komisjoni viimases vajaduste hinnangus kindlaks tehtud probleeme, on piiriülene või mitut riiki hõlmav mõõde ja mõju. Lisaks peavad liikmesriigid osutama, kas nende meetmete hinnangulised kogukulud moodustavad vähemalt 30 % REPowerEU peatükis sisalduvate meetmete hinnangulistest kogukuludest. Kui kõnealuste meetmete hinnangulised kulud moodustavad alla 30 %, peaksid liikmesriigid seda põhjendama.

Piiriülesed taristuprojektid (taaste- ja vastupidavusrahastu määruse artikli 21c lõike 1 alusel)

Piiriülesed projektid hõlmavad taristuprojekte (ülekande- ja jaotusvõrgud ning salvestustaristu), mille eesmärk on tagada energiavarustus ja kõrvaldada olemasolevad kitsaskohad. Sellega seoses võtab komisjon arvesse oma viimast vajaduste hinnangut, mis avaldati 2022. aasta mais.

Hindamisel võtab komisjon arvesse ka mitut riiki hõlmava mõõtmega projekte, näiteks samal ajal eri liikmesriikides ellu viidavaid projekte, projekte, mis moodustavad osa suuremast mitut liikmesriik ühendavast koridorist, või projekte, mis viiakse ellu ühes liikmesriigis, kuid millel on märkimisväärne mõju naaberliikmesriikidele.

Selleks et kõige paremini saavutada kava „REPowerEU“ eesmärgid taaste- ja vastupidavusrahastu piiratud ajakava jooksul, kohaldab komisjon proportsionaalset lähenemisviisi ning võtab arvesse iga liikmesriigi geograafilist asendit ning vahetuid ja pikaajalisi energiavaldkonna probleeme.

Fossiilkütustest sõltuvuse ja energianõudluse vähendamise meetmed

REPowerEU peatükis sisalduvate meetmete piiriülest või mitut riiki hõlmavat mõju ei tohiks mõista kitsas tähenduses nii, nagu oleks see võimalik üksnes piiriülese taristu projektide puhul.

Võttes arvesse energiaturgude integreerimist liikmesriikide vahel ja liikmesriikide energiaallikate kogumite edaspidist omavahelist seotust, võib projekte, millel on märkimisväärne mõju energia (eelkõige gaasi ja elektri) nõudlusele ja pakkumisele, pidada mitme riigi nõudluse ja pakkumise tasakaalule ning piiriülestele voogudele mõju avaldavaks.

Sellistel meetmetel, mis aitavad vähendada sõltuvust fossiilkütustest ja/või nõudlust fossiilkütuste järele, sest kõrvaldatakse kitsaskohad sisemistes energiavoogudes või hõlbustatakse taastuvenergiaprojektide (nt elektrienergia ülekande- ja jaotusvõrgud ning salvestusrajatised) kasutuselevõttu ja integreerimist, on enamasti piiriülene mõju ja neid tuleks 30 % sihttaseme saavutamise hindamisel arvesse võtta.

Seepärast võtab komisjon piiriülese või mitut riiki hõlmava mõju hindamisel muu hulgas arvesse meetmeid, mis on seotud energiatõhususe, taastuvate energiaallikate kasutuselevõtu, soojuspumpade kasutuselevõtu, tööstuse dekarboniseerimise, jaotusvõrkude ning taastuvallikatest toodetud / saastevaba vesinikuga.

Iga meetme puhul peab liikmesriik esitama lühikese selgituse investeeringu piiriülese mõõtme kohta, sealhulgas eeldatava mõju kohta piiriülestele energiavoogudele.

5.    REPowerEU peatüki hindamine

REPowerEU peatükki lisatavad ning taaste- ja vastupidavusrahastust rahastatavad reformid ja investeeringud moodustavad taaste- ja vastupidavuskava lahutamatu osa. Nad peaksid vastama kõigile artiklis 18 sätestatud tingimustele ning nende suhtes kohaldatakse artiklis 19 ja V lisas sätestatud hindamiskriteeriume, kui ei ole sätestatud teisiti, eelkõige seoses taaste- ja vastupidavusrahastu määruse artikli 19 lõike 3 punkti f ja V lisa jao 2.6 kohase digimeetmetega seotud kulutuste jälgimise metoodikaga.

Kava „REPowerEU“ eesmärkidega seotud hindamiskriteerium

REPowerEU peatükis sisalduvaid reforme ja investeeringuid hinnatakse täiendava hindamiskriteeriumi alusel, mis on sätestatud taaste- ja vastupidavusrahastu määruse V lisa punktis 2.12 ja mis on seotud nende tegeliku panusega kava „REPowerEU“ eesmärkide saavutamisse. Taaste- ja vastupidavusrahastu määruse V lisa kohaselt võtab komisjon hindamisel arvesse järgmisi elemente ja hindab, kas meetmetega:

—

parandatakse energiataristut ja -rajatisi, et rahuldada vahetuid gaasi, sealhulgas veeldatud maagaasi varustuskindluse vajadusi, eelkõige selleks, et võimaldada tarnete mitmekesistamist liidu kui terviku huvides; kui kohaldatav on artikli 21c lõike 3 punkti a kohane erand, on rahastamiskõlblik ka naftataristu ja -rajatiste parandamine, et rahuldada vahetuid varustuskindlusega seotud vajadusi; või

—	suurendatakse hoonete ja elutähtsa energiataristu energiatõhusust, dekarboniseeritakse tööstust, suurendatakse säästva biometaani ja taastuvallikatest toodetud või saastevaba vesiniku tootmist ja kasutuselevõttu ning suurendatakse taastuvenergia osakaalu ja kiirendatakse selle kasutuselevõttu; või

—	aidatakse kaasa energiaostuvõimetuse vähendamisele, sealhulgas vajaduse korral piisava tähelepanu pööramisele energiaostuvõimetute inimeste vajadustele ja haavatavuse vähendamisele eelseisvatel talvehooaegadel; või

—	stimuleeritakse energianõudluse vähendamist; või

—	kaotatakse riigisisese ja piiriülese energiaülekande ja -jaotuse kitsaskohad, toetades elektrienergia salvestamist ja kiirendades taastuvate energiaallikate integreerimist, või toetatakse heitevaba transporti ja selle taristut, sealhulgas raudteid; või

—	toetatakse eespool nimetatud eesmärke töötajate kiirema ümberkvalifitseerimise kaudu, mis hõlmab roheliste kutseoskuste ja nendega seotud digioskuste omandamist, ning rohepöördega seotud kriitilise tähtsusega toorainete ja olulise tehnoloogia väärtusahelate edendamise kaudu.

Lisaks peaksid liikmesriigid näitama, et REPowerEU peatükk on kooskõlas liikmesriigi muude jõupingutustega kava „REPowerEU“ eesmärkide saavutamiseks. Liikmesriikide poolt sellega seoses esitatav teave peaks sisaldama lühikirjeldust peamiste reformide ja investeeringute kohta, mida ei rahastata taaste- ja vastupidavusrahastust ja mis täidavad kava „REPowerEU“ eesmärke taaste- ja vastupidavusrahastu ajakava piires, samuti selgitust selle kohta, kuidas need jõupingutused on seotud kava „REPowerEU“ eesmärkidega.

Piiriülese ja mitut riiki hõlmava mõõtme või mõju hindamine

Kooskõlas muudetud artikliga 19 hõlmab komisjoni hinnang muudetud taaste- ja vastupidavuskavale täiendavat hindamiskriteeriumi, mis on seotud REPowerEU peatükis sisalduvate reformide ja investeeringute piiriülese või mitut riiki hõlmava mõõtme või mõjuga. Komisjon võtab V lisa kohaselt hindamisel arvesse järgmisi elemente:

1)	kas meede aitab kaasa liidu varustuskindlusele, lahendades komisjoni viimases vajaduste hinnangus kindlaks tehtud probleeme, ja on kooskõlas kava „REPowerEU“ eesmärkidega, võttes arvesse asjaomase liikmesriigi rahalist panust ja tema geograafilist asukohta;

VÕI

2)	kas kavandatud meetme rakendamine peaks aitama vähendada sõltuvust fossiilkütustest (pakkumise ja nõudluse seisukohast) ja energianõudlust (elektrienergia, gaas, fossiilkütused jne).

Muudetud artikli 20 lõike 5 kohaselt lisab komisjon muudetud taaste- ja vastupidavuskava, sealhulgas REPowerEU peatüki kohta antud hinnangusse kokkuvõtte REPowerEU peatükis kavandatud meetmetest, millel on piiriülene või mitut riiki hõlmav mõõde või mõju. See kokkuvõte esitatakse nõukogu rakendusotsuses.

Kui nende meetmete hinnangulised kulud moodustavad vähem kui 30 % REPowerEU peatükis sisalduvate kõigi meetmete hinnangulistest kuludest, selgitatakse kokkuvõttes, miks seda soovituslikku sihttaset ei saavutata, näiteks osutades, et muud liikmesriigi REPowerEU peatükis sisalduvad meetmed vastavad paremini kava „REPowerEU“ eesmärkidele või et puudub piisav hulk piiriülese või mitut riiki hõlmava mõõtme või mõjuga realistlikke projekte, võttes eelkõige arvesse rahastu rakendamisperioodi.

Kliimameetmete 37 % sihttasemega seotud hindamiskriteeriumi ajakohastamine

Lisaks sellele, et vähemalt 37 % kava kogueraldisest peaks olema seotud kliimameetmetega, tuleks see 37 % sihttase saavutada ka REPowerEU peatüki enda puhul, võttes arvutamisel aluseks REPowerEU peatükis sisalduvate meetmete hinnangulised kogukulud.

Selle künnise arvutamiseks tuleks REPowerEU peatükis sisalduvate kliimapanusega meetmete hinnanguliste kulude summa jagada kõigi REPowerEU peatükis sisalduvate meetmete hinnanguliste kulude summaga.

Erand kohustusest panustada 20 % digisihi saavutamisse

Taaste- ja vastupidavusrahastu määruse artikli 21c lõike 5 kohaselt kohaldatakse REPowerEU peatükis sisalduvate ning taaste- ja vastupidavusrahastust rahastatavate reformide ja investeeringute suhtes digimeetmetega seotud kulutuste jälgimise metoodikat, mis on sätestatud taaste- ja vastupidavusrahastu määruse artikli 19 lõike 3 punktis f ja VII lisas. Selle arvutamisel, kas 20 %ne digisiht on saavutatud, ei võeta siiski arvesse REPowerEU peatüki kohaste meetmete toetamist.

Kuigi REPowerEU peatükis sisalduvaid reforme ja investeeringuid ei võeta digisihi saavutamise arvutamisel arvesse, peab liikmesriik esitama kvalitatiivse selgituse selle kohta, kuidas tema taaste- ja vastupidavuskavas, sealhulgas REPowerEU peatükis, esitatud meetmed peaksid aitama kaasa digipöördele ja sellega kaasnevate raskuste ületamisele. Liikmesriike kutsutakse üles esitama kava „REPowerEU“ eesmärkide saavutamise seisukohast asjakohaseid investeeringuid digipöördesse. Sellised investeeringud võiksid hõlmata näiteks järgmist:

—	energiavõrkude digitaliseerimine, sealhulgas tarkvõrgu loomine;

—	nutiarvestite, nutilaadimissüsteemide, nutikate juhtimissüsteemide ja andurite kasutuselevõtt koos energiatõhusust toetavate renoveerimistöödega;

—	andmekeskuste ja andmesidevõrkude kliimaneutraalsus ning nende heitsoojuse korduskasutamine;

—	energiasüsteemide küberturvalisus, mis on varustuskindluse seisukohast väga oluline;

—	andmetaristud, mis võimaldavad laialdaselt arendada tarbimiskaja (nt Euroopa ühine energiaandmeruum) ja energia salvestamist;

—	transpordisektoris digitehnoloogiale ülemineku meetmed, mis on osaliselt suunatud kasvuhoonegaaside heite vähendamisele;

—	energiatõhusateks renoveerimisteks antavate toetuste menetlemise digitaliseerimiseks rakendatavad meetmed;

—	sotsiaalkindlustussüsteemide digitaliseerimise meetmed, mis võimaldavad vaesuse ohus olevaid leibkondi õigesti kindlaks teha ja rahalise abi mahtu kohandada;

—	digioskused või -rakendused energiatarbijate mõjuvõimu suurendamiseks.

Selleks et toetada taaste- ja vastupidavusrahastu digipüüdlusi, kohaldatakse digimeetmetega seotud kulutuste jälgimist ka edaspidi kõigi taaste- ja vastupidavuskavade läbivaatamisel esitatud meetmete suhtes, mis jäävad REPowerEU määruse artikli 21c lõike 1 kohaldamisalast välja.

II.   Üldised suunised taaste- ja vastupidavuskavade muutmiseks

Alljärgnevalt on esitatud ülevaade elementidest, mida liikmesriigid peaksid oma muudetud taaste- ja vastupidavuskavas kajastama. Seejuures käsitletakse liikmesriikide poolt kõige sagedamini tõstatatud küsimusi ja antakse praktilisi suuniseid selle kohta, kuidas taaste- ja vastupidavusrahastu määruse artikli 18 nõuete kohaselt taaste- ja vastupidavuskava addendum’it koostada. Selleks et tagada taaste- ja vastupidavuskava ja addendum’i puhul teabe esitamise viisi kooskõla, järgitakse allpool esitatud struktuuri puhul 2021. aasta jaanuari suuniseid taaste- ja vastupidavuskavade kohta. Liikmesriikidel soovitatakse oma taaste- ja vastupidavuskavas jätkuvalt kasutada sama struktuuri ja teha taaste- ja vastupidavuskava olemasolevates osades võimalikult vähe muudatusi.

1.    Muudatuste eesmärgid

Liikmesriigi majanduslikule ja sotsiaalsele olukorrale vastavad mitmekülgsed ja piisavalt hästi tasakaalustatud lahendused/panus 6 samba rakendamisse

Muudetud taaste- ja vastupidavuskava peaks jätkuvalt sisaldama liikmesriigi majanduslikule ja sotsiaalsele olukorrale vastavaid mitmekülgseid ja piisavalt hästi tasakaalustatud lahendusi ning aitama asjakohasel moel kaasa kõigi kuue taaste- ja vastupidavusrahastu määruse artiklis 3 osutatud samba rakendamisele. Algses kavas tehtud muudatused peaksid selle tasakaalu säilitama või kui need muudavad seda, siis tuleks neid põhjendada, näidates, et see on kooskõlas liikmesriigis lahendamist vajavate uute probleemidega ja/või uue rahaeraldisega. Seega peaksid liikmesriigid kirjeldama, kuidas muudetud taaste- ja vastupidavuskava endiselt sisaldab asjaomase liikmesriigi majanduslikule ja sotsiaalsele olukorrale vastavaid mitmekülgseid ja piisavalt hästi tasakaalustatud lahendusi. Kui kava muudatused on väikesed, võivad liikmesriigid lihtsalt eeldada, et panus kuue samba rakendamisse on jätkuvalt tasakaalus, ilma et oleks vaja esitada üksikasjalikke lisaselgitusi.

Liikmesriik peaks seostama uued meetmed asjaomaste sammastega ja selgitama nende asjakohast panust. Kui muudetud kavast jäetakse teatavad meetmed välja või vähendatakse teatavaid meetmeid, tuleks selgitada, kuidas kava üldine panus mõjutatud sammaste rakendamisse on endiselt piisav. Asjakohasel juhul tuleks selles selgituses kirjeldada seost välja jäetud meetmete ja võimalike uute meetmete vahel, mida kavandatakse välja jäetud meetmete asendamiseks, viidates mõjutatud sammastele.

Esitatud selgitustes tuleks nõuetekohaselt arvesse võtta kõiki muutusi liikmesriigis või ELi poliitikas, mis kõnealust kuut sammast mõjutavad. Eelkõige soovitatakse liikmesriikidel kaaluda, kuidas kajastub hiljutiste geopoliitiliste sündmuste mõju kava täiendavas panuses rohepöörde samba rakendamisse, pidades silmas kava „REPowerEU“ eesmärke. Addendum’id, mis sisaldavad lisameetmeid, mis hõlmavad ainult ühte või kahte sammast, on aktsepteeritavad, kui see asjaolu on põhjendatud liikmesriigis lahendamist vajavate uute probleemidega.

Seos riigipõhiste soovitustega ja Euroopa poolaastaga

Muudetud taaste- ja vastupidavuskavas, mis sisaldab täiendavaid reforme ja investeeringuid ning millega taotletakse rohkem rahalisi vahendeid, tuleks arvesse võtta kõiki probleeme, mis on kindlaks tehtud asjaomastes riigipõhistes soovitustes, mille nõukogu on vastu võtnud 2019. ja 2020. aasta Euroopa poolaasta tsüklites ja hilisemates poolaastatsüklites kuni muudetud taaste- ja vastupidavuskava hindamise kuupäevani (12). Eriti olulised on 2022. aasta ja 2023. aasta tsüklis antud riigipõhised soovitused, kui nõukogu on need vastu võtnud, eelkõige REPowerEU peatüki koostamise seisukohast. Iga-aastastes riigiaruannetes tehakse kokkuvõte taaste- ja vastupidavuskavades sisalduvate meetmete rakendamisel tehtud edusammudest, tõstetakse esile näited olulistest reformidest ja investeeringutest, mis on seotud varasemate riigipõhiste soovituste alusel saavutatud vahe-eesmärkidega, ning määratletakse peamised lahendamata või uued probleemid, mida taaste- ja vastupidavuskavades piisavalt ei käsitleta ja mis on uute riigipõhiste soovituste aluseks.

Oma kava läbivaatamisel peavad liikmesriigid jätkuvalt tõhusalt käsitlema kõiki probleeme või suurt osa probleemidest, mis on kindlaks tehtud asjaomastes riigipõhistes soovitustes, sealhulgas nendes, mille nõukogu on vastu võtnud 2022. ja (asjakohasel juhul) 2023. aasta poolaasta tsüklis ning hilisemates poolaasta tsüklites kuni muudetud taaste- ja vastupidavuskava hindamise kuupäevani.

Maksimaalse rahalise toetuse allapoole korrigeerimine ei mõjuta vajadust käsitleda kõiki asjaomaseid riigipõhiseid soovitusi või olulist osa neist, sest reformid ei ole üldiselt kulukad. Seetõttu tuleks muudetud taaste- ja vastupidavuskavas, mis ei eelda lisarahastamist, säilitada samasugune ambitsioonitase nagu varem vastu võetud kavas, eriti seoses reformidega, mille aluseks on riigipõhised soovitused.

Need liikmesriigid, kelle maksimaalne rahaline toetus taaste- ja vastupidavusrahastust suureneb (olulisel määral), peavad algse kava täiendamisel võtma arvesse kõiki 2019., 2020. ja 2022. aasta riigipõhiseid soovitusi. See kehtib eelkõige 2022. aasta Euroopa poolaasta raames kindlaks tehtud täiendavate vajaduste kohta viia ellu reforme ja investeeringuid, sealhulgas selleks, et vähendada energiasõltuvust.

Nende liikmesriikide puhul, kes kasutavad laene üksnes kava „REPowerEU“ eesmärkideks ning kelle toetused taaste- ja vastupidavusrahastust märkimisväärselt ei suurene, kaalub komisjon eelkõige energeetikaga seotud riigipõhiseid soovitusi. Kui kava täiendatakse pärast nõukogu 2023. aasta riigipõhiste soovituste vastuvõtmist, tuleb ka neid soovitusi arvesse võtta. Addendum’i esitamine annab ka võimaluse käsitleda eelmistes Euroopa poolaasta tsüklites kindlaks tehtud probleeme, mida varem vastuvõetud taaste- ja vastupidavuskavas ei käsitleta või käsitletakse ainult osaliselt.

Oma addendum’i koostamisel peaksid liikmesriigid tagama, et kavandatud muudatuste mõju riigi rahanduse jätkusuutlikkusele on kooskõlas nõukogu poolt heaks kiidetud viimaste riigipõhiste soovitustega, mis puudutavad eelarve ja selle struktuuriga seotud küsimusi. Lisaks peaksid euroala liikmesriigid tagama, et ajakohastatud meetmed on kooskõlas prioriteetidega, mis on kindlaks määratud euroala majanduspoliitika kohta nõukogu vastu võetud viimases soovituses, eelkõige energeetikaga seotud elementide osas.

Taaste- ja vastupidavuskava üldine mõju

Kooskõlas 2021. aasta suunistega taaste- ja vastupidavuskavade kohta peaksid liikmesriigid selgitama, mil määral kavandatud muudatused eeldatavasti muudavad nende taaste- ja vastupidavuskavade üldist mõju. See selgitus peaks kajastama muudetud taaste- ja vastupidavuskava kui terviku eeldatavat mõju, võttes arvesse lisatud või välja jäetud meetmeid. Kajastada tuleks järgmisi elemente:

—	makromajanduslikud ja sotsiaalsed väljavaated;

—	selgitus taaste- ja vastupidavuskava makromajandusliku ja sotsiaalse mõju kohta kooskõlas taaste- ja vastupidavusrahastu määruse artikli 18 lõikega 4;

—	kestlikkus;

—	ühtekuuluvus.

Liikmesriikidel palutakse esitada muudetud taaste- ja vastupidavuskava mõju kohta ajakohastatud arvandmed, kui kavas tehtud muudatused on sisult ja/või ulatuselt märkimisväärsed. Seejuures võivad liikmesriigid tugineda oma riiklikes reformikavades esitatud teabele ja vajaduse korral kasutada ristviiteid. Esitatava uue teabe ulatus peaks olema proportsionaalne addendum’is kavandatud muudatustega.

Sidusus

Kirjeldades kavandatud muudatuste mõju muudetud taaste- ja vastupidavuskava sidususele, tuleks selgitada uute või muudetud meetmete ning varem vastu võetud taaste- ja vastupidavuskavas kajastatud meetmete koostoimet, osutades nii muudetud kavas säilitatud kui ka kavast välja jäetud meetmetele. Liikmesriikidel palutakse ka selgitada, kuidas säilitatakse üldine tasakaal reformide ja investeeringute vahel. Uued või muudetud meetmed ei tohiks tekitada vastuolusid ega halvendada taaste- ja vastupidavuskava üldist sidusust.

Taaste- ja vastupidavusrahastu määruse artikli 17 lõike 3, artikli 18 lõike 4n ja põhjenduse 62 kohaselt tuleb kirjeldada ka kooskõla heakskiidetud ühtekuuluvuspoliitika partnerluslepingute ja programmidega (vt ka allpool).

Sooline võrdõiguslikkus ja võrdsed võimalused kõigile

Liikmesriigid peaksid kirjeldama, kuidas muudatused mõjutavad nende muudetud taaste- ja vastupidavuskavade panust soolise võrdõiguslikkuse ja kõigile võrdsete võimaluste tagamise eesmärkide saavutamisse. Viimasel ajal toimunud muutusi silmas pidades on äärmiselt oluline vähendada energiaostuvõimetuse ohtu, eelkõige ebasoodsas olukorras olevate rühmade puhul.

Seejuures peaksid liikmesriigid järgima 2021. aasta suuniseid taaste- ja vastupidavuskavade kohta ning kajastama ka viimasel ajal toimunud muutusi, milleks tuleks näiteks:

—	kaaluda, kuidas soolise võrdõiguslikkuse ja kõigile võrdsete võimaluste tagamise eesmärke rakendus- ja järelevalveprotsessis kõige paremini arvesse võtta, tuginedes kava rakendamisel seni saadud kogemustele;

—	näha ette võrdõiguslikkust ja mittediskrimineerimist tagavate asutuste kaasamise taaste- ja vastupidavuskava rakendamisse, näiteks asjaomaste järelevalveasutuste osana;

—	paremini kajastada neid eesmärke läbivaadatud vahe-eesmärkides ja sihtides, näiteks liigitades need võimaluse korral soo, vanuse, puude ja rassilise või etnilise päritolu alusel.

Esitatava uue teabe ulatus peaks olema proportsionaalne addendum’is kavandatud muudatustega.

Riigiabi

Täiendavate või läbivaadatud reformide ja investeeringute suhtes kohaldatakse täiel määral riigiabi eeskirju. Iga liikmesriigi ülesanne on tagada, et need reformid ja investeeringud on kooskõlas ELi riigiabi eeskirjadega, eelkõige proportsionaalsuse põhimõttega, ja et nende puhul järgitakse kohaldatavaid riigiabimenetlusi.

Sellega seoses on komisjoni kliima-, keskkonnakaitse- ja energiaalase riigiabi suunistes alates aastast 2022 (13) antud juhiseid selle kohta, kuidas komisjon hindab nende keskkonnakaitse-, sealhulgas kliimakaitse- ja energiaalaste abimeetmete kokkusobivust siseturuga, mille suhtes kohaldatakse ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti c kohast teatamiskohustust. Praegu läbivaatamisel oleva üldise grupierandi määrusega tunnistatakse teatavad riigiabi liigid teatud kindlate tingimuste täitmise korral aluslepinguga kokkusobivaks ning nende puhul ei nõuta komisjoni eelnevat teavitamist ja heakskiitu. Näiteks meetmete puhul, mis aitavad kaasa kava „REPowerEU“ eesmärkide saavutamisele, soovitatakse liikmesriikidel kaaluda üldise grupierandi määruse 4. jao sätteid, mis käsitlevad teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antavat abi, ning 7. jao sätteid keskkonnakaitseks antava abi kohta.

Riigiabimeetmete ajutine kriisiraamistik majanduse toetamiseks pärast Venemaa kallaletungi Ukrainale, mille komisjon võttis vastu 23. märtsil 2022, võib mõningatel juhtudel samuti olla asjakohane taaste- ja vastupidavusrahastu meetmete hindamisel riigiabi seisukohast, kui abiga leevendatakse Venemaa poolt Ukraina vastu toime pandud agressioonist tulenevat majanduslikku mõju. Komisjon hindab praegu riigiabi ajutise kriisiraamistiku ja üldise grupierandi määruse võimalikku ajakohastamist, näiteks nende kohaldamisala laiendamist ja teavitamiskünniste tõstmist, mis peaks hõlbustama taaste- ja vastupidavusrahastu / REPowerEU meetmete heakskiitmist. Kuna paljud liikmesriigid on lisanud oma taaste- ja vastupidavuskavva üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektidega seotud investeeringuid, on selliste projektidega seotud investeeringute heakskiitmist kavas veelgi kiirendada ja lihtsustada. See on oluline selleks, et tagada nende investeeringute õigeaegne ellu- ja lõpuleviimine taaste- ja vastupidavusrahastu loomise määruses sätestatud lõpptähtajaks, s.t 31. augustiks 2026. Kõnealuste juhtprojektide õigeaegne ja edukas rakendamine on vajalik selleks, et taaste- ja vastupidavusrahastu saaks aidata kaasa rohe- ja digipöördele ning selle üldisele edule.

Taaste- ja vastupidavuskavasid käsitlevate 2021. aasta suuniste ja kava vormi kohaselt palutakse liikmesriikidel oma muudetud taaste- ja vastupidavuskavas iga uue või läbivaadatud reformi ja investeeringu puhul osutada, kas liikmesriigi arvates on meetme puhul vaja teatada riigiabist, ning kui jah, siis märkida eelteatise ja teatise esitamise aeg. Kui liikmesriik leiab, et meetmest ei ole vaja teatada, peaks ta lisama viite olemasolevale riigiabi heakskiitmise otsusele või üldise grupierandi määruse sätetele või meetme suhtes kohaldatavaks peetava muu grupierandi määruste sätetele koos põhjendustega või kirjeldama põhjuseid, miks meede ei ole käsitatav riigiabina. Asjakohaste vahe-eesmärkide ja sihtide saavutamise ajakava prognoosimisel peavad liikmesriigid tagama, et komisjonil jääb piisavalt aega kiita heaks riigiabi, mis võib asjaomastes investeerimismeetmetes sisalduda ja millest tuleb teatada. Komisjon on valmis andma liikmesriikidele esialgseid suuniseid iga muudetud taaste- ja vastupidavuskavas ette nähtud investeeringu vastavuse kohta riigiabi õigusraamistikule. Liikmesriike kutsutakse üles jagama komisjoniga oma (eel)teatiste esitamise ajakava, et tagada piisav ajavaru.

Taaste- ja vastupidavuskavades kajastatud ja riigiabi seisukohast läbivaadatud meetmete käsitlemisel saadud kogemuste põhjal on teatatud meetmete kiireks hindamiseks hädavajalik varajane teabevahetus komisjoni talitustega taaste- ja vastupidavuskava koostamisel. Liikmesriike kutsutakse üles pidama nõu komisjoni talitustega, et kasutada täielikult ära erinevate riigiabi raamistike pakutavaid võimalusi ja kavandada meetmeid kooskõlas kohaldatavate eeskirjadega.

Abi, millega vähendatakse ettevõtete igapäevaseid kulusid, on lubatud ainult vähestes olukordades ja rangetel tingimustel. Seda liiki abi sisaldavat meedet kaaluvad liikmesriigid peaksid tagama, et meede vastab kohaldatavatele tingimustele, mis on sätestatud asjakohases riigiabiraamistikus.

Kuigi riigiabi eeskirjad võivad enne 2026. aastat veel muutuda, tuleks meeles pidada, et riigiabi eeskirjade kohaselt hinnatakse meedet riigiabi andmise hetke seisuga, s.t selle hetke seisuga, mil abisaajal tekib õiguslikult jõustatav õigus abi saada. Kui sellel hetkel sisaldab asjakohane riigiabiraamistik meetme siseturuga kokkusobivuse alust, võib meedet rakendada (riigiabi võib maksta ja investeeringuid teha), isegi kui riigiabi eeskirjad hiljem muutuvad.

2.    Muudatuste kirjeldus

Taaste- ja vastupidavuskavasid käsitlevate 2021. aasta suuniste ja kava vormi kohaselt tuleks see jagu liigendada komponentide kaupa. See jagu tuleks esitada ainult nende komponentide kohta, mida tahetakse muuta. See ei tohiks korrata teistes jagudes esitatud teavet, vaid selles tuleks märkida, milliseid muudatusi tehakse võrreldes varem vastu võetud taaste- ja vastupidavuskavaga (koos täpsete viidetega asjaomastele jagudele ja meetmetele). Liikmesriigid võivad tugineda olemasolevatele komponentidele, et lisada mõned sama teemaga seotud reformid ja investeeringud (nt olemasolevale energiatõhusamaks renoveerimise komponendile võib lisada uue hoonete renoveerimise meetme). Uute investeeringute ja reformide puhul, millel on teistsugused prioriteedid, võivad liikmesriigid lisada ka täiesti uusi komponente.

Reformide ja investeeringute kirjeldus

Iga komponendi puhul, millega seotud meetmeid muudetakse, peaksid liikmesriigid märkima, millised investeeringud või reformid lisatakse või jäetakse välja ja milliseid neist muudetakse võrreldes varasema taaste- ja vastupidavuskavaga.

Rahastamisvahendite ja eelarveliste tagatiste kasutamine

Rahastamisvahendite ja eelarveliste tagatiste vormis rakendatavad meetmed võivad taaste- ja vastupidavuskavas ette nähtud investeeringute tegemiseks mitmel põhjusel hästi sobida:

—	rahastamisvahendid võivad hõlmata toetusesaajatele välja makstud põhisumma tagasimaksmist liikmesriigile, mis piirab valitsemissektori võlga pikas perspektiivis;

—	need peavad võimaldama rahavoogude, sealhulgas asjakohastel juhtudel (näiteks laenu- ja omakapitalikavade puhul) põhisumma tagasimaksete taaskasutamist samade poliitikaeesmärkide saavutamiseks, sealhulgas pärast 2026. aastat, ja/või taaste- ja vastupidavusrahastu laenude tagasimaksmiseks;

—	neid saab kasutada paljude väikeste investeeringute rahastamiseks ühtse raamistiku alusel (näiteks riiklikud tagatised ja sooduslaenud hoonete energiatõhususe suurendamiseks) ja detsentraliseeritud partnerstruktuuride kaudu võimalike toetusesaajateni jõudmise hõlbustamiseks;

—	need võivad aidata kaasata täiendavaid rahalisi vahendeid või kaasinvesteeringuid, eelkõige eraettevõtetelt ja eraõiguslikelt finantsasutustelt.

Seniste taaste- ja vastupidavuskavade rakendamisel saadud kogemuste põhjal võiksid liikmesriigid kaaluda järgmist liiki rahastamisvahendeid:

—	tagatised ja sooduslaenud, et vähendada laenatud kapitali kulusid energiatõhusaks renoveerimise kavade puhul;

—	era- ja avaliku sektori lepingud taastuvatesse energiaallikatesse investeerimiseks;

—	energiateenuse ettevõtjate refinantseerimine, et suurendada energiatõhusust tootmisprotsessides, mitteeluhoonetes ja kortermajades;

—	omakapitaliinvesteeringud ettevõtetesse või omakapitalifondidesse, mis toetavad rohepööret (14).

I lisas on esitatud lisateave taaste- ja vastupidavusrahastu raames rahastamisvahendite kasutamise kohta ning võimaluse kohta teha sissemakse InvestEU tagatisse liikmesriigi osa kaudu selle põhjal, millised on olnud algsete taaste- ja vastupidavuskavade ettevalmistamisel ja rakendamisel saadud kogemused.

Rohe- ja digipööre

Liikmesriigid peaksid selgitama, mil määral nende muudetud taaste- ja vastupidavuskavad aitavad kaasa rohepöördele ja ELi energiasõltuvuse vähendamisele ning tulevikukindlale digipöördele ja tugevale digitaalsele ühtsele turule või nendega seotud raskuste ületamisele. See võib hõlmata asjakohase ajakavaga teadus- ja innovatsioonimeetmeid. Kooskõlas kaksikülemineku kontseptsiooniga tuleb rohe- ja digipööret pidada vastastikku tugevdavateks üleminekuteks ning komisjon käsitleb neid ühiselt.

Taaste- ja vastupidavuskava meetmete rohepöördemõõdet hinnatakse jätkuvalt nii kvalitatiivse lähenemisviisi (nende meetmete seos liikmesriigi energia-, kliima- ja keskkonnaprobleemidega) kui ka kvantitatiivse lähenemisviisi alusel (muudetud taaste- ja vastupidavuskava (sh REPowerEU peatüki) kogupanus kliimaeesmärkide saavutamisse peab moodustama vähemalt 37 % nii kava kogueraldisest kui ka REPowerEU peatüki suhtes).

Liikmesriike kutsutakse üles selgitama, kuidas muudetud taaste- ja vastupidavuskava aitab kaasa Euroopa kliimamääruses sätestatud ELi kliimaeesmärkide saavutamisele ning võtab arvesse 2022. aasta detsembris poliitilisel tasandil kokku lepitud kliimaeesmärke ning 2021. aasta juulis ja detsembris esitatud paketi „Eesmärk 55“ muid osi. Pakett „Eesmärk 55“ sisaldab seadusandlikke meetmeid, mille eesmärk on muuta kliima-, energia-, maakasutus-, transpordi- ja maksupoliitika sobivaks selleks, et vähendada 2030. aastaks kasvuhoonegaaside netoheidet vähemalt 55 % ning saavutada Euroopa kliimamääruse kohaselt kliimaneutraalsus.

Taaste- ja vastupidavuskava meetmete digipöördemõõdet hinnatakse jätkuvalt nii kvalitatiivse kui ka kvantitatiivse lähenemisviisi alusel. 9. märtsil 2021 esitas Euroopa Komisjon teatise „Digikompass 2030: Euroopa tee digikümnendil“, milles anti ette neli põhisuunda: oskused, turvalised ja kestlikud digitaristud, ettevõtete digipööre ja avalike teenuste digitaliseerimine. Teatises on iga põhisuuna puhul määratud kindlaks ELi tasandi ambitsioonikad eesmärgid 2030. aastaks. Sellele järgnes ettepanek võtta vastu otsus, millega luuakse 2030. aasta poliitikaprogramm „Tee digikümnendisse“, mis jõustus 9. jaanuaril 2023. Programmiga loodaks juhtimisstruktuur, mille raames liikmesriigid ja komisjon teevad eesmärkide saavutamiseks struktureeritud koostööd, ning hõlbustataks mitut riiki hõlmavate projektide rakendamist. Liikmesriike kutsutakse üles näitama, milline on võimalike digipöördele või sellega seotud raskuste ületamisele suunatud täiendavate või muudetud meetmete panus nimetatud nelja põhisuunda ja 2030. aasta eesmärkide saavutamisse.

Kvantitatiivse lähenemisviisi puhul peab muudetud taaste- ja vastupidavuskava kogupanus digieesmärkide saavutamisse moodustama vähemalt 20 % kava kogueraldisest, välja arvatud REPowerEU peatükis sisalduvad meetmed.

Kliimamuutustega ja digimeetmetega seotud kulutuste jälgimine

Taaste- ja vastupidavusrahastu määruse artikli 19 lõike 3 punktides e ja f sätestatud 37 % (kliimameetmed) ja 20 % (digimeetmed) sihttasemed jäävad kohustuslikuks ka taaste- ja vastupidavuskava muutmise korral, olenemata muutmise põhjustest (v.a see, et digimeetmetega seotud kulutuste jälgimisel ei võeta arvesse REPowerEU peatükis sisalduvate meetmete kulusid; REPowerEU peatükis sisalduvaid meetmeid digisihi arvutamisel arvesse ei võeta). Seega on oluline, et liikmesriigid võtaksid taaste- ja vastupidavuskava läbivaatamisel arvesse taaste- ja vastupidavuskava kogueraldist, sealhulgas juhul, kui läbivaadatud rahaline toetus on suurenenud või vähenenud.

Seepärast peaksid liikmesriigid iga uue või muudetud meetme puhul selgitama selle panust kliima- ja digisihi saavutamisse, järgides 2021. aasta suuniseid taaste- ja vastupidavuskavade kohta. Taaste- ja vastupidavuskava hinnangulise kogukulu või mis tahes kliima- või digimeetmega seotud kulutuse muutmise korral tuleb meetmete panust uuesti hinnata, et veenduda kahe sihi jätkuvas saavutamises. Meetmete panust tuleb hinnata ka juhul, kui muudetakse olemasoleva meetme algset ulatust, laadi või ülesehitust.

Oluline on tähele panna, et kumbki siht arvutatakse kogu muudetud taaste- ja vastupidavuskava kohta, mis koosneb nii varem vastu võetud kavast kui ka addendum’ist, v.a see, et digimeetmetega seotud kulutuste jälgimisel ei võeta arvesse REPowerEU peatükis sisalduvate meetmete kulusid. Kliima- ja digimeetmete panus arvutatakse muudetud taaste- ja vastupidavuskava jaoks ümber, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskava meetmetes tehtud muudatusi ja eespool nimetatud muutunud hinnangulist kogukulu. Kliimameetmete panust võrreldakse taaste- ja vastupidavuskava kogueraldisega, võttes arvesse ka REPowerEU peatükki. Kliimasiht arvutatakse eraldi ka REPowerEU peatüki kohta. Digimeetmete panust võrreldakse taaste- ja vastupidavuskava kogueraldisega, välja arvatud reformideks ja investeeringuteks ette nähtud summad REPowerEU peatükis.

Vastuvõetud 27 kavaga saadud kogemuste põhjal tuleb mitut valdkonda hõlmavate meetmete, näiteks horisontaalsete meetmete puhul kliimamuutustega ja digimeetmetega seotud kulutuste jälgimist vajaduse korral kohaldada osameetme tasandil (konkreetse sekkumisvaldkonnaga seotud meetme eristatav osa), lähtudes erinevatest sekkumisvaldkondadest (taaste- ja vastupidavusrahastu määruse VI ja VII lisa kohaselt).

Lisaks tasub meelde tuletada, et taaste- ja vastupidavusrahastu määruse artikli 19 lõike 3 punktides e ja f ning VI ja VII lisas on sätestatud koefitsiendid kliima- ja digisihtide saavutamiseks antava toetuse arvutamiseks. Nende sätete kohaselt võib kliimaeesmärkide saavutamiseks antava toetuse koefitsiente suurendada (kokku kuni 3 %), tingimusel et sellega kaasnevad mõju suurendavad meetmed. Liikmesriigid peaksid nendele sätetele tuginemist piisavalt põhjendama.

Liikmesriigid peaksid kirjeldama konkreetset lähenemisviisi, mida nad kavatsevad kasutada asjaomaste meetmete kulude jälgimiseks. Komisjon võib aidata liikmesriikidel leida näiteid selle kohta, kuidas sarnaste meetmete kulusid on nõukogu poolt varem vastu võetud taaste- ja vastupidavuskavades arvestatud.

Olulise kahju ärahoidmise põhimõte

Olulise kahju ärahoidmise põhimõtet käsitlevaid tehnilisi suuniseid (ELT L 58, 18.2.2021, lk 1.), milles kirjeldatakse selle põhimõtte kohaldamise juhtpõhimõtted ja korda taaste- ja vastupidavusrahastu kontekstis, kohaldatakse jätkuvalt täielikult, võttes arvesse nende eripära. Suunistes on esitatud ka kontrollnimekiri olulise kahju ärahoidmise põhimõtte järgimise enesehindamiseks, mis tuleb muudetud taaste- ja vastupidavuskavas esitada iga meetme puhul. Käesolevas jaos esitatakse kokkuvõtlikult suuniste põhielemendid ja selgitatakse nende kohaldamist uute või läbivaadatud meetmete suhtes. Siin esitatakse ka täiendavaid selgitusi, mis põhinevad varem vastu võetud taaste- ja vastupidavuskavadega seoses saadud kogemustel.

Kuidas tuleks olulise kahju ärahoidmise põhimõtet kohaldada taaste- ja vastupidavuskava läbivaatamisel?

Liikmesriigid peavad esitama olulise kahju ärahoidmise põhimõtte järgimise enesehindamise iga muudetud taaste- ja vastupidavuskavas sisalduva uue või muudetud meetme kohta, välja arvatud juhul, kui see põhimõte ei ole kohaldatav (vt ka olulise kahju ärahoidmise põhimõtet käsitlevate tehniliste suuniste punkt 2.1 ja I lisa). Kui see on võimalik ja asjakohane, palutakse liikmesriikidel esitada olulise kahju ärahoidmise põhimõtte järgimise enesehindamise osana ka kvantitatiivne hinnang reformi või investeeringu keskkonnamõjule. Arvesse tuleks võtta alljärgnevalt kirjeldatud valdkonnaüleseid kaalutlusi (vt ka lisa, mis sisaldab lisateavet olulise kahju ärahoidmise põhimõtte järgimise kohta).

—

Hiljuti kättesaadavaks muutunud vähese mõjuga alternatiivid: uute või läbivaadatud meetmete hindamisel kohaldatakse jätkuvalt olulise kahju ärahoidmise põhimõtet käsitlevate tehniliste suuniste punktis 2.4, sealhulgas joonealuses märkuses 25, esitatud põhimõtteid. Nende meetmete puhul peaks hinnang olulise kahju ärahoidmise põhimõtte järgimisele kajastama teavet vähese mõjuga alternatiivide kohta, mis on muudetud taaste- ja vastupidavuskava esitamise ajal kättesaadavad.

—

Keskkonnamõju ei suurene võrreldes algse meetmega: olemasoleva meetme muutmise korral ei tohiks muudatus suurendada meetme suhtelist keskkonnamõju võrreldes algse meetme mõjuga. Liikmesriik peaks seda tõendama. Kui mõju suureneb, peaks liikmesriik tõendama, et meede vastab endiselt olulise kahju ärahoidmise põhimõttele, hoolimata selle suuremast keskkonnamõjust.

Kuidas peaksid liikmesriigid oma taaste- ja vastupidavuskavades näitama, et meetmed vastavad olulise kahju ärahoidmise põhimõttele?

Muudatuste korral võiks ette näha kaks peamist stsenaariumi, millel on erinev mõju olulise kahju ärahoidmise põhimõtte hindamise protsessile.

—

Uue meetme kehtestamine: kui liikmesriik otsustab lisada oma taaste- ja vastupidavuskavasse uue meetme, tuleks järgida sama menetlust nagu taaste- ja vastupidavuskava esmakordsel esitamisel. Liikmesriik peaks täitma olulise kahju ärahoidmise põhimõtet käsitlevate tehniliste suuniste I lisas esitatud kontrollnimekirja, et toetada oma analüüsi selle kohta, kas ja mil määral mõjutab uus meede keskkonnaeesmärke.

—

Olemasoleva meetme muutmine: liikmesriik võib soovida muuta olemasoleva meetme ülesehitust, laadi või ulatust. Liikmesriik peaks esitama olulise kahju ärahoidmise põhimõtte järgimisele antud hinnangu ja seda vajaduse korral muutma, et kajastada meetme muutumist. Liikmesriik peaks esitama viite varem vastu võetud taaste- ja vastupidavuskava sellele osale, milles on esitatud algne olulise kahju ärahoidmise põhimõtte järgimisele antud hinnang.

3.    Vahe-eesmärgid, sihid ja ajakava

Oma taaste- ja vastupidavuskava muutmisel peaksid liikmesriigid tagama, et igale taaste- ja vastupidavusrahastust toetatavale uuele või muudetud meetmele määratakse vastavad vahe-eesmärgid ja sihid. Uute vahe-eesmärkide ja sihtide määratlemisel või olemasolevate vahe-eesmärkide ja sihtide muutmisel peaksid liikmesriigid järgima põhimõtteid, mis on esitatud 2021. aasta suunistes taaste- ja vastupidavuskavade kohta, muu hulgas seoses vahe-eesmärkide ja sihtide konkreetsuse ja usaldusväärsusega.

Uute või muudetud vahe-eesmärkide või sihtide seadmine liikmesriigi poolt tuleneb rangelt uute või muudetud meetmete lisamisest muudetud taaste- ja vastupidavuskavasse.

Kuna liikmesriike julgustatakse osalema kava „REPowerEU“ eesmärke toetavates piiriülestes või mitut riiki hõlmavates projektides, tuleks erilist tähelepanu pöörata nendega seotud vahe-eesmärkide ja sihtide usaldusväärsele kavandamisele. Ühest küljest tuleks need eesmärgid ja sihid selgelt jaotada sellistes projektides osalevate liikmesriikide vahel, et vältida kattuvusi ning viivitusi hindamisel ja rakendamisel. Ühe taaste- ja vastupidavuskava täitmise edukas lõpuleviimine peaks olema teise liikmesriigi omast sõltumatu. Teisest küljest tuleks vahe-eesmärgid ja sihid kavandada kooskõlastatult, et tagada liikmesriikide vältimatu vastastikuse sõltuvuse nõuetekohane hindamine ja mõistlikud rakendamistähtajad. Komisjon on valmis abistama piiriülestes või mitut riiki hõlmavates projektides osalevaid liikmesriikide rühmi, et tagada nende vahe-eesmärkide ja sihtide asjakohane kavandamine.

Kava „REPowerEU“ eesmärke taotlevate riiklike investeeringute rakendamisperiood võib mõnel juhul jätkuda pärast 2026. aastat. Sellistel juhtudel tuleks nende investeeringutega seotud vahe-eesmärgid ja sihid, mis sisalduvad REPowerEU peatükis, kavandada nii, et need hõlmaksid ainult taaste- ja vastupidavusrahastust rahastu rakendamisperioodi jooksul toetatavaid meetmeid, ning meetmete ülesehituses tuleks selgelt kindlaks määrata, milliseid rakendusetappe toetatakse pärast 2026. aastat riiklikest või muudest ELi vahenditest.

Kui liikmesriik kavatseb muuta oma taaste- ja vastupidavuskava artikli 21 alusel, saab olemasolevates vahe-eesmärkides ja sihtides muudatusi teha ainult sel määral, mil need on seotud muudatuste põhjendamiseks esitatud objektiivsete asjaoludega. Nagu on selgitatud käesolevate suuniste 1. osas, peaks objektiivsete asjaolude ja kavandatud muudatuste vahel olema põhjuslik seos.

Nõukogu rakendusotsuses avastatud kirjavigadest võib komisjonile ja nõukogule taaste- ja vastupidavuskavade rakendamise ajal mis tahes hetkel märku anda. Neid võetakse arvesse komisjoni ettepanekus nõukogu uue/muudetud rakendusotsuse kohta või vastavas paranduses.

4.    Rahastamine ja kulud

Uued meetmed: liikmesriigid peavad esitama addendum’is esitatud uute reformide ja investeeringute hinnangulised kogukulud. See kohustus puudutab ka REPowerEU peatükis sisalduvaid reforme ja investeeringuid.

Muudetud meetmed: kui muudatused mõjutavad kuluprognoose, esitab liikmesriik iga läbivaadatud meetme kohta ajakohastatud kuluprognoosi. Kui muutmine on seotud üksnes meetme ulatusega, tuleks hinnangulised kulud läbi vaadata proportsionaalselt.

Metoodika: kuluprognooside koostamisel peaksid liikmesriigid järgima konkreetseid juhiseid, mis on esitatud 2021. aasta suunistes taaste- ja vastupidavuskavade kohta. Reeglina ei pea liikmesriigid esitama ajakohastatud kuluprognoose meetmete kohta, mis ei ole uued ega läbivaadatud. Liikmesriigid võivad esitada kuluprognooside kinnituse, mille on välja andnud sõltumatu avaliku sektori asutus; see võib aidata suurendada prognooside usaldusväärsust.

5.    Taaste- ja vastupidavuskavade täiendavus ja rakendamine

Kooskõla muude algatustega

Taaste- ja vastupidavusrahastu määruse artikli 17 kohaselt peavad kõik taaste- ja vastupidavuskavad, sealhulgas addendum’id, olema kooskõlas asjaomaste riigipõhiste soovitustega ning teabega, mis on esitatud riiklikes reformikavades, määruse (EL) 2018/1999 kohastes riiklikes energia- ja kliimakavades ja nende ajakohastatud versioonides, õiglase ülemineku fondi määruse kohastes õiglase ülemineku territoriaalsetes kavades, noortegarantii rakenduskavades, partnerluslepingutes ja rakenduskavades.

—	Kooskõla asjaomaste riigipõhiste soovitustega ja riiklike reformikavadega käsitletakse käesolevate suuniste jaos Euroopa poolaasta kohta.

—	Addendum’id peavad olema kooskõlas ka õiglase ülemineku territoriaalsetes kavades sisalduvate meetmetega kliimaneutraalse majanduse saavutamiseks.

—

Peale selle peavad addendum’id olema kooskõlas pärast algsete taaste- ja vastupidavuskavade vastuvõtmist 2021.–2027. aasta ühissätete määruse alusel vastu võetud partnerluslepingute ja rakenduskavadega. Kuna kõik liikmesriigid on võtnud vastu oma partnerluslepingud ja peaaegu kõik liikmesriigid on võtnud vastu ühtekuuluvuspoliitika rakenduskavad, peaksid liikmesriigid selgitama, kuidas uued või muudetud taaste- ja vastupidavuskava meetmed täiendavad rakenduskavade elluviimist 2021.–2027. aasta ühissätete määruse alusel (15).

Rahastamise täiendavus ja topeltrahastamise vältimine

Liikmesriigid peaksid oma muudetud taaste- ja vastupidavuskavas täpsustama, kas rahastamise vastastikuse täiendavuse ja taaste- ja vastupidavusrahastu määruse artikli 9 järgimise tagamiseks kehtestatud korda on muudetud. 2021. aasta suunised taaste- ja vastupidavuskavade kohta jäävad selles küsimuses täielikult kohaldatavaks.

Rakendamine

Koos algsete taaste- ja vastupidavuskavadega hinnati ka nende rakendamise raamistikku. Eeldatakse, et liikmesriigid tuginevad muudetud taaste- ja vastupidavuskava rakendamisel jätkuvalt samale korrale. Võimalikke rakendusraamistikus kavandatud muudatusi tuleks siiski selgitada.

Kui liikmesriikidel on esinenud taaste- ja vastupidavuskava rakendamisel raskusi (näiteks seoses haldussuutlikkuse puudumisega, väljaarendamata IT-süsteemiga või vastutavate asutuste ebapiisavate volitustega), soovitatakse neil oma senine rakenduskord ennetavalt läbi vaadata, et muuta see tõhusamaks. Samuti kutsutakse liikmesriike üles arutama seni saadud kogemusi komisjoniga, et teha kindlaks, kas rakendusraamistiku muutmine võiks aidata parandada reformide ja investeeringute elluviimist.

Kui liikmesriik muudab oma taaste- ja vastupidavuskava selleks, et kasutada ära suurenenud rahalist toetust või saada laenu, peaks ta tõendama, et kava koordineerimise ja rakendamise eest vastutavatel asutustel on piisav haldussuutlikkus ja asjakohased volitused. Üldisemalt peaksid liikmesriigid tagama, et neil on taaste- ja vastupidavuskava investeeringute elluviimiseks piisav haldussuutlikkus, ning seega on neil võimalus lisada oma vastavate investeeringute või reformide kuluarvestusse ajutise iseloomuga piiratud halduskulusid, tingimusel et need kulud on seotud konkreetse investeeringu või reformi elluviimisega.

Liikmesriigid võivad REPowerEU peatükis sisalduvate investeeringute ja reformide elluviimiseks kasutada ka tehnilise toe instrumenti, nagu on selgitatud 2021. aasta suunistes taaste- ja vastupidavuskavade kohta. Liikmesriike kutsutakse üles teatama võimalikust soovist tugineda taaste- ja vastupidavusrahastu määruse artikli 7 lõikele 2 seoses konkreetse reformi või investeeringuga, millega tehniline tugi on seotud. Kui liikmesriik on taotlenud või kavatseb taotleda tehnilise toe instrumendi raames horisontaalset toetust seoses taaste- ja vastupidavuskava rakendamisega, nt teavitamismeetmete puhul, palutakse tal see selles jaos ära märkida.

Konsulteerimine

Liikmesriigid peaksid esitama kokkuvõtte konsultatsioonidest, mis korraldati kooskõlas riikliku õigusraamistikuga ja mille tulemusel esitatakse muudetud taaste- ja vastupidavuskava / addendum. Konsultatsiooniprotsess peaks olema vastavuses taaste- ja vastupidavuskavas tehtud muudatuste ulatusega. Näiteks muudatused, mis kajastavad vähesel määral muutunud rahaeraldist, ei nõuaks samasugust konsulteerimisprotsessi kui muudatused, millega kaasneb märkimisväärse laenusumma taotlemine. Kuna algsete taaste- ja vastupidavuskavade koostamisel toimunud konsultatsioonide ulatus oli erinev, eelkõige COVID-19 pandeemia tõttu, soovitatakse liikmesriikidel taaste- ja vastupidavuskava muutmisel konsultatsiooniprotsessi üldiselt tõhustada. Liikmesriigid peaksid kooskõlas oma riikliku õigusraamistikuga tagama, et sidusrühmad, sealhulgas kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused, tööturu osapooled, vabaühendused ja asjakohasel juhul põllumajandussektori sidusrühmad kaasatakse õigeaegselt ja sisuliselt uute või läbivaadatud meetmete kavandamisse, rakendamisse ja järelevalvesse.

Asjaomaste meetmete rakendamiseks võib olla asjakohane lisada geograafilise mõõtmega vahe-eesmärkidele või sihtidele piirkondlike või kohalike kaalutlustega seotud tingimusi (näiteks eritingimused, mis on seotud kohalike ja piirkondlike omavalitsustega konsulteerimisega). Samuti võib sarnaseid tööturu osapooltega ja asjakohasel juhul põllumajandussektori sidusrühmadega konsulteerimise tingimusi lisada seoses asjaomaste reformide või investeeringute elluviimisega.

Ka Euroopa poolaasta kujutab endast olulist raamistikku taaste- ja vastupidavuskavade rakendamisel tehtud edusammude arutamiseks sidusrühmadega kooskõlas liikmesriigi tavade ja traditsioonidega. Lisaks võivad liikmesriigid kasutada oma riiklikke reformikavasid, et kirjeldada seni peetud konsultatsioone ja anda ülevaade tulevikuks kavandatud konsultatsioonidest. Taaste- ja vastupidavuskavade rakendamine on edukas ainult siis, kui sellega kaasneb tugev piirkondlik ja kohalik isevastutus ning tööturu osapoolte ja kodanikuühiskonna toetus.

REPowerEU peatüki koostamise suhtes kohaldatakse ka tavapäraseid konsulteerimisnõudeid, sealhulgas nõuet esitada kokkuvõte, milles kirjeldatakse, kuidas on arvesse võetud sidusrühmade seisukohti. Liikmesriigid peaksid oma kokkuvõtetes kirjeldama, kuidas konsulteerimise tulemused nende REPowerEU peatükkides kajastuvad. Kirjeldada tuleks konsultatsiooniprotsessi, sealhulgas selle põhiomadusi, sidusrühmade liike ja peamisi saadud sisendeid. Seejärel tuleks kirjeldada, kuidas REPowerEU meetmete kavandamisel on saadud tagasisidet arvesse võetud, ning osutada, kuidas seda tagasisidet rakendamisel jätkuvalt arvesse võetakse.

Oluline on korraldada laiaulatuslik konsulteerimine, hõlmates eelkõige sidusrühmad, kes omavad kavaga „REPowerEU“ seotud küsimustes asjakohaseid eksperditeadmisi. Konsultatsiooniprotsessi kestuse puhul tuleks arvesse võtta REPowerEU peatüki esitamise pakilisust.

Täiendavat avalikku konsultatsiooni ei ole vaja korraldada juhul, kui liikmesriik laiendab olemasolevaid meetmeid, kuid nende meetmete sisu jääb samaks, või viib olemasolevad meetmed oma maksimaalse rahalise toetuse vähenemise tõttu üle REPowerEU peatükki.

Kontrollid ja auditeerimine

Sisekontrollisüsteemid on hädavajalikud selleks, et tagada taaste- ja vastupidavuskavade täielik kooskõla taaste- ja vastupidavusrahastu määruse artikliga 22. Sellega seoses ja võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskava läbivaatamisest tulenevaid muudatusi, on oluline, et liikmesriigid põhjendaksid täpselt, kuidas kehtestatud kontrollistruktuurid on endiselt sobivad ja kuidas neid asjakohaste vahendite ja struktuuride tagamiseks vajaduse korral tugevdatakse. Liikmesriigi kontrollisüsteemidele seatud põhinõuded on esitatud komisjoni ja liikmesriigi vahel sõlmitud rahastamis- ja laenulepingu I lisas. Eelkõige juhul, kui muudetud taaste- ja vastupidavuskava sisaldab uusi või läbivaadatud meetmeid, peaks liikmesriik selgitama ja tõendama, et kontrollistruktuurid on endiselt piisavad või (asjakohasel juhul) kuidas proportsionaalselt taaste- ja vastupidavuskava mahu suurenemisega suurendatakse kontrollistruktuuride suutlikkust, sealhulgas personali ja protsesse.

Kui addendum ei kajasta rahalise toetuse olulist suurenemist, kuid sellega tehakse siiski muudatusi võrreldes algse taaste- ja vastupidavuskavaga, palutakse liikmesriigil esitada ajakohastatud selgitus kontrollikorra ja -süsteemide kohta, sealhulgas lõppsaajate andmete säilitamise süsteemi kohta.

Teavitamine

Liikmesriigid peaksid kooskõlas taaste- ja vastupidavusrahastu määruse artikliga 34 ja rahastamislepingu artikliga 10 jätkama oma teavitusstrateegia rakendamist, vajaduse korral ajakohastades seda seoses uute reformide ja investeeringutega, et tagada üldsuse teadlikkus liidu rahastamisest. Muudetud taaste- ja vastupidavuskava esitamisel palutakse liikmesriikidel kirjeldada nende kohustuste täitmiseks võetud meetmeid, et hõlbustada komisjoni järelevalvet nimetatud sätete järgimise üle.

Teavituskampaaniate keskne eesmärk peaks olema suurendada teadlikkust peamistest reformidest ja investeeringutest, mis moodustavad osa Euroopa reageerimisest, eelkõige kava „REPowerEU“ kontekstis, ning suurendada üldsuse teadmisi taaste- ja vastupidavuskava ja selle eesmärkide kohta. Liikmesriikidel soovitatakse oma taaste- ja vastupidavuskavaga seotud teavitustegevuses keskenduda järgmistele ülesannetele:

—	selgitada ja tuletada meelde oma taaste- ja vastupidavuskava eesmärke ja sellest liikmesriigile tulenevat kasu;

—	selgitada praktiliste tõendite abil, miks reformid ja investeeringud on kasulikud ühiskonnale ning Euroopa majanduse taastumise, rohe- ja digipöörde ning energiajulgeoleku seisukohast;

—	tagada, et taaste- ja vastupidavuskava kõrgetasemeline poliitiline heakskiit oleks piisavalt nähtav;

—	teavitada pöördelise tähtsusega projektidest ja seostada nende elluviimine taaste- ja vastupidavusrahastuga;

—	julgustada potentsiaalseid toetusesaajaid taotlema rahastamist taaste- ja vastupidavuskava raames;

—	tutvustada üldisi edusamme nii reformide kui ka investeeringute elluviimisel, eelkõige seoses kavaga „REPowerEU“, sealhulgas korrapärases teabevahetuses tööturu osapooltega, mõjutatud kogukondadega ja kodanikuühiskonnaga laiemalt.

Komisjon saab ka võrgustiku INFORM EU kaudu aidata liikmesriikidel rakendada riiklikke teavitusstrateegiaid, sealhulgas seoses muudetud taaste- ja vastupidavuskavadega.

Lõplike vahendite saajate läbipaistvus

Taaste- ja vastupidavusrahastu vahendite kasutamise läbipaistvust on suurendatud uue läbipaistvuskohustuse lisamisega REPowerEU määrusesse. Liikmesriikidel tuleb luua üldsusele kättesaadav ja kergesti kasutatav portaal, kus nad avaldavad andmed nende 100 lõppsaaja kohta, kes saavad taaste- ja vastupidavusrahastu meetmete rakendamiseks kõige rohkem rahalisi vahendeid.

Lõppsaaja all tuleks mõista viimast üksust, kes saab rahalisi vahendeid ning kes ei ole töövõtja ega alltöövõtja. Lõppsaajaid tuleb eristada toetusesaajatest, kelleks rahastu otsese eelarve täitmise raames on liikmesriigid.

Kõnealused andmed peaksid sisaldama lõppsaaja juriidilist nime ning füüsilise isiku puhul tema ees- ja perekonnanime, saadud rahaliste vahendite summat ning taaste- ja vastupidavusrahastuga seotud meedet (meetmeid), mille jaoks rahalised vahendid on saadud. 100 suurima lõppsaaja kindlaksmääramisel tuleks arvesse võtta ainult taaste- ja vastupidavusrahastu vahendeid, kuna mõningaid investeeringuid võidakse osaliselt rahastada ka muudest avaliku sektori vahenditest.

Proportsionaalsuse ja eraelu puutumatuse tagamiseks tuleks juhul, kui lõppsaajad on füüsilised isikud, kustutada kõik isikuandmed kaks aastat pärast selle eelarveaasta lõppu, mil asjaomasele lõppsaajale tehti viimane taaste- ja vastupidavusrahastust saadud toetuse makse. Samuti kohaldatakse taaste- ja vastupidavusrahastu suhtes analoogia alusel mõnda finantsmääruse artikli 38 lõikes 3 sätestatud erandit andmete avaldamise kohustusest. Need on seotud järgmiste juhtumitega:

—	füüsilistele isikutele makstavad haridustoetused ja muud otsetoetused, mida makstakse kõige enam abi vajavatele füüsilistele isikutele, näiteks töötutele ja pagulastele (finantsmääruse artikli 191 lõike 4 punkt b);

—	väga madala maksumusega lepingud, mis on sõlmitud ekspertidega, kes on valitud nende kutsealase suutlikkuse alusel (finantsmääruse artikli 237 lõige 2), samuti väga madala maksumusega lepingud, mille maksumus on alla 15 000 euro (finantsmääruse I lisa punktis 14.4 osutatud summa);

—	rahastamisvahendite kaudu saadav rahaline toetus summas alla 500 000 euro;

—	juhtumid, mille puhul avalikustamine võib seada ohtu asjaomaste isikute ja üksuste õigused ja vabadused, mida kaitstakse Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga, või kahjustada vahendite saajate ärihuve.

Võttes arvesse taaste- ja vastupidavusrahastuga seotud summasid, on ebatõenäoline, et esimeses kolmes lõigus sätestatud erandid oleksid 100 suurima lõppsaaja puhul kohaldatavad. Samuti ei eeldata neljanda erandi laialdast kohaldamist. Arvestades, et andmete avaldamine puudutab ainult suuremahuliste vahendite saajaid, kellest enamik on eeldatavasti juriidilised isikud, tuleks võimalikke füüsiliste isikutega seotud eraelu puutumatuse kaalutlusi kõrvutada vajadusega tagada ELi rahaliste vahendite kasutamise läbipaistvus. Lisaks tuleks tähele panna, et viide finantsmääruse artikli 38 lõikele 3 hõlmab selle sätte võimalikke tulevasi muudatusi.

Lisaks sellele, et kõnealused andmed avaldatakse liikmesriikide portaalides, koondab komisjon need andmed taaste ja vastupidavuse tulemustabelis, lisades lingid liikmesriikide portaalidele. Neid andmeid tuleb ajakohastada kaks korda aastas ning komisjon püüab sättida ajakohastamise samale ajale praegu kaks korda aastas (aprillis ja oktoobris) juba toimuvava aruandlusega. Esimest korda kogutakse teavet paralleelselt 2023. aasta aprillis toimuva poolaastaaruandlusega. Komisjon avaldab ka interaktiivse kaardi, millel on näidatud erinevad meetmed ja nende elluviimise kohad liikmesriikides.

---

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. veebruari 2021. aasta määrus (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu (ELT L 57, 18.2.2021, lk 17–75).

(2)  „Rohelise kokkuleppe tööstuskava kliimaneutraalsuse ajastuks“, 1. veebruar 2023, (COM(2023) 62). https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:52023DC0062

(3)  https://commission.europa.eu/system/files/2021-01/document_travail_service_part1_v2_en.pdf

(4)  Ühissätete määruse artikli 26a lõike 1 kohaselt võivad liikmesriigid, kes esitavad REPowerEU peatüki, taotleda, et kuni 7,5 % nende ERFi, ESF+ ja Ühtekuuluvusfondi algsest riiklikust eraldisest paigutataks ümber kava „REPowerEU“ eesmärkide saavutamisele kaasa aitavatesse prioriteetidesse, nagu on sätestatud taaste- ja vastupidavusrahastu määruse artiklis 21c, tingimusel et selline toetus aitab saavutada asjaomase fondi erieesmärke, nagu on sätestatud vastavat fondi käsitlevas määruses. Samas ei ole 7,5 % ühissätete määruse kohasest riiklikust eraldisest, mida kasutatakse kava „REPowerEU“ eesmärke toetavateks investeeringuteks, REPowerEU peatüki ega taaste- ja vastupidavuskava osa.

(*1)  Summad põhinevad Euroopa Regionaalarengu Fondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Sotsiaalfondi+ eraldistel pärast partnerluslepingute vastuvõtmise raames tehtud ümberpaigutusi.

(5)  2019. aasta kogurahvatulu 2020. mai seisuga, nagu on osutatud taaste- ja vastupidavusrahastu määruse põhjenduses [48] ja 1. lisas.

(6)  Komisjoni 30. juuni 2022. aasta teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile „Taaste- ja vastupidavusrahastu: maksimaalse rahalise toetuse vähendamine“

(7)  Need näited on esitatud üksnes illustreerimiseks ega mõjuta mingil viisil liikmesriigi esitatud põhjenduste hindamist komisjoni poolt.

(8)  Saastevaba vesinik on vesinik, mis on toodetud taastuvatest energiaallikatest meetoditega, mis on muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest toodetavate vedelate ja gaasiliste transpordikütuste puhul ette nähtud direktiivis (EL) 2018/2001 ning sellega seotud rakendusaktides ja delegeeritud õigusaktides.

(9)  Saastevaba vesiniku kohta vt riigiabimeetmete ajutine kriisiraamistik majanduse toetamiseks pärast Venemaa kallaletungi Ukrainale (2022/C 426/01). Taastuvallikatest toodetud ja saastevaba vesiniku tootmise ja kasutuselevõtu eesmärgi raames ei või toetada vesinikku, mida toodetakse pürolüüsi või metaani reformeerimise teel koos süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamisega.

(10)  Täiendavaid näiteid selliste meetmete kohta leiate teatisest „Toimetulek energiahindade tõusuga: meetme- ja toetuspakett“ (COM(2021) 660 final).

(11)  ELi heitkogustega kauplemise süsteemiga hõlmatud käitiste toetamise suhtes kohaldatakse olulise kahju ärahoidmise põhimõtet käsitlevates tehnilistes suunistes ja nõukogu rakendusotsuste lisades sätestatud kriteeriume.

(12)  Tavapärase Euroopa poolaasta tsükli raames esitab komisjon riigipõhised soovitused tavaliselt mai lõpus / juuni alguses, Euroopa Ülemkogu kiidab need heaks ja nõukogu võtab need vastu juuli alguses.

(13)  SEC(2022) 70 final – SWD(2022) 19 final – SWD(2022) 20 final.

(14)  Eriti VKEde puhul.

(15)  Vt 1. osa, milles käsitletakse taaste- ja vastupidavusrahastu ning ühtekuuluvuspoliitika vahendite ümberpaigutamise taotlemise korda.