EUROOPA KESKPANGA ARVAMUS

27. aprill 2022

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2013/36/EL seoses järelevalvevolituste, sanktsioonide, kolmanda riigi ettevõtja filiaalide ning keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisriskidega

(CON/2022/16)

(2022/C 248/03)

Sissejuhatus ja õiguslik alus

17. ja 21. jaanuaril 2022 sai Euroopa Keskpank (EKP) Euroopa Parlamendilt ja Euroopa Liidu Nõukogult taotlused avaldada arvamust seoses ettepanekuga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2013/36/EL seoses järelevalvevolituste, sanktsioonide, kolmanda riigi ettevõtja filiaalide ning keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisriskidega (1) (edaspidi „kapitalinõuete direktiivi kavandatavad muudatused“).

Kapitalinõuete direktiivi kavandatavad muudatused on tihedalt seotud ühe teise ettepanekuga, mille kohta EKP sai konsulteerimistaotluse, nimelt ettepanekuga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 575/2013 seoses krediidiriski, krediidiväärtuse korrigeerimise riski, operatsiooniriski, tururiski ja minimaalse väljundmäära nõuetega (2) (koos kapitalinõuete direktiivi kavandatavate muudatustega edaspidi „komisjoni pangandusreformi pakett“).

EKP pädevus esitada arvamus põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 127 lõikel 4 ja artikli 282 lõikel 5, kuna kapitalinõuete direktiivi kavandatavad muudatused sisaldavad sätteid, mis mõjutavad EKP ülesandeid seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalvega vastavalt aluslepingu artikli 127 lõikele 6 ja Euroopa Keskpankade Süsteemi panust finantssüsteemi stabiilsusega seotud poliitika sujuvasse elluviimisse, nagu on osutatud aluslepingu artikli 127 lõikes 5. EKP nõukogu on võtnud vastu käesoleva arvamuse vastavalt Euroopa Keskpanga töökorra artikli 17.5 esimesele lausele.

Üldised märkused

EKP toetab kindlalt komisjoni pangandusreformi paketti, millega võetakse liidu õigusaktidesse üle ülemaailmse regulatiivse reformikava olulised elemendid. See tugevdab liidu ühtseid eeskirju ja kindlustab märkimisväärselt õigusraamistikku valdkondades, kus järelevalveasutused on tuvastanud puudusi, mis võivad viia riskide ebapiisava jälgimise ja katmiseni.

Esiteks aitab keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisriskide käsitlemise tõhustamine tänu rangemate nõuete kehtestamisele ja selle valdkonna järelevalve tööriistakasti laiendamisele tagada, et krediidiasutused ja investeerimisühingud töötavad ennetavalt välja tõhusamad riskijuhtimise normistikud, vähendades seeläbi üksikute krediidiasutuste ja investeerimisühingute ja kogu finantssüsteemi ülemääraste riskide kuhjumise tõenäosust.

Teiseks vähendab minimaalse väljundmäära õige rakendamine põhjendamatut riskikaalu varieeruvust (3) ning on tervitatav, et ei toimu riskide topeltarvestust seoses muude nõuetega ning välditakse tegevuse keerukust.

Kolmandaks hõlbustavad pankade tegevjuhtkonna ja võtmetöötajate hindamist käsitlevad ühtlustatud sätted (sobivuse ja nõuetele vastavuse hindamine) järelevalve tõhusust ja tõhustavad usaldusväärset juhtimist.

Neljandaks asendavad liikmesriikides tegutsevate kolmandate riikide pangandusgruppide filiaalide ühised eeskirjad erinevad riigisisesed lähenemisviisid ja tugevdavad ühtset turgu.

Viiendaks tagab oluliste osaluste omandamiste, varade või kohustuste ülekandmiste, ühinemiste või jagunemiste ning sanktsioonidega seotud riiklike volituste edasine ühtlustamine raamistiku ühtsuse ja töökindluse.

Kuuendaks kutsub EKP üles tagama kooskõla Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL (4) (edaspidi „kapitalinõuete direktiiv“) ja nõukogu määruse (EL) nr 1024/2013 (5), vahel, seoses järelevalve sõltumatusega üldiselt ja eelkõige seoses huvide konfliktidega. Võimalike huvide konfliktide piiramiseks on oluline range, kuid proportsionaalne ja paindlik lähenemisviis, mis võimaldab iga olukorda nõuetekohaselt arvesse võtta.

Lõpetuseks, kui järelevalveasutustel lubatakse tühistada selliste krediidiasutuste tegevusluba, kes on kuulutatud maksejõuetuks või tõenäoliselt maksejõuetuks, kuid kes ei kvalifitseeru kriisilahenduseks, kuna avaliku huvi kriteerium ei ole täidetud, hõlbustab see nende pankade nõuetekohast turult lahkumist (6).

Käesolevas arvamuses käsitletakse EKP jaoks eriti olulisi küsimusi vastavalt alljärgnevale liigendusele.

1.   Keskkonna-, sotsiaalsed ja juhtimisriskid

1.1.   Toetus kavandatavatele muudatustele

EKP väljendab suurt toetust komisjoni ettepanekule tõhustada krediidiasutuste keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisriskidega seotud nõudeid ning pädevate asutuste vastavaid volitusi. EKP jagab seisukohta, et keskkonna-, sotsiaalsetel ja juhtimisriskidel võib olla kaugeleulatuvaid tagajärgi nii üksikute institutsioonide kui ka kogu finantssüsteemi stabiilsusele. Komisjon on põhjendatult seadnud ambitsioonikad eesmärgid liidu kohandamiseks keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisriskide mõjuga ning üleminekuks jätkusuutlikule majandusele, mis hõlmab tootmissüsteemi konkreetseid muudatusi piiratud aja jooksul. Strateegias rõhutatakse, et „Euroopa rohelise kokkuleppe edu sõltub kõigi majanduslike sidusrühmade panusest ja nende huvist saavutada meie eesmärgid. Selleks peavad finantsasutused kajastama ELi kestlikkuseesmärke oma pikaajalistes rahastamisstrateegiates ja otsustusprotsessides“ (7). Üleminek ja sellega seotud riskid mõjutavad peaaegu kõiki majandussektoreid ja neil on ulatuslik mõju kõigis piirkondades; lisaks sõltuvad need CO2 heite vähendamise poliitikast, muutustest tarbijate ja investorite eelistustes ning tehnoloogilistest muutustest. Selline ulatuslik mõju nõuab eristrateegiaid ja suuremat riskijuhtimissuutlikkust, et tagada krediidiasutuste ärimudelite vastupanuvõime lühikeses, keskpikas ja pikas perspektiivis ning vältida ülemäärase üleminekuriski kuhjumist nende portfellides. Seetõttu on väga oluline, et krediidiasutused jälgiksid riski, mis tuleneb nende portfellide mittevastavusest liidu üleminekueesmärkidele, seades seeläbi strateegilisel planeerimisel ambitsioonikad ja konkreetsed tähtajad, sealhulgas vahe-eesmärgid.

EKP toetab ettepanekut käsitleda järelevalvenõuetes selgemalt keskkonna-, sotsiaalseid ja juhtimisriske, mis aitab minimeerida ohtusid, mida need riskid üksikutele asutustele ja finantsstabiilsusele kujutavad. EKP hiljutises järelevalvealases hinnangus rõhutati vajadust nende riskide parema pangasisese riskijuhtimise ja järelevalve järele. See põhjalik hindamine näitas, et ükski asutus ei ole lähedal oma praktikate täielikule ühtlustamisele järelevalvealaste ootustega kliima- ja keskkonnariskide suhtes ning et krediidiasutused ja investeerimisühingud ise teadvustavad, et 90 % nende raporteeritud praktikatest on EKP järelevalvealaste ootustega ainult osaliselt või üldse mitte kooskõlas (8).

EKP tunnistab kliima- ja keskkonnariskide prioriseerimist sotsiaalsete ja juhtimistegurite ees, seda ka metoodikate erinevuste osas. Kliima- ja keskkonnariskid hõlmavad eelkõige ohte, mis tulenevad nõutavast üleminekust kestlikumale majandusele ja kohanemisest kasvavate füüsiliste ohtudega. Ülemineku- ja füüsilised riskid on võrreldes muude usaldatavusnõuetega seotud riskidega erilised ning kuna need tekivad aja jooksul, on vaja hoolikat kavandamist ja selgeid leevendamisstrateegiaid ning pikaajalise mõju leevendamiseks võib olla ühtlasi vaja võtta otsustavaid ja koheseid lühiajalisi meetmeid.

EKP toetab kavandatavat nõuet, et krediidiasutused töötaksid välja konkreetsed kavad, et jälgida ja käsitleda keskkonna-, sotsiaalseid ja juhtimisriske, mis tekivad lühikeses, keskpikas ja pikas perspektiivis. See tagab, et krediidiasutused mõõdavad keskkonna-, sotsiaalseid ja juhtimisriske pikema aja jooksul ning hindavad põhjalikult struktuurimuutusi, mis tõenäoliselt toimuvad sektorites, millega nad kokku puutuvad, vastavalt liidu õigusraamistikus kindlaks määratud üleminekuviisidele (9). Selliste kavade koostamise nõue suurendab finantssüsteemi riskide läbipaistvust. Lisaks tagatakse sellega, et krediidiasutused vaatavad ennetavalt, ka seoses liidu üleminekueesmärkidega läbi, kas nende strateegiad hõlmavad piisavalt keskkonnaalaseid, sotsiaalseid ja juhtimisega seotud kaalutlusi, leevendades seeläbi maineriske või kiiresti muutuvast turu meeleolust tulenevaid riske.

EKP on valmis tegema koostööd liidu asutustega, et jälgida krediidiasutuste edusamme nende konkreetsete kavade väljatöötamisel (uus artikli 76 lõige 2) ning rõhutab vajadust võtta selles valdkonnas õigeaegselt meetmeid. EKP peab esmatähtsaks institutsioonide vastupanuvõimet ja kohanemist keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisriskide pikaajalise negatiivse mõjuga. Sellega seoses on eriti olulised kavandatavad Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) suunised krediidiasutuste ja investeerimisühingute kavade sisu kohta (uue artikli 87a lõike 5 punkt b) ning seetõttu leiab EKP, et need suunised tuleks avaldada 12 kuu jooksul. Seevastu tundub miinimumnõudeid ja metoodikat käsitlevate kavandatavate suuniste puhul (uue artikli 87a lõike 5 punkt a) sobivam 24-kuuline tähtaeg.

Nõuetekohane sisemine riskijuhtimine, sealhulgas konkreetne planeerimine, hõlbustab ka keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisriskide hindamist pädevate asutuste ja makrotasandi usaldatavusjärelevalve asutuste poolt. Seoses krediidiasutuste kõigi oluliste riskide juhtimise nõude edasise täpsustamisega, millega seoses nõutakse nende vastupanuvõime testimist kliima- ja keskkonnariskide pikaajalisele negatiivse mõju suhtes, toetab EKP sellega seotud järelevalvevolituste suurendamist viisil, mis on kooskõlas keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisriskide realiseerumise ajalise perspektiiviga. See võimaldaks EKP-l tõhusamalt tegeleda keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisriskidega, alustades kliima- ja keskkonnariskidest, mis mõjutavad krediidiasutuse usaldatavusnõuete täitmise olukorda (nt kapital ja likviidsus) ka keskpikas ja pikas perspektiivis (st 5–10 aastat). Sellised nõuded aitavad ka makrotasandi usaldatavusjärelevalve asutustel leevendada keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisriskide süsteemseid tagajärgi, analüüsides eelkõige nende süsteemseid aspekte, nt kogu majandust hõlmavate kliimastressitestide abil. Kõik see peaks andma EKP-le asjakohasemad tööriistad, et aidata koos teiste asjaomaste asutustega vältida krediidiasutuste bilansis varade kasutuskõlbmatuks muutumist ning tagada mikro- ja makrotasandi usaldatavusjärelevalve lähenemisviiside vastastikune täiendavus.

Seoses makrotasandi usaldatavusjärelevalve tööriistakastiga tervitab EKP ka kapitalinõuete direktiivi kavandatavate muudatuste põhjenduses esitatud selgitust, mille kohaselt võib süsteemse riski puhvri raamistikku juba kasutada mitmesuguste süsteemsete riskide, sealhulgas kliimamuutustega seotud riskide maandamiseks. Niivõrd kui kliimamuutustega seotud riskidel võivad olla tõsised negatiivsed tagajärjed liikmesriikide finantssüsteemile ja reaalmajandusele, võib nende riskide leevendamiseks kehtestada süsteemse riski puhvri määra.

1.2.   Vastupanuvõime keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisriskide pikaajalisele negatiivsele mõjule

Seoses stsenaariumide ja meetoditega, millega hinnatakse vastupanuvõimet keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisriskide pikaajalisele negatiivsele mõjule, eelkõige kliimamuutustele ja keskkonnaseisundi halvenemisele, soovib EKP rõhutada asjaolu, et probleeme, mida need finantssektorile tekitavad, saab hinnata ja lahendada üksnes teadusliku analüüsi integreerimisega poliitika kujundamisse. Sellega seoses on väga oluline teadusuuringute, finantssektori üksuste ja keskkonnaasutuste panus. EKP toetab komisjoni võetud kohustust tugevdada koostööd kõigi asjaomaste avaliku sektori asutuste, sealhulgas järelevalveasutuste vahel ning sellise koostöö eesmärki „aidata määrata kindlaks finantssektori vahe-eesmärgid“, (10). Siiski oleks kasulik tuletada kapitalinõuete direktiivi kavandatavate muudatuste põhjendustes meelde kestlikule majandusele ülemineku rahastamise strateegia (COM(2021) 390 final) punktis 5.c võetud kohustust. Eelkõige on oluline rõhutada, et komisjon on võtnud kohustuse tugevdada koostööd EKP, Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu, Euroopa järelevalveasutuste ja Euroopa Keskkonnaametiga, ning et sellise koostöö eesmärk on aidata kindlaks määrata finantssektori vahe-eesmärgid, paremini mõista, kas praegune ja ettenähtav edasiminek on piisav, ning hõlbustada seega vajaduse korral kõigi asjaomaste ametiasutuste koostööpõhisemat tegevust poliitikate elluviimisel. EKP tervitaks viidet sellisele kohustusele ka kapitalinõuete direktiivi uue artikli 87a lõike 5 punktis c sätestatud volituse kontekstis.

2.   Minimaalne väljundmäär

EKP tervitab minimaalse väljundmäära kehtestamist, mis on Basel III reformide oluline osa (11). EKP märgib, et kapitalinõuete direktiivi kavandatavad muudatused hõlmavad mõningaid mehhanisme, millega reguleeritakse minimaalse väljundmäära ja i) 2. samba järelevalvenõuete ja ii) makrotasandi usaldatavuspuhvrite kohandamise vastasmõju.

EKP nõustub üldeesmärgiga vältida riskide topeltarvestust mikro- ja makrotasandi usaldatavusraamistikes ning kavatsusega tagada, et vastavad nõuded oleksid jätkuvalt asjakohased. Seoses 2. samba nõuetega soovib EKP rõhutada asjaolu, et juba on olemas üldine nõue vältida riskide topeltarvestust, ning seetõttu on tal valmidus tagada, et tema pädevuse piires ei toimuks riskide topeltarvestust. Mis puutub praegu kasutatavatesse makrotasandi usaldatavusnõuete puhvritesse, siis maandatakse nendega makrotasandi usaldatavusriske, mis erinevad minimaalse väljundmäära eesmärgist vähendada krediidiasutuse või investeerimisühingu poolt sisemudelite kasutamisest tulenevate riskikaalude liigse varieeruvuse või võrreldavuse puudumise riski.

Lisaks nõutakse ettepanekus, et 2. samba nõuete nominaalsumma ei suureneks kohe seetõttu, et krediidiasutus või investeerimisühing on seotud minimaalse väljundmääraga. EKP nõustub nende sätete eesmärgi ja mõttega neutraliseerida minimaalse väljundmäära kehtestamisest tulenev põhjendamatu aritmeetiline mõju 2. samba nõuetele ning on valmis astuma vajalikke samme selle mõju neutraliseerimiseks.

On oluline, et kavandatavad mehhanismid austaksid olemasolevaid järelevalve ja makrotasandi usaldatavusjärelevalve tavasid ega suurendaks pädevate ja makrotasandi usaldatavusjärelevalve asutuste tegevuse keerukust ja halduskoormust. EKP leiab eelkõige seoses juba mainitud 2. samba nõuetega, et praeguses õigusraamistikus on pädevatele asutustele juba antud volitused vältida riskide topeltarvestust ja usaldatavusnõuete põhjendamatuid muudatusi, ning et EBA poolt kapitalinõuete direktiivi artikli 107 lõike 3 alusel välja antud suunised loovad kindla õigusliku aluse selle saavutamiseks vajaliku ühise metoodika kehtestamiseks. Kuigi EKP ei näe seetõttu vajadust sätestada 1. tasandi õigusaktides püsivalt, kuidas tuleks minimaalset väljundmäära 2. samba nõuete kehtestamisel arvesse võtta, võtab ta teadmiseks konkreetse seadusandliku ettepaneku selles küsimuses ja rõhutab vajadust tagada, et kavandatav säte, sealhulgas ajutine külmutamine, ei segaks püsivalt nii praegust 2. samba lähenemisviisi kui ka selle sagedust. EKP on seisukohal, et kohene neutraliseerimine peaks toimuma ajal, mil pank muutub minimaalse määraga seotuks. Järgnevatel aastatel tehakse kõik vajalikud kohandused korrapärase järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise käigus.

Liidu seadusandjad võivad soovida anda EBA-le konkreetsed volitused töötada välja suunised selle kohta, kuidas pädevad asutused peaksid 2. samba nõuete kehtestamisel arvestama minimaalset väljundmäära mõju, nagu on määratletud komisjoni ettepanekus võtta vastu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 575/2013 (artikli 465 lõige 1). Kui liidu seadusandjad peaksid soovima lisada selles küsimuses seadusandliku viite, on EKP esitanud tehnilises töödokumendis ühtlasi soovitused selle kohta, kuidas eelnõud muuta, et järgida nii praegust 2. samba lähenemisviisi ja selle sagedust kui ka reguleerida samal ajal sõnaselgelt minimaalse väljundmäära ja 2. samba nõuete vastasmõju 1. tasandi aktis.

Süsteemse riski puhvri osas tunneb EKP suurt muret seoses kavandatava nõudega vaadata kohustuslikult läbi selle kalibreerimine, mis hõlmab puhvri dünaamilist ülempiiri, külmutades selle minimaalse väljundmäära eelsel tasandil, kuni selline läbivaatamine on lõpule viidud ja tulemus avaldatud.

Neil muredel on kolm põhjust.

Esiteks suurendab kavandatav kohustuslik läbivaatamine raamistiku keerukust ja halduskoormust, kuna see tähendab, et ametiasutused peavad läbi vaatama süsteemse riski puhvri kalibreerimise iga krediidiasutuse puhul, kes muutub minimaalse väljundmääraga seotuks. Teiseks on süsteemse riski puhvri ajutine ülempiir ja krediidiasutuse- või investeerimisühingupõhine läbivaatamine vastuolus puhvri makrotasandi usaldatavusjärelevalvesse kuuluva olemusega ja selle kohaldamisega kogu (all)sektoris. Sellest tuleneks sellise üksiku krediidiasutuse põhjendamatu erikohtlemine, keda mõjutab süsteemse riski puhver ja kes muutub seotuks minimaalse väljundmääraga. Kolmandaks sisaldab kapitalinõuete direktiiv juba piisavaid sätteid kapitalipuhvrite korrapäraseks läbivaatamiseks, mis on piisav, et tagada rakendatud määrade mis tahes vajalikud muudatused.

EKP-l on sarnane mure seoses kavandatava nõudega vaadata läbi muude süsteemselt oluliste ettevõtjate puhvri kalibreerimine, kui minimaalne väljundmäär muutub siduvaks. Sarnaselt süsteemse riski puhvri läbivaatamisega suurendab muude süsteemselt oluliste ettevõtjate puhvri läbivaatamise kohustus raamistiku keerukust ja halduskoormust. Lisaks on kapitalinõuete direktiivis juba sätestatud muu süsteemselt olulise ettevõtja puhvri korrapärased läbivaatamised.

Ettepandud läbivaatamise mehhanismi asemel, kui minimaalne väljundmäär muutub krediidiasutuse jaoks siduvaks, teeb EKP ettepaneku lisada selgesõnaline selgitus selle kohta, et kavandatavat süsteemse riski puhvrit ei tohi kasutada sellise riskiga maandamiseks, mida hõlmab minimaalne väljundmäär, olenemata sellest, kas minimaalne väljundmäär muutub konkreetse asutuse jaoks siduvaks või mitte. See selgitus tuleks eelistatavalt lisada põhjendusena, kuid selle võib lisada ka kapitalinõuete direktiivi artiklisse. See peaks lahendama kõik võimalikud probleemid seoses riskide võimaliku topeltarvestamisega minimaalse väljundmäära ja süsteemse riski puhvri all. Sama põhjendust ja selgitust võiks rakendada ka muu süsteemselt olulise ettevõtja puhvri puhul.

3.   Sobivus ja nõuetele vastavus

3.1.   Toetus kavandatavatele muudatustele

EKP väljendab suurt heameelt komisjoni ettepaneku üle vaadata läbi sobivuse ja nõuetele vastavuse normistik. Krediidiasutuste juhatuse liikmete sobivuse ja nõuetele vastavuse järelevalve on üks kesksemaid järelevalvevahendeid krediidiasutuste juhtimise parandamiseks. Krediidiasutuste hea juhtimise tava suurendab nende vastupanuvõimet ebasoodsatele turusuundumustele ja on finantsstabiilsuse peamine eeltingimus. EKP näeb oma järelevalvetegevuses endiselt märkimisväärset vajadust kõrvaldada lüngad ja tõsta juhtimisraamistike kvaliteeti (12) ning väljendab seetõttu suurt heameelt järelevalvevahendite tööriistakasti tugevdamise üle vastavalt komisjoni ettepanekule. Praegune sobivuse ja nõuetele vastavuse raamistik on kapitalinõuete direktiivi rakendavate riigisiseste õigusaktide erinevuse tõttu üks kõige vähem ühtlustatud järelevalveõiguse valdkondi. Need erinevused takistavad sobivuse ja nõuetele vastavuse järelevalvet EKP poolt ning on mõjutanud võrdseid tingimusi turul tegutsemiseks liidus. Komisjoni ettepanekud on suur samm edasi, kuna need tagaksid järjepidevama, tõhusama ja tulemuslikuma järelevalve nõukogu liikmete ja võtmeisikute üle, keskendudes usaldatavusnõuete täitmise järelevalve olulisematele küsimustele. See kehtib eelkõige sellistes küsimustes nagu i) selgete tähtaegade ja menetluste kehtestamine kõikidele liikmesriikidele; ii) tingimus, mille kohaselt on ametiaja pikendamisel vajalik hindamine, kui ilmnevad uued asjaolud; iii) kõige mõjukamatele krediidiasutustele ja investeerimisühingutele kohustuslikud eelnevad hindamised; iv) võtmeisikute sobivushindamine; v) tegevjuhi vabastuse väljajätmine kapitalinõuete direktiivi artiklist 88; ning vi) krediidiasutuse kohustus tagada oma juhatuse liikmete sobivus.

EKP on seisukohal, et uus normistik peaks olema kohaselt proportsionaalne, mida toetaks ka veelgi proportsionaalsem lähenemine sobivuse ja nõuetele vastavuse hindamisel pädevate asutuste poolt. Kuigi kavandatavas normistikus juba kasutatakse sobivuse ja nõuetele vastavuse hindamiseks piisavalt proportsionaalset lähenemisviisi (sealhulgas piirdudes eelneva hindamiste puhul suurte asutustega), on EKP valmis veelgi analüüsima ja arutama võimalusi, kuidas tagada uue normistiku sobiv proportsionaalsus. Eelkõige võimaldab proportsionaalsus pädevatel asutustel suunata oma ressursid kõige olulisematele hindamistele.

Lõpetuseks märgib EKP, et kapitalinõuete direktiivi kavandatavate muudatustega ette nähtud sobivuse ja nõuetele vastavuse eelnevad hindamised ei mõjuta teatavate asutuste seadusjärgseid õigusi määrata esindajaid järelevalve alla kuuluvate üksuste juhatustesse riigisisese õiguse alusel.

Hoolimata üldisest tugevast toetusest kavandatavatele muudatustele, esitab EKP nii allpool kui ka tehnilises töödokumendis mitmeid märkusi konkreetsete aspektide kohta.

3.2.   Selgitus, et kavandatavad sobivuse ja nõuetele vastavuse eelnevad hindamised on üksnes menetluslikku laadi: kapitalinõuete direktiivi kavandatavate muudatuste põhjendus 38.

Põhjenduses 38 rõhutatakse suurte krediidiasutuste ja investeerimisühingute juhtorgani liikmete sobivuse hindamise tähtsust enne nende liikmete ametisse asumist. Kuigi EKP toetab kindlalt kavandatavat proportsionaalset eelneva hindamist, võiks täiendavalt selgitada, et sobivuse ja nõuetele vastavuse eelneva hindamise kavandatavad sätted on suures osas menetluslikud ega mõjuta teatavate asutuste või juriidiliste isikute seaduslikke õigusi määrata kohaldatava riigisisese õiguse alusel esindajaid järelevalve alla kuuluvate üksuste juhtorganitesse. Seetõttu teeb EKP ettepaneku lisada põhjendusse 38 täiendav selgitus, mille eesmärk on kinnitada liikmesriikidele, et kapitalinõuete direktiivi kavandatavad muudatused ei mõjuta kohaldataval riigisisesel õigusel põhinevaid seadusjärgseid õigusi. Samas tuleks kehtestada asjakohased tagatised, et tagada kõnealuste esindajate sobivus, näiteks tõhus järelevalve juhtorgani kui terviku sobivuse üle (kollektiivne sobivus), ning järelmeetmed võimalike huvide konfliktide ja vajaduse korral tööle pühendatava aja ja kogemustega seotud küsimuste lahendamiseks.

3.3.   Kättesaamiskinnituse kahepäevase tähtaja kehtestamine: kapitalinõuete direktiivi uue artikli 91b lõige 3 ja uue artikli 91d lõige 3

Kõikidel asjaomastel pädevatel asutustel oleks väga keeruline kinni pidada ettepandud, vaid kahepäevasest tähtajast kirjaliku kättesaamiskinnituse esitamiseks, arvestades sobivust ja nõuetele vastavust käsitlevate taotluste väga suurt hulka ning mahukaid dokumente, mida tuleb seejuures kontrollida. Eriti paljudel sellistel juhtudel, kui taotlus puudutab mitut ametisse nimetatud isikut, ei pruugi see tähtaeg olla järelevalveasutustele saavutatav. Kokkuvõttes võib see säte ohustada sobivuse ja nõuetele vastavuse menetluste jaoks ettenähtud tähtajast kinnipidamist.

Seetõttu soovitab EKP tungivalt kahepäevase tähtaja väljajätmist.

3.4.   Volitus töötada välja rakenduslikud tehnilised standardid, millega määratakse kindlaks teabe esitamise standardvormid, -mallid ja -kord: kapitalinõuete direktiivi uue artikli 91b lõige 10 ja uue artikli 91d lõige 8

EKP vastutab ühtse järelevalvemehhanismi tõhusa ja järjepideva toimimise eest. Sellega seoses on ühtse järelevalvemehhanismi raames tehtud edusamme seoses vormide ja IT-lahenduste järjepideva kasutamisega sobivuse ja nõuetele vastavuse taotluste töötlemiseks. EKP rõhutab seetõttu, et rakenduslikud tehnilised standardid peaksid olema kooskõlas senise ühtlustamisega ja saavad ära kasutada juba välja töötatud taristut.

Eespool toodut arvesse võttes teeb EKP ettepaneku lisada asjakohastesse sätetesse või põhjendustesse viide, mis julgustab EBAd tuginema rakenduslike tehniliste standardite väljatöötamisel parimatele olemasolevatele praktikatele ja tööriistadele.

3.5.   Menetluslikud tagajärjed, kui järelevalve alla kuuluvad üksused ei järgi kohustusi ja tähtaegu: kapitalinõuete direktiivi uue artikli 91b lõige 7 ja uue artikli 91d lõige 6

Järelevalveasutustele antud järelevalvevolitused juhul, kui üksused ei vasta lisateabe päringutele ettenähtud tähtaja jooksul, ei hõlma pädevate asutuste õigust kuulutada taotlus mittetäielikuks, millest tulenevalt tuleb esitada uus taotlus. Seepärast teeb EKP ettepaneku lisada täiendav õiguslik alus, mis võimaldab pädevatel asutustel tunnistada taotlus mittetäielikuks, millest tulenevalt tuleb see uuesti esitada. See tagaks, et täiendavate dokumentide või teabe esitamise tähtaegade ületamisel on menetluslikud tagajärjed, ilma et see piiraks üksuse võimalust esitada uus taotlus, algatades seeläbi uue menetluse.

Eeltoodut arvestades teeb EKP ettepaneku lisada kapitalinõuete direktiivi uue artikli 91b lõikesse 4 ja uue artikli 91d lõikesse 4 selline täiendav menetluslik tagajärg.

3.6.   Hindamisperioodi pikendamise võimalus, kui teavet küsitakse teistelt osapooltelt

Kapitalinõuete direktiivi uue artikli 91b lõikega 4 ja uue artikli 91d lõikega 4 lubatakse hindamisperioodi pikendada, kui pädevad asutused nõuavad üksustelt täiendavaid dokumente või teavet, kuid mitte juhul, kui dokumente või teavet nõutakse muudelt osapooltelt, nt kohtuasutustelt ja/või muudelt järelevalveasutustelt. Viimane on väga levinud juhtum, mis võtab sageli rohkem aega.

Seetõttu teeb EKP ettepaneku muuta neid sätteid nii, et need hõlmaksid ka olukordi, kus teistelt üksustelt/asutustelt nõutakse dokumente või teavet.

3.7.   Üksuste võimalus viia läbi juhtorgani liikmete (sisemine) sobivuse hindamine pärast nende ametisse asumist: kapitalinõuete direktiivi uue artikli 91a lõige 2

Kapitalinõuete direktiivi uue artikli 91a lõike 2 teine lõik võimaldab nimetada ametisse juhtorgani liikmed kiireloomulistes olukordades ilma igasuguse sobivuse hindamiseta. EKP tunneb muret, et see võimalus võib viia ebasobivate kandidaatide nimetamiseni, seda ka selles kontekstis kasutatud mõistete „[tingimata] vaja“ ja „kohe“ tõlgendamise ebaselguse tõttu.

Seetõttu teeb EKP ettepaneku nõuda üksustelt, et nad viiksid läbi sobivuse hindamise isegi kõigil erandjuhtudel enne, kui juhtorgani liikmed astuvad ametisse. Siiski võib sellisel juhul olla põhjendatud kergem hindamine EBA koostatavates juhistes täpsustatavatel tingimustel. Neis juhistes antakse juhtnööre ka juhtumite kohta, mida võib pidada kiireloomuliseks, st kui on tingimata vaja juhtorgani liikmeid viivitamata asendada.

4.   Kolmandate riikide filiaalide nõuded

Kolmandate riikide filiaale käsitleva normistiku ühtlustamine on oluline selleks, et saada terviklik ülevaade kolmandate riikide gruppide tegevusest liidus, ühtlustada sellekohased praktikaid ning tagada liidus tegutsevatele kolmandate riikide gruppidele ja Euroopa krediidiasutustele võrdsed võimalused, vältides õigusaktide erinevuste ärakasutamise võimalusi, takistamata samal ajal kolmandate riikide gruppide juurdepääsu liidu finantsturule filiaalide asutamise kaudu. EKP peab oluliseks anda asjaomastele pädevatele asutustele tõhusad järelevalve tööriistad. Kolmandate riikide filiaalide raamistiku ühtlustamine annab ka võimaluse viia liidu nõuded vastavusse teiste peamiste jurisdiktsioonide võrreldavate standarditega ja säilitada ühtse turu üleüldine avatus.

Seda arvesse võttes tervitab EKP minimaalsed ühtlustamisnõudeid filiaalidele tegevusloa andmiseks ja tegevusloa kehtetuks tunnistamiseks, samuti sisejuhtimise ja riskikontrolli valdkonnas ning rangemaid ühtlustatud aruandlusnõudeid. EKP tervitab ka pädevate asutuste õigust nõuda kolmandate riikide filiaalidelt tütarettevõtja asutamist süsteemse tähtsusega juhtudel, mille suhtes ei tohiks kohaldada automaatset kohustust, vaid pigem avatud järelevalvealast hindamismehhanismi, kui teatavad künnised on saavutatud. Lisaks võimaldab uus raamistik ulatuslikku järelevalvet järelevalveasutuste tõhustatud koostöö kaudu, näiteks kaasates 1. klassi filiaalid järelevalvekolleegiumidesse. Sellega seoses hindab EKP ka komisjoni jõupingutusi tagada grupi muude üksuste (st tütarettevõtjate) järelevalveasutuste piisav kaasamine selliste otsuste tegemisse, mis mõjutavad kolmandate riikide ettevõtjate tegevuse struktuuri liidus.

Lisaks toetab EKP selgitust, mille kohaselt võivad kolmandate riikide filiaalid tegeleda üksnes tegevusloa saanud tegevusega ja seda üksnes tegevusloa andnud liikmesriigi territooriumil ning et vastav piiriülene tegevus on liidu territooriumil sõnaselgelt keelatud.

Seda ettepanekut tugevalt toetades teeb EKP järgmised muudatusettepanekud.

Selleks et tagada filiaali tegevuse tegeliku ulatuse arvessevõtmine, vältides seeläbi olukorda, kus kolmandate riikide grupid kasutavad künnisest allapoole jäämiseks spetsiifilisi kirjendamispraktikaid, on oluline, et arvesse ei võetaks mitte ainult filiaalis kirjendatud varasid, vaid ka varasid, mis on tekkinud filiaalist, kuid mis on kirjendatud teise asukohta, niivõrd kui seda praktikat peetakse uute õigusaktide kohaselt võimalikuks. Kuigi kapitalinõuete direktiivi kavandatavate muudatustega antakse EBA-le volitus töötada välja regulatiivsed tehnilised standardid kirjendamise korra kohta, leiab EKP, et oleks tõhusam lisada kapitalinõuete direktiivi ka otsene selgitus selle kohta, kuidas arvutada filiaali varasid künniste hindamiseks (nt filiaalide liigitamiseks 1. klassi ja süsteemse olulisuse hindamiseks).

Lisaks teeb EKP ettepaneku, et koondteave kolmanda riigi ettevõtja tütarettevõtjate ja liidus asuvate kolmandate riikide filiaalide hoitavate või kirjendatud varade ja kohustuste kohta, mille kolmanda riigi filiaalid peavad esitama oma pädevale asutusele, tuleks teha kättesaadavaks ka pädevatele asutustele, kes vastutavad kõnealuse kolmanda riigi ettevõtja tütarettevõtjate järelevalve eest. See ettepanek võimaldab koostada põhjaliku ülevaate ja analüüsi kolmandate riikide ettevõtjate Euroopa jalajälje kohta. Selleks teeb EKP ka ettepaneku laiendada emaettevõtja osutatavate teenustega seotud aruandlusnõude kohaldamisala, et hõlmata ka kolmanda riigi grupi piiriüleste investeerimisteenuste otsene osutamine ja investeerimisteenused, mida kolmanda riigi grupp osutab pöördpakkumise alusel.

5.   Kui kolmanda riigi ettevõtjad pakuvad liidus pangandusteenuseid vahetult

5.1.   Nõue asutada filiaal pangandusteenuste osutamiseks kolmandate riikide ettevõtjate poolt: kapitalinõuete direktiivi uus artikkel 21c

EKP tervitab kapitalinõuete direktiivi uues artiklis 21c sisalduvat täpsustust, mille kohaselt peavad kolmandate riikide ettevõtjad liidus pangandusteenuste osutamiseks kas asutama filiaali või asutama tütarettevõtja mis tahes liidu territooriumil, et vältida reguleerimata ja järelevalveta tegevust, mis ohustab finantsstabiilsust liidus.

EKP leiab siiski, et kapitalinõuete direktiivi uue artikliga 21c hõlmatud põhiliste pangandusteenuste ulatus on ebaselge. Seetõttu kutsub EKP liidu seadusandlikke organeid üles selgitama kapitalinõuete direktiivi uue artikli 21c sõnastust ja eelkõige esitama selge loetelu selle artikliga hõlmatud põhilistest pangandusteenustest, võttes arvesse ka muudes ELi õigusaktides sätestatud nõudeid, millega reguleeritakse konkreetseid teenuseid, nagu makseteenused ja e-raha, ning samuti uue artikli mõju ülemaailmsete finantsturgude likviidsusele.

6.   Järelevalvevolitused

EKP tervitab kapitalinõuete direktiivi kavandatavaid muudatusi seoses järelevalvevolitustega, kuna need ühtlustavad veelgi kolme liiki volitusi, nõudes, et pädev asutus hindaks i) osaluse omandamist finantssektori ja finantssektorivälistes üksustes; ii) oluliste varade ja kohustuste üleandmist ja iii) ühinemisi/jagunemisi. Praegused erinevused riikide volitustes nendes kolmes aspektis ja asjaolu, et EKP kasutab praegu selliseid volitusi ainult siis, kui need on riigisiseses õigusega ette nähtud, toovad kaasa ebavõrdsed tingimused ja vähendavad EKP järelevalvetegevuse tõhusust ühtses järelevalvemehhanismis. Ühised eeskirjad põhiliste usaldatavusnõuete kohta edendavad samal ajal ühtlustamist siseturul ning parandavad järelevalve üldist kvaliteeti ja tõhusust. Neid uusi järelevalvevolitusi ja kapitalinõuete direktiivis juba sätestatud volitusi tuleks veelgi ühtlustada. Selleks esitab EKP tehnilises töödokumendis mõned redaktsioonilised soovitused.

EKP tervitab eelkõige asjaolu, et komisjoni ettepanekus tunnistatakse vajadust ühtlustada kapitalinõuete direktiivi III jaotise 3., 4. ja 5. peatükis sätestatud volitused seoses krediidiasutuses olulise osaluse omandamisega ja krediidiasutuses või investeerimisühingus olulise osaluse omandamisega. Selline ühtlustamine ei peaks siiski mitte ainult ette nägema pädevate asutuste teabevahetuse, vaid ka sama toimingu jaoks samaaegselt toimuvate asjakohaste menetluste protsessi ja ajastuse.

Lisaks sellisele menetluste ühtlustamisele tuleks selgelt eristada mõistet „oluline osalus“, mis peaks keskenduma omandamise mõjule sihtkrediidiasutuse suhtes, ja mõistet „oluline omandamine“, mis peaks keskenduma omandamise mõjule omandaja suhtes.

Lisaks soovitab EKP kooskõlas oma varem väljendatud seisukohaga (13) lisada täiendavad järelevalvevolitused, mis puudutavad i) krediidiasutuste põhikirja muutmist, ii) seotud osapoolte vahelisi tehinguid ja iii) oluliste tegevuste sisseostmist. Nende volituste ühtlustamine on endiselt vajalik ning see aitaks liikuda edasi tõeliselt ühtse reeglistiku suunas ja vähendada regulatiivset killustatust ühtse järelevalvemehhanismi raames.

7.   Halduskaristused

Kapitalinõuete direktiivi kavandatavad muudatused kajastavad EKP seisukohta selles küsimuses (14). EKP toetab kõiki jõupingutusi selliste sanktsioonide ja jõustamisvolituste edasiseks ühtlustamiseks ja tugevdamiseks liidu tasandil, mis edendavad usaldatavusnõuete tõhusat jõustamist liidus. Eelkõige tähelda EKP, et pädevate asutuste jõustamisvolitusi suurendatakse, kehtestades võimaluse määrata uue täitemeetmena perioodilisi karistusmakseid, mille eesmärk on taastada vastavus usaldatavusnõuetele, ning et selline meede ei piira hilisemat võimalust rikkumise eest karistada. Seetõttu on väga oluline, et selle uue jõustamismeetme, halduskaristuste ja muude kapitalinõuete direktiivi kohaste haldusmeetmete eristamine kajastuks ka liikmesriikide riigisesse õigusesse ülevõtmisel. Lisaks tervitab EKP ka asjaolu, et laiendatakse nende rikkumiste loetelu, mille suhtes kohaldatakse halduskaristusi, ja täpsustatakse mõiste „aastakäive“ määratlust.

8.   Järelevalvealane võrdlusanalüüs

EKP tervitab kapitalinõuete direktiivi artikli 78 kohta esitatud muudatusettepanekuid ja eelkõige asjaolu, et nende muudatustega laiendatakse järelevalvelise võrdlusanalüüsi kohaldamisala mudelitele, mida krediidiasutused kasutavad eeldatava krediidikahju arvutamiseks IFRS 9 kohaselt. See on väga oluline, et tagada selliste mudelite usaldusväärsus, mida kasutavad muu hulgas krediidiasutused, kellel ei ole krediidiriskiga seotud kapitalinõuete kindlaksmääramiseks heaks kiidetud sisemudeleid. Samuti on tervitatav tururiski hindamiseks järelevalvealasesse võrdlusanalüüsi alternatiivse standardmeetodi lisamine, mis täiendab sisemudelil põhinevast lähenemisviisist saadud teavet ja on täiendav samm Baseli tururiski raamistiku täieliku rakendamise suunas liidus.

Lisaks tervitab EKP ettepanekut anda EBA-le paindlikkus võrdlusanalüüside läbiviimiseks üks kord kahe aasta jooksul. EKP soovitab võimaldada EBA-le veelgi suurem paindlikkus selliste toimingute sageduse kindlaksmääramisel. EKP teeb ka ettepaneku, et tegevused oleksid selgemalt määratletud.

Lõpuks teeb EKP ettepaneku mitte nõuda krediidiasutustelt ja investeerimisühingutelt arvutuste tulemuste esitamist pädevatele asutustele igal aastal, st ka aastatel, mil EBA võrdlusanalüüsi ei tee. Selle asemel teeb EKP ettepaneku ühtlustada andmete esitamise ja hindamise sagedus, vähendades krediidiasutuste ja investeerimisühingute aruandluskoormust.

9.   Avalikustamine

EKP toetab krediidiasutuste III samba teabe avalikustamiseks mõeldud uue, integreeritud, EBA hallatava keskuse loomist, et vähendada krediidiasutuste koormust ja hõlbustada III samba teabe kasutamist kõikide sidusrühmade poolt. Järelevalveasutused saaksid kasu kesksest avalikustamiskeskusest, kuna see lihtsustaks III samba teabe kvaliteedi tagamist.

Ettepanek on kohaldada kvantitatiivselt erinevat lähenemisviisi väikeste ja lihtsa struktuuriga krediidiasutuste ja investeerimisühingute ning suuremate krediidiasutuste avalikustamise suhtes. Süsteemselt oluliste krediidiasutuste ja investeerimisühingute puhul kasutab EBA järelevalvelist aruandlust, et koostada vastav (kvantitatiivne) avalikustatav teave eelnevalt kindlaks määratud kaardistamise alusel, samas kui suuremate krediidiasutuste ja investeerimisühingute puhul saab EBA täielikku avalikustatavat teavet sisaldavad failid „elektroonilises vormingus“ ja peab avaldama need failid samal päeval, mil ta need saab. Selline erinev lähenemisviis ei tundu olevat põhjendatud. Sama lähenemisviisi kvantitatiivsele avalikustamisele võiks kohaldada kõigi krediidiasutuste suhtes, olenemata nende suurusest ja keerukusest, eesmärgiga vähendada kõigi krediidiasutuste aruandluskoormust. Samuti ei võimalda ajakava, mille jooksul EBA peab avaldama III samba teabe keskses teabekeskuses, võrrelda järelevalvealast aruandlust ja avalikustatavat III samba teavet, mis võib suurendada järelevalveasutuste töökoormust ning tekitada investoritele ja teistele III samba teabe kasutajatele ebaselgust. Lisaks ei saa kvalitatiivset ja teatavat kvantitatiivset avalikustatavat teavet järelevalvealasest aruandlusest eelnevalt kindlaks määratud kaardistuse alusel välja võtta. See küsimus puudutab nii väikeseid ja mittekeerukaid kui ka muid krediidiasutusi ja investeerimisühinguid. Seetõttu tuleks täpsustada sellise teabe EBA-le esitamise protsessi. Arvamuses CON/2022/11 on esitatud täiendavad kaalutlused seoses kavandatava III samba keskse teabekeskusega.

Teksti redaktsiooni ettepanekud, mille puhul EKP on soovitanud kapitalinõuete direktiivi kavandatavaid muudatusi muuta, on esitatud eraldi tehnilises töödokumendis koos selgitustega. Tehniline töödokument on avaldatud inglise keeles EUR-Lexis.

---

(1)  COM(2021) 663 final.

(2)  COM(2021) 664 final.

(3)  Vt minimaalse väljundmäära üldise rakendamise kohta Euroopa Keskpanga arvamus CON/2022/11, 24. märts 2022, ettepaneku kohta muuta määrust (EL) nr 575/2013 seoses krediidiriski, krediidiväärtuse korrigeerimise riski, operatsiooniriski, tururiski ja minimaalse väljundmäära nõuetega. Kõik EKP arvamused on kättesaadavad EUR-Lexis.

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/36/EL, 26. juuni 2013, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338).

(5)  Nõukogu määrus (EL) nr 1024/2013, 15. oktoober 2013, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga (ELT L 287, 29.10.2013, lk 63).

(6)  Vt eelkõige EKP seisukoht seoses Euroopa Komisjoni suunatud konsultatsiooniga kriisiohje ja hoiuste tagamise raamistiku läbivaatamise kohta, Erreur ! Référence de lien hypertexte non valide.lk 9, kättesaadav EKP veebilehel www.ecb.europa.eu

(7)  Vt komisjoni 6. juuli 2021. aasta teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: Kestlikule majandusele ülemineku rahastamise strateegia, COM(2021) 390 final, lk 14.

(8)  Dokument „The state of climate and environmental risk management in the banking sector – Report on the supervisory review of banks’ approaches to manage climate and environmental risks“, november 2021, kättesaadav EKP veebilehel www.ecb.europa.eu

(9)  Nt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/631, 17. aprill 2019, millega kehtestatakse uute sõiduautode ja uute väikeste tarbesõidukite CO2 heite normid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 443/2009 ja (EL) nr 510/2011 (ELT L 111, 25.4.2019, lk 13). Sellised standardid mõjutavad krediidiasutusi vastaspoolte kaudu otseselt lühikeses, keskpikas ja pikas perspektiivis.

(10)  Vt komisjoni 6. juuli 2021. aasta teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: Kestlikule majandusele ülemineku rahastamise strateegia, COM(2021) 390 final, lk 17.

(11)  Vt ka arvamus CON/2022/11, milles esitatakse üksikasjalikumad märkused minimaalse väljundmäära rakendamise kohta, eelkõige seoses selle kohaldamise taseme ja üleminekukorraga.

(12)  Puudused juhtorganite juhtimissuutlikkuses ühed peamistest mis EKP veebilehel www.ecb.europa.eu avaldatud EKP 2022.–2024. aasta järelevalveprioriteetides loetletud haavatavustest, mida võetakse arvesse järelevalvealase läbivaatamise protsessis.

(13)  Vt Euroopa Keskpanga arvamus CON/2017/46, 8. november 2017, liidu krediidiasutuste ja investeerimisühingute kapitalinõuete raamistiku muudatuste kohta punkt 1.12.2 (ELT C 34, 31.1.2018, lk 5).

(14)  Vt arvamuse CON/2017/46 punkt 1.15.