Kohtuasi T‑301/20

Hengshi Egypt Fiberglass Fabrics SAE
ja
Jushi Egypt for Fiberglass Industry SAE

versus

Euroopa Komisjon

Üldkohtu (esimene koda laiendatud koosseisus) 1. märtsi 2023. aasta otsus

Dumping – Hiinast ja Egiptusest pärit teatavate kootud või nõeltöödeldud klaaskiust kangaste import – Rakendusmäärus (EL) 2020/492 – Lõplik dumpinguvastane tollimaks – Normaalväärtuse arvutamine – Määruse (EL) 2016/1036 artikli 2 lõige 5 – Ilmne hindamisviga – Kahju – Allalöömismarginaali arvutamine

1. Euroopa Liidu õigus – Tõlgendamine – Meetodid – Tõlgendamine liidu sõlmitud rahvusvahelisi lepinguid arvestades – Määruse 2016/1036 tõlgendamine GATTi 1994. aasta dumpinguvastast lepingut arvestades – Vaidluste lahendamise organi tõlgenduse arvesse võtmine

   (1994. aasta üldine tolli- ja kaubanduskokkulepe; tolli- ja kaubanduskokkuleppe VI artikli rakendamist käsitlev leping (1994. aasta dumpinguvastane leping), artikkel 2.2.1.1; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus 2016/1036, artikli 2 lõige 5)

   (vt punktid 23–25)

2. Ühine kaubanduspoliitika – Dumpinguvastane kaitse – Dumpingumarginaal – Normaalväärtuse kindlaksmääramine – Arvestusliku väärtuse kasutamine – Tootmiskulude arvutamine raamatupidamisdokumentide alusel – Erand – Uurimisaluse toote tootmis- – ja müügikulud, mis on neis dokumentides kohaselt kajastamata – Institutsioonide tõendamiskoormis – Kohtulik kontroll – Ulatus

   (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus 2016/1036, artikli 2 lõige 5)

   (vt punktid 26–29)

3. Ühine kaubanduspoliitika – Dumpinguvastane kaitse – Dumpingumarginaal – Normaalväärtuse kindlaksmääramine – Arvestusliku väärtuse kasutamine – Tootmiskulude arvesse võtmine – Kulude arvutamine raamatupidamisdokumentide põhjal – Hindade kehtestamine kontsernisisese suhte raames – Turutingimuste kajastamiseks tehtav kohandus – Lubatavus – Kriteeriumid – Teiste sama riigi tootjate või eksportijate kulude või teise võimalusena muu mõistliku aluse arvesse võtmine

   (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus 2016/1036, artikli 2 lõike 5 esimene ja teine lõik)

   (vt punktid 31–42 ja 77–88)

4. Ühine kaubanduspoliitika – Dumpinguvastane kaitse – Dumpingumarginaal – Normaalväärtuse kindlaksmääramine – Tuginemine tavapärase kaubandustegevuse käigus makstud või makstavale hinnale – Kõigi asjasse puutuvate tegurite ja kõigi kõnealuse müügiga seotud eriliste asjaolude arvesse võtmine – Institutsioonide kaalutlusõigus – Kohtulik kontroll – Ilmne hindamisviga – Tõendamiskoormis

   (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus 2016/1036, artikkel 2)

   (vt punktid 46–51)

5. Ühine kaubanduspoliitika – Dumpinguvastane kaitse – Dumpinguvastane menetlus – Kaitseõigused – Õigus olla ära kuulatud – Ulatus

   (Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikkel 41; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus 2016/1036)

   (vt punktid 55–58)

6. Ühine kaubanduspoliitika – Dumpinguvastane kaitse – Dumpingumarginaal – Normaalväärtuse kindlaksmääramine – Arvestusliku väärtuse kasutamine – Institutsioonide kaalutlusõigus – Piirid – Kohustus hinnata kõiki olulisi asjaolusid hoolikalt ja erapooletult – Ulatus – Paralleelse subsiidiumivastase uurimise käigus esitatud tõendite arvesse võtmine – Tingimused

   (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus 2016/1036, artikkel 2)

   (vt punktid 60–68)

7. Institutsioonide aktid – Põhjendamine – Kohustus – Ulatus – Määrus, millega kehtestatakse dumpinguvastased tollimaksud

   (ELTL artikkel 296)

   (vt punktid 72–75)

Kokkuvõte

Euroopa Komisjon võttis pärast kaebuse saamist vastu rakendusmääruse 2020/492, millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks Hiinast ja Egiptusest pärit teatavate kootud ja/või nõeltöödeldud klaaskiust kangaste (edaspidi „klaaskiust kangas“) impordi suhtes. ( 1 )

Hengshi Egypt Fiberglass Fabrics SAE (edaspidi „Hengshi“) ja Jushi Egypt for Fiberglass Industry SAE (edaspidi „Jushi“) – kaks äriühingut, kelle aktsionärid on Hiina üksused ja kes asuvad Suessi Hiina-Egiptuse majandus- ja kaubanduskoostöötsoonis – toodavad ja ekspordivad klaaskiust kangast Euroopa Liitu. Jushi toodab ja ekspordib Euroopa Liitu ka klaaskiudheiet, mis on peamine tooraine, millest klaaskiust kangast toodetakse.

Kuna Hengshi ja Jushi leidsid, et komisjoni kehtestatud dumpinguvastased tollimaksud kahjustasid neid, esitasid nad Üldkohtule hagi rakendusmääruse 2020/492 tühistamiseks. Üldkohus jättis selle hagi rahuldamata, täpsustades esiteks seda, kuidas võtta dumpinguvastase tollimaksu esemeks olevate toodete normaalväärtuse kindlaks määramisel arvesse selle isiku raamatupidamisdokumente, keda dumpinguvastane uurimine puudutab. Teiseks täpsustas Üldkohus komisjoni hoolsuskohustuse ulatust, eelkõige seoses dumpinguvastases uurimises selliste tõendite kasutamisega, mis on saadud paralleelses subsiidiumivastases uurimises.

Üldkohtu hinnang

Hagi põhjenduseks esitavad hagejad esimese väite raames kaks etteheidet, mis käsitlevad määruse 2016/1036 ( 2 ) artikli 2 lõike 5 esimese lõigu rikkumist. See säte näeb ette, et dumpinguvastase tollimaksu esemeks olevate toodete normaalväärtuse arvutamiseks tuleb nende toodete tootmis- ja müügikulud arvutada uuritava isiku raamatupidamisdokumentide alusel, kui kõnealused dokumendid on kooskõlas asjaomase riigi üldtunnustatud majandusarvestuspõhimõtetega (esimene tingimus) ning nendes esitatakse asjakohasel viisil vaatlusaluse toote tootmis- ja müügikulud (teine tingimus). Sellega seoses esitavad hagejad mitu argumenti, millega sisuliselt vaidlustatakse komisjoni meetod, et arvutada Hengshi müüdud klaaskiust kanga arvestuslik normaalväärtus.

Esiteks lükkas Üldkohus tagasi etteheite, et komisjon on õigusnormi rikkunud ja teinud ilmse hindamisvea, kui jättis klaaskiust kanga tootmishinna arvutamiseks arvesse võtmata Hengshi raamatupidamisdokumentides sisalduva klaaskiudheide hinna põhjusel, et selle tooraine ostuhinda ei olnud turutingimustel kindlaks määratud.

Selles küsimuses märkis Üldkohus kõigepealt, et alusmääruse artikli 2 lõike 5 esimene lõik ei välista seda, et komisjon võiks kõrvale jätta uuritava isiku raamatupidamisdokumentides esitatud kulud, kui asjaomase toote valmistamiseks kasutatud tooraine hinda ei ole turutingimustel kindlaks määratud. Kui aga komisjon leiab, et ta peab jätma kõrvale need tootmiskulud, et asendada need muu hinnaga, mida loetakse mõistlikuks, siis peab see institutsioon tuginema tõenditele või vähemalt kaudsetele tõenditele, mis võimaldavad tõendada selle teguri olemasolu, mille alusel nimetatud kohandamine läbi viidi.

Käesolevas asjas tuvastas komisjon, et need hinnad, millega Hengshi ostis Jushilt klaaskiudheiet, olid pidevalt ja märkimisväärselt madalamad hindadest, mida Jushi küsis sama toote eest sõltumatutelt klientidelt, kes tegutsesid Egiptuse siseturul. Arvestades nende hindade olulist erinevust, järeldas komisjon õigesti, et hindu, mida Hengshi maksis Jushile, ei saa käsitleda turutingimustele vastavatena, mistõttu tuleb neid kohandada.

Lisaks ei võimalda asjaolu, et Jushil tekkis klaaskiudheide Hengshile müügi pealt kasumimarginaal, automaatselt järeldada, et tehing toimus turutingimustel.

Seejärel lükkas Üldkohus tagasi hagejate argumendid, et alusmääruse artikli 2 lõike 5 esimeses lõigus esitatud teine tingimus ei puuduta kulude mõistlikku laadi, vaid pigem uuritava isiku raamatupidamisdokumentide „usaldusväärsust“. Nimelt takistaks selline tõlgendus lõpuks arvestusliku normaalväärtuse arvutamist eelkõige juhul, kui eriline turuolukord mõjutab tootmiskulusid.

Asjaolu, et alusmääruse artikli 2 lõige 5 ei sisalda otsest sätet seotud poolte vahel tekkinud kulude mõistliku laadi kohta, ei tõenda lõpuks seda, et liidu seadusandja kavatses välistada selle asjaolu viidatud sätte kohaldamisel.

Teiseks lükkas Üldkohus tagasi etteheite, et komisjon on teinud ilmse hindamisvea, kui ta võrdles Jushi klaaskiudheide müügihindu, mida küsiti vastavalt Hengshilt ja sõltumatutelt omamaistelt klientidelt. Selles küsimuses heidavad hagejad komisjonile ette, et ta ei võtnud arvesse kõiki asjasse puutuvaid tegureid, mis käsitlevad kõnealust müüki, nagu tollimaksud, mida Jushi tasus, kui ta müüs klaaskiudheiet sõltumatutele omamaistele klientidele. Kui dumpinguvastases menetluses puuduvad tõendid tollimaksude tasumise kohta, peab komisjon hagejate sõnul omal algatusel kasutama nende tasumise kohta tõendit, mis tal oli seoses klaaskiudheiet käsitleva paralleelse subsiidiumivastase uurimisega ( 3 ), või vähemalt paluma neil esitada see tõend dumpinguvastases menetluses.

Sellega seoses märkis Üldkohus, et ehkki komisjon peab uurimise läbi viima hoolsalt ja võtma normaalväärtuse kindlaksmääramisel arvesse kõiki asjasse puutuvaid asjaolusid, sõltub ta vajaliku teabe saamiseks uuritavate isikute vabatahtlikust koostööst. Käesolevas asjas pidid seega hagejad esitama tõendeid, mis nende hinnangul olid uurimises asjakohased. Kuna nad aga ei esitanud dumpinguvastases uurimises ühtki tõendit tollimaksude kohta, mida Jushi tasus klaaskiudheide müügi pealt, ei saa nad tugineda omaenda hooletusele, heites komisjonile ette, et ta ei võtnud seda tõendit arvesse.

Ühtlasi ilmneb määruse 2016/1037 ( 4 ) artikli 29 lõike 6 esimesest lõigust, et komisjon ei saa omal algatusel tugineda dumpinguvastases uurimises tõendile, mis on esitatud paralleelses subsiidiumivastases uurimises. Seetõttu oleksid hagejad pidanud loobuma viidatud artiklis mainitud tagatisest ja taotlema, et sellist tõendit võetaks arvesse ka dumpinguvastases uurimises.

Neid kaalutlusi arvestades järeldas Üldkohus, et komisjon ei rikkunud alusmääruse artikli 2 lõike 5 esimest lõiku, ning lükkas hagejate poolt esimese väite põhjenduseks esitatud kaks etteheidet tagasi. Üldkohus lükkas tagasi ka hagejate esitatud esimese väite muud etteheited ja teise väite ning jättis seetõttu hagi tervikuna rahuldamata.

( 1 ) Komisjoni 1. aprilli 2020. aasta rakendusmäärus (EL) 2020/492, millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks Hiina Rahvavabariigist ja Egiptusest pärit teatavate kootud ja/või nõeltöödeldud klaaskiust kangaste impordi suhtes (ELT 2020, L 108, lk 1).

( 2 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määrus (EL) 2016/1036 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed (ELT 2016, L 176, lk 21, edaspidi „alusmäärus“).

( 3 ) Selle uurimise tulemusel võeti vastu komisjoni 24. juuni 2020. aasta rakendusmäärus (EL) 2020/870, millega kehtestatakse lõplik tasakaalustav tollimaks Egiptusest pärit klaasfilamentkiust toodete impordi suhtes ja nõutakse lõplikult sisse sellise impordi suhtes kehtestatud ajutine tasakaalustav tollimaks ning kehtestatakse lõplik tasakaalustav tollimaks Egiptusest pärit klaasfilamentkiust toodete registreeritud impordi suhtes (ELT 2020, L 201, lk 10).

( 4 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määrus (EL) 2016/1037 kaitse kohta subsideeritud impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed (ELT 2016, L 176, lk 55).