Kohtuasi T‑254/18

China Chamber of Commerce for Import and Export of Machinery and Electronic Products jt vs. komisjon

versus

Euroopa Komisjon

Üldkohtu (neljas koda laiendatud koosseisus) 19. mai 2021. aasta otsus

Dumping – Hiinast pärit teatavate malmist toodete import – Lõplik dumpinguvastane tollimaks – Tühistamishagi – Vastuvõetavus – Ühendus – Õigus esitada hagi – Põhjendatud huvi – Kahju kindlaks määramine – Impordi mahu arvutamine – Makromajanduslikud ja mikromajanduslikud näitajaid – Väljavõtteline uuring – Liidu tootmisharu tootmiskulude arvutamine – Kontsernisisene arveldushind – Põhjuslik seos – Dumpingu süüks panemise analüüs – Segmendipõhise kahju analüüsi puudumine – Hinna allalöömise olulisuse hindamine – Teabe käsitlemine konfidentsiaalsena – Kaitseõigused – Toote kontrollnumbrite kaupa võrdluse meetod – Toodete võrreldavus – Normaalväärtuse arvutamine – Võrdlusriik – Käibemaksu arvelt kohanduse tegemise meetod – Müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi kindlaksmääramine

1. Tühistamishagi – Füüsilised või juriidilised isikud – Neid otseselt ja isiklikult puudutavad aktid – Oma liikmete huve kaitsva ja neid esindava kutseühenduse hagi – Iseseisvalt esitatud hagi – Ühenduse menetlusõiguste kaitseks esitatud hagi – Vastuvõetavus – Haldusmenetluses ja vaidlustatud määruses ühenduse väidetavalt ekslikult lugemine huvitatud isikuks, kellel on menetlusõigused – Viga, millele tuginetakse hagi vastuvõetamatuse alusena, ilma vaidlustatud määrust muutmata või tühistamata – Mõju puudumine

   (ELTL artikli 263 neljas lõik; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus 2016/1036, artikli 6 lõiked 5 ja 7 ning artikli 20 lõiked 1 ja 2; komisjoni määrus 2018/140)

   (vt punktid 47–76 ja 432)

2. Tühistamishagi – Füüsilised või juriidilised isikud – Neid otseselt ja isiklikult puudutavad aktid – Oma liikmete huve kaitsva ja neid esindava kutseühenduse hagi – Vastuvõetavus – Tingimused – Nõue, et esindamine peab hõlmama kogu menetlust, sh haldusmenetluse etappi – Puudumine – Nõue, et ühendusel peab olema esindusvõime liikmesriikide ühise õigustraditsiooni tähenduses – Puudumine – Nõue omada liikmete antud volikirja – Puudumine

   (ELTL artikli 263 neljas lõik; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus 2016/1036, artikkel 2; komisjoni määrus 2018/140)

   (vt punktid 83–92, 94–104 ja 126–128)

3. Tühistamishagi – Tühistav kohtuotsus – Ulatus – Dumpinguvastase määruse tühistamine osas, milles sellega kehtestatakse teatavate äriühingute toodete suhtes dumpinguvastane tollimaks – Tühistamise mõju teiste äriühingute toodete suhtes kohaldatava dumpinguvastase tollimaksu kehtivusele – Puudumine

   (ELTL artikkel 263; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus 2016/1036; komisjoni määrus 2018/140)

   (vt punktid 109–112)

4. Tühistamishagi – Füüsilised või juriidilised isikud – Neid otseselt ja isiklikult puudutavad aktid – Määrus, millega kehtestatakse dumpinguvastased tollimaksud – Asjaomast toodet tootvad ja eksportivad ettevõtjad, kes on identifitseeritud määruses või keda puudutas esialgne uurimine – Vastuvõetavus

   (ELTL artikli 263 neljas lõik; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus 2016/1036; komisjoni määrus 2018/140, artikli 1 lõige 2)

   (vt punktid 118–121 ja 132)

5. Ühine kaubanduspoliitika – Dumpinguvastane kaitse – Kahju – Arvesse võetavad tegurid – Dumpinguhinnaga impordi maht – Impordimahu arvutamine – Arvutusmeetod – Komisjoni kaalutlusõigus – Kasutatud andmete usaldusväärsuse vaidlustamine – Tõendamiskoormis

   (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus 2016/1036, artikli 1 lõige ja artikli 3 lõike 2 punkt a; komisjoni määrus 2018/140)

   (vt punktid 169–172 ja 175–196)

6. Ühine kaubanduspoliitika – Dumpinguvastane kaitse – Uurimine – Institutsioonide hoolsuskohustus – Ulatus – Komisjoni kohustus kontrollida omal algatusel kogu kättesaadavat teavet – Piirid

   (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus 2016/1036, artikli 6 lõiked 3 ja 4; komisjoni määrus 2018/140)

   (vt punktid 198–209)

7. Ühine kaubanduspoliitika – Dumpinguvastane kaitse – Uurimise kulg – Komisjoni kohustus kontrollida huvitatud isikute esitatud andmete õigsust – Piirid – Huvitatud isikute vabatahtlik koostöö

   (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus 2016/1036, artikli 6 lõige 8 ja artikli 16 lõige 1; komisjoni määrus 2018/2012, artikkel 140)

   (vt punktid 220–227 ja 246–252)

8. Ühine kaubanduspoliitika – Dumpinguvastane kaitse – Kahju – Kontrollimine komisjoni poolt – Uurimise kulg – Väljavõtteline uuring – Valimite koostamine – Huvitatud isikutega konsulteerimine – Ulatus

   (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus 2016/1036, artikli 17 lõige 2; komisjoni määrus 2018/140)

   (vt punktid 278–285)

9. Ühine kaubanduspoliitika – Dumpinguvastane kaitse – Kahju – Kontrollimine komisjoni poolt – Uurimise kulg – Väljavõtteline uuring – Valimite koostamine – Komisjoni kaalutlusõigus – Kohtulik kontroll – Piirid – Ilmne hindamisviga – Tõendamiskoormis

   (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus 2016/1036, artikli 4 lõige 1 ning artikli 17 lõiked 1 ja 2; komisjoni määrus 2018/140)

   (vt punktid 289–299)

10. Ühine kaubanduspoliitika – Dumpinguvastane kaitse – Kahju – Põhjusliku seose kindlaksmääramine – Institutsioonide kohustused – Arvesse võetavad tegurid – Komisjoni kaalutlusõigus – Kohtulik kontroll – Ilmne hindamisviga – Tõendamiskoormis

    (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus 2016/1036, artikli 3 lõiked 2, 3, 6 ja 7; komisjoni määrus 2018/140)

    (vt punktid 337–341, 347–351 ja 362–366)

11. Ühine kaubanduspoliitika – Dumpinguvastane kaitse – Kahju – Kahju tegurite hindamine asjaomase toote turu segmendipõhise analüüsi abil – Tingimused – Tõendamiskoormis

    (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus 2016/1036, artikli 3 lõiked 6 ja 7; komisjoni määrus 2018/140)

    (vt punktid 377–397)

12. Ühine kaubanduspoliitika – Dumpinguvastane kaitse – Kahju – Hinna allalöömismarginaali arvutamine – Väljavõtteline uuring – Valimite koostamine – Komisjoni kaalutlusõigus – Komisjoni kohustus tõendada hinna allalöömise olemasolu iga tooteliigi puhul, mida müüsid valimisse kaasatud liidu tootjad – Välistamine – Tingimus – Vastastikku asendatavad tooted

    (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus 2016/1036, artikkel 3 ja artikli 17 lõiked 1 ja 2; komisjoni määrus 2018/140)

    (vt punktid 407–417 ja 420–425)

13. Ühine kaubanduspoliitika – Dumpinguvastane kaitse – Dumpinguvastane menetlus – Kaitseõigused – Institutsioonide teavitamiskohustus – Ulatus – Konkreetse teabe andmata jätmine – Huvitatud isikute kohustus võimaldada institutsioonidel hinnata teabe andmata jätmisest tulenevaid probleeme

    (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus 2016/1036, artikli 5 lõige 10; komisjoni määrus 2018/140)

    (vt punktid 435–438 ja 567)

14. Ühine kaubanduspoliitika – Dumpinguvastane kaitse – Dumpinguvastane menetlus – Kaitseõigused – Ühendusele uurimise raames antud menetlusõiguste rikkumine – Ühenduse liikme võimatus tugineda rikkumisele – Tingimused – Ühenduse väljendatud kavatsus teostada uurimise ajal mõne oma liikme menetlusõigusi

    (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus 2016/1036)

    (vt punktid 440–447)

15. Ühine kaubanduspoliitika – Dumpinguvastane kaitse – Uurimine – Kaitseõiguste tagamine – Institutsioonide kohustus tagada asjaomaste ettevõtjate teavitamine ja teabe konfidentsiaalsus, hoides need kohustused omavahel tasakaalus – Teavitamiskohustuse rikkumine – Tingimused – Keeldumine anda teavet, mis võib olla kasulik ettevõtja kaitse jaoks

    (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus 2016/1036, artikli 6 lõike 7, artikli 19 lõiked 1–5 ja artikkel 20; komisjoni määrus 2018/140)

    (vt punktid 451–469, 474–503, 507–513, 523–533, 536–541)

16. Ühine kaubanduspoliitika – Dumpinguvastane kaitse – Dumpingumarginaal – Normaalväärtuse ja ekspordihinna võrdlemine – Vajadus rühmitada enam-vähem ühtsetesse kategooriatesse kaubad, mille omadused ja hinnad on oluliselt erinevad – Kokkuvõtlik lähenemine, mille tulemuseks on ilmselgelt sobimatud kaubakategooriad – Tõendamiskoormis

    (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus 2016/1036, artikli 2 lõige 10; komisjoni määrus 2018/140)

    (vt punktid 550–554)

17. Ühine kaubanduspoliitika – Dumpinguvastane kaitse – Dumpingumarginaal – Normaalväärtuse ja ekspordihinna võrdlemine – Kohandamine – Tõendamiskoormis

    (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus 2016/1036, artikli 2 lõige 10)

    (vt punktid 577–583)

18. Ühine kaubanduspoliitika – Dumpinguvastane kaitse – Dumpingumarginaal – Normaalväärtuse ja ekspordihinna võrdlemine – Institutsioonide kaalutlusõigus – Võrdlus samal kaubandustasandil – Ekspordihinna ja normaalväärtuse „koos käibemaksuga“ arvesse võtmine – Sümmeetria – Arvutusmeetodi õiglane olemus

    (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus 2016/1036, artikli 2 lõike 10 punktid b ja k; komisjoni määrus 2018/140)

    (vt punktid 591–600)

19. Ühine kaubanduspoliitika – Dumpinguvastane kaitse – Dumpingumarginaal – Normaalväärtuse määramine – Mitteturumajanduslikust riigist pärit import – Viide turumajandusliku kolmanda riigi hindadele – Tegurid, millega tuleb arvestada normaalväärtuse arvutamisel – Kohandamine

    (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus 2016/1036, artikli 2 lõike 7 punkt a ja lõige 10; komisjoni määrus 2018/140)

    (vt punktid 603–609)

20. Ühine kaubanduspoliitika – Dumpinguvastane kaitse – Dumpingumarginaal – Normaalväärtuse määramine – Mitteturumajanduslikust riigist pärit import – Turumajanduslikke riike puudutavate eeskirjade kohaldamine – Piirid

    (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus 2016/1036, artikli 2 lõiked 1–6, lõike 7 punkt a; komisjoni määrus 2018/140)

    (vt punktid 618–621)

21. Ühine kaubanduspoliitika – Dumpinguvastane kaitse – Dumpingumarginaal – Normaalväärtuse määramine – Mitteturumajanduslikust riigist pärit import – Viide turumajandusliku kolmanda riigi hindadele – Tegurid, millega tuleb arvestada normaalväärtuse arvutamisel – Võimalus kasutada müügi-, üld- ja halduskulusid – Tingimused

    (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus 2016/1036, artikli 2 lõiked 1–6, lõike 7 punkt a)

    (vt punktid 622–625)

Kokkuvõte

Pärast seda, kui Euroopa Liidu tootjad olid esitanud Euroopa Komisjonile kaebuse, võttis viimane 10. detsembril 2016 algatatud uurimise tulemusel vastu rakendusmääruse 2017/1480 ( 1 ), millega kehtestatakse ajutine dumpinguvastane tollimaks teatavate Hiina Rahvavabariigist pärit malmist toodete (edaspidi „vaatlusalune toode“) impordi suhtes. Seoses India Vabariigist pärit identsete toodete impordiga ei tuvastanud komisjon seevastu esialgu ühtegi dumpingu juhtumit. Dumpinguvastase menetluse tulemusel võttis komisjon vastu rakendusmääruse (EL) 2018/140 ( 2 ), millega kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist pärit teatavate malmist toodete impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ja lõpetatakse uurimine seoses Indiast pärit samasuguste toodete impordiga.

Hiina õiguse alusel asutatud ühendus China Chamber of Commerce for Import and Export of Machinery and Electronic Products (edaspidi „CCCME“), mille liikmete hulka kuuluvad vaatlusalust toodet eksportivad Hiina tootjad ning teised Hiina eksportivad tootjad, esitas rakendusmääruse 2018/140 tühistamiseks hagi.

Üldkohus jättis selle hagi rahuldamata, täpsustades ühenduse poolt oma liikmete nimel esitatud tühistamishagi vastuvõetavuse tingimusi. Lisaks selgitab ta, kuidas on ühendusel võimalik tutvuda teatava informatsiooniga, mille komisjon on kogunud dumpinguvastase uurimise käigus, ning täpsustab hinnangut liidu tootmisharule tekitatud kahju eri näitajate kohta ning komisjoni võimaluse kohta kohandada hinna normaalväärtust, mis on kindlaks määratud võrdlusriigi meetodi alusel.

Üldkohtu hinnang

Mis puutub CCCME esitatud tühistamishagi vastuvõetavusse, siis märkis Üldkohus kõigepealt, et ühenduse võimalus tegutseda oma liikmete nimel põhineb märkimisväärsel eelisel, mille sellisel moel tegutsemine annab, võimaldades vältida olukorda, kus liikmete huve esindava ühenduse liikmed esitavad samade aktide peale suurel arvul hagisid. Selle eelise väljendumiseks on vajalik ja piisav esiteks see, kui asjaomane ühendus tegutseb oma liikmete nimel ja teiseks, et põhikirjas on talle antud volitus esitada hagi. Kuna need kaks tingimust on käesolevas asjas täidetud, lükkas Üldkohus tagasi komisjoni argumendi, et Euroopa Kohus on oma kohtuotsuses nõukogu vs. Growth Energy ja Renewable Fuels Association ( 3 ) tunnustanud kolmandat vastuvõetavuse tingimust, mis on seotud kõnealuse ühenduse esindusvõimega liikmesriikide ühise õigustraditsiooni tähenduses. Lisaks ei vaja CCCME ka enda liikmete, kelle huve ta kaitseb, erivolitust või volikirja selleks, et saaks tunnustada tema õigust esitada hagi liidu kohtule.

Mis puutub esimesse vastuvõetavuse tingimusse, mille kohaselt peab CCCME tegutsema oma liikmete nimel, siis lükkas Üldkohus tagasi ka komisjoni argumendi, et üksnes esindamine kogu menetluse vältel, sealhulgas haldusmenetluse etapis, võimaldab ühendusel esitada hagi oma liikmete nimel. Arvestades argumente, mida CCCME võib tühistamishagi põhjendamiseks esitada, märkis Üldkohus lisaks, et ühendus, kelle põhikirjajärgsed ülesanded hõlmavad tema liikmete huvide kaitset, võib esitada sellega seoses kõik väited, mis võivad seada kahtluse alla nende suhtes võetud kaubanduse kaitsemeetmete õiguspärasuse.

Mis puutub sisulistesse küsimustesse, siis lükkas Üldkohus tagasi eelkõige väite, et komisjon keeldus CCCME-le edastamast dumpingu ja kahju kindlaksmääramiseks vajalikku teavet nagu normaalväärtuse, dumpingumarginaalide, Hiina impordi mõju hindadele, kahju ja kahju kõrvaldamise taseme üksikasjalikud arvutused. Meenutades, et teabe konfidentsiaalsuse austamise kohustus ei või siiski jätta kaitseõigusi ilma nende põhisisust, märkis Üldkohus, et alusmäärus ( 4 ) näeb ette tagatiste süsteemi, millel on kaks eesmärki: esiteks võimaldada huvitatud isikutel tõhusalt kaitsta oma huve ja teiseks hoida uurimise käigus kogutud teabe konfidentsiaalsust. Mõlema eesmärgi omavahel seostamiseks on alusmääruses esiteks nõutud, et edastatud teabe konfidentsiaalsena käsitlemist taotlev pool peab esitama teabe mittekonfidentsiaalse kokkuvõtte, mis on piisavalt üksikasjalik, et võimaldada huvitatud isikutel selle teabe sisust vajalikul määral aru saada ( 5 ), ja teiseks peavad institutsioonid avalikustama üldise teabe, eelkõige alusmäärusele tuginedes tehtud otsuste aluseks olevad põhjendused ( 6 ). Kuna käesolevas asjas on kõik CCCME taotletud arvutused konfidentsiaalsed, mistõttu neid tuleb kaitsta, tõdes Üldkohus, et talle esitatud teavet arvestades oli sellel ühendusel võimalik esitada enda kaitseks kasulikke märkusi.

Impordimahu arvutamise osas leidis Üldkohus lisaks, et komisjon ei teinud ilmset hindamisviga, kui ta piirdus hinnangu andmisel Eurostati andmebaasist saadud andmetega. Kuigi selles osas tuli teha kohandusi, et lahendada teatavad probleemid, märkis Üldkohus, et komisjoni kasutatud andmete usaldusväärsust saab kahtluse alla seada üksnes tõenditega, mis põhjustavad konkreetse kahtluse selle institutsiooni kasutatud meetodi või andmete usaldusväärsuses. Ent kohtuvaidluse võitmiseks ei piisa selliste alternatiivsete arvandmete esitamisest nagu andmed, mis on saadud selle riigi tollilt, kust pärineb vaidlusalune import. Lisaks meenutas Üldkohus, et komisjonil on andmete, sealhulgas Eurostatist saadud andmete analüüsimisel ulatuslik kaalutlusruum.

Seoses vajadusega analüüsida eri kahjunäitajate hindamiseks liidu tööstusharule tekitatud kahju segmendipõhiselt, täpsustas Üldkohus, et selline analüüs võib olla õigustatud siis, kui uurimisalused tooted ei ole vastastikku asendatavad ja kui dumpinguhinnaga import võib üht või mitut segmenti puudutada tõenäolisemalt kui mõnd teist segmenti. Toodete kuulumine eri tootevalikutesse ei ole siiski iseenesest piisav, et tuvastada, et need ei ole vastastikku asendatavad, ega anna seega ka võimalust viia läbi segmendipõhine analüüs, kuna erinevatesse tootevalikutesse kuuluvatel toodetel võib olla identne funktsioon või need võivad vastata samadele vajadustele. Lisaks tõdes Üldkohus, et puuduvad tõendid nende klientide võimalike eriliste ja eristatavate vajaduste kohta, kellele iga tootekategooria vastab. Mis puutub Ida-Euroopa eristamisse ülejäänud liidust selles liidu osas väidetavalt vähem arenenud konkurentsitingimuste tõttu, siis rõhutas Üldkohus, et ei ole tõendatud, et seda laadi asjaolud õigustavad käesolevas asjas Lääne-Euroopa tootmisharule ja Ida-Euroopa tootmisharule tekitatud kahju eraldi käsitlemist.

Üldkohus lükkas tagasi ka etteheite, et vigu on tehtud hinnangu andmisel impordihindade allalöömisele võrreldes liidu tootmisharu samasuguste toodete hinnaga. Sellega seoses heitsid hagejad komisjonile ette esiteks valimi esindavuse puudumist ja teiseks seda, et valimisse kaasatud liidu tootjate müüdavaid teatud tooteliike ei võetud arvesse, kuna puudub võrreldav imporditud tooteliik. Üldkohus märkis kõigepealt, et alusmääruse kohaselt on komisjonil õigus suuremahulistes asjades uurimisel piirduda kindlaksmääratud arvu isikutega, kasutades väljavõttelise uuringu meetodit ( 7 ). Käesoleval juhul moodustas komisjon valimi alusmääruses ettenähtud korras, mistõttu tuleb valimisse kaasatud liidu tootjate müügi puhul tuvastatud hinna allalöömist pidada tüüpiliseks kogu liidu tootmisharu puhul. Üldkohus täpsustas lisaks, et valimisse kaasatud liidu tootjate müüdud iga tooteliigi analüüsi ei nõuta sellistel juhtudel nagu käesolevas asjas, kus vaatlusalune toode hõlmab mitut liiki tooteid, mis on vastastikku asendatavad. Pealegi kiitis WTO apellatsioonikogu selle meetodi heaks oma aruandes ( 8 ), mille kohaselt ei ole uurimise eest vastutav asutus kohustatud tõendama, et hinna allalöömine esineb iga uurimisaluse tooteliigi või samasuguse omamaise toote moodustava kogu tootevaliku puhul. Neil asjaoludel asus Üldkohus seisukohale, et hinna allalöömise marginaal, mis jääb vahemikku 31,6–39,2%, hõlmates valimisse kaasatud liidu tootjate müügist 62,6%, on käesoleval juhul piisav, et järeldada, et esineb märkimisväärne hinna allalöömine võrreldes liidu tootmisharu samasuguse toote hinnaga.

Lõpuks, mis puutub võimalusse kohandada vaatlusaluse toote normaalväärtust käibemaksu arvelt, juhul kui komisjon kasutab võrdlusriigi meetodit, siis meenutas Üldkohus, et selle meetodi kasutamise eesmärk on vältida mitteturumajanduslikes riikides kehtivate hindade ja kulude arvesse võtmist, kuna seal ei ole need tegurid turujõudude tavapärane tagajärg. See ei tähenda siiski, et sel viisil kindlaks määratud normaalväärtust ei saa mingil viisil kohandada ( 9 ). Nimelt ei viita alusmääruses miski sellele, et võrdlusriigi meetodi kasutamine tähendaks üldist erandit nõudest teha võrreldavuse huvides kohandusi. Kui aga kavandatakse normaalväärtuse kohandamist, ei tohi tehtud kohandused institutsioonide analüüsis hõlmata tegureid, mis on seotud teguritega, mis asjaomases riigis ei ole turujõudude tavapärane tagajärg. Üldkohus asus seisukohale, et käesoleval juhul ei too Hiina Rahvavabariigis kohaldatava tavalise käibemaksumäära normaalväärtuse suhtes kohaldamine kaasa Hiina süsteemi moonutava elemendi kasutuselevõttu või taas kasutuselevõttu võrdlusriigi meetodi alusel kindlaks määratud normaalväärtuse arvutamisel.

( 1 ) Komisjoni 16. augusti 2017. aasta rakendusmäärus (EL) 2017/1480, millega kehtestatakse ajutine dumpinguvastane tollimaks teatavate Hiina Rahvavabariigist pärit malmist toodete impordi suhtes (ELT 2017, L 211, lk 14).

( 2 ) Komisjoni 29. jaanuari 2018. aasta rakendusmäärus (EL) 2018/140, millega kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist pärit teatavate malmist toodete impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ja nõutakse lõplikult sisse selle impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks ning lõpetatakse uurimine seoses Indiast pärit teatavate malmist toodete impordiga (ELT 2018, L 25, lk 6).

( 3 ) 28. veebruari 2019. aasta kohtuotsus nõukogu vs. Growth Energy ja Renewable Fuels Association (C‑465/16 P, EU:C:2019:155).

( 4 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määrus (EL) 2016/1036 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed (ELT 2016, L 176, lk 21) (edaspidi „alusmäärus“).

( 5 ) Alusmääruse artikli 19 lõige 2.

( 6 ) Alusmääruse artikli 19 lõige 4.

( 7 ) Alusmääruse artikkel 17.

( 8 ) WTO apellatsioonikogu aruanne vaidluses „Hiina – Jaapanist pärit kõrgtehnoloogilistele roostevabast terasest õmblusteta torudele „HP-SSST“ dumpinguvastase tollimaksu kehtestamise meetmed (WT/DS 454/AB/R ja WT/DS 460/AB/R, 14. oktoobri 2015. aasta aruanne).

( 9 ) Alusmääruse artikli 2 lõige 10.