Kohtuasi T‑778/17

Autostrada Wielkopolska S.A.

versus

Euroopa Komisjon

Üldkohtu (üheksas koda) 24. oktoobri 2019. aasta otsus

Riigiabi – Tasulise kiirtee kontsessioon – Seadus, millega teatud sõidukid vabastatakse kiirteemaksust – Tulu kaotamise tõttu kontsessionäärile liikmesriigi antav hüvitis – Varjatud teemaks – Otsus, millega tunnistatakse abi siseturuga kokkusobimatuks ning kohustatakse abi tagasi nõudma – Huvitatud poolte menetlusõigused – Komisjoni kohustus tegutseda erilise hoolsusega – Riigiabi mõiste – Eelis – Kontsessionääri oodatava rahalise olukorra paranemine – Turumajanduse tingimustes tegutseva eraettevõtja kriteerium – ELTL artikli 107 lõike 3 punkt a – Piirkondlik riigiabi

1. Riigiabi – Komisjonipoolne läbivaatamine – Haldusmenetlus – Komisjoni kohustus paluda huvitatud isikutel esitada oma märkused – Abisaaja õigus olla sobival määral menetlusse kaasatud – Ulatus – Liikmesriik, kes väidab, et abi on siseturuga kokkusobimatu – Komisjoni kohustus tegutseda erilise hoolsusega, et tagada abisaaja menetlusõiguste järgimine

   (ELTL artikli 108 lõige 2; nõukogu määrus nr 659/1999, artikli 6 lõige 1)

   (vt punktid 51–60)

2. Riigiabi – Komisjonipoolne läbivaatamine – Haldusmenetlus – Komisjoni kohustus paluda huvitatud isikutel esitada oma märkused – Abisaaja õigus olla sobival määral menetlusse kaasatud – Rikkumine – Sellise otsuse tühistamine, millega tunnistatakse abi siseturuga kokkusobimatuks ning kohustatakse abi tagasi nõudma – Tingimus – Võimalus haldusmenetluses jõuda selle rikkumiseta teistsuguse tulemuseni

   (ELTL artikli 108 lõige 2 ja artikkel 263; nõukogu määrus nr 659/1999, artikli 6 lõige 1)

   (vt punktid 61–65 ja 69)

Kokkuvõte

Üldkohus jättis 24. oktoobri 2019. aasta kohtuotsusega Wielkopolska vs. komisjon (T‑778/17) rahuldamata tühistamishagi, mille äriühing Autostrada Wielkopolska S.A. oli esitatud komisjoni otsuse peale, milles tuvastati, et Poola oli sellele äriühingule andnud siseturuga kokkusobimatut riigiabi ( 1 ).

Kohtuasi on alguse saanud 1997. aastal allkirjastatud kontsessioonilepingust, mille täitmiseks ehitas Autostrada Wielkopolska kiirtee A2 lõigu Poolas. Vastutasuks sai ta õiguse koguda kiirtee kasutajate tasutavat teemaksu.

Pärast Euroopa Liiduga ühinemist 2004. aastal võttis Poola oma õigusesse üle direktiivi raskete kaubaveokite maksustamise kohta teatavate infrastruktuuride kasutamise eest ( 2 ), mille sätete kohaselt ei koguta sama teeosa kasutamise eest kumulatiivselt tee- ja kasutusmakse. Seepärast võttis Poola parlament vastu seaduse, milles oli ette nähtud, et riigimaanteede kasutamiseks teemaksukleebise omandanud rasked kaubaveokid on vabastatud teemaksust kontsessioonilepingutega hõlmatud kiirteedel. Tulenevalt sellest seadusest hüvitatakse kontsessionääridele, nagu Autostrada Wielkopolska, siiski maksuvabastuse tõttu saamata jäänud tulu.

Pärast seda, kui Poola ametivõimud hakkasid Autostrada Wielkopolskale kahjuhüvitist tasuma, leidsid nad, et see hüvitis on ülemäärane, ning teavitasid sellest komisjoni. Vaidlustatud otsuses oli komisjon seisukohal, et kuigi Autostrada Wielkopolskal on põhimõtteliselt õigus saada hüvitist vastutasuks saamata jäänud tulu eest, mis on tingitud muudatusest Poola õigusnormides, sai äriühing ülemäärast hüvitist, mis kujutab endast siseturuga kokkusobimatut abi.

Oma hagis selle otsuse tühistamiseks väitis Autostrada Wielkopolska eelkõige, et rikutud on tema õigust olla kaasatud komisjoni haldusmenetlusse.

Üldkohus märkis, et Autostrada Wielkopolska kui kõnealuse abi saaja ei saa tugineda sellise isiku kaitseõiguste tagamisele, kelle suhtes on menetlus algatatud, vaid tal on üksnes õigus olla kaasatud haldusmenetlusse sobivas ulatuses, arvestades käesoleva juhtumi asjaolusid. Sellega seoses tõdes Üldkohus, et selleks et mitte muuta sisutühjaks Autostrada Wielkopolska õigust esitada märkusi, on vajalik, et otsuses, millega algatatakse ametlik menetlus kahtluse alla seatud rahalise hüvitise kohta, määratleks komisjon piisavalt oma uurimise raamistiku. Kui pärast uurimise algatamise otsuse vastuvõtmist muudab komisjon oma arutluskäiku tema hinnangus otsustava tähtsusega asjaolude või nende õigusliku kvalifitseerimise kohta, peab ta parandama algatamisotsust, et huvitatud isikutel oleks võimalik tulemuslikult esitada oma märkused.

Seejärel toonitas Üldkohus, et käesolev kohtuasi erineb enamikust nendest kohtuasjadest, mis puudutavad riigiabi, kuna Poolal kui abi andval liikmesriigil olid Autostrada Wielkopolska omadega vastuolus olevad huvid ning ta ise väitis, et teatatud meede kujutas endast siseturuga kokkusobimatut riigiabi. Selles kontekstis oli eriti oluline, et komisjon oleks Autostrada Wielkopolskal võimaldanud tulemuslikult esitada oma märkused. Kõnealune menetluslik kohustus oli seda enam oluline, et Autostrada Wielkopolskal oli kiirteemaksust vabastamise tõttu õigus saada hüvitist ning et liikmesriigi kohtus oli Poola vastu pooleli kohtuasi selle hüvitise suuruse üle. Üldkohus järeldas, et niisuguses olukorras pidi komisjon üles näitama erilist hoolsust, selleks et järgida Autostrada Wielkopolska õigust olla kaasatud haldusmenetlusse.

Sellega seoses märkis Üldkohus, et kuigi komisjon avaldas ametliku menetluse algatamise otsuse Euroopa Liidu Teatajas ja palus Autostrada Wielkopolskal sellega seoses esitada märkused, ei andnud ta aga Autostrada Wielkopolskale seejärel võimalust märkusi esitada nende kolme aasta jooksul, mis eelnesid vaidlustatud otsusele, kuigi ta Poolaga korduvalt suhtles. Üldkohus leidis, et võttes arvesse pärast algatamisotsust Poolaga toimunud suhtluse kestust ja intensiivsust, oleks komisjon pidanud Autostrada Wielkopolskale andma uuesti võimaluse esitada märkused. Üldkohus järeldas sellest, et komisjon ei näidanud üles erilist hoolsust, milleks ta käesolevas asjas oli kohustatud.

Käesoleva juhtumi asjaolusid arvestades jõudis Üldkohus siiski järeldusele, et asjaolu, et komisjon jättis Autostrada Wielkopolska kaasamata suhtlusse, mis Poolaga toimus pärast ametliku menetluse algatamise otsust, ei saa endaga kaasa tuua vaidlustatud otsuse tühistamist. Sellega seoses tuvastas Üldkohus, et komisjon on algatamisotsuses oma analüüsi raamistiku piisavalt määratlenud ja seejuures andnud Autostrada Wielkopolskale võimaluse edastada talle kogu vajalik teave asjaolude kohta ning nende asjaolude õigusliku kvalifitseerimise kohta, mis on vaidlustatud otsuses olulised. Üldkohus leidis ka, et ei ole tõendatud, et kui Autostrada Wielkopolska oleks kaasatud suhtlusse komisjoni ja Poola vahel, siis oleks komisjoni õiguslik analüüs vaidlustatud otsuses olnud teistsugune.

( 1 ) Komisjoni 25. augusti 2017. aasta otsus (EL) 2018/556 riigiabi SA.35356 (2013/C) (ex 2013/NN, ex 2012/N) kohta, mida Poola andis äriühingule Autostrada Wielkopolska S.A. (ELT 2018, L 92, lk 19).

( 2 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 1999. aasta direktiiv 1999/62/EÜ raskete kaubaveokite maksustamise kohta teatavate infrastruktuuride kasutamise eest (EÜT 1999, L 187, lk 42; ELT eriväljaanne 07/04, lk 372).