Kohtuasi T‑308/18

Hamas

versus

Euroopa Liidu Nõukogu

 Üldkohtu (esimene koda) 4. septembri 2019. aasta otsus

Ühine välis- ja julgeolekupoliitika – Terrorismivastases võitluses isikute, rühmituste ja üksuste vastu võetud piiravad meetmed – Rahaliste vahendite külmutamine – Võimalus käsitada kolmanda riigi ametiasutust pädeva asutusena ühise seisukoha 2001/931/ÜVJP tähenduses – Rahaliste vahendite külmutamise otsuste faktiline alus – Põhjendamiskohustus – Hindamisviga – Sekkumatuse põhimõte – Kaitseõigused – Õigus tõhusale kohtulikule kaitsele – Nõukogu aktide tõestamine

1.      Ühine välis- ja julgeolekupoliitika – Terrorismivastases võitluses teatavate isikute ja üksuste vastu rakendatud eripiirangud – Rahaliste vahendite külmutamise otsus – Vastu võtmine või kehtima jätmine rahaliste vahendite külmutamise riigisisese otsuse alusel – Asutus, kes on pädev tegema sellist riigisisest otsust – Mõiste – Kolmanda riigi asutus – Hõlmamine

(Nõukogu ühine seisukoht 2001/931, artikli 1 lõige 4)

(vt punktid 54 ja 55)

2.      Ühine välis- ja julgeolekupoliitika – Terrorismivastases võitluses teatavate isikute ja üksuste vastu rakendatud eripiirangud – Rahaliste vahendite külmutamise otsus – Vastu võtmine või kehtima jätmine rahaliste vahendite külmutamise riigisisese otsuse alusel, mille on teinud kolmanda riigi asutus – Lubatavus – Tingimus – Kaitseõigusi ja õigust tõhusale kohtulikule kaitsele järgides tehtud riigisisene otsus – Nõukogu kontrollikohustus – Põhjendamiskohustus – Ulatus

(Nõukogu ühine seisukoht 2001/931, artikli 1 lõige 4)

(vt punktid 58–61)

3.      Ühine välis- ja julgeolekupoliitika – Terrorismivastases võitluses teatavate isikute ja üksuste vastu rakendatud eripiirangud – Rahaliste vahendite külmutamise otsus – Vastu võtmine või kehtima jätmine riigisisese otsuse alusel, mis käsitleb uurimise algatamist või vastutusele võtmist – Asutus, kes on pädev tegema sellist riigisisest otsust – Mõiste – Haldusasutus – Hõlmamine – Tingimused

(Nõukogu ühine seisukoht 2001/931, artikli 1 lõige 4)

(vt punktid 82–85)

4.      Ühine välis- ja julgeolekupoliitika – Terrorismivastases võitluses teatavate isikute ja üksuste vastu rakendatud eripiirangud – Rahaliste vahendite külmutamise otsus – Vastu võtmine või kehtima jätmine riigisisese otsuse alusel, mis käsitleb uurimise algatamist, vastutusele võtmist või süüdimõistmist – Stricto sensu kriminaalmenetluses vastuvõetud riigisisese otsuse olemasolu nõude puudumine – Tingimused

(Nõukogu ühine seisukoht 2001/931, artikli 1 lõige 4)

(vt punktid 91 ja 92)

5.      Ühine välis- ja julgeolekupoliitika – Terrorismivastases võitluses teatavate isikute ja üksuste vastu rakendatud eripiirangud – Liikmesriikide ja Euroopa Liidu institutsioonide vahelise lojaalse koostöö kohustus – Rahaliste vahendite külmutamise otsus – Põhjendatus – Põhiõiguste austamine – Kohtulik kontroll – Ulatus

(Nõukogu ühine seisukoht 2001/931, artikli 1 lõige 4)

(vt punktid 101–105)

6.      Ühine välis- ja julgeolekupoliitika – Terrorismivastases võitluses teatavate isikute ja üksuste vastu rakendatud eripiirangud – Liikmesriikide ja Euroopa liidu institutsioonide vahelise lojaalse koostöö kohustus – Rahaliste vahendite külmutamise otsus – Vastu võtmine või kehtima jätmine riigisisese otsuse alusel, mis käsitleb uurimise algatamist, vastutusele võtmist või süüdimõistmist – Põhjendamiskohustus – Ulatus – Riigisisene süüdimõistev otsus – Riigisisese otsuse aluseks olevatele arvestatavatele ja usaldusväärsetele tõenditele või vihjetele viitamise kohustuse puudumine

(Nõukogu ühine seisukoht 2001/931, artikli 1 lõige 4)

(vt punktid 127–133, 136 ja 207)

7.      Ühine välis- ja julgeolekupoliitika – Terrorismivastases võitluses teatavate isikute ja üksuste vastu rakendatud eripiirangud – Rahaliste vahendite külmutamise otsus – Kehtima jätmine rahaliste vahendite külmutamise riigisisese otsuse alusel – Riigisisene otsus, ainult mille alusel ei saa enam järeldada, et endiselt esineb terroristlikus tegevuses osalemise oht – Nõukogu kohustus võtta arvesse uuemaid faktilisi asjaolusid, millest nähtub, et selline oht on endiselt olemas

(Nõukogu ühine seisukoht 2001/931, artikli 1 lõige 6)

(vt punktid 138 ja 139)

8.      Euroopa Liit – Institutsioonide aktide seaduslikkuse kohtulik kontroll – Terrorismivastases võitluses teatavate isikute ja üksuste vastu rakendatud eripiirangud – Rahaliste vahendite külmutamise otsus – Kehtima jätmine rahaliste vahendite külmutamise riigisisese otsuse alusel – Kontrolli ulatus – Kõiki terroristlikus tegevuses osalemise ohu jätkuva olemasolu tõendamiseks kasutatud andmeid hõlmav kontroll – Andmed, mis ei ole kõik pärit pädeva asutuse tehtud riigisisesest otsusest – Mõju puudumine

(ELTL artikkel 296)

(vt punktid 147, 148, 165 ja 168–171)

9.      Ühine välis- ja julgeolekupoliitika – Terrorismivastases võitluses teatavate isikute ja üksuste vastu rakendatud eripiirangud – Rahaliste vahendite külmutamine – Määrus nr 2580/2001 – Kohaldamisala –Relvastatud konflikt rahvusvahelise humanitaarõiguse tähenduses – Hõlmamine

(Nõukogu ühine seisukoht 2001/931, nõukogu määrus nr 2580/2001)

(vt punktid 212 ja 213)

10.    Euroopa Liidu õigus – Põhimõtted – Kaitseõigused – Õigus tõhusale kohtulikule kaitsele – Terrorismivastases võitluses teatavate isikute ja üksuste vastu rakendatud eripiirangud – Rahaliste vahendite külmutamise otsus – Kohustus teavitada süüstavatest asjaoludest – Ulatus – Huvitatud isikule teada andmine Euroopa Liidu Teatajas avaldamise teel – Lubatavus – Õigus tutvuda dokumentidega – Õigus, mille eeldus on nõukogule vastava taotluse esitamine

(Nõukogu ühine seisukoht 2001/931; nõukogu otsused (ÜVJP) 2018/475 ja (ÜVJP) 2018/1084; nõukogu määrused 2018/468 ja 2018/1071)

(vt punktid 252, 257 ja 258)

11.    Tühistamishagi – Väited – Oluliste menetlusnormide rikkumine – Nõukogu aktide tõestamist käsitlevate nõukogu kodukorra sätete rikkumine – Vajadus tugineda kahjule või muudele puudustele peale tõestamata jätmise – Puudumine – Väide, mille kohus peab esitama omal algatusel

(ELTL artikkel 263 ja artikli 297 lõige 2; nõukogu kodukord, artikkel 15)

(vt punktid 269, 272–277, 295–297, 299 ja 304)

12.    Institutsioonide aktid – Põhjendamine – Kohustus – Ulatus – Rahaliste vahendite külmutamise otsus, mis on suunatud teatud isikute ja üksuste vastu, keda kahtlustatakse terroristlikus tegevuses – Otsus ja põhjendused, mis sisalduvad eraldi dokumentides – Eraldi avaldamine, mida õigustavad ülekaalukad üldise huvi kaalutlused – Allkirjastamata põhjenduste tõestatuse eeldus – Puudumine – Otsuse ja põhjenduste tõestamise kohustus

(ELTL artikkel 296; nõukogu otsused (ÜVJP) 2018/475 ja (ÜVJP) 2018/1084; nõukogu määrused 2018/468 ja 2018/1071)

(vt punktid 281, 282 ja 287)

Kokkuvõte

Üldkohus tühistas oma 4. septembri 2019. aasta kohtuotsuses Hamas vs. nõukogu (T‑308/18, EU:T:2019:557), mis käsitles ELTL artikli 263 alusel esitatud tühistamishagi, Euroopa Liidu nõukogu neli 2018. aasta akti(1) (edaspidi „vaidlustatud aktid“), millega hageja nimi „Hamas“, sealhulgas „Hamas-Izz al-Din al-Quassem“ jäeti edasi kõnealustele aktidele lisatud selliste isikute, rühmituste ja üksuste loetellu, kes osalevad terroristlikus tegevuses ja kelle suhtes kohaldatakse rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamise meetmeid (edaspidi „vaidlusalused loetelud“). Hageja nime kandmiseks vaidlusalustesse loeteludesse tugines nõukogu riigisisestele otsustele, mille olid vastu võtnud üks Ühendkuningriigi ametiasutus ja Ameerika Ühendriikide ametiasutused aastatel 1995‑2001.

Peamiselt kordas Üldkohus arutluskäiku, mida ta järgis 10. aprilli 2019. aasta kohtuotsuses Gamaa Islamya Égypte vs. nõukogu (T‑643/16, EU:T:2019:238) ja 6. märtsi 2019. aasta kohtuotsuses Hamas vs. nõukogu (T‑289/15, EU:T:2019:138). Nii asus Üldkohus esiteks seisukohale, et Ameerika Ühendriikide otsustega seotud põhjendused on ebapiisavad, mistõttu need otsused ei saanud olla vaidlustatud aktide aluseks. Ta märkis siiski, et seoses hageja nime kandmisega vaidlusalustesse loeteludesse võis nende aktide aluseks olla Ühendkuningriigi ametiasutuse otsus. Seetõttu jätkas Üldkohus hagi läbivaatamist, piirdudes vaidlustatud aktide analüüsiga vaid osas, milles need tuginevad viimati nimetatud otsusele.

Järgmiseks lükkas Üldkohus tagasi seitse hageja esitatud kaheksast väitest, mis põhinesid ühise seisukoha 2001/931(2) artikli 1 lõike 4 rikkumisel; põhjendamiskohustuse rikkumisel; „eksimustel seoses faktiliste asjaolude tõesusega“; sekkumatuse põhimõtte rikkumisel; aja möödumise tõttu olukorra muutumise ebapiisavalt arvesse võtmisel; kaitseõiguste tagamise põhimõtte ja õiguse tõhusale kohtulikule kaitsele rikkumisel. Üldkohus täpsustas Euroopa Kohtu praktikale tuginedes nõukogu põhjendamiskohustuse ulatuse osas, et nõukogu ei ole kohustatud vaidlustatud aktide põhjendustes ära näitama, millistest allikatest pärinevad need faktilised asjaolud, millele ta tugineb isiku või üksuse rahaliste vahendite külmutamise loetellu jätmiseks. Üldkohus märkis, et kui asjaomane faktiline asjaolu pärineb riigisisesest otsusest, ei pea nõukogu tõendama, et otsuse on teinud pädev asutus ühise seisukoha 2001/931 artikli 1 lõike 4(3) tähenduses.

Lõpetuseks tühistas Üldkohus vaidlustatud aktid hagejat puudutavas osas, sest vaidlustatud akte käsitlevaid põhjendusi ei olnud vastavalt ELTL artikli 297 lõike 2 esimesele lõigule ja nõukogu kodukorra(4) artiklile 15 tõestatud.

Üldkohus märkis sellega seoses esimesena, et hageja esitas põhjenduste tõestamata jätmise väite siis, kui ta vastas ühele Üldkohtu esitatud küsimusele, samas kui ta oleks võinud selle esitada juba hagiavalduses. See väide tuleks seetõttu lugeda põhimõtteliselt vastuvõetamatuks. Üldkohus lisas sellegipoolest, et kuivõrd tõestamata jätmine kujutab endast olulise menetlusnormi rikkumist, siis põhineb see väide avalikul huvil, mistõttu kohus võib selle tõstatada omal algatusel mis tahes hetkel. Tuginedes seejärel Euroopa Kohtu praktikale, mille kohaselt tõestamine, mida Euroopa Komisjoni kodukord nõuab, kujutab endast ELTL artikli 263 tähenduses olulist menetlusnormi, mille rikkumise alusel võib esitada tühistamishagi, kandis Üldkohus selle seisukoha õiguskindluse põhimõttele tuginedes üle nõukogu aktidele.

Teisena täpsustas Üldkohus, et kuivõrd akti resolutsioon ja põhjendused moodustavad lahutamatu terviku, ei saa akti tõestamist nõudvate sätete kohaldamise seisukohast akti põhjenduste ja resolutsiooni vahel kuidagi vahet teha. Ta järeldas sellest, et kui – nagu käesolevas asjas – akt ja selle põhjendused sisalduvad eraldi dokumentides, tuleb mõlemad tõestada, nagu nõuavad kõnealused sätted, ilma et ühe dokumendi allkirjastatuse alusel saaks eeldada, et ka teine dokument on tõestatud. Üldkohus märkis lõpetuseks, et seda formaalsust ei saa asendada nõukogus asjaomaste aktide vastuvõtmiseks läbi viidud menetluse kirjeldus. Eeskätt ei saa nõukogu end selle formaalsuse täitmisest vabastada põhjendusel, et järgiti kodukorras ette nähtud menetlusnorme.

1      Nõukogu 21. märtsi 2018. aasta otsus (ÜVJP) 2018/475, millega ajakohastatakse loetelu isikutest, rühmitustest ja üksustest, kelle suhtes kohaldatakse ühise seisukoha 2001/931/ÜVJP (terrorismivastaste erimeetmete rakendamise kohta) artikleid 2, 3 ja 4, ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus (ÜVJP) 2017/1426 (ELT 2018, L 79, lk 26); nõukogu 21. märtsi 2018. aasta rakendusmäärus (EL) 2018/468, millega rakendatakse määruse (EÜ) nr 2580/2001 (teatavate isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangute kohta terrorismivastaseks võitluseks) artikli 2 lõiget 3 ning tunnistatakse kehtetuks rakendusmäärus (EL) 2017/1420 (ELT 2018, L 79, lk 7); nõukogu 30. juuli 2018. aasta otsus (ÜVJP) 2018/1084, millega ajakohastatakse loetelu isikutest, rühmitustest ja üksustest, kelle suhtes kohaldatakse ühise seisukoha 2001/931/ÜVJP (terrorismivastaste erimeetmete rakendamise kohta) artikleid 2, 3 ja 4, ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus (ÜVJP) 2018/475 (ELT 2018, L 194, lk 144); nõukogu 30. juuli 2018. aasta rakendusmäärus (EL) 2018/1071, millega rakendatakse määruse (EÜ) nr 2580/2001 (teatavate isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangute kohta terrorismivastaseks võitluseks) artikli 2 lõiget 3 ning tunnistatakse kehtetuks rakendusmäärus (EL) 2018/468 (ELT 2018, L 194, lk 23).

2      Nõukogu 27. detsembri 2001. aasta ühine seisukoht 2001/931/ÜVJP terrorismivastaste erimeetmete rakendamise kohta (EÜT 2001, L 344, lk 93; ELT eriväljaanne 18/01, lk 217).

3      Viidatud sätte kohaselt koostatakse rahaliste vahendite külmutamise loetelud toimikus sisalduvate täpsete andmete või tõendite põhjal, millest nähtub, et pädev asutus on asjaomaste isikute või üksuste suhtes teinud otsuse, olenemata sellest, kas otsus käsitleb arvestatavate ja usaldusväärsete tõendite või vihjete põhjal terroriakti, sellise akti toimepaneku katse, selles osalemise või sellele kaasaaitamisega seoses uurimise algatamist ja vastutusele võtmist või eespool nimetatud tegude eest süüdimõistmist.

4      Nõukogu 1. detsembri 2009. aasta otsus 2009/937/EL, millega võetakse vastu nõukogu kodukord (ELT 2009, L 325, lk 35).