Kohtuasi T‑110/15

International Management Group

versus

Euroopa Komisjon

„Juurdepääs dokumentidele — Määrus (EÜ) nr 1049/2001 — OLAFi uurimisega seotud dokumendid — Juurdepääsukeeld — Kontrollimise, uurimise või audiitorkontrolli eesmärgi kaitsest tulenev erand — Konkreetse ja individuaalse hindamise kohustus — Dokumentide kategooria”

Kokkuvõte – Üldkohtu (kaheksas koda) 26. mai 2016. aasta otsus

1. Euroopa Liidu institutsioonid – Üldsuse õigus tutvuda dokumentidega – Määrus nr 1049/2001 – Dokumentidega tutvumise õiguse erandid – Põhjendamiskohustus – Ulatus

   (ELTL artikkel 296; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1049/2001, artikli 4 lõiked 2 ja 3)

2. Euroopa Liidu institutsioonid – Üldsuse õigus tutvuda dokumentidega – Määrus nr 1049/2001 – Dokumentidega tutvumise õiguse erandid – Juurdepääsukeeld – Võimalus tugineda teatud liiki dokumentide kohta kehtivatele üldistele eeldustele – Ese

   (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1049/2001, artikkel 4)

3. Euroopa Liidu institutsioonid – Üldsuse õigus tutvuda dokumentidega – Määrus nr 1049/2001 – Dokumentidega tutvumise õiguse erandid – Kontrollimise, uurimise või audiitorkontrolli eesmärgi kaitse – Kohaldamine Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) läbiviidava menetluse haldustoimiku dokumentidele – Üldine eeldus, et nende dokumentide avaldamine kahjustab sellise uurimisega seotud huve

   (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1049/2001, artikli 4 lõike 2 kolmas taane ja määrus nr 883/2013, artiklid 9 ja 10)

4. Euroopa Liidu institutsioonid – Üldsuse õigus tutvuda dokumentidega – Määrus nr 1049/2001 – Dokumentidega tutvumise õiguse erandid – Juurdepääsukeeld – Võimalus tugineda teatud liiki dokumentide kohta kehtivatele üldistele eeldustele – Kohustus hinnata individuaalselt kõiki kõikehõlmavas dokumentidega tutvumise taotluses silmas peetud dokumente – Puudumine

   (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1049/2001, artikkel 4)

5. Euroopa Liidu institutsioonid – Üldsuse õigus tutvuda dokumentidega – Määrus nr 1049/2001 – Dokumentidega tutvumise õiguse erandid – Kontrollimise, uurimise või audiitorkontrolli eesmärgi kaitse – Dokumentide avalikustamist õigustav ülekaalukas üldine huvi – Mõiste – Huvitatud eriline isiku huvi end kaitsta ühes ajakirjas avaldatud väidete vastu – Välistamine

   (ELTL artikkel 15; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1049/2001, põhjendused 1 ja 2, artikli 2 lõige 1 ning artikli 4 lõike 2 kolmas taane)

6. Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) – Määruse nr 883/2013, mis käsitleb OLAFi juurdlusi – Juurdluste konfidentsiaalsus – Toimiku ebaseaduslik avalikustamine – Asjaolu, mis ei võimalda teha toimiku konfidentsiaalsusest erandit uurimisest puudutatud huvitatud isiku heaks

   (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1049/2001 ja määrus nr 883/2013, artikkel 10)

1.  Vt otsuse tekst.

   (vt punkt 27)

2.  Institutsioon, kellele esitati taotlus tutvuda teatud dokumentidega, võib selle puhul võtta aluseks teatud liiki dokumentidele kohaldatavad üldised eeldused, kuna ühesuguste dokumentide avalikustamise taotluste suhtes saab kohaldada sarnaseid üldist laadi kaalutlusi.

   Selliste üldiste eelduste kohaldamise aluseks olev ratio legis on seotud tungiva vajadusega tagada, et asjaomased menetlused kulgeksid nõuetekohaselt ning et nende eesmärke ei kahjustataks. Nii võib üldise eelduse tunnustamine tugineda asjaolule, et teatud menetluste puhul takistab dokumentidega tutvumine menetluste nõuetekohast kulgemist, ja ohule, et see võib menetlusi kahjustada, kuna üldised eeldused lubavad tagada menetluse kulgemise terviklikkuse, piirates kolmandate isikute sekkumist. Liidu institutsioonis toimuvat menetlust – mille tarvis taotletud dokumendid koostati – käsitlevas õigusaktis ette nähtud erinormide kohaldamine on üks kriteerium, mis võib põhjendada üldise eelduse tunnustamist.

   (vt punktid 28 ja 32)

3.  Määruse nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele artikli 4 lõike 2 kolmandas taandes sätestatud erandi tõlgendamiseks tuleb tunnustada üldist eeldust, mille kohaselt kahjustab Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) läbiviidava menetluse haldustoimiku dokumentide avaldamine põhimõtteliselt OLAFi uurimistegevuse eesmärki. Samuti kahjustaks OLAFi toimikus sisalduvatele dokumentidele määruse nr 1049/2001 alusel üldise juurdepääsu andmine – siis, kui OLAFi uurimine alles käib – põhimõtteliselt uurimise nõuetekohast kulgu. Samuti on see nii, kui OLAF on just uurimise lõpetanud.

   OLAFi suhtes kohaldatav õiguslik raamistik, see tähendab määrus nr 883/2013, mis käsitleb OLAFi juurdlusi, välistab nimelt põhimõtteliselt puudutatud isikute OLAFi toimikutega tutvumise õiguse. Üksnes siis, kui lõppraporti adressaadiks olevad ametiasutused kavatsevad võtta huvitatud isikuid kahjustavaid meetmeid, peavad need ametiasutused vastavalt neile kohaldatavatele menetluseeskirjadele võimaldama OLAFi lõpparuandega tutvuda, et need isikud saaksid teostada oma kaitseõigusi. Järelikult kahjustaks avalikkuse juurdepääs OLAFi toimikutele või OLAFi lõpparuannetele tõsiselt määrusega nr 883/2013 kehtestatud korda.

   (vt punktid 33, 36 ja 37)

4.  Üldist eeldust käsitleva hagi raames niisuguse dokumendiga tutvumise võimaldamisest keeldumise õigustamiseks, mille avalikustamist taotleti määruse nr 1049/2001 alusel üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele, ei saa kohustust kontrollida, kas kõnealune üldine eeldus on tõepoolest kohaldatav, tõlgendada nii, et asjaomane institutsioon peab kõiki taotletud dokumente eraldi hindama. Niisugune nõue võtaks sellelt üldiselt eelduselt kasuliku mõju, milleks on võimaldada asjaomasel institutsioonil vastata dokumentidega tutvumise taotlusele üldisel moel.

   (vt punkt 39)

5.  Määruse nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele artikli 4 lõike 2 kolmanda taande kohaselt ei kohaldata selles sättes nimetatud erandit juhul, kui kõnealuse dokumendi avalikustamine teenib ülekaalukaid üldisi huve.

   Seoses vajadusega saavutada taotletud dokumentide avaldamine ülekaaluka huvi alusel, et end paremini kaitsta ühes ajakirjas avaldatud väidete vastu, tuleb märkida, et selle argumendiga iseenesest ei ole tõendatud, et Euroopa Pettustevastase Ameti läbiviidava menetluse dokumentide avalikustamise suhtes on ülekaalukas üldine huvi, mis võib kaaluda üles konfidentsiaalsuse kaitsmise määruse nr 1049/2001 artikli 4 tähenduses. Arvestades ELTL artiklis 15 ja määruse nr 1049/2001 põhjendustes 1 ja 2 tunnustatud dokumentidega tutvumise üldpõhimõtet, peab see huvi olema objektiivne ja üldine ning seda ei tohi segi ajada näiteks üksik‑ või erahuvidega. Nimetatud määruse artikli 2 lõike 1 kohaselt on institutsioonide dokumentidele juurdepääsuõigus kõigil liidu kodanikel ning kõigil füüsilistel ja juriidilistel isikutel, kelle elukoht või registrijärgne asukoht on mõnes liikmesriigis. Sellest tulenevalt on määruse eesmärgiks tagada igaühe juurdepääs avalikele dokumentidele ja mitte ainult taotleja juurdepääs teda puudutavatele dokumentidele.

   Seega ei ole taotleja eriline huvi teda isiklikult puudutavatele dokumentidele juurdepääsuks otsustav ülekaaluka üldise huvi olemasolu hindamisel ja huvide kaalumisel määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 2 kolmanda taande alusel.

   (vt punktid 53–56)

6.  Lihtsalt asjaolu, et osa Euroopa Pettustevastase Ameti konfidentsiaalsest toimikust võidi ebaseaduslikult avalikustada, ei õigusta iseenesest OLAFi toimikut reguleerivatest konfidentsiaalsuseeskirjadest erandi tegemist huvitatud isiku heaks. Selles osas olgu märgitud, et asjaolu, et toimus määruse nr 883/2013, mis käsitleb OLAFi juurdlusi, artikliga 10 kaitstava teabe lubamatu leke, ei tähenda, et OLAFi lõpparuanne avalikustati ja et sellest on saanud avalik teave määruse nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele tähenduses.

   (vt punktid 59 ja 67)