Kohtuasi T‑721/14

Belgia Kuningriik

versus

Euroopa Komisjon

„Tühistamishagi — Interneti hasartmänguteenused — Tarbijate ja mängijate kaitse ning alaealiste nendest mängudest eemal hoidmine — Komisjoni soovitus — Vaidlustamatu akt — Vastuvõetamatus”

Kokkuvõte – Üldkohtu (teine koda) 27. oktoobri 2015. aasta määrus

1. Tühistamishagi – Vaidlustatavad aktid – Mõiste – Siduvate õiguslike tagajärgedega aktid – Hindamine objektiivsete kriteeriumide alusel – Interneti hasartmänguteenuseid käsitlev komisjoni soovitus – Akt, mille eesmärk ei ole tekitada õiguslikke tagajärgi – Väljajätmine

   (ELTL artikkel 263, ELTL artikli 288 viies lõik, ELTL artikkel 292; komisjoni soovitus 2014/478)

2. Euroopa Liidu õigus – Tõlgendamine – Mitmekeelsed õigusaktid – Ühetaoline tõlgendamine – Erinevate keeleversioonide arvessevõtmine – Kontekstist ja eesmärgist lähtuv tõlgendamine

   (komisjoni soovitus 2014/478)

3. Tühistamishagi – Vaidlustatavad aktid – Mõiste – Siduvate õiguslike tagajärgedega aktid –Euroopa Liidu Teataja L‑seerias avaldatud akt – Mõju puudumine akti kvalifikatsioonile

   (ELTL artikkel 263)

4. Institutsioonide aktid – Soovitused – Vahetu õigusmõju – Välistamine – Siseriikliku kohtu poolt arvesse võtmine – Kohustus – Ulatus – Asjaolu, mis muudab akti vaidlustatavaks – Välistamine

   (ELTL artikkel 263 ja ELTL artikli 288 viies lõik)

5. Tühistamishagi – Vaidlustatavad aktid – Mõiste – Siduvate õiguslike tagajärgedeta aktid –Väljajätmine – Akt, millega on rikutud institutsioonidevahelist tasakaalu ja lojaalse koostöö kohustust – Mõju puudumine

   (ELL artikli 4 lõige 3, ELL artikli 13 lõige 2, ELTL artiklid 258 ja 263)

6. Tühistamishagi – Vaidlustatavad aktid – Vaidlustatava akti olemasolu tingimuse contra legem tõlgendamine – Lubamatus

   (ELTL artiklid 263, 267 ja 277)

7. Tühistamishagi – Vaidlustatavad aktid – Mõiste – Siduvate õiguslike tagajärgedega aktid – Soovituse põhjendused – Väljajätmine

   (ELTL artikkel 263 ja ELTL artikli 288 viies lõik)

8. Kohtumenetlus – Menetlusse astumine – Vastuvõetamatu põhimenetluses lahendatav hagi – Hagi vastuvõetamatuks tunnistav kohtumäärus, mis tehti enne menetlusse astumise avalduse lahendamist – Selle avalduse lahendamise vajaduse äralangemine

   (Üldkohtu kodukord, artikli 144 lõige 3)

1.  ELTL artikli 263 alusel vaidlustatavate aktidena käsitatakse nende vormist olenemata kõiki institutsioonide kehtestatud sätteid, mille eesmärk on tekitada siduvaid õiguslikke tagajärgi. Seevastu jääb ELTL artikli 263 kohase kohtuliku kontrolli alt välja mis tahes akt, millel puuduvad siduvad õiguslikud tagajärjed, näiteks ettevalmistavad ja kinnitavad aktid, puhtalt rakendusaktid, lihtsad soovitused ja arvamused ning põhimõtteliselt ka asutusesisesed juhised. Selleks, et välja selgitada, kas aktil on õiguslikud tagajärjed ning kas selle peale saab seega esitada tühistamishagi ELTL artikli 263 alusel, on vaja analüüsida selle sõnastust ja konteksti, selle sisu ning samuti selle kehtestanud institutsiooni tahet ja pädevust.

   Seoses soovitusega, mis käsitleb põhimõtteid, mille abil kaitsta interneti hasartmänguteenuste tarbijaid ja mängijaid ning hoida alaealisi interneti hasartmängudest eemal, ei välista ainuüksi asjaolu, et sellele on antud soovituse vorm ning see on vastu võetud ELTL artikli 292 alusel, automaatselt selle määratlemist vaidlustatava aktina. Ehkki ELTL artikli 288 viiendast lõigust tuleneb, et soovitused ei ole siduvad, ei saa valitud vorm siiski muuta akti laadi, nii et tuleb välja selgitada, kas akti sisu vastab talle antud vormile. Soovituse 2014/478 sõnastust, sisu ja konteksti arvestades tuleb selles osas järeldada, et sellel puuduvad siduvad õiguslikud tagajärjed ning see ei ole mõeldud neid tekitama, mistõttu soovitust ei saa käsitada vaidlustatava aktina ELTL artikli 263 tähenduses. Selles kontekstis ei muuda ainuüksi asjaolu, et komisjon kutsub liikmesriike üles teatama talle selles soovituses esitatud põhimõtetest tulenevalt võetud meetmetest ja esitama talle andmed soovituses esitatud põhimõtete kohaldamise kohta, nende põhimõtete kohaldamist liikmesriikidele kohustuslikuks.

   (vt punktid 16–18, 20, 37, 66 ja 73)

2.  Vt otsuse tekst.

   (vt punkt 28)

3.  ELTL artikli 263 alusel esitatud tühistamishagi vastuvõetavust puudutavas ei oma asjaomase akti kvalifitseerimisel põhimõtteliselt tähtsust asjaolu, kas teatud vorminõuded on täidetud või mitte, st eeskätt see, kas akti kehtestaja on aktile õige nime andnud või kas aktis on märgitud selle õiguslikuks aluseks olevad sätted; samuti ei oma tähtsust see, et akti ei ole kohaldatavaid õigusnorme rikkudes teatavaks tehtud, sest niisugune rikkumine ei muuda nimetatud akti sisu. Sellest tuleneb, et ainuüksi asjaolu, et akt on avaldatud Euroopa Liidu Teataja L‑seerias, ei oma mingit tähtsust seoses küsimusega, kas asjaomasel aktil on siduvad õiguslikud tagajärjed või mitte.

   (vt punkt 40)

4.  Ehkki soovitused ei ole mõeldud tekitama siduvaid tagajärgi ja nendega ei saa anda õigusi, millele eraõiguslikud isikud saaksid siseriiklikus kohtus tugineda, ei puudu neil õiguslikud tagajärjed siiski täielikult. Nimelt peavad siseriiklikud kohtud võtma soovitusi arvesse oma menetluses olevate kohtuvaidluste lahendamisel, eeskätt siis, kui need selgitavad selliste siseriiklike õigusnormide tõlgendust, mis on kehtestatud soovituse rakendamiseks, või kui nende eesmärk on täiendada siduvaid liidu õigusnorme. Ainuüksi kirjeldatud õiguslikest tagajärgedest ei saa siiski teha järeldust, et teataval soovitusel on siduvad õiguslikud tagajärjed ja see kujutab endast seega akti, mida saab vaidlustada ELTL artikli 263 alusel esitatud tühistamishagiga. Sama kehtib seoses asjaoluga, et liidu kohus võtab tõlgendamisel arvesse soovitusi.

   (vt punktid 43, 46 ja 47)

5.  Asjaomase institutsiooni väidetava rikkumise tõsidus või sellest tingitud põhiõiguste riive olulisus ei võimalda jätta kohaldamata aluslepingus ette nähtud avalikul huvil põhinevad asja läbivaatamist takistavad asjaolud. Nii ei võimalda institutsioonidevahelise tasakaalu väidetav rikkumine jätta kohaldamata aluslepingus ette nähtud tühistamishagi vastuvõetavuse tingimused. Ei saa nõustuda ka argumendiga, et kohtuliku kontrolli esemeks saavad olla lojaalse koostöö kohustust rikkudes kehtestatud siduvate õiguslike tagajärgedeta aktid. Kuivõrd nende kahe õiguskaitsevahendi eesmärgid on erinevad ning nende puhul kehtivad erinevad, neile ainuomased vastuvõetavuse tingimused, ei saa ainuüksi asjaolust, et Euroopa Kohtul on võimalik analüüsida siduvate õiguslike tagajärgedeta akti või meedet liikmesriigi kohustuste rikkumise hagi raames, johtuvalt järeldada, et asi peab olema samamoodi tühistamishagi puhul.

   (vt punktid 51, 53 ja 55)

6.  Kuigi on küll tõsi, et ühelt poolt ELTL artiklitega 263 ja 277 ning teiselt poolt ELTL artikliga 267 kehtestab alusleping õiguskaitsevahendite ja menetluste täieliku süsteemi, mille eesmärk on tagada institutsioonide aktide õiguspärasuse kontroll, mis on tehtud liidu kohtute ülesandeks, ei muuda see siiski asjaolu, et ehkki siduvate õiguslike tagajärgede olemasolu tingimust tuleb tühistamishagi raames tõlgendada tõhusa kohtuliku kaitse põhimõttega arvestades, ei saa selline tõlgendus siiski viia selleni, et nimetatud tingimus jäetakse kohaldamata, ilma et seejuures ei mindaks kaugemale aluslepinguga liidu kohtutele antud pädevusest.

   (vt punkt 58)

7.  Ükskõik, milline ka ei oleks teatava soovituse põhjenduste sisu, ei ole neil kui kõnealuse soovituse aluseks olevatel põhjustel mingeid õiguslikke tagajärgi.

   (vt punkt 64)

8.  Vt otsuse tekst.

   (vt punktid 85 ja 86)