Kohtuasi T‑362/10

Vtesse Networks Ltd

versus

Euroopa Komisjon

„Riigiabi — Abi järgmise põlvkonna lairibavõrkude kasutuselevõtuks Cornwalli ja Scilly saarte piirkonnas — Otsus, millega abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks — ELTL artikli 107 lõike 3 punkt c — Tühistamishagi — Konkurentsiolukorra oluliselt kahjustamata jätmine — Õigus esitada hagi — Asjassepuutuvate isikute menetlusõigused — Osaline vastuvõetamatus — Ametliku uurimismenetluse algatamist põhjendavate kahtluste puudumine”

Kokkuvõte – Üldkohtu otsus (üheksas koda), 5. november 2014

1. Kohtumenetlus – Hagimenetluse algatusdokument – Vorminõuded – Vaidluseseme määratlemine – Ülevaade fakti‑ ja õigusväidetest

   (Euroopa Kohtu põhikiri, artikli 21 esimene lõik ja artikli 53 esimene lõik; Üldkohtu kodukord, artikli 44 lõike 1 punkt c)

2. Kohtumenetlus – Menetlusse astumine – Vastuvõetamatuse vastuväide, mida kostja ei esitanud – Vastuvõetamatus – Asja läbivaatamist takistavad avalikul huvil põhinevad asjaolud – Uurimine kohtu algatusel

   (Euroopa Kohtu põhikiri, artikli 40 neljas lõik ja artikkel 53; Üldkohtu kodukord, artikkel 113)

3. Tühistamishagi – Füüsilised või juriidilised isikud – Neid otseselt ja isiklikult puudutavad aktid – Komisjoni otsus, millega riigiabi tunnistatakse ühisturuga kokkusobivaks ametlikku kontrollimenetlust algatamata – Hagi, mille on esitanud konkureeriv ettevõtja, kes ei ole tõendanud, et tema turupositsiooni on oluliselt kahjustatud – Vastuvõetamatus

   (ELTL artikli 108 lõige 2 ja ELTL artikli 263 neljas lõik)

4. Tühistamishagi – Füüsilised või juriidilised isikud – Neid otseselt ja isiklikult puudutavad aktid – Komisjoni otsus, millega riigiabi tunnistatakse ühisturuga kokkusobivaks ametlikku kontrollimenetlust algatamata – Huvitatud isikute hagi ELTL artikli 108 lõike 2 tähenduses – Hagi, mille eesmärk on kaitsta huvitatud isikute menetluslikke õigusi – Vastuvõetavus – Väited, mida võib esitada – Tõendamiskoormis

   (ELTL artikli 108 lõige 2 ja ELTL artikli 263 neljas lõik; nõukogu määrus nr 659/1999, artikli 1 punkt h, artikli 4 lõige 3 ja artikli 6 lõige 1)

5. Kohtumenetlus – Uute väidete esitamine menetluse käigus – Tingimused – Olemasoleva ja täiendusega tihedas seoses oleva väite täiendamine

   (Üldkohtu kodukord, artikli 48 lõige 2)

6. Riigiabi – Komisjonipoolne läbivaatamine – Haldusmenetlus – Komisjoni kohustus paluda huvitatud isikutel esitada oma märkused – Muude huvitatud isikute kui asjassepuutuv liikmesriik õigus osaleda haldusmenetluses asjakohases ulatuses – Piirid

   (ELTL artikli 108 lõige 2)

1.  Vt otsuse tekst.

   (vt punktid 28 ja 29)

2.  Vt otsuse tekst.

   (vt punkt 33)

3.  Teised isikud, kes ei ole otsuse adressaadid, ei saa siiski väita, et nad on isiklikult puudutatud ELTL artikli 263 neljanda lõigu tähenduses, välja arvatud juhul, kui otsus mõjutab neid nende eriliste omaduste tõttu või nende erilise olukorra tõttu, mis eristab neid kõigist teistest isikutest ning individualiseerib neid seeläbi analoogiliselt selle otsuse adressaadiga.

   Nii on see eeskätt juhul, kui tühistamishagi puhul, mis on esitatud riigiabi siseturuga kokkusobivaks tunnistamise otsuse peale, kahjustataks asjaomase otsuse esemeks oleva abiga, mida hageja ei saa, oluliselt hagejast ettevõtja turupositsiooni. Seega peab hagejast ettevõtja asjakohasel viisil põhjendama, kuidas võib komisjoni otsus kõnealusel turul oluliselt tema positsiooni kahjustades rikkuda tema seaduslikke huve. Seoses olulise kahjustamise määratlemisega ei saa hagejast ettevõtja tugineda ainuüksi asjaolule, et ta on abisaava ettevõtja konkurent, vaid peab lisaks tõendama, et temaga seonduvad faktilised asjaolud eristavad teda teisest analoogiliselt abi saanud ettevõtjast, arvestades ka seda, mil määral on ta menetluses osalenud ning kui oluliselt on tema turupositsiooni kahjustatud.

   Järelikult, kui hagejast ettevõtja ei ole tõendanud, et riigiabi siseturuga kokkusobivaks tunnistamise otsus kahjustas oluliselt tema konkurentsiolukorda, ei ole tal õigust esitada vaidlustatud otsuse peale hagi vaidlustamaks selle otsuse põhjendatust.

   (vt punktid 36, 37, 51, 58 ja 59)

4.  Kui komisjon võtab vastavalt määruse nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad ELTL artikli 108 kohaldamiseks, artikli 4 lõikele 3 vastu otsuse, milles tunnistatakse abi siseturuga kokkusobivaks, keeldub ta ühtlasi vaikimisi algatamast ametlikku uurimismenetlust, mis on ette nähtud ELTL artikli 108 lõikes 2 ja määruse nr 659/1999 artikli 6 lõikes 1. Huvitatud pooled, kes on määruse nr 659/1999 artikli 1 punkti h kohaselt isikud, ettevõtjad või ühendused, kelle huve võib abi andmine kahjustada ehk eelkõige abi saajaga konkureerivad ettevõtjad, ja kes saavad kasu ametliku uurimismenetluse garantiidest, võivad tagada sellest menetlusest kinnipidamise ainult siis, kui neil on võimalus vaidlustata seda otsust Euroopa Liidu kohtutes. Neil asjaoludel saab nimetatud isikute hagi taotleda ainult seda, et tagataks neile ELTL artikli 108 lõikest 2 ja määruse nr 659/1999 artikli 6 lõikest 1 tulenevate menetlusõiguste kaitse. Järelikult, kui abi, mille eesmärk on toetada järgmise põlvkonna lairibavõrgu kasutuselevõttu telekommunikatsiooniettevõtja poolt konkreetses regioonis, on tunnistatud siseturuga kokkusobivaks, tuleb telekommunikatsioonialaste eriteenuste osutamise turul konkureerivat telekommunikatsiooniettevõtjat pidada asjassepuutuvaks isikuks ELTL artikli 108 lõike 2 tähenduses, kellel on õigus esitada riigiabi siseturuga kokkusobivaks tunnistamise otsuse peale hagi, kui ta soovib oma hagiga tagada oma menetlusõiguste kaitse.

   Mis puutub väidetesse, mida asjassepuutuv isik võib esitada, siis sisulisi argumente võib arvesse võtta vaid sel määral, mil need võimaldavad toetada väidet, et esinevad kahtlused, mis põhjendavad ametliku uurimismenetluse algatamist. Siiski peavad argumendid olema määratletud viisil, mis on seotud tõendatava asjaoluga, ehk täpsemalt kahtluste olemasoluga meetme kokkusobivuse kohta siseturuga. Neil asjaoludel võib liidu kohus võtta ilmsele hindamisveale ja turgu valitseva seisundi kuritarvitamisele tuginevaid argumente arvesse ainult niivõrd, kuivõrd need tuginevad argumentidele, mille eesmärk on tõendada, et komisjon ei kõrvaldanud kahtlusi, mis tal esialgse uurimise etapil olid.

   Lisaks on sellise kahtluse olemasolu tõendamise kohustus asjassepuutuval isikul, kusjuures selle tõendi võib ta esitada tuginedes kokkulangevate kaudsete tõendite kogumile, mis on seotud esiteks uurimise esialgse etapi kestuse ja asjaoludega ning teiseks vaidlustatud otsuse sisuga. Peale selle on kahtluste olemasolu näitamiseks selle poole ülesanne selgitada välja tõendid, mis on seotud vaidlustatud otsuse sisuga. Kui hageja viitab üksnes teises väites esitatud argumentidele, peab ta täpselt määratlema, millised neist esitatud argumentidest võivad tema hinnangul tõendada selliste kahtluste olemasolu. Kui hageja piirdub sellega, et viitab hagiavalduses sisalduvate asjaolude kokkuvõttele ja väidetega seotud mõttekäikudele, siis ei võimalda see ebamäärane ja täiesti põhjendamata viide liidu kohtul teha kindlaks väidete – mis tõendavad hageja sõnul kahtluste olemasolu ja põhjendavad väiteid – täpseid asjaolusid.

   (vt punktid 42, 47, 69–71, 82 ja 88–90)

5.  Vt otsuse tekst.

   (vt punktid 83–85)

6.  Vt otsuse tekst.

   (vt punktid 93–96)