Keywords
Summary

Keywords

1. Konkurents – Koondumised – Ühisturuga kokkusobivuse hindamine – Turgu valitseva seisundi tekkimine või tugevnemine – Prognoos

(Nõukogu määrus nr 139/2004, artikli 2 lõige 3 ja artikli 8 lõige 3)

2. Konkurents – Koondumised – Komisjonipoolne läbivaatamine – Asjaomaste ettevõtjate kohustused, mille eesmärk on muuta teatatud koondumine ühisturuga kokkusobivaks – Komisjoni kohustus uurida kohustustega muudetud koondumist

(Nõukogu määrus nr 139/2004)

3. Konkurents – Koondumised – Komisjonipoolne läbivaatamine – Majanduslike asjaolude hindamine – Kaalutlusõigus – Kohtulik kontroll – Piirid

(Nõukogu määrus nr 139/2004, artikkel 2)

4. Konkurents – Koondumised – Ühisturuga kokkusobivuse hindamine – Kahe lennuettevõtja koondumine

(Nõukogu määrus nr 139/2004)

5. Konkurents – Koondumised – Ühisturuga kokkusobivuse hindamine – Turgu valitseva seisundi tekkimine või tugevdamine – Näitajad – Suured turuosad – Kahe lennuettevõtja koondumine

(Nõukogu määrus nr 139/2004)

6. Konkurents – Koondumised – Komisjonipoolne läbivaatamine – Asjaomase turu mõiste – Kahe lennuettevõtja ühinemine

(Nõukogu määrus nr 139/2004)

7. Konkurents – Koondumised – Ühisturuga kokkusobivuse hindamine – Kriteeriumid – Kogumis hindamine – Näitajatel põhinev hinnang

(Nõukogu määrus nr 139/2004)

8. Konkurents – Koondumised – Ühisturuga kokkusobivuse hindamine – Praeguse ja võimaliku konkurentsi arvessevõtmine – Turuletuleku tõkete esinemine

(Nõukogu määrus nr 139/2004)

9. Konkurents – Koondumised – Ühisturuga kokkusobivuse hindamine – Praeguse ja võimaliku konkurentsi arvessevõtmine – Turuletuleku tõkete esinemine

(Komisjoni teadaanne 2004/C 31/03, punkt 74)

10. Konkurents – Koondumised – Ühisturuga kokkusobivuse hindamine – Turgu valitseva seisundi tekkimine või tugevnemine – Kulude kokkuhoiu arvessevõtmine – Kriteeriumid – Kumulatiivne iseloom

(Nõukogu määrus nr 139/2004, põhjendus 29; komisjoni teadaanne 2004/C 31/03, punkt 78)

11. Konkurents – Koondumised – Ühisturuga kokkusobivuse hindamine – Turgu valitseva seisundi tekkimine või tugevnemine – Kulude kokkuhoiu arvessevõtmine – Kriteeriumid – Kontrollitavus

(Nõukogu määrus nr 139/2004; komisjoni teadaanne 2004/C 31/03, punkt 86)

12. Konkurents – Koondumised – Ühisturuga kokkusobivuse hindamine – Turgu valitseva seisundi tekkimine või tugevnemine – Kulude kokkuhoiu arvessevõtmine – Kriteeriumid – Ühinemispõhisus

(Nõukogu määrus nr 139/2004; komisjoni teadaanne 2004/C 31/03, punkt 85)

13. Konkurents – Koondumised – Ühisturuga kokkusobivuse hindamine – Turgu valitseva seisundi tekkimine või tugevnemine – Kulude kokkuhoiu arvessevõtmine – Kriteeriumid – Kasu tarbijatele

(Nõukogu määrus nr 139/2004; komisjoni teatis 2004/C 31/03, punktid 79, 80 ja 84)

14. Konkurents – Koondumised – Komisjonipoolne läbivaatamine – Asjaomaste ettevõtjate kohustused, mille eesmärk on muuta teatatud koondumine ühisturuga kokkusobivaks – Pärast tähtaega võetud kohustuste arvessevõtmine – Tingimused

(Nõukogu määrus nr 139/2004, artikli 2 lõige 2, artikli 6 lõige 2, artikli 8 lõige 2 ja artikli 18 lõige 3; komisjoni teatis määruse nr 4064/89 ja määruse nr 447/98 seisukohalt vastuvõetavate parandusmeetmete kohta, punkt 43)

15. Konkurents – Koondumised – Komisjonipoolne läbivaatamine – Asjaomaste ettevõtjate kohustused, mille eesmärk on muuta teatatud koondumine ühisturuga kokkusobivaks – Kriteeriumid

(Nõukogu määrus nr 139/2004)

Summary

1. Koondumise ühisturuga kokkusobimatuks tunnistamiseks peab komisjon määruse nr 139/2004 kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle artikli 2 lõike 3 kohaselt tõendama, et teatatud koondumine takistaks märkimisväärselt, eelkõige turgu valitseva seisundi tekkimise või tugevdamise kaudu, tõhusat konkurentsi ühisturul või selle olulises osas.

Niisugune otsus, mis on vastu võetud määruse nr 139/2004 artikli 8 lõike 3 alusel, tugineb komisjoni prognoosi tulemusele. Prognoos koosneb seega uuringust, kuidas koondumine võib muuta antud turul konkurentsiolukorda kujundavaid tegureid, et kontrollida, kas selle tagajärjeks oleks tõhusa konkurentsi märkimisväärne takistamine. Selline prognoos eeldab erinevate põhjuse ja tagajärje ahelate ettekujutamist, et arvesse võtta need, mille tõenäosus on kõige suurem.

(vt punktid 26 ja 27)

2. Juhul kui koondumise osalised on haldusmenetluses pakkunud nõuetekohaselt kohustusi, et saada ühisturuga kokkusobivuse otsus, on komisjon kohustatud uurima koondumist sellisena, milleks see kohustuste tulemusel muutus. Niisiis peab komisjon tõendama, et need kohustused ei muuda selliselt muudetud koondumist ühisturuga kokkusobivaks.

(vt punkt 28)

3. Määruse nr 139/2004 kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle materiaalõiguslikud normid, eriti selle artikkel 2, annavad komisjonile teatud kaalutlusõiguse eelkõige majanduslike asjaolude hindamisel. Järelikult, kui ühenduse kohtud teostavad kohtulikku kontrolli selle kaalutlusõiguse üle, mis koondumise valdkonna õigusnormide tõlgendamisel omab olemuslikku tähtsust, tuleb arvestada kaalutlusruumi, mis koondumist reguleerivate majandusliku sisuga õigusnormidega on antud.

Kuigi Euroopa Liidu kohtud tunnustavad komisjoni kaalutlusruumi majanduslikes küsimustes, ei tähenda see, et nad peavad hoiduma kontrollimast, kuidas komisjon majandusliku iseloomuga andmeid on tõlgendanud. Liidu kohtud peavad eeskätt kontrollima mitte ainult esitatud tõendite tegelikkusele vastavust, usaldatavust ja sidusust, vaid ka seda, kas kogutud tõendid sisaldavad kogu asjakohast teavet, mida keerulise olukorra hindamisel tuleb arvesse võtta, ja kas kõnealused tõendid võivad toetada järeldusi, mis nende pinnalt on tehtud.

(vt punktid 29 ja 30)

4. Et analüüsida kahe koondumise osaliseks oleva lennuettevõtja konkurentsisuhet, kellest üks pakub odavhindadega miinimumteenuseid ning teine keskmise tasemega teenuseid, võib komisjon asuda seisukohale, et need kaks lennuettevõtjat on kõikidel koondumisega mõjutatud lennuliinidel tegutsevatest konkurentidest „kõige lähedasemad konkurendid”, kuigi nende tegevuskulud ja kohaldatavad hinnad on erinevad, kuna nende tegevuskulud ja hinnad on sarnased, eristudes nendel lennuliinidel tegutsevate võrgustikku kuuluvate lennuettevõtjate omadest.

Sama kodulennujaama omamine võimaldab kahel lennuettevõtjal muu hulgas sarnastest eelistest kasu saada ning võib seega kinnitada hinnangut, mille kohaselt on kaks lennuettevõtjat „kõige lähedasemad konkurendid”.

Komisjon võib samuti tugineda sarnastele tulujuhtimissüsteemidele, konkurentide käitumise jälgimisele, ühe koondumise osalise reaktsioonidele teise osalise müügiedendamisele või ühe osalise konkurentsikäitumise jälgimisele teise poolt. Komisjon võib nimelt neid tõendeid nende tõendite kogumi raames arvesse võtta, mida ta kasutab konkurentsiolukorra hindamiseks.

(vt punktid 35, 79, 83, 85, 94, 124, 133)

5. Kuigi turuosa tähendus võib turuti erineda, võib õigusega arvata, et väga suured turuosad tõendavad juba iseenesest turgu valitseva seisundi olemasolu, kui just ei esine erandlikke asjaolusid. Nii võib see olla 50% või suurema turuosa puhul.

Kui komisjon tuvastab, et koondumise jõustamisel tekivad väga suured turuosad väga paljudel mõjutatud turgudel ning kõrge kontsentreerituse tase, siis ei eira ta seega tõendamiskoormist, leides, et niisugused turuosad tõendavad juba iseenesest turgu valitsevat seisundit. Sellise tõendi saab ümber lükata, kui esinevad asjaolud, mis võivad vaatamata suurtele turuosadele turgu valitseva seisundi välistada.

Seoses kahe lennuettevõtja koondumisega võib komisjon igal puudutatud lennuliinil koondumise mõju analüüsi läbi viies otsustada, et koondumine takistaks märkimisväärselt tõhusat konkurentsi mitmel lennuliinil tekkiva turgu valitseva seisundi tõttu. Kuna need turgu valitsevad seisundid on kas monopoolsed, sisuliselt monopoolsed või väga olulised, siis on need iseenesest piisavad, järeldamaks, et koondumine tuleb tunnistada ühisturuga kokkusobimatuks, kui võimalike kohustuste analüüsist ja kulude kokkuhoiust ei tulene teisiti.

(vt punktid 41, 53–56, 336, 383–385, 445)

6. Komisjon ei ületa oma kaalutlusõigus piire, kui ta kahe lennuettevõtja koondumise analüüsimise eesmärgil määratleb reisijate õhutranspordi turud kahe linna vaheliste lennuliinide või lennuliinide grupi alusel, kui need on asendatavad, juhtumi konkreetsete tunnuste kohaselt, ja kui ta kasutab lennuliinide asendatavuse iseloomustamiseks erinevaid kriteeriume, muu hulgas vahemaad ja lennujaamade vahelist sõiduaega, hinnangulist huvireisijate osakaalu lennuliinil, mõistet „lennujaamasüsteem” ja koondumise ühe osalise kaubandustavasid, mida analüüsitakse tõendite kogumi tehnika abil.

Niisugune tehnika võib loomulikult hõlmata nii positiivseid kui ka negatiivseid tõendeid. Järeldust, milleni komisjon jõuab, ei saa seega kahtluse alla seada ainuüksi asjaoluga, et uurimisest ilmneb negatiivne tõend, samas kui see tõend on esitatud nõuetekohaselt ja otsuses arvesse võetud seda moonutamata.

Täpsemalt, mis puudutab lennujaamade vahelist sõiduaega, siis ei saa komisjonile ette heita seda, et ta kasutab „reeglit”, mille ligikaudsust ta sõnaselgelt möönab ja mille kohaselt võib lennujaamade teeninduspiirkonna määratleda kui piirkonna, kust saab lennujaama jõuda, läbides maksimaalselt 100 km või ühetunnise teekonna, märkides samas, et tegemist on vaid esimese tüüpilise väärtusega ja et teeninduspiirkond võib olla erinev iga asjaomase lennujaama eripärade tõttu.

Lisaks on hinnakorrelatsiooni empiiriline analüüs asjaolu, mis – kuigi see üksi ei tõenda, et kaks lennujaama kuuluvad sama turu alla – kujutab muude asjaoludega koos endast asjakohast tegurit, mille komisjon võib asjaomaste turgude määratlemiseks arvesse võtta.

(vt punktid 99, 102–103, 108, 110, 112 ja 113, 115–117, 119)

7. Koondumise kontrolli raames võib komisjon kasutada konkurentsiolukorra hindamiseks tõendite kogumit ning ta peab hindama tervikuna niisuguse tõendite kogumi tulemust. Sellega seoses on võimalik, et teatavaid tõendeid privilegeeritakse ja et teised jäetakse kõrvale. Selles suhtes ei ole vaja luua hierarhiat „tehniliste tõendite” ja „mittetehniliste tõendite” vahel. Väitega, mille kohaselt ei saa viimaseid arvesse võtta, kui neid ei toeta „tehnilised tõendid”, ei saa seega nõustuda.

Seda analüüsi ja põhjendusi, mida see hõlmab, kontrollib Üldkohus õiguspärasuse kontrolli raames, mida ta teostab komisjoni otsuste üle koondumiste valdkonnas.

(vt punktid 133, 136)

8. Kui pärast koondumise osaliste vahel olemasoleva konkurentsi ja koondumise mõju sellele konkurentsile hindamist ning pärast seda, kui ta on leidnud, et koondumisel tekkiv üksus kõrvaldaks pooltevahelise konkurentsi klientide kahjuks, uurib komisjon uute konkurentide asjaomastele turgudele tuleku küsimust, võtab ta lähtepunktiks sellise uue turuletulija hüpoteesi, kes soovib tulla turule, kus on esindatud koondumisel tekkiv üksus. Komisjon uurib niisiis, kas uute konkurentide turuletulekut saab pidada piisavaks konkurentsisurveks, et ära hoida või takistada koondumise võimalikku konkurentsivastast mõju.

Komisjoni analüüsi vaidlustamiseks on seega oluline viidata niisugusele turuletuleku väljavaatele, mis kompenseeriks konkreetselt määratletud konkurentsivastase mõju. Järelikult ei ole konkurendi pelk turuletuleku „oht” piisav. Argumendiga, mille kohaselt seletab turuletuleku puudumist koondumise osalise praegune tõhusus mõjutatud turgudel ja klientide rahulolu, mis kõrvaldavad igasuguse rentaabluse tõenäosuse uue turuletulija jaoks, ei saa samuti nõustuda.

Samuti ei saa komisjoni analüüsi turuletuleku tõkete kohta kahtluse alla seada koondumise osalise väide, mille kohaselt ei kavatse ta pärast koondumist kohaldada konkurentsivõimelisest tasemest kõrgemaid hindu. Nimelt erineb koondumiste kontroll turgu valitseva seisundi kuritarvitamise kontrollist selles mõttes, et see on seotud turustruktuuride kontrolliga ja mitte ettevõtjate tegevuse kontrollimisega. Koondumiste kontrolli eesmärk on turustruktuuride prognoosi alusel vältida niisuguse koondumise jõustamist, mis takistaks märkimisväärselt tõhusat konkurentsi ühisturul või selle olulises osas, eelkõige turgu valitseva seisundi tekkimise või selle tugevdamise tõttu. Hinna osas on seega asjakohane kriteerium see, mis võimaldab kindlaks teha, kas uue konkurendi turuletulek võib takistada tõsta hindu kõrgemale tasemest, mis kehtis enne koondumist. Hinnakriteerium ei ole ainus kriteerium, mida võidakse arvesse võtta, kuna koondumise jõustamine võib mõjutada ka olemasolevat lendude mahtu, teenuste valikut või kvaliteeti või veel innovatsiooni.

(vt punktid 237–239, 248–250, 279)

9. Koondumise ühisturuga kokkusobivuse analüüsimisel sõltub turuletuleku tõkete hindamine turu omadustest ning potentsiaalsete turuletulijate võimalustest. Õigeaegse turuletuleku osas viitas komisjon horisontaalsete ühinemiste hindamise suuniste punktis 74 tähtajale, mis ei tohiks tavaliselt ületada kahte aastat. See tähtaeg sõltub siiski uuritavast olukorrast. Komisjon esitab nimetatud suunistes igal juhul vaid analüüsi raamistiku, mida ta võib kohaldada, arendada ja täiustada üksikjuhtumite puhul.

(vt punktid 293–295)

10. Määruse nr 139/2004 kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle artikli 29 kohaselt et hinnata koondumise mõju konkurentsile ühisturul, on kohane arvesse võtta kogu põhjendatud ja tõenäolist kulude kokkuhoidu, millele asjaomased ettevõtjad osutavad. On võimalik, et koondumisega saavutatav kulude kokkuhoid tasakaalustab konkurentsimõju ning eelkõige potentsiaalset kahju tarbijatele, mida koondumine võiks muul juhul kaasa tuua, mistõttu koondumine ei takistaks märkimisväärselt, eelkõige turgu valitseva seisundi loomise või tugevdamise kaudu, tõhusat konkurentsi ühisturul või selle olulises osas. Komisjoni vastuvõetud horisontaalsete ühinemiste hindamise suuniste punktis 78 on märgitud, et selleks, et komisjon võtaks ühinemisele hinnangut andes arvesse tõhusust käsitlevaid väiteid ja saaks jõuda järeldusele, et seoses kulude kokkuhoiuga ei ole põhjust kuulutada ühinemine ühisturuga kokkusobimatuks, peab tõhususe kasv olema tarbijate huvides, ühinemispõhine ja kontrollitav. Need tingimused on kumulatiivsed.

Tõendi selle kohta, et väidetav kulude kokkuhoid võib korvata negatiivse mõju, mida koondumine muidu konkurentsile avaldaks, peavad esitama teate esitanud osapooled.

(vt punktid 386 ja 387, 412)

11. Komisjoni vastuvõetud horisontaalsete ühinemiste hindamise suuniste punktist 86 nähtub, et tõhususe kasv peab olema kontrollitav, et komisjon saaks mõistlikkuse piires teha kindlaks, kas tõhususe kasv tõenäoliselt toimub, ning samuti peab see olema piisavalt suur, et korvata võimalikku kahju, mida ühinemine tarbijatele toob. Mida täpsemad ja veenvamad on tõhusust käsitlevad väited, seda paremini saab komisjon neid hinnata. Tõhususe kasvu ja tarbijatele kaasnevat kasu tuleks võimaluse korral mõõta ja kui täpse kvantitatiivse analüüsi tegemiseks vajalikud andmed ei ole kättesaadavad, peab olema võimalik näha ette selgelt määratletav (mitte marginaalne) positiivne mõju tarbijatele.

Tõhususe kasvu kontrollitavuse tingimus ei nõua seega, et koondumisest teatav osaline esitaks andmeid, mida kolmas isik saaks sõltumatult kontrollida, või koondumisele eelnevaid dokumente, mis võimaldavad objektiivselt ja sõltumatult hinnata ostu tulemusel tekkivat tõhususe kasvu.

Nimetatud suunistest nähtub nimelt, et suurem osa teabest, mille põhjal komisjon võib tõhususe kasvu hinnata, on üksnes koondumise osaliste valduses ja seetõttu peavad teate esitanud koondumise osalised esitama õigeaegselt kogu asjaomase teabe. Samuti, tõhusust käsitlevate väidete hindamise seisukohast vajaliku tõendusmaterjali mitteammendava loetelu hulka kuuluvad eri laadi tõendusmaterjalid, ilma et oleks rõhutatud vajadust, et need peavad olema sõltumatult kontrollitavad või koondumisele eelnevad.

Koondumise osaliseks oleval ettevõtjal on seega õigus esitada komisjonile omaenda andmed kulude kokkuhoiu kohta, mida koondumisest loodeti saada, kasutamata tingimata hinnangut, mida kolmas isik saaks kontrollida või mis oli tehtud enne koondumise teadet. Äritegevus ei võimalda tingimata niisuguseid dokumente õigeaegselt esitada ja eelkõige dokumentidel, mida ettevõtja kasutab avaliku pakkumise algatamiseks, olgu need siis pärit sellelt ettevõtjalt või tema nõustajatelt, võib olla teatav asjakohasus, et toetada kulu kokkuhoidu puudutavate väidete sisu.

(vt punktid 406–408, 410)

12. Horisontaalsete ühinemiste hindamise suuniste punktist 85 nähtub, et tõhususe kasv on konkurentsimõju hindamise seisukohast oluline, kui see tuleneb otseselt teatatud ühinemisest ja seda ei ole vähem konkurentsivastasel teel võimalik samal määral saavutada. Sellistel asjaoludel loeb komisjon tõhususe kasvu põhjustajaks ühinemise ja tõhususe kasvu ühinemispõhiseks. Ühinevad osapooled peavad esitama õigeaegselt kogu asjakohase teabe, mis on vajalik näitamaks, et puuduvad teatatud ühinemisest vähem konkurentsivastased, realistlikud ja saavutatavad võimalused. Komisjon kaalub üksnes võimalusi, mis on ühinevate osapoolte jaoks asjaomases olukorras praktilised, võttes arvesse kõnealuse tootmisharu väljakujunenud äritavasid.

(vt punkt 427)

13. Kasu osas tarbijatele nähtub komisjoni vastuvõetud horisontaalsete ühinemiste hindamise suunistest, et tõhusust käsitlevate väidete hindamisel on asjaomaseks võrdlusaluseks asjaolu, et tarbijate olukord pärast ühinemist ei halvene. Selleks peab tõhususe kasv olema piisav ja õigeaegne ning põhimõtteliselt tarbijate huvides nendel asjaomastel turgudel, kus vastasel juhul esineksid tõenäoliselt konkurentsiprobleemid. Ühinemistega võib kaasneda erinevaid tõhususe kasvu viise, mis võivad viia hinnalanguseni või tuua tarbijatele muud kasu. Näiteks võib tootmis- või turustamiskulude säästmine anda ühinemisel tekkinud üksusele võimaluse ja ajendi hindu langetada. Lisaks vajadusele teha kindlaks, kas tõhususe kasv toob tarbijate jaoks kaasa puhaskasu, on kulutasuvus, millega kaasneb muutuvate kulude või piirkulude vähendamine, tõenäoliselt kulude kokkuhoiu hindamise seisukohast olulisem kui püsikulude vähendamine, kuna muutuvate ja piirkulude vähendamine toob üldjuhul tõenäolisemalt tarbijate jaoks kaasa madalamad hinnad. Kulude vähendamist, mis tuleneb üksnes toodangu konkurentsivastasest vähendamisest, ei saa pidada tarbija seisukohast kasuteguriks.

Lisaks, ühinemisel tekkinud üksuse ajend tõhususe kasvu tarbijatele ülekandmiseks on sageli seotud turule jäänud äriühingute ja potentsiaalsete turuletulijate konkurentsisurvega. Mida suurem on võimalik negatiivne mõju konkurentsile, seda rohkem peab komisjon olema kindel, et väidetav tõhususe kasv peab olema märkimisväärne ja tõenäoline ning see kantakse tarbijale piisaval määral üle. Selles osas on suunistes märgitud, et on äärmiselt ebatõenäoline, et ühinemist, mis toob kaasa monopoolsele läheneva turuseisundi või samalaadse turuvõimu taseme, saab kuulutada ühisturuga kokkusobivaks põhjusel, et tõhususe kasvust piisaks võimaliku konkurentsivastase mõju korvamiseks

(vt punktid 434–436)

14. Koondumise kontrolli raames võivad asjaomased ettevõtjad pakkuda komisjonile välja kohustusi, et saada otsus, milles tunnistatakse nende koondumine ühisturuga kokkusobivaks. Haldusmenetluse etapist sõltuvalt peavad väljapakutud kohustused võimaldama komisjonil kas järeldada, et teatatud koondumise kokkusobivuses ühisturuga ei ole esialgses uurimisetapis enam tõsiseid kahtlusi, või vastata põhjalikus uurimismenetluses esitatud vastuväidetele. Need kohustused võimaldavad seega kõigepealt ära hoida põhjaliku uurimismenetluse algatamise või seejärel sellise otsuse vastuvõtmise, millega koondumine tunnistatakse ühisturuga kokkusobimatuks. Määruse nr 139/2004 kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle artikli 8 lõike 2 alusel võib komisjon otsusele, mis tunnistab koondumise kõnealuse määruse artikli 2 lõikes 2 sätestatud kriteeriumi alusel ühisturuga kokkusobivaks, lisada tingimusi ja kohustusi, mis on kavandatud tagama, et asjaomased ettevõtjad täidavad komisjoni ees võetud kohustusi, et muuta koondumine ühisturuga kokkusobivaks.

Arvestades seda liiki tehinguga seotud olulisi finantshuve ja tööstuslikke või kaubanduslikke panuseid ning ka komisjoni pädevust selles valdkonnas, on asjaomaste ettevõtjate huvides ametiasutuse tööd hõlbustada. Samadel põhjustel tuleb ka komisjonil üles näidata suurimat hoolsust oma ülesande täitmisel koondumiste kontrollimisel.

Hilinenult esitatud kohustuste osas nähtub komisjoni teatisest määruse nr 4046/89 ja määruse nr 447/98 seisukohalt vastuvõetavate parandusmeetmete kohta, mille lahendusi võib komisjon kasutada seoses määrusega nr 139/2004 ja määrusega nr 802/2004, et teatatud koondumise osaliste kohustusi võidakse arvesse võtta kahe tingimuse koosesinemisel, st esiteks siis, kui need kohustused lahendavad eelnevalt tuvastatud konkurentsiprobleemid selgelt ja ilma, et oleks vaja läbi viia täiendavat uurimist, ning teiseks siis, kui on piisavalt aega liikmesriikidega nende kohustuste osas konsulteerimiseks.

(vt punktid 448–451, 455)

15. Komisjon võib määruse nr 139/2004 kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle raames heaks kiita vaid kohustused, mis muudavad teatatud koondumise ühisturuga kokkusobivaks. Sellega seoses, ühe koondumise osalise väljapakutud kohustused vastavad sellele tingimusele vaid siis, kui komisjon saab kindlalt järeldada, et neid oleks võimalik täita ning et neist tulenevad abimeetmed on piisavalt elujõulised ja kestvad selleks, et turgu valitseva seisundi tekkimine või tugevnemine või tõhusa konkurentsi takistamine, mida kohustustega üritatakse ära hoida, ei saaks toimuda lähitulevikus.

(vt punktid 452 ja 453)