Kohtuasi T-20/03

Kahla/Thüringen Porzellan GmbH

versus

Euroopa Ühenduste Komisjon

„Riigiabi — Olemasolev abi või uus abi — Raskustes olev ettevõtja — Õiguskindluse põhimõte — Õiguspärase ootuse kaitse põhimõte — Erainvestori kriteerium — Kokkusobivus ühisturuga — Tingimused”

Esimese Astme Kohtu otsus (viies koda laiendatud koosseisus), 24. september 2008   II ‐ 2309

Kohtuotsuse kokkuvõte

1. Riigiabi – Komisjoni poolt heakskiidetud üldine abikava – Individuaalne abi, mida esitletakse heakskiidetud abina

   (EÜ artiklid 87 ja 88)

2. Riigiabi – Mõiste – Sotsiaalse eesmärgiga meede

   (EÜ artikli 87 lõige 1)

3. Riigiabi – Mõiste – Riigi poolt ettevõtjale antud finantsabi

   (EÜ artikli 87 lõige 1)

4. Riigiabi – Mõiste – Erainvestori kriteeriumi rakendamine

   (EÜ artikli 87 lõige 1)

5. Riigiabi – Keeld – Erandid – Komisjoni kaalutlusõigus – Võimalus võtta vastu suuniseid

   (EÜ artikli 87 lõige 3; komisjoni teatis 94/C 368/05)

1.  Kui komisjon on üldise abikava heaks kiitnud, ei pea selle kava alusel võetud üksikutest rakendusmeetmetest komisjoni teavitama, v.a kui sellekohane lisatingimus on sätestatud abikava heakskiitvas komisjoni otsuses. Kuna üksik abi on lihtsalt üldise abikava üksik rakendusmeede, on faktorid, millega komisjon selle hindamisel peab arvestama, samad, millega ta peab arvestama üldisele abikavale hinnangu andmisel. Seega ei tule komisjonil hinnata üksikut abi. Kui aga viidatud üldised abikavad üksikuid rakendusmeetmeid ei hõlma, on nad käsitletavad uue abina, mille kokkusobivust ühisturuga hindab komisjon.

   Komisjoni otsusega, milles lahendatakse küsimust abi vastavuse kohta teatud heakskiidetud üldise abikavaga, täidetakse komisjoni kohustust teostada kontrolli EÜ artiklite 87 ja 88 kohaldamise üle. Kontrollides seega abi vastavust teatud abikavaga, ei ületa komisjon oma pädevust. Järelikult ei pea komisjoni hinnang piirduma selle hinnanguga, mille on andnud abi andnud siseriiklik ametiasutus.

   (vt punktid 92, 94 ja 95)

2.  Avaliku võimu niisugune sekkumine, mille eesmärk on vabastada ettevõtja sellistest kulutustest nagu palgakulu, mis on osa tema majandustegevusega seotud kulutustest, on majanduslik soodustus, mida EÜ artikli 87 lõikes 1 silmas peetakse. Riigipoolsete sekkumiste sotsiaalne funktsioon ei tähenda seda, et neid meetmeid ei saa kvalifitseerida abiks EÜ artikli 87 mõttes.

   (vt punktid 194, 197)

3.  Selleks et kindlaks teha, kas riigi sekkumine ettevõtja kapitali, olenemata selle sekkumise vormist, võib olla käsitletav riigiabina, tuleb hinnata, kas sarnastel asjaoludel oleks avalik-õigusliku investoriga võrreldava suurusega erainvestor niisuguse olulise tehingu teinud. Kuigi sellise erainvestori käitumine, kellega tuleb võrrelda majanduspoliitilistel eesmärkidel tegutseva avalik-õigusliku investori sekkumist, ei ole tingimata suhteliselt lühiajalist tasuvust taotleva kapitali paigutava tavalise investori käitumine, peab see olema vähemalt eraõigusliku valdusühingu käitumine või eraõigusliku kontserni käitumine, kellel on vastav struktuuriline, globaalne või sektoriaalne poliitika ja kes taotleb tulusust pikas perspektiivis. Avalik-õiguslike ja erainvestorite käitumise võrdlemisel tuleb ka arvestada suhtumist, mis asjassepuutuva tehingu tegemisel oleks olnud erainvestoril, arvestades sel ajal kättesaadavat teavet ja prognoositavaid arenguid.

   Kuigi miski ei takista avalik-õiguslikel ametiasutustel võtmast arvesse sotsiaal-, regionaal- või teatud majandusvaldkonna poliitikat, tuleb nende poolt tehtavat kapitali sissemakset hinnata erainvestori kriteeriumist lähtudes, jättes tähelepanuta sotsiaal-, regionaal- või teatud majandusvaldkonna poliitikaga seotud kaalutlused.

   Riigiabi ei ole antud, kui riigi investeering tehakse sarnastel tingimustel ja paralleelselt eraõiguslike isikute suuremahulise investeeringuga; kui aga samasse ettevõtjasse tehakse erainvesteering alles pärast riigi vahendite üleandmist, ei saa välistada, et anti riigiabi.

   (vt punktid 236–238, 242, 254)

4.  Komisjoni hinnang küsimuses, kas mingi meede vastab turumajanduse tingimustes tegutseva eraettevõtja kriteeriumile, tähendab keerulist majanduslikku hinnangut. Komisjonil on sellist hinnangut sisaldava akti vastuvõtmisel ulatuslik kaalutlusõigus ning kohtulik kontroll, olgugi põhimõtteliselt terviklik küsimuses, kas meetmele kohaldub EÜ artikli 87 lõige 1, piirdub menetlus- ja põhjendamisnõuetest kinnipidamise, õigusnormide rikkumise puudumise, esitatud asjaolude sisulise õigsuse ja nende faktide hindamisel ilmse vea puudumise ning võimu kuritarvitamise puudumise kontrolliga. Esimese Astme Kohus ei saa nimelt asendada otsuse autori majanduslikku hinnangut enda omaga.

   (vt punkt 239)

5.  EÜ artikli 87 lõige 3 annab komisjonile laia kaalutulusõiguse selle artikli lõikes 1 sätestatud üldreeglist erandina käsitletava riigiabi lubamisel, kuna riigiabi ühisturuga kokkusobivuse või kokkusobimatuse hindamine on seotud probleemidega, mille lahendamisel tuleb arvestada ning hinnata keerukaid fakte ja majanduslikke asjaolusid. Kuna ühenduse kohus ei saa asendada otsuse autori poolt faktilistele asjaoludele eelkõige majanduslikust seisukohast antud hinnangut oma hinnanguga, peab Esimese Astme Kohtu asjakohane kontroll piirduma menetlus- ja põhjendamisnormide järgimise, faktiliste asjaolude sisulise täpsuse ning ilmse hindamisvea ja võimu kuritarvitamise puudumise kontrollimisega.

   Lisaks tuleb ühenduse õigusakti õiguspärasust hinnata akti vastuvõtmise ajal esinenud faktiliste ja õiguslike asjaolude alusel ja komisjoni keerulisi hinnanguid tuleb uurida vaid selliste asjaolude seisukohast, mis olid komisjonile teada nende hinnangute andmise ajal.

   Selliste õigusaktidega nagu ühenduse suunised raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks võib komisjon kehtestada endale oma kaalutlusõiguse teostamiseks juhiseid, arvestades, et need peavad sisaldama juhiseid lähenemisviiside kohta, mida see institutsioon on kohustatud järgima, ja et need ei tohi kõrvale kalduda asutamislepingu normidest.

   Nii ei saa raskustes olevale ettevõtjale antud abi tunnistada ühisturuga kokkusobivaks vaid tänu sellele, et ette olid nähtud ümberkorraldusmeetmed, isegi kui see ümberkorraldamine on edukalt läbi viidud. Selleks et komisjon saaks hinnata, kas antud abi võib aidata kaasa sellele, et abi saav ettevõtja hakkab käituma EÜ artikli 87 lõike 3 punktis c sätestatud eesmärkide täitmisesse panustades, tuleb kontrollida, kas ümberkorralduskava täidab kõik nendes suunistes sätestatud olulised tingimused.

   (vt punktid 268–270, 280)