Keywords
Summary

Keywords

1. Riigiabi – Mõiste – Õiguslik mõiste – Tõlgendamine objektiivsete asjaolude alusel – Kohtulik kontroll – Ulatus

(EÜ artikli 87 lõige 1)

2. Riigiabi – Mõiste – Ametiasutuste korraldatav maamüük soodustingimustel – Kaasaarvamine – Hindamiskriteerium – Turuhind – Kindlaksmääramise meetod

(EÜ artikli 87 lõige 1)

3. Riigiabi – Haldusmenetlus – Siseriiklike meetmete rakendamine, millest ei ole teavitatud – Komisjoni võimalus esitada asjaomasele liikmesriigile korraldus vajaliku teabe saamiseks –Komisjoni otsuse vastuvõtmine tema poolt puudulikuks peetava teabe alusel ilma korraldust esitamata – Vastuvõetamatus

(Nõukogu määrus nr 659/1999)

4. Riigiabi – Komisjonipoolne uurimine – Komisjoni võimalus kasutada väliseksperte – Abi olemasolu uurimise kohustuse üleminek ekspertidele – Vastuvõetamatus

(EÜ artikli 87 lõige 1)

5. Tühistamishagi – Väited – Väited, mida võib esitada riigiabi puudutava komisjoni otsuse vastu – Väited, mida ei ole kõnealuse abi uurimismenetluse käigus esitatud – Vastuvõetavate õigusväidete ja vastuvõetamatute faktiväidete vaheline erinevus

(EÜ artikli 88 lõige 2 ja EÜ artikkel 230)

6. Riigiabi – Mõiste – Meetmed, millega hüvitatakse ettevõtjal avaliku teenuse pakkumisega tekkivad kulutused – Väljajätmine – Tingimused – Selgesti määratletud avaliku teenuse pakkumise kohustused – Toetuse arvestamise aluseks olevate parameetrite objektiivsena ja läbipaistavana välja töötamine – Toetuse piiritlemine vastavalt kulutustele – Toetuse määramine asjaomase sektori keskmise ettevõtja kulude analüüsi alusel, kui ettevõtja ei ole valitud avaliku pakkumismenetluse raames

(EÜ artikli 87 lõige 1)

Summary

1. Kuivõrd riigiabi on õiguslik mõiste ning seda tõlgendatakse objektiivsete asjaolude valguses, peab ühenduse kohtunik reeglina teostama meetme EÜ artikli 87 lõike 1 reguleerimisalasse kuulumise üle igakülgset kontrolli, võttes arvesse nii temale esitatud kohtuvaidluse konkreetseid asjaolusid kui ka komisjoni hinnangute tehnilist laadi ja keerulisust. Sellest põhimõttest erand on situatsioon, kus tegemist on keeruliste majandusalaste hinnangutega, mille suhtes on kohtulik kontroll piiratud.

(vt punkt 37)

2. Erinevad meetmed, mis katavad tavapäraselt ettevõtja eelarves sisalduvaid kulusid ning mis seeläbi sarnanevad toetusele, loetakse EÜ artikli 87 lõike 1 tähenduses kasuks, nagu näiteks kaupade või teenuste pakkumine soodustingimustel. Avaliku võimu organi poolt ettevõtjale maa müümisele kohaldatuna toob see põhimõte kaasa selle, et määratakse kindlaks, et ostja ei oleks saanud normaalsetes turutingimustes sellise müügihinnaga maad osta. Kui komisjon analüüsib sel puhul pärast asjaomaseid tehinguid koostatud aruandeid, peab ta võrdlema tegelikult makstud müügihinda nendes erinevates aruannetes pakutud hindadega ning otsustama, kas nende erinevus on piisav, et järeldada kasu tekkimist. Selline meetod lubab võtta arvesse turuhindade olemuslikult retrospektiivse kindlaksmääramise ebakindlust.

(vt punktid 44 ja 45)

3. Määruses nr 659/1999, mida kohaldatakse igasugusele selle jõustumise järel komisjonis aset leidvale haldusmenetlusele, leiab kinnitust, et kontrollides siseriiklikke meetmeid, millest ei ole teatatud ja mis võivad kujutada endast ebaseaduslikku riigiabi, võib komisjon, kui ta leiab, et tema käsutuses ei ole kogu vajaliku teavet, pöörduda asjaomase liikmesriigi poole, sealhulgas esitada korralduse selle teabe saamiseks.

Kui komisjon leiab, et tema käsutuses olev teave ei ole piisav, kuid ei ole kasutanud talle kuuluvat korralduse esitamise õigust, ei saa ta üksnes sellele teabele toetuvat otsust põhjendades tugineda sellele, et tema käsutuses olev teave on puudulik.

(vt punktid 55−60)

4. Ehkki komisjon võib tellida abi olemasolu uurimiseks arvamuse välisekspertidelt, ilma et ta selleks kohustatud oleks, ei vabasta see teda nende ekspertide töö tulemusena koostatud aruande hindamisest, mille puhul võetakse igal juhul arvesse ainult selle aruande objektiivset sisu, mitte aga selles sisalduda võivaid põhjendamata väiteid. Tegelikult kuulub kohtulikult kontrollitav EÜ artikli 87 järgimise tagamise ja EÜ artikli 88 rakendamise keskne ülesanne ainult komisjonile, mitte nimetatud ekspertidele.

(vt punktid 71 ja 72)

5. Riigiabi puudutava komisjoni otsuse õiguspärasust hinnatakse teabe alusel, mis võis olla komisjoni käsutuses selle tegemisel. See põhimõte toob kaasa selle, et kuigi miski ei takista hagejat kasutamast sellise otsuse tühistamishagi toetuseks väidet, mida ta huvitatud isikuna ametliku uurimismenetluse käigus esitanud ei ole, ei ole tal seevastu lubatud tugineda faktilistele asjaoludele, mis komisjonile olid teadmata ning millest hageja komisjoni selle menetluse käigus ei teavitanud.

(vt punktid 38 ja 102)

6. Kuivõrd riigi meedet tuleb pidada toetuseks abisaajate ettevõtjate poolt avaliku teenuse pakkumise kohustuse täitmiseks osutatud teenuste eest, nii et need ettevõtjad tegelikkuses rahalist kasu ei saa ja nimetatud meede ei aseta neid võrreldes teiste konkureerivate ettevõtjatega soodsamasse konkurentsiolukorda, ei kuulu selline meede EÜ artikli 87 lõike 1 reguleerimisalasse.

Selleks, et konkreetses asjas sellist toetust riigiabina ei kvalifitseeritaks, peavad olema täidetud teatud tingimused. Esiteks peab abisaaja ettevõtja olema reaalselt vastutav avaliku teenuse pakkumise kohustuse täitmise eest ning tema ülesanded peavad olema selgelt määratletud. Teiseks peavad parameetrid, mille alusel toetust arvestatakse, olema eelnevalt objektiivsena ja läbipaistavana välja töötatud, et vältida abisaajale ettevõtjale majandusliku kasu tekitamist ja seeläbi tema eelistamist võrreldes konkureerivate ettevõtjatega. Kolmandaks ei tohi toetus ületada summat, mis on vajalik avaliku teenuse pakkumise kohustuse täitmisel tekkivate kulude osaliseks või täielikuks katmiseks, võttes arvesse asjakohaseid arveid ja mõistlikku tasu nende ülesannete täitmise eest. Neljandaks, kui avaliku teenuse pakkumise kohustusi täitev ettevõtja on konkreetsel juhul valitud muul viisil kui avalik pakkumismenetlus, peab vajaliku toetuse suuruse määrama kindlaks keskmise ettevõtja, mille juhtimine on hästi korraldatud ja varustus asjakohane, et täita avalikule teenusele esitatavaid nõudeid, nende ülesannete täitmiseks vajaminevate kulude analüüsi baasil, võttes arvesse asjakohaseid arveid ja mõistlikku tasu nende kohustuste täitmise eest.

Sellest järeldub, et kui ettevõtja kannab kulu, lubades kolmandatel isikutel kasutada oma parklat mitmel otstarbel, regulaarselt ja tasuta kokkuleppe alusel, mis sõlmiti haldusüksusega nii üldistes kui asjaomaste kolmandate isikute huvides, ja kui osa haldusüksuse poolt parkla ehitamiseks tehtud finantseeringust andis sellele ettevõtjale tegelikku kasu, ei saa komisjon automaatselt järeldada, et osa finantseeringust annab kindlasti sellele ettevõtjale kasu, vaid peab kõigepealt tema käsutuses oleva teabe põhjal analüüsima, kas see osa finantseeringust võib vastata ettevõtja poolt kantud kuludele.

(vt punktid 129−133)