Liidetud kohtuasjad C‑646/23 [Lita] ja C‑661/23 [Jeszek] ( i ),

Kriminaalmenetlused

järgmiste isikute suhtes:

P. B. jt

(eelotsusetaotlused, mille on esitanud Wojskowy Sąd Okręgowy w Warszawie)

Euroopa Kohtu (neljas koda) 3. juuli 2025. aasta otsus

Eelotsusetaotlus – Õigusriik – Kohtusüsteemi sõltumatus – ELL artikli 19 lõike 1 teine lõik – Tõhus kohtulik kaitse liidu õigusega hõlmatud valdkondades – Kohtunike ametist tagandamise keelu põhimõte – Sõjaväekohtunik, kes on tunnistatud kutseliseks sõjaväeteenistuseks võimetuks – Liikmesriigi õigusnormid, mis näevad ette selle kohtuniku ennetähtaegselt pensionile saatmise

1. Liikmesriigid – Kohustused – Tõhusa kohtuliku kaitse tagamiseks vajalike õiguskaitsevahendite kehtestamine – Kohtunike ametist tagandamise keelu ja sõltumatuse põhimõtete järgimine – Õigus sõltumatule, erapooletule ja seaduse alusel moodustatud kohtule – Sõjaväekohtud – Sõjaväekohtunik, kes on tunnistatud kutseliseks sõjaväeteenistuseks võimetuks – Liikmesriigi õigusnormid, mis näevad ette selle kohtuniku ennetähtaegselt pensionile saatmise – Liikmesriigi õigusnormid, mida ei kohaldata sõjaväeprokuröridele, kes on samuti vabastatud oma kutselise sõjaväeteenistuse kohustustest, kuid võivad jääda ametisse – Karistuslikku laadi meede, mis on suunatud konkreetse kohtuniku vastu – Õiguskaitsevahendi puudumine – Lubamatus

   (ELL artikli 19 lõike 1 teine lõik; Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikli 47 teine lõik)

   (vt punktid 57–80, resolutsiooni punkt 1)

2. Liikmesriigid – Kohustused – Tõhusa kohtuliku kaitse tagamiseks vajalike õiguskaitsevahendite kehtestamine – Kohtunike ametist tagandamise keelu ja sõltumatuse põhimõtete järgimine – Liidu õiguse esimus ja vahetu õigusmõju – Asjaomase liikmesriigi kohtute ja teiste ametiasutuste kohustused – Kohustus jätta kohaldamata liikmesriigi õigusnormid, mis on vastuolus vahetut õigusmõju omava liidu õigusnormiga – Sõjaväekohtud – Liikmesriigi õigusnormid, mis näevad ette kohtuniku ennetähtaegselt pensionile saatmise – Eelotsusetaotluse esitanud kohtu kohustus jätta need õigusnormid kohaldamata – Pädevate kohtuorganite kohustus ennistada asjaomane kohtunik oma ametikohale

   (ELL artikli 19 lõike 1 teine lõik; ELTL artikkel 267; Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikkel 47)

   (vt punktid 82–89, resolutsiooni punkt 2)

3. Liikmesriigid – Kohustused – Tõhusa kohtuliku kaitse tagamiseks vajalike õiguskaitsevahendite kehtestamine – Liikmesriigi õigusnormid, mis näevad ette selle kohtuniku ennetähtaegselt pensionile saatmise – Eelotsusetaotluse esitanud kohtu pädevus ajutiselt peatada nende õigusnormide kohaldamine – Vastuvõetavus

   (ELL artikli 19 lõike 1 teine lõik; ELTL artikkel 267)

   (vt punktid 91–94, resolutsiooni punkt 3)

Kokkuvõte

Euroopa Kohus, kellele Wojskowy Sąd Okręgowy w Warszawie (Varssavi regionaalne sõjaväekohus Varssavis, Poola) esitas eelotsusetaotluse, võttis seisukoha küsimuses, kuidas tõlgendada ELL artikli 19 lõike 1 teist lõiku ( 1 ) ja liidu õiguse esimuse põhimõtet seoses riigisiseste õigusnormidega, mis näevad ette, et sõjaväekohtunik, kes on tunnistatud kutseliseks sõjaväeteenistuseks võimetuks, saadetakse alates nende õigusnormide jõustumisest automaatselt ennetähtaegselt pensionile, ilma et seda meedet saaks kohtus vaidlustada.

Wojskowy Sąd Garnizonowy w Warszawie (Varssavi garnisoni sõjaväekohus, Poola) tunnistas kaks kutselist sõjaväelast P. B. ja R. S-i süüdi kuritegudes. Nad esitasid eelotsusetaotlused esitanud kohtule apellatsioonkaebuse. Mõlemad kohtuasjad määrati selle kohtu ainukohtunikust koosnevale kohtukoosseisule, kuhu kuulus kohtunik P. R. Kohtuistungid peeti vastavalt 2023. aasta oktoobris ja novembris.

Kohtunik P. R. tunnistati 2017. aasta juulis kutseliseks sõjaväeteenistuseks võimetuks, kuid ta tunnistati samas võimeliseks jätkama kohtuniku ametiülesannete täitmist. Tulenevalt sellest otsusest taotles ( 2 ) ta enda üleviimist kohtuniku ametikohale üldkohtus. Vaatamata Krajowa Rada Sądownictwa (riiklik kohtute nõukoda, Poola) ettepanekule keeldus Poola Vabariigi president 27. detsembril 2021 selle taotluse rahuldamisest.

24. aprillil 2022 jõustus riigikaitseseaduse ( 3 ) § 233, mis võimaldas igal sõjaväekohtunikul, kes on kutselise sõjaväeteenistuse kohustustest vabastatud, oma ametiülesannete täitmist jätkata. Seetõttu oli P. R. alates 2023. aasta märtsist Varssavi regionaalses sõjaväekohus Varssavis uuesti ametis.

Sõjaväekohtunike puhul kaotati ametisse jätmise reegel siiski 28. juuli 2023. aasta muutmisseadusega ( 4 ), see võimalus jäi kehtima ainult sõjaväeprokuröride suhtes ( 5 ). Kõnealuse seaduse ( 6 ) kohaselt saadetakse kohtunik, kes oli 15. novembri 2023. aasta seisuga jäänud sõjaväekohtus ametisse pärast seda, kui ta oli kutselise sõjaväeteenistuse kohustustest vabastatud, viimati nimetatud kuupäeval automaatselt pensionile.

Eelotsusetaotlused esitanud kohus märkis, et muutmisseaduse säte, millega kaotati sõjaväekohtu kohtuniku võimalus jääda oma ametikohale, kui ta on vabastatud kutselise sõjaväeteenistuse kohustustest, säilitades selle võimaluse sarnases olukorras olevate sõjaväeprokuröride puhul, võeti vastu ilma vähimagi põhjenduseta ( 7 ). Mis puudutab sama seaduse sätet ennetähtaegselt pensionile saatmise kohta, siis mõjutab see säte tegelikult ainult ühte kohtunikku, kuigi kuulub rea meetmete hulka, mis on selle kohtuniku suhtes võetud ja mis on karistuslikku laadi. Ette ei ole nähtud ühtegi õiguskaitsevahendit, selleks et vaidlustada kohtuniku ennetähtaegselt pensionile saatmist.

Eelotsusetaotluse esitanud kohus küsis, kas liidu õigusega on vastuolus riigisisesed õigusnormid, mis eespool nimetatud asjaoludel näevad ette automaatselt ennetähtaegselt pensionile saatmise. Kohus soovis kõnealustel asjaoludel teada, kas need õigusnormid tuleb jätta kohaldamata, mis tähendab kohustust ennistada ametisse kohtunik, kes on nende õigusnormide alusel pensionile saadetud, ning kas kohus võib nende normide kohaldamise ajutiselt peatada.

Euroopa Kohtu hinnang

Pädevuse osas meenutas Euroopa Kohus, et ELL artikli 19 lõike 1 teine lõik on kohaldatav liikmesriigi iga kohtu suhtes, kes võib lahendada küsimusi, mis on seotud liidu õiguse tõlgendamise või kohaldamisega. Kuna eelotsusetaotlused esitanud kohtul võib sõjaväekohtuna paluda lahendada küsimusi, mis on seotud liidu õiguse kohaldamise või tõlgendamisega, on ELL artikli 19 lõike 1 teine lõik kohaldatav. Selle sätte tõlgendamiseks tuleb harta artiklit 47 nõuetekohaselt arvesse võtta.

Sisu osas toonitas Euroopa Kohus esiteks, et kohtute sõltumatuse nõue eeldab selliste – eeskätt organi koosseisu, liikmete ametisse nimetamist, ametiaega ning ka taandumise, taandamise ja ametist tagandamise aluseid käsitlevate – normide olemasolu, mis võimaldavad kõrvaldada õigussubjektide õiguspärased kahtlused selles osas, kas nimetatud organ on väljaspool väliste tegurite haardeulatust ja kas ta on vastanduvaid huvisid arvestades neutraalne.

Sellega seoses märkis Euroopa Kohus, et ametist tagandamise keelu põhimõte nõuab eelkõige, et kohtunikul oleks võimalik ametisse jääda kuni kohustuslikku pensioniikka jõudmiseni või kuni ametiaja lõpuni, kui tema ametiaeg on kindlaksmääratud kestusega. Sellest põhimõttest võib erandeid teha üksnes tingimusel, et see on põhjendatav õiguspäraste ja ülekaalukate põhjustega, järgides samas proportsionaalsuse põhimõtet. Nii on lubatud kohtunik ametist tagandada, kui ta ei ole võimeline oma ametikohustuste täitmist jätkama töövõimetuse või olulise rikkumise tõttu, kusjuures järgida tuleb vastavaid menetlusi.

Lisaks eeldab kohtu liikmete ametist tagandamise keelu tagatis, et selle organi liikmete ametist tagandamise juhud oleksid kindlaks määratud sõnaselgete erinormidega, mis pakuksid kindlamaid tagatisi kui haldus- ja tööõiguse üldnormides ette nähtud tagatised ebaseadusliku tagandamise korral.

Euroopa Kohus täpsustas, et eelotsusetaotlused esitanud kohtu ülesanne on hinnata, kas nende riigisiseste õigusnormidega, millega kehtestati käsitletud asjaoludel meede, millega saadetakse ennetähtaegselt pensionile sõjaväekohtunikud, kes on vabastatud nende kutselise sõjaväeteenistuse kohustustest, on rikutud nõudeid, mis tulenevad kohtunike sõltumatuse põhimõttest, nagu see tuleneb ELL artikli 19 lõike 1 teisest lõigust, kuna ELTL artikliga 267 ei anta Euroopa Kohtule pädevust kohaldada liidu õigusnorme konkreetsel juhtumil, ning märkis seejärel, et ta võib siiski tal olevate toimikumaterjalide põhjal anda liikmesriigi kohtule liidu õiguse tõlgenduse, mis võib liikmesriigi kohtule olla tarvilik.

Käsitletud asjas ei ole võimalik leida ühtegi põhjust, mis õigustaks riigisiseseid õigusnorme, mis näevad ette, et sõjaväekohtunikud, kes olid küll vabastatud kutselise sõjaväeteenistuse kohustustest, kuid olid jäänud sõjaväekohtuniku ametikohale, saadetakse automaatselt ennetähtaegselt pensionile. Lisaks ilmneb, et seda seadust kohaldatakse üksnes sõjaväekohtunike, mitte aga sõjaväeprokuröride suhtes, samas kui nende kahe kohtunike kategooria suhtes kehtisid varem samad normid, mis puudutasid ametis jätkamist pärast seda, kui nad olid vabastatud kutselise sõjaväeteenistuse kohustustest. See erinev kohtlemine ei olnud aga põhjendatud nende kahe kohtunike kategooria olukordade objektiivse erinevusega. Neil asjaoludel ja kui eelotsusetaotlused esitanud kohtu kontrolli tulemusel ei selgu vastupidist, on käsitletud riigisisesed õigusnormid vastuolus nõudega, mille kohaselt peavad erandid kohtunike ametist tagandamise keelu põhimõttest olema põhjendatavad õiguspäraste ja ülekaalukate põhjustega.

Lisaks tõdes Euroopa Kohus, et kohtunik P. R-i ennetähtaegselt pensionile saatmise meedet ei võetud mitte seetõttu, et kohtunik ei olnud võimeline oma ametikohustuste täitmist jätkama, vaid selle kohtuniku poolt Poola kohtureformi kohta avalikult väljendatud kriitika tõttu. Seega näib see meede olevat osa selle kohtuniku suhtes võetud meetmetest, mis on karistuslikku laadi. Euroopa Kohus rõhutas samuti, et muutmisseaduses ei ole ette nähtud ühtegi õiguskaitsevahendit kohtunikule, kelle suhtes on võetud ennetähtaegselt pensionile saatmise meede, mida põhjendatakse tema võimetusega osaleda kutselises sõjaväeteenistuses.

Järelikult on ELL artikli 19 lõike 1 teise lõiguga vastuolus riigisisesed õigusnormid, mis käsitletud asjaoludel näevad ette, et sõjaväekohtunik, kes on tunnistatud kutseliseks sõjaväeteenistuseks võimetuks, saadetakse alates nende õigusnormide jõustumisest automaatselt ennetähtaegselt pensionile.

Teiseks märkis Euroopa Kohus, et liidu õiguse esimuse põhimõte kohustab liikmesriigi kohut ja asjaomase liikmesriigi mis tahes muud asutust jätma kohaldamata õigusnormid, kui need on vastu võetud ELL artikli 19 lõike 1 teist lõiku rikkudes, mis tähendab, et nende õigusnormide alusel pensionile saadetud kohtunik tuleb ennistada oma ametikohale ( 8 ).

Kolmandaks toonitas Euroopa Kohus seoses võimalusega peatada selliste riigisiseste õigusnormide kohaldamine, et liidu õiguse täielik toime nõuab, et kohus saaks kohaldada esialgset õiguskaitset, mis võimaldab tagada tehtava kohtuotsuse täieliku toime. Lisaks peab liikmesriigi kohus jätma kohaldamata riigisisesed õigusnormid, mis takistavad esialgse õiguskaitse kohaldamist.

Sellest järeldub eelkõige, et eelotsusetaotlused esitanud kohtul peab olema võimalik peatada muutmisseaduse nende sätete kohaldamine, mille tagajärjel kohaldatakse kohtuniku suhtes automaatselt pensionimeedet, kuni kohus on pärast Euroopa Kohtu vastuse saamist teinud põhikohtuasjade kriminaalmenetlustes lahendid.

( i ) Kohtuasjadel on väljamõeldud nimed. Need ei vasta ühegi menetlusosalise tegelikule nimele.

( 1 ) Säte kohustab kõiki liikmesriike kehtestama liidu õigusega hõlmatud valdkondades tulemusliku õiguskaitse tagamiseks vajaliku kaebeõiguse.

( 2 ) Vastavalt sel ajal kehtinud riigisisesele õigusele.

( 3 ) 11. märtsi 2022. aasta seadus, mis käsitleb riigikaitset (ustawa o obronie Ojczyzny) (Dz. U., jrk nr 655).

( 4 ) 28. juuli 2023. aasta seadus, millega muudetakse tsiviilseadustikku ja teatavaid teisi seaduseid (ustawa o zmianie ustawy – Kodeks cywilny oraz niektórych innych ustaw) (Dz. U., jrk nr 1615; edaspidi „muutmisseadus“). Seadus jõustus 15. novembril 2023.

( 5 ) Muutmisseaduse artikkel 10.

( 6 ) Muutmisseaduse artikkel 13.

( 7 ) Seega, rikkudes Poola Vabariigi põhiseaduse (Konstytucja Rzeczypospolitej Polskiej) artikli 180 lõiget 3, mis näeb ette kohtuniku ennetähtaegselt pensionile saatmise üksnes haiguse või invaliidsuse korral, mis ei võimalda tal oma ametikohustusi täita.

( 8 ) Kohtuorganid, kellel on kohtu koosseisu kindlaksmääramise ja muutmise pädevus, on kohustatud tagama selle kohtuniku ennistamise ametikohale.