Kohtuasi C‑790/19

Parchetul de pe lângă Tribunalul Braşov

versus

LG
ja
MH

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Curtea de Apel Brașov)

Euroopa Kohtu (teine koda) 2. septembri 2021. aasta otsus

Eelotsusetaotlus – Rahandussüsteemi rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise vältimine – Direktiiv (EL) 2015/849 – Direktiiv 2005/60/EÜ – Rahapesukuritegu – Eelkuriteo toimepanija toime pandud rahapesu („omaenda kuritegeliku raha pesu“)

1. Õigusaktide ühtlustamine – Rahandussüsteemi rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise vältimine – Direktiiv 2005/60 – Ese – Rahapesukuritegu, mis on eraldi kuritegu eelkuriteost, millest tekkis rahapesu tagajärjel saadud kapital – Kahe kuriteo toimepanija samasus – Lubatavus

   (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/60, artikli 1 lõike 2 punkt a)

   (vt punktid 48–54 ja 86 ning resolutsioon)

2. Õigusaktide ühtlustamine – Rahandussüsteemi rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise vältimine – Direktiivid 2005/60 ja 2015/849 – Rahapesukuritegu, mille pani toime eelkuriteo, millest tekkis rahapesu tagajärjel saadud kapital, toimepanija – Liikmesriikide võimalus karistada rahapesukuriteo toimepanemise eest eelkuriteo toimepanijat – Lubatavus

   (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/60, artikli 1 lõike 2 punkt a; Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2015/849, artikli 1 lõike 3 punkt a)

   (vt punktid 58–61, 65 ja 70–72)

3. Põhiõigused – Ne bis in idem’i põhimõte – Kohaldamise tingimused – Sama süüteo olemasolu – Hindamiskriteerium – Faktiliste asjaolude identsus

   (Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikkel 50)

   (vt punktid 77–80)

4. Õigusaktide ühtlustamine – Rahandussüsteemi rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise vältimine – Direktiiv 2005/60 – Ese – Rahapesukuritegu, mis on eraldi kuritegu eelkuriteost, millest tekkis rahapesu tagajärjel saadud kapital – Erinevad teod – Eelkuriteo toimepanija, keda võidakse süüdistada rahapesukuriteo toimepanemise eest – Lubatavus ne bis in idem’i põhimõtte seisukohast – Liikmesriigi kohtu teostatav kontroll – Ulatus

   (Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikkel 50; Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/60, artikli 1 lõike 2 punkt a)

   (vt punktid 81–85)

Kokkuvõte

Tribunalul Brașov (Brașovi esimese astme kohus, Rumeenia) mõistis LG-le, kes oli ühe äriühingu tegevjuht, aastatel 2009–2013 toime pandud 80 rahapesukuriteo eest karistuseks tingimisi vabadusekaotuse. Asjaomane kapital oli saadud sama isiku toimepandud maksupettuse teel (edaspidi „eelkuritegu“).

Eelotsusetaotluse esitanud kohtul, Curtea de apel Brașovil (Brașovi apellatsioonikohus, Rumeenia) tekkis selle kohtuotsuse peale esitatud apellatsioonkaebuste lahendamisel kahtlus, kas eelkuriteo toimepanija ja rahapesukuriteo toimepanija võib olla sama isik.

Euroopa Kohus leidis oma otsuses, et direktiiviga 2005/60 ( 1 ) ei ole vastuolus sellised liikmesriigi õigusnormid, mis näevad ette, et rahapesukuriteo võib toime panna eelkuriteo toime pannud isik.

Euroopa Kohtu hinnang

Euroopa Kohus tuletas esmalt meelde, et vara muundamine või üleandmine, kui on teada, et selline vara on saadud kuritegelikust tegevusest või selles osalemisest, eesmärgiga varjata vara ebaseaduslikku päritolu või abistada kuritegelikus tegevuses osalevat isikut, et see isik saaks hoiduda oma tegude õiguslikest tagajärgedest, on tegevus, mis – juhul, kui see on tahtlik – kujutab endast rahapesukuritegu ( 2 ). Järelikult peab isik selleks, et teda saaks pidada selle kuriteo toimepanijaks, teadma, et nimetatud vara on saadud kuritegeliku tegevuse või selles osalemise tagajärjel. Arvestades, et see tingimus on tingimata täidetud eelkuriteo toimepanija puhul, ei välista direktiiv 2005/60, et viimane võib olla rahapesukuriteo toimepanija. Kuna selline tegevus kujutab endast lisaks teokoosseisule vastavat tegu, mis ei tulene automaatselt eelkuriteost, võib selle toime panna nii eelkuriteo toimepanija kui ka kolmas isik.

Seejärel analüüsis Euroopa Kohus direktiivi 2005/60 normatiivset konteksti ja eelkõige liikmesriikide rahvusvahelisi kohustusi ( 3 ) ning selle direktiivi vastuvõtmise ajal kehtinud liidu õigusakte ( 4 ). Ta täpsustas sellega seoses, et sel kuupäeval olid liikmesriigid otsustanud oma karistusõiguses mitte näha ette rahapesuna käsitatavate tegude karistamist eelkuriteo toimepanija puhul. Nimelt on ühelt poolt liikmesriikidele kehtestatud kohustusega keelata teatud rahapesuna käsitatav tegevus, nägemata ette vahendeid sellise keelu rakendamiseks, ja teiselt poolt rahapesu määratlemisega viisil, mis võimaldab – ilma et see oleks kohustuslik – karistada osutatud tegude eest eelkuriteo toimepanijat, liikmesriikidele jäetud selline õigus otsustada ( 5 ) kooskõlas nende võetud rahvusvaheliste kohustustega ja oma riigisisese õiguse aluspõhimõtetega. Peale selle on nende liikmesriikide kohustus selline karistamine ette näha kehtestatud üksnes direktiivis 2018/1673 ( 6 ).

Lõpuks täpsustas Euroopa Kohus, et see karistamine on kooskõlas direktiivi 2005/60 eesmärkidega, kuna see võib raskendada kuritegelikku päritolu rahaliste vahendite rahandussüsteemis kasutuselevõtmist ja aitab seega tagada siseturu tõrgeteta toimimist. Järelikult võib liikmesriik ette näha, et eelkuriteo toimepanijat karistatakse rahapesukuriteo toimepanemise eest.

Mis puudutab ne bis in idem’i ( 7 ) põhimõtet ja eelkõige keeldu isikut sama kuriteo eest uuesti kohtu alla anda või karistada, siis kordas Euroopa Kohus, et asjakohane kriteerium on identsed teokoosseisule vastavad faktilised asjaolud, mida tuleb mõista kui konkreetsete omavahel lahutamatult seotud asjaolude kogumit, mille tulemusel asjaomane isik on lõplikult õigeks või süüdi mõistetud. Nii on keelatud identsete tegude eest nende tegude suhtes läbi viidud erinevate menetluste tulemusel määrata mitu kriminaalõiguslikku laadi karistust. Käsitletaval juhul ei ole ne bis in idem’i põhimõttega vastuolus see, kui eelkuriteo toimepanijat süüdistatakse rahapesus, kui menetluse aluseks olevad teod ei ole eelkuriteo koosseisu kuuluvate tegudega identsed. Euroopa Kohus täpsustas sellega seoses, et rahapesu kujutab endast eelkuriteo moodustavast tegevusest eristatavat tegevust, isegi kui selle rahapesu on toime pannud selle eelkuriteo toimepanija.

Euroopa Kohus täpsustas liikmesriigi kohtu kontrollikohustuse ulatust. Viimase ülesanne on kontrollida, kas seoses eelkuriteoga on tehtud kohtuotsus kriminaalasjas, millega selle toimepanija on lõplikult õigeks või süüdi mõistetud, ning kas eelkuriteo koosseisu tunnused ei ole identsed nendega, millega seoses selle toimepanijat rahapesukuriteo toimepanemises süüdistatakse.

( 1 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2005. aasta direktiivi 2005/60/EÜ rahandussüsteemi rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise vältimise kohta (ELT 2005, L 309, lk 2) artikli 1 lõike 2 punkt a.

( 2 ) Direktiivi 2005/60 artikli 1 lõike 2 punkt a.

( 3 ) Strasbourgis 8. novembril 1990 alla kirjutatud Euroopa Nõukogu rahapesu ning kriminaaltulu avastamise, arestimise ja konfiskeerimise konventsioon (European Treaty Series, nr 141).

( 4 ) Nõukogu 26. juuni 2001. aasta raamotsus 2001/500/JSK, milles käsitletakse rahapesu ning kuriteovahendite ja kuritegelikul teel saadud tulu kindlakstegemist, uurimist, blokeerimist, arestimist ja konfiskeerimist (EÜT 2001, L 182, lk 1; ELT eriväljaanne 19/04, lk 158).

( 5 ) Direktiivi 2005/60 artikli 1 lõige 1 ja lõike 2 punkt a.

( 6 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/1673 rahapesu vastu võitlemise kohta kriminaalõiguse abil (ELT 2018, L 284, lk 22).

( 7 ) Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikkel 50.