Kohtuasi C‑457/17

Heiko Jonny Maniero

versus

Studienstiftung des deutschen Volkes eV

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Bundesgerichtshof)

Eelotsusetaotlus – Isikute võrdne kohtlemine sõltumata nende rassilisest või etnilisest päritolust – Direktiiv 2000/43/EÜ – Artikli 3 lõike 1 punkt g – Kohaldamisala – Mõiste „haridus“ – Eraõigusliku sihtasutuse stipendiumid, millega toetatakse teadusuuringuid või ülikooliõpinguid välismaal – Artikli 2 lõike 2 punkt b – Kaudne diskrimineerimine – Saksamaal õigusteaduse esimese riigieksami (Erste Juristische Staatsprüfung) sooritamine kui stipendiumi saamise eeltingimus

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu (esimene koda) 15. novembri 2018. aasta otsus

1. Euroopa Liidu õigus – Põhimõtted – Võrdne kohtlemine – Isikute võrdne kohtlemine sõltumata nende rassilisest või etnilisest päritolust – Direktiiv 2000/43 – Kohaldamisala – Mõiste „haridus“ – Eraõigusliku sihtasutuse poolt stipendiumide andmine, millega toetatakse teadusuuringuid või ülikooliõpinguid välismaal – Hõlmamine – Tingimus – Piisavalt tihe seos antud rahaliste toetuste ja nendes teadusuuringutes või õpingutes osalemise vahel, mis ise kuuluvad mõiste „haridus“ alla

   (Nõukogu direktiiv 2000/43, artikli 3 lõike 1 punkt g)

2. Euroopa Liidu õigus – Põhimõtted – Võrdne kohtlemine – Isikute võrdne kohtlemine sõltumata nende rassilisest või etnilisest päritolust – Direktiiv 2000/43 – Kaudselt diskrimineeriv siseriiklik meede – Mõiste „ebasoodsam olukord“ – Eraõigusliku sihtasutuse poolt stipendiumide andmine, millega toetatakse teadusuuringuid või ülikooliõpinguid välismaal, üksnes taotlejatele, kes on selles liikmesriigis sooritanud õigusteaduse eksami – Kõnealuse diskrimineerimise puudumine

   (Nõukogu direktiiv 2000/43, artikli 2 lõike 2 punkt b)

1.  Nõukogu 29. juuni 2000. aasta direktiivi 2000/43/EÜ, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõte sõltumata isikute rassilisest või etnilisest päritolust, artikli 3 lõike 1 punkti g tuleb tõlgendada nii, et eraõigusliku sihtasutuse poolt stipendiumide andmine, millega toetatakse teadusuuringuid või ülikooliõpinguid välismaal, kuulub mõiste „haridus“ alla selle sätte tähenduses, kui on olemas piisavalt tihe seos antud rahaliste toetuste ja teadusuuringutes või õpingutes – mis ise kuuluvad selle mõiste alla – osalemise vahel. Nii on see eeskätt juhul, kui rahalised toetused on seotud potentsiaalsete taotlejate osalemisega sellises uuringus või programmis, kui rahaliste toetuste eesmärk on kõrvaldada võimalikud rahalised osalemistakistused täielikult või osaliselt ning kui rahalised toetused on selle eesmärgi saavutamiseks sobivad.

   Esiteks, nagu kohtujurist oma ettepaneku punktides 22 ja 23 märkis, tähendab „haridus“ tavakeeles protsessi, millega antakse edasi või omandatakse eelkõige teavet, teadmisi, arusaamu, hoiakuid, väärtusi, oskusi, pädevusi ja käitumismustreid.

   Nagu kohtujurist oma ettepaneku punktides 32 ja 34 märkis, eeldab direktiivi 2000/43 artikli 3 lõike 1 punkti g tähenduses mõiste „haridus“ teleoloogiline tõlgendus esiteks seda, et juurdepääsu haridusele peetakse selle mõiste oluliseks aspektiks, sest haridust ei saa eksisteerida ilma juurdepääsuta sellele, ning direktiivi eesmärki võidelda haridusega seotud diskrimineerimise vastu ei ole võimalik saavutada, kui haridusele juurdepääsu staadiumis lubatakse diskrimineerimist.

   Teiseks tuleb teadusuuringus või haridusprogrammis osalemisega seotud kulusid pidada haridusele juurdepääsu aspektiks, mis on niisiis mõistega „haridus“ hõlmatud, sest osalemiseks vajalike rahaliste vahendite kättesaadavusest võib sõltuda juurdepääs neile uuringutele või programmidele.

   (vt punktid 31, 37, 38 ja 44 ning resolutsiooni punkt 1)

2.  Direktiivi 2000/43 artikli 2 lõike 2 punkti b tuleb tõlgendada nii, et asjaolu, et liikmesriigis asutatud eraõiguslik sihtasutus annab välismaal õigusalaste teadusuuringute või õpingute toetamiseks stipendiume üksnes taotlejatele, kes on selles liikmesriigis sooritanud põhikohtuasjas käsitletava eksamiga sarnase õigusteaduse eksami, ei ole selle sätte tähenduses kaudne diskrimineerimise rassilise või etnilise päritolu alusel.

   Nimetatud artikli kohaselt peetakse kaudseks diskrimineerimiseks seda, kui ilmselt neutraalne säte, kriteerium või tava seab isikud rassilise või etnilise päritolu alusel teistega võrreldes ebasoodsamasse olukorda, välja arvatud juhul, kui kõnealune säte, kriteerium või tava on objektiivselt põhjendatud seadusliku eesmärgiga ja selle eesmärgi saavutamise vahendid on asjakohased ja vajalikud.

   Nimetatud sättes kasutatud mõistet „ebasoodsam olukord“ tuleb tõlgendada nii, et see tähendab, et vaidlusaluse sätte, kriteeriumi või tava tõttu on ebasoodsamas olukorras eeskätt teatud rassilist või etnilist päritolu isikud (vt selle kohta 16. juuli 2015. aasta kohtuotsus CHEZ Razpredelenie Bulgaria, C‑83/14, EU:C:2015:480, punkt 100, ja 6. aprilli 2017. aasta kohtuotsus Jyske Finans, C‑668/15, EU:C:2017:278, punkt 27).

   (vt punktid 46, 47 ja 52 ning resolutsiooni punkt 2)