Kohtuasi C‑225/15

kriminaalasi,

milles süüdistatav on

Domenico Politanò

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Tribunale di Reggio Calabria)

„Eelotsusetaotlus — ELTL artikkel 49 — Asutamisvabadus — Hasartmängud — Piirangud — Ülekaalukas üldine huvi — Proportsionaalsus — Riigihanked — Hankes osalemise tingimused ning finants‑ ja majandusliku olukorra hindamine — Pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamine seetõttu, et ta jättis esitamata finants‑ ja majandusliku seisundi õiendid, mille on välja andnud kaks eri panka — Direktiiv 2004/18/EÜ — Artikkel 47 — Kohaldatavus”

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu otsus (teine koda), 8. september 2016

1. Eelotsuse küsimused – Vastuvõetavus – Vajadus esitada Euroopa Kohtule faktilise ja õigusliku raamistiku kohta piisavaid täpsustusi

   (ELTL artikkel 267; Euroopa Kohtu kodukord, artikkel 94)

2. Õigusaktide ühtlustamine – Ehitustööde, asjade ja teenuste riigihankemenetlused – Direktiiv 2004/18 – Kohaldamisala – Avalike teenuste kontsessioon – Väljajätmine – Teenuste riigihanke ja teenuste kontsessiooni eristamise kriteeriumid

   (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/18, artikli 1 lõike 2 punktid a ja b ning artiklid 17 ja 47)

3. Asutamisvabadus – Teenuste osutamise vabadus – Piirangud – Hasartmängud – Siseriiklikud õigusnormid, mis seavad kihlveopanuste vastuvõtmise kontsessioonide andmise menetluses osalemise tingimuseks pangaõiendite esitamise ettevõtja finants‑ ja majandusliku seisundi kohta – Lubamatus – Põhjendatus – Ülekaalukas üldine huvi – Eesmärk võidelda kuritegevuse vastu – Kohustus täita proportsionaalsuse nõuded – Liikmesriigi kohtu hinnang

   (ELTL artikkel 49)

1.  Vt otsuse tekst.

   (vt punktid 22–24)

2.  Direktiivi 2004/18 ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta ja täpsemalt selle artiklit 47 tuleb tõlgendada nii, et sellised siseriiklikud õigusnormid, mis reguleerivad hasartmängu valdkonna kontsessioonide andmist, ei kuulu nende kohaldamisalasse.

   Direktiiv 2004/18 käsitleb nimelt hankemenetlusi, mitte menetlusi, mille ese on avalike teenuste kontsessioonid, kuna need on direktiivi artikliga 17 selle direktiivi kohaldamisalast välja jäetud. Mis puutub teenuste riigihanke ja teenuste kontsessiooni eristamisse, siis kuigi tasustamisviis on üks oluline teenuste kontsessiooni kvalifitseerimistunnus, eeldab teenuste kontsessiooniks kvalifitseerimine seda, et kontsessionäär võtab enda kanda teenuse osutamisega seonduva riski ja kui teenuseosutajale ei lähe kõnealuse teenuse osutamisega üle ühtegi seonduvat riski, on asjaomane tehing teenuste riigihankeleping. Seega kui teenuste osutaja ei saa hankijalt mingit tasu ja tema kanda jääb kogu kihlveopanuste vastuvõtmise ja edastamise tegevusega seotud risk, ei saa sellist kontsessiooni pidada teenuste riigihankelepinguks direktiivi 2004/18 artikli 1 lõike 2 punktide a ja b tähenduses.

   (vt punktid 29, 31–34 ja resolutsiooni punkt 1)

3.  ELTL artiklit 49 tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus selline siseriiklik õigusnorm, mis kehtestab ettevõtjatele, kes soovivad esitada pakkumuse vastuseks hanketeatele, mille eesmärk on anda välja hasartmängude ja kihlvedude valdkonna kontsessioonid, kohustuse tõendada oma finants‑ ja majandusseisundit õienditega, mille on andnud välja vähemalt kaks panka, ega luba seda seisundit tõendada teisiti, juhul kui see säte vastab Euroopa Kohtu praktikas välja kujundatud proportsionaalsuse nõuetele, kusjuures selle kontrollimine on eelotsusetaotluse esitanud kohtu ülesanne.

   Liikmesriigid on nimelt vabad määrama kindlaks oma hasartmängupoliitika eesmärgid ja vajaduse korral täpselt määratlema soovitud kaitsetaseme tarbijakaitse ja ühiskondliku korra osas. Siiski peavad piirangud, mille liikmesriigid kehtestavad, vastama nõuetele, mis puudutavad eelkõige nende põhjendatust ülekaalukast üldisest huvist tulenevatel põhjustel ja proportsionaalsust. Siseriiklik õigusnorm, kui pidada silmas eesmärki võidelda hasartmängudega seotud kuritegevuse vastu, on põhjendatud huviga tagada kihlveopanuste vastuvõtmise seadusliku tegevuse jätkumine, ennetamaks paralleelse ebaseadusliku tegevuse teket, ja tarbijakaitse huvidega, ning niisugune eesmärk kujutab endast ülekaalukast üldisest huvist lähtuvat kaalutlust, millega saab põhjendada põhivabaduste piirangut.

   Küsimuses, kas nimetatud piirand on taotletava eesmärgi saavutamiseks sobiv, olgu märgitud, et kohustus esitada õiendid, mille on andnud välja kaks eri panka, võib ilmselgelt tagada, et ettevõtja finants‑ ja majandusseisund on niisugune, et ta suudab täita kohustused, mis tal kihlveo võitjate ees tekkida võivad. Hasartmängusektorisse kuuluva majandustegevuse eripära arvestades ei ilmne, et vähem kui kaks aastat tagasi asutatud pakkujatele, kelle hasartmänguettevõtja tegevusest saadav kogutulu oli kahel viimasel majandusaastal alla kahe miljoni euro, seatud nõue esitada vastavad õiendid, mille on andnud välja vähemalt kaks panka, läheks kaugemale sellest, mis on taotletava eesmärgi saavutamiseks vajalik.

   (vt punktid 40, 42, 43, 45, 46, 48, 50 ja resolutsiooni punkt 2)