Kohtuasi C‑423/15

Nils-Johannes Kratzer

versus

R+V Allgemeine Versicherung AG

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Bundesarbeitsgericht)

„Eelotsusetaotlus — Sotsiaalpoliitika — Direktiiv 2000/78/EÜ — Võrdne kohtlemine töö saamisel ja kutsealale pääsemisel — Artikli 3 lõike 1 punkt a — Direktiiv 2006/54/EÜ — Meeste ja naiste võrdsed võimalused ja võrdne kohtlemine tööhõive ja elukutse küsimustes — Artikli 14 lõike 1 punkt a — Kohaldamisala — Mõiste „füüsilisest isikust ettevõtjaks hakkamise või kutsealale pääsemise tingimused“ — Tööle kandideerimise avalduse esitamine eesmärgiga omandada töökohale kandideerija staatus, et esitada hüvitisnõue diskrimineerimise eest — Õiguse kuritarvitamine”

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu (esimene koda) 28. juuli 2016. aasta otsus

1. Eelotsuse küsimused – Euroopa Kohtu pädevus – Piirid – Siseriikliku kohtu pädevus – Vaidluse asjaolude tuvastamine ja hindamine

   (ELTL artikkel 267)

2. Euroopa Liidu õigus – Liidu õigusnormist tuleneva õiguse kuritarvitamine – Tehingud, mille puhul on tegemist õiguse kuritarvitamisega – Arvesse võetavad asjaolud – Siseriikliku kohtu poolt teostatav kontroll

3. Sotsiaalpoliitika – Võrdne kohtlemine töö saamisel ja kutsealale pääsemisel – Kohaldamisala – Mõiste „füüsilisest isikust ettevõtjaks hakkamise või kutsealale pääsemise tingimused“ – Tööle kandideerimise avalduse esitamine eesmärgiga omandada töökohale kandideerija staatus, et esitada hüvitisnõue diskrimineerimise eest – Välistamine – Õiguse kuritarvitamine – Tingimus

   (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/54, artikli 14 lõike 1 punkt a, artiklid 18 ja 25; nõukogu direktiiv 2000/78, artikli 3 lõike 1 punkt a ja artikkel 17)

1.  Vt otsuse tekst.

   (vt punkt 27)

2.  Vt otsuse tekst.

   (vt punktid 37–42)

3.  Direktiivi 2000/78, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel, artikli 3 lõike 1 punkti a ning direktiivi 2006/54 meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta tööhõive ja elukutse küsimustes artikli 14 lõike 1 punkti a tuleb tõlgendada nii, et kui isiku kandideerimisavaldusest nähtub, et ta soovib omandada vaid töökohale kandideerija staatust eesmärgiga esitada kahju hüvitamise nõudeid, mitte et ta tööle võetaks ja ta töötada saaks, ei ole tegemist „tööle saamise või kutsealale pääsemise“ võimaluse otsimisega nende sätete mõistes ja sellist tegevust võib, kui selleks liidu õigusaktidega nõutud tingimused on täidetud, käsitada õiguse kuritarvitamisena.

   Nende direktiivide pealkirjade sõnastusest nähtub, et need puudutavad mõlemad töö saamise ja kutsealale pääsemise valdkonda.

   Isik, kes esitab tööle kandideerimise avalduse eespool kirjeldatud tingimustel, ei otsi aga ilmselgelt tööd, millele ta ametlikult kandideerimisavalduse esitas. Seega ei laiene temale direktiivide 2000/78 ja 2006/54 pakutav kaitse. Vastupidine tõlgendus oleks vastuolus nende direktiivide eesmärgiga, mis on kõikide isikute võrdse kohtlemise tagamine „töö saamisel ja kutsealale pääsemisel“, pakkudes tõhusat kaitset teatud diskrimineerimiste vastu, seda eelkõige „tööle saamisel“.

   Pealegi ei käsitata neil asjaoludel isikut direktiivi 2000/78 artikli 17 ja direktiivi 2006/54 artikli 25 mõistes ohvrina või kannatanuna, kes on kannatanud piirangu tõttu või kellele on tekitatud kahju.

   (vt punktid 31, 35, 36 ja 44 ning resolutsioon)