Kohtuasi C‑27/15

Pippo Pizzo

versus

CRGT srl

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Consiglio di giustizia amministrativa per la Regione siciliana)

„Eelotsusetaotlus — Riigihanked — Direktiiv 2004/18/EÜ — Hankemenetluses osalemine — Võimalus toetuda vajalike tingimuste täitmiseks teiste ettevõtjate suutlikkusele — Niisuguse tasu maksmata jätmine, mida ei ole sõnaselgelt ette nähtud — Pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamine”

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu otsus (kuues koda), 2. juuni 2016

1. Õigusaktide ühtlustamine – Ehitustööde, asjade ja teenuste hankemenetlused – Direktiiv 2004/18 – Kvalifitseerimiskriteeriumid – Majanduslik ja finantsseisund ning tehniline ja kutsealane pädevus – Liikmesriigi õigusnormid, mis võimaldavad kasutada mitme ettevõtja võimalusi – Lubatavus

   (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/18, artikli 47 lõige 2 ja artikli 48 lõige 3)

2. Õigusaktide ühtlustamine – Ehitustööde, asjade ja teenuste hankemenetlused – Direktiiv 2014/24 – Ajaline kohaldamine

   (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/18, artikli 63 lõike 1 kolmas lõik ja artiklid 2 ning 90)

3. Õigusaktide ühtlustamine – Ehitustööde, asjade ja teenuste hankemenetlused – Direktiiv 2004/18 – Pakkujate võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtted – Läbipaistvuskohustus – Sellise ettevõtja hankemenetlusest kõrvaldamine, kes ei ole täitnud kohustust, mida ei ole sõnaselgelt ette nähtud hankedokumentides ega liikmesriigi õiguses – Selle puuduse parandamise võimaluse puudumine – Lubamatus

   (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/18, artiklid 2 ja 27 ning lisa VII A)

1.  Direktiivi 2004/18 ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta artikleid 47 ja 48 tuleb tõlgendada nii, et nendega ei ole vastuolus siseriiklik õigusakt, mis lubab ettevõtjal tugineda ühe või mitme kolmandast isikust üksuse võimalustele, sealhulgas kasutades nende pangatõendeid, et vastata hankemenetluses osalemise miinimumnõuetele, millele ta ise vastab ainult osaliselt.

   Direktiiv 2004/18 võimaldab hankija esitatud pädevuse miinimumnõuete täitmiseks kumuleerida mitme ettevõtja võimalused juhul, kui hankijale tõendatakse, et taotlejal või pakkujal, kes tugineb ühe või mitme muu üksuse võimalustele, on hankelepingu täitmisel viimatinimetatute vahendid tõepoolest kättesaadavad. Ei saa välistada, et on ehitustöid, mille eripärade tõttu on vajalik teatud suutlikkus, mida ei ole võimalik saavutada mitme ettevõtja väiksema suutlikkuse liitmisel, sellisel juhul on hankijal siiski õigus nõuda, et üksainus ettevõtja täidaks asjaomase suutlikkuse miinimumnõuded või vajaduse korral kaasataks piiratud hulk ettevõtjaid, tingimusel et see nõue on asjaomase hanke objektiga seotud ja proportsionaalne. Sellegipoolest on eelotsusetaotluse esitanud kohtu ülesanne kontrollida, kas hanketeade ja hankedokumendid nägid kõnealusel juhtumil ette, et arvesse võttes teenuste erilist laadi peab üksainus ettevõtja vastama suutlikkuse miinimumtasemele.

   (vt punktid 26, 28–30, 34 ja resolutsiooni punkt 1)

2.  Direktiivi 2014/24 riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18 kehtetuks tunnistamise kohta artiklit 90 kohaldades peavad liikmesriigid hakkama järgima selle direktiivi sätteid hiljemalt alates 18. aprillist 2016. Kuigi liikmesriigid peavad hoiduma ülevõtmise tähtaja jooksul selliste sätete vastuvõtmisest, mis võivad tõsiselt kahjustada direktiiviga ette nähtud tulemuse saavutamist, ei luba nimetatud sätted panna pakkujale enne nimetatud tähtaja möödumist piiranguid, mis ei tulene Euroopa Kohtu poolt tõlgendatud liidu õigusest.

   (vt punktid 31 ja 32)

3.  Võrdse kohtlemise põhimõtete ja läbipaistvuse tagamise kohutustust tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus ettevõtja kõrvaldamine hankemenetlusest sellise kohustuse täitmata jätmisel, mis ei tulene sõnaselgelt selle menetlusega seotud dokumentidest ega kehtivast siseriiklikust õigusest, vaid selle õiguse tõlgendustest ning asutuste ja halduskohtute poolt nendes dokumentides olevate lünkade täitmisest. Sellistel asjaoludel tuleb võrdse kohtlemise ja proportsionaalsuse põhimõtteid tõlgendada nii, et nendega ei ole vastuolus anda ettevõtjale võimalus oma olukord nõuetega kooskõlla viia ja täita nimetatud kohustus hankija määratud tähtaja jooksul.

   Direktiivi 2004/18 ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta artiklist 2 tulenevalt lasub hankijal esiteks kohustus järgida rangelt enda kehtestatud kriteeriume. See kaalutlus on veel olulisem, kui mängus on menetlusest kõrvaldamine, sest nimetatud direktiivi artiklit 27 ei või tõlgendada nii, nagu see lubaks hankijatel kõrvale kalduda sellest kohustusest.

   Teiseks on selline siseriikliku õiguse tõlgendamisest ja asutuse praktikast tulenev tingimus, mis annab õiguse osaleda hankemenetluses, eriti kahjustav teises liikmesriigis asutatud pakkujate suhtes, kuna nende teadmised siseriiklikust seadusest ja selle tõlgendamisest ning asustuste praktikast ei ole võrreldavad siseriiklike pakkujate teadmistega.

   (vt punktid 39, 42, 44, 46, 47, 51 ja resolutsiooni punkt 2)