Kohtuasi C‑216/14

Kriminaalasi

Gavril Covaci

süüdistuses

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Amtsgericht Laufen)

„Eelotsusetaotlus — Õigusalane koostöö kriminaalasjades — Direktiiv 2010/64/EL — Õigus suulisele ja kirjalikule tõlkele kriminaalmenetluses — Menetluse keel — Käskmenetluses tehtud otsus, millega mõistetakse rahaline karistus — Võimalus esitada vastuväide muus keeles kui menetluse keel — Direktiiv 2012/13/EL — Õigus teabele kriminaalmenetluses — Õigus saada teavet süüdistuse kohta — Käskmenetluses tehtud otsuse kättetoimetamine — Üksikasjalikud eeskirjad — Süüdistatava kohustus nimetada volitatud isik — Vastuväite esitamise tähtaeg, mis hakkab kulgema alates kohtuotsuse kättetoimetamisest volitatud isikule”

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu otsus (esimene koda), 15. oktoober 2015

1. Õigusalane koostöö kriminaalasjades — Õigus suulisele ja kirjalikule tõlkele kriminaalmenetluses — Direktiiv 2010/64 — Kohaldamisala — Vastuväide kriminaalkaristust käsitlevale jõustumata otsusele, mis on tehtud lihtmenetluses — Hõlmamine

   (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/64, artikkel 1)

2. Õigusalane koostöö kriminaalasjades — Õigus suulisele ja kirjalikule tõlkele kriminaalmenetluses — Direktiiv 2010/64 — Ulatus — Liikmesriigi õigusnormid, mis panevad kriminaalkaristust sisaldava otsuse adressaadile kohustuse esitada selle akti peale vastuväide akti päritoluliikmesriigi menetluskeeles — Lubatavus — Piir — Vastuväide, mis kujutab endast olulist dokumenti

   (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/64, artiklid 1–3)

3. Õigusalane koostöö kriminaalasjades — Õigus suulisele ja kirjalikule tõlkele kriminaalmenetluses — Direktiiv 2012/13 — Kahtlustatavate ja süüdistatavate õigus saada teavet nende õiguste ja nende vastu esitatud süüdistuse kohta — Ulatus

   (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2012/13, artiklid 1, 3 ja 6)

4. Õigusalane koostöö kriminaalasjades — Õigus suulisele ja kirjalikule tõlkele kriminaalmenetluses — Direktiiv 2012/13 — Kohaldamisala — Vastuväide kriminaalkaristust käsitlevale jõustumata otsusele, mis on tehtud lihtmenetluses — Hõlmamine

   (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2012/13, artikkel 6)

5. Õigusalane koostöö kriminaalasjades — Õigus suulisele ja kirjalikule tõlkele kriminaalmenetluses — Direktiiv 2012/13 — Õigus saada teavet süüdistuse kohta — Ulatus — Kriminaalkaristust käsitleva otsuse kättetoimetamine — Üksikasjalikud eeskirjad — Liikmesriigi õigusnormid, mis näevad ette, et isikud, kes ei ela akti päritoluliikmesriigis, peavad määrama endale esindaja — Lubatavus — Tingimus — Adressaadi õigus kaebetähtajale täies ulatuses

   (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2012/13, artikkel 2, artikli 3 lõike 1 punkt c, artikli 6 lõige 1 ja artikkel 3)

1.  Sellise isiku olukord, kes soovib esitada vastuväidet tema suhtes tehtud veel jõustumata käskotsusele, jääb direktiivi 2010/64 õiguse kohta suulisele ja kirjalikule tõlkele kriminaalmenetluses kohaldamisalasse, mistõttu sellel isikul peab olema õigus direktiiviga tagatud suulisele ja kirjalikule tõlkele.

   (vt punktid 26 ja 27)

2.  Direktiivi 2010/64 õiguse kohta suulisele ja kirjalikule tõlkele kriminaalmenetluses artikleid 1–3 tuleb tõlgendada nii, et nendega ei ole vastuolus sellised riigisisesed õigusnormid, mille kohaselt ei või isik, kelle suhtes on tehtud käskotsus, esitada kriminaalmenetluses sellele otsusele kirjalikku vastuväidet muus keeles kui menetluskeel, kuigi see isik viimati nimetatud keelt ei oska, tingimusel, et pädevad asutused ei leia vastavalt direktiivi artikli 3 lõikele 3 asjassepuutuvat menetlust ja asjaolusid arvestades, et selline vastuväide kujutab endast olulist dokumenti.

   Ühelt poolt on direktiivi 2010/64 artikli 2 ette nähtud õiguse tõlkele eesmärk see, et tõlk tõlgib kahtlustatava või süüdistatava ja uurimisasutuste, kohtute või vajaduse korral õigusnõustaja vahelise suulise suhtlemise, kusjuures see ei hõlma kahtlustatava või süüdistatava koostatud mis tahes kirjaliku dokumendi kirjalikku tõlkimist. Nimetatud artikkel tagab isikule tasuta suulise tõlgi abi, kui see isik sõnastab ise suuliselt vastuväite tema suhtes käskmenetluses tehtud otsusele, väljendades seda pädeva liikmesriigi kohtu kantseleile, et viimane koostaks vastuväite kohta protokolli, või kui isik esitab vastuväite kirjalikult, siis teda abistav õigusnõustaja koostab vastava dokumendi menetluse keeles. Samas see, kui nõuda liikmesriikidelt, et nad ei pea mitte ainult võimaldama seda, et puudutatud isik oleks täies ulatuses tema enda keeles informeeritud neist asjaoludest, milles teda süüdistatakse, ja et ta saab esitada enda keeles neist asjaoludest oma nägemuse, vaid et nad peaksid ka süstemaatiliselt tagama puudutatud isikute kõikide selliste kaebuste tõlkimise, mille viimased esitavad nende suhtes tehtud kohtulahendite peale, läheks kaugemale direktiivi 2010/64 enda eesmärkidest.

   Teiselt poolt puudutab direktiivi 2010/64 artikli 3 lõigetes 1 ja 2 ette nähtud õigus teatavate oluliste dokumentide tõlkele põhimõtteliselt ainult pädevate asutuste koostatud teatavate dokumentide kirjalikku tõlkimist menetluskeelest keelde, millest puudutatud isik aru saab. Põhimõtteliselt ei hõlma see sellise dokumendi kirjalikku tõlkimist menetluskeelde, nagu käskmenetluses tehtud otsuse peale esitatud vastuväide.

   Kuna direktiivi 2010/64 artikli 3 lõikes 3 on pädevatel asutustel sõnaselgelt lubatud iga juhtumi puhul otsustada, kas lisaks direktiivi artikli 3 lõigetes 1 ja 2 sätestatud dokumentidele peetakse oluliseks ka mõnda muud dokumenti, siis tuleb eelotsusetaotluse esitanud kohtul – arvestades eelkõige põhikohtuasjas käsitletavale käskotsusele kohaldatava menetluse eripäradega ning tema menetluses oleva kohtuasjaga – kindlaks määrata, kas kirjalikult koostatud vastuväidet käskotsusele tuleb pidada oluliseks dokumendiks, mille tõlkimine on vajalik. Selles osas omavad tähtsust asjaolud, et vastuväide, mille saab esitada kirjalikult või selle suulise esitamise korral otse pädeva kohtu kantseleile, ei pea olema põhjendatud, see tuleb esitada eriti lühikese kahenädalase tähtaja jooksul alates kõnealuse otsuse kättesaamisest ja selleks ei ole vaja kohustuslikus korras advokaati ning puudutatud isik koostab selle ise keeles, mida ta oskab, kuid mis ei ole menetluse keel.

   (vt punktid 38, 40–44, 47, 49–51 ja resolutsiooni punkt 1)

3.  Nagu nähtub direktiivi 2012/13, milles käsitletakse õigust saada kriminaalmenetluses teavet, artiklite 3 ja 6 koosmõjust nähtub, et sell direktiivi artiklis 1 kahtlustatavatele ja süüdistatavatele isikutele ette nähtud õigus saada teavet nende õiguste ja nende vastu esitatud süüdistuse kohta kriminaalmenetluses puudutab vähemalt kahte erinevat õigust: ühelt poolt on kahtlustataval ja süüdistataval direktiivi 2012/13 artikli 3 kohaselt õigus teabele vähemalt teatavate menetlusõiguste kohta, sh õigus kasutada kaitsjat, õigus saada tasuta õigusnõustamist ja selle saamise tingimused, õigus saada teavet süüdistuse kohta, õigus suulisele ja kirjalikule tõlkele ning õigus vaikida, ja teiselt poolt nimetatud direktiivi artiklis 6 ette nähtud õigus saada teavet süüdistuse kohta.

   (vt punktid 54–56)

4.  Selle isiku olukord, kelle suhtes on tehtud käskotsus – mis on prokuröri taotlusel tehtud esialgne otsus väiksema tähtsusega süüteo korral ning mis on tehtud ilma kohtuistungita ja võistleva menetluseta ning ei jõustu enne otsusele vastuväite esitamise tähtaja möödumist –, kuulub direktiivi 2012/13, milles käsitletakse õigust saada kriminaalmenetluses teavet, kohaldamisalasse, mistõttu peab huvitatud isikul olema õigus saada teavet süüdistuse kohta, kusjuures see õigus peab tal olema kogu menetluse jooksul.

   Kuigi vastab tõele, et kõnealuse menetluse lühiduse ja lihtsustatud olemuse tõttu toimub sellise käskotsuse kättetoimetamine alles siis, kui kohus on süüdistuse põhjendatuse osas juba otsuse teinud, teeb kohus siiski selles otsuses ainult esialgse otsuse ja otsuse kättetoimetamisega tekib süüdistataval esimest korda võimalus saada teavet tema suhtes esitatud süüdistuse kohta. Seega tuleb käskotsuse kättetoimetamist pidada direktiivi 2012/13 artikli 6 kohaselt üheks puudutatud isiku vastu esitatud süüdistusest teavitamise viisiks, mistõttu peab see vastama selles artiklis esitatud nõuetele.

   (vt punktid 59–61)

5.  Direktiivi 2012/13, milles käsitletakse õigust saada kriminaalmenetluses teavet, artiklit 2, artikli 3 lõike 1 punkti c ning artikli 6 lõikeid 1 ja 3 tuleb tõlgendada nii, et nendega ei ole vastuolus sellised liikmesriigi õigusnormid, mille kohaselt peab kriminaalmenetluses süüdistatav, kes ei ela selles liikmesriigis, nimetama tema suhtes tehtud käskotsuse vastuvõtmiseks volitatud isiku, tingimusel, et süüdistatav saab kõnealusele otsusele vastuväite esitamise tähtaega tegelikult täies pikkuses kasutada.

   Nii eesmärgist võimaldada süüdistataval enda kaitset ette valmistada kui ka vajadusest vältida mis tahes diskrimineerimist ühelt poolt nende süüdistatavate, kellel on asjaomase liikmesriigi seaduse kohaldamisalasse kuuluv elukoht, ja teiselt poolt nende süüdistatavate vahel, kelle elukoht sellesse kohaldamisalasse ei kuulu, kuid kes ainsana peavad nimetama kohtulahendite vastuvõtmiseks volitatud isiku, tuleneb nõue, et süüdistatava käsutuses peab olema see tähtaeg täies pikkuses, see tähendab, et tähtaja pikkus ei või lüheneda selle aja võrra, mis volitatud isikul kulub käskotsuse edastamisest selle adressaadile.

   (vt punktid 65–68 ja resolutsiooni punkt 2)