Kohtuasi C‑560/13

Finanzamt Ulm

versus

Ingeborg Wagner-Raith

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Bundesfinanzhof)

„Eelotsusetaotlus — Kapitali vaba liikumine — Erand — Kapitali liikumine seoses finantsteenuste osutamisega — Siseriiklikud õigusnormid, milles on ette nähtud sellise kapitalitulu kindlasummaline maksustamine, mis on saadud välisriigi investeerimisfondide osakutelt — Mustad fondid”

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu otsus (esimene koda), 21. mai 2015

1. Kapitali vaba liikumine ja maksete vabadus — Kapitali liikumise liberaliseerimine — Direktiiv 88/361 — Kohaldamisala — Ühisinvesteerimisettevõtjalt dividendi saamine — Hõlmamine

   (Nõukogu direktiiv 88/361, I lisa)

2. Teenuste osutamise vabadus — Kapitali vaba liikumine — Aluslepingu sätted — Nende kahe põhivabadusega seotud siseriikliku meetme hindamine — Kohaldatavate õigusnormide kindlakstegemise kriteeriumid

   (ELTL artiklid 56, 63 ja artikli 64 lõige 1)

3. Kapitali vaba liikumine ja maksete vabadus — Kapitali liikumise piirangud kolmandatesse riikidesse või kolmandatest riikidest — Piirangud kapitali liikumisele seoses finantsteenuste osutamisega — Mõiste — Siseriiklikud õigusnormid, milles on ette nähtud sellise kapitalitulu kindlasummaline maksustamine, mis on saadud välisriigi investeerimisfondide osakutelt — Hõlmamine

   (ELTL artikkel 64)

1.  Kuigi ühisinvesteerimisettevõtjalt dividendi saamist ei ole direktiivi 88/361/EMÜ asutamislepingu artikli 67 rakendamise kohta I lisas sisalduvas nomenklatuuris sõnaselgelt nimetatud „kapitali liikumisena”, võib seda seostada börsil kaubeldavate välisväärtpaberite omandamisega residentide poolt või selliste välisväärtpaberite omandamisega residentide poolt, millega börsil ei kaubelda, mistõttu on see kapitali liikumisega lahutamatult seotud.

   Sellised siseriiklikud õigusnormid, mis reguleerivad ühisinvesteerimisettevõtjate osakuid omavate investorite tulu maksustamist, nähes ette erineva maksustamiskorra olenevalt sellest, kas mitteresidendist investeerimisfond järgib siseriiklikke õigusnorme, on järelikult käsitatavad meetmena, mis puudutab kapitali liikumist nomenklatuuri tähenduses.

   (vt punktid 25 ja 26)

2.  ELTL artiklite 56 ja 63 sõnastusest ning nende asukohast aluslepingu IV jaotise kahes erinevas peatükis tuleneb, et kuigi kõnealused sätted on omavahel tihedalt seotud, reguleerivad need erinevaid olukordi ning kummalgi on eraldi kohaldamisala. Selleks, et teha kindlaks, kas siseriiklikud õigusnormid kuuluvad aluslepinguga tagatud ühe või teise põhivabaduse kohaldamisalasse, tuleb arvesse võtta kõnealuste õigusnormide eset.

   Siseriiklikud õigusnormid, mille ese on peamiselt finantsteenuste osutamine, kuuluvad aluslepingu teenuste osutamise vabadust käsitlevate sätete kohaldamisalasse, isegi kui need võivad kaasa tuua kapitali liikumise või olla seotud kapitali liikumisega.

   Seevastu kuuluvad ELTL artikli 64 lõike 1 kohaldamisalasse siseriiklikud meetmed, mille ese vähemalt peamiselt on kapitali liikumine.

   Neil asjaoludel puudutab ELTL artikli 64 lõike 1 kohaldamiseks määrava tähtsusega kriteerium põhjuslikku seost kapitali liikumise ja finantsteenuste osutamise vahel, mitte vaidlusaluse siseriikliku meetme isikulist kohaldamisala või selle seost pigem niisuguste teenuste osutajaga kui nende saajaga.

   (vt punktid 30–32, 34 ja 39)

3.  ELTL artiklit 64 tuleb tõlgendada nii, et sellised siseriiklikud õigusnormid, milles on ette nähtud mitteresidendist investeerimisfondi osakute omanike tulu kindlasummaline maksustamine, kui investeerimisfond ei ole täitnud seadusest tulenevaid teatud kohustusi, kujutavad endast meedet, mis puudutab kapitali liikumist seoses finantsteenuste osutamisega selle artikli tähenduses.

   (vt punkt 48 ja resolutsioon)

Kohtuasi C‑560/13

Finanzamt Ulm

versus

Ingeborg Wagner-Raith

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Bundesfinanzhof)

„Eelotsusetaotlus — Kapitali vaba liikumine — Erand — Kapitali liikumine seoses finantsteenuste osutamisega — Siseriiklikud õigusnormid, milles on ette nähtud sellise kapitalitulu kindlasummaline maksustamine, mis on saadud välisriigi investeerimisfondide osakutelt — Mustad fondid”

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu otsus (esimene koda), 21. mai 2015

1. Kapitali vaba liikumine ja maksete vabadus – Kapitali liikumise liberaliseerimine – Direktiiv 88/361 – Kohaldamisala – Ühisinvesteerimisettevõtjalt dividendi saamine – Hõlmamine

   (Nõukogu direktiiv 88/361, I lisa)

2. Teenuste osutamise vabadus – Kapitali vaba liikumine – Aluslepingu sätted – Nende kahe põhivabadusega seotud siseriikliku meetme hindamine – Kohaldatavate õigusnormide kindlakstegemise kriteeriumid

   (ELTL artiklid 56, 63 ja artikli 64 lõige 1)

3. Kapitali vaba liikumine ja maksete vabadus – Kapitali liikumise piirangud kolmandatesse riikidesse või kolmandatest riikidest – Piirangud kapitali liikumisele seoses finantsteenuste osutamisega – Mõiste – Siseriiklikud õigusnormid, milles on ette nähtud sellise kapitalitulu kindlasummaline maksustamine, mis on saadud välisriigi investeerimisfondide osakutelt – Hõlmamine

   (ELTL artikkel 64)

1.  Kuigi ühisinvesteerimisettevõtjalt dividendi saamist ei ole direktiivi 88/361/EMÜ asutamislepingu artikli 67 rakendamise kohta I lisas sisalduvas nomenklatuuris sõnaselgelt nimetatud „kapitali liikumisena”, võib seda seostada börsil kaubeldavate välisväärtpaberite omandamisega residentide poolt või selliste välisväärtpaberite omandamisega residentide poolt, millega börsil ei kaubelda, mistõttu on see kapitali liikumisega lahutamatult seotud.

   Sellised siseriiklikud õigusnormid, mis reguleerivad ühisinvesteerimisettevõtjate osakuid omavate investorite tulu maksustamist, nähes ette erineva maksustamiskorra olenevalt sellest, kas mitteresidendist investeerimisfond järgib siseriiklikke õigusnorme, on järelikult käsitatavad meetmena, mis puudutab kapitali liikumist nomenklatuuri tähenduses.

   (vt punktid 25 ja 26)

2.  ELTL artiklite 56 ja 63 sõnastusest ning nende asukohast aluslepingu IV jaotise kahes erinevas peatükis tuleneb, et kuigi kõnealused sätted on omavahel tihedalt seotud, reguleerivad need erinevaid olukordi ning kummalgi on eraldi kohaldamisala. Selleks, et teha kindlaks, kas siseriiklikud õigusnormid kuuluvad aluslepinguga tagatud ühe või teise põhivabaduse kohaldamisalasse, tuleb arvesse võtta kõnealuste õigusnormide eset.

   Siseriiklikud õigusnormid, mille ese on peamiselt finantsteenuste osutamine, kuuluvad aluslepingu teenuste osutamise vabadust käsitlevate sätete kohaldamisalasse, isegi kui need võivad kaasa tuua kapitali liikumise või olla seotud kapitali liikumisega.

   Seevastu kuuluvad ELTL artikli 64 lõike 1 kohaldamisalasse siseriiklikud meetmed, mille ese vähemalt peamiselt on kapitali liikumine.

   Neil asjaoludel puudutab ELTL artikli 64 lõike 1 kohaldamiseks määrava tähtsusega kriteerium põhjuslikku seost kapitali liikumise ja finantsteenuste osutamise vahel, mitte vaidlusaluse siseriikliku meetme isikulist kohaldamisala või selle seost pigem niisuguste teenuste osutajaga kui nende saajaga.

   (vt punktid 30–32, 34 ja 39)

3.  ELTL artiklit 64 tuleb tõlgendada nii, et sellised siseriiklikud õigusnormid, milles on ette nähtud mitteresidendist investeerimisfondi osakute omanike tulu kindlasummaline maksustamine, kui investeerimisfond ei ole täitnud seadusest tulenevaid teatud kohustusi, kujutavad endast meedet, mis puudutab kapitali liikumist seoses finantsteenuste osutamisega selle artikli tähenduses.

   (vt punkt 48 ja resolutsioon)