Kohtuasi C‑392/13

Andrés Rabal Cañas

versus

Nexea Gestión Documental SA

ja

Fondo de Garantía Salarial

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Juzgado de lo Social no 33 de Barcelona)

„Eelotsusetaotlus — Sotsiaalpoliitika — Kollektiivne koondamine — Direktiiv 98/59/EÜ — Mõiste „ettevõte” — Koondatud töötajate arvu väljaarvutamise meetodid”

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu otsus (viies koda), 13. mai 2015

1. Kohtumenetlus — Kohtujuristi ettepanek — Poolte või eelotsusetaotluse esitanud kohtu võimalus esitada seisukohtu vastuseks ettepanekule — Puudumine — Võimalus küsida eelotsusetaotluse esitanud kohtult selgitusi — Euroopa Kohtu ainuõigus

   (Euroopa Kohtu kodukord, artikkel 101)

2. Eelotsuse küsimused — Euroopa Kohtu pädevus — Piirid — Ilmselgelt asjakohatud küsimused ja oletuslikud küsimused, mis on esitatud kontekstis, mis välistab tarviliku vastuse, ning küsimused, mis ei ole põhikohtuasja esemega seotud — Puudumine — Vastuvõetavus

   (ELTL artikkel 267)

3. Sotsiaalpoliitika — Õigusaktide ühtlustamine — Kollektiivne koondamine — Direktiiv 98/59 — Kohaldamisala — Mõiste „ettevõte”

   (Nõukogu direktiiv 98/59, artikli 1 lõike 1 esimese lõigu punkt a)

4. Sotsiaalpoliitika — Õigusaktide ühtlustamine — Kollektiivne koondamine — Direktiiv 98/59 — Kohaldamisala — Mõiste „kollektiivne koondamine” — Koondatud töötajate arvu väljaarvutamise meetodid — Liikmesriigi õigusnorm, milles kasutatakse üksnes viidet ettevõtjale ega viidata ettevõttele ja mille tulemusel ei kohaldata teavitamis‑ ja konsultatsioonimenetlust töötajate suhtes, kelle koondamine tuleb kvalifitseerida kollektiivseks koondamiseks — Lubamatus

   (Nõukogu direktiiv 98/59, artikli 1 lõike 1 esimese lõigu punkt a ning artiklid 2–4)

5. Sotsiaalpoliitika — Õigusaktide ühtlustamine — Kollektiivne koondamine — Direktiiv 98/59 — Kohaldamisala — Mõiste „kollektiivne koondamine” — Tähtajaliste või teatud töö tegemiseks sõlmitud töölepingute individuaalne ülesütlemine, mis toimub töölepingu lõppemise või töö valmimise kuupäeval — Väljajätmine

   (Nõukogu direktiiv 98/59, artikli 1 lõige 1 ja artiklid 2–4)

6. Sotsiaalpoliitika — Õigusaktide ühtlustamine — Kollektiivne koondamine — Direktiiv 98/59 — Kohaldamisala — Mõiste „kollektiivne koondamine” — Kollektiivne koondamine tähtajaliste või teatud töö tegemiseks sõlmitud töölepingute puhul — Nende kollektiivsete koondamiste põhjus, mis peab tulenema samaks tähtajaks või sama töö tegemiseks kollektiivselt sõlmitud töölepingutest — Puudumine

   (Nõukogu direktiiv 98/59, artikli 1 lõike 1 esimese lõigu punkt a ning artikli 2 punkt a)

1.  Euroopa Kohtu põhikiri ega kodukord ei näe pooltele või eelotsusetaotluse esitanud kohtule ette võimalust esitada seisukohti vastuseks kohtujuristi ettepanekule. Lisaks on kodukorra artikli 101 kohaselt antud üksnes Euroopa Kohtule võimalus küsida eelotsusetaotluse esitanud kohtult selgitusi.

   (vt punkt 32)

2.  Vt otsuse tekst.

   (vt punktid 36–38)

3.  Vt otsuse tekst.

   (vt punktid 42–51)

4.  Direktiivi 98/59 kollektiivseid koondamisi käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta artikli 1 lõike 1 esimese lõigu punkti a tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus liikmesriigi õigusnorm, milles kasutatakse ainsa võrdlusühikuna mitte ettevõtet, vaid ettevõtjat, kui sellise tingimuse kohaldamine takistab selle direktiivi artiklites 2–4 ette nähtud teavitamis‑ ja konsultatsioonimenetlust, samas ettevõttele viitamise korral oleks kõnealuseid koondamisi pidanud käsitletama „kollektiivse koondamisena” direktiivi artikli 1 lõike 1 esimese lõigu punktis a sätestatud mõistest lähtudes.

   Nimelt võib mõiste „ettevõte” asendamist mõistega „ettevõtja” pidada töötajatele soodsamaks üksnes tingimusel, et see on täiendav tegur ega eelda töötajatele antavast kaitsest loobumist või selle vähendamist juhtumil, kus võttes arvesse mõistet „ettevõte” saavutatakse direktiivi 98/59 artikli 1 lõike 1 esimese lõigu punkti a alapunktis ii nõutav koondamiste arv, et käsitada seda koondamist „kollektiivse koondamisena. Niisiis tuleb täpsustada, et liikmesriigi õigusnormi saab pidada direktiivi 98/59 artikli 1 lõike 1 esimese lõigu punkti a alapunktiga i kooskõlas olevaks üksnes juhul, kui see näeb selle direktiivi artiklites 2–4 sätestatud teavitamis‑ ja konsulteerimiskohustuse ette vähemalt juhuks, kui ettevõttes, kus tavaliselt töötab enam kui 20 ja vähem kui 100 töötajat, koondatakse 10 töötajat. See kohustus ei sõltu siseriikliku õiguse kohastest täiendavatest nõuetest, mis on kehtestatud ettevõtjatele, kus töötab tavaliselt alla 100 töötaja.

   (vt punktid 52–54, 57 ja resolutsiooni punkt 1)

5.  Direktiivi 98/59 kollektiivseid koondamisi käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta artikli 1 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et tuvastamaks, kas on toimunud „kollektiivne koondamine” selle sätte tähenduses, ei pea arvesse võtma tähtajaliste või teatud töö tegemiseks sõlmitud töölepingute individuaalset ülesütlemist juhul, kui ülesütlemine toimub töölepingu lõppemise või töö valmimise kuupäeval.

   Nimelt ilmneb selline tähtajaliste või teatud töö tegemiseks sõlmitud töölepingute individuaalsete ülesütlemiste direktiivi 98/59 kohaldamisalast väljajätmine sõnaselgelt selle direktiivi sõnastusest ja ülesehitusest. Sellised lepingud lõppevad mitte tööandja algatusel, vaid neis sisalduvate klauslite või kohaldatavate õigusnormide alusel kuupäeval, millal on ette nähtud nende lõppemine või saab valmis töö, mille tegemiseks need on sõlmitud. Seetõttu oleks mõttetu järgida direktiivi 98/59 artiklites 2–4 ette nähtud menetlusi. Eelkõige ei saa lepingute lõpetamisest tulenevate koondamiste puhul saavutada ühelgi muul viisil eesmärki vältida koondamisi või vähendada nende arvu ja otsida võimalusi nende tagajärgede leevendamiseks.

   (vt punktid 62, 63, 67 ja resolutsiooni punkt 2)

6.  Direktiivi 98/59 kollektiivseid koondamisi käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta artikli 1 lõike 2 punkti a tuleb tõlgendada nii, et tuvastamaks, et tähtajaliste või teatud töö tegemiseks sõlmitud töölepingute puhul on toimunud kollektiivsed koondamised, ei ole vaja, et kollektiivse koondamise põhjus tuleneks samaks tähtajaks või sama töö tegemiseks kollektiivselt sõlmitud töölepingutest.

   Nimelt olgu märgitud, et nagu ilmneb direktiivi 98/59 artikli 1 sissejuhatavast osast, on mõiste „kollektiivsed koondamised” määratletud direktiivi kui terviku, sealhulgas selle artikli 1 lõike 2 punkti a kohaldamiseks. Seega võib viimati nimetatud sätte pakutud tõlgendus piirata ka direktiivi 98/59 kohaldamisala. Samas on õiguslooja kasutanud direktiivi 98/59 artikli 1 lõike 1 esimese lõigu punktis a üksnes üht kvalitatiivset tingimust, nimelt seda, et koondamine „ei [tohi olla] seotud asjaomaste üksiktöötajate isikuga”. Säte ei näe ette muid nõudeid ei töösuhte tekkimise ega selle lõppemise suhtes. Sellised direktiivi kohaldamisala piiravad nõuded võiksid kahjustada selle eesmärki, mis nagu ilmneb viimati nimetatud põhjendusest 2, on kaitsta töötajaid kollektiivse koondamise korral.

   (vt punktid 69, 70, 72 ja resolutsiooni punkt 3)

Kohtuasi C‑392/13

Andrés Rabal Cañas

versus

Nexea Gestión Documental SA

ja

Fondo de Garantía Salarial

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Juzgado de lo Social no 33 de Barcelona)

„Eelotsusetaotlus — Sotsiaalpoliitika — Kollektiivne koondamine — Direktiiv 98/59/EÜ — Mõiste „ettevõte” — Koondatud töötajate arvu väljaarvutamise meetodid”

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu otsus (viies koda), 13. mai 2015

1. Kohtumenetlus – Kohtujuristi ettepanek – Poolte või eelotsusetaotluse esitanud kohtu võimalus esitada seisukohtu vastuseks ettepanekule – Puudumine – Võimalus küsida eelotsusetaotluse esitanud kohtult selgitusi – Euroopa Kohtu ainuõigus

   (Euroopa Kohtu kodukord, artikkel 101)

2. Eelotsuse küsimused – Euroopa Kohtu pädevus – Piirid – Ilmselgelt asjakohatud küsimused ja oletuslikud küsimused, mis on esitatud kontekstis, mis välistab tarviliku vastuse, ning küsimused, mis ei ole põhikohtuasja esemega seotud – Puudumine – Vastuvõetavus

   (ELTL artikkel 267)

3. Sotsiaalpoliitika – Õigusaktide ühtlustamine – Kollektiivne koondamine – Direktiiv 98/59 – Kohaldamisala – Mõiste „ettevõte”

   (Nõukogu direktiiv 98/59, artikli 1 lõike 1 esimese lõigu punkt a)

4. Sotsiaalpoliitika – Õigusaktide ühtlustamine – Kollektiivne koondamine – Direktiiv 98/59 – Kohaldamisala – Mõiste „kollektiivne koondamine” – Koondatud töötajate arvu väljaarvutamise meetodid – Liikmesriigi õigusnorm, milles kasutatakse üksnes viidet ettevõtjale ega viidata ettevõttele ja mille tulemusel ei kohaldata teavitamis‑ ja konsultatsioonimenetlust töötajate suhtes, kelle koondamine tuleb kvalifitseerida kollektiivseks koondamiseks – Lubamatus

   (Nõukogu direktiiv 98/59, artikli 1 lõike 1 esimese lõigu punkt a ning artiklid 2–4)

5. Sotsiaalpoliitika – Õigusaktide ühtlustamine – Kollektiivne koondamine – Direktiiv 98/59 – Kohaldamisala – Mõiste „kollektiivne koondamine” – Tähtajaliste või teatud töö tegemiseks sõlmitud töölepingute individuaalne ülesütlemine, mis toimub töölepingu lõppemise või töö valmimise kuupäeval – Väljajätmine

   (Nõukogu direktiiv 98/59, artikli 1 lõige 1 ja artiklid 2–4)

6. Sotsiaalpoliitika – Õigusaktide ühtlustamine – Kollektiivne koondamine – Direktiiv 98/59 – Kohaldamisala – Mõiste „kollektiivne koondamine” – Kollektiivne koondamine tähtajaliste või teatud töö tegemiseks sõlmitud töölepingute puhul – Nende kollektiivsete koondamiste põhjus, mis peab tulenema samaks tähtajaks või sama töö tegemiseks kollektiivselt sõlmitud töölepingutest – Puudumine

   (Nõukogu direktiiv 98/59, artikli 1 lõike 1 esimese lõigu punkt a ning artikli 2 punkt a)

1.  Euroopa Kohtu põhikiri ega kodukord ei näe pooltele või eelotsusetaotluse esitanud kohtule ette võimalust esitada seisukohti vastuseks kohtujuristi ettepanekule. Lisaks on kodukorra artikli 101 kohaselt antud üksnes Euroopa Kohtule võimalus küsida eelotsusetaotluse esitanud kohtult selgitusi.

   (vt punkt 32)

2.  Vt otsuse tekst.

   (vt punktid 36–38)

3.  Vt otsuse tekst.

   (vt punktid 42–51)

4.  Direktiivi 98/59 kollektiivseid koondamisi käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta artikli 1 lõike 1 esimese lõigu punkti a tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus liikmesriigi õigusnorm, milles kasutatakse ainsa võrdlusühikuna mitte ettevõtet, vaid ettevõtjat, kui sellise tingimuse kohaldamine takistab selle direktiivi artiklites 2–4 ette nähtud teavitamis‑ ja konsultatsioonimenetlust, samas ettevõttele viitamise korral oleks kõnealuseid koondamisi pidanud käsitletama „kollektiivse koondamisena” direktiivi artikli 1 lõike 1 esimese lõigu punktis a sätestatud mõistest lähtudes.

   Nimelt võib mõiste „ettevõte” asendamist mõistega „ettevõtja” pidada töötajatele soodsamaks üksnes tingimusel, et see on täiendav tegur ega eelda töötajatele antavast kaitsest loobumist või selle vähendamist juhtumil, kus võttes arvesse mõistet „ettevõte” saavutatakse direktiivi 98/59 artikli 1 lõike 1 esimese lõigu punkti a alapunktis ii nõutav koondamiste arv, et käsitada seda koondamist „kollektiivse koondamisena. Niisiis tuleb täpsustada, et liikmesriigi õigusnormi saab pidada direktiivi 98/59 artikli 1 lõike 1 esimese lõigu punkti a alapunktiga i kooskõlas olevaks üksnes juhul, kui see näeb selle direktiivi artiklites 2–4 sätestatud teavitamis‑ ja konsulteerimiskohustuse ette vähemalt juhuks, kui ettevõttes, kus tavaliselt töötab enam kui 20 ja vähem kui 100 töötajat, koondatakse 10 töötajat. See kohustus ei sõltu siseriikliku õiguse kohastest täiendavatest nõuetest, mis on kehtestatud ettevõtjatele, kus töötab tavaliselt alla 100 töötaja.

   (vt punktid 52–54, 57 ja resolutsiooni punkt 1)

5.  Direktiivi 98/59 kollektiivseid koondamisi käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta artikli 1 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et tuvastamaks, kas on toimunud „kollektiivne koondamine” selle sätte tähenduses, ei pea arvesse võtma tähtajaliste või teatud töö tegemiseks sõlmitud töölepingute individuaalset ülesütlemist juhul, kui ülesütlemine toimub töölepingu lõppemise või töö valmimise kuupäeval.

   Nimelt ilmneb selline tähtajaliste või teatud töö tegemiseks sõlmitud töölepingute individuaalsete ülesütlemiste direktiivi 98/59 kohaldamisalast väljajätmine sõnaselgelt selle direktiivi sõnastusest ja ülesehitusest. Sellised lepingud lõppevad mitte tööandja algatusel, vaid neis sisalduvate klauslite või kohaldatavate õigusnormide alusel kuupäeval, millal on ette nähtud nende lõppemine või saab valmis töö, mille tegemiseks need on sõlmitud. Seetõttu oleks mõttetu järgida direktiivi 98/59 artiklites 2–4 ette nähtud menetlusi. Eelkõige ei saa lepingute lõpetamisest tulenevate koondamiste puhul saavutada ühelgi muul viisil eesmärki vältida koondamisi või vähendada nende arvu ja otsida võimalusi nende tagajärgede leevendamiseks.

   (vt punktid 62, 63, 67 ja resolutsiooni punkt 2)

6.  Direktiivi 98/59 kollektiivseid koondamisi käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta artikli 1 lõike 2 punkti a tuleb tõlgendada nii, et tuvastamaks, et tähtajaliste või teatud töö tegemiseks sõlmitud töölepingute puhul on toimunud kollektiivsed koondamised, ei ole vaja, et kollektiivse koondamise põhjus tuleneks samaks tähtajaks või sama töö tegemiseks kollektiivselt sõlmitud töölepingutest.

   Nimelt olgu märgitud, et nagu ilmneb direktiivi 98/59 artikli 1 sissejuhatavast osast, on mõiste „kollektiivsed koondamised” määratletud direktiivi kui terviku, sealhulgas selle artikli 1 lõike 2 punkti a kohaldamiseks. Seega võib viimati nimetatud sätte pakutud tõlgendus piirata ka direktiivi 98/59 kohaldamisala. Samas on õiguslooja kasutanud direktiivi 98/59 artikli 1 lõike 1 esimese lõigu punktis a üksnes üht kvalitatiivset tingimust, nimelt seda, et koondamine „ei [tohi olla] seotud asjaomaste üksiktöötajate isikuga”. Säte ei näe ette muid nõudeid ei töösuhte tekkimise ega selle lõppemise suhtes. Sellised direktiivi kohaldamisala piiravad nõuded võiksid kahjustada selle eesmärki, mis nagu ilmneb viimati nimetatud põhjendusest 2, on kaitsta töötajaid kollektiivse koondamise korral.

   (vt punktid 69, 70, 72 ja resolutsiooni punkt 3)