Kohtuasi C‑382/12 P

MasterCard Inc. jt

versus

Euroopa Komisjon

„Apellatsioonkaebus — Vastuapellatsioonkaebused — Vastuvõetavus — EÜ artikkel 81 — Deebet-, järelmaksu- ja krediitkaardiga tasumise avatud süsteem — Mitmepoolsed varuvahendustasud — Ettevõtjate ühendus — Tagajärje tõttu konkurentsi piiramine — Kohtuliku kontrolli kriteerium — Mõiste „seonduv piirang” — Objektiivne vajalikkus ja proportsionaalsus — Kohased „vastupidise olukorra oletused” — Kahepoolsed süsteemid — Hagiavalduse lisade arvesse võtmine”

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu otsus (kolmas koda), 11. september 2014

1. Apellatsioonkaebus – Vastuapellatsioonkaebus – Vastuvõetavus – Kohustus esitada vastuapellatsioonkaebus eraldi dokumendina – Euroopa Kohtu uue kodukorraga kehtestatud norm – Nimetatud normi kohaldamata jätmine apellatsioonkaebuse suhtes, mis esitati enne uue kodukorra jõustumise kuupäeva – Vastuapellatsioonkaebus, mis enne seda kuupäeva esitati vastusega apellatsioonkaebusele – Vastuvõetavus

   (Euroopa Kohtu kodukord, artikli 57 lõige 7 ja artikli 176 lõige 2; Euroopa Kohtu 1991. aasta kodukord, artikli 37 lõige 6)

2. Kohtumenetlus – Hagimenetluse algatusdokument – Vorminõuded – Ülevaade fakti- ja õigusväidetest – Hagiavalduses esitamata õigusväited – Viide lisas esinevatele asjaoludele – Vastuvõetamatus

   (ELTL artikli 256 lõige 1; Euroopa Kohtu põhikiri, artikkel 21 ja artikli 53 esimene lõik; Üldkohtu kodukord, artikli 44 lõike 1 punkt c)

3. Apellatsioonkaebus – Väited – Faktiliste asjaolude ebaõige hindamine – Vastuvõetamatus – Asjaolude ja tõendite hindamise kontroll Euroopa Kohtus – Välistamine, v.a tõendite moonutamise korral – Faktiliste asjaolude õiguslik kvalifitseerimine – Vastuvõetavus

   (ELTL artikli 256 lõige 1; Euroopa Kohtu põhikiri, artikli 58 esimene lõik)

4. Keelatud kokkulepped – Ettevõtjate ühenduste otsused – Mõiste

   (EÜ artikli 81 lõige 1)

5. Keelatud kokkulepped – Konkurentsi kahjustamine – Seonduv piirang – Mõiste – Põhitehingu sooritamiseks vajalik piirang – Objektiivsus ja proportsionaalsus – Piirang, mis muudab põhitehingu sooritamise keerulisemaks või põhitehingu vähem kasulikuks – Mõiste alt välja jätmine – Niisuguse piirangu hädavajalikkusest erinev laad, mille puhul võib teha erandi

   (EÜ artikli 81 lõiked 1 ja 3)

6. Keelatud kokkulepped – Konkurentsi kahjustamine – Seonduv piirang – Mõiste – Põhitehingu sooritamiseks vajalik piirang – Objektiivsus ja proportsionaalsus – Proportsionaalsuse hindamine

   (EÜ artikli 81 lõiked 1 ja 3)

7. Apellatsioonkaebus – Väited – Põhjendamise ebapiisavus – Üldkohtu viide tuletatud põhjendusele – Vastuvõetavus – Tingimused

   (ELTL artikkel 256; Euroopa Kohtu põhikiri, artikkel 36 ja artikli 53 esimene lõik; Üldkohtu kodukord, artikkel 81)

8. Apellatsioonkaebus – Väited – Väide, et Üldkohus ei ole väitele vastanud – Esitamise kord

   (ELTL artikli 256 lõige 1; Euroopa Kohtu põhikiri, artikli 58 esimene lõik; Euroopa Kohtu 1991. aasta kodukord, artikli 112 lõike 1 esimese lõigu punkt c)

9. Apellatsioonkaebus – Väited – Nõue esitada konkreetne kriitika Üldkohtu põhjenduste mõne punkti kohta – Ebaselge väide – Vastuvõetamatus

   (ELTL artikli 256 lõige 1; Euroopa Kohtu põhikiri, artikli 58 esimene lõik; Euroopa Kohtu 1991. aasta kodukord, artikli 112 lõike 1 esimese lõigu punkt c)

10. Konkurents – Otsus konkurentsieeskirjade kohaldamise kohta – Kohtulik kontroll – Ulatus – Seaduslikkuse kontroll nii õiguslike kui ka faktiliste asjaolude suhtes

    (EÜ artikli 81 lõige 1; ELTL artiklid 261 ja 263; nõukogu määrus nr 1/2003, artikkel 31)

11. Keelatud kokkulepped – Konkurentsi kahjustamine – Hindamine majanduslikku ja õiguslikku konteksti arvestades – Vaidlusaluse kokkuleppe puudumisel konkurentsimõju analüüsimata jätmine – Vastuvõetamatus

    (EÜ artikli 81 lõige 1)

12. Apellatsioonkaebus – Väited – Kohtuotsuse põhjendused, mis on vastuolus liidu õigusega – Muudele õiguslikele põhjendustele tuginev resolutsioon

    (ELTL artikli 256 lõige 1; Euroopa Kohtu põhikiri, artikli 58 esimene lõik)

13. Keelatud kokkulepped – Konkurentsi kahjustamine – Hindamiskriteeriumid – Konkurentsivastane eesmärk – Piisav tuvastamine

    (EÜ artikli 81 lõige 1)

14. Apellatsioonkaebus – Väited – Üldkohtus esitatud väidete ja argumentide pelk kordamine – Viidatud õigusnormi rikkumise tuvastamise puudumine – Vastuvõetamatus

    (ELTL artikli 256 lõige 1; Euroopa Kohtu põhikiri, artikli 58 esimene lõik; Euroopa Kohtu 1991. aasta kodukord, artikli 112 lõike 1 esimese lõigu punkt c)

15. Keelatud kokkulepped – Keeld – Erand – Tingimused – Tootmise või kaupade levitamise parandamine või tehnilise või majandusliku progressi edendamine – Tuntav objektiivne kasu, mis kompenseerib kokkuleppest konkurentsile tekkiva kahju – Nende kriteeriumide kohaldamine kahekülgse süsteemi suhtes – Soodne mõju tarbijatele väljastamisega seotud eraldiseisval turul – Ebapiisavus – Nõue tuvastada eelised asjaomasel turul

    (EÜ artikli 81 lõige 3)

16. Keelatud kokkulepped – Keeld – Erand – Tingimused – Tõendamiskoormis – Ulatus

    (EÜ artikli 81 lõige 3)

1.  Vt otsuse tekst.

   (vt punktid 23 ja 24)

2.  Vt otsuse tekst.

   (vt punktid 36–39)

3.  Vt otsuse tekst.

   (vt punktid 60, 113 ja 119)

4.  Vt otsuse tekst.

   (vt punktid 62, 63, 68, 71, 72 ja 76)

5.  Kui tegemist on tuvastamisega, kas konkurentsivastane piirang võib kuuluda EÜ artikli 81 lõikes 1 ette nähtud keelu alla põhjusel, et see on seonduv põhitehinguga, mis ei ole laadilt konkurentsivastane, siis tuleb uurida, kas nimetatud tehingu sooritamine on kõnealuse piirangu puudumisel võimatu. Asjaolu, et nimetatud tehingut on kõnealuse piirangu puudumise tõttu lihtsalt keerulisem sooritada või see on vähem kasumlik, ei saa tähendada seda, et sellega antakse piirangule „objektiivselt vajalik” laad, selleks et seda saaks lugeda seonduvaks. Niisugune tõlgendamine laiendaks seda mõistet aga piirangutele, mis ei ole põhitehingu sooritamiseks rangelt vajalikud. Selline tulemus kahjustaks EÜ artikli 81 lõikes 1 ette nähtud keelu kasulikku mõju.

   Kõnealuse tõlgenduse tulemusel ei ühendata esiteks tingimusi piirangu seonduvaks liigitamise kohta EÜ artikli 81 lõike 1 kohaldamise eesmärgil ja teiseks EÜ artikli 81 lõike 3 raames nõutavat hädavajalikkuse kriteeriumi, selleks et keelatud piirangu puhul võiks teha erandi. Nimetatud kahel sättel on erinev eesmärk ja viimasena mainitud kriteerium puudutab küsimust, kas ettevõtjate vahelist kooskõlastamist, millel on märgatav kahjulik mõju turu konkurentsiparameetritele, nagu muu hulgas kaupade või teenuste hind, maht ja kvaliteet, mida seetõttu hõlmab EÜ artikli 81 lõikes 1 ette nähtud keelu põhimõte, võib EÜ artikli 81 lõike 3 raames siiski lugeda hädavajalikuks, et parandada kaupade tootmist või levitamist või edendada tehnilist või majanduslikku progressi, võimaldades samal ajal tarbijatel saada sellest tulenevast kasust õiglase osa. Seevastu puudutab objektiivse vajalikkuse kriteerium küsimust, kas majandustegevuse iseseisvuse konkreetse piirangu puudumisel on oht, et sooritamata või läbi viimata jääb selline põhitehing või –tegevus, mis ei kuulu EÜ artikli 81 lõikes 1 ette nähtud keelu alla ja mille suhtes nimetatud piirang on teisene. Nii võib üksnes põhitehingu toimimiseks igal juhul vajalikke piiranguid pidada seonduvate piirangute kohaldamisalasse kuuluvaks ning asjaolu, et nende seonduvate piirangute puudumine võib mõjutada põhitehingut negatiivselt, ei tähenda seega iseenesest, et seonduvaid tehinguid tuleb lugeda objektiivselt vajalikuks, kuna põhitehing suudab ka ilma nendeta toimida.

   (vt punktid 91–94, 180)

6.  Olukorras, kus EÜ artikli 81 lõike 1 kohaldamise eesmärgil hinnatakse majandustegevuse iseseisvuse piirangu seonduvust põhitehingu või –tegevusega, ei tule analüüsida mitte üksnes asjaolu, kas see piirang on vajalik põhitehingu või –tegevuse elluviimiseks, vaid ka nimetatud piirangu proportsionaalsust, võrreldes tehingu või tegevuse aluseks olevate eesmärkidega.

   Nii on piirangu seonduva laadi ümberlükkamiseks võimalik tugineda tegelikele alternatiividele, mis on konkurentsi vähem piiravad kui kõnealune piirang. Selles osas ei ole alternatiivid, millele on piirangu objektiivse vajalikkuse hindamisel võimalik tugineda, piiratud olukorraga, mis esineks kõnealuse piirangu puudumisel, vaid võivad hõlmata ka muid vastupidise olukorra oletusi, mis muu hulgas põhinevad tegelikkust arvestavatel olukordadel, mis võivad esineda kõnealuse piirangu puudumisel.

   (vt punktid 107, 109 ja 111)

7.  Vt otsuse tekst.

   (vt punktid 112, 188 ja 189)

8.  Vt otsuse tekst.

   (vt punkt 148)

9.  Vt otsuse tekst.

   (vt punkt 151)

10.  Vt otsuse tekst.

    (vt punktid 155 ja 156)

11.  Üldkohus rikub õigusnormi, kui analüüsimisel, kuidas konkurentsi piirab rahvusvahelise makseorganisatsiooni käitatava maksesüsteemi niisugune mitmepoolne varuvahendustasu, mida kohaldatakse eelkõige piiriülestele pangakaardi maksetele Euroopa Majanduspiirkonnas või euro-alal, ei käsita Üldkohus nende tasude puudumise oletuse korral üleüldse ex post-tasude (nimelt tasud, mis tehti pärast seda, kui väljastava panga üks kaardiomanik tegi mõnes aktsepteeriva panga kaupluses ostu ning tehing esitati tasumiseks) keelu tõenäosust või usutavust, vaid üksnes tugines ilma nende tasudeta toimiva süsteemi majandusliku elujõulisuse kriteeriumile ja ex post-tasude keelule, selleks et põhjendada niisuguse keelu arvesse võtmist.

    (vt punktid 161, 165–167, 169, 173–175 ja 177)

12.  Vt otsuse tekst.

    (vt punktid 170, 174, 175, 190 ja 198)

13.  Vt otsuse tekst.

    (vt punktid 184 ja 185)

14.  Vt otsuse tekst.

    (vt punktid 215, 216 ja 218)

15.  Ettevõtjate ühenduse iga otsuse suhtes, mis osutub EÜ artikli 81 lõikega 1 vastuolus olevaks, võidakse teha selle artikli lõike 3 alusel erand üksnes juhul, kui see vastab nimetatud sättes toodud tingimustele, sealhulgas tingimus, et see aitab parandada kaupade tootmist või levitamist või edendada tehnilist või majanduslikku progressi. Lisaks, kui ettevõtjate ühenduse otsust ei ole võimalik eristada sellega seotud põhitehingust või –tegevusest ilma selle olemasolu ja eesmärke ohtu seadmata, siis tuleb analüüsida selle otsuse kokkusobivust EÜ artikliga 81 koos sellise põhitehingu või –tegevuse kokkusobivusega, millega otsus on seonduv.

    Seevastu, kuna on tuvastatud, et niisugune otsus ei ole objektiivselt vajalik konkreetse tehingu või tegevuse elluviimiseks, siis saab EÜ artikli 81 lõike 3 raames arvesse võtta üksnes objektiivseid eeliseid, mis konkreetselt tulenevad sellest otsusest.

    Lisaks ei tähenda parandamine EÜ artikli 81 lõikes 3 ette nähtud esimese tingimuse tähenduses igasugust eelist, mida lepingupartnerid kõnealusest kokkuleppest oma tootmis- või turustustegevuse jaoks saavad. Niisuguses parandamises peab olema ka tuntavaid objektiivseid eeliseid, mis hüvitaksid sellest kokkuleppest konkurentsile tuleneva negatiivse mõju.

    Juhul kui tegemist on kahepoolse süsteemiga, tuleb selles kontekstis hindamisel, kas meede, mis üldjuhul on vastuolus EÜ artikli 81 lõikes 1 ette nähtud keeluga, niivõrd kuivõrd sellest on tingitud piiravad tagajärjed selle süsteemiga seotud tarbijate ühele rühmale kahest, võib vastata EÜ artikli 81 lõikes 3 ette nähtud esimesele tingimusele, arvesse võtta süsteemi, kuhu see meede kuulub, sealhulgas vajaduse korral kõiki sellest meetmest tulenevaid objektiivseid eeliseid mitte üksnes turul, millega seoses piirang tuvastati, vaid ka turul, mis hõlmab muud selle süsteemiga seotud tarbijate rühma, eelkõige kui selle süsteemi kahe osa vahel esinevad seosed. Selles osas tuleb vajaduse korral hinnata, kas sellised eelised hüvitaksid sellest meetmest konkurentsile tuleneva negatiivse mõju. Iseäranis on EÜ artikli 81 lõikes 3 ette nähtud esimese tingimuse analüüsimisel põhimõtteliselt vajalik arvesse võtta kõiki objektiivseid eeliseid mitte ainult asjakohasel turul, nimelt aktsepteerimisturul, vaid samuti seotud eraldiseisval turul.

    Siiski juhul, kui piiravad tagajärjed tuvastati kahepoolse süsteemi ühel turul, ei saa eelised, mis kaasnevad piirava meetmega eraldiseisval seotud turul, mis on samuti seonduv selle süsteemiga, iseenesest olla niisugused, et nendega hüvitatakse sellest meetmest tulenev negatiivne mõju, kui puuduvad tõendid märkimisväärsete objektiivsete eeliste kohta, mis on omistatavad nimetatud meetmele asjaomasel turul, eelkõige kui tarbijad nendel turgudel ei ole sisuliselt samad.

    (vt punktid 230, 231, 234, 237, 240 ja 242)

16.  Vt otsuse tekst.

    (vt punktid 235 ja 236)