Kohtuasi C‑350/12 P

Euroopa Liidu Nõukogu

versus

Sophie in ’t Veld

„Apellatsioonkaebus — Juurdepääs institutsioonide dokumentidele — Määrus (EÜ) nr 1049/2001 — Artikli 4 lõike 1 punkti a kolmas taane, lõike 2 teine taane ja lõige 6 — Nõukogu õigustalituse arvamus rahvusvahelise lepingu sõlmimise eesmärgil läbirääkimiste alustamise kohta — Erandid õigusest dokumentidega tutvuda — Avalike huvide kaitse rahvusvaheliste suhete valdkonnas — Õigusnõustamise kaitse — Juurdepääsu osalise keelamise otsus”

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu otsus (esimene koda), 3. juuli 2014

1. Euroopa Liidu institutsioonid – Üldsuse õigus dokumentidega tutvuda – Määrus nr 1049/2001 – Dokumentidega tutvumise õiguse erandid – Täht-täheline tõlgendamine ja kohaldamine – Keeldumine mitme erandi alusel – Lubatavus

   (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1049/2001, põhjendused 4 ja 11 ning artiklid 1 ja 4)

2. Euroopa Liidu institutsioonid – Üldsuse õigus dokumentidega tutvuda – Määrus nr 1049/2001 – Dokumentidega tutvumise õiguse erandid – Põhjendamiskohustus – Ulatus

   (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1049/2001, põhjendus 11 ja artikli 4 lõike 1 punkt a)

3. Euroopa Liidu institutsioonid – Üldsuse õigus dokumentidega tutvuda – Määrus nr 1049/2001 – Dokumentidega tutvumise õiguse erandid – Otsustusprotsessi kaitse – Asjassepuutuvate huvide kaalumise kohustus – Ulatus seoses õigusloomeprotsessi alusdokumentidega

   (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1049/2001, põhjendus 2 ning artikli 2 lõige 3 ja artikli 4 lõiked 2 ja 3)

4. Euroopa Liidu institutsioonid – Üldsuse õigus dokumentidega tutvuda – Määrus nr 1049/2001 – Dokumentidega tutvumise õiguse erandid – Avaliku huvi kaitse – Kohtulik kontroll – Ulatus – Piirid

   (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1049/2001, artikli 4 lõike 1 punkt a)

5. Euroopa Liidu institutsioonid – Üldsuse õigus dokumentidega tutvuda – Määrus nr 1049/2001 – Dokumentidega tutvumise õiguse erandid – Õigusnõustamise kaitse – Institutsiooni kohustus kontrollida, kas dokument käsitleb õiguslikku arvamust ja kas esineb konkreetne õigusnõustamise kahjustamise võimalus, samuti kontrollida, kas avalikustamist põhjendav ülekaalukas üldine huvi puudub

   (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1049/2001, artikli 4 lõike 2 teine taane)

1.  Vt otsuse tekst.

   (vt punktid 46–48 ja 100)

2.  Vt otsuse tekst.

   (vt punktid 51, 52 ja 64)

3.  Kui institutsioon kohaldab mõnd määruse nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele artikli 4 lõigetes 2 ja 3 sätestatud erandit, peab ta kaaluma konkreetset huvi, mida dokumendi avalikustamata jätmisega tuleb kaitsta, ja teisalt üldist huvi dokumendi kättesaadavaks tegemise vastu, pidades silmas eeliseid, mis tulenevad, nagu on märgitud määruse nr 1049/2001 põhjenduses 2, suuremast läbipaistvusest, nimelt kodanike suuremast osalemisest otsustamisprotsessis ja haldusasutuste suuremast legitiimsusest, tulemuslikkusest ja vastutusest kodanike ees demokraatlikus süsteemis, kuna neil kaalutlustel on eriline tähtsus juhul, kui institutsioon toimib seadusandjana.

   Institutsioonide muu kui seadusandlik tegevus ei jää välja määruse nr 1049/2001 kohaldamisalast, kuna artikli 2 lõige 3 täpsustab, et seda määrust kohaldatakse kõigi institutsiooni käsutuses olevate dokumentide suhtes, see tähendab institutsiooni koostatud ja talle saadetud ning tema valduses olevate dokumentide suhtes kõikides liidu tegevusvaldkondades.

   (vt punktid 53, 106 ja 107)

4.  Vt otsuse tekst.

   (vt punkt 63)

5.  Institutsioon peab talle esitatud dokumendi avalikustamise taotluse seoses määruse nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele artikli 4 lõike 2 teises taandes õigusnõustamise kohta sätestatud erandiga tingimata läbi vaatama kolmes järgus vastavalt selles sättes ette nähtud kolmele kriteeriumile.

   Esmalt peab institutsioon kindlaks tegema, kas dokument, mille avalikustamist taotletakse, on ikka seotud õigusnõustamisega. Seejärel peab ta kontrollima, kas kõnealuse dokumendi nende osade avalikustamine, mille kohta on sedastatud, et need käsitlevad õiguslikku arvamust, kahjustaks nende kaitset selles mõttes, et see kahjustaks institutsiooni huvi õiguslikke arvamusi küsida ja saada aus, objektiivne ja kõikehõlmav arvamus. Selle huvi kahjustamise ohule saab tugineda siis, kui ohtu võib mõistlikult ette näha ja see ei ole ainult oletuslik. Kolmandaks ja viimaseks, kui institutsioon leiab, et dokumendi avalikustamine kahjustaks õigusnõustamise kaitset, nagu see on siin määratletud, on ta kohustatud kontrollima, kas avalikustamine on ülekaaluka üldise huvi tõttu sellegipoolest põhjendatud, vaatamata sellele, et see kahjustab tema võimalust küsida õiguslikku arvamust ning saada aus, objektiivne ja kõikehõlmav arvamus.

   (vt punktid 95 ja 96)