Kohtuasi C-619/11

Patricia Dumont de Chassart

versus

Office national d’allocations familiales pour travailleurs salariés (ONAFTS)

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Tribunal du travail de Bruxelles)

„Sotsiaalkindlustus — Määrus (EMÜ) nr 1408/71 — Artikkel 72, artikli 78 lõike 2 punkt b ja artikli 79 lõike 1 punkt a — Orvule ettenähtud perehüvitised — Kindlustus- ja töötamisperioodide liitmine — Üleelanud lapsevanema teises liikmesriigis täitunud perioodid — Arvestamata jätmine”

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu otsus (kolmas koda), 21. veebruar 2013

1. Sotsiaalkindlustus – Võõrtöötajad – Liidu õigusnormid – Isikuline kohaldamisala – Tingimus – Töötaja määruse nr 1408/71 tähenduses – Mõiste – Liikmesriigi sotsiaalkindlustusskeemi kaudu kindlustatud isik

   (Nõukogu määrus nr 1408/71, muudetud määrusega nr 1399/1999, artikkel 2 ja artikli 4 lõige 1)

2. Sotsiaalkindlustus – Võõrtöötajad – Orvule ettenähtud hüvitised – Liidu õigusnormid – Ese – Kohaldatava õiguse kindlaksmääramine

   (Nõukogu määrus nr 1408/71, muudetud määrusega nr 1399/1999, artikli 78 lõike 2 punktid a ja b ning artikli 79 lõike 1 esimene lõik)

3. Sotsiaalkindlustus – Võõrtöötajad – Liikmesriikide pädevus sotsiaalkindlustussüsteemi korraldamisel – Piirid – Liidu õiguse järgimine

   (Nõukogu määrus nr 1408/71, muudetud määrusega nr 1399/1999)

4. Sotsiaalkindlustus – Võõrtöötajad – Orvule ettenähtud hüvitised – Elukoha liikmesriigi makstavad hüvitised – Hüvitise saamise õiguse omandamiseks vajalike perioodide liitmine – Siseriiklikud õigusnormid, mis näevad ette, et võetakse arvesse vaid surnud lapsevanemal teises liikmesriigis täitunud kindlustus- ja töötamisperioodid, kuid ei võeta arvesse üleelanud lapsevanemal täitunud perioode – Lubamatus

   (ELTL artiklid 21, 45–48; nõukogu määrus 1408/71, muudetud määrusega nr 1399/1999, artikkel 72, artikli 78 lõike 2 punkt b ja artikli 79 lõike 1 teise lõigu punkt a)

1.  Vt otsuse tekst.

   (vt punktid 28–30)

2.  Määruse nr 1408/71 (määrusega nr 118/97 muudetud ja ajakohastatud redaktsioonis, muudetud määrusega nr 1399/1999) artikkel 78 reguleerib selle lõike 2 punkti a ja punkti b esimese lõigu sõnastuse kohaselt tõepoolest üksnes surnud töötaja orvu hüvitise saamise õigust. Samamoodi käsitleb selle määruse artikli 79 lõike 1 esimene lõik selle sõnastuse kohaselt hüvitiste maksmist puudutavas osas üksnes surnu olukorda.

   Siiski piirduvad need sätted kollisiooninormi sätestamisega, mille eesmärk seisneb üksnes selles, et määrata nende orbude puhul, kelle surnud lapsevanem oli töötaja, kindlaks kohaldatav õigus ning selles osutatud hüvitiste maksmise eest vastutav asutus. Seevastu ei ole nimetatud sätete kui selliste eesmärk määrata kindlaks õiguse saada orvuhüvitist olemasolu sisulisi tingimusi. Juhul kui liidu tasandil ei ole ühtlustamist toimunud, jääb igale liikmesriigile pädevus määrata liidu õigust järgides oma õigusaktidega kindlaks sotsiaalkindlustusskeemi kuuluvate hüvitiste maksmise tingimused. Sellest tuleneb, et surnud töötaja määratlus moodustab nimetatud määruse artikli 78 lõike 2 ja artikli 79 lõike 1 esimese lõigu puhul ühe seotuse kriteeriumi, millest lähtuvalt määratakse kindlaks esiteks nende sätete kohaldatavus ning teiseks, koosmõjus orvu elukohaga, siseriiklikud kohaldatavad õigusaktid.

   (vt punktid 35–37, 39, 41 ja 42)

3.  Vt otsuse tekst.

   (vt punktid 40 ja 41)

4.  Määruse nr 1408/71 sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate, füüsilisest isikust ettevõtjate ja nende pereliikmete suhtes (määrusega nr 118/97 muudetud ja ajakohastatud redaktsioonis, mida on muudetud määrusega nr 1399/1999), artiklit 72, artikli 78 lõike 2 punkti b ja artikli 79 lõike 1 teise lõigu punkti a tuleb tõlgendada nii, et kui liikmesriigi siseriiklike õigusnormidega on sätestatud, et õigus saada orvuhüvitist võib tuleneda nii surnud lapsevanemast kui üleelanud lapsevanemast – eeldusel, et nad on käsitatavad töötajana –, siis nõuavad need sätted, et üleelanud lapsevanema teises liikmesriigis täitunud kindlustus- ja töötamisperioodid tuleb esimeses nendest liikmesriikidest hüvitise saamise õiguse omandamiseks vajalike perioodide liitmisel arvesse võtta. Sellega seoses ei oma tähtsust, et üleelanud lapsevanem ei saa tugineda ühelegi selles liikmesriigis täitunud kindlustus- ja töötamisperioodile kontrollperioodi jooksul, mis on nende siseriiklike õigusnormidega selle õiguse omandamiseks ette nähtud.

   ELTL artiklite 45–48, samuti nagu nende artiklite rakendamiseks vastu võetud määruse nr 1408/71 eesmärk on eelkõige vältida seda, et töötajat, kes on – kasutades õigust vabalt liikuda – töötanud enam kui ühes liikmesriigis, koheldaks ilma objektiivse põhjenduseta ebasoodsamalt kui töötajat, kes on töötanud ainult ühes liikmesriigis. Kui liikmesriik ei võta orvuhüvitise omandamise õiguse olemasolu kindlaksmääramisel arvesse selle liikmesriigi kodanikust töötajal – kes ühtlasi on ka surnud töötaja lapse üleelanud lapsevanem – teises liikmesriigis täitunud kindlustus- ja töötamisperioodide, asetab see selle töötaja ebasoodsamasse olukorda üksnes tulenevalt asjaolust, et ta kasutas talle ELTL artikliga 45 tagatud õigust vabalt liikuda ning sellest tulenevalt võib see takistada tal pärast oma abikaasa surma enda päritolu liikmesriiki naasta, kasutades õigust vabalt liikuda sama sätte alusel või ELTL artikli 21 alusel.

   (vt punktid 54, 55, 62 ja resolutsioon)

Kohtuasi C-619/11

Patricia Dumont de Chassart

versus

Office national d’allocations familiales pour travailleurs salariés (ONAFTS)

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Tribunal du travail de Bruxelles)

„Sotsiaalkindlustus — Määrus (EMÜ) nr 1408/71 — Artikkel 72, artikli 78 lõike 2 punkt b ja artikli 79 lõike 1 punkt a — Orvule ettenähtud perehüvitised — Kindlustus- ja töötamisperioodide liitmine — Üleelanud lapsevanema teises liikmesriigis täitunud perioodid — Arvestamata jätmine”

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu otsus (kolmas koda), 21. veebruar 2013

1. Sotsiaalkindlustus – Võõrtöötajad – Liidu õigusnormid – Isikuline kohaldamisala – Tingimus – Töötaja määruse nr 1408/71 tähenduses – Mõiste – Liikmesriigi sotsiaalkindlustusskeemi kaudu kindlustatud isik

   (Nõukogu määrus nr 1408/71, muudetud määrusega nr 1399/1999, artikkel 2 ja artikli 4 lõige 1)

2. Sotsiaalkindlustus – Võõrtöötajad – Orvule ettenähtud hüvitised – Liidu õigusnormid – Ese – Kohaldatava õiguse kindlaksmääramine

   (Nõukogu määrus nr 1408/71, muudetud määrusega nr 1399/1999, artikli 78 lõike 2 punktid a ja b ning artikli 79 lõike 1 esimene lõik)

3. Sotsiaalkindlustus – Võõrtöötajad – Liikmesriikide pädevus sotsiaalkindlustussüsteemi korraldamisel – Piirid – Liidu õiguse järgimine

   (Nõukogu määrus nr 1408/71, muudetud määrusega nr 1399/1999)

4. Sotsiaalkindlustus – Võõrtöötajad – Orvule ettenähtud hüvitised – Elukoha liikmesriigi makstavad hüvitised – Hüvitise saamise õiguse omandamiseks vajalike perioodide liitmine – Siseriiklikud õigusnormid, mis näevad ette, et võetakse arvesse vaid surnud lapsevanemal teises liikmesriigis täitunud kindlustus- ja töötamisperioodid, kuid ei võeta arvesse üleelanud lapsevanemal täitunud perioode – Lubamatus

   (ELTL artiklid 21, 45–48; nõukogu määrus 1408/71, muudetud määrusega nr 1399/1999, artikkel 72, artikli 78 lõike 2 punkt b ja artikli 79 lõike 1 teise lõigu punkt a)

1.  Vt otsuse tekst.

   (vt punktid 28–30)

2.  Määruse nr 1408/71 (määrusega nr 118/97 muudetud ja ajakohastatud redaktsioonis, muudetud määrusega nr 1399/1999) artikkel 78 reguleerib selle lõike 2 punkti a ja punkti b esimese lõigu sõnastuse kohaselt tõepoolest üksnes surnud töötaja orvu hüvitise saamise õigust. Samamoodi käsitleb selle määruse artikli 79 lõike 1 esimene lõik selle sõnastuse kohaselt hüvitiste maksmist puudutavas osas üksnes surnu olukorda.

   Siiski piirduvad need sätted kollisiooninormi sätestamisega, mille eesmärk seisneb üksnes selles, et määrata nende orbude puhul, kelle surnud lapsevanem oli töötaja, kindlaks kohaldatav õigus ning selles osutatud hüvitiste maksmise eest vastutav asutus. Seevastu ei ole nimetatud sätete kui selliste eesmärk määrata kindlaks õiguse saada orvuhüvitist olemasolu sisulisi tingimusi. Juhul kui liidu tasandil ei ole ühtlustamist toimunud, jääb igale liikmesriigile pädevus määrata liidu õigust järgides oma õigusaktidega kindlaks sotsiaalkindlustusskeemi kuuluvate hüvitiste maksmise tingimused. Sellest tuleneb, et surnud töötaja määratlus moodustab nimetatud määruse artikli 78 lõike 2 ja artikli 79 lõike 1 esimese lõigu puhul ühe seotuse kriteeriumi, millest lähtuvalt määratakse kindlaks esiteks nende sätete kohaldatavus ning teiseks, koosmõjus orvu elukohaga, siseriiklikud kohaldatavad õigusaktid.

   (vt punktid 35–37, 39, 41 ja 42)

3.  Vt otsuse tekst.

   (vt punktid 40 ja 41)

4.  Määruse nr 1408/71 sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate, füüsilisest isikust ettevõtjate ja nende pereliikmete suhtes (määrusega nr 118/97 muudetud ja ajakohastatud redaktsioonis, mida on muudetud määrusega nr 1399/1999), artiklit 72, artikli 78 lõike 2 punkti b ja artikli 79 lõike 1 teise lõigu punkti a tuleb tõlgendada nii, et kui liikmesriigi siseriiklike õigusnormidega on sätestatud, et õigus saada orvuhüvitist võib tuleneda nii surnud lapsevanemast kui üleelanud lapsevanemast – eeldusel, et nad on käsitatavad töötajana –, siis nõuavad need sätted, et üleelanud lapsevanema teises liikmesriigis täitunud kindlustus- ja töötamisperioodid tuleb esimeses nendest liikmesriikidest hüvitise saamise õiguse omandamiseks vajalike perioodide liitmisel arvesse võtta. Sellega seoses ei oma tähtsust, et üleelanud lapsevanem ei saa tugineda ühelegi selles liikmesriigis täitunud kindlustus- ja töötamisperioodile kontrollperioodi jooksul, mis on nende siseriiklike õigusnormidega selle õiguse omandamiseks ette nähtud.

   ELTL artiklite 45–48, samuti nagu nende artiklite rakendamiseks vastu võetud määruse nr 1408/71 eesmärk on eelkõige vältida seda, et töötajat, kes on – kasutades õigust vabalt liikuda – töötanud enam kui ühes liikmesriigis, koheldaks ilma objektiivse põhjenduseta ebasoodsamalt kui töötajat, kes on töötanud ainult ühes liikmesriigis. Kui liikmesriik ei võta orvuhüvitise omandamise õiguse olemasolu kindlaksmääramisel arvesse selle liikmesriigi kodanikust töötajal – kes ühtlasi on ka surnud töötaja lapse üleelanud lapsevanem – teises liikmesriigis täitunud kindlustus- ja töötamisperioodide, asetab see selle töötaja ebasoodsamasse olukorda üksnes tulenevalt asjaolust, et ta kasutas talle ELTL artikliga 45 tagatud õigust vabalt liikuda ning sellest tulenevalt võib see takistada tal pärast oma abikaasa surma enda päritolu liikmesriiki naasta, kasutades õigust vabalt liikuda sama sätte alusel või ELTL artikli 21 alusel.

   (vt punktid 54, 55, 62 ja resolutsioon)