Kohtuasi C‑388/11

Le Crédit Lyonnais

versus

Ministre du Budget, des Comptes publics et de la Réforme de l’État

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Conseil d’État (Prantsusmaa))

„Käibemaks — Kuues direktiiv 77/388/EMÜ — Artiklid 17 ja 19 — Sisendkäibemaksu mahaarvamine — Teenuste ja kaupade kasutamine üheaegselt nii maksustatavate tehingute kui ka maksuvabade tehingute tegemiseks — Osa mahaarvamine — Mahaarvatava osa arvutamine — Teistes liikmesriikides ja kolmandates riikides asuvad filiaalid — Käibe arvesse võtmata jätmine”

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu otsus (esimene koda), 12. september 2013

1. Maksualaste õigusaktide ühtlustamine – Ühine käibemaksusüsteem – Sisendkäibemaksu mahaarvamine – Osa mahaarvamine – Maksukohustuslane, kellel on tegevuskoht teises liikmesriigis – Mahaarvatava osa kindlaksmääramine, võttes arvesse selle tegevuskoha käivet – Lubamatus

   (Nõukogu direktiiv 77/388, artikli 5 lõike 7 punkt a, artikli 6 lõige 3, artikli 17 lõike 5 kolmas lõik ja artikli 19 lõige 1)

2. Maksualaste õigusaktide ühtlustamine – Ühine käibemaksusüsteem – Sisendkäibemaksu mahaarvamine – Osa mahaarvamine – Maksukohustuslane, kellel on tegevuskoht kolmandas riigis – Mahaarvatava osa kindlaksmääramine, võttes arvesse selle tegevuskoha käivet – Lubamatus

   (Nõukogu direktiiv 77/388, artikli 17 lõike 3 punktid a ja c ning artikli 19 lõige 1)

3. Maksualaste õigusaktide ühtlustamine – Ühine käibemaksusüsteem – Sisendkäibemaksu mahaarvamine – Siseriiklikud õigusnormid, mis kehtestavad nõude võtta maksukohustuslasest äriühingu mahaarvatava osa arvutamisel äriühingu iga tegevusvaldkonna kohta arvesse teises liikmesriigis või kolmandas riigis asuva tegevuskoha käivet – Lubamatus

   (Nõukogu direktiiv 77/388, artikli 17 lõike 5 kolmas lõik)

1.  Kuuenda direktiivi 77/388/EMÜ kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta artikli 17 lõikeid 2 ja 5 ning artikli 19 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et talle kohaldatava mahaarvatava osa kindlakstegemiseks ei või äriühing, mille asukoht on teises liikmesriigis, võtta arvesse käivet, mis tekkis teistes liikmesriikides asuvates filiaalides.

   See, kui maksukohustuslasel lubataks arvutada teatavas liikmesriigis asuva peamisele tegevuskohale kohaldatav mahaarvatav osa, võttes arvesse tema teistes liikmesriikides asuvate tegevuskohtade käivet, ei pruugi igal juhtumil tagada, et käibemaksu neutraalsuse põhimõtet paremini järgitakse, võrreldes süsteemiga, mis näeb ette, et maksukohustuslane peab igas liikmesriigis, kus teda võib pidada asukohta omavaks kuuenda direktiivi tähenduses, arvutama mahaarvatava osa eraldi.

   Lisaks oleks maksukohustuslase asukohale kohaldatava mahaarvatava osa niisuguse arvutamise tulemus see, et kõigi ostutehingute puhul, mida see maksukohustuslane oma asukohaliikmesriigis teeb, suureneks käibemaksu see osa, mille nimetatud asukoht võib maha arvata, kuigi osal nendest ostutehingutest puudub igasugune seos väljaspool seda liikmeriiki asuvate tegevuskohtadega. Nii oleks mahaarvatava osa suurus moonutatud.

   Seetõttu võib selline mahaarvatava osa arvutamine kahjustada kuuenda direktiivi artikli 5 lõike 7 punkti a ja artikli 6 lõike 3 kasulikku mõju, mis annavad liikmesriikidele teatava kaalutlusõiguse, leevendades nende poolt maksupoliitika elluviimisel tehtud valikute mõju.

   (vt punktid 37–40 ja resolutsiooni punkt 1)

2.  Kuuenda direktiivi 77/388/EMÜ kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta artikli 17 lõike 3 punkte a ja c tuleb tõlgendada nii, et äriühing, kelle asukoht on liikmesriigis, ei või talle kohaldamisele kuuluva käibemaksu mahaarvatava osa kindlakstegemisel arvesse võtta kolmandates riikides asuvate filiaalide käivet.

   Nimelt põhineb mahaarvamisesüsteem kohaldamisele kuuluvate õigusaktide territoriaalsuse põhimõttel ja seega peetakse juhul, kui maksukohustuslasel on püsiv tegevuskoht muus riigis kui tema asukohariik, tema selles riigis teostatavat majandustegevust kuuenda direktiivi sätete kohaldamisel teostatuks sellest püsivast tegevuskohast.

   Ent ei kuuenda direktiivi preambulas ega sätetes ei ole viidet, mis võimaldaks teha järeldust, mille kohaselt asjaolu, et maksukohustuslasel on väljaspool liitu püsiv tegevuskoht, võiks mõjutada selle maksukohustuslase asukohaliikmesriigis tema suhtes kohaldamisele kuuluvat mahaarvamisesüsteemi.

   (vt punktid 42, 43, 49 ja resolutsiooni punkt 2)

3.  Kuuenda direktiivi 77/388/EMÜ kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta artikli 17 lõike 5 kolmandat lõiku tuleb tõlgendada nii, et see ei luba liikmesriigil kehtestada mahaarvatava osa arvutamise eeskirja äriühingu iga tegevusvaldkonna kohta, võimaldades tal arvesse võtta teises liikmesriigis või kolmandas riigis asuvate filiaalide käivet.

   Nimelt ei saa kuuenda direktiivi artikli 17 lõike 5 kolmandas lõigus viidatud mõistet „tegevusvaldkonnad” tõlgendada nii, et see tähendab geograafilisi piirkondi. Nimelt, nagu tuleneb kuuenda direktiivi artikli 4 lõigetest 1 ja 2, tähendab termin „tegevus” kuuenda direktiivi kontekstis erinevaid majandustegevuse liike, nagu tootjate, ettevõtjate ja teenuseid osutavate isikute tegevus.

   (vt punktid 53, 54, 56 ja resolutsiooni punkt 3)

Kohtuasi C‑388/11

Le Crédit Lyonnais

versus

Ministre du Budget, des Comptes publics et de la Réforme de l’État

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Conseil d’État (Prantsusmaa))

„Käibemaks — Kuues direktiiv 77/388/EMÜ — Artiklid 17 ja 19 — Sisendkäibemaksu mahaarvamine — Teenuste ja kaupade kasutamine üheaegselt nii maksustatavate tehingute kui ka maksuvabade tehingute tegemiseks — Osa mahaarvamine — Mahaarvatava osa arvutamine — Teistes liikmesriikides ja kolmandates riikides asuvad filiaalid — Käibe arvesse võtmata jätmine”

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu otsus (esimene koda), 12. september 2013

1. Maksualaste õigusaktide ühtlustamine — Ühine käibemaksusüsteem — Sisendkäibemaksu mahaarvamine — Osa mahaarvamine — Maksukohustuslane, kellel on tegevuskoht teises liikmesriigis — Mahaarvatava osa kindlaksmääramine, võttes arvesse selle tegevuskoha käivet — Lubamatus

   (Nõukogu direktiiv 77/388, artikli 5 lõike 7 punkt a, artikli 6 lõige 3, artikli 17 lõike 5 kolmas lõik ja artikli 19 lõige 1)

2. Maksualaste õigusaktide ühtlustamine — Ühine käibemaksusüsteem — Sisendkäibemaksu mahaarvamine — Osa mahaarvamine — Maksukohustuslane, kellel on tegevuskoht kolmandas riigis — Mahaarvatava osa kindlaksmääramine, võttes arvesse selle tegevuskoha käivet — Lubamatus

   (Nõukogu direktiiv 77/388, artikli 17 lõike 3 punktid a ja c ning artikli 19 lõige 1)

3. Maksualaste õigusaktide ühtlustamine — Ühine käibemaksusüsteem — Sisendkäibemaksu mahaarvamine — Siseriiklikud õigusnormid, mis kehtestavad nõude võtta maksukohustuslasest äriühingu mahaarvatava osa arvutamisel äriühingu iga tegevusvaldkonna kohta arvesse teises liikmesriigis või kolmandas riigis asuva tegevuskoha käivet — Lubamatus

   (Nõukogu direktiiv 77/388, artikli 17 lõike 5 kolmas lõik)

1.  Kuuenda direktiivi 77/388/EMÜ kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta artikli 17 lõikeid 2 ja 5 ning artikli 19 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et talle kohaldatava mahaarvatava osa kindlakstegemiseks ei või äriühing, mille asukoht on teises liikmesriigis, võtta arvesse käivet, mis tekkis teistes liikmesriikides asuvates filiaalides.

   See, kui maksukohustuslasel lubataks arvutada teatavas liikmesriigis asuva peamisele tegevuskohale kohaldatav mahaarvatav osa, võttes arvesse tema teistes liikmesriikides asuvate tegevuskohtade käivet, ei pruugi igal juhtumil tagada, et käibemaksu neutraalsuse põhimõtet paremini järgitakse, võrreldes süsteemiga, mis näeb ette, et maksukohustuslane peab igas liikmesriigis, kus teda võib pidada asukohta omavaks kuuenda direktiivi tähenduses, arvutama mahaarvatava osa eraldi.

   Lisaks oleks maksukohustuslase asukohale kohaldatava mahaarvatava osa niisuguse arvutamise tulemus see, et kõigi ostutehingute puhul, mida see maksukohustuslane oma asukohaliikmesriigis teeb, suureneks käibemaksu see osa, mille nimetatud asukoht võib maha arvata, kuigi osal nendest ostutehingutest puudub igasugune seos väljaspool seda liikmeriiki asuvate tegevuskohtadega. Nii oleks mahaarvatava osa suurus moonutatud.

   Seetõttu võib selline mahaarvatava osa arvutamine kahjustada kuuenda direktiivi artikli 5 lõike 7 punkti a ja artikli 6 lõike 3 kasulikku mõju, mis annavad liikmesriikidele teatava kaalutlusõiguse, leevendades nende poolt maksupoliitika elluviimisel tehtud valikute mõju.

   (vt punktid 37–40 ja resolutsiooni punkt 1)

2.  Kuuenda direktiivi 77/388/EMÜ kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta artikli 17 lõike 3 punkte a ja c tuleb tõlgendada nii, et äriühing, kelle asukoht on liikmesriigis, ei või talle kohaldamisele kuuluva käibemaksu mahaarvatava osa kindlakstegemisel arvesse võtta kolmandates riikides asuvate filiaalide käivet.

   Nimelt põhineb mahaarvamisesüsteem kohaldamisele kuuluvate õigusaktide territoriaalsuse põhimõttel ja seega peetakse juhul, kui maksukohustuslasel on püsiv tegevuskoht muus riigis kui tema asukohariik, tema selles riigis teostatavat majandustegevust kuuenda direktiivi sätete kohaldamisel teostatuks sellest püsivast tegevuskohast.

   Ent ei kuuenda direktiivi preambulas ega sätetes ei ole viidet, mis võimaldaks teha järeldust, mille kohaselt asjaolu, et maksukohustuslasel on väljaspool liitu püsiv tegevuskoht, võiks mõjutada selle maksukohustuslase asukohaliikmesriigis tema suhtes kohaldamisele kuuluvat mahaarvamisesüsteemi.

   (vt punktid 42, 43, 49 ja resolutsiooni punkt 2)

3.  Kuuenda direktiivi 77/388/EMÜ kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta artikli 17 lõike 5 kolmandat lõiku tuleb tõlgendada nii, et see ei luba liikmesriigil kehtestada mahaarvatava osa arvutamise eeskirja äriühingu iga tegevusvaldkonna kohta, võimaldades tal arvesse võtta teises liikmesriigis või kolmandas riigis asuvate filiaalide käivet.

   Nimelt ei saa kuuenda direktiivi artikli 17 lõike 5 kolmandas lõigus viidatud mõistet „tegevusvaldkonnad” tõlgendada nii, et see tähendab geograafilisi piirkondi. Nimelt, nagu tuleneb kuuenda direktiivi artikli 4 lõigetest 1 ja 2, tähendab termin „tegevus” kuuenda direktiivi kontekstis erinevaid majandustegevuse liike, nagu tootjate, ettevõtjate ja teenuseid osutavate isikute tegevus.

   (vt punktid 53, 54, 56 ja resolutsiooni punkt 3)