Kohtuasi C-92/12 PPU

Health Service Executive

versus

S. C. ja

A. C.

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud High Court (Iirimaa))

„Kohtualluvus ning kohtuotsuste tunnustamine ja täitmine kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega — Määrus (EÜ) nr 2201/2003 — Alaealine laps, kes elab alaliselt Iirimaal, kus teda on korduvalt paigutatud hooldeasutusse — Agressiivne käitumine, mis on lapsele endale ohtlik — Otsus paigutada laps kinnisesse asutusse Inglismaal — Määruse esemeline kohaldamisala — Artikkel 56 — Konsulteerimise ja nõusoleku kord — Lapse kinnisesse asutusse paigutamise otsuse tunnustamise või täidetavaks tunnistamise kohustus — Ajutised meetmed — Eelotsuse kiirmenetlus”

Kohtuotsuse kokkuvõte

1. Õigusalane koostöö tsiviilasjades – Kohtualluvus ning kohtuotsuste tunnustamine ja täitmine kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega – Määrus nr 2201/2003 – Kohaldamisala – Mõiste „tsiviilasjad”

   (Nõukogu määrus nr 2201/2003, artikkel 1)

2. Õigusalane koostöö tsiviilasjades – Kohtualluvus ning kohtuotsuste tunnustamine ja täitmine kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega – Määrus nr 2201/2003 – Kohtualluvus – Määruse artiklist 56 tulenevate kohustuste ulatus seoses lapse hooldeasutusse paigutamise otsuse tegemisega

   (Nõukogu määrus nr 2201/2003, artikkel 56)

3. Õigusalane koostöö tsiviilasjades – Kohtualluvus ning kohtuotsuste tunnustamine ja täitmine kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega – Määrus nr 2201/2003 – Tunnustamine ja täitmine – Kohaldamisala

   (Nõukogu määrus nr 2201/2003, artikkel 28)

4. Õigusalane koostöö tsiviilasjades – Kohtualluvus ning kohtuotsuste tunnustamine ja täitmine kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega – Määrus nr 2201/2003 – Tunnustamine ja täitmine – Tingimused

   (Nõukogu määrus nr 2201/2003, artikli 56 lõige 2)

1.  Liikmesriigi kohtuotsus, mis näeb ette lapse paigutamise teises liikmesriigis asuvasse kinnisesse ravi- ja kasvatusasutusse, millega kaasneb kindlaksmääratud aja jooksul lapselt tema enda kaitseks vabaduse võtmine, kuulub määruse nr 2201/2003 – mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus nr 1347/2000 – esemelisse kohaldamisalasse.

   Määruse nr 2201/2003 artikli 1 lõike 3 punkti g kohaselt on määruse kohaldamisalast välja jäetud „laste poolt toime pandud kriminaalkuritegude tulemusel võetud meetmed” ning järelikult ka lapse kinnipidamise meetmed, mis on karistuseks toimepandud kuriteo eest. Hooldeasutusse paigutamine koos vabadust piiravate meetmetega kuulub määruse kohaldamisalasse, kui see on määratud lapse kaitsmiseks ja mitte tema karistamiseks.

   (vt punktid 65, 66, resolutsiooni punkt 1)

2.  Määruse nr 2201/2003 – mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus nr 1347/2000 – artikli 56 lõikes 2 ette nähtud nõusoleku peab enne lapse hooldeasutusse paigutamise otsuse tegemist andma pädev avalik-õiguslik asutus. Ei piisa sellest, kui nõusoleku annab asutus, kuhu laps paigutada tuleb. Juhul kui hooldeasutusse paigutamise otsuse teinud liikmesriigi kohus ei ole kindel selles, kas taotluse saanud liikmesriigis on nõusolek antud õiguspäraselt, kuna selles riigis pädevat asutust ei olnud võimalik kindlaks teha, on võimalik õigusvastasus kõrvaldada, et tagada määruse nr 2201/2003 artiklis 56 ette nähtud nõusoleku nõude täies ulatuses järgimine.

   (vt punkt 95, resolutsiooni punkt 2)

3.  Määrust nr 2201/2003 – mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus nr 1347/2000 – tuleb tõlgendada nii, et liikmesriigi kohtu otsus lapse sundkorras paigutamiseks teises liikmesriigis asuvasse kinnisesse asutusse peab enne selle otsuse täitmist taotluse saanud liikmesriigis olema selles riigis täidetavaks tunnistatud. Määruselt kasuliku mõju võtmise vältimiseks peab taotluse saanud liikmesriigi kohus tegema täidetavaks tunnistamise taotluse kohta otsuse väga kiiresti ning taotluse saanud riigi kohtu sellise otsuse peale esitatud kaebusel ei või olla peatavat toimet.

   (vt punkt 133, resolutsiooni punkt 3)

4.  Kui liikmesriigi kohtu otsus lapse sundkorras paigutamiseks teises liikmesriigis asuvasse kinnisesse asutusse on tehtud kindlaksmääratud ajaks, siis ei kehti määruse nr 2201/2003 – mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus nr 1347/2000 – artikli 56 lõike 2 kohane nõusolek hooldeasutusse paigutamiseks otsuste suhtes, millega paigutamise kestust pikendatakse. Sellisel juhul tuleb taotleda uut nõusolekut. Liikmesriigis tehtud paigutamisotsust, mis on teises liikmesriigis täidetavaks tunnistatud, saab selles teises liikmesriigis täita üksnes paigutamisotsuses märgitud ajavahemikul.

   Nimelt ei leidu ühtki põhjust, millest lähtuvalt tuleks kohtuotsusele selle täitmise raames omistada õigusjõud, mida sel kohtuotsuse tegemise liikmesriigis ei ole, või mõju, mida ei oleks sama laadi kohtuotsusel, kui see oleks tehtud juba algselt liikmesriigis, kus selle täitmist taotletakse.

   Lapse teises liikmesriigis asuvasse kinnisesse asutusse paigutamist kaaluv liikmesriigi kohus võib siiski, järgides sellise paigutamise eesmärki – võimaldada kinnipidamist piiratud aja jooksul ja kontrollida lühikeste ajavahemike järel, kas kinnipidamist tuleks jätkata või mitte –, taotleda nõusolekut piisavalt pikaks ajaks, et vältida tülikat korduvate lühiajaliste nõusolekute taotlemist, ilma et see piiraks kõnesoleva kohtu õigust lapse huvides lühendada nõusolekuga hõlmatud ajal lapse hooldeasutuses viibimise kestust.

   (vt punktid 140, 142, 146, resolutsiooni punkt 4)

Kohtuasi C-92/12 PPU

Health Service Executive

versus

S. C. ja

A. C.

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud High Court (Iirimaa))

„Kohtualluvus ning kohtuotsuste tunnustamine ja täitmine kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega — Määrus (EÜ) nr 2201/2003 — Alaealine laps, kes elab alaliselt Iirimaal, kus teda on korduvalt paigutatud hooldeasutusse — Agressiivne käitumine, mis on lapsele endale ohtlik — Otsus paigutada laps kinnisesse asutusse Inglismaal — Määruse esemeline kohaldamisala — Artikkel 56 — Konsulteerimise ja nõusoleku kord — Lapse kinnisesse asutusse paigutamise otsuse tunnustamise või täidetavaks tunnistamise kohustus — Ajutised meetmed — Eelotsuse kiirmenetlus”

Kohtuotsuse kokkuvõte

1. Õigusalane koostöö tsiviilasjades — Kohtualluvus ning kohtuotsuste tunnustamine ja täitmine kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega — Määrus nr 2201/2003 — Kohaldamisala — Mõiste „tsiviilasjad”

   (Nõukogu määrus nr 2201/2003, artikkel 1)

2. Õigusalane koostöö tsiviilasjades — Kohtualluvus ning kohtuotsuste tunnustamine ja täitmine kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega — Määrus nr 2201/2003 — Kohtualluvus — Määruse artiklist 56 tulenevate kohustuste ulatus seoses lapse hooldeasutusse paigutamise otsuse tegemisega

   (Nõukogu määrus nr 2201/2003, artikkel 56)

3. Õigusalane koostöö tsiviilasjades — Kohtualluvus ning kohtuotsuste tunnustamine ja täitmine kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega — Määrus nr 2201/2003 — Tunnustamine ja täitmine — Kohaldamisala

   (Nõukogu määrus nr 2201/2003, artikkel 28)

4. Õigusalane koostöö tsiviilasjades — Kohtualluvus ning kohtuotsuste tunnustamine ja täitmine kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega — Määrus nr 2201/2003 — Tunnustamine ja täitmine — Tingimused

   (Nõukogu määrus nr 2201/2003, artikli 56 lõige 2)

1.  Liikmesriigi kohtuotsus, mis näeb ette lapse paigutamise teises liikmesriigis asuvasse kinnisesse ravi- ja kasvatusasutusse, millega kaasneb kindlaksmääratud aja jooksul lapselt tema enda kaitseks vabaduse võtmine, kuulub määruse nr 2201/2003 – mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus nr 1347/2000 – esemelisse kohaldamisalasse.

   Määruse nr 2201/2003 artikli 1 lõike 3 punkti g kohaselt on määruse kohaldamisalast välja jäetud „laste poolt toime pandud kriminaalkuritegude tulemusel võetud meetmed” ning järelikult ka lapse kinnipidamise meetmed, mis on karistuseks toimepandud kuriteo eest. Hooldeasutusse paigutamine koos vabadust piiravate meetmetega kuulub määruse kohaldamisalasse, kui see on määratud lapse kaitsmiseks ja mitte tema karistamiseks.

   (vt punktid 65, 66, resolutsiooni punkt 1)

2.  Määruse nr 2201/2003 – mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus nr 1347/2000 – artikli 56 lõikes 2 ette nähtud nõusoleku peab enne lapse hooldeasutusse paigutamise otsuse tegemist andma pädev avalik-õiguslik asutus. Ei piisa sellest, kui nõusoleku annab asutus, kuhu laps paigutada tuleb. Juhul kui hooldeasutusse paigutamise otsuse teinud liikmesriigi kohus ei ole kindel selles, kas taotluse saanud liikmesriigis on nõusolek antud õiguspäraselt, kuna selles riigis pädevat asutust ei olnud võimalik kindlaks teha, on võimalik õigusvastasus kõrvaldada, et tagada määruse nr 2201/2003 artiklis 56 ette nähtud nõusoleku nõude täies ulatuses järgimine.

   (vt punkt 95, resolutsiooni punkt 2)

3.  Määrust nr 2201/2003 – mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus nr 1347/2000 – tuleb tõlgendada nii, et liikmesriigi kohtu otsus lapse sundkorras paigutamiseks teises liikmesriigis asuvasse kinnisesse asutusse peab enne selle otsuse täitmist taotluse saanud liikmesriigis olema selles riigis täidetavaks tunnistatud. Määruselt kasuliku mõju võtmise vältimiseks peab taotluse saanud liikmesriigi kohus tegema täidetavaks tunnistamise taotluse kohta otsuse väga kiiresti ning taotluse saanud riigi kohtu sellise otsuse peale esitatud kaebusel ei või olla peatavat toimet.

   (vt punkt 133, resolutsiooni punkt 3)

4.  Kui liikmesriigi kohtu otsus lapse sundkorras paigutamiseks teises liikmesriigis asuvasse kinnisesse asutusse on tehtud kindlaksmääratud ajaks, siis ei kehti määruse nr 2201/2003 – mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus nr 1347/2000 – artikli 56 lõike 2 kohane nõusolek hooldeasutusse paigutamiseks otsuste suhtes, millega paigutamise kestust pikendatakse. Sellisel juhul tuleb taotleda uut nõusolekut. Liikmesriigis tehtud paigutamisotsust, mis on teises liikmesriigis täidetavaks tunnistatud, saab selles teises liikmesriigis täita üksnes paigutamisotsuses märgitud ajavahemikul.

   Nimelt ei leidu ühtki põhjust, millest lähtuvalt tuleks kohtuotsusele selle täitmise raames omistada õigusjõud, mida sel kohtuotsuse tegemise liikmesriigis ei ole, või mõju, mida ei oleks sama laadi kohtuotsusel, kui see oleks tehtud juba algselt liikmesriigis, kus selle täitmist taotletakse.

   Lapse teises liikmesriigis asuvasse kinnisesse asutusse paigutamist kaaluv liikmesriigi kohus võib siiski, järgides sellise paigutamise eesmärki – võimaldada kinnipidamist piiratud aja jooksul ja kontrollida lühikeste ajavahemike järel, kas kinnipidamist tuleks jätkata või mitte –, taotleda nõusolekut piisavalt pikaks ajaks, et vältida tülikat korduvate lühiajaliste nõusolekute taotlemist, ilma et see piiraks kõnesoleva kohtu õigust lapse huvides lühendada nõusolekuga hõlmatud ajal lapse hooldeasutuses viibimise kestust.

   (vt punktid 140, 142, 146, resolutsiooni punkt 4)